Tabel 1. Keskkonnakompleksluba Lisa KINNITATUD Kompleksloa registrinumber L.KKL.VA-149802 1. Käitaja andmed 2. Käitise andmed 1.1. Ärinimi / Nimi osaühing Sanlind 1.2. Registrikood / Isikukood 10209698 2.1. Käitise nimetus OÜ Sanlind 2.2. Käitise aadress T iidu küla Sangaste vald, 67010 Valgamaa 2.4 T erritoriaalkood¹ ja L-EST 97² keskkoordinaadid 8218 X: 6423354, Y: 636671 2.5 Käitise tegevuse algusaeg 10.12.2007 3. T egevusala 3.1. T egevus- ja alltegevusvaldkond Sea-, veise- ja linnukasvatus - Kodulindude intensiivkasvatus käitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnu 3.2. T ööaeg tundides ööpäevas 24 3.3. T ööaeg tundides aastas 8760 3.4. Ülesseatud tootmis võimsus 92000 kanakohta 3.5. Aastane tootmis maht 25 miljonit muna aastas 4. Loa andja andmed 4.1. Asutuse nimi Keskkonnaamet 4.2. Registrikood 70008658 4.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 T allinn ¹ Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestis kehtivast klassifikaatorist. EHAK koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee ² L-EST97 on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem 1/27
Tabel 2. Käitise asukoha kirjeldus Osaühing Sanlind farmikompleks asub Valgamaal Sangaste vallas Tiidu külas Kolmi maaüksusel (katastrinumber 72402:001:0600). Sangaste vald asub Kagu Eestis, Valga maakonna keskosas, valla naabriteks on Tõlliste, Õru, Puka ja Otepää vald, Võrumaalt Urvaste vald. Farm asub Sangaste alevikust ca 1 kilomeetri kaugusel ja Keeni küla tiheasustuslikust keskusest ca. 3 kilomeetri kaugusel. Tabel 3. Käitise tegevus Osaühing Sanlind põhitegevuseks on kodulinnukasvatus. Farmikompleksis peetakse ca 103 000 munakana. Põhitoodang on ca 25 miljonit muna aastas. Aastas tekib üle 2700 tonni tahesõnnikut. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik Parim võimalik tehnika ja heite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika Tabel 5. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) PVT allikad ja valitud PVT nimetused Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. Reference Document on Best Available T echniques for Intensive Rearing of Poultry and Pigs (07.2003). Kättesaadav: http://eippcb.jrc.es/reference/ T ootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete nimetused Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine Kogumiskonteiner Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite näitajad Loomsed kõrvalsaadused (surnud linnud) kogutakse eraldi. Antakse üle Veterinaar- ja T oiduameti poolt tunnustatud ettevõttele. Reovesi Septik koos imbväljakuga. Reovee käitlemiseks on septik koos imbväljakuga. PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad T ootmise käigus tekkivate loomsete kõrvalsaaduste utiliseerimine vastavat tunnustust omavas ettevõttes. Sõltuvalt pidamis- ja sõnniku käitlemise tehnoloogiast võib tekkiva reovee juhtida vedelsõnniku hoidlasse, koguda spetsiaalselt selleks ettenähtud mahutisse ja/või töödelda kohapeal asuvas puhastusseadmes ja/või juhtida üldisesse kanalisatsioonisüsteemi. PVT jrk nr(d) Vastavusmärge 2/27
Pidamine - kanade tervise kontrollimine Diiselkütte hoidmine ja tankimine Igapäevaselt vaatavad kanalad üle ja jälgivad kanade tervislikku seisundit talitajad. Vigastatud kanad pannakse eraldi puuri. Peetakse arvestust kanade haiguste ja surmade üle ning säilitatakse vastavad dokumendid. Medikamente, ravimeid lindlates kasutatakse vajadusel kuid seda juhtub harva. Söödatsehhi hoones asub ka kütusehoidla väike hoidmisehitis. Kütusehoidla koosneb kahest mahutist, milledest ühes hoitakse diiselkütet traktoritele ja mis mahutab 5 t kütet ning teises hoitakse kütet kuivatite jaoks ja mis mahutab 5 t kütet. Mahutid on lekkekindlad. T raktoritele mõeldud sinise kütte tankimiseks on olemas lugejaga tankimisautomaat. T ankimisautomaat välistab ka kütte sattumise betoonpõrandale või loodusesse. Naftareostuse leviku tõkestamiseks on mahuti alune pind kaetud turbaga-saepuruga. Söödatsehhi sissepääsu uks on lukustatud töövälisel ajal. -Igapäevaselt tuleb jälgida kanade tervislikku seisundit, vajadusel tellida veterinaararst. -haigestunud või vigastatud kana peab saama vajalikku ravi ning vajadusel paigutatakse ta eraldi kuiva allapanuga ruumi. -haiguste ja surnud lindude kohta tuleb pidada arvestust ja seda säilitada vähemalt kolm aastat. - medikamente ja ravimeid määrab ainult veterinaararst, neid antakse ainult vet.arsti ettekirjutuse alusel ja see toimub ainult kanade tervise ja heaolu tagamiseks. Hoidmisehitise mahutid ja seadmed peavad olema lekkekindlad, torustikud peavad olema kaitstud korrusiooni ning mehaaniliste vigastuste eest. Väikeste hoidmisehitiste mahutite tühjendamis- ja täiteavad peavad olema lukustatud ning hoidmisehitise ümbrus peab võimaldama tõkestada naftareostuse levikut. Hoidmisehitise juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti. Energia kasutus Kanalates kütet ei kasutata. Kanala hooned on ehitatud tellistest ja plokkidest ning piisavalt soojustatud.ventilatsioonisüsteem töötab automaatselt vastavalt kanadele sobiva etteantud reziimi alusel.valgusallikana kasutatakse kanalates 18W päevavalguslampe, munapakendamiskeskuses, hoidlates, olmeruumides 72 W päevavalguslampe ja on ka mõned suured valgustid õues. T oimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs Linnukasvatuses on energia kasutamise aspektist PVT: - lindlate soojustamine: - vastavalt lindla suurusele optimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi kasutamine; - süstemaatiline ventilatsioonisüsteemi tehniline kontroll, vajadusel ventilaaturite, õhu sisse- ja väljapääsuavade puhastamine: - madala energiatarbega valgustuse kasutamine; (5) Pidamine - valgustus Kanalate valgustuseks kasutakse 18 W päevavalguslampe, mida on 100 tk. Valgustuse lülitab sisse ja välja programmkell ja teine programmkell tekitab kanalas kümne minutilise hämarusaja, mis kanadele nõutud. Kanade valgusreziim sõltub kanade vanusest. T ibudel on 3päeva ööpäevaringselt valge, seejärel päev lüheneb 4 nädala jooksul 9 valgustunnini. Alates 16 nädalast valguspäeva jälle pikendatakse kuni 15 tunnini ja 15 tundi ongi päeva pikkus kuni munemise lõpuni. - kani ei tohi pidada alalises pimeduses ega ka ilma pimeda ajata kogu ööpäeva jooksul; - kunstliku valguse kasutamisel tuleb enne ja pärast pimedat aega võimaldada kanadele küllaldane hämarikuaeg, mil valguse tugevus on vähendatud (3) Lindude pidamisviis Puuripatareid Kõigis kolmes kanalas on EL direktiivile (1999/74/EC) vastavad ehk täisustatud puuripatareid (sõnniku eemaldamine transportöörlintidega vähemalt 2 korda nädalas). Munevate kanade pidamisel - EL direktiivile (1999/74/EC) vastavad puuripatareid, sõnniku eemaldamine transportöörlintidega (vähemalt 2 korda nädalas) kinnisesse hoidlasse. 3/27
Munakanade pidamine Pidamine - müra Lindude pidamisviis (emissioonid õhku). Müraallikad kanalates on söötmis-, ventilatsiooni- ja sõnnikueemaldamisseadmed. Söötmisliinid lülitab automaatselt kolm korda päevas, müratase on väga madal, kanu see ei häiri. Ventilatsiooniseadmed sisse ja väljalülitamine toimub automaatselt Sõnnikueemaldamise seadmed lülitamine toimub käsitsi kaks korda nädalas. Kahes lindlas peetakse kanu täiustamata kolmekorruseliste, uut tüüpi praegu veel täiustamata terastraadist puurides (lisavarustuse saab juurde lisada), kolmandas lindlas on täiustatud puurid. Sellise pidamistehnoloogia (maksimaalselt 105000 kana) puhul on arvutuslik ammoniaagi emissioon lindlatest kokku ca. 3,7 t/a. Munakanade puuris pidamisel on PVT: puuripatareid, sõnniku eemaldamine transportöörlintidega vähemalt kaks korda nädalas kinnisesse hoidlasse. Puhtad transportöörlindid ja sage sõnniku eemaldamine väldivad lindlas suurt ammoniaagi emissiooni. Ammoniaagi emissioon sõltub sõnniku kuivainesisaldusest, õhu temperatuurist nii lindlas kui ka hoidlas, sõnniku eemaldamise sagedusest lindlas ning sõnniku eemaldamise süsteemist lindlas. T avalised puurisüsteemid keelustatakse 01.jaanuariks 2012. - venilatsiooni- ja söötmisseadmed ei tohi tekitada ülemäärast müra - kanade pidamise ruumis tuleb vältida pidevat mürataset, mis ületab 65 dba. - ei tohi tekitada äkilist müra (1, 3, 5) Juhtimine Ettevõtte likvideerimise kava Olemas on esialgne kirjalik kava ettevõtte likvideerimiseks, sedasi, et sellega ei kaasneks ohtusid keskkonnale. Kirjalik kava puhastustöödest ja rakendatavatest meetmetest ettevõtte likvideerimisel taudi või mõnel muul põhjusel. 4/27
Pidamine mikrokliima reguleerimine Kanalate mikrokliima tagatakse sundventilatsiooni-, sõnnikueemaldamisseadmete ja valgustussüsteemi tööga. Kanalates küte puudub. Sõnnik eemaldamine toimub linttransportööriga iga korruse vahelt kaks korda nädalas. Kanalate valgustuseks kasutakse 18 W päevavalguslampe. Kanala ventileerimiseks asub kanalate laes 8 ventilaatorit (10 000m³/h) ja tagumises otsas 3 suurt väljatõmbeventilaatorit (45 000 m³/h). Värske õhu sissetõmbeavad asuvad hoone külgseintes. Ventilatsiooni sisse-ja väljalülitamine toimub automaatselt termostaatide poolt. Juhul kui mõni ventilaator rikki läheb, lülitub mõni teine tööle. Kogu ventilatsioon on käigus ainult suvel kuumade ilmadega. Juhul kui ventilatsioon lakkab töötamast elektrikatkestuse tõttu, helistab robottelefon kahele mobiiltelefonile ja keegi sõidab kohale ja käivitatakse elektrigeneraator. Kanalate puhastamine toimub peale igat partiid iga 13-14 kuu järel survepesuriga. Desinfitseerimine toimub peale igat kanala pesu kuuma auru tekitava desoagregaadiga.. Näriliste tõrjeks kasutatakse roti lõksusid ja roti mürki, mis pandud kanadele kättesaamatutesse kohtadesse. Kanalate mikrokliima tagamiseks vajalike seadmete olukorda jälgivad igapäevaselt talitajad, rikked likvideerivad mehaanikud või kutsutakse vastava valdkonna remondi teenuse pakkujad. -vajaduse korral tuleb ruume/seadmeid puhastada ja desinfitseerida ning teha näriliste tõrjet - kanade pidamise ruumi soojustus, küte ja ventilatsioon peavad tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasi sisalduspüsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist; -Kõik mikrokliima tagamiseks vajalikud seadmed tuleb vähemalt kord päevas üle kontrollida ning rikke avastamisel see viivitamatult kõrvaldada; -Sundventilatsiooni kasutamisel peab olema tagavara- ja alarmsüsteem, mida tuleb regulaarselt kontrollida. (3) Juhtiminetuleohutus Jäätmekäitlus On olemas plaan tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks. T ulekahju korral tegutsemiseks on hoonetesse paigaldatud tulekustutid. Jäätmete liigiti kogumine ja üleandmine vastavat luba omavale ettevõttele. -segaolmejäätmed kogutakse 1 m3 prügikonteinerisse, mida tühjendatakse vastavalt lepingule iga kahe nädala tagant. --ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid (tühjad taimekaitsevahendite pakendid ja väetisekotid) kogutakse kokku eraldi ruumi ja antakse üle vastavat luba omavale ettevõttele. -Luminestsentslambid jm elavhõbedat sisaldavad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi hoiukohta vastavasse kasti. T oimub jäätmete liigiti kogumine ja üleandmine vastavat luba omavale ettevõttele. T avajäätmed kogutakse konteinerisse. Ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi. Kirjalik plaan tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks (tuleohutuse eeskiri) Ohtlike jäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumine. Võimalikult paljude jäätmete liigiti kogumine. Kõigi jäätmete üleandmine vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete põletamine ja/või matmine on keelatud. 5/27
Veekasutus Veekulu on seotud lindude joogiveevajaduse rahuldamise ja kanalate pesuga. Kanalates kasutatakse nippeljootureid, mis tagab lindudele vajaliku veekoguse, samas on veekao vältimiseks paigaldatud jooturite alla renn, mis välistab vee sattumise sõnnikusse. Kanalate pesemisel kasutatakse survepesurit. Veekadude vältimine toimub läbi igapäevase jootmissüsteemide jälgimise talitajate poolt, avastatud lekked likvideeritakse viivitamatult mehaanikute poolt. Veekasutuse üle peetakse arvestust igas kanalas paikneva veemõõtja näidu alusel. Optimaalse vee kasutamise aspektist on PVT (5): - kõrgsurvepesurite kasutamine loomapidamishoonete ja inventari pesemisel, vee raiskamise vältimine; - jootmissüsteemi (jooturite)korrapärane tehniline kontroll ning vajadusel kalibreerimine; -veekulu pidev kontroll (veemõõturid); -kiire lekete avastamine kja likvideerimine Pidaminesöötmine ja jootmine Kanade söötmisel kasutatakse kolme eraldi söödaratsiooni, mis kõik segatakse toodetakse Sangastes söödatootmiskompleksis. Söödaratsioonid on jämeda jahuna: -tibudele -noorkanadele -munakanadele Kasutatakse kolme erinevat sööta mitmefaasilisel söötmisel : tibudele, noorkanale, munevale kanale. Kanade söötmine toimub automaatselt, 3 korda päevas. Kanade söötmiseks kasutatakse metallist rennis paiknevat kett-transportööri, mida käitab mootor ja mis kulgeb läbi iga puurisektsiooni ringsüsteemina. Iga ring on ühendatud väikese koluga. Koludesse toob sööda risti kanalat paiknev tigutransportöör. T igutransportöör saab sööda punkrist, kui söödatase punkris langeb, siis andurilt saadud impuls toob sööta juurde. Kanade jootmiseks kasutatakse nipleid, igas puuris on 2 niplit. Nippeljooturite all on renn, mis välistab vee sattumist sõnnikusse. Vajaliku surve tagamiseks on igal korrusel väike loputuskasti põhimõttel täituv veemahuti. Sööturite-jooturite järelevalvet teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päev üle. T ibude sööt-18%proteiini, 0,58% P Noorkanade sööt- 16%proteiini, 0,58% P Munakanade sööt- 17,3% proteiini, 0,53% P Värske joogivesi on pidevalt kättesaadav, ühes puuris 6 kana ja 2 jooturit, seega 3 kana jooturi kohta. Vee kulu kana kohta aastas 60-80 l aastas (0,06.0,08 m3) Indikatiivsed väärtused: 18-40 nädalaste kanade puhul 16-18% proteiini ja 0,45-0,55% P 40+ nädalaste kanade puhul 15-17% proteiini ja 0,41-0,51%P PVT on lindude söötmine ratsiooniga, mis koosneb kvaliteetsetest söötadest ning mille toitefaktorite sisaldus vastab lindude füsioloogilisele tarbele. T oitefaktorid, mille sisaldust tuleb jälgida on: energia, protein, asendamatud aminohapped, makro- ja mikroelemendid ning vitamiinid. Lindude füsioloogiline toitefaktorite tarve sõltub geneetilisest toodangupotensiaalist, vanusest, kehamassist, kehamassi juurdekasvust ning reproduktsioonitsükli faasist. Füsioloogilisele tarbele vastav söötmine eeldabsüstemaatilist söötade laboratoorset keemilise koostise määramist. Mitmesuguste söödalisandite (sünteetilised aminohapped, fütaas jne) ja söötmisskeemide (mitmefaasiline söötmine)kasutamine, mille tulemusena toitefaktorite kasutamise efektiivsus suureneb ning väljaheidete toiteelementide sisaldus väheneb on PVT (5). PVT veekasutuses ja jootmiss 6/27
Juhtimine arvestus, analüüs ja planeerimine T oodangu ja sööda arvestus toimub igakuuliselt ja aastas kokku raamatupidamisdokumentide alusel, lindude arvu arvestatakse laoarvestuses. Veearvestuse aluseks on hoonetes olevate veemõõtjate näidud, mis registreeritakse kord kuus. Energiakasutuse üle arvestuse pidamiseks on elektriarvesti, mille näit registreeritakse üks kord kuus. T egevuste planeerimine sisendite (kütus, söödad, väetised, taimekaitsevahendid jms) hankimine ja väljundite (toodang, linnud, jäätmed jms) äravedu ettevõttest. Sõnniku tekke üle arvestust ei peeta, sõnniku kogused hoidlas on hinnangulised. Sõnnikut laotatakse põldudele vastavalt sõnniku laotamisplaanile ja väetamisplaanile, arvestust peetakse põlluraamatus, kuhu märgitakse laotatud sõnniku kogus ja mineraalväetiste kogused ning arvestus N; P; K elementidena põllu kohta. T aimekaitsetöid teostatakse vastavalt vajadusele, kasutatud preparaatide nimed, kulunormid, tööde teostamise aeg jms kajastatakse põlluraamatus. Arvestuse pidamine toodangu ja sööda, vee- ja energiakasutuse, väetiste ja taimekaitsevahendite, tekkivate jäätmete hulga, sõnniku koguse ja laotamise, lindude arvu ja surevuse, söödaväärinduse üle tootmistulemuste parendamise eesmärgil. Eelpool nimetatud näitajate alusel on võimalik hinnata majanduslikke (toodangu omahinna tõus/langus), sotsiaalseid (töötingimuste paranemine/halvenemine, töö efektiivsus) kui ka keskkonnaalaseid (saasteainete emissiooni suurenemine/vähenemine) näitajaid, tuvastada kõrvalekalded normist, hinnata olukorda ja võtta kasutusele vastavad meetmed (5). 7/27
Sõnniku kogumine ja hoidmine ning laotamine Hinnanguliselt tekib aastas kuni 2700 m³ sõnnikut, hetkel kasutuses oleva suure sõnnikuhoidla maht on 1800 m³ + tigutransportööri otsa all lindla kõrval olev väike sõnnikuhoidla, mis on ehitatud vundamediplokkidest ja mille maht on umbes 40 m³. Väikesest hoidlast tõstetakse sõnnik üks kord nädalas suurde sõnnikuhoidlasse. Seega mahub 8 kuu sõnnikukogus sõnnikuhoidlasse. Suur sõnnikuhoidla on ehitatud kolhoosi ajal, kuid kõik detailid ja hoidla põhi on betoonist ja hoidla on vettpidav (puuduvad andmed lekete kohta). Kuna kanalates on uued joogiseadmed ja kanalate pesu toimub ca 1 x aastas survepesuriga (väike veekogus), siis vett sõnniku hulka ei satu ning sõnnik on suhteliselt kuiv millest virtsa ei eraldu (kuivaine sisaldus on umbes 20 %). Sõnnikuhoidlad on katuseta, seega tahesõnniku hulka satuvad sadeveed, kuid kuna sõnnikuhoidla avatud osa ees on kõrgem piire ümbritseva maapinna suhtes, siis reostunud sadevesi hoidlast välja ei pääse. Sellise lahenduse juures on tagatud reostunud sadevete jäämine sõnnikuhoidlasse ja kuna sõnnikuhoidla põhi ja seinad on vedelikukindlad, siis vihmade korral tekkiv reostunud sadevesi jääb hoidlasse ja imbub tahesõnnikusse. Antud juhul sõnnikuhoidla täidab ka virtsahoidla ülesanded. Lindlaid ümbritseva maapinna planeering välistab pinnavee sh lindlate katustelt allavalguva vee sattumise hoidlatesse. Uue kavandatava kanala nr 3 jaoks rekonstrueeritakse seni kasutuseta olev ca 1800 m2 suurune sõnnikuhoidla. Selle sõnnikuhoidla rekonstrueerimise käigus ehitatakse ka virtsa kogumise süsteem ja virtsahoidla, mis hõlmab mõlema sõnnikuhoidla ümbrust. Sõnnikuhoidla korrasolekut kontrollitakse regulaarselt. Kaks korda aastas kevadel ja sügisel laotatakse sõnnik hoidlast põllule ja küntakse kohe sisse. Sõnniku laotamiseks kasutatakse Soomes toodetud 15 tonnise mahutavusega sõnnikulaotajat COMPO 150, mis tagab laotamise normi täpsuse ja ühtluse. Sõnniku laotamiseks sobivat põllumaad on ca 400 ha Aastane sõnniku N kogus on ca 35-40 tonni, seega käitisel on piisavalt põllupinda sõnniku laotamiseks kõiki keskkonnanõudeid silmas pidades. Laotades sõnnikut ühtlaselt kogu haritavale maale, annaksime lämmastiku toimeaines 88-100 kgn/ha aastas, lubatud 170 kgn/ha. T ahesõnnikuhoidla PVT nõuded on järgmised: -vee ja pinnase reostuse vältimiseks peab sõnnikuhoidlal olema veekindel ning transpordivahendeid kandev betoonist põhi; -peab olema virtsa kogumise süsteem ja virtsa hoidla - sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu jooksul tekkiva sõnniku koguse Sõnnikuhoidlate korrasolekut tuleb regulaarselt kontrollida. Sõnniku laotamine: -Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud võiperioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale (4). -kasvavate kultuurideta põllule laotatud sõnnik on soovitav mulda viia 12 tunni jooksul, sest esimese 12 tunni jooksul lendub suurem osa ammoniaagist (2). Jälgida sõnniku laotamisel head põllumajandustava, et ei tekiks ohtu keskkonnale: -mitte laotada sõnnikut veega küllastunud maale ega suure kaldega nõlvadele -laotada sõnnikut võimalikult enne kultuuride aktiivse kasvu perioodi ja toitainete omastamist -sõnniku laotamiste Juhtimine T egevuskava hädaolukorras tegutsemiseks. Olemas on esialgne kirjalik kava hädaolukordades tegutsemiseks. Läbimõeldud kirjalik tegevuskava kuidas kiiresti lahendada mittesoovitavaid olukordi (hädaolukorrad, õnnetused, reostused). Kirjalik tegutsemise plaan, kus on meetmed reostuse tekkimise korral tegutsemiseks (sõnnikuhoidla, väetised, taimekaitsevahendid) jms. 8/27
Juhtimine T äiendõpe ja koolitus OÜ-s Sanlind töötab 13 töötajat.käitise keskkonnaalase tegevuse eest vastutab juhatuse esimees Andres Puksov. T öötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajat kohapeal, et töötaja oskaks näha seoseid erinevate tootmistsükli alaosade vahel ning oleks teadlik tagajärgedest ja riskidest, mida võib enesega kaasa tuua mingi tehnoloogilise eeskirja eiramine ja/või tehnika (seadme) mitte töökorras olek. T öötajate täiendõpe- ja koolitusvajaduse määratlemine. Vajadusel regulaarse täiendõppe korraldamine. Korrapärased täiendkoolitused ja/või väljaõpe on vajalikud uue või ümberkorraldatud tehnoloogia rakendamisel ning uute seadmete kasutuselevõtul. Tabel 6. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks T ootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise investeeringud Sööda tootmine Sõnniku kogumine, hoidmine ning laotamine Rajada 25 kuupmeetri suuruse kütusemahuti ümber piire, mis mahutab 1,1 korda suuremas mahus naftasaadusi, kui on mahuti maht. Piirde sisse jääv ala peab olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. PVT rakendamise tähtaeg 31.12.2012 Vana sõnnikuhoidla rekonstrueerimine koos virtsakogumise süsteemi ja virtsahoidla rajamisega. 31.12.2010 Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT vastavusmärge Võimaluse korral andmed meetme tasuvuse kohta Rakendamise periood Meetme rakendamise tähtaeg 9/27
Jäätmete kõrvaldamine Energia ja kütuse kasutamise vähendamine Jäätmetekke minimeerimine Jäätmetekke vältimine Abimaterjalide säästlik kasutamine Jäätmete üleandmine Erimeetmeid energia kasutamise vähendamiseks ei kasutata. Energia kasutamise aspektist on PVT rakendatud: lindlad on piisava soojustusega, kasutatakse vastavalt lindla suurusele optimaalse võimsusega ventilatsioonisüsteemi ning valgustused on madala energiatarbega. Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu. T oimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs. Kütuse säästlikuks kasutamiseks ostetakse kaasegsed masinad, mis on kütusekasutamise seisukohast ökonoomsed. Välditakse raiskamist ja masinatel ei lasta tühjalt käia. T oimub pidev kütuse kasutamise analüüs. T oorme ja abimaterjalide säästlik kasutamine. Paberi ja papijäätmetekke minimeerimiseks toimub munarestide korduvkasutus toodanguga laialisaadetud munarestid korjatakse edasimüüjatelt uuesti kokku. Optimaalse vajaliku koguse söötade ja abimaterjalide hankimine Erimeetmeid abimaterjalide säästlikuks kasutamiseks ei kasutata. T aimekaitsevahendeid ja kasvuregulaatoreid kasutatakse vastavalt vajadusele ja juhendites soovitatud määrades. T aimekaitsevahendid tellitakse hooajaliselt vastavalt vajadusele, laojääke tavaliselt ei jää. Kasutatavate pakke- ja veomaterjalide üle peetakse arvestust ja kasutamist optimeeritakse vastavalt olukordadele Jäätmeid ei kõrvaldata, vaid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Koostatakse optimaalse koostise ja kogusega söödasegu, väldib tarbimata söödajääkide teket. Välditakse söötade või abimaterjalide riknemisest tulenevat jäätmeteket. Vastab Vastab Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata kuna kasutatavad energiat ja kütust kasutatavad seadmed on optimaalsed kasutatavate tehnoloogiate juures. Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata kuna kasutatavad energiat ja kütust kasutatavad seadmed on optimaalsed kasutatavate tehnoloogiate juures. Rakendatud PVT rakendatud Vastab PVT rakendatud Vastab PVT rakendatud Vastab Majanduslike PVT tasuvusarvutusi ei rakendatud esitata, kuna taimekaitsevahendeid kasutatakse vajadusel taimede kaitseks haiguste, kahjurite ja umbrohtude eest. Pakendil esitatud kasutusnormidest peetakse kinni. Pakke- ja veomaterjalide kulu optimeeritakse vastavalt turustamise olukorrale. 10/27
Reovee tekke vähendamine Vee säästlik kasutamine Muud asjakohased meetmed Jäätmete muu taaskasutamine Käitises tekib reovesi ainult töötajate olmeruumidest (WC, duširuum, kraanikauss) ja kanalate puhastamisest (pesuvesi valgub lindlas olevatesse kanalisatsiooni kogujatesse) ning need reoveed juhitakse isevoolselt ühiskanalisatsiooni. Reovee tekke vähendamiseks on meetmed juba rakendatud olmeruumide veeseadmed on kaasaegsed ja heas töökorras ning kanalate puhastamiseks kasutatakse survepesurit Vee põhikasutus on kanade joogivesi mis on pidevalt saadaval (joogivee tarbimise piiramine ei ole otstarbekas). Erimeetmeid vee säästvaks kasutamiseks ei rakendata, kanade jootmiseks kasutatakse nippeljootureid ja kanalate pesuks kasutatakse survepesurit, need seadmed vastavad parimale võimalikule tehnikale Jooturite järelevalvet teostab talitaja, kes vaatab süsteemid iga päev üle ja vajadusel kalibreerib. Veekulu pidev kontroll, kiire lekete avastamine ja likvideerimine toimib. Mõningase tolmu emissiooni vältimiseks on söödakompleksis kasutusel kinnised teraviljade-, rapsi-, kuivsöödapunkrid ja sööda segamispunkrid, mida mõnekuuliste vaheaegade järel täielikult tühjendatakse ja kontrollitakse, et vältida võimalikku teravilja, rapsi ja kuivsööda söödaväärtuse langust ning bioloogilist saastumist. Osa söödakomponente on ladustatud puistes ja lisatakse käsitsi. T aaskasutatavate jäätmete lahuskogumine Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) pakendid (15 01) Vastab Vastab Vastab Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata, kuna joogivesi peab kanadel kogu aeg saadaval olema, ülejäänud veekasutus on optimaalne kanalate pesul kasutatakse survepesurit ja olmevee kasutamine on vähene. Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata, sest renoveerimine on vajalik söödatootmise automaatseks juhtimiseks, söödaratsioonide täpsemaks järgimiseks ning võimaliku tolmuemissiooni vältimiseks. PVT rakendatud PVT rakendatud PVT rakendatud Vastab PVT rakendatud 11/27
Välisõhu saaste vältimine või vähendamine Toorme säästlik kasutamine Pinna- ja põhjavee kaitse Pinnase kaitse Õhusaastet on väga raske vähendada, kuna see tekib loomulike protsesside tagajärjel. Lindlate puhul on peamine tähelepanu pööratud eelkõige ammoniaagi emissiooni vähendamisele, st lauda sisekliima reguleeritakse optimaalseks ja sõnniku eemaldamine toimub linttransportööriga kaks korda nädalas, lisaks ehitatakse sõnnikuhoidlate juurde virtsakogumise süsteemid ja virtsakogumiskaev. Sõnniku laotamisel vähendab ebameeldiva lõhna eraldumist korras ja kaasaegse laotustehnika kasutamine, võimalusel sõnniku kiire sissekünd pärast laotamist ning laotamiseks sobiva ilma valik (jahe ja tuulevaikne). Kuivati kompleksist välisõhku eralduvate saasteainete eraldumine on hooajaline ja vastab välisõhu saasteloa normidele. Erimeetmeid välisõhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks ei kasutata. Kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiaid ja keskkonda säästvaid seadmeid. Erimeetmeid toorme säästlikuks kasutamiseks ei rakendata. Peamiseks toormeks on söödad, mis on kanadel pidevalt kättesaadavad. Söötade optimaalne kulu ja raiskamise vältimise tagamine toimub läbi kanadele vajalike ainete optimaalse sisalduse tagamise söödas. Selleks kasutatakse kanade söötmisel lähtuvalt kanade kasvufaasist erinevaid söödasegusid. Aastatel 2009-2009 on planeeritud sisustada söödatootmiskompleks uue täisautomaatse tehnikaga, mis tgab veel täpsema etteantud söödaratsiooni segamise ja söödakomponentide säästlikuma kasutamise. T ahesõnnikuhoidlad on vettpidavad, lekkekindlast sõnnikuhoidlast on fosfori-, kaaliumi- ja lahustuvate lämmastikühendite leostuminepinna- ja põhjavette välistatud nende korrasolekut kontrollitakse regulaarselt, 2007 aastal rekonstrueeritakse kasutuseta olev vana sõnnikuhoidla uue sisustatava kanala nr 3 sõnnikuhoidlaks ja ehitatakse välja sõnnikuhoidlate juurde virtsakogumise süsteemid ja virtsahoidla. Sõnniku transporti võib pidada PVT-ks. Korras tehnika puhul pinnase ega põhjavee reostust ei esine. Sõnniku vedamisel hoitakse ära sõnniku keskkonda sattumine. Sõnniku laotamiseks sobivat põllumaad on ca 400 ha Aastane sõnniku N kogus on ca 35-40 tonni, seega käitisel on piisavalt põllupinda sõnniku laotamiseks kõiki keskkonnanõudeid silmas pidades. Laotades sõnnikut ühtlaselt kogu haritavale maale, annaksime lämmastiku toimeaines 88-100 kgn/ha aastas, lubatud 170 kgn/ha. Väetamine toimub väetamisplaani alusel. Reoveetorustikku tuleb pidevalt kontrollida ja avastatud lekked tuleb viivitamatult likvideerida. Samuti võib reovesi sattuda pinnasesse lindlate pesemisel. Käitis peab tagama, et põrandas ja seintes ei oleks mõrasid ja auke. Välistatud pole sõnnikuhoidla lekkimine põhjavette, kuid kuna kogunev sõnnik on suhteliselt suure kuivaine sisaldusega (>20%) ja puuduvad andmed lekete kohta siis lekkimise tõenäosus on väike. Vihmadest põhjustatud nõrgvesi ei välju sõnnikuhoidlast vaid imbub sõnniku sisse. Vanal sõnnikuhoidlal puudub virtsakogumissüsteem ja virtsahoidla. Sõnnikuhoidlate juurde virtsakogumise süsteemide ja virtsakaevu ehitamine Virtsa kogumise süsteemi ja virtsakogumiskaevu rajamine vana sõnnikuhoidla juurde Sõnnikuhoidlate juurde ehitatakse virtsakogumise süsteemid ja virtsakaev Vastab Vastab Vastab Vastab Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata kuna ammoniaagi emissiooni vähendamiseks on kasutusel PVT-le vastavad sõnnikueemaldamise süsteemid ja ka kuivatis on kasutusel PVT le vastavad kaasaegsed kõrge kasuteguriga ( =92%) katlad. Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata, kuna valdavalt on tegemist söötadega, kus söödaratsioonid koostatakse vastavalt kanade kasvufaasile. Söödad on kanadel pidevalt saadaval. Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata, sest investeering on vajalik keskkonnasõbraliku loomakasvatuse arendamiseks Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata PVT rakendatud 31.12.2010 31.12.2010 31.12.2010 12/27
Energia ja kütuse tõhus kasutamine Muud asjakohased meetmed T aimekasvatuses energiamahukuse vähendamiseks kasutatakse põldudel minimeeritud harimist, st madalkünd, samaaegselt mullaharimisega külvamine jne. Korrapärane energia ja kütuse kasutuse arvestus ja analüüs. Käitise seadmed ja tehnoloogia vibratsiooni ei põhjusta. Kõik müra tekitavad masinad tuleb välja lülitada kohe, kui neid enam tarvis pole. Kõiki masinaid tuleb pidevalt hooldada, et vältida liigse müra teket. Lõhna, müra mõõtmisi pole läbi viidud, kuna lõhna-, müratase väljaspool käitise territooriumi ei ületa lubatud normi. Samuti puuduvad käitise territooriumi vahetus läheduses elumajad. Lähim elumaja asub lindla territooriumist 250 m kaugusel. Virtsakogumissüsteemi ja virtsahoidla rajamine vanale sõnnikuhoidlale Vastab Majanduslike tasuvusarvutusi ei esitata PVT rakendatud Vastab 31.10.2010 Toorme, abimaterjalide, pooltoodete või kemikaalide säilitamine ja kasutamine 13/27
Tabel 8. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, mahuti tüüp Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Alltegevus valdkond või tehnoloogia protsess Kogus Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Toore 23040000 Sojasrott punkris 7 60 t Söötmine 800 t/a Toore 12051090 Raps Metallpunker 7; 9;10; 200 t Söötade tootmine, söötmine 150 t/a T oore 10039000 Oder Metallpunker, puistes T oore 10086000 T ritikale Metallpunker, puistes T oore 10019900 Nisu Metallpunker, puistes 7; 9;10;12 1 000 t Söötade tootmine, söötmine 1 300 t/a 7; 9;10;12 450 t Söötade tootmine, söötmine 300 t/a 7; 9;10;12 1 000 t Söötade tootmine, söötmine 1 150 t/a Toore 25210000 Lubjakivi (1-4 mm) Puistes 7 50 t Söötade tootmine, söötmine 300 t/a T oore 10049000 Kaer Metallpunker, puistes 7; 9;10;12 500 t Söötade tootmine, söötmine 500 t/a Toore 12149090 Kanade täiendsööt 1000 kg kotis 7 10 t Söötmine 100 t/a Abimaterjalid 34022090 Pesemis- ja puhastusvahendid Plastkanistrid 18 0.01 m³ Põllumajandusosakonnas pesemiseks 0.01 m³/a Abimaterjalid Fungitsiidid Plastkanistrid 18 0.50 m³ taimehaiguste tõrjeks 0 m³/a Abimaterjalid muud Plastkanistrid 18 0.20 m³ Puhtimiseks, märgaja, kasvuregulaator 0.20 m³/a Abimaterjalid 48191000 Munakastid euroalusel 12 1.30 t Veopakend 23 t/a Abimaterjalid 48195000 Munarestid euroalusel 12 6 t Veopakend 10 t/a Abimaterjalid Insektiidid Plastkanistrid 18 0.10 m³ kahjuritõrjeks 0.02 m³/a Abimaterjalid 38089490 Kanalate desovahend Plastkanistrid 18 0.10 m³ Kanalate desinfitseerimine 0.05 m³/a Abimaterjalid Pakkekile euroalusel 12 0.10 t Veopakend 1 t/a Abimaterjalid 48195000 Munakarbid euroalusel 12 4.50 t Müügipakend 30 t/a Abimaterjalid Herbitsiidid Plastkanistrid 18 0.50 m³ umbrohutõrjeks 0.40 m³/a Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta 14/27
Tabel 9. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted T oore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus kaubakood Abimaterjalid 27101964 Põlevkiviõli Abimaterjalid Külmaaine R- 417A Säilitamisviis, mahuti tüüp 25 m3 metallmahuti Seadmes (8 kg) Nr plaanil või kaardil Maksimaalne üheaegselt hoitav Kogus Ühik T ootmis protsess 11 40 m³ Soojusenergia tootmiseks, katlamaja 15 0.008 t Ruumide jahutamine Kogus Ühik Erikulu, t, m³, kwh või muud tooteühiku kohta Nimetus CAS, EINECS või ELINCS nr Ohukate gooria 50 m³/a Põlevkiviõli 68308-34-9 60 0 t/a Butaan 106-97-8 Ärritav 3.40 HFC-134a (1,1,1,2- tetrafluoroetaan) HFC-125 (pentafluoroetaan) 811-97-2 Ärritav 50 354-33-6 Ärritav 46.60 Abimaterjalid 27101245 Bensiin väikemasinatele 0.20 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100 Abimaterjalid 27101999 Mootori- ja metall- või hüdraulikaõlid plastpakend Abimaterjalid 27101943 Diiselküte Abimaterjalid 27101943 Diiselküte (paaki -ost) Abimaterjalid 27101943 Kerge kütteõli 5 m3 metallmahuti 25 m3 metallmahuti 11 0.20 Masinate ja seadmete korrashoid 11 5 Masinatele, traktoritele 11 10 Soojusenergia tootmiseks, katlamaja 0.30 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100 30 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100 Autodele 30 Diislikütus 68334-30-5 Kahjulik 100 45 Bensiin 8006-61-9 Kahjulik 100 Sisaldus toormes, abimaterjalis, pooltootes, % Tabel 10. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine 15/27
Tabel 11. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti T üüp Maht Kasutusele võtmise kuupäev Mahutis sisalduva kemikaali, toorme nimetus Metallmahuti (25 m3) 25 10.12.2007 Kerge kütteõli või põlevkiviõli Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Kontrollimise sagedus, eelmise kontrollimise kuupäev Ettevõtte poolne järelevalve kord kvartalis Metallmahuti (5 m3) 5 10.12.2007 Diisel Ettevõtte poolne järelevalve kord kvartalis Laopind söödakompleksis - 300 m2 T eravilja punkrid uue kuivati juures - 4 tk x 450 m3 0 Ehitatud 1975, eluiga 50 aastat 1800 Ehitatud 2005 aasta, eluiga 20 aastat Lao hoone - 1000 m2 0 Ehitatud 1975, eluiga 50 aastat T eravilja punkrid söödakompleksis - 5 tk x 30 m3 T eravilja punkrid vana kuivati juures - 2 tk. x 410 m3; 10 tk x 30 m3 150 Ehitatud 2000 aasta, eluiga 20 aastat 1120 Ehitatud 2000 aasta, eluiga 20 aastat Lubjakivijahu puistes ja täiend söödad euroalusel kottidega T eravili ja raps T eraviljad puistes ja abimater- jalid (kastid, karbid jms) euro- alustel T eravili ja šrott T eravili ja raps 4-6 kuu tagant punker täielikult tühjenda takse ja kontrolli takse viimane kontroll nov 06 4-6 kuu tagant punker täielikult tühjenda takse ja kontrolli takse viimane kontroll okt 06 4-6 kuu tagant punker täielikult tühjenda takse ja kontrolli takse viimane kontroll nov06 4-6 kuu tagant punker täielikult tühjenda takse ja kontrolli takse viimane kontroll okt 06 4-6 kuu tagant punker täielikult tühjenda takse ja kontrolli takse viimane kontroll okt 06 Andmed tehnilise järelevalve kohta korras korras korras korras korras korras korras Andmed hoolduse kohta Hooldust viib vajadusel läbi ettevõte ise. Hooldust viib vajadusel läbi ettevõte ise. avastada võima likud rikked ja vältida bio loogilist saastumist Puhasta mine, et avastada võima likud rikked ja vältida bio loogilist saastumist Puhasta mine, et avastada võima likud rikked ja vältida bio loogilist saastumist Puhasta mine, et avastada võima likud rikked ja vältida bio loogilist saastumist Puhasta mine, et avastada võima likud rikked ja vältida bio loogilist saastumist Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas mõõtkavas) Nr. plaanil või kaardil Kaugus reovee äravoolutorustikust Kaugus veekogudest Kaugus puurkaevudest 12 200 m 3 km 50 m 11 200 m 3 km 85 m nr 7 200 m 3 km 90 m nr 10 200 m 3 km 105 m 12 200 m 3 km 20 m nr 7 200 m 3 km 90 m nr 9 200 m 3 km 80 m Tabel 11.1 Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Mahuti/hoidla nr plaanil või kaardil Kaitsemeetmed 11 ja 12 Kinnine mahuti Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi Kinnine mahuti ja piire. Mahuti hoones betoonpõrandal. Kinnine mahuti ja piire. Mahuti hoones betoonpõrandal. Kinnine mahuti ja piire. Mahuti hoones betoonpõrandal. Märkused Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Tabel 12. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 16/27
Tabel 13. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. 13.1 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Sanlind OÜ T iidu (21545) 13.2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0020529 13.3 Puurkaevu katastri number 21545 13.4 Puurkaevu passi number 6991 13.5 Puurkaevu L-Est koordinaadid X: 6423508 Y: 636701 13.6 Põhjaveekihi nimetus ja kood Kesk-Devon 13.7 Põhjaveekogumi nimetus Kesk-Devoni põhjaveekogum 13.8 Puurkaevude grupp 13.9 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Ö ö päev as Sek und is Veevõtt 2 017 11 000 2 500 3 000 3 000 2 500 33 Tabel 14. Võetava vee koguse ja seire nõuded 14.1 Veearvestuse pidamine Sanlind OÜ puurkaev. Võetavad veekoguseid tuleb mõõta. Tagada korras taadeldud veemõõtja olemasolu puurkaevul. Tagada veearvestuse päeviku olemasolu, kuhu vähemalt 1 kord kuus kuu esimesel või viimasel päeval kanda veemõõtja näit ja kuu veekulu m3-s nii, et oleks võimalik veearvestuse pidamine kalendrikuu ja ühe m3 täpsusega. 14.2 Põhjaveetaseme mõõtmine M õõta staatilist veetaset (veetaseme absoluutkõrgus) puurkaevust, mis on aktiivses kasutuses, vähemalt üks kord 5 aasta jooksul ja pumba vahetamisel. M õõtmine teostada perioodil märts-aprill (va. pumba vahetamisel). Enne mõõtmist lasta veetasemel stabiliseeruda 1,5-2 tundi. M õõtmise kohta koostada vabas vormis protokoll, kuhu märkida, puurkaevu katastri number, veetaseme absoluutkõrgus, mõõtmise kuupäev ja kellaaeg ning kuidas ja millega mõõdeti veetaset, samuti mõõtmise teostaja nimi ja allkiri. Andmed põhjavee taseme kohta esitada Keskkonnaametile koos veekasutuse aastaaruandega. 17/27
14.3 Proovivõtunõuded Täita keskkonnaministri 6. mai 2002 määruses nr.30 "Proovivõtumeetodid" toodud nõudeid. Proovid võtta soovitatavalt atesteeritud proovivõtja poolt. Proov võtta kraanist, mis asetseb puurkaevust tuleval veetrassil puurkaevule võimalikult lähedal (kindlasti enne veetöötlusseadmeid ja/või muid seadmeid/trasse, mis võivad mõjutada vee omadusi). Proovivõtukraani puudumisel tuleb see paigaldada. 14.4 Analüüsinõuded Analüüsid teostada soovitatavalt akrediteeritud laboris. Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Sanlind OÜ T iidu (21545) X: 6423508 Y: 636701 Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad Seiratavad ained üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Raud (Fe) Sulfaat (SO42-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Nitraat (NO3-) KHT Elektrijuhtivus ph Lahustunud hapnik 14.6 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Tabel 15. Heitvee väljalaskmed sh avariilaskmed ning sademevee väljalaskme ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Tabel 15.1 Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Tabel 15.2 Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Tabel 15¹ Ajutise iseloomuga tegevused 18/27
Tabel 16. Äkkheide vette Tabel 18. Väljalaskme seire nõuded Tabel 19. Suubla seire nõuded Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed Tabel 20. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogused Saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kogus Ühik 124-38-9 Süsinikdioksiid 147.442 tonni VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 0.008 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.299 tonni PM-sum T ahked osakesed, summaarsed 0.302 tonni 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.741 tonni 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.302 tonni 74-82-8 Metaan 8.19 tonni 10024-97-2(p) Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.086 tonni 7664-41-7 Ammoniaak 36.433 tonni Märkused Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDD/PCDF on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 19/27
Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHKprojektist) Tabel 22. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused Tabel 23¹. Kütuse, jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heite piirväärtused (edaspidi HPV) ning lubatud heitkogused Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed Tabel 24. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused Jäätmeliik T ekkivad jäätmekogused Käideldavad jäätmekogused, t/a T onni põhitoodangu kohta t/a Kogumine Vedu T aaskasutamine T oimingu kood 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 1 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid 0.015 20 01 21* - Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 0.01 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 5 Kogus (t/a) Tabel 25. Kõrvaldatavate jäätmete kogused Tabel 26. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul 20/27
Tabel 27. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded T egevuse liigid T ehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Jäätmete kogumine, sortimine Jäätmete vedu ja üleandmine Käitises tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid: 1) pakendid (15 01); 2) ohtlikud jäätmed Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil nõnda, et nad ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Kirjeldus T uleb kasutada kõiki võimalusi jäätmete sortimiseks nende tekkemomendil või vahetult peale seda tekkekohas ning väljanopitud jäätmete kogumiseks ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Käitaja on kohustatud andma tema valduses olevaid jäätmeid käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Rakendamine Pidev Pidev Tabel 28. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus Tabel 29. Keskkonnaseirenõuded Tabel 31. Jäätmete kõrvaldamiskoht (-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoks Tabel 32. Prügila või jäätmehoidla liik Tabel 33. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Tabel 34. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Tabel 35. Prügila või jäätmehoidla kasutamise ja järelevalve nõuded 21/27
Tabel 36. Prügila või jäätmehoidla seirenõuded Tabel 37. Jäätmepõletustehase või jäätmete koospõletustehase kogujõudlus Tabel 38. Põletatavate ohtlike jäätmete kütteväärtus ja massivood ajaühikus Tabel 40. Saasteainete lubatud sisaldus jäätmetes Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine Tabel 41. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Kütuse nimetus KN kood Väävel % Tuhk % Alumine kütte- väärtus, MJ/kg või gaasi korral MJ/Nm³ Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Ruumide kütmiseks ja olmevee soojenda- miseks Muu Kokku Erikulu, t, m³, kwh või muud toote- ühiku kohta Energia tootmine, MWh/a Elekter Tootmisprotsessis Sisetranspordiks Omatarve Müük Kokku Omatarve Soojus ja aur Küttepuud 4401 0.005 0.30 13.70 8 8 0 0 Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 2710 19 64 Diislikütus 2710 19 43 Autobensiin 2710 12 45 Kerge kütteõli 2710 19 43 Diislikütus 2710 19 43 0.74 0.002 38.50 50 50 0 0 0.035 0.01 42 30 30 0 0 Müük Kokku 43.50 0.20 0.20 0 0 0.20 0.171 41 45 45 0 0 0.035 0.01 42 4 26 30 0 0 22/27
Tabel 42. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa T ootmisetapid või kasutusalad Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Omatoodang Käitis Kokku 189.30 189.30 0 0 Munapakendamiskeskus Jahutus ja külmutus 5 5 0 0 Kanalad 3 tk kokku Ventilatsioon 30 30 0 0 Munapakendamiskeskus Veetöötlusseadmed 0.30 0.30 0 0 Munapakendamiskeskus Valgustus 10 10 0 0 Kanalad 3 tk kokku Valgustus 40.50 40.50 0 0 Munapakendamiskeskus Ruumide kütmine ja olmevee soojendamine Muu tarnija 5 5 0 0 T eraviljakuivatid Muu kasutus 46.50 46.50 0 0 Söödatootmiskompleks Muu kasutus 50 50 0 0 Söödatootmiskompleks Valgustus 2 2 0 0 Kokku Vibratsioon ning välisõhus leviv lõhn ja müra Tabel 44. Lõhna esinemine välisõhus Lõhna allikas Sõnnikuhoidlad 5 Nr plaanil või kaardil Lõhnaaine või ainete segu Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lindlad 1;2 Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Põllud (sõnniku laotamine) 0 Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Kasutatud määramismeetodid Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Määramise teostaja Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lõhnaaineid või ainete segu ei ole määratud Lõhna vähendamise tegevuskava olemasolu või vajaduse põhjendus T ahesõnnikuhoidlatest vähendab ebameeldivat lõhna virtsakogumissüsteemi ja virtsakaevu rajamine Puhas lindlainventar ja sõnniku õigeaegne eemaldamine lindlast vähendab lindlast lähtuvat ebameeldivat lõhna. Sõnniku kiire sissekünd (48 h jooksul), laotamiseks sobiva ilma valik (jahe, tuulevaikne) Tabel 45.1 Vibratsioon Tabel 45.2 Välisõhus leviv müra 23/27
Omaseire Tabel 47 Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Tabel 49. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/T egevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg Jäätmetekke seire Käitajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Käitaja on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. T ootmise seire Käitises toimub korrapärane vee, energia (elekter, vedelkütus), söötade, jäätmete ja väetiste s.h. sõnniku koguste arvestus ja olukorra hindamine. Lõhna seire Müra- ja vibratsiooni seire Muud asjakohased meetmed Sõnniku laotamisel kasutatakse korras ja kaasaegset laotustehnikat, võimalusel kiire sõnniku sissekünd pärast laotamist ning laotamiseks sobiva ilma valik (jahe ja tuulevaikne). Lindlates kasutatakse kaasaegseid sõnniku eemaldamise süsteeme (linttransportööriga iga korruse vahelt) Ehitatakse virtsa kogumise süsteem ja virtsahoidla, mis hõlmab kõikide sõnnikuhoidlate ümbrust. Pidevat seiret ei teostata, kuna müra- ja vibratsioonitase väljaspool käitise territooriumi ei ületa lubatud normi. Sõnniku toitainete sisalduse määramine ning põldude toitainete vajaduse määramine. Vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul määrata kõikide sõnniku laotamiseks kasutatavate põldude mulla toiteelementide sisaldus. Vähemalt 1 kord 2 aasta jooksul enne kevadise laotusperioodi algust määrata sõnniku kogulämmastik, vees lahustuv lämmastik, kogukaalium ja kogufosfor. Iga sõnnikuhoidla kohta võtta üks proov. Nii mulla, kui ka sõnnikuproovid lasta analüüsida akrediteeritud laboratooriumis. Rakendatud Rakendatud Rakendatud Kui tekib kahtlus, et käitise tegevusest lähtuv müra põhjustab häiringuid lähimates elamutes, koostatakse plaan mürauuringute läbiviimiseks vastavalt sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RT L 2002, 38, 511), milles näidatakse ära punktid, kus mürataseme mõõtmisi vajalikuks peetakse. Mullaproovid vähemalt 1 x 5 aasta jooksul ja sõnnikuproovid vähemalt 1x 2 aasta jooksul. Tabel 50. Omaseire hinnang ja lisaandmed 24/27
Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) T ootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Võimaliku avarii ohu kirjeldus Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Munakanade pidamine Munakanade pidamine / sõnnikukäitlus Munakanade pidamine Munakanade pidamine Munakanade pidamine Masinate ja/või seadmete purunemine - munasorteeri, söödatehase või traktorite purunemine Kehaliste traumade oht liikurmehhanismidega töötamisel Veeavarii - katkeb vee kasutamise võimalus Elektrikatkestus - oht läbi tootmisetapi või tehnoloogiaprotsessi eelkõige lindudele, sest lindlate mikrokliima, söötmine, jootmine, sõnniku eemaldamine on seotud elektriga. T ulekahju - otsene oht töötajate ja lindude tervisele (elule). Hoonete ja toormete hävimise oht. Parandatakse kohapealsete jõududega või tellitakse hooldemeeskond Leedust (munasorteeri puhul). Sööta tehakse alati kolme päeva varu ette. T raktorid remonditakse kohapeal või tellitakse hooldemeeskond. Kõiki seadmeid kontrollitakse pidevalt, et ennetada purunemisi. T öötajate koolitamine ja instrueerimine. Kõrvalistel isikutel viibimine kanala territooriumil ilma loata on keelatud. Lekke korral kraanid suletakse ja rike kõrvaldatakse. Puurkaevu pumba purunemisel lülitatakse vesi ümber OÜ Kesa-Agro puurkaevule. T öötajad on instrueeritud katkestuse põhjuse kiireks väljaselgitamiseks. Lühiajalise elektrikatkestuse korral avada kõik kanala uksed, pikemaajalise katkestuse korral ühendatakse traktorile generaator ja käivitatakse elekter. Kirjalik kava tulekahju ennetamiseks ja tulekahju korral tegutsemiseks. Olemas on esmased tulekustutusvahendid ja töötajad on instrueeritud tegutsemiseks tulekahju korral Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele Vastavalt vajadusele 25/27