Microsoft Word - miksa_informaatika_2019.docx
|
|
- Eve Kiil
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Valeria Mikša Veebilehtede loomise e-kursus edasijõudnutele Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendaja: Lidia Feklistova, MSc Tartu 2019
2 Veebilehtede loomise e-kursus edasijõudnutele Lühikokkuvõte: Bakalaureusetöö eesmärk on koostada õppematerjal uuele Tartu Ülikooli e-kursusele Veebilehtede loomine edasijõudnutele. Kursuse käigus antakse ülevaade tänapäeva veebidisaini trendidest ja tutvustatakse kaasaegseid veebiarenduse tehnoloogiad. Kursuse sihtrühmaks on üliõpilased, kellel on põhilised programmerimisoskused või veebilehe arendamise kogemus. Võtmesõnad: Õppematerjalid, e-kursus, HTML, CSS, Bootstrap, JavaScript, kasutajaliides, kasutajakogemus, prototüüp CERCS: S281 Arvuti õpiprogrammide kasutamise metoodika ja pedagoogika; P175 Informaatika, süsteemiteooria Web Page Creation E-course For Advanced Users Abstract: The goal of the present thesis is to develop teaching/learning materials for a new Web Page Creation For Advanced Users e-course in the University of Tartu. The aim of the course is to provide an overview of current trends in web design and introduce modern web development technologies. The target audience of this course is students with basic programming skills or web page development experience. Keywords: Teaching/learning materials, e-course, HTML, CSS, Bootstrap, JavaScript, user interface, user experience, prototype CERCS: S281 Computer-assisted education; P175 Informatics, systems theory 2
3 Sisukord Sissejuhatus Olemasolevad kursused E-kursused Udemy Udacity edx Treehouse Tartu Ülikooli kursused Veebirakenduste loomine (LTAT ) Veebilehtede loomine (MTAT ) Interaktiivsete eeskomponentide loomine (MTAT ) Multimeedia II (MOOC) Õppemetoodika, õppevahendid, õppematerjalid Valitud õppemeetodid Vahendid Õppematerjalide loomine Kursus Veebilehtede loomine edasijõudnutele Kursuse ülesehitus Kursuse õppematerjalid Esimene tund Teine tund Kolmas tund Neljas tund Viies tund Lõpuprojekt Õppematerjalide tagasiside Kokkuvõte Viidatud kirjandus Lisad Tagasiside küsimustik Litsents
4 Sissejuhatus Internet on tänapäeva elu lahutamatu osa. Inimesi representeerivad veebis sotsiaalvõrgustikes profiilid, ettevõtteid ja asutusi aga veebilehed. Veebilehe atraktiivsus ja kasutamismugavus on hetkel väga tähtsad. Köitev ja funktsionaalne veebileht mängib klientide meelitamisel suurt rolli. Veebiarendus on infotehnoloogia (edaspidi IT) üks tähtsamaid komponente, selles kasutatavate tehnoloogiatega tutvumine tuleks kasuks paljudele IT-inimestele, sealhulgas kindlasti ka neile, kes õpivad programmeerimist. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on koostada õppematerjalid ja ülesanded veebilehtede loomisele keskendunud e-kursuse jaoks, mis oleks kasulik ja huvitav eeskätt informaatika eriala üliõpilastele, st kaasaegne, arendav, vähemalt tutvustaks korraga kõiki tarvilikke veebilehtede loomisega seotud teemasid ja järgiks vastavaid didaktilisi printsiipe. Hetkel on selline aine Tartu Ülikooli kursuste valikust puudu. Autori meelest on vajalik see puudus likvideerida ja pakkuda üliõpilastele mugavat võimalust tänapäeva veebimaailma arendajapoolse maailmaga tutvumiseks läbi kvaliteetse eestikeelse õppematerjali. Bakalaureusetöö on jagatud viieks peatükiks. Sissejuhatavas peatükis räägitakse valitud teema taustast, põhjendatakse töö vajalikkust, määratakse töö eesmärgid ja töö ülesehitus. Esimeses peatükis keskendutakse olemasolevate kursuste analüüsimisele, valmiva kursuse teemade valiku põhjendamisele. Teine peatükk on pühendatud õppemetoodika valiku põhjendamisele ja selle kirjeldamisele ja õppematerjalide koostamise protsessile. Kolmandas peatükis antakse ülevaade valminud kursuse ülesehitusest, koostatud õppematerjalidest ja koostatud õppematerjalidele saadud tagasisidest. Neljandas peatükis on toodud töö kokkuvõte ning on pakutud ideed valminud kursuse edaspidiseks arendamiseks. 4
5 1. Olemasolevad kursused Veebilehtede loomise alusmüürideks on HTML 1, CSS 2 ja JavaScript [1]. HTML ja CSS ei ole programmeerimiskeeled selle sõna otseses mõttes, nende oskamine on ülimalt kasulik ja õppimine ei tekita raskusi ka programmeerimiskogemuseta inimestele [2]. JavaScript on hetkel populaarseim programmeerimiskeel maailmas [3], paljud huvilised alustavad programmeerimise õppimist just JavaScriptist [4]. Veebilehtede loomine ehk eeskomponentide arendus (ingl frontend development) karjäärina meelitab paljusid, nõudlus sünnitab pakkumise ja õppimisvõimalusi leidub kuhjaga. 1.1 E-kursused Veebilehtede loomist (vähemalt selle mingit osa) õpetavad kursused on olemas enamikul e-kursusi pakkuvatel platvormidel, kuid nad on ingliskeelsed ja valdav osa nendest on tasulised. Selles peatükis tuuakse välja mõned tuntuimad nendest kursustest, et neid võrrelda, leida sarnasused ja teha kindlaks, mis teemad peaksid ilmtingimata valmivas Tartu Ülikooli kursuses käsitletud olema Udemy Udemy 3 õppimisplatvorm pakub ingliskeelset eeskomponentide loomise kursust algajatele [5]. Õppekavas on kaks erineva raskusastmega HTML-teemalist moodulit (algajatele, edasijõudnutele), kaks CSS-teemalist moodulit (algajatele, edasijõudnutele), üks Bootstrapi veebiraamistikku tutvustav moodul, kaks JavaScripti-teemalist ja kaks jquery-teemalist moodulit. Materjali seletamiseks kasutatakse videoloenguid, kursus lõpeb kahe projektiga. Kursuse tavahind on 194,99 eurot (vaadatud ) Udacity Udacity 4 on ingliskeelne e-haridusorganisatsioon, mis pakub muude õppekavade hulgas eeskomponentide arendaja õppekava. Õppekava lehel [6] on välja toodud, et see on mõeldud inimestele, kes oskavad vähemalt algtasemel HTMLi, CSSi ja JavaScripti. Õppekava koosneb viiest projektist: 1 Hypertext Markup Language (eesti hüperteksti märgistuskeel) 2 Cascading Style Sheets (eesti kaskaadlaadistik)
6 1. HTML- ja CSS-teemaline projekt; 2. JavaScript- ja DOM 5 -teemaline projekt; 3. objektorienteeritud JavaScriptile keskendunud projekt; 4. JavaScripti tööriistu ja testimistehnikaid tutvustav projekt; 5. projekt, mille käigus valmib JavaScripti raamistikke kasutades üheleheline eeskomponent. Õppekava on mõeldud neljaks kuuks ja on tasuline. Sisseastumise tavahind on 999 dollarit (vaadatud ) edx edx 6 MOOCi 7 platvormil on valik ingliskeelseid videoloengutena kursusi eeskomponentide arenduse teemal, näiteks HTML5 and CSS Fundamentals ( HTML5 ja CSS-i alused ), HTML5 Coding Essentials and Best Practices ( HTML5 programmeerimise põhialused ja parimad praktikad ) ja Programming for the Web with JavaScript ( Programmeerimine veebis JavaScriptis ) [7]. Need kursused on läbimiseks tasuta, kuid läbimist tõestav sertifikaat maksab keskmiselt 100 eurot (vaadatud ). Lisaks sellele on olemas võimalus läbida kõik kolm mainitud kursust koos ja soetada soodsamalt W3C 8 front end veebiarendaja sertifikaat [8] Treehouse E-kool Treehouse 9 pakub läbimiseks kursust Front End Web Development Track ( Eeskomponentide veebiarenduse rada ) [9]. Peale HTML-, CSS- ja JavaScript-teemaliste kursuste sisaldab see õppekava ka CSSi silumise (ingl debugging) tunde, Bootstrap 4, DOMi, AJAXi 10 teemadel loenguid ja ülesandeid, tutvustab õppijatele erinevaid JavaScript-raamistikke ja versioonihaldussüsteemi Git. Treehouse i kuupääsme hind varieerub 25 dollarist 199 dollarini sõltuvalt õppimisplaanist (vaadatud ). 5 Document Object Model (eesti dokumendi objektimudel) Massive Open Online Course (eesti vaba juurdepääsuga kursus) 8 The World Wide Web Consortium Asynchronous JavaScript And XML (eesti asünkroonne JavaScript ja XML) 6
7 1.2 Tartu Ülikooli kursused Tartu Ülikoolis pole hetkel ühtegi kursust, mis õpetaks eeskomponentide arendust selle mõiste levinuimas tähenduses: HTMLi, CSSi ja JavaScripti. Eraldiseisvalt aga käsitletakse neid keeli allpool välja toodud ülikooli ainetes Veebirakenduste loomine (LTAT ) Aine Veebirakenduste loomine kuulub informaatika õppekava tarkvaratehnika moodulisse. Aine eesmärgiks on: tutvustada veebirakenduste loomist ning selleks kasutatavaid kaasaegseid tehnoloogiaid [10]. Kuigi läbimiseks peab üliõpilane oskama muu hulgas nii HTMLi, CSSi kui ka JavaScripti, on aine ülesehitatud nii, et nende omandamine jääb õppijatele iseseisvaks tööks ja nad pöörduvadki enamasti ingliskeelsete e-kursuste poole Veebilehtede loomine (MTAT ) Aine Veebilehtede loomine on mõeldud algajatele ja teadmiste värskendamiseks : õpetatakse nullist HTMLi põhikonstruktsioone, CSSi kasutamist ja tutvustatakse lisaks erinevaid veebilehtede loomiseks mõeldud interaktiivseid veebikeskkondi 11. Aine toimub e-kursuse vormis. Õppeainele saadud tagasisidest järeldub, et informaatika eriala õpilastele osutub see aine liiga lihtsaks ja tundub juba üsna vananenud Interaktiivsete eeskomponentide loomine (MTAT ) Aine Interaktiivsete eeskomponentide loomine toimub inglise keeles ja keskendub JavaScripti teekide kasutamisele [11]. Kuigi eeldusained puuduvad, järeldub tudengite tagasisidest, et aine ei sobi täiesti nullist algajale Multimeedia II (MOOC) Tartu Ülikool viib vene keeles läbi multimeedia-teemalisi e-kursusi gümnaasiumi õpilastele [12]. Kursus on jagatud kolmeks osaks, millest teine on pühendatud veebidisainile. Ülesehitusest on e- kursus sarnane ainega MTAT Veebilehtede loomine : harjutatakse HTMLis ja CSSis kirjutamist veebikeskkonnas [13] (vajalik parool) 12 (vajalik parool) 13 (vajalik parool) 7
8 2. Õppemetoodika, õppevahendid, õppematerjalid Pärast olemasolevate kursuste analüüsi läbiviimist otsustati, et siinses töös valmiv kursus peab kindlasti käsitlema järgnevaid teemasid: HTML, CSS, JavaScript, Bootstrap. Lähtudes töö eesmärgist, lisati teemade nimekirja ka omavahel tihedalt seotud kasutajaliidese disaini ja kasutajakogemuse töövoo teemasid. 2.1 Valitud õppemeetodid Sõltuvalt sellest, kas fookus on õpetamisel või õppimisel, jagatakse [14] õppemeetodeid õpetajakeskseteks ja õppijakeskseteks meetoditeks. Õppijakeskseid meetodeid on omakorda kahte liiki: individuaalmeetodid ja rühmameetodid. Kuna mitmekesise õppeprotsessi saavutamiseks peab kursusel kasutama erinevaid meetodeid, kombineeritakse käesoleva töö käigus valmival kursusel kõiki kolme liiki õppemeetodeid. Õpetaja poolt koostatud juhendid on teadmiste ja oskuste allikad, mida õppija peab iseseisvalt läbi töötama. Individuaaltöö põhineb probleemipõhise õppe ideedel. Probleemipõhise õppe korral nõutakse õppijatelt praktilist mõtlemist probleemi analüüsimisel, otsuste tegemisel ja probleemi lahendamisel [15]. Selline lähenemine keskendub sellistele probleemidele, millega valdkonda spetsialistid reaalsete projektide teostamisel kokku puutuvad [16]. On jõutud ka järeldusele, et probleemipõhine õpe arendab õpilaste suhtlemisoskust, loovust, vastutustundlikkust ja tõstab õppimismotivatsiooni [17]. Samuti rakendatakse kursusel koostööl põhineva õppe ideid. Rühmatöö puhul õppijad töötavad koos ühise eesmärgi saavutamiseks, mis eeldab rühmaliikmetevahelist suhtlemist, oskuste ja teadmiste vahetamist ning tööjaotust alamülesannete täitmisel [15]. 2.2 Vahendid Kursuse kavandamise ajal tuli leida vahendeid, mida kasutada õppematerjalide loomisel. Vahendite valiku tegemisel lähtuti soovitustest, mis on antud Villems et. al juhendis Digitaalse õppematerjali loomise soovitused [18]. Allpool on toodud tabel 1 kursusel kasutatud õppematerjali tüüpide ja nende loomiseks kasutatud vahenditega. 8
9 Õppematerjali tüüp Vahendid Kursus Moodle i õpihaldussüsteem Juhendmaterjal Microsoft Office i kontoritarkvara Microsoft Office i kontoritarkvara, integreeritud Ülesanne ja harjutus arenduskeskkond (ingl IDE, integrated development environment) Brackets Materjalide kogu (failide repositoorium) Moodle i kaustad, GitHubi repositooriumid Graafiline organisaator (illustratsioonid, skeemid) Vektorgraafika redaktor Gravit Designer Koodilõigud Integreeritud arenduskeskkond Brackets Tabel 1. Õppematerjalide loomisel kasutatud vahendid Kursusel osalejad kasutavad aine läbimisel samuti kontoritarkvara (Microsoft Office it või alternatiivset tarkvara), integreeritud arenduskeskonda Brackets (või omal valikul koodiredaktorit), vektorgraafika redaktorit Gravit Designer (või ühe pakututest alternatiividest) ja GitHubi repositooriume. Suhtlusvahendina kasutatakse kursusel Moodle i foorumi. 2.3 Õppematerjalide loomine Lähtudes ADDIE 14 õpidisaini mudelist [15], on kursuse ettevalmistamis- ja läbiviimisprotsess jagatud viieks oluliseks etapiks: 1. analüüsi etapp (kursuse vajaduste ja konteksti analüüs). Analüüsi etapil uuriti olemasolevaid samateemalisi ingliskeelseid e-kursusi ja Tartu Ülikooli aineid. Analüüsi etapp on dokumenteeritud peatükis 2; 2. kavandamise etapp (õpieesmärkide ja õpiväljundite sõnastamine, kursuse sisu ja kava struktureerimine). Kavandamise etapi väljundid on kaetud selles ja järgnevas peatükis; 3. väljatöötamise etapp (õppematerjalide ja õpijuhiste koostamine). Väljatöötamise etapi tulemustele on pühendatud peatükk 4; 4. läbiviimise etapp (valminud materjalide reaalses elus reaalsete õppijatega kasutamine). Läbiviimise etapp on töö valmimise momendiks pooleli: töö autoril oli võimalus tutvustada valmiva kursuse sihtrühmale ainult ühe tunni materjale; 14 Analyse, Design, Development, Implementation, Evaluation (eesti analüüs, disain, arendus, teostamine, hindamine) 9
10 5. hindamise etapp (kursuste tulemuste hindamine). Läbiviimise etapil osalenud üliõpilaste käest küsiti tagasiside õppematerjali kohta. Tagasiside põhjal saadud tulemusi analüüsitakse peatükis 4.3. Põhirõhk oli väljatöötamise etapil. Sellel etapil jälgiti, et õppematerjalid vastaksid kvaliteetse digitaalse õppematerjali omadustele. Vastavalt LORI 15 hindamismudelile [18] peab õppematerjal olema: õppimist toetav, sisult kvaliteetne, motiveeriv, kohandatav, interaktiivne, autoriõigusi järgiv, tehniliselt korrektne ja ühilduv, kasutajasõbralik ja leitav. Õppematerjalide loomisel järgiti ka vormistuslikke põhimõtteid. Kvaliteetne õppematerjal peab olema kergesti loetav, liigendatud, ühtse kujundusega, tehniliselt toimiv ning visuaalselt haarav [18]. See tagatakse tunnimaterjale peatükkideks jagades, vajadusel ka alapeatükkideks, säilitades ühtset kujundusstiili, lisades teksti illustreerivaid näiteid ja eristades tekstiosi (ülesandeid, Pange tähele lõike) kujundusvõtetega, enamasti taustavärviga, nagu on näidatud joonistel 1 ja 2. Joonis 1. Ülesandeid eristatakse helerohelise taustavärviga Joonis 2. "Pange tähele" lõike eristatakse helesinise taustavärviga Et õpitava omandamine oleks õppijatele lihtsam, järgiti tekstiliste juhendite kirjutamisel teksti koostamise, struktureerimise ja kujundamise soovitusi. 15 Learning Object Review Instrument (eesti õpiobjekti ülevaatamise riist) 10
11 3. Kursus Veebilehtede loomine edasijõudnutele Kursuse kogumaht on 3 EAP. Kursust viiakse läbi veebipõhises õpikeskkonnas Moodle, millele saavad juurdepääsu ainele registreeritud õppijad 16. Õpikeskkonda kasutatakse organisatoorse informatsiooni edastamiseks, õppematerjalide hoidmiseks, koduste tööde esitamiseks ja hindamiseks ning õppijatevaheliseks suhtlemiseks. 3.1 Kursuse ülesehitus Kursuse kestus on kaheksa nädalat. Kursusel on viis õppetundi, mis on jagatud alamteemadeks. Mahukamate tundide (esimene, teine ja viies tunnid) läbimiseks on antud kaks nädalat, väiksema mahuga tundide läbimiseks üks nädal. Üks tund koosneb enamasti tunnitööst ja iseseisvast ülesandest, mille esitamine on tarvilik kursuse läbimiseks. Alates viiendast nädalast tegelevad õppijad paralleelselt ka lõpuprojektiga, mille kallal nad töötavad 2-3 liikmelistes rühmades. Aine edukaks läbimiseks peavad olema esitatud iga teema juures nõutud ülesannete lahendused ja lõpuprojekt. 3.2 Kursuse õppematerjalid Kursuse jaoks on koostatud viis juhendit. Iga juhend keskendub eraldi tunnile. Juhendid on tekstipõhised, illustreeritud joonistega, näidetega ja/või koodilõikudega Esimene tund Esimesel tunnil tutvustatakse kohanduva veebidisaini mõistet, põgusalt tuletatakse meelde HTML ja CSS süntaksi, räägitakse veebilehe üleslaadimisest veebi, kasutades majutusteenust GitHub Pages 17. Tunni eesmärgid: HTMLi ja CSSi põhisüntaksi kordamine; kohanduvuse olulisuse tõendamine ja rõhutamine; veebiarenduses laialt kasutatavate keerulisemate tehnikate tutvustamine; veebilehe loomise protsessi demonstreerimine (vajalik parool)
12 Teemasid läbinud üliõpilane: teab, kuidas tagada veebilehe kohanduvust; saab iseseisvalt hakkama veebilehe loomisega, kasutades HTMLi ja CSSi; oskab veebilehtede loomisel kasutada keerulisemaid tehnikaid. Tund on jagatud neljaks osaks: sissejuhatus, HTML, CSS ja majutusteenus GitHub Pages. Sissejuhatuses seletatakse lahti kohanduva veebidisaini mõiste, rõhutatakse kohanduvuse olulisust, tutvustatakse tunni jooksul kasutatavaid vahendeid (Brackets integreeritud arenduskeskkonda koodi kirjutamiseks, veebilehitsejate Developer Tools tööriista tööprotsessi kontrollimiseks) ja näidatakse õppijatele prototüüpe, millele toetudes luuakse tunni käigus lihtne kohanduva disainiga veebileht. HTMLi osas näidatakse illustreerivate koodilõikude abil, kuidas toimub veebilehe luustiku ehitamine, seletades jooksvalt kasutatava süntaksi tähendust. CSSi osas keskendutakse veebilehe kujundamisele. Kirjeldatakse võtteid, mida saab kasutada idee realiseerimiseks ja illustreeritakse neid samamoodi koodilõikudega. Selles osas tutvustatakse keerulisemaid veebiarenduse tehnikaid, mida algajatele tavaliselt ei õpetata, ja võtteid, mille abil tagatakse veebilehtede kohanduvust. Sellisteks tehnikateks ja võteteks on: CSS Reset (algseadistav meediapäringud, CSS Flexbox. Edasi keskendutakse veebilehe üleslaadimisele GitHub Pages majutusteenusesse, kasutades selleks GitHub Desktop rakendust. Juhendis on samm-sammult demonstreeritud ja illustreeritud üleslaadimise protsessi tunni käigus loodud veebilehe näitel. Teadmiste kinnitamiseks on tunni lõpus iseseisev ülesanne. Õppijatele on antud tunnis loodud veebilehega sarnase veebilehe prototüübid (mobiil- ja arvutiversioon). Õppijate ülesandeks on prototüüpidele toetudes ja omandatud teadmisi rakendades luua uus veebileht ja laadida seda GitHub Pages majutusteenusesse üles. 12
13 3.2.2 Teine tund Teise tunni teemaks on Bootstrap. Bootstrap on avatud lähtekoodiga veebiraamistik, mis sisaldab valmis HTMLil ja CSSil põhinevaid malle nuppude, navigatsiooni ja muude liidese komponentide kujundamise jaoks ning JavaScript-laiendusi. Bootstrap 4 põhjal loodud veebileht on vaikimisi kohanduv, kuna selle raamistiku aluseks on CSS Flexbox. Tunni eesmärgid: tutvustada Bootstrapi veebiraamistikku; arendada Bootstrap 4 klasside kasutamisoskust; demonstreerida Bootstrapi veebiraamistikku kasutades veebilehe loomise protsessi. Teemat läbinud üliõpilane: oskab kasutada Bootstrapi 4 klasse; saab iseseisvalt hakkama veebilehe loomisega, kasutades Bootstrapi veebiraamistikku. Vastavalt Bootstrapi ametlikule dokumentatsioonile [19], liigitatakse veebiraamistiku põhiklasse järgnevalt: veergude süsteem (ingl Grid system); tüpograafia (ingl Typography); kood (ingl Code); tabelid (ingl Tables); vormid (ingl Forms); nupud (ingl Buttons); pildid (ingl Images); abiklassid (ingl Helper classes). Õppematerjalist leidub vähemalt üks näide peaaegu igat liiki klassist ja rohkesti näiteid nende kombinatsioonidest, kuid põhieesmärgiks on siiski samm-sammult veebilehe loomise protsessi demonstreerimine. Tund on jagatud mitmeks alapeatükiks, millest igaüks kirjeldab valmiva veebilehe ühe sektsiooni loomist. Näidatakse Bootstrapi raamistiku ühendamist HTML-dokumendiga, veebilehe jaotamist loogilisteks osadeks (päis, navigatsioon, põhiosa, jalus) ja mitmesuguste elementide (vormid, 13
14 nupud, pildid jms) loomist ja kujundamist. Kuna Bootstrapi tööpõhimõtteks ja kohanduvuse eelduseks on paindlik veergude süsteem, keskendutakse eraldi seda puudutavatele reeglitele. Teadmiste kinnitamiseks pakutakse õppijatele iseseisvalt lõpetada tunnis alustatud veebileht. Lõpuni tegemata veebilehe osad on tunnifailides märgitud kommentaaridega. Julgustatakse veebiressursside kasutamist iseseisvalt lahenduse otsimiseks Kolmas tund Kolmanda tunni teemaks on kasutajaliidese (ingl user interface, UI) disain. Tunni eesmärgid: tutvustada visuaalse disaini põhiprintsiipe; näidata, kuidas visuaalse disaini põhiprintsiibid rakenduvad kasutajaliidese disainis; anda juhtnööre edaspidiseks iseseisvaks kujundustööks. Teemat läbinud üliõpilane: oskab disaini põhiprintsiipe järgides kasutajaliidest kujundada; on võimeline disainivigu ära tundma ja parandama. Tund koosneb kahest osast. Esimeses osas seletatakse lahti 7 tähtsamat disaini põhiprintsiipi, mis on välja toodud videoloengus The 2019 UI Design Crash Course for Beginners 18 [20]. Iga printsiibi juures on autori poolt video põhjal koostatud illustratsioon näitamaks, kuidas mõjutab disaini käsitletava printsiibi rikkumine. Viimaks tuuakse näide kasutajaliidesest, mille puhul on kõiki põhiprintsiipe järgitud. Teises osas tutvustatakse graafilist redaktorit Gravit Designer, mida kasutatakse kasutajaliideste prototüüpimiseks. See osa sisaldab redaktori tööriistade tutvustamist ja selle rakendamist esimeses osas näidatud kasutajaliidese loomiseks. Teadmiste kinnitamiseks on tunni lõpus iseseisev töö. Õppija peab valima etteantud nimekirjast ühe veebilehe, mille loomisel disaini põhiprintsiipe pole järgitud ja seda redisainima, kasutades tunnis tutvustatud Gravit Designer redaktori (või muud alternatiivset redaktori). 18 eesti aasta kasutajaliidese disaini kiirkursus algajatele 14
15 3.2.4 Neljas tund Neljanda tunni teemaks on kasutajakogemuse (ingl user experience, UX) töövoog. Tunni eesmärgid: anda ülevaade kasutajakogemuse töövoost; anda juhtnööre kasutajakogemuse töövoo praktiliseks teostamiseks. Teemat läbinud üliõpilane: teab, milliseid samme tuleb ette võtta positiivse kasutajakogemuse tagamiseks; oskab kasutajakogemuse töövoogu ellu rakendada. Neljanda tunni käigus seletatakse, kuidas peaks kulgema ühe veebilehe kasutajaliidese planeerimisprotsess ja antakse ülevaade igast etapist (vt joonis 3). Joonis 3. Kasutajakogemuse töövoog Neljas tund on tihedalt seotud lõpuprojektiga. Uute teadmiste kinnitamiseks palutakse õppijatelt dokumenteerida lõpuprojektina valmiva veebilehe planeerimisprotsess ja esitada kodutööna iga etapi tulemusi Viies tund Viienda tunni teemaks on programmeerimiskeel JavaScript. Rõhk on selle kasutamisel veebilehe interaktiivsuse tagamiseks. Tunni eesmärgid: tutvustada JavaScripti baassüntaksi ja -konstruktsioone; tutvustada DOMi; näidata, kuidas lisada veebilehele interaktiivsust, kasutades JavaScripti; arendada JavaScripti kasutamisoskust. Teemat läbinud üliõpilane: on omandanud baasteadmisi JavaScript programmeerimiskeelest; oskab kasutada JavaScripti veebilehe interaktiivsuse tagamiseks. 15
16 Viies tund koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse lühike ülevaade JavaScript programmeerimiskeelest ja pakutakse välja koodiredaktoreid, mida kasutada JavaScript-koodi kirjutamiseks. Teises osas antakse ülevaade JavaScripti süntaksist, tutvustatakse järgnevaid teemasid: andmetüübid, muutujate liigid, operaatorid, massiivid, tsüklid, tingimuslaused, funktsioonid, objektid. See osa sisaldab mitmekesiseid programmeerimisülesandeid uute teadmiste kinnitamiseks. Kolmas osa keskendub JavaScripti kasutamisele veebiarenduses. Kaetakse järgnevaid teemasid: sündmused, DOM, HTMLi ja CSSi muutmine JavaScripti abil. See osa on tihedalt seotud lõpuprojektiga: nõutakse tunnis omandatud võtete kasutamist lõpuprojektis Lõpuprojekt Lõpuprojekti tegemiseks on õppijatel neli nädalat. Viiendal õppenädalal antakse aega, et moodustada 2-3 liikmelised rühmad ja valida lõpuprojektina valmiva veebilehe teema. Kuuendal õppenädalal neljanda tunni käigus keskenduvad õppijad projekti planeerimisele, tuginedes neljanda tunni materjalile. Tulemuseks on prototüüp, mida rühm esitab kursuse foorumisse. Seitsmenda nädala alguses valitakse rühma peale üks foorumisse esitatud prototüüpidest, mille põhjal luuakse oma veebileht. Lõpuprojekti esitamise tähtaeg on 8. nädal. Lõpuprojekti eesmärgiks on kinnistada kursuse jooksul saadud teadmisi ja rakendada omandatud oskusi. Lõpuprojekti esitamine on üks tingimustest kursuse läbimiseks. 3.3 Õppematerjalide tagasiside Käesoleva lõputöö raames valminud juhendit Bootstrap 4 teemal pakuti katsetada aine Veebilehtede loomine osalejatele kursuse ühe nädala ülesannete asemel. Asendusülesannet valisid 19 üliõpilast, kellele saadeti Google Forms küsimustik tagasiside küsimustega (vt lisa 1). Tagasiside eesmärgiks oli välja selgitada, kuivõrd rahul on valmiva kursuse sihtrühm koostatud materjalidega. 16
17 Tagasiside küsimustiku täitsid 13 vabatahtlikku viielt erialalt (joonis 4). 8% Erialade jaotus Informaatika 31% 45% Infokorraldus Põhikooli mitme aine õpetaja Infotehnoloofia mitteinformaatikutele 8% Joonis 4. Erialade jaotus 8% Loodusteadused ja tehnoloogia 10 vastanut arvasid, et veebilehtede loomisel on Bootstrapi kasutamisoskus oluline ja vajalik, 2 vastanut hindasid seda oskust väga oluliseks ja vajalikuks ning ainult 1 vastanu leidis, et Bootstrapi oskus ei ole üldse oluline ega vajalik. Uuriti ka ajakulu. Jooniselt 5 väljendub, et enamik vastanutest said juhendi läbitöötamisega hakkama vähem kui ühe tunniga, mis oli eeldatavast ajakulust tunduvalt vähem. Põhjuseks võib olla see, et juhend oli mittetriviaalselt ülesehitatud ja õpilased kopeerisid enda töösse valmis koodilõike nende sisusse süvenemata. Kui palju aega kulus juhendi läbitöötamisele? 8% 8% 23% 61% alla 1 tunni 1-2 tundi 2-3 tundi 3-4 tundi Joonis 5. Juhendi läbitöötamise ajakulu 17
18 Jooniselt 6 väljendub, et rohkem kui pool vastanutest sai ülesannetega hakkama 3-4 tunniga, samas natuke vähem kui kolmandik vastanutest kulutas ülesannetele 2-3 tundi. Kui palju aega kulus ülesannete lahendamisele? 8% 8% 1-2 tundi 53% 31% 2-3 tundi 3-4 tundi ca 6 tundi Joonis 6. Ülesannete täitmise ajakulu Tagasisidest tuli välja, et 92% õppijatest on rahul juhendi esitamise viisiga. Ainus üliõpilane, kes vastas küsimusele eitavalt, täpsustas kommentaarides, et teda ei häirinud dokumendi formaat ega teksti kujul juhend, vaid juhendi ülesehitus, kus suurele koodilõigule järgneb kokkuvõtlik selgitus. Vastanu sõnul tegi see juhendi lugemist ebamugavaks. Ka teised vastanud tõid välja, et juhend on üles ehitatud nii, et ei ole võimalik paralleelselt järgida koodi ja seda lahti selgitavat teksti, mis osutus probleemiks. Teiste miinustena toodi välja selgituste pealiskaudsust ja koodilõikude ühtlast kujundust, mis jällegi muutis koodi jälgimist keerulisemaks. Vaatamata puudustele, on joonisel 7 toodud diagrammil näha, et enamus vastanutest oli juhendiga pigem rahul. Plussina toodi välja seda, et juhend demonstreerib veebilehe loomise protsessi nullist loogilise lõpuni ja on selge, millest tuleb alustada ja millega lõpetada. Hindan juhendit 5 palli skaalal järgnevalt: Joonis 7. Hinnang juhendile 18
19 Enamus üliõpilastest sai ülesannete püstitusest aru, kuigi umbes veerand vastas küsimusele eitavalt. Aine õppejõu käest lisaseletusi pole küsitud. Üliõpilasi paluti hinnata ülesannete keerukust 5 palli skaalal, kus 1 tähendas lihtne ja 5 tähendas keeruline. Joonisel 8 toodud diagrammist võib järeldada, et ülesanded olid pigem jõukohased. Hindan ülesannete raskusastet 5 palli skaalal järgnevalt: Joonis 8. Hinnang ülesannete raskusastele Viimases küsimuses oli vastajatelt palutud hinnata, kuivõrd hästi nad nüüd saavad hakkama Bootstrapi kasutamisega. Vastamiseks oli jällegi antud 5 palli skaala, kus 1 tähendas ei saa ja 5 kindlasti saan. Joonisel 9 toodud diagrammist väljendub, et enamus vastanutest arvavad, et saavad hakkama Bootstrapi raamistikku kasutades veebilehe loomisega. 8 Kas saate nüüd ise hakkama Bootstrap 4 raamistiku kasutades veebilehe loomisega? Joonis 9. Materjali tõhusus Tagasisides toodud ettepanekud ja kommentaarid juhendite vormistamise kohta on autori poolt arvesse võetud ja õppematerjal on juba uuendatud. Üldkokkuvõttes võib öelda, et vaatamata sellele, et mõningad kohad vajavad veel täiendamist, loodud õppematerjal juba täidab oma õpetlikku eesmärki. 19
20 4. Kokkuvõte Bakalaureusetöö eesmärk oli koostada arendavad, mitmekesised ja kaasaegsed õppematerjalid uue veebilehtede loomist käsitleva e-kursuse jaoks. Kavandatava kursuse sihtrühmana nähti eeskätt informaatika eriala üliõpilasi, aga ka teisi üliõpilasi, kellel on olemas põhilised programmerimisoskused või veebilehe arendamise kogemus. Töö tulemusena valmis e-kursus Veebilehtede loomine edasijõudnutele mahuga 3 EAP. Bakalaureusetöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas viidi läbi olemasolevate kursuste analüüs vajaduste väljaselgitamaks, kirjeldati valituid õppemeetodeid ja õppematerjalide loomise protsessi. Praktilises osas koostati kursusel vajaminevad õppematerjalid. Õppematerjalid katavad järgnevaid teemasid: HTML, CSS, kohanduv veebidisain, veebiraamistik Bootstrap 4, kasutajaliidese disain, kasutajakogemuse töövoog ja JavaScript. Töö käigus puudus võimalus kõikidele materjalidele tagasisidet saada. Kursuse läbiviimisel oleks tarvis õppijate arvamusi koguda ja analüüsida, et vajadusel materjale parandada. Kursuse edasiarendamiseks on võimalik suurendada kursuse mahtu ja lisada uusi teemasid (tutvustada veebistandarte, CSSi preprotsessoreid, erinevaid JavaScript-raamistikke jms) või täiendada olemasolevaid lisaülesannetega. Perspektiivis võib lisada materjalidele illustreerivaid õppevideoid ja ühendada JavaScripti osaga automaatteste see Moodle i õpikeskkonna võimalus jäi kasutamata. 20
21 Viidatud kirjandus [1] Codesido I. What is front-end development? The Guardian, 28. september (11. jaanuar 2019) [2] Birnir A. 9 Reasons Every Professional Should Know a Little HTML and CSS. The Muse, (8. märts 2019) [3] Chan R. The 10 most popular programming languages, according to the 'Facebook for programmers'. Business Insider, 16. oktoober most-popular-programming-languages-according-to-github #1-javascript-10 (11. jaanuar 2019) [4] Cleary, A. Top 5 Programming Languages for Beginners. CoderDojo, 20. märts (11. jaanuar 2019) [5] Udemy. The Complete Front-End Web Development Course! (11. jaanuar 2019) [6] Udacity. Nanodegree program: Become a Front End Developer. (11. jaanuar 2019) [7] edx. Front End Web Development Courses. (11. jaanuar 2019) [8] W3Cx. Front-End Web Developer. (11. jaanuar 2019) [9] Treehouse. Track: Front End Web Development. (11. jaanuar 2019) [10] Tartu Ülikool. Õppeaine üldandmed. +application/pdf (11. jaanuar 2019) 21
22 [11] Tartu Ülikool. Õppeaine üldandmed. +application/pdf (11. jaanuar 2019) [12] TÜ Arvutiteaduse instituut. LÕPPENUD KURSUSTE ARHIIV. (11. jaanuar 2019) [13] Muhhin M., Jaanuska L. Multimeedia II (veebidisain). (11. jaanuar 2019) [14] Karm M. Õppemeetodid kõrgkoolis, Tartu: Sihtasutus Archimedes [15] Villems A., Koitla E., Kusnets K., Pilt L., Kusmin M., Dremljuga-Telk M., Varendi M., Plank T. Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks (21. aprill 2019) [16] Mohorovičić S., Strčić V. An Overview of Computer Programming Teaching Methods. (21. aprill 2019) [17] Nuutila E., Törmä S., Malmi L. PBL and Computer Programming The Seven Steps Method with Adaptations. Computer Science Education, nr 2, lk [18] Villems A., Aluoja L., Pilt L., Naulaine M.-M., Kusmin M., Rogalevitš V., Tokko U. Digitaalse õppematerjali loomise soovitused. (21. aprill 2019) [19] Bootstrap. (28. aprill 2019) [20] DesignCourse. The 2019 UI Design Crash Course for Beginners. 9. jaanuar (28. aprill 2019) 22
23 Lisad 1. Tagasiside küsimustik Eriala: * Informaatika Tarkvaratehnika Infotehnoloogia mitteinformaatikutele Muu: Kuivõrd oluliseks ja vajalikuks peate Bootstrapi kasutamisoskust veebilehtede loomiseks? * pole oluline ega vajalik väga oluline ja vajalik Kui palju aega kulus juhendi läbitöötamisele? * alla 1 tunni 1-2 tundi 2-3 tundi 3-4 tundi Muu: Kui palju aega kulus ülesannete lahendamisele? * alla 1 tunni 1-2 tundi 2-3 tundi 3-4 tundi Muu: Kui vastasite eelmisele küsimusele ei, palun täpsustage, millist esitamisviisi eelistate: 23
24 Hindan juhendit 5 palli skaalal järgnevalt: * väga halb väga hea Millest oli puudu? Mis oli üleliigne? Ülesannete püstitus oli arusaadav: * Jah Ei Ülesanded olid * lihtsad keerulised Kas saate nüüd ise hakkama Bootstrap 4 raamistikku kasutades veebilehe loomisega? * ei saa kindlasti saan 24
25 2. Litsents Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina, Valeria Mikša, 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) minu loodud teose Veebilehtede loomise e-kursus edasijõudnutele, mille juhendaja on Lidia Feklistova, reprodutseerimiseks eesmärgiga seda säilitada, sealhulgas lisada digitaalarhiivi DSpace kuni autoriõiguse kehtivuse lõppemiseni. 2. Annan Tartu Ülikoolile loa teha punktis 1 nimetatud teos üldsusele kättesaadavaks Tartu Ülikooli veebikeskkonna, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace kaudu Creative Commonsi litsentsiga CC BY NC ND 3.0, mis lubab autorile viidates teost reprodutseerida, levitada ja üldsusele suunata ning keelab luua tuletatud teost ja kasutada teost ärieesmärgil, kuni autoriõiguse kehtivuse lõppemiseni. 3. Olen teadlik, et punktides 1 ja 2 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 4. Kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei riku ma teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse õigusaktidest tulenevaid õigusi. Valeria Mikša
E-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
Rohkemmagistriöö.doc
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Diana Pugatšova Koolide kodulehekülgede hindamisvõimalusi Magistritöö Juhendaja: Mart Laanpere Autor:......... 2005 Juhendaja:.........
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemE-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT
Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?
RohkemKursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis
Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a. Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemDigikogumike loomine Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš
Digikogumike loomine http://lingid.ee/digikogumik Siret Lahemaa Veronika Rogalevitš 29.06.2018 Teemad 2 1. Digipädevus õppekavas (Siret) suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
RohkemTallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Koduse sahvrirakenduse prototüübi loomine Bakalaureusetöö Autor: Patrick Mägi Juhendaja: Romil Rõbtšenkov
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut Koduse sahvrirakenduse prototüübi loomine Bakalaureusetöö Autor: Patrick Mägi Juhendaja: Romil Rõbtšenkov Autor:...... 2016 Juhendaja:...... 2016 Instituudi
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemÕppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Raken
Õppekava vorm 1. Õppekava nimetus Küberturbe tehnoloogiad 2. Õppekava nimetus inglise Cyber Security Engineering keeles 3. Kõrgharidustaseme õpe Rakenduskõrgharidus 4. Õppevorm(id) Statsionaarne õpe 5.
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng.ppt
Tarkvaraarendusprotsess Lektor Oleg Mürk olegm@webmedia.ee Webmedia AS www.webmedia.ee Teema Mille poolest erineb üksinda programmeerimine mitmekesi tarkvaraarendamisest? Mitmekesi programmeerimine Mitmekesi
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemIT infrastruktuuri teenused sissejuhatav loeng 00
IT infrastruktuuri teenused I385 Aine õppejõud: Katrin Loodus, Margus Ernits http://enos./~mernits Tallinn, 2014 Oluline info on aine vikis Kindlasti hoia silma peal aine vikil: https://wiki./ Sealt vali:
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemPowerPoint Presentation
Mahara võimalused Marju Piir Triin Marandi Tartu Ülikool 2016 E-portfoolio Kogumik õppija poolt loodud, valitud, järjestatud, reflekteeritud ja esitletud materjalidest, tõendamaks õpitust arusaamist ja
RohkemMTAT Loeng 2 ( )
Disainiprotsessi juhtimine. Juhisdokumendid (1/28) Disaini protsess (2/28) Kasutajasõbraliku disaini protsess Disaini ülesanne on tagada tellijate ja tegijate ühtne arusaam süsteemi käitumisest ja välimusest
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPowerPointi esitlus
Teadmistepõhine ehitus 2019 (23.04.2019) RÄÄGIME BIM-IST ÕPPIMISE JA ÕPETAMISE VAATEVINKLIST Raido Puust, MSc, PhD professor (ehitusinfo modelleerimine) raido.puust@taltech.ee ÜLEVAADE Ehitusinfo modelleerimisest
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemPealkiri
Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,
Rohkemsotsiaalne_tarkvara
Sotsiaalne tarkvara ja avatud sisu e-kursusel Hans Põldoja Tallinna Lilleküla Gümnaasium / UIAH Media Lab Millest juttu tuleb? Mis on sotsiaalne tarkvara? Jalutuskäik erinevates sotsiaalse tarkvara keskkondades
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemTARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Age Roosi Thonny logifailide analüüsi automatiseerimine Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendajad
TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Age Roosi Thonny logifailide analüüsi automatiseerimine Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendajad: Eno Tõnisson, PhD Heidi Meier, MSc Tartu 2019 Thonny
RohkemSkriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G
Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry
Rohkemsojateadlane_4.indd
KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:
RohkemAndmeturve
CORBA Sissejuhatus IDL CORBA struktuur Serveri ehitus Objekti adapter Lisateenused MEELIS ROOS 1 CORBA sissejuhatus CORBA Common Object Request Broker Architecture Üldine Objektipäringute Vahendaja Arhitektuur:)
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemPowerPoint Presentation
TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku
RohkemVeeb Jaagup Kippar
Veeb Jaagup Kippar Tööpõhimõte Arvutid ühendatud võrguks Igal arvutil oma nimi / number Arvutite vahel suudavad liikuda tekstid/baidid Kasutaja saadab serverarvutile päringu, millist lehte soovitakse vaadata.
RohkemÕppevideote rakendamine programmeerimise kursustel
TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Andra Laura Meeksa Õppevideote rakendamine programmeerimise kursustel Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendaja: Eno Tõnisson, PhD Tartu 2018 Õppevideote
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemEUPL v 1 1-all versions _4_
Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents V.1.1 EUPL Euroopa Ühendus 2007 Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents ("EUPL") 1 kehtib allpool määratletud teose või tarkvara suhtes, mida levitatakse
RohkemMicrosoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid
03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?
RohkemATAP4_töökava
Avalike teenuste arendamise programm Töökava 18.06.2019 Programmi finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja riigieelarvest omafinantseerimiseks ettenähtud vahenditest. Korralduslik info Koht ja
RohkemMicrosoft Word - requirements.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemEE-macbook-retina-12-early2015-qs.indd
Kiirjuhend Tervita oma MacBooki. Alustame. Maci käivitamiseks vajuta toitenuppu ning rakendus Setup Assistant annab sulle mõned lihtsad juhised, kuidas arvuti töökorda seada. See aitab sul Wi-Fi võrku
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemG aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K
Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3
RohkemTiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd
Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemKINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu protokoll nr 10 Õppe
KINNITATUD Tallinna Ehituskooli direktori 14.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/18 KOOSKÕLASTATUD Tallinna Ehituskooli nõukogu 13.03.2017 protokoll nr 10 Õppekavarühm Õppekava nimetus Puitmaterjalide töötlus CNC
RohkemMOOCi „Programmeerimise alused“ ülesannete lahenduste analüüs
TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE VALDKOND Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Helen Hendrikson MOOCi Programmeerimise alused ülesannete lahenduste analüüs Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendaja:
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemIFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud
Kursuseprogramm Ainekood IFI7052 Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud Maht 3.0 EAP Kontakttundide maht: 16 h Õppesemester: S Arvestus Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemVilistlaste esindajate koosolek
13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemAjaveeb-veebileht.pptx
Inoftehnoloogia ja koostöö Ajaveeb ehk blog Ka veebipäevik, weblog - sisaldab perioodiliselt lisatavaid postitusi, mis on pööratud kronoloogilises järjekorras Ajaveeb võib olla avalik (nähtav kõigile lugejatele)või
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
RohkemKom igang med Scratch
Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
Rohkem01_loomade tundmaõppimine
Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemGRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev Versioon
GRUPI-SMS Veebirakenduse kasutamise juhend Rakendus Elisa grupi-smsi rakendus Väljaandja Elisa Eesti AS Juhendi koostamise kuupäev 05.02.2018 Versiooni kuupäev 30.01.2018 1 SISUKORD 1. ÜLEVAADE... 3 1.1
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemInfotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused
Infotehnoloogia kasutamisega seotud ootused ja lootused Maidu Varik Klassikaline klassiõppe põhine haridusmudel on suuremate muutusteta püsinud juba paar sajandit. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
RohkemArcGIS rakendused välitöödeks Raido Valdmaa AlphaGIS
ArcGIS rakendused välitöödeks Raido Valdmaa AlphaGIS Välitöö rakendused kasuta oma ruumiandmeid kõikjal Optimeeri välitöö tegevuste efektiivsust asukohapõhise teabega Survey123 Collector Navigator Planeeri
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft Word - installation-guide.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 12.04.2008 Dokumendi loomine Maris Aavik 1.1 13.04.2008 Täiendamine Maris Aavik 1.2 13.04.2008 Täiendamine Andres Kalle 1.3 12.05.2008 Täiendused Kerli
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kollee
ÕPETAMISOSKUSTE ARENDAMINE: ÕPI ÕPPEJÕULT! ÕPPETÖÖ VAATLUSED Üheks õppejõu õppimise viisiks, professionaalse arengu toetamisel, on õppimine oma kolleegidelt õppetöö vaatlemise kaudu. Igal õppejõul on õpetamise
RohkemOrbiidile! hooaja info
Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemAINEKAVA VORM
ÕPPEKAVA VORM 1 2 ÕPPEKAVA NIMETUS EESTI ÕPPEKAVA NIMETUS INGLISE Keeleõpetaja mitmekeelses koolis Teacher of Languages in a Multilingual School 3 ÕPPEKAVA KOOD xxxx 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemLoovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis
Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie
RohkemStatistikatarkvara
Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemEesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rakenduskõrghariduse õppekava ROBOOTIKATARKVARA ARENDUS Õppekava nimetus Õppekava nimetus inglise keeles Kõrgharidusta
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor rakenduskõrghariduse õppekava ROBOOTIKATARKVARA ARENDUS Õppekava nimetus Õppekava nimetus inglise keeles Kõrgharidustaseme õpe Õppevorm(id) Õppeasutus Õppekava maht (EAP)
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemSlide 1
TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemATV_esmaspäev
Kursuseprogramm Ainekood: IFI6001 Arvuti töövahendina Maht 5 EAP Kontakttundide maht: 56 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule)
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
Rohkem