Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes Viira, Jelena Ariva, Katri Kall, Liis Oper Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut Tallinn, 19.12.2016

Ha Põllumajandusmaa kasutus Eestis, 2004-2015 1 000 000 900 000 800 000 700 000 600 000 500 000 400 000 300 000 200 000 100 000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Põllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes Jõulukuusekasvatus ja muud püsikultuurid Looduslik (püsi)rohumaa Puukoolid Viljapuu- ja marjaaiad (v.a maasikas) Põllumaa Põllumajandusmaa kasutuse muutus, 2004-2015 Põllumaa Põllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades Looduslik (püsi)rohumaa Muu 103 099-43 982-8 248 150 317-50 000 50 000 150 000 Ha Allikas: Statistikaamet (2016)

Põllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes Toetusõigusliku püsirohumaa, mida ei kasutata põllumajandustootmises, osakaal kasutatavast põllumajandusmaast, 2013 0% 2% 4% 6% 8% 12% EE 11,1% LV RO DK LT ES PL BL 4,2% 3,3% 2,4% 2,0% 1,6% 1,5% 1,2% Allikad: Statistikaamet (2016), Eurostat (2016)

Minimaalsete hooldustööde nõuete muutumine 2015. ja 2016. a Kuni 2014. a olid minimaalsete hooldustööde nõuded osa põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (HPKT) hoidmise nõuetele vastavuse süsteemist. Nõuete rikkumisega kaasnes määratava toetuse vähendamine. Alates 2015. a. on minimaalsete hooldustööde nõuded seotud toetusõiguslikkusega. Nõuete rikkumisega kaasneb otsetoetuste määramata jätmine. 2015. ja 2016. aastal piirati põllumajandusmaa osakaalu, mille puhul võis jätta heksli koristamata. Lisaks muudeti perioodi, mille jooksul hooldustööd tuli ellu viia. 2015. aastal võis püsirohumaal jätta heksli põllule, kui taotleja kasutuses oli kuni 10 ha põllumajandusmaad. Kui taotlejal oli rohkem kui 10 ha põllumajandusmaad, siis võis heksli jätta põllule 10 ha-l ja lisaks kuni põllumajandusmaa pindala osast, mis ületas 10 ha. Püsirohumaal võis jätta heksli põllule ka juhul, kui taotleja kasutuses olevast põllumajandusmaast moodustas põllumaa (välja arvatud lühiajaline rohumaa) üle 30% või kui põllumajandusloomade registri andmetel oli taotlejal 15. juuni seisuga loomkoormus püsirohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 LÜ. Alates 2016. aastast tohtis jätta hekseldatud rohu kokku kogumata kuni 15%-l taotleja kasutuses olevast toetusõiguslikust põllumajandusmaast, mille kohta taotleti toetust. Soovituslik loomkoormus rohumaa hooldamiseks karjatamisel oli 2016. aastal üldjuhul vähemalt 0,5 LÜ/ha. Aastatel 2013-2014 oli vaja enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad niita vähemalt üks kord enne 31. juulit või seal karjatada loomi (ebapiisava tulemuse korral niita rohumaa üle), ning 31. juuliks pidi niide olema koristatud või hekseldatud (hekseldamine oli lubatud alates 1. juulist). 2015. aastast alates peab rohumaa olema niidetud, hekseldatud või muul viisil hooldatud ja niide (püsirohumaal ka heksel) kokku kogutud hiljemalt 10. augustil. Püsirohumaad on lubatud hekseldada alates 5. juulist. Allikad: Maaeluministeerium (2015); RT I, 27.07.2012, 11; RT I, 19.02.2014, 4; RT I, 22.04.2015, 27; RT I, 22.04.2016, 4

Põllumajanduslike majapidamiste tootmistüübid ja suurusgrupid Tootmistüübid: 15 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 161 Juurvilja tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 162 Teravili, õliseemned, valgukultuurid ja juurvili 163 Põlluköögiviljade tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 166 Mitmesuguste põllukultuuride kasvatus 2 Aiandusele spetsialiseerunud ettevõtted 3 Spetsialiseerunud pikaajalistele kultuuridele 45 Spetsialiseerunud piimandusele 46 Spetsialiseerunud veistele kasvatamine ja nuumamine 47 Veised piimandus, kasvatamine ja nuumamine 48 Lambad, kitsed ja teised kariloomad 5 Spetsialiseerunud teratoidulistele 6 Segakultuuride kasvatamine 7 Mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtted 8 Segakultuurid kariloomad Maa hooldajad 9 Mitteklassifitseeritud põllumajandusettevõtted Suurusgrupid: <10 ha; 10-<40 ha; 40-<100 ha; 100-<400 ha; 400 ha

Andmed (1) Uuringus kasutati järgmisi PRIA andmeid: Põllumajandusloomade registri andmed: veiste, lammaste, kitsede ja sigade kohta seisuga 1. juuli aastatel 2013-2015 (neid andmeid kasutati toetuse taotlejate tootmistüüpidesse klassifitseerimisel). Maakasutuse andmed: aastate 2013-2016 kohta kõigi ÜPT taotlejate põllumassiivide andmed, sh maakasutus ja põllukultuurid; Aastate 2013-2015 kohta kõigi ÜPT ja MAK keskkonnatoetuste taotlejate toetuse määramise andmed koos toetatavate ühikute arvuga ning taotluste maakasutuse ja põllukultuuride andmed (neid andmeid kasutati toetuse taotlejate tootmistüüpidesse klassifitseerimisel). 2016. aasta otsetoetuste ja MAK keskkonnameetmete taotluste andmed. Nõuete kohapealsete kontrollide tulemused: 2013. ja 2014. aasta kohta otsetoetuse taotlejate nõuetele vastavuse kohapealse kontrolli tulemused; 2015. ja 2016. aasta otsetoetuste taotlejate toetusõiguslikkuse nõuete kohapealse kontrolli tulemused; 2015. ja 2016. aastal otsetoetusi taotlenud isikute kontaktandmed küsitlusankeetide välja saatmiseks.

Andmed (2) 1. Ankeetküsitlus nende põllumajanduslike majapidamiste hulgas, mis vastavalt PRIA andmetele taotlesid 2015. aastal otsetoetusi või pidasid põllumajandusloomi, kuid 2016. aastal seda enam ei teinud. Selliseid põllumajanduslikke majapidamisi oli 2823. Juhuvalimisse kuulus 1002 põllumajanduslikku majapidamist. Ankeedi täitis 166 vastajat ehk 16.6% valimis olnud põllumajanduslikest majapidamistest. 2. Ankeetküsitlus nende põllumajanduslike majapidamiste hulgas, mis taotlesid 2016. aastal otsetoetusi. Selliseid põllumajanduslikke majapidamisi oli 15 571. Ankeet saadeti 5 611 põllumajanduslikule majapidamisele. Ankeedi täitis 1692 vastajat ehk 30,2% valimis olnud põllumajanduslikest majapidamistest.

Otsetoetuste ja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlejate põllumajandusmaa, 2013-2016 2013 2014 2015 2016 Muutus, 2013-2016 Põllukultuurid 617 355 637 741 649 646 664 490 7,6% Pikaajaline rohumaa 255 166 250 212 - - - Looduslik rohumaa 36 054 37 508 - - - Püsirohumaa - - 286 929 275 712 - Tundlik püsirohumaa - - 1 339 1 567 - Püsikultuurid 3 073 3 146 2 742 2 805-8,7% Mustkesa 9 659 5 781 11 422 8 657-10,4% Poollooduslikud kooslused 25 902 24 737 25 099 26 572 2,6% Karjatamine väljaspool põllumaj. maad - - 30 21 - Kokku 947 210 959 126 977 206 979 825 3,4% Pikaajaline ja looduslik rohumaa (2013-2014); püsirohumaa ja tundlik püsirohumaa (2015-2016) 291 220 287 720 288 267 277 279-4,8% Põllumajanduslike majapidamiste arv (taotlesid toetusi ja/või pidasid põllumajandusloomi) 19 024 19 141 18 986 17 039-10,4% Toetuste taotlemisest või põllumajandusloomade pidamisest loobuvad või nimekirja lisanduvad väiksemad põllumajanduslikud majapidamised, mille põllumajandusmaa kasutusest moodustab pikaajaline ja looduslik rohumaa suurema osa kui püsivalt andmestikus olevatel põllumajanduslikel majapidamistel. Allikas: koostatud PRIA põllumassiivide andmete alusel

Põllumajanduslike majapidamiste arv ja põllumajandusmaa kasutus, 2015 Tootmistüüp Põllumajanduslike majapidamiste arv Osakaal, % Keskmine põllumajandusmaa kasutus, ha Püsirohumaa ja tundliku püsirohumaa osakaal, % 15 Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 2 399 12,6% 145,6 6,3% 161 Juurvilja tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 194 1,0% 8,9 26,4% 162 Teravili, õliseemned, valgukultuurid ja juurvili 64 0,3% 49,3 5,5% 163 Põlluköögiviljade tootmisele spetsialiseerunud ettevõtted 482 2,5% 13,6 21,8% 166 Mitmesuguste põllukultuuride kasvatus 549 2,9% 33,1 13,3% 2 Aiandusele spetsialiseerunud ettevõtted 32 0,2% 13,5 35,2% 3 Spetsialiseerunud pikaajalistele kultuuridele 210 1,1% 12,8 20,6% 45 Spetsialiseerunud piimandusele 1 273 6,7% 167,8 26,7% 46 Spetsialiseerunud veistele kasvatamine ja nuumamine 1 237 6,5% 75,5 65,2% 47 Veised piimandus, kasvatamine ja nuumamine 593 3,1% 58,1 62,5% 48 Lambad, kitsed ja teised kariloomad 1 841 9,7% 15,7 74,2% 5 Spetsialiseerunud teratoidulistele 133 0,7% 24,1 2,5% 6 Segakultuuride kasvatamine 106 0,6% 14,6 28,8% 7 Mitme tegevusalaga loomakasvatusettevõtted 37 0,2% 151,2 32,4% 8 Segakultuurid kariloomad 3 759 19,8% 42,1 27,2% Maa hooldajad 6 030 31,8% 9,7 92,7% 9 Mitteklassifitseeritud põllumajandusettevõtted 47 0,2% 7,3 0,0% Kokku 18 986 100,0% 51,6 29,4% Allikas: koostatud PRIA andmete alusel

1,9% 2,7% 1,0% 0,5% 3,5% 1,9% 0,6% 0,4% 5,5% 11,9% 16,9% 13,5% 21,2% 19,8% 26,1% 56,0% 53,1% 63,4% Toetuste taotlemisest või põllumajandusloomade pidamisest loobunud põllumajanduslike majapidamiste arv ja põllumajandusmaa kasutus suurusgruppide ja tootmistüüpide lõikes 70% 3500 60% 60% 3000 48,7% 50% 50% 40% 30% 2500 2000 1500 39,6% 42,5% 1353 1609 40% 30% 20% 0% 0 0<-<10 10-<40 100-<400 40-<100 400 Suurusgrupid põllumajandusmaa kasutuse järgi, ha 1000 500 0 938 1529 1000 614 2014 2015 2016 20% 0% 2014 (N=1552) 2015 (N=2353) 2016 (N=3138) Maa hooldajad Teised tootmistüübid Maa hooldajate osakaal Allikas: koostatud PRIA andmete alusel

2015. aastal Maa hooldajate tüüpi kuulunud põllumajanduslikud majapidamised Põllumajandusmaa suurusgrupp, ha 0<-<10 10-<40 40-<100 100-<400 400 Kokku Põllumajanduslike majapidamiste arv 4 509 1 386 93 38 4 6 030 Osakaal, % 74,8% 23,0% 1,5% 0,6% 0,1% 100,0% Põllumajandusmaa pindala kokku, ha 20 949 23 412 5 352 6 533 2 344 58 590 Osakaal, % 35,8% 40,0% 9,1% 11,2% 4,0% 0% Keskmine põllumajandusmaa pindala, ha 4,6 16,9 57,5 171,9 585,9 9,7 Kokku oli põllumajandustootmises mittekasutatavat maad, mida säilitati HPKTs 125 053 ha. Maa hooldajate tüüpi kuuluvad põllumajanduslikud majapidamised kasutasid sellest 47%. 53% põllumajandustootmises mittekasutatavast maast, mida säilitati HPKTs, hooldasid põllumajanduslikud majapidamised, mis kasvatasid põllukultuure ja püsikultuure või pidasid põllumajandusloomi. Minimaalsete hooldusnõuete muutmine mõjutab nii Maa hooldajaid kui ka teistesse põllumajanduslikesse tootmistüüpidesse kuuluvaid põllumajanduslikke majapidamisi. Allikas: koostatud PRIA andmete alusel

Juhul kui loobusite aastatel 2015-2016 toetuste taotlemisest, siis mis põhjustel? Toetused on liiga väiksed võrreldes taotlemise ja nõuete täitmisele mineva vaeva ja kuluga (N=71) 14,1% 5,6% 15,5% 28,2% 36,6% Ei ole võimeline uusi minimaalseid hooldusnõudeid täitma (N=76) 22,4% 17,1% 7,9% 25,0% 27,6% Otsetoetuste taotlemise protsess on liiga keeruline (N=60) 27,4% 17,7% 21,0% 17,7% 16,1% Tootmise ümberkorraldamine (näiteks tootmise vähendamine, mõnest tegevusalast loobumine) (N=55) 52,7% 7,3% 20,0% 10,9% 9,1% Tervislikud põhjused (N=62) 59,7% 12,9% 6,5% 12,9% 8,1% Kõrge vanus (N=62) 59,7% 16,1% 8,1% 8,1% 8,1% Palgatööle siirdumine (N=59) 66,1% 13,6% 8,5% 6,8% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Allikas: Otsetoetuste taotlemisest 2016. aastal loobunu põllumajanduslike majapidamiste ankeetküsitlus

Osakaal vastajatest (N=90) Kui loobusite aastatel 2015-2016 otsetoetuste taotlemisest, siis mida tegite oma põllumajandusmaaga 100% 90% 80% 70% 58,9% 60,0% 60% 50% 85,6% 96,7% 81,1% 40% 30% 20% 41,1% 40,0% 0% Kasutan samamoodi edasi, aga ei taotle toetusi 6,3 ha; PR 68,3% 14,4% 18,9% 3,3% Ei kasuta maad, jätsin sööti Rentisin välja Müüsin Andsin kellelegi teisele 8,6 ha; PR 82,6% 9,4 ha; PR 51,1% 5,8 ha; PR 82,8% tasuta kasutada Jah Ei 23,3 ha; PR 39,5% Allikas: Otsetoetuste taotlemisest 2016. aastal loobunu põllumajanduslike majapidamiste ankeetküsitlus

Milliseid hooldusviise kasutasite minimaalsete hooldustööde nõuete täitmiseks aastatel 2013-2016? Põllumajanduskultuuri kasvatamine Põllumajandusmaa hoidmine kesas Rohumaal karjatamine Rohumaa niitmine ja niite koristamine 35,6% 67,1% Rohumaa hekseldamine ja heksli maha jätmine 1,8% 27,5% Rohumaa hekseldamine ja heksli kokkukogumine 5,9% 2,0% Hooldamine muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse 2,5% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 6,7% 7,8% 2013 (N = 1528) 2014 (N = 1564) 2015 (N = 1607) 2016 (N = 1606) Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele 49,3% 47,9% 51,8% 51,1% 64,1%

Milliseid hooldusviise kasutasite minimaalsete hooldustööde nõuete täitmiseks 2016. aastal? 400 ha (N = 273) 26,7% 7% 19,0% 22,7% 19,4% TT1 v.a. TT15 (N TT15 (N = 439) 35% 46% 8% 6% 5% 24% 18% 20% 25% 6% 100...<400 ha (N = 549) 27,5% 25,0% 29,3% 13,8% TT 2,3,6,9 (N = 107) 37% 6% 7% 21% 23% 5% TT45 (N = 537) 23% 4% 31% 34% 7% 40...<100 ha (N = 610) 23,9% 25,6% 31,8% 10,8% TT46 (N = 559) 14% 38% 38% 6% 10...<40 ha (N = 1045) 21,2% 27,8% 33,6% 9,5% TT47 (N = 314) TT48 (N = 519) 12% 21% 3% 39% 36% 37% 35% 6% 4% <10 ha (N = 1002) 18,7% 19,2% 33,3% 17,3% 6% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Põllumajanduskultuuri kasvatamine Põllumajandusmaa hoidmine kesas Rohumaal karjatamine Rohumaa niitmine ja niite koristamine Rohumaa hekseldamine ja heksli maha jätmine Rohumaa hekseldamine ja heksli kokkukogumine Hooldamine muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele TT 5,7,8 (N = 270) Maa hooldajad (N 4% 22% 13% 6% 17% 41% 33% 28% 17% 13% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Põllumajanduskultuuri kasvatamine Põllumajandusmaa hoidmine kesas Rohumaal karjatamine Rohumaa niitmine ja niite koristamine Rohumaa hekseldamine ja heksli maha jätmine Rohumaa hekseldamine ja heksli kokkukogumine Hooldamine muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse (palume täpsustada) 4%

Juhul kui kasutate põllumajandusmaa hooldamisel niitmist või hekseldamist, siis millised olid nende tegevustega kaasnevad kulud aastatel 2015-2016? 60% 50% 40% 30% 20% 0% 54,8% 35,5% 31,5% 26,1% 27,4% 24,8% 18,3% 10,9% 12,0% 19,0% 21,4% 2,9% 2,2% 5,7% 7,5% <20 eurot/ha 20<40 eurot/ha 40<60 eurot/ha 60 eurot/ha Ei oska öelda Niitmine ja niite koristamine (N = 1155) Hekseldamine ja heksli maha jätmine (N = 707) Hekseldamine ja heksli koristamine (N = 279) Hinnanguline kaalutud keskmine kulu erinevate hooldusviiside puhul oli järgmine: niitmine ja niite koristamine 54 eurot/ha, hekseldamine ja heksli maha jätmine 38 eurot/ha, hekseldamine ja heksli koristamine 54 eurot/ha. Hinnanguliselt suurenevad hekseldamise ja heksli maha jätmise keelamisega kulud ühe ha rohumaa hooldamiseks vähemalt 16 euro võrra. Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele

Kas minimaalsete hooldustööde nõuded on aastatel 2013-2016 olnud Teie jaoks arusaadavad? Nõuded olid igati arusaadavad 2016 (N = 1560) 8% 17,8% 39,5% 29,5% 3,1% TT1 v.a. TT15 (N = 180) 11% 21% 36% 26% 2015 (N = 1559) 4% 15,0% 44,3% 32,4% 2,9% TT15 (N = 222) TT 2,3,6,9 (N = 62) 9% 15% 20% 13% 26% 39% 37% 24% 2013-2014 (N = 1549) 10,2% 46,4% 37,1% 3,9% TT45 (N = 196) 4% 15% 43% 35% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% TT46 (N = 232) 5% 16% 44% 33% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda TT47 (N = 117) 6% 11% 41% 37% Hekseldamise nõue (kas ja millises ulatuses on lubatud, millises ulatuses võib hekseldatud rohu kokku kogumata jätta) jäi arusaamatuks 2016 (N = 1476) 2015 (N = 1459) 13,8% 14,1% 19,4% 19,8% 18,6% 17,0% 23,0% 23,3% 9,4% 9,9% 15,8% 15,9% TT48 (N = 222) TT 5,7,8 (N = 122) Maa hooldajad (N = 207) 6% 12% 5% 30% 12% 23% 45% 31% 36% 31% 30% 21% 2013-2014 (N = 1444) 16,8% 19,9% 14,7% 20,8% 11,1% 16,8% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda 0% 20% 40% 60% 80% 100% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele

Kommentaarid minimaalsete hooldusnõuete kohta Loomasööta jääb olemasoleva maakasutusega pigem puudu. Kui karjamaad on vähe, tekib ülekarjatamine. Hekseldamine on söödaressursi raiskamine, mis viib maa põllumajanduskasutusest välja, raskendab maa kättesaadavust ning tõstab rendihinnad põllumajandustootjate jaoks liiga kõrgele tasemele. PRIA ametnikel oli raskusi nõuete üheselt tõlgendamisega (piisava või ebapiisava karjatamise subjektiivne tõlgendamine), põllumajandustootjatel tuli endal määruseid lugeda. Soovitati avaldada erinevate nõuete ja tähtaegade kohta kokkuvõtlik tabel. Kuigi nõuded olid arusaadavad, jäi kitsendavate nõuete kehtestamise põhjendus ebaselgeks, ministeeriumipoolne kommunikatsioon ei olnud piisav. Märkisin nõuded mitte arusaadavaks, kuna lugesin ka vastavat Euroopa Liidu määrust ja minu hinnangul on PRIA seda valesti tõlgendanud. Hekseldamise piiramine on ebaõiglane nende suhtes, kellel loomi pole ja/või kelle maad on põllumajandustootmiseks ebasobivad, väheviljakad ja sealt koristatud hein madala kvaliteediga. Koristatud heina/hekslit pole kuhugi panna. Kui piirkonnas keegi enam loomakasvatusega ei tegele, ei leia kogutud materjal kasutust. Vastanutele oli vastumeelt kogutud niite või heksli hunnikutesse kõdunema jätmine. Ebasoodsamates looduslikes tingimustes asuvaid väheviljakaid maid hooldavad põllumajandustootjad pooldavad heksli maha jätmise võimaldamist, et vähendada toitainete äraviimist nendelt (väetamata) aladelt. Mingis mahus hekseldamise lubamine peab kindlasti jätkuma, sest ei ole lubatud püsirohumaid üles harida ja heinaga pole midagi peale hakata. Loodusliku rohumaa heksli koristamine on kulukas ja mõttetu kuna tegemist on rämpsheinaga. Hekseldamise piiramisel või koristamisnõude säilimisel läheb suur osa maast kasutusest välja ning võsastub, mistõttu on see oluline maa korrashoiu seisukohalt. Ühe soovitusena toodi välja, et maa hooldamise toetus võiks olla eraldi, st madalama toetusmääraga. Nõuete tähtajad: liiga varajane kuupäev nii lindude jm elustiku seisukohalt, mesinduskultuuride õitsemise, lammaste karjatamise, kui ka teise niite söödaks varumise seisukohast, kui ei saa valida ilmastikust tulenevalt sobivaimat koristusaega. Rohumaad on vajalikud mesilastele loodusliku saagi kogumiseks, et saada täisväärtuslikku mett, kuid kahjuks tuli rohumaadel etteantud kohustuslikud tööd läbi viia varem. Taimete õitsemise ja mesilaste korje täishooajal. Lisaks kannatasid ka väikeste poegadega põllulindude pesad, kus rohumaade hooldamise ajal hukkusid linnupojad. Kui mul on KSM toetus sellest tulenevalt peab külvikorras olema liblikõielistega rohumaa, siis pean ma selle rohusöödaks koguma. Tekib küsimus, kelle jaoks, kui mul loomi ei ole ja kas ma pean kogumise tarvis investeerima tehnikasse. Sealt edasi leidma kellegi kellele turustada. KSM-i puhul, kui ma tahan mulla tervist parandada, siis oleks vaja just põldu hekseldada ja mitte koristada. Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele

Kas järgnevad asjaolud takistasid Teil minimaalsete hooldustööde nõuete täitmist aastatel 2015-2016 Nõuded ei olnud arusaadavad (N = 1236) 36,5% 32,4% 13,3% 9% 7% Ebasoodsate ilmade tõttu ei olnud võimalik nõudeid tähtajaks täita (N = 1342) 19,4% 21,3% 19,3% 18,9% 15,1% 6% Puudus tehnika heksli kokkukogumiseks (N = 1052) 26,5% 13% 8% 10,4% 25,5% 17,1% Heksli kokkukogumine ei olnud majanduslikult otstarbekas (N = 1089) 19,7% 8% 14,5% 35% 17,8% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Üldse mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele

Milline on olnud 2015. ja 2016. aastal põllumajandusmaa hooldusnõuete muutumise mõju Teie maakasutusele? Nõuete muutumine ei ole minu maakasutust muutnud Vähendasin rohumaa pindala ja laiendasin põllukultuuride pindala Vähendasin hooldatava maa pindala ja taotlen ühtset pindalatoetust varasemaga võrreldes väiksemale Rentisin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Ostsin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Muu 6,1% 10,1% 4,2% 9,1% 3,4% 8,0% 1,6% 3,5% 2,8% 4,5% 90,9% 83,3% 0% 20% 40% 60% 80% 100% 2015 (N = 1523) 2016 (N = 1546) Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele TT1 v.a. TT15 (N = 195) TT15 (N = 293) TT 2,3,6,9 (N = 62) TT45 (N = 236) TT46 (N = 283) TT47 (N = 136) TT48 (N = 257) TT 5,7,8 (N = 146) Maa hooldajad (N = 224) 56% 73% 66% 74% 68% 75% 76% 76% 84% 17% 6% 8% 6% 8% 5% 7% 16% 8% 7% 5% 6% 3% 12% 3% 12% 7% 6% 3% 4% 8% 4% 8% 4% 8% 4% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Nõuete muutumine ei ole minu maakasutust muutnud Vähendasin rohumaa pindala ja laiendasin põllukultuuride pindala Vähendasin hooldatava maa pindala ja taotlen ühtset pindalatoetust varasemaga võrreldes väiksemale põllumajandusmaale Rentisin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Ostsin põllumajandusmaad juurde, kuna turul põllumajandusmaa pakkumine suurenes Muu

Millised on Teie ettepanekud süsteemi muutmiseks (on lubatud nii niitmine kui ka hekseldamine; hekseldamine on keelatud)? Pooldan niitmise ja niite koristamise nõuet (N = 1304) 9,5% 9% 12% 24,7% 40,1% Pooldan hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamist (N = 1333) 15,0% 11% 14% 20,6% 35,3% Heksli maha jätmine tuleks täielikult keelustada (N = 1080) 35,9% 20% 12% 9,4% 14,1% Hekseldamine kui rohumaade hooldusviis tuleks täielikult keelustada (N = 1100) 39,1% 15% 12,2% 15,2% 0% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele

Millised on Teie ettepanekud süsteemi muutmiseks (on lubatud nii niitmine kui ka hekseldamine; hekseldamine on keelatud)? Pooldan hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamist Pooldan hekseldamise ja heksli maha jätmise lubamist TT1 v.a. TT15 (N = 164) 29% 51% 400 ha (N = 80) 100...<400 ha (N = 176) 21% 23% 15% 18% 16% 12% 18% 16% 29% 27% TT15 (N = 206) TT 2,3,6,9 (N = 57) TT45 (N = 155) 20% 23% 19% 21% 23% 58% 45% 19% 14% 40...<100 ha (N = 203) 21% 16% 18% 19% 23% TT46 (N = 183) 38% 18% 17% 14% 10...<40 ha (N = 382) 18% 11% 14% 17% 36% TT47 (N = 90) TT48 (N = 183) 27% 17% 18% 19% 15% 26% 21% 11% 13% 23% <10 ha (N = 492) 12% 26% 44% TT 5,7,8 (N = 108) 9% 9% 23% 49% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Maa hooldajad (N = 187) 22% 61% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda

Millised on Teie ettepanekud süsteemi muutmiseks (on lubatud nii niitmine kui ka hekseldamine; hekseldamine on keelatud)? Hekseldamine kui rohumaade hooldusviis tuleks täielikult keelustada 400 ha (N = 75) 100...<400 ha (N = 163) 40...<100 ha (N = 180) 10...<40 ha (N = 331) <10 ha (N = 351) 35% 32% 34% 38% 47% 15% 17% 13% 16% 11% 11% 11% 11% 17% 19% 12% 25% 22% 20% 17% 8% 13% 15% 0% 50% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Hekseldamine kui rohumaade hooldusviis tuleks täielikult keelustada TT1 v.a. TT15 (N = 109) TT15 (N = 157) TT 2,3,6,9 (N = 35) TT45 (N = 155) TT46 (N = 183) TT47 (N = 84) TT48 (N = 169) TT 5,7,8 (N = 86) Maa hooldajad (N = 122) 28% 20% 20% 30% 52% 52% 54% 11% 13% 52% 13% 66% 15% 14% 20% 14% 19% 13% 17% 18% 16% 23% 19% 12% 23% 16% 30% 21% 19% 15% 17% 12% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Kindlasti mitte Pigem mitte Nii ja naa Pigem jah Kindlasti jah Ei oska öelda Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele

Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest] 0 100 200 300 400 500 600 700 Vastanute arv Kui kui heksli maha jätmine on täielikult keelatud Kui hekseldamine ja heksli maha jätmine on lubatud Allikas: Ankeetküsitlus 2016. aastal otsetoetusi taotlenutele

Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? Kui heksli maha jätmine on täielikult keelatud 100% 12,1% 13,6% 11,8% 12,4% 10,6% 75% 50% 25% 0% 7,1% 7,6% 9,6% 9,7% 10,7% 13,5% 14,8% 10,8% 16,6% 18,0% 18,4% 8,8% 40,0% 16,9% 11,2% 25,0% 20,1% 20,8% 18,4% 12,6% 13,9% 15,5% 16,8% 14,6% 15,5% <10 ha (N = 730) 10...<40 ha (N = 697) 40...<100 ha (N = 483) 100...<400 ha (N = 534) 400 ha (N = 245) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest]

Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? 100% 75% 50% 25% 0% Kui hekseldamine ja heksli maha jätmine on lubatud 41,1% 36,3% 32,0% 26,1% 29,9% 14,7% 14,0% 15,4% 13,8% 13,1% 12,3% 8,0% 9,3% 9,2% 13,7% 13,4% 11,2% 14,2% 14,9% 16,6% 19,0% 18,4% 20,0% 20,5% 7,7% 7,1% 5,7% 3,8% 4,0% 5,4% 5,2% 6,9% <10 ha (N = 626) 10...<40 ha (N = 477) 40...<100 ha (N = 259) 100...<400 ha (N = 211) 400 ha (N = 87) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest]

Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? 100% 75% 50% 25% 0% 11% 7% 15% 19% 13% 19% 12% 14% 8% 5% 11% 6% 15% 8% 9% 8% 8% 8% 7% 9% 12% 16% 18% 21% 18% 12% 21% 17% 24% 21% 45% 44% 9% 25% 9% 16% 12% TT1 v.a. TT15 (N = 235) TT15 (N = 472) Kui heksli maha jätmine on täielikult keelatud TT 2,3,6,9 (N = 78) TT45 (N = 345) TT46 (N = 483) TT47 (N = 210) 12% 11% 8% 9% 4% 5% 8% 7% 7% 8% 17% 13% 7% 20% 15% 20% TT48 (N = 361) 32% TT 5,7,8 (N = 227) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest] 49% Maa hooldajad (N = 278)

Kuidas võib mõjutada hooldusnõuete muutumine tulevikus Teie maakasutust? 100% 75% 50% 25% 0% 36% 33% 14% 13% 5% 12% 15% 14% 23% 21% TT1 v.a. TT15 (N = 249) TT15 (N = 301) Kui hekseldamine ja heksli maha jätmine on lubatud 47% 12% 21% TT 2,3,6,9 (N = 68) 36% 25% 16% 13% 8% 11% 11% 15% 14% 11% 7% 7% 11% TT45 (N = 168) TT46 (N = 197) 35% 41% 38% 39% 18% 14% 14% 14% 5% 5% 12% 4% 13% 12% 18% 18% 21% 20% 20% 8% TT47 (N = 79) TT48 (N = 185) TT 5,7,8 (N = 138) Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Põllukultuuride ja rohumaa osakaal jääb samaks] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan rohumaa osakaalu] Minu põllumajandusmaa pindala ei muutu ja: [Suurendan põllukultuuride kasvupinna osakaalu] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa ostmiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus suureneb, sest: [Paranevad võimalused lähiümbruses põllumajandusmaa juurde rentimiseks] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Plaanin müüa osa või kogu minu omanduses oleva põllumajandusmaa] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osadest rendimaadest] Minu põllumajandusmaa kasutus väheneb, sest: [Loobun osade rohumaade heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmisest] Maa hooldajad (N = 284)

Kokkuvõte (1) 2016. aastal kiirenes püsirohumaa pindala ja toetusi taotlevate põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemine, sh suurenes <10 ha ja Maa hooldajate tüüpi põllumajanduslike majapidamiste osakaal, mis lõpetasid toetuste taotlemise. Peamised põhjused aastatel 2015-2016 toetuste taotlemisest loobumisel: toetused väikesed võrreldes nõuete täitmisele kuluva aja ja rahaga; võimetus muutunud hooldusnõudeid täita. Samad põhjused olulised ka nõuete täitmata jätmisel. Maa hooldajate tüüpi kuulub ca 1/3 põllumajanduslikke majapidamisi, mis hoiavad HPKT-s 47% põllumajandusmaast, mida ei kasutata põllumajandustoodangu tootmiseks. 53% sellisest maast hoiavad HPKT-s põllumajanduslikud majapidamised, mis kasvatavad ka põllukultuure või peavad põllumajandusloomi. Hekseldamine kui põllumajandusmaa hooldusviis enam levinud Maa hooldajate ja taimekasvatusele spetsialiseerunud põllumajanduslike majapidamiste seas, vähem levinud kariloomade kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajanduslike majapidamiste seas. Hinnanguline kaalutud keskmine kulu: niitmine ja niite koristamine 54 eurot/ha; hekseldamine ja heksli maha jätmine 38 eurot/ha; hekseldamine ja heksli koristamine 54 eurot/ha. Hinnanguliselt suurenevad hekseldamise ja heksli maha jätmise keelamisega kulud ühe ha rohumaa hooldamiseks vähemalt 16 euro võrra.

Kokkuvõte (2) 2015. ja 2016. aastal muutunud nõuded on üldiselt arusaadavad. Hekseldamise nõue (kas ja millises ulatuses on lubatud, millises ulatuses võib hekseldatud rohu kokku kogumata jätta) jäi kõige arusaamatumaks. Nii keskkonnahoiu kui püsirohumaa hooldamise tagamise seisukohast on hekseldamine mitmetel juhtudel põhjendatud, kuigi sel on ka negatiivsed mõjud (elurikkuse vähenemine). Nõuete muutmine ei mõjutanud 83-91% põllumajanduslike majapidamiste maakasutust. Enam külvati varasematele rohumaadele põllukultuure ja loobuti osade rohumaade hooldamisest ja neile ÜPT taotlemisest. Hekseldamise lubamise poolt Maa hooldajad ning taimekasvatusele spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised, pigem vastu (alla 50%) kariloomade kasvatamisele spetsialiseerunud põllumajanduslikud majapidamised. Hekseldamise lubamine pigem säilitab põllumajandusmaa kasutuses status quo d (ca 50% ei muuda maakasutust). Hekseldamise keelamine toob kaasa suurema muutuse. Taimekasvatusele ning Maade hooldamisele spetsialiseerunud vähendavad hooldatava (püsi)rohumaa pindala.

Kokkuvõte (3) Minimaalsete hooldusnõuete muutmine mõjutab pigem majanduslikust aspektist vähem väärtusliku (püsi)rohumaa turgu (hindu). Mõju põllumaa turule (hindadele) pigem tagasihoidlik. Hekseldamise keelustamine suurendab maa hooldamise kulusid ja võib vähendada hooldatava (püsi)rohumaa pindala. See soodustab põllumajandusmaa kasutuse suurenemist pigem kariloomade kasvatusele spetsialiseerunud põllumajanduslike majapidamiste seas. Optimaalne võiks olla maa (minimaalse) hooldamise puhul väiksema ÜPT ühikmäära maksmine ja/või hekseldamise kui hooldusviisi lubamine kui see on antud looduslike tingimuste ja/või aasta (ilmastiku) korral mõistlik. Aga seda ei luba praegune ÜPT raamistik. Aastaks 2030 võivad rakenduda põllumajanduses KHG emissioonide vähendamise nõuded. See seab põllumajandusmaa kasutamise poliitika laiemasse konteksti kui minimaalsed hooldusnõuded ja konkreetsed hooldusviisid (KHG emissioonid vs süsiniku sidumine).

Tänan!