Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a.
Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud? Kui palju on üldse neid vahendeid, mida saab õppetöö toetuseks kasutada? Vastuse annab Center for Learning and Performance Technologies http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/
Kuidas on Eestis arenenud IKT kasutus õppetöös? Tehnilise baasi areng: 1959.a. Ural 1, TÜ Arvutuskeskus 1980-ndad esimesed personaalarvutid 1990 UUCP Internet (ainult e-mail) 1992 64Kbps Internet
Kuidas on Eestis arenenud IKT kasutus õppetöös 2. Organisatoorne areng: 2003 Eesti e-ülikooli loomine (8 organistsiooni) 2005 Eesti e-kutsekooli loomine (13 rakenduskõrgkooli ja 24 kutseõppeasutust) EITSA e-õppe Arenduskeskus (loodid 2006) tugi: uudiskirjad, konverentsid/seminarid, töörühmad, e-kursuse kvaliteedimärk jne. HITSA (2012) = EITSA + Tiigrihüpe + Eenet
Kuidas on Eestis arenenud IKT Tarkvara areng: kasutus õppetöös 3. 1997 Web Course Tool (WebCT) BlackBoard (2006) Ca 2000 ÕIS 2009 Moodle 2009 Adobe Connect 2011 jõulud ATI klikkerid
Mõned põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning) Arvutipõhine õpe (CBL- computer based learning) LMS Learning Management Systems LCMS Learning Content Management Systems(vt.erinevusi http://elearningandlearningmanagement.blogspot.com/2007/02/lms-vslcms.html ) Koostagem skeem nende mõistete omavahelisest seoste kohta
Maailmas neli etappi 1. Eelajalugu kuni 1983 2. Multimeedia 1984-1993 3. Windows, Mac, CD-ROM, esitlustarkvara, CBT (Computer Based Training) E-õppe esimene laine 1994-1999 4. Web, HTML, Media-players, e-mail E-õppe teine laine 2000-2008 Java/IP, streaming, e-õppe keskkonnad e-õpe 2.0 (3.0,4.0, ) põhineb Web 2.0
E-õpe haridussüsteemis ja firmades Tegeliku tõuke e-õppele andis firmakoolitus Raha Aeg Vajadus Näide: SAAB-i firma koolitus USAs jm.
J.Cross väidab: Forget about college, classrooms, courses, curricula, credits, and the campus. We re going to chat about elearning. This is corporate; it s not academic. If workers could do their jobs well by taking smart pills, training departments would have nothing to do except order the pills and pass them out. Executives don t care about learning; they care about execution. A History of elearning http://www.internettime.com/learning/articles/oth.doc
Kes on kõige tähtsam? Traditsiooniline õppesituatsioon: üks õpetaja, tema ümber palju õppijaid, tegevus õpetajakeskne. E-õppe situatsioon: õppur kõige tähtsam, tema teenistuses nii tehnilised vahendid, õppematerjalid, suhtlusvahendid kaasõppuritega, tuutoritega jne. Tegevus - õppurikeskne
Õppimise infotehnolooglise keskkonna muutumine Ainus konstant, millele te tehnoloogiat kasutades saate toetuda, on selle muutumise pidev kiirendus. Aaron Silvers, ADL Kui palju uusi programme peab õpetaja/õppija veel õppima kasutama? Kui palju uut tehnoloogiat tegelikult õppetöös kasutatakse? Kas see uus tehnoloogia parandab õppimist? Kas see parandab õpikeskkonda? Janet Buchan
E-õppe vahendite areng
E-õppega seonduvad terminid Praktika kogukonnad -Communities of practice Teadmusjuhtimine - Knowledge management Õppiv ettevõte - Learning enterprise Hädaabi õppimine - Emergent learning Õppimine vajadusel - Learning on demand
uued terminid Media mashup Khan Academy http://www.khanacademy.org/ MOOC http://www.youtube.com/watch?v=ew3gmgqczqc Connectivism http://en.wikipedia.org/wiki/connectivism
Innovatsiooni seadused
Kursuse (MTAT.03.142) ülesehitus Lõpeb arvestusega. Koosneb 4 osast: 1. Õppejõu viis (5) loengut 2. Üliõpilaste juhitud seminarid, nende retsenseerimine 3. Läbivad ülesanded 4. Kokkuvõte ja tagasiside Esimene osa on teie toetuseks, teine ja kolmas osa on rangelt kohustuslik. Kursust toetab Wiki: courses.cs.ut.ee
Loengute teemad 1. Sissejuhatus (käesolev loeng). 2. Õpihalduskeskkonnad ja teised IKTvahendid 3. Õpiobjektid 4. Autoriõigustest, tagasiside meetodid 5. Interaktiivsusest IKT-põhises õppes
Seminaride teemad Nädalavahetusel ilmub Courses lehele minu poolt pakutavate teemade loetelu. Võite ka ise teema valida, aga see peaks olema seotud mingi IKT-põhise keskkonna hariduses kasutamisega. Teemad tuleks valida kahe kriteeriumi alusel: Mis endale huvi pakub Mis ka teistele on huvitav
Seminaride läbiviimisest Kestus: 1,5h, erijuhul 45 min. Olgu rikastatud aktiivõppe elementidega Kasutatakse IKT-vahendeid Organiseeritakse kuulajatelt tagasiside Määratud osaleja retsenseerib seminari läbiviimist ja materjale Materjalid riputatakse courses-lehele enne seminari Kasutame ka Adobe Connect vahendeid
Arvestuse tingimused Osalenud vähemalt 3 loengus (puudutud loengute kohta esitatud väike kodutöö). Peetud omavalitud teemal seminar. Retsenseeritud omavalitud seminar. Antud kursuse kohta tagasisidet ----------------------------------------------- Tagasiside põhjal valime populaarseima seminari, autorile autasu.
Kodutöö Aega 2 nädalat. Tutvuge õpiobjektiga Õpiobjekt ja selle omadused, Õpiobjekt asub aadressil: http://sisu.ut.ee/opiobjekt/ Kommenteerige, kasutades õpiobjekti integreeritud Facebook vahendit.
Küsimused? ja ettepanekud kursuse ülesehituse muutmiseks