Kinnitatud Emmate Vallavolikogu 30.10.2015 määruega nr 29 Emmate valla arengukava 2015-2022 Emmate 2015
SISUKORD SISSEJUHATUS...3 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU...3 1.1 Arenguuundumued maailma...3 1.2 Ruumiline areng Eeti...6 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal...7 2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS...8 2.1 Elu- ja loodukekkond...8 2.1.1 Valla kujunemine...8 2.1.2 Aend ja autu...9 2.1.3 Kultuurmaatik...9 2.1.4 Kultuurmaatik...10 2.1.5 Loodukekkond...10 2.2 Rahvatik...12 2.2.1 Rahvatikuprognoo...15 2.2.2 Igapäevane liikumivajadu...16 2.2.3 Elanikkonna eoonu...16 2.3 Maakautu ja ruumiline planeerimine...17 2.3.1 Maakautu...17 2.3.2 Ruumiline planeerimine...18 2.3.3 Elamumajandu...18 2.3.4 Kinnivaraturg...20 2.4 Sotiaalne kekkond...21 2.4.1 Haridu...21 2.4.2 Huviharidu ja noorootöö...23 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritued...24 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine...26 2.4.5 Sotiaalhoolekanne...27 2.4.6 Tervihoid ja tervie edendamine...29 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine...29 2.4.8 Kogudued...30 2.4.9 Avalik kord ja pääteteenu...31 2.5 Tehniline taritu ja kommunaalmajandu...32 1
2.5.1 Teedevõrk...32 2.5.2 Sadamad...33 2.5.3 Ühitranport...34 2.5.4 Veevarutu, kanaliatioon, tuletõrje veevõtukohad...35 2.5.5 Soojavarutu ja energeetika...36 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgutu...37 2.5.7 Jäätmemajandu ja heakord...38 2.5.8 Side- ja kommunikatioonivõrgud...38 2.5.9 Pühakojad ja kalmitud...39 2.6 Ettevõtlu ja tööhõive...41 2.6.1 Ettevõtted ja majandutegevu...41 2.6.2 Töötlev töötu...42 2.6.3 Põllu-, metamajandu ja kalapüük...43 2.6.4 Puhke- ja turimimajandu...44 2.6.5 Muu teeninduektor...44 2.6.6 Elanike ietulek ja tööturg...45 2.7 Valitemine...47 2.7.1 Juhtimine...47 2.7.2 Halduuutlikku...48 2.7.3 Eelarve...49 2.7.4 Inveteeringud...51 2.7.5 Kootöö...53 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL...54 3.1 Emmate valla viioon aatak 2022...54 3.2 Emmate valla miioon...54 3.3 Arengut kandvad väärtued ja tegevupõhimõtted...54 3.4 Arengueemärgid ja trateegilied üleanded...55 4 EMMASTE VALLA ARENGUKAVA REALISEERIMISKAVA...63 5 ARENGUKAVA SEIRE JA MUUTMINE...65 LISAD...66 LISA 1. Emmate valla arengukava 2015-2022 kootamie kava...66 LISA 2. Kultuurimäletite riiklikue regitrie kantud mäletied Emmate valla....66 2
SISSEJUHATUS Käeolev Emmate valla arengukava vahetab välja valla varaema, 2003. aatal kootatud ja tänaek aegunud arengukava, et tagada kohaliku omavalitue võime korraldada ja juhtida eadue piire ja kohalike elanike huvide valla vatutualae kuuluvat. Muuhulga annab valla arengukava uunied omavalitue kohutulike avalike teenute kvaliteetele ja tõhuale outamiele ja korraldamiele. Uue valla arengukava kootamine koo inveteerimikavaga algatati 2014. aatal (Emmate Vallavolikogu otu 29. mail 2014 nr 39). Valla arengukava eemärgik on määratleda ja kokku leppida kogukonna ühine arenguuund pikemaajalie perpektiivi, et valla ihipärae ja taakaalutatud arendutegevuega aavutada jätkuuutlik kogukond, mi pakub parimaid võimalui elamiek, töötamiek, haridue omandamiek ning vaba aja veetmiek. Arengukava kootamiek moodutati Emmate Vallavolikogu poolt ajutine Emmate valla arengukava komijon, kuhu kuuluid vallavanem Tiit Paulu, konultandid Olle Järv ja Kerli Müüriepp ning vallavolikogu liikmed Gutav Kotka, Hergo Tauja, Kriti Ugam ja Ülo Kika. Arengukava kootamie prote põhine arengukava komijoni poolt kootatud kootamikaval ja elle tegevupõhimõtetel: 1) kõigil huvilitel on võimalik arengukava kootamie oaleda; 2) läbiviijad kaaavad inimei aktiivelt arengukava kootamie; 3) avatu ja läbipaitvu - avalikku teab, kuida arengukava kootatake ja mida eni on tehtud; 4) arengukava trateegilite prioriteetide ühielt määratlemine ja järjetamine; 5) kootamikava on paindlik ja vajaduel kohandatake eda vatavalt enite tegevute tulemutele. Valla arengumudeli kootamiel kautati iendina valla olemaoleva olukorra laiapõhjalit analüüi ning maakondlikke ja riiklikke arengudokumente, mi olulielt mõjutavad valla arengut. Töö käigu toimu neli teemarühma arutelu, vii kogukondlikku avalikku arutelu valla iga kandi ja noorte ideeõhtu. Veel viidi läbi uvekülalite küitlu, küiti ekperthinnanguid ning kaaati lapi joonituvõitlue ja vallale võimaliku tunnulaue otimiega. Arengukava kootamie protei kajatati pidevalt blogi (http://emmate-arengukava.blogpot.com/). Arengukava kootamie erinevate tegevute oale hinnangulielt iga kümne Emmate valla elanik. Emmate valla arengukava 2015-2022 eimene pool kooneb iejuhatuet, välikekkonna mõju ülevaatet ja Emmate valla hetkeolukorra analüüit valdkondade lõike ning teine pool valla arengumudelit aatatek 2015-2022 ja ellet tulenevat inveteerimikavat aatatek 2015-2019. Viimane on kookõla Emmate valla eelarvetrateegiaga. Lõpetuek kirjeldatake arengukava eiret ja ajakohatamit. Emmate valla arengukava arengumudeli elluviimine ja pütitatud eemärkide aavutamine eeldab avatut ja tõhuat kootööd vallavalitue ja tema allautute, ettevõtjate ja eelkõige kohalike elanikega. Oluline on ka laiapõhjalie kootöö tegemine teite Hiiumaa omavalitute ja trateegilite kootööpartneritega, ke on huvitatud Emmate valla edukat käekäigut. Täname kõiki, ke aitaid kaaa Emmate valla arengukava kootamiele. 1 VÄLISKESKKONNA MÕJU 1.1 Arenguuundumued maailma Emmate valla arengut mõjutavad ühelt poolt iekekkonna tegurid, mi on eotud valla looduja tehikekkonnaga, kohalike elanike elulaadi ja otutega ning vallaelu juhtimiega, ning teielt 3
poolt välikekkonna tegurid nagu mitmeugued otiaaled, majandulikud ja poliitilied uundumued Hiiumaal, Eeti, Euroopa Liidu ja maailma. Emmate valla hea valitemie ja eduka arendamie aavutamiek tuleb valla arengut mõjutavate välite teguritega arvetada, nendet tulenevaid võimalui ära kautada ja võimalikele väljakutetele reageerida. Üleriigilie planeeringu Eeti 2030+ 1, Eeti regionaalarengu trateegia 2014-2020 2 ja Välikekkond 2020: olulied trendid ja nende tähendu Eetile 3 põhjal aab välja tuua järgmied oluliemad uundumued, mi mõjutavad Emmate valla arengut: 1. Maailma rahvatiku kav ja maailmamajandue rakukekme nihkumine Aaiae. Maailma kavab nõudlu piiratud reuride (h toit, joogivei, põllumaa) ja energiakandjate järele. Mõju Emmate vallale: väljakute valla töötleva töötue ettevõtetele konkurentivõime äilitamiel, mi on põhjutatud tootmie ja tarbimie rakukekme nihkumiet Eetit kaugemale. Sama loob rahvatiku kavut tulenev nõudlue uurenemine loodureuride järele maailma võimalui kohalike reuride uuremak kautuele võtmiek (h maaharimine, veiviljelu, taatuvenergia). Seejuure on oluline kohalikke reure väärindada. 2. Maailma rahvatiku vananemine ja hõbemajandue kav. Mõju Emmate vallale: võimalu pakkuda Eetit ja Skandinaaviat pärit vanemaealitele rahulikku ja loodukaunit elukekkonda; arendada hõbemajandut ehk eakatele pakutavaid tooteid ja teenueid, mi aitavad neil nautida kvaliteetet ja turvalit elu ning püida kauem tervena ja aktiivena. 3. Linnatumine ja tõmbekekute konkurent. Mõju Emmate vallale: väljakute teguteda eemärgiga pidurdada/peatada maapiirkonna elanikkonna vähenemine; töötada elle nimel, et aktiived ja teguad inimeed ei kolik vallat ära ning uutel inimetel olek lihtne valda elama tulla. 4. Eeti-ieed piirkondlikud eriued. Riigiieed piirkondlikud otiaal-majandulikud erinevued on Eeti väikue kohta võrdlemii uured, kuna rahvatik ja majandutegevu on koondunud ja koondub jätkuvalt uurematee tõmbekekutee (Tallinn, Tartu). Mõju Emmate vallale: väljakute teguteda järjekindlalt Emmate valla konkurentivõime tõtmie nimel, tuginede oma kohalikele reuridele, eripäradele ja tugevutele. 5. Majandue üleminek teadmipõhiele lähenemiele. Mõju Emmate vallale: väljakute kekenduda kohalike ettevõtete teadu- ja arendutegevue edendamiele ning teadumahukamate tootmi- ja teenindualade arendamiele; võimalu edendada kohalikel reuridel ja väärtutel põhinevat loomemajandut. 6. Kliima muutumine ja kliimapoliitika. Mõju Emmate vallale: väljakute kohaneda agenevate tormidega ja talveperioodi oojenemie tagajärjel Saaremaa jäätee võimaliku kadumiega ning heitgaaide vähendamiele uunatud maailma kliimapoliitikat tulenevate igapäevaelu mõjutavate muudatutega (nt energiatõhuue nõuded uutele hoonetele ja õidukitele); võimalu edendada taatuvenergia tootmit ja rakendada erinevaid energiaäätu aavutada võimaldavaid meetmeid. 7. Maailma kekkonna halvenemine ning rohelie majandue eiletõu. Seoe globaale kekkonnaeiundi halvenemiega, maailmamajandue üleminekuga teadmipõhiele lähenemiele, laialdae taatuvenergia kautuelevõtuga ja ökoloogilite väärtute mõjujõu kavuga muutub enine majandumudel roheliet mõtteviiit lähtuvak. Mõju Emmate vallale: väljakute panutada ihipäraelt Läänemere ja elle piirkonna kekkonna eiundi hoidmie ja parandamie: uurendade hoonete energiatõhuut, võtte enam kautuele taatuvenergia allikaid, taakautade materjale ja tooteid, uurendade mahetoidu oakaalu inimete toidulaual 1 Sieminiteerium (2012) Üleriigiline planeering "Eeti 2030+": http://valitu.ee/ite/default/file/contenteditor/arengukavad/eeti_2030.pdf 2 Sieminiteerium (2014) Eeti regionaalarengu trateegia 2014-2020 : http://valitu.ee/ite/default/file/contenteditor/arengukavad/eeti_regionaalarengu_trateegia_2014-2020.pdf 3 Eeti Arengufond (2012) Välikekkond 2020: olulied trendid ja nende tähendu Eetile : http://www.arengufond.ee/upload/editor/publikatioonid/valitrendid2020-eeti-fookue-arengufond.pdf 4
8. Ökoloogilite väärtute mõjujõu kav. Mõju Emmate vallale: head eeldued korraldada elu valla looduäätlike väärtute järgi ja tutvutada neid elanike ea (h õiduvahendid, taatuvenergia, taakautu, mahetoit); võimalu turundada valda kui puhta ja terviliku ning ökoloogilielt jätkuuutliku elukekkonnana, mida on hakatud üha enam väärtutama; võimalu kavatada kohalikku mahetoitu ja väärindada loodumaterjale. 9. Taatuvenergia laialdane kautuele võtmine maailma ja Eeti. Seoe rahvuvahelie kliimapoliitika karmitumie, piiratud naftaaadute ja energiajulgeoleku ebatabiiluega maailma ning ökoloogilite väärtute mõjujõu kavuga on rahvuvahelielt hakatud eeliarendama taatuvenergeetikat. Mõju Emmate vallale: oluline on eelkõige üleüldine energia äätmine, täpemalt hoonetue energiatõhuamak muutmine ja energiaäätliku eluviii põhimõtete järgimine. Liak on väljakute arendada ja kautuele võtta erinevaid taatuvenergia liike. Võimalu on aktiivelt ellu viia meetmeid näitek enie hoonetue energiatõhuamak muutmiek, (taatuv-) energiaühitute loomiek vallavalitue ja väiketootjate baail ning elektriajamil põhinevate liikluvahendite (h õidukid, jalgrattad) laadimivõrgutiku arendamiek. 10. Elektromobiilu ja äätva tranpordi arendamine. Uute energiaallikate (elekter, biogaa) kautuele võtmiel tranpordi valdkonna ja äätva (ühi-) tranpordi arendamiel on tähti oa Euroopa Liidu kavuhoonegaaide vähendamie trateegia. Mõju Emmate vallale: äätva (ühi-)tranpordi arendamine toimub riigi ja maakonna taandil, kuid vallal on võimalik olla proaktiivne partner äätvate tranpordivõimalute arendamiel, h elektriõidukite ja elektrijalgratate tutvutamiel ja kautuele võtmiel ning vatava taritu arendamiel. 11. Tervihoiuteenute hinnatõu ja otiaale innovatiooni eile kerkimine. Tervihoiuteenued on ük uuremaid kuluartikleid arenenud riikide eelarvete ning elle oakaalu jätkuv kav nõuab märkimivääreid muudatui eoe otiaaltruktuuride efektiivue tõtmiega. Ük lahendui on otiaale innovatiooni toetamine ja otiaale ettevõtlue arendamine, mille puhul ühikonna probleeme lahendatake kootöö eraektori ja vabakonnaga. Mõju Emmate vallale: väljakute tagada valla vananevale elanikkonnale otiaalteenute kätteaadavu ja tõta nende taet; võimalu rakendada otiaale ettevõtlue mudelit, leevendamak urvet pakutavatele otiaalteenutele ( vähem tööealii, rohkem ülalpeetavaid ) ja nende taemele valla; võimalu ellu viia otiaale ettevõtlue mudeleid SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri arendamiek. 12. Vabaühendute ja vabatahtlikkue levik. Elanike huvi olla kaaatud ja oaleda kohaliku elu edendamie võib tõta valitemie efektiivut ja parandada inimete elukvaliteeti. Mõju Emmate vallale: väljakute teha okulikult ja jätkuuutlikult kootööd elanike ja vabakonnaga kohaliku elu edendamie eemärgil, eriti olukorra, ku avaliku ektori vahendid on piiratud ja vaja on leida nutikaid lahendui. 13. Struktuurne tööpuudu ja okute elutükli lühenemine maailma ja Eeti. Mõju Emmate vallale: väljakute leida kõigile tööealitele ja -võimelitele elanikele töökoht, korraldade ellek vajaduel inimete ümberõpet. Kuna omandatud okute elutükkel järjet enam lüheneb, muutub üha oluliemak erinevate vormide eluketev õpe, h täiend- ja ümberõpe. 14. Info- ja kommunikatioonitehnoloogia areng ja inimete kavav liikuvu. Uute tehnoloogiate kautuelevõtt ning inimete ja ajade võrgutumine muudavad ühikonnakorraldut ning inimete igapäevaeid tavaid ja elutiili: ajaajamine ja uhtlu toimub üha enam virtuaalmaailma kaudu, töötamine muutub paindlikumak (nt kaugtöö), inimeed muutuvad järjet liikuvamak nii pikema kodu ja töö vahelie liikumie kui ka vaba aja õitude (turim) tõttu. Mõju Emmate vallale: väljakute pidurdada inimete väljarännet vallat. 15. Euroopa Liidu laienemine. Tõueb Euroopa Liidu (majandulik) atraktiivu ja kavab liidu (väli-) poliitiline mõju maailma. Mõju Emmate vallale: laienev ühtne majanduruum ühtpidi loob uui ekpordivõimalui kohalike ettevõtete jaok, aga teitpidi tekitab konkurenti turul. 16. Euroopa Liidu uhted Venemaaga. Venemaa kui naaberriigi poliitiline ja majandulik tegevu mõjutab oteelt Eeti majandue arengut ja energiajulgeolekut. Mõju Emmate vallale: 5
ebatabiiled uhted Venemaaga mõjutavad üldielt Hiiumaa arengut; energiajulgeoleku tagamiek kavab urve Eeti enda energiaallikate, eekätt tuuleenergia kautuelevõtuk. 1.2 Ruumiline areng Eeti Üleriigilie planeeringu Eeti 2030+ 4 peamine arengueemärk on tagada elamivõimalued Eeti iga autatud paiga, mille eelduek on kvaliteetne elukekkond, head ja mugavad liikumivõimalued ning varutatu olulite võrkudega. Sellek peab Eeti olema idua ruumitruktuuriga, mitmekeie elukekkonnaga ja välimaailmaga häti ühendatud riik. Eeti eovad tervikuk kompakted linnad, eelinnad ja traditioonilied külad ellielt, ku väärtutatake kõiki neid elamiviie võrdelt ühepalju. Hajalinnatunud ruumi inimõbralikkue ja majanduliku konkurentivõime tagavad eelkõige loodulähedane kekkond ja häti idutatud aulate võrgutik. Eeti regionaalarengu trateegia 2014-2020 5 kohaelt nähake Eeti regionaalet arengut nii, et oma eripäradele tuginede panutab iga piirkond Eeti kui terviku konkurentivõime kavule, aade omakorda oa ellega kaanevatet hüvedet. Inimetel on iga toimepiirkonna kätteaadavad head töökohad, kvaliteeted teenued ning mitmekülgeid tegevui võimaldav meeldiv elukekkond. Eeti regionaalarengu trateegia üldeemärk on toimepiirkondade arengueeldute parem kautu majandukavuk ja elukvaliteedi tõuuk vajalike hüvede kätteaadavu, mi aavutatake täpemalt nelja alaeemärgi kaudu: 1) toimepiirkondade terviklikkut ja konkurentivõimet ooiv elu- ja ettevõtlukekkond; 2) uuremate linnapiirkondade rahvuvahelit majandulikku konkurentivõimet ooiv ja kekkonnaõbralik elukekkond; 3) piirkonnapetiifilite reuride okulikum ärakautamine; 4) piirkondade tugevam idutatu ja arenduvõimeku. Emmate valla kontekt: Hiiumaal nähake võimaliku eeliarendatava kavuvaldkonnana ökoturimi ja Lääne-Eeti üldiemalt kalandut (veiviljelu, logitika), merereuride väärindamit, loodu- ja pa-turimi ning loomakavatut ja mahepõllumajandut. Liak tuuake välja vajadut vähendada merelit eritatut ja idutada ruumilielt Lääne-Eeti rannikualad omavahel ning Läänemere teite piirkondadega, arendade adamaid, ühendui ja eelkõige väikeadamate võrgutikku. Tranpordi arengukava 2014-2020 6 üldeemärgik on eatud, et Eeti tranpordiüteem võimaldab inimete ja kaupade liikumit kätteaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja ketval moel. Eemärgi aavutamiel lähtutake mitmet põhimõttet, muuhulga: 1) liikumivõimalued mõjutavad olulielt inimete elukvaliteeti ning tranpordiüteem peab võimaldama ohutut ja kekkonnaäätlikku liikumivõimalut kõigile inimetele; 2) liikuvu on oluline üleriigilie planeeringu Eeti 2030+ eemärgi aavutamiel, aututruktuuri äilitamiel ja regionaale arengu tagamiel; 3) liikuvu on oluline majandutegevue võimaldaja, kuna tranpordiüteem toetab ettevõtlut ja konkurentivõime kavu. Emmate valla kontekt: Tranpordi arengukava elluviimie ük alaeemärk on mugav ja kaaaegne ühitranport, mille kavandatavad meetmed mõjutavad ka Emmate valla arengut. Meetme 5.1 Üleriigilite ühitranpordiühendute arendamine ük valdkond on ühendute tagamine aartega. Meetme ühek oluliek tegevuek on ette nähtud Saaremaa ja Hiiumaa vaheliek ühendue arendamiek vajalike adamate rekontrueerimine (h Sõru adama kai pikendu ja kaitemuul) ning uue laeva oetamine liini opereerimiek. Meede 5.2 Regionaalete ühitranpordiühendute arendamine ük valdkond on ühitranpordi korraldu. Regionaale 4 Sieminiteerium (2012) Üleriigiline planeering "Eeti 2030+": http://valitu.ee/ite/default/file/contenteditor/arengukavad/eeti_2030.pdf 5 Sieminiteerium (2014) Eeti regionaalarengu trateegia 2014-2020 : http://valitu.ee/ite/default/file/contenteditor/arengukavad/eeti_regionaalarengu_trateegia_2014-2020.pdf 6 Majandu- ja Kommunikatiooniminiteerium (2013) Tranpordi arengukava 2014-2020 : http://www.mkm.ee/ite/default/file/tranpordi_arengukava.pdf 6
builiiklue korraldu viiake aatak 2020 maakondi hõlmavatee piirkondlikee ühitranpordikekutee, kuid erandina nähake Saaremaad ja Hiiumaad, ku regionaale builiiklue korraldamie funktiooni võtak üle Maanteeamet. Meetme ühek oluliek tegevuek on ette nähtud hõreautuega piirkondade paindlike ühitranpordilahendute (nõudebu, otiaaltranport või -tako) välja töötamine ja kautuele võtmine. Väikeadamate võrgutiku konteptioon 2014-2020 7 on välja töötatud riikliku arengukava Eeti merendupoliitika 2012-2020 8 alameetme 10.1 Väike- ja kalaadamate infratruktuur ning väikelaevaturim põhjal. Konteptiooni eemärgik on arendada välja mereturimi, väikelaevandue, väikelaevaehitue, noorte ja täikavanute mereharidue, rekreatiooniturimi ja teite rändlue ning rannamereõiduga eotud valdkondade vajadutele vatav väikeadamate võrgutik. Emmate valla kontekt: Väikeadamate võrgutiku konteptiooni kolma eemärk on 30 meremiili päevateekondadega katta ümber Saaremaa ja Hiiumaa õitmine (eni katmata on aarte läänerannikud). Riikliku väikeadamate võrgutiku nähake kolme Emmate valla väikeadama väljaarendamit külatu- ja külaliadama taemele: Haldi, Tärkma ja Sõru. Nende arendamit hindab Majandu- ja Kommunikatiooniminiteerium prioriteetek. 1.3 Ruumiline areng Hiiumaal Hiiumaa arengutrateegia 2020+ 9 viiooni nähake Hiiumaad kui arma, pereõbraliku, loodut hoidva ja väärtutava elujõulie uuendumeele kogukonnaga aart Läänemere, ku on atraktiivne elami-, ettevõtlu- ja külatukekkond. Hiiumaa on väärt paik eneeteotuek. Arengutrateegia eemärgid on: 1) Hiiumaa on kavava elanike arvuga, turvaline ja atraktiivne aar, ku elanikel on mitmekeied eneeteotue võimalued ning pakutud avalikud teenued on kätteaadavad ja kvaliteeted; 2) Hiiumaa loodu on kaittud, väärtued teadvutatud ja loodureurid kekkonnaõbralikult majandatud; 3) Hiiumaa on logitilielt häti kätteaadav ja maailmaga aktiivelt uhtlev maakond; 4) Hiiumaa majandu on kõrge liandväärtuega, kekkonnaõbralik ja mitmekeine. Hiiumaa tooted ja teenued on hinnatud ja tuntud; 5) Hiiumaa on halduuutlik, piirkondlikult taakaalutatud ja otiaalelt idu. Emmate valla kontekt: Hiiumaa arengutrateegia nähake maakondliku tähtuega arendatavate objektide hulga kahte Emmate valla objekti: 1) SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri ja 2) Sõru adama komplek. Arengutrateegia eatake eemärgik toimiv väikeadamate võrgutik, kuhu kuuluvad adamateenut pakkuvad Haldi ja Tärkma väikeadamad ning Sõru kui ük maakonna kandvatet adamatet. Maakondlikult tähtak peetake Hiiumaa ja Saaremaa vahelit aataringelt regulaaret (igapäevat) ühendut Sõru Triigi liinil. Hiiumaa ühe olulie kultuuripärandi ümbolina peetake purjelaeva Alar, mille retaureerimine on märgilie tähtuega. Kootamiel olev maakonna teemaplaneeringu Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering 10 eemärgik on tagada Hiiu maakonna mereala ruumilie arengu eemärkide täitmine läbi kaaava planeerimiprotei. Teemaplaneeringuga määratake Hiiumaad ümbriteva mereala eelikautuega ja üldkautuega alad. 7 Majandu- ja Kommunikatiooniminiteerium (2014) Väikeadamate võrgutiku konteptioon 2014-2020 8 Majandu- ja Kommunikatiooniminiteerium (2012) Eeti merendupoliitika 2012-2020 : http://www.mkm.ee/ite/default/file/merendupoliitika.pdf 9 Hiiumaa Omavalitute Liit (2014) Hiiumaa arengutrateegia 2020+ : http://hol.hiiumaa.ee/wpcontent/upload/2015/02/hiiumaa-2020+arengutrateegia.pdf 10 Hiiu Maavalitu (2014) Maakonna teemaplaneering Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering : http://hiiumeri.arte.ee/dokumendid/cat_view/6-avalik-valjapanek 7
2 HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 2.1 Elu- ja loodukekkond 2.1.1 Valla kujunemine XIII ajandil kuulu uurem oa tänaet Emmate valla alat Saare-Lääne piikopkonna valduee, kuid oli el ajal veel vähe autatud. Tol ajal nimetati halduükut Sõrro [õru] ehk Hagapä vakuek, millet moodutati hiljem Emmate [emate] vald ja kihelkond. Vakue läänerannikule, nüüde Vanamõia küla kohale, oli juba XV ajandil rajatud piikopi ametimõi Allikaare, mille juure oli ka adamakoht. 1780. aatal lammutati Emmate küla olnud talud ja küla aemele rajati mõi. 1782. aatal oli Emmate mõial 142 talu, ku ela kokku 1334 elanikku. Emmate kihelkond moodutati 1866. aatal Käina kihelkonna lõuna ja läänepoolet oat ning 1888. aatak ela kihelkonna kokku 3057 inimet. Eeti ieeivumie järgelt kuulu Emmate vald Läänemaa kooeiu. 1934. aatal oli valla pindala 131 km² ja valla oli elanike arv 3512 ehk 26,8 inimet ühe ruutkilomeetri kohta. Pärat Eeti Vabariigi annekteerimit Nõukogude Liidu poolt 1940-ndatel jagati endine valla piirkond kahek külanõukoguk lõunaoa moodutati Emmate külanõukogu adminitratiivkekuega Viiterna küla (tänapäeval oa Emmate külat) ja põhjaoa moodutati Leiu külanõukogu adminitratiivkekuega Nurte küla. Hiljem külanõukogud liideti ühek ning juurde liideti varem Käina külanõukogue kuulunud Jaua küla. Teie maailmaõja perioodil elanike arv vähene märgatavalt eitek põliaukate põgenemie tõttu Lääne-Euroopae (h Rooti, Sakamaa) ja teiek Hiiumaa aare muutmie tõttu militarieeritud ja uletud piirkonnak Nõukogude Liidu perioodil. Kohalikuk omavalituek ai Emmate vald taa 1991. aatal kui kinnitati valla põhimääru ja arengukava ning 1992. aatal kinnitati Eeti Vabariigi Ülemnõukogu Preiidiumi eadluega Emmate omavalituliku ükue taatu (jooni 1). 8
2.1.2 Aend ja autu Jooni 1. Emmate valla aukoht Hiiumaa ja Eeti uhte. Emmate vald on ük neljat Hiiu maakonna kohalikut omavalituet, mi aub Hiiu maakonna lõunaoa, piirnede mere ning Käina ja Hiiu vallaga (jooni 1). Emmate valla pindala on 199 km 2. Emmate valla keku aub Emmate küla, mi jääb Käina alevikut 20 km ehk umbe 15 minuti autoõidu kauguele ja maakonnakekuet Kärdla linnat 40 km ehk umbe 30 minuti autoõidu kauguel. Pealinn Tallinn on 170 km ehk ligikaudu 4,5 tunni pikkue autoõidu kauguel. Saaremaa on Sõru adamat 1 tunni ja 15 minuti praamiõidu kauguel ning Kureaare on Triigi adamat 45 km ehk umbe 35 minuti autoõidu kauguel. Valla võib tinglikult jagada viiek kandik: Emmate, Jaua, Nurte, Sõru ja Valgu (jooni 2). Kolme kandi piirid langevad uureti kokku otkondadega kui ajaloolielt kujunenud oma identiteediga piirkondadega: Agapäeot (praegune Nurte kant), Emateot (praegune Emmate kant) ja Sõruot (praegune Sõru kant). Emmate valla on kokku 43 küla, mille autu paikneb peamielt valda läbivate uuremate teede vahetu lähedue. 2.1.3 Kultuurmaatik Emmate valla üldplaneeringuga on väärtulikek külamiljööga piirkondadek määratud Sõru kandi rannakülad (Hindu, Lepiku, Pärna, Reheelja ja Sõru), Nurte kandi rannakülad (Haldi, Haldreka, Härma, Kita, Külaküla, Mänpe, Ole, Prähnu, Vanamõia, Õngu), Tärkma küla ja Jaua küla. Muinukaiteameti Kultuurimäletite riikliku regitri põhjal aub Emmate valla 94 mäletit (lia 2), millet 48 mäletit ehk umbe pooled on kuntimäletied. Ehitimäletii on Emmate valla 34, h 21 Eimee ja Teie maailma õja aeget kaiterajatit Sõru kandi, 6 tuulikut (Harju, Jaua, Külama ja Õngu külade), Emmate kirik, Mänpe kabel, Kroogi talu hoonetu Valgu küla ja Leiu koolimaja. Veel aub valla 4 arheoloogiamäletit ja 8 ajaloomäletit (h Sõru rannakaevud, Emmate kalmitu, Mänpe ja Sõru kabeliaed). Merenduega eotud kultuurmaatike (rannaelu) mälupiltide kogumie, äilimie ja ekponeerimie eet eiab Sõru Muueum ning SA Hiiumaa Muueumid alla kuuluva Kroogi talu ekponeeritake mineviku talu elu enne II maailma õda ja järgnevat nõukogudeaeget perioodit. 9
Jooni 2. Emmate valla jagunemine kantide lõike (vaak) ja autue paiknemine (parem). 2.1.4 Kultuurmaatik Emmate valla üldplaneeringuga on väärtulikek külamiljööga piirkondadek määratud Sõru kandi rannakülad (Hindu, Lepiku, Pärna, Reheelja ja Sõru), Nurte kandi rannakülad (Haldi, Haldreka, Härma, Kita, Külaküla, Mänpe, Ole, Prähnu, Vanamõia, Õngu), Tärkma küla ja Jaua küla. Muinukaiteameti Kultuurimäletite riikliku regitri põhjal aub Emmate valla 94 mäletit (lia 2), millet 48 mäletit ehk umbe pooled on kuntimäletied. Ehitimäletii on Emmate valla 34, h 21 Eimee ja Teie maailma õja aeget kaiterajatit Sõru kandi, 6 tuulikut (Harju, Jaua, Külama ja Õngu külade), Emmate kirik, Mänpe kabel, Kroogi talu hoonetu Valgu küla ja Leiu koolimaja. Veel aub valla 4 arheoloogiamäletit ja 8 ajaloomäletit (h Sõru rannakaevud, Emmate kalmitu, Mänpe ja Sõru kabeliaed). Merenduega eotud kultuurmaatike (rannaelu) mälupiltide kogumie, äilimie ja ekponeerimie eet eiab Sõru Muueum ning SA Hiiumaa Muueumid alla kuuluva Kroogi talu ekponeeritake mineviku talu elu enne II maailma õda ja järgnevat nõukogudeaeget perioodit. 2.1.5 Loodukekkond Emmate valla territoorium on valdavalt taae reljeefiga, ulatude vaid mõne meetri üle merepinna, mi tõueb mere ääret aeglaelt aare kekoa uuna. Emmate valla kõrgeim koht on Õngu raba 12-13 m üle merepinna. Valla territoorium kerki meret umbe 2000 kuni 4000 aatat tagai ning tänu jätkuvale aeglaele maapinna kerkimiele (ligikaudu 2,5 mm aata) rand laieneb ja muutub kuivemak. Hiiumaa lõunaoa uundub Emmatet kaarjalt välja mandrijäätekkeline valleljak ehk oo, mi on jälgitav kuni Männamaani. Valla põhjaoa on kauni palumetaga kaetud luitemaatik (h Leemeti mäed). Emmate valla territooriumil on üle 50 km pikk väga vahelduv mererand vaheldumii leidub moreen-, klibu-, liiva- ja kamardunud rannikuid. 10
Emmate valla vooluvete võrk on vähe arenenud ja taae reljeefi tõttu on vee äravool aeglane ning ageli kannatavad uveperioodil kõik veekogud veevaeue all. Enamik vooluveekogudet on ojad, mi aavad algue aare kekoat. Põhjavei on enamati urveline, lubja- ja rauarika ning tavalielt on vei ügavamal karedam. Nurte kandi on põhjavei ulfaadirikkam kui mujal. Nurte ja Harju külade vaheliel alal (Nurte, Leiu, Kita, Kuriu, Harju külade) on põhjavei enamati kaitmata (kartialad), mitõttu on ealne piirkond reotue uhte eriti tundlik. Loodulikult tundlike aladena on Kekonnaregitrie kantud kak peamit kartivormi: Kuriu neeluauk Kuriu küla ja Uuejärve kartiala Harju ja Kabuna külade piiril. Rannaääretel aladel on põhjavei oade kihtide oolane. Üldjoonte on Emmate valla territooriumil loodukekkond tänaeni häti äilinud tänu Hiiumaa muutmiega militarieeritud ja uletud piirkonnak alate Teie maailmaõja lõput kuni Eeti taaieeivumieni. Sama on aga Nõukogude Liidu ajal kolhooide uurpõllumajandue ning uurte (eriti 1986. aata) maaparandute tõttu kannatada aanud uure liigirikkuega kohalikud pärandkoolued, eriti ranna- ja puiniidud. Liak väärtulikule loodukekkonnale ja põhjaveele on valla loodureuridek puit (maakatatrie kantud kõlvikute pindalat 65% on metamaa, tabel 5) ja maavarad liiv, kruu, kruuliiv. Emmate valla on Kekkonnaregitrie kantud kokku 16 kaittavat looduobjekti (tabel 1). Suurimad loodukaite alued objektid on Emmate valla territooriumil Väinamere hoiuala (953 ha), Tihu loodukaiteala (829 ha) ja Vanamõia lahe hoiuala (423 ha). Nii Väinamere kui ka Vanamõia lahe hoiualad on märgitud ka kui rahvuvahelie tähtuega linnualad (IBA Important Bird Area). Valla territooriumil on leitud kokku 83 erinevat kaitealut liiki. Kokku on valla territooriumit ligi 2500 ha ehk 12,5% loodukaite all, mi valdava oa kuuluvad ka Natura 2000 linnu- ja loodualade alla. Loodukaite all olevat maat on 1027 ha ihtkaitevööndi, 37 ha ulatue on piiranguvööndi ja 1425 ha on hoiualaid. Maatikulielt ja liigirikkuelt omavad olulit väärtut võrdlemii häti hooldatud poolloodulikud koolued ehk pärandkoolued. Sellieid, mitmete inimpõlvede jookul niidetud ja karjatatud loodulikke koolui on Emmate valla regitreeritud umbe 520 ha ulatue, mille hooldamine ja äilitamine on eatud eemärgik Kekkonnaameti poolloodulike koolute tegevukava aatatek 2014-2020. Emmate valla territooriumil regitreeritud pärandkoolutet ligi 90% moodutavad rannaniidud ja 8% puikarjamaad. Reaalelt hooldatud pärandkoolute oakaal on aga teadmata. Tabel 1. Kaittavad looduobjektid Emmate valla territooriumil. Regitrikoo d Objekti nimetu Tüüp Aukoht KLO2000044 Prai hoiuala hoiuala Harju küla; Prai küla; Kõmmuelja küla KLO2000048 Vanamõia lahe hoiuala hoiuala Hindu k.; Tohvri k.; Külama k.; Sepate k.; Vanamõia k. KLO2000340 Väinamere hoiuala (Hiiu) hoiuala Prai k.; Emmate k.; Lepiku k.; Valgu k.; Pärna k.; Tilga k.; Rannaküla k.; Jaua k.; Harju k.; Tärkma k. KLO2000067 Vanajõe hoiuala hoiuala h Õngu küla KLO1000310 Tihu loodukaiteala loodukaiteala h Õngu küla KLO1000041 Tilga maatikukaiteala maatikukaiteala Prai küla; Tilga küla; Kõmmuelja küla KLO1000276 Sepate maatikukaiteala maatikukaiteala Sepate küla KLO4000541 Kurioo auk pinnavorm Kuriu küla puu ja KLO4000286 Sanglepp puudegrupid Emmate küla puu ja KLO4000303 Leetelja kadakad puudegrupid Kuuiku küla puu ja KLO4000309 Jaakoni tamm puudegrupid Mänpe küla puu ja KLO4000306 Tärkma ohvritamm puudegrupid Tärkma küla puu ja KLO4000279 Putkate mänd Õngu küla puudegrupid KLO4000302 Veki jugapuu (2 tk); Õngu puu ja Õngu küla 11
KLO4000513 KLO4001026 jugapuu Nõrgakivi Murro rändrahn; (Viiri rändrahn) puudegrupid rändrahn ja kivikülv rändrahn ja kivikülv Vanamõia küla Viiri küla Tugevued ja võimalued Pikk ja vahelduva maatikuga rannik. Autu on koondunud peamielt valda läbivate maanteede vahetue lähedue. Väärtulik kultuurmaatik (külamiljöö, pärandkoolued) ja häti äilinud mitmekeine loodukekkond (13% vallat kaitealad). Kohaliku kultuur- ja loodumaatiku ning mäletite ekponeerimine. Saaremaa lähedu ja elleuunalie ühendue parem ärakautamine. Nõrkued ja ohud Kaugu maakonnakekuet Kärdlat. Kaugu Tallinnat. Ilmatikutingimute mõju mandriga ühenduele. Pärandkoolute (puikarjamaa, rannaniidud) eiund ja nende vähene hooldamine. Vähene kultuuri- ja loodukekkonna ekponeerimine. 2.2 Rahvatik Statitikaameti andmetel ela eiuga 01.01.2015 Emmate valla 1108 inimet ehk kekmielt 5,7 inimet ühe ruutkilomeetri kohta. Võrdluek, rahvatikuregitri andmetel oli amal ajal Emmate valla enda elukohak aga määranud kokku 1256 inimet. Valla arengu (h pakutavate teenute nagu haridue) kavandamiel tuleb lähtuda Statitikaameti andmetet, mi näitavad täpemat eiu alalite elanike arvut omavalitue. Sama tuleb arvetada, et omavalitue finantarvutute (h eelarve) võetake tulude arvetamiel aluek rahvatikuregitri andmed. Rahvarohkeima, Emmate kandi elab umbe kolmandik (34%) elaniket ja Nurte kandi neljandik (27%) elaniket ning kõige vähem Valgu ja Jaua kantide, ku elab kummaki võrdelt 11% valla elaniket (tabel 2). Sama kõige tihedam autu on Sõru (11,6 in/km 2 ) ja Emmate (9,8 in/km 2 ) kantide ja kõige hõredam Nurte kandi (3,2 in/km 2 ). Üldielt on elanike arv pidevalt vähenenud. Rahvaloendue andmetel vähene aatatel 2000 2011 ehk 12 aataga on Emmate valla rahvaarv vähenenud 217 inimee võrra, mi tähendab rahvatiku kahanemit 16% võrra (tabel 2). Selgelt kõige rohkem on elanike arv Emmate valla vähenenud Jaua kandi (-29%), ama kui kõige vähem Nurte (-10%) ja Valgu kandi (-12%). Kuigi Emmate valla elanike arv on protentuaalelt vähenenud rohkem kui kogu Eeti tervikuna (-6%), ii Hiiumaa teite omavalitute elanike arv on vähenenud ama ulatue või iegi kiiremini - Käina valla -18%, Pühalepa valla -19% ja Hiiu valla (Kõrgeaare valla ja Kärdla kokku) -20%. Tabel 2. Rahvaarvu muutu 2000. aata rahvaloendue ning 2011. aata rahva ja eluruumide loendue andmetel Emmate valla kantide lõike. REL 2000 REL 2011 Muutu 2000 2011 Aututihedu Kant Elanike Jagunemi Elanik Elanike jagunemine % 2011. a andmetel arv ne e arv arv Emmate 451 34% 373 34% -78-17% 9,8 Nurte 332 25% 300 27% -32-10% 3,2 Sõru 224 17% 183 17% -41-18% 11,6 12
Valgu 144 11% 127 11% -17-12% 4,0 Jaua 168 13% 119 11% -49-29% 6,4 Emmate vald 1319 100% 1102 100% -217-16% 5,6 Kõige rohkem elanikke külade lõike ela 2011. aata rahva- ja eluruumi loendue põhjal Emmate küla (217 inimet), mi on 20% valla elaniket. Teied uuremad külad on Jaua (92), Harju (73), Hindu (68), Nurte (42) ja Valgu (42) külad (jooni 3). Hindu küla elaniket valdava enamue (umbe 50 inimet) moodutavad eakad, ke elavad eale hooldekekue (SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri). Külade lõike on kahe rahvatiku ja eluruumide loendue vahel rahvaarv kavanud kaheka küla ja viie küla rahvaarv jäi amak (jooni 3). Ülejäänud 30 küla elanike arv vähene, kujuure kõige rohkem Emmate (64 inimee võrra) ja Jaua (36 inimee võrra) küla. Jooni 3. Vaakul Emmate valla aulate elanike arv 2011. aata lõpu eiuga (aulatel kuvatud numbrid näitavad rahvaarvu) ja paremal rahvaarvu uhteline muutu perioodil 2000-2011 (aulatel kuvatud numbrid näitavad elanike arvu muutut) (RL 2000, REL 2011). Alate 2000. aatat on ündide arv aata püinud vahemiku 4 24 ündi ja näha on elge trend ündide arv kava kuni 2007 aatani ja pärat eda on ündide arv vähenema hakanud (jooni 4). Surmade arv aata on püinud tabiilelt vahemiku 12 24 (kekmielt 18). Seega viimae 15 aata loomulik iive on olnud negatiivne kokku on urnud 88 inimet rohkem kui ündinuid ehk kekmielt väheneb valla elanike arv igal aatal ligi 6 inimee võrra negatiive iibe tulemuena. Antud perioodil oli Emmate valla loomuliku iibe kekmine näitaja (vähenemine 0,5% rahvatikut), mi on võrdväärne kogu Hiiumaa näitajaga (vähenemine 0,5%). 13
Jooni 4. Emmate valla urmade ja ündide näitajad ajavahemikul 2000-2014. Viimae 14 aata eimeel poolel (2000-2007) oli rändealdo null ehk ie- ja väljaränne olid võrded, kuid 2008. aata majandukriii tulemuena on Emmate valla rändealdo olnud elgelt negatiivne (jooni 5). Sama on negatiivne rändealdo jälle paranema hakanud ja 2013. aatal muutu rändealdo koguni poitiivek. Sellet hoolimata oli viimae 14 aata kekmine rändealdo negatiivne kekmielt vähene valla igal aata 6-7 inimet väljarände tulemuena. See teeb Emmate valla aatae rändealdo kekmiek näitajak -0,5% rahvatikut, mi on mõnevõrra parem Hiiumaa amat näitajat (-0,7%). Jooni 5. Emmate valla ierände ja väljarände aldo ajavahemikul 2000-2013. Seiuga 01.01.2015 oli Emmate valla rahvatikut 0-14 aataeid 13% (145 lat), 15-64 aataeid ehk tööealii oli 64% (704 inimet) ning 65 aataeid ja vanemaid inimei oli kokku 23% ehk 259 eakat. Emmate valla rahvatikupüramiidit (jooni 6) on elgelt näha, et võrrelde kogu Hiiumaa ja eriti Eeti rahvatiku jaotuega elab Emmate valla märkimiväärelt vähem naii vanue 20 39. Ka on Eeti rahvatikuga võrrelde Emmate valla elgelt vähem kuni 4- aatate late oatähtu, ama on ee arnane kogu Hiiu maakonna näitajaga. 14
Jooni 6. Emmate valla rahvatiku ooli-vanueline kooei eiuga 01.01.2014. 2.2.1 Rahvatikuprognoo Kuna Emmate valla rahvatiku jaotu ühtib uure oa Hiiu maakonna rahvatiku jaotuega, ii võib hinnata, et Statitikaameti poolt Hiiu maakonnale kootatud rahvatikuprognoo kajatab üldjoonte ka Emmate valla rahvatiku prognooi. Rahvatiku prognooimiel aatak 2040 on aluek võetud: a) Eeti ummaarne ündimukordaja, mi tõueb pidevalt ja jõuab 2040. aatak 1,8 lapeni naie kohta (2012. aatal näitaja 1,59); b) uremu, mi väheneb kõigi vanuerühmade; c) oodatav eluiga ünnimomendil, mi pikeneb 2040. aatak naitel 83,7 ja meetel 78,2 aatani (2012. aatal näitajad vatavalt 71 ja 81); ja d) rändealdo, mi jätkab viimae 12 aata regitreeritud ja regitreerimata välirände trende ning väheneb mõnevõrra perioodi jookul. Hiiu maakonna rahvatikuprognooi kohaelt kahaneb Hiiu maakonna rahvatik 14% võrra aatak 2022 ja aatak 2030 on rahvatik kahanenud 24% võrrelde aataga 2012 (tabel 3). Prognooi kohaelt vähenek elanike arv Eeti maakondadet rohkem vaid Järvamaal. Vanuelie jaotue lõike kavab olulielt 65-aatate ja vanemate elanike oakaal: aatal 2022 on näitaja 28% ja aatal 2040 koguni 41%. Ülalpeetavate, t alla 15-aatate late ja üle 64 aata vanade elanike oakaal kogu rahvatikut kavab olulielt: kui 2012. aatal oli kahe tööealie kohta ük ülalpeetav, ii aatal 2022 on kolm tööealit kahe ülalpeetava kohta. Tabel 3. Hiiu maakonna rahvatiku näitajad 2012. aatal koo 2014. aatal kootatud rahvatikuprognooiga aatatek 2022 ja 2030. Allika: Statitikaamet. Elanike arv Elanike arvu muutu, % Rahvatik vanue 0-14 Rahvatik vanue 15-64 Rahvatik vanue 65 ja enam Ülalpeetavat e oakaal, % 2012.a 8620 14 % 67 % 19 % 50 2022.a - 14 7453 13 % 59 % 28 % 71 prognoo 2030.a - 24 6534 13 % 58 % 29 % 72 prognoo Hiiu maakonna rahvatiku trende arvetade ja eeldade, et ühikonna ei toimu truktuureid muutui tänaega võrrelde, võib prognooida, et võrrelde 2012. aataga kahaneb Emmate 15
valla elanike arv aatak 2022 hinnangulielt 153 inimee võrra 974 elanikuni. Alla 15-aataeid lapi ela valla aatal 2012 kokku 160, kuid prognooi kohaelt on aatak 2022 late arv hinnangulielt 124 (36 lat vähem). Samal ajal kahaneb tööealite elanike hulk ja märgatavalt kavab vanemate inimete hulk valla. Kui 2012. aatal oli 252 valla elanikku vanue 65 ja rohkem, ii aatak 2022 on eakaid hinnangulielt 279. 2.2.2 Igapäevane liikumivajadu Hiiu maakonna tranpordiuuringut elgub, et Emmate valla tööealitet elaniket koguni 81% liigub kodu ja töö vahel vallaieelt. Tööalane liikumine Emmate valla ja teite Hiiumaa omavalitute vahel on vähene ning rohkem tullake Emmate valda tööle kui iit mujale tööle minnake. Emmate vallat käib mujal Hiiumaal tööl umbe 60 inimet, kellet 30 töötab Kärdla ja 21 Käina valla. Emmate valda tuleb mujalt iia tööle ligi 90 inimet, kellet 45 tuleb Käina ja 30 Hiiu vallat. Nii kohalikud kui ka mujalt tööle tulijad käivad tööl valdavalt Emmate, Nurte ja Leiu külade, ku auvad uuremad ettevõtted ja uurem oa valla töökohtadet. Liikumivajadu maakonnakekuee Kärdlae on oluline erinevate teenute kätteaamiek. 2.2.3 Elanikkonna eoonu 2011. aata rahva- ja eluruumiloendue aluel võib hinnata, et Emmate valla on püielaniketa hinnangulielt 175 eluruumi (korter/eramu) ning eeldada, et need on valdavalt kautuel hooajalielt ehk uveperioodil. Maa makutamie aluel võib hinnata, et eiuga 01.12.2014 Ehitiregitri olevat 671 Emmate valla paiknevat majapidamiet umbe kolmandik ehk üle 200 majapidamie on hooajalie kautue. Liak tulevad mujal elavad Emmate juurtega inimeed uve veetma oma iinete ugulate majapidamitee, ealhulga mandril õppivad kek- ja kõrgharidut omandavad noored. Seega uveperioodil võib hinnata uvehiidlate ja uvek koju tulevate mandril õppivate noorte arvuk uurujärgu 400-500 inimet, mi uurendab elanikkonna arvu Emmate valla kuni poole võrra (1500-1600 inimet). Suveperioodi nädalavahetutel võib inimete arv valla koo lühiajalite külatajatega kuni kahekordituda (üle 2000 inimee). Tugevued ja võimalued Igapäevane tööalane liikumine on valdavalt vallaiene ehk tööd kohalikele oma valla jätkub ja õltuvu uurematet (tõmbe) kekutet on nõrk. Rohkem tullake teitet valdadet iia tööle, kui iit minnake mujale tööle. Suurim eemärk on elanike arvu vähenemie peatamine, praegute elanike hoidmine ja uute elanike valda elama tulemine. Võimalu uvel lühiajalite külatajate ja uvehiidlate toel elavdada kohalikku elukekkonda (h pakkuda teenueid ja tooteid), mi loob (hooajalii) töökohti. Eemärk on aidata kaaa uvehiidlate aataringelt valda elama aumiele. Nõrkued ja ohud Elanike väheu. Elanike arvu tabiilne vähenemine. Praegue rahvatikutrendi jätkude väheneb aatak 2022 elanike arv alla 1000 elaniku. Sündide vähenemine, kuna 20-39 aatate naite oakaal on valla kak korda väikem kui Eeti kekmielt. Kavav urve otiaalüteemile: praegue rahvatikutrendi jätkude on aatak 2022 valla kak ülalpeetavat kolme tööealie kohta. Oade teenute ja toodete kauge kätteaadavu. 16
2.3 Maakautu ja ruumiline planeerimine 2.3.1 Maakautu Maakatatri on eiuga 30.12.2014 regitreeritud Emmate valla 3259 katatriükut, mille pindala on kokku 18782 ha ehk 94,4% Emmate valla territooriumit (19899 ha). Seega omandie vormitamata maad on veel 5,6% valla territooriumit. Seiuga 31.12.2014 kuulu valla territooriumit 72% eraomandie ja 22% riigile (tabel 4). Emmate vallale kuuluvat munitipaalmaad on 148 ha ehk 0,8% valla territooriumit. Umbe pool munitipaalmaat ehk 75 ha (tabel 5) on ühikondliku kautue olev otiaalmaa (h hooldekodu, haridu- ja pordiautued, ambulatoorium, kalmitu) ja teine märkimiväärne oa valla hallatavat maat on vallateede alune maa, kuid hetkel ei ole kõiki valla teid katatri regitreeritud. Veel kuulub vallale ligi 12 ha maatulundumaad, ligi 10 ha mäetöötumaad (karjäär), umbe 4 ha tootmimaad ja 0,5 ha ärimaad. 2014. aata detembri eiuga on Emmate vallale munitipaalmaana kuuluvate katatriükute nimekiri välja toodud Lia 3. Tabel 4. Maakatatri regitreeritud katatriükute ja pindala jagunemine omandi lõike. Seiuga 31.12.2002 Seiuga 31.12.2008 Seiuga 31.12.2013 valla valla pindala pindal pindala pindal KÜ pindala KÜ arv (ha) at (ha) at arv (ha) (%) (%) KÜ arv valla pindala t (%) Regitreeritud maa 2216 14516 73,5 3030 17849 90,4 3213 18782 94,4 h riigimaa 3166 16,0 3626 18,4 4338 21,8 h munitipaalmaa 90 0,5 135 0,7 148 0,8 h eramaa 11261 57,0 14089 71,3 14296 71,8 Omandie vormitamata maa 5233 26,5 1900 9,6 1117 5,6 Regitreeritud maa ihtottarve on valdavalt ehk 96% ulatue maatulundumaa (tabel 5). Elamumaak on märgitud 417 katatriükut kogupinnaga 417 ha ehk kekmielt umbe 1,1 ha uurued kinnitud. Tranpordimaad on 173 ha ulatue, tootmimaana on märgitud 76 katatriükut kogupinnaga 55 ha ja ärimaana on märgitud 25 katatriükut 12 ha ulatue. Tabel 5. Maakatatri regitreeritud katatriükute ja pindala jagunemine ihtottarbe lõike. KÜ arv Seiuga 31.12.2002 Seiuga 31.12.2008 Seiuga 31.12.2014 pindala (ha) pindalat (%) KÜ arv pindala (ha) pindalat (%) KÜ arv pindala (ha) pindalat (%) 182 249 262 Maatulundumaa 14006 96,5 17158 96,1 18005 95,9 6 3 3 Elamumaa 258 245 1,7 359 368 2,1 417 439 2,3 Tranpordimaa 36 162 1,1 45 163 0,9 74 173 0,9 Tootmimaa 54 52 0,4 74 61 0,3 76 55 0,3 Sotiaalmaa 19 28 0,2 32 64 0,4 36 75 0,4 Ärimaa 14 4 0,0 16 10 0,1 25 12 0,1 Muu maa 9 19 0,1 11 25 0,1 8 23 0,1 221 303 325 KOKKU 14516 100,0 17849 100,0 18782 100,0 6 0 9 Maakatatri andmetel ei ole Emmate valla pindala jagunemine kõlvikute liikide lõike viimae 20 aataga eriti muutunud (tabel 6). Koguni 65% maakatatrie kantud valla territooriumit on 17
metamaa (metakavatuek kautatav maa või maa, mille on metamajandulik potentiaal). Haritavat maad on 17% ja loodulikku rohumaad (h puikarjamaad) on 8% valla territooriumit, kuigi reaalue on mõlemad oakaalud mõnevõrra väikemad kuna kajatavad ka hetkel aktiivet põllumaa harimiet välja jäetud ja oalielt/täielikult võatunud maid. Tabel 6. Maakatatri regitreeritud katatriükute pindala jagunemine kõlvikute lõike. 1993. aata andmete allikak on Eeti maakatatri aataraamat 1993. Seiuga 1993* Seiuga 31.12.2014 Kõlviku liik Pindala Oatähtu Oatähtu Pindala (ha) (ha) (%) (%) Metamaa 12427 63 12202 65 Haritav maa 3334 17 3156 17 Loodulik rohumaa 1652 8 1480 8 Õuemaa 242 1 213 1 Muu maa 2094 11 1730 9 Kokku 19749 100 18782 100 2.3.2 Ruumiline planeerimine Emmate valla ruumiline planeerimine lähtub Emmate valla üldplaneeringut, mi on kehtetatud 2005. aatal (Emmate Vallavolikogu 30.09.2005 määru nr 39) ja viimati üle vaadatud 2014. aatal (Emmate Vallavolikogu 17.04.2014 määru nr 33). Üldplaneeringuga on rõhutatud valla loodulikku omapära ja puutumatu loodue ning väljakujunenud kultuurmaatike äilitamie vajadut. Oluline on arvetada enit maakautut, ande eejuure maaomanikele ja ettevõtjaile võimalue arendutegevuek. Samuti püütake üldplaneeringuga oodutada puhketurimi arendamie võimalui. Üldplaneeringuga on kehtetatud detailplaneeringu kohutuega piirkonnad, ku aab arendada vaid kootatud ja kehtetatud detailplaneeringu aluel. Detailplaneeringu kohutuega piirkondadek on määratud rannikualad ja väärtuliku külamaatikuga piirkonnad. Ajaperioodil 2004 2014 on Emmate valla algatatud kokku 88 detailplaneeringut. Nendet on kehtetatud kokku 62 detailplaneeringut, mi hõlmavad kokku üle 210 ha maad ehk umbe 1% kogu valla territooriumit (tabel 7). Kehtetatud detailplaneeringutet umbe ük kolmandik, nii planeeringute arvu kui kogupindala lõike, on kehtetatud Sõru kandi ja teine kolmandik Nurte kandi. Ülejäänud algatatud detailplaneeringutet 7 on praeguek tühitatud ning hetkel on menetlue olevaid detailplaneeringuid kokku 19, mi hõlmavad kokku umbe 54 ha maad. Tabel 7. Ülevaade kehtetatud detailplaneeringutet ajaperioodil 01.01.2004-31.12.2014. Kehtetatu d DP 200 200 200 200 200 201 201 201 201 Kok 2007 2014 4 5 6 8 9 0 1 2 3 ku Arv 5 5 1 9 11 11 6 5 4 4 1 62 pind, 210, 10,8 13 1,4 34,5 37,4 41,8 36,5 16,8 6,1 7,2 4,9 ha 4 2.3.3 Elamumajandu Emmate valla on Ehituregitri andmetel kokku 2675 erinevat hoonet. 2011. aata rahva- ja eluruumiloendue aluel on valla kokku 528 eluhoonet (tabel 8), mille on kokku 614 tavaeluruumi (korter, ühepereelamu, ridaelamu- või paarimajabok). Valdav oa (97%) eluhoonetet on ühepereelamud. Liak on 13 korterelamu kokku 97 eluruumi ehk korterit, mi moodutab 16% valla kõikidet eluruumidet. 18
Tabel 8. Emmate valla eluhooned ja eluruumid (REL 2011). Hooned Eluruumid Tavaeluruumide pind Oatähtu Arv oatähtu arv m 2 oatähtu Korterelamu 13 2% 97 16% 5977 11% Ühepereelamu 510 97% 510 83% 48342 88% Muu väikeelamu 4 1% 6 1% 465 1% Korteri(te)ga mitteelamu 1 0% 1 0% 86 0% Kõik hoone liigid 528 100% 614 100% 54870 100% Emmate valla annab ehitutegevue kavandamiet ülevaate väljatatud ehitulubade arv. Ajaperioodil 01.01.2003 31.12.2014 on väljatatud kokku 108 ehituluba (va kinnitu korduvad taotlued), millet üle 70% on eotud eluhoonetega (tabel 9). Ehitulubadega on kavandatud ehitutegevut kokku ligi 31000 m 2 uletud netopinna ehitamiek, millet umbe 40% ehk 12600m 2 on kavandatud eluhoonete ehitamiek ning võrde mahu on uletud netopinda kavandatud äri- ja tootmihoonete ehitamiek. Eluhoonete puhul on ehitulubadet 50% väljatatud uuehitie rajamiek ja ülejäänud load on võrdelt jagunenud olemaoleva eluhoone laiendamiek või rekontrueerimiek. Eluhoonete ehituload jagunevad kantide lõike järgmielt: Nurte (28%), Sõru (27%), Emmate (26%), Jaua (16%) ja Valgu (3%). Uute eluhoonete rajamiek väljatatud ehitulubadet koguni 38% on läinud Nurte ja 30% Sõru kanti. Tabel 9. Emmate valla väljatatud ehitulubade arv ja uletud netopind (m 2 ) ajaperioodil 01.01.2003 31.12.2014. Eritatud on eluhooned ja muud hooned. Eluhoone Mitteeluhoon e 200 200 200 200 200 201 201 201 2007 2008 2011 2013 kokku 3 4 5 6 9 0 2 4 Arv 9 0 3 13 9 6 8 9 6 6 6 2 77 m 2 123 249 866 0 242 925 853 854 2780 738 1448 186 12620 3 8 Arv 3 3 0 4 0 2 2 4 1 4 5 3 31 m 2 665 205 3 0 193 7 0 1017 142 4 231 9 722 307 5 1348 373 8 18297 Väljatatud ehitulubade rakendamit ehk hoonete valmi ehitamit kajatab väljatatud kautulubade arv. Ajaperioodil 01.01.2003 31.12.2014 on väljatatud kokku vaid 34 kautuluba, millet 15 luba (44%) on eotud eluhoonetega ning nendet 11 kautuluba on väljatatud uuehitiele (tabel 10). Kautulubade aluel on valmi ehitatud hooneid kokku ligi 12600m 2 uletud netopinnaga, millet vaid 11% ehk ligi 1400m 2 ulatue on eotud eluhoonetega. Üle pooled kautuloa aanud hoonete uletud netopinnat on eotud äri- ja tootmihoonetega. Tabel 10. Emmate valla väljatatud kautulubade arv ja uletud netopind (m 2 ) ajaperioodil 01.01.2003 31.12.2014. Eritatud on eluhooned ja muud hooned. Eluhoon e Mitteeluhoon e 200 3 2004 200 5 2006 2007 2008 200 9 201 0 201 1 201 2 201 3 201 4 kokku Ar v 3 1 0 2 1 0 5 1 1 1 0 0 15 m 2 277 137 0 210 165 0 326 51 48 144 0 0 1358 Ar v 2 3 0 2 0 2 0 3 0 2 3 2 19 m 2 543 260 0 990 0 1283 0 247 4 0 827 259 5 371 4 12686 19
2.3.4 Kinnivaraturg Alate 2000 aatat on Emmate valla kinnivaratehingute arv, kogupindala ja koguväärtu järjekindlalt tõunud ning viimae 15 aata jookul on toimunud kokku 1046 kinnivara otu-müügi tehingut (aata kekmine 67 tehingut), mille käigu maa omanik on vahetunud umbe 6700 ha ulatue (aata kekmine 450 ha). 2014. aatal toimu üle 110 tehingu koguväärtue 2,5 miljonit eurot ning elle käigu ligi 700 ha ulatue maa omanik vahetu. Võrrelde 2000. aataga on kinnivaratehingute arv umbe kolmekorditunud, kinnitute kogu pindala on kahekorditunud ja kinnivaraväärtu on koguni eitmekorditunud. Emmate valla kinnivaratehingute oatähtu kogu Hiiumaa kinnivaraturut on alate 2000. aatat vähenenud ning 2008. aatal lange ee 10-12%-ni Hiiumaa kinnivaraturut, kuid pärat eda on oatähtut tõuva joone liikunud. 2014. aatak on Emmate valla tehtud kinnivaratehingute oatähtu kogu Hiiumaa kinnivaraturut 21% (tehingute arv) - 24% (kogupind ja koguväärtu). Viimae 15 aata jookul toimunud 1046 kinnivara otu-müügi tehingut kokku 1020 on eotud kinniajaga ja 26 korteriomandiga. Suurem oa (83%, 868 tehingut) kõikidet tehingutet on eotud maatulundumaaga (jooni 7). Olulielt vähem tehinguid on tehtud eoe elamumaa (9%, 87 tehingut), korteriomandi (2%, 26 tehingut) ja tootmimaaga (3%, 28 tehingut). Jooni 7. Emmate valla toimunud kinnivara otu-müügi tehingute jagunemine ajaperioodil 01.01.2000 31.12.2014. Kinniaja tehingute arvu vaadate koguni 85% tehingutet on tehtud hoonetamata maaga ja täpemalt on 43% tehingute eemek olnud kõlviku liigina metamaa. Hoonetatud maaga on tehtud 15% tehingutet (151 tehingut), millet vaid 51 tehingut ehk 5% kõikidet kinniaja tehingutet on eotud eluhoonetega hoonetatud maaga. Kinniaja tehingute kogupinda arvetade hõlma elamumaa 85 ha, tootmimaa 28 ha ja ärimaa 3 ha ulatue maad. Kokkuvõtte elgub, et eluruumidega on tehtud kokku 77 otu-müügi tehingut viimae 15 aata jookul. Eluruumidega tehti umbe 10 tehingut aata majandukavu perioodil 2004 2007, perioodil 2008 2012 umbe 3-4 tehingut aata ja viimael kahel aatal jälle umbe 10 tehingut aata (jooni 8). 20
Jooni 8. Emmate valla tehtud kinnivara otu-müügi tehingud, mi hõlmavad eluruume (korteriomand, eluhoonega hoonetatud maa). Tugevued ja võimalued Enamu valla territooriumit on metamaa. Mereääred alad on potentiaaled puhketurimi arendamie piirkonnad. Munitipaalmaa arendamine kohaliku majandutegevue elavdamiek ning kogukonna elukekkonna kvaliteedi tõtmiek. Munitipaalkorterite olemaolu. Emmate küla reformimata maa arendamine elamumaak. Mäetöötumaa olemaolu ja laiendamie arendamine. Nõrkued ja ohud Munitipaalmaa väike oakaal, mi piirab vallapoolet arendutegevut. Elamuehitue tagaihoidlik arendu ja eluruumide kinnivaraturu tagaihoidlikku piirab võimalike uute elanike elama aumit valda. 2.4 Sotiaalne kekkond 2.4.1 Haridu Alate aatat 1990 pakub valla aluharidut Emmate Lateaed Nakitrallid Emmate küla. Emmate Lateaia on kolm rühma, mi viimatel aatatel on olnud peaaegu ajaprotendilie täituvuega. Viimae kümne aata jookul on lateaia käivate late arv kolme rühma kokku püinud tabiilelt vahemiku 45 50 lat (jooni 9) ehk kekmielt 15 17 lat rühma kohta. See on Eeti teite võrreldavate lateaedadega kekmine näitaja. Arvetade Emmate valla ündide arvu muutut (jooni 4), väheneb märkimiväärelt aluharidut vajavate late arv järgmie paari aata jookul. Suurema ündide arvuga aatatel (2006 2008) ündinud laped lähevad hiljemalt 2016. aata ügiel kooli ja amaaegelt läheb lateaeda peaaegu poole vähem lapi (ündinud 2012 2014). 21
Jooni 9. Emmate Lateaia late arvu muutu ajaperioodil 2005 2015. * prognoo. Emmate lateaia on 16 töötajat, kellet 8 tegelevad kavatutööga ning iga rühma töötab kak pedagoogi ja õpetaja abi. Ametikohtadele nõutava kvalifikatiooniga pedagoogide oakaal pedagoogide üldarvut on ligi 90%. Viimae viie aata jookul on iga õpetaja ametikoha kohta rühma kekmielt 7-8 lat, mi on võrreldavate lateaedadega võrrelde 1-2 lat vähem õpetaja kohta (EHIS, 2014). Seega õpetajal on kekmielt rohkem aega pühenduda igale lapele. Pakutava lateaia teenue materiaaled tingimued, h hoonete eiukord on viimatel aatatel olulielt paranenud tänu vatavatele inveteeringutele. Emmate Lateaia hoone renoveeriti kapitaalelt aatatel 2006 2008, mille käigu renoveeriti täielikult ieruumid liak oaliele laienduele, arendati lateaia kinnitut ja elle atraktioone ning liak hoone oojutuele paigaldati energiaäätlik maaküte. Hetkel on üldpinda lateaia üle 600 m 2. Kaaajatamit ja renoveerimit vajavad mänguväljaku atraktioonid ning anitaarremonti ieruumid. Üldharidu. Üldharidut aab Emmate valla omandada Emmate Põhikooli. Viimae kümne aataga on õpilate arv vähenenud kak korda: kui 2005. aatal läk kooli 160 õpilat, ii 2014. aatal 77 õpilat (jooni 10). Viimael viiel aatal on õpilate arv tabiilelt olnud 80 õpilae taemel. Jooni 10. Emmate Põhikooli õpilate arv kooliatmete lõike viimael kümnel õppeaatal. Arvetade late arvu, võib prognooida, et õpilate arv Emmate Põhikooli mõnevõrra kavab võrrelde viimate aatatega: järgneval eitmel õppeaatal õpib kooli vahemiku 80 90 õpilat (jooni 11). Prognooile annab kinnitut ka Poliitikauuringute Kekue Praxi poolt 2014. aatal teotatud uuring Eeti põhikooli- ja gümnaaiumivõrgu analüü aatak 2020, mi prognooib aatak 2020 Emmate Põhikooli õpilate arvuk 81 ning näeb ette kooli äilimie vähemalt aatani 2020. 22
Jooni 11. Emmate Põhikooli õpilate arvu prognoo kooliatmete lõike järgnevatek õppeaatatek. Prognooi on arvetatud lateaia ning rahvatiku regitri andmeid. Emmate Põhikooli lõpetajatet vähem kui pooled (43%) jätkaid kekharidue omandamit Hiiumaal ja ülejäänud (54%) läkid õppima teitee maakondadee, kujuure peamielt on õpiränne eotud kuteharidue omandamiega. Vaid 3% lõpetajatet ei jätkanud kohe kekharidue omandamit. Õpetajate arv ja kvalifikatioonile vatavate õpetajate oakaal õltuvad oteelt õpilate arvut. Nii on õpetajate ametikohtade arv viimatel aatatel jäänud vahemikku 8,1 11,4 ametikohta ja õpetajate koguarv on vahemiku 16 20 õpetajat. Eimee (1.-3. kla) ja teie (4.-6. kla) kooliatme on kvalifikatioonile vatavate õpetajate oakaal ligi 90% ning kolmanda kooliatme (7.-9. kla) umbe 80%. Viimane tuleneb ellet, et õpilate arvu vähenemiet tingituna on kahanenud töökoormu erinevate ainete õpetamiel. Nii peab ük õpetaja õpetama erinevaid aineid. Sama õpetajate kollektiivi vanueline jaotu on kekmiet noorem, võrrelde Eeti teite võrreldavate põhikoolidega. Emmate Põhikooli on iga õpetaja kohta 5 kuni 10 õpilat, mi võimaldab igale õpilaele rohkem aega pühendada. 1920. aatal Emmate mõia peahoonee rajatud Emmate Põhikool viidi kekküttele 1982. aatal. 1995. aatal valmi kooli pordihoone. Aatatel 1996-2000 toimu koolimaja põhjalik renoveerimine, mille käigu valmi aula. 2003. aatal valmi käitöömaja Emmate mõia kunagie kuivatie. Kooli territooriumil auvad, liak käitöömajale ja taadionile (uuendatud jookuradade katend), veel tennie-, jalgpalli-, rannavõrkpalli- ja korvpalliväljakud. Aatatel 2011 2014 on energiaäätu eemärkidel kaaajatatud kütteüteem ja ventilatiooniüteem nii koolimaja (maaküte), pordihalli kui käitöömaja (ainult ventilatioon). Oluliemad arenguvajadued on kooli ja pordirajatite ümbrue vertikaalplaneerimine (vihmavee äravool) ja territooriumi arendamine (jalgteed, valgutu, jalgrattahoidla). Liak energiaäätu eemärgil koolimaja juurdeehitue 1. korrue oaline (põrand, einad) oojutamine ja käitöömaja kütteüteemi renoveerimine. Kaaajatamit vajab Spordihalli jõuaal ja muu inventar. 2.4.2 Huviharidu ja noorootöö Emmate valla noorte huvitegevue eet hooliteb peamielt 2006. aatal loodud Emmate Avatud Noortekeku (ANK), mille renoveeritud hoone valmi 2010. aatal. ANK lähtub oma tegevue noortekekue arengukavat, mi on kinnitatud 2011. Noortekekue toimub aktiivne juhendatud tegevu ühekordete teemaõhtute ja üritute ning regulaarete huviringide kaudu. Huviringide toimumine õltub uureti liarahatuet, mida projektipõhielt taotletake erinevatet rahatu allikatet. Hetkel toimub liarahatue abil 23
Mudeliklubi kord nädala. Toimunud on erinevaid filmi-, mängu- ja kokanduõhtuid ning meiterdamie päevi. Liak on viidud läbi erinevaid töötubaid, koolitui ja noortekekue ünnipäevaüritued. Ühielt on tehtud latele väljaõite (h Eeti ANK uvekool, eiklupargid). Emmate Avatud Noortekekue töötab kak inimet kekue juhataja, ke täidab ka noorootöötaja üleandeid ja koritaja. Noortega on aidanud aeg-ajalt tegeleda vabatahtlikud töötajad Euroopa Vabatahtliku Teenitue kaudu. Noortekekue on huviringituba, üritute aal, filmituba, mängude tuba, köök ja arvutituba ning eminari- ja koolitutuba. Olema on heal taemel vahendid late ja noorte vaba aja veetmiek, h kaaaeged audio-viuaaled vahendid, mi võimaldavad viia läbi nii koolitui kui ka eminare. Noortekekue hoonet on liak kautatud klaiõhtutek, ünnipäevadek, kooolekutek, koolitutek, laagritek, kontertidek ja ka eakate kooviibimiek. Liak Emmate Avatud Noortekekue tegevutele viiake Emmate Põhikooli läbi erinevaid huviringe: rahvatant, kuntiring, jalgpallitreeningud, kergejõutik, mudilakoor, teguteb puhkpilliorketer ja aab õppida viiulit. Liak teguteb kooli juure näitering ja huviring väikematele tüdrukutele. Valla tegutevad Kaiteliidu noorteorganiatioonide Noored Kotkad ja Kodutütred rühmad. 2.4.3 Kultuur ja kultuuriüritued Emmate valla väärtutatake nii kultuuripärandi äilitamit ja elu hoidmit kui ka kaaaja kultuuri. Emmate valla kohaliku mäluautuena teguteb nii Emmate kui ka kogu Hiiumaa merekultuuri pärandit koguv, äilitav ja avalikkuele vahendav Sõru Muueum. 2005. aatal valminud Sõru Muueumi näitueruumide ekponeeritake erinevaid kuntinäitui. Muueum on kogukonna väärtulik oa, mi teeb tihedat kootööd nii valla (hariduaututega) kui ka maakonna ja riigi taandil (noortele uunatud hariduprogrammid). Liak aub Valgu küla SA Hiiumaa muueumid alla kuuluv Mihkel Kiibue Kroogi talu kui tüüpiline näide Hiiumaa meremehe eluolut enne II maailma õda ja järgnevat nõukogudeaeget perioodit. Emmate valla teguteb kokku kak eltimaja/kogukonnakekut (Leiu endine koolimaja ja Valgu eltimaja), ku viiake läbi kultuuriüritui ja kogukonna tegevui. Üldielt on antud kohtade eiukord kautamikõlbulik, ent nad vajavad renoveerimit (tabel 11). Tabel 11. Ülevaade Emmate valla võimaliket kultuuriüritute läbiviimie kohtadet. Tüüp Aukoht Seiukord ja võimalued Emmate Avatud Noortekeku Sieruumid Emmate küla Väike kardinateta lavaga aal, eminariruumid, küte, veevärk, köök Emmate kirik Kirik Emmate küla Orel äärmielt halva eiukorra (vajab remonti), puudub küte Emmate Põhikooli aal Saal Emmate küla Kardinateta lava, uur liigutatavate toolidega aal; küte, veevarutu, helitehnika Leiu koolimaja Seltimaja/ kogukonnakeku Leiu küla Saali kardinatega lava; aali ee uur fuajee; ahjuküte; hääletamata klaver; toiduvalmitamie võimalu Mänpe kabel Kabel Mänpe küla Nurte kabel Saal/ pühapäevakooliruum Nurte küla Sieehitatud pingid; harmoonium; puudub küte ja veevärk Eeti uurim maapalvela. Koorilava, eraldi dirigendipult; tationaarne helitehnika; harmoonium; liigutatavad pingid; pullerjani- ja ahjuküte; puudub veevärk Sõru Muueum Sieruum Pärna küla Väike aal, eminariruum; veevarutu, küte 24
Sõru Paadikuur Sieruum (uvel) Pärna küla Suur aal; puudub küte; toitlutamie võimalu Valgu eltimaja Seltimaja Valgu küla Seoe oojutue puudumiega talvel kautu rakendatud; olema on veevärk ja väike köök Emmate Raamatukogu Sieruum Emmate küla Väike aal; kamina- ja elektriküte. Küttelahendu ei ole praegu kõige ökonoomem ja efektiivem. Suuremate kontertide ja muude kultuuriüritute korraldamiek kautatake valla nii põhikooli aulat, Emmate Avatud Noortekekue ruume, Sõru paadikuuri kui ka Sõru Muueumi ruume. Emmate Põhikooli aal mahutab paarada inimet. Avatud Noortekeku ja Sõru Muueum obivad väikemate üritute korraldamiek. Sõru paadikuuri aavad toimuda üritued eelkõige uviel oojal perioodil. Vabaõhuüritute korraldamiek puudub valla välilava. Kultuuriüritute läbiviimiek obivate kohtade arendamiel on tehtud uurimad inveteeringud ka valla finanteeringute ja/või välite toetute abil: Sõru muueumi hoone ehitamine, Emmate Noortekekue hoone ja Emmate Põhikooli aali renoveerimine. Vähemal määral on inveteeritud kogukonnakekutee (nt Leiu endine koolimaja, Valgu eltimaja). Taidlu- ja huviringidet tegutevad valla liak noorte ringidele (ptk 2.4.2) tanturühm Taherpill ja Emmate Puhkpilliorketer. Emmate valla toimub mitmeid traditioonilii kultuuriüritui (tabel 12). Iga-aataelt toimub valla üle-eetilielt tuntud Sõru Jazzi nädalavahetu ja maakondliku tuntuega üritutet toimub Sõru jaanituli. Liak peetake iga-aataelt valla aatapäeva ja toimub kevadkontert ning jagatake Marie Breveri nimelit preemiat kohaliku hariduelu edendamie eet. Emmate Põhikooli eetvedamiel toimuvad mitmed kogukonna üritued nagu iga-aatane õpilatööde näitu Sõru Muueumi, Omakultuuripäev ja õpilakonterdid. Sõru Muueum eitleb aataringelt erinevaid näitueid nii Eeti kui ka rahvuvahelite autorite töödet, viib läbi raamatueitlui ja toimuvad muuika etteated. Liak on üle Hiiumaa toimuvate kultuuriüritute, näitek Hiiu Folgi raame korraldatud ükikuid üritui ka Emmate valla, eelkõige Sõru paadikuuri, Emmate kiriku ja Mänpe kabeli. MTÜ Hiiumaa Kino näitab aeg-ajalt filme üle Hiiumaa, h ka Emmate valla (nt Emmate Põhikooli aali). Tabel 12. Ülevaade Emmate valla toimuvatet oluliematet kultuuriüritutet. Üritu Aeg (kuu) Aukoht Valla aatapäev ja kevadkontert Aprill Emmate Põhikool Emmate Kevadlaat Mai Emmate keku Emadepäeva jook Mai Emmate keku Sõru Jazz Juuni Sõru paadikuur Sõru jaanituli Juuni Sõru adam Emmate Põhikooli aatapäev Juuli Emmate Põhikool Hiiumaa puhkpillipäevad Augut Sõru paadikuur Sõru Sügilaat September Sõru paadikuur Emmate Rattaralli (Rattamaraton) Oktoober Emmate Võrkpalli jõuluturniir Detember Emmate pordihall Hiiumaa rammumee Augut Sõru adam 25
Emmate raamatukogu aub Emmate küla. Liak on raamatukogu filiaal avatud Leiu koolimaja kak korda kuu. 2013. aata eiuga oli Emmate raamatukogul lugejaid umbe 450 ehk umbe 100 elaniku kohta 40 regitreeritud lugejat, mi on Hiiumaa kekmine näitaja. Emmate raamatukogu fondi on üle 10 000 teoe ehk umbe 10 teot iga valla elaniku kohta ja 24 teot iga raamatukogu lugeja kohta. Lugeja kohta laenutatud raamatute arvetue on Emmate raamatukogu lugejad ühed paiivemad (23 ühikut/aata) teite Hiiumaa lugejatega võrrelde. Liak on kohalike initiatiivil loodud raamatulaenutue võimalu Leiu endie koolimaja. 2.4.4 Sport ja aktiivne liikumine Emmate valla on mitmeid võimalui aktiivek liikumiek ja pordi harratamiek (tabel 13). Emmate vallal on oma pordikeku Emmate Põhikooli kõrval. Spordikeku kooneb pordihallit (ieaal), kergejõutiku- ja jalgpallitaadionit ning väliplatidet tennie, korvpalli ja võrkpalli harratamiek. 2011-2013 renoveeriti pordihalli kütte- ja ventilatiooniüteem. Tabel 13. Kohad aktiivek liikumiek ja pordi harratamiek Emmate valla. Nimetu Tüüp Aukoht Emmate pordihall Pallimängud, aun Emmate Põhikool Emmate taadion Kergejõutik, jalgpall (2 väljakut), takiturada Emmate Põhikool Tennieväljak Tenni Emmate Põhikool Korvpalliväljak Korvpall Emmate Põhikool Liivalauka rand Ujumine, veeport Tohvri küla Prähnu rand Ujumine, urf, veeport Prähnu küla Sõru rand Ujumine, veeport Pärna küla Tärkma adam Veeport Tärkma küla Jookmine, uuatamine, rattakro, Leemeti pordirajad Õngu küla orienteerumine Vanajõe oru loodurada Jookmine, kõndimine, orienteerumine Õngu küla MiniArena Jalgpall, korvpall Emmate küla Kroirada Rattaõit, motokro Nurte küla Kergliiklutee (valgutatud) Rulluiutamine ja -uuatamine, rattaõit, jookmine, kõndimine Emmate küla ja mõia vahel Emmate ja Tilga männik Jookmine, kõndimine Emmate ja Tilga küla Spordikekue peamitek kautajatek on Emmate Põhikooli õpilaed. Jalgpallitaadioni kautatake treeningutek mõnevõrra rohkem. Regulaared treeningud toimuvad hetkel vaid lateaia- ja koolilatele. Arvetade pordikekue olemaolu, on nii põhikoolil kui ka vallal hea perpektiiv pordi uuna edendamiek, h uvite pordilaagrite ja -üritute korraldamie näol. Treeninglaagrite korraldamiek obib Emmate vald häti ka oma loodukekkonna ja rahuliku kogukonna poolet. Vaja olek paremat külalite ja uvehiidlate teavitamit valla olevate harratamie võimalute oa. MiniArena kuntmuruväljak rajati 2008. aatal Emmate kekuee, ku on võimalik harratada jalgpalli ja korvpalli, kuid väljak on oalielt deformeerunud. Valla põhjaoa auvad RMK matkarajad ja Leemeti uuarajad (2 ja 3 km). Leemeti viiake läbi ka Hiiumaa orienteerumie neljapäevakuid. Nurte motokroi rada obib liak kroiõitmiek ka ektreemrattaõidule. Võimalu olek kroiraja piirkonda (või mujale valda) rajada ektreempark või ka dicgolfi rajad (arvetade ealet loodukekkonda). 26
Maantee- ja maatikujalgrattapordik ja terviejookmiek on loodukauni maapiirkonnana Emmate valla uurepäraed võimalued. Jalgrattamatkamiek (jalgrattaturim) on huvitavamad marruudid eelkõige rannakülade vahelied väiketeed (vt ptk. 2.1.3). Ujumivõimalui on mitmeid. Suvel on võimalu harratada vee- ja purjeporti Sõru, Tärkma, Külaküla ja Haldi ranna piirkonna. Ratutamit on võimalik harratada Vana-Nigola talu (Aare Erne) Emmate küla. Emmate valla toimub erinevaid pordiüritui nii kogukonnale kui ka külalitele: kevadel Emadepäeva jook, ügiel Emmate rattaralli, võrkpalliturniir detembri ja Hiiumaa rammumee (tabel 12). 2.4.5 Sotiaalhoolekanne Sotiaalhoolekanne on ük lahendu inimete otiaalek kaitek ühikonna liak riiklikule otiaalkindlutuele, millega oovitake tagada inimete heaolu nii olemaolevate otiaalete probleemide kui ka võimalike rikide puhul. Sotiaalhoolekannet pakutake erinevate otiaaltoetute ja otiaalteenute kaudu, eemärgiga ennetada ning leevendada nii vaeut kui ka otiaalet tõrjutut ühikonna. Liak oovitake otiaalhoolekande abil tõta elanike otiaalet kaaatut ühikonna. Emmate valla töötute arv on vähenenud pärat 2008. aata majandukriii ja aavutanud kriiieele taeme (jooni 12). Seiuga 01.11.2014 oli regitreeritud töötutoetue aajaid 17, kellet hinnangulielt kak kolmandikku on mehed. Jooni 12. Emmate valla töötute arv perioodil 2005 2014. Seiuga 01.01.2015 on penioni aajaid Emmate valla kokku 380, kellet iga viie ehk kokku 75 on kuni 64-aataed töövõimetupenionärid (tabel 14). Kõikidet vanadupenionäridet 17% ehk 52 penionäri on SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri hoolealued Hindu küla. Rahvatiku vananede penionäride arv kavab tabiilelt ka edapidi. Erivajadutega (puudega) lapi on Emmate valla eiuga 01.01.2015 kokku 7. Tabel 14. Penioni aajate arv Emmate valla. 201 2014 5 Penioni aajate arv kokku 378 380 Sh töövõimetupenionärid 71 75 Sh vanadupenionärid 307 305 Toimetulekutoetu on hea näitaja leibkondade toimetulekuvõimet ja vaeuriki elavate inimete hulgat, kuna toimetulekutoetut on õigu aada üki elaval iikul või uuremal leibkonnal, kelle kuu netoietulek pärat eluruumi alalite kulude mahaarvamit jääb alla kehtetatud toimetulekupiiri. Alate 2005. aatat on igakuieid toimetulekutoetue taotlui rahuldatud 27
vahemiku 88 234 aata. Nende aatane kogumakumu on jäänud vahemikku 11000 25000 eurot (Statitikaamet, 2014). Alate 2005. aatat on toimetulekutaotlui aanud vahemiku 17 24 leibkonda aata (jooni 13), kujuure toimetulekutoetute arv on viimatel aatatel langenud. Kekmielt iga nelja toimetulekutoetut aanud leibkond on aanud toetut igal kuul (2013. aatal 7 leibkonda) ja iga nelja leibkond on aanud vaid ühel kuul aata jookul (2013. aatal 4 leibkonda). Võrrelde teite Hiiumaa omavalitutega on aatal 2013 Emmate valla rahuldatud toimetulekutoetute arv (124 taotlut) 1000 elaniku kohta kõige väikem ja ka toetue kekmine uuru toimetulekupiiri tagamiel ühe taotlue kohta kõige väikem (135 eurot). Jooni 13. Emmate valla rahuldatud toimetulekutoetute näitajad perioodil 2005-2014. Liak riiklikule toimetulekutoetuele eraldab Emmate vald vatavalt eelarve võimalutele täiendavaid ühekordeid ning ihtottarbelii otiaaltoetui erinevatele ihtrühmadele. Vatavalt kehtivatele Emmate valla määrutele eiuga 01.01.2015 võimaldatake valla elanikele alljärgnevaid toetui: Toetu Lapetoetu Lateaialate toidutoetu Lapehoiuteenue toetu 1.klai atuja toetu Hariduautute õpilate koolilõunatoetu Jõuluk koju õidutoetu Küttepuude toetu Ravimite toetu Abivahendite oetamie toetu Toidu- ja riideabitoetu Hooldajatoetu Iiku hooldutoetu hoolekandeautue Sõidutoetu Eakate juubelitoetu Muu ühekordne toetu Sihtrühm Lap Lap Lap Lap Lap Väljapool Hiiumaad noor õppija Toimetulekurakutega iik Toimetulekurakutega iik Puudega iik, penionär Toimetulekurakutega leibkond Eakad ja puudega iikud Eakad ja puudega iikud Toimetulekurakutega iik Eakad Toimetulekurakutega iik Vatavalt kehtivatele Emmate valla määrutele eiuga 01.01.2015 outatake valla elanikele alljärgnevaid otiaalteenueid: Sotiaalnõutamine. Sotiaalnõutamit outab otiaalnõunik kõigile abivajajatele. 28
Hooldekodu teenu. Ööpäevaringet hoolduteenut outab Emmate valla SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri (varem Tohvri hooldekodu), mi teenindab liak hooldut vajavatele vallaelanikele ka kliente mujalt Hiiumaalt ja üle Eeti. Hetkel on hooldekodu kokku 52 voodikohta, need on 2012. aatat alate valdavalt kõik kautue. Kaaaegele majakorpuele liak on renoveeritud abihooneid: peumaja ja aun. Renoveerimit vajab katlamaja. Nõudluet tulenevalt on perpektiivika hooldekodu laiendamine 90-100 voodikohani, kekendumine eniet enam kindlatele ihtrühmadele (nt dementetele inimetele) ning toetatud elamie teenue arendamine erivajadutega inimetele ja eakatele. Hooldekodu töötab hetkel kokku 15 inimet, kuid hooldekodu laiendamiel loodak töökohti juurde. Kodu- ehk avahoolduteenu on kodute tingimute outatav hoolduteenu, mi aitab hoolealuel harjumupärae kekkonna (kodu) toime tulla. Päevakeku. Eakatele ja erivajadutega inimetele on võimaldatud vaba aja tegevutek ruumid Leiu koolimaja ja Kommunaali maja Emmate küla. Seal on võimalu kautada infotehnoloogiat, lugeda ajalehti ja laenutada raamatuid, võtta oa erinevatet huvitegevutet ning kalendritähtpäevade tähitamiet. Kommunaali KÜ auv hoone (praegune Emmate päevakeku) vajab renoveerimit, kuid vajab ka elle kautuottarbe ülevaatamit hoone paremak rakendamiek. Peemie (duši kautamie) teenu. Vallaelanikel, kellel puuduvad kodu peemivõimalued, aavad vajaduel käia duši all. Teenut aab kautada SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri l. Peupeemie teenu. Teenut aab kokkuleppel kautada SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri peumaja. Sotiaalelamipinnad. Omavalitu on kohutatud tagama elamipinna iikutele, ke ei ole võimelied endale ie elukohta leidma. Emmate vallal on kokku 5 munitipaalkorterit 3 Emmate küla, 1 Jaua küla, 1 Hindu küla. Sotiaaltranporditeenu. Puudega inimetele ja penionäridele tagatake ligipää avalikele teenutele. Teenut outab otiaalvaldkonna töötaja vallale kuuluva tranpordiga. Lapehoiuteenu. Vatavalt lape erivajaduele otetake erivajaduega lapele lapehoiuteenut Hiiu vallat. 2.4.6 Tervihoid ja tervie edendamine Tervihoiuteenueid kohalikul taandil outatake Emmate küla auva Emmate Pereartikekue. Pereartikekue töötab pereart koo pereõega ja hambaart. Liak aub Pereartikekue apteek ja terviealong, mi pakub maaažiteenut. Lateaia- ja koolitervihoidu, elle teavitu ja ennetutööd korraldab Emmate pereart. Töötervihoidu korraldavad valla autued vatavalt eaduandluele. Tervie edendamie võimalued on head - tervilike eluviiide ja aktiive liikumie harratamit ooib valla loodukauni kekkond ja head võimalued on pordi tegemiek. Noorte tervie edendamine on pordi harratamie ja kooli tervihoiualae teavitu- ning ennetutöö tulemuel heal järjel. Täikavanute tervilik ja aktiivne liikumine on keiem ning vajab vallaelanike terviliku eiundi ja üldie heaolu tõtmiek tähelepanu. 2.4.7 Külaelu ja kodanikuliikumine Valla teguteb kodanikeühendui, mi tegutevad väga erinevate valdkondade alate külaelu edendamiet väikeadamate arendamie ja loomakaiteni. Valla teguteb kolm elti, mi eiavad kohaliku kogukonna ja elle külaelu eet ning on ellek kootanud oma arengukavad. 29
Tegua kogukonnaliikumie tulemuena on oalielt renoveeritud kogukonnakeku Leiu (endine koolimaja) ja oalielt Valgu eltimaja ning varaemalt oalielt kogukonna kokkuaamikohat ehitatud Sõru Muueumi hoone. Vallavalitu toetab võimalute piire külaeltide ja teite mittetulunduühingute tegevut, võimaldab kautada vallale kuuluvaid ruume ja valla bui. Tagaihoidlik on vabaühendute omavaheline kootöö, mi oalt tuleneb uurtet vahemaadet ja koordineerimata infovahetuet. Emmate valla teguteb umbe 15 aktiivet kolmanda ektori organiatiooni: MTÜ Sõru Merekeku. Puulaevade retaureerimine ja ehitamine, mi toetab traditioonilie merendue elu püimit ning merelite tegevute arendamit Sõru adama. Ajaloolie purjelaeva Alar retaureerimine. Sõru väikelaeva adama haldamine ja edendamine Selting Agapäe agarad. Nurte piirkonna eakaid koondav elting. Selting Emmate kobedad. Emmate piirkonna eakaid koondav elting. Külaelt MUHV. Nelja küla: Muda, Ulja, Harju ja Valgu küla koondav elt. Agapäeota elt. Agapäeota piirkonna 21 küla koondav elt. Sõruota Külaelt. Sõruota piirkonna 7 küla koondav elt. MTÜ EMSI. Emmate küla tegutev Hiiumaa Pärimuait tutvutab ja propageerib erinevate tegevute ja üritute kaudu nii Hiiiumaa kui ka üle-eetilii pärimukultuurilii traditioone. MTÜ Loomade Eetkote Organiatioon LOOMUS. Endie nimega MTÜ Kuulikodu eiab loomade huvide ja loomuomate õigute kaite eet ühikondlike arutelude. MTÜ Emmate Puhkpilliorketer. Puhkpillimuuika edendamine Emmate ja kogu Hiiumaal, muuikaüritute korraldamine. MTÜ Emmate Päätekeku. Loodud pärat riikliku päätedepoo ulgemit tagamak Emmate valla elanike ja ettevõtete turvaliu. MTÜ Tärkma Sadama Selt. Tärkma väikeadama haldamine ja arendamine kohalike kalurite kalapüügi edendamiek ning kalanduturimi arendamiek. MTÜ Spordiklubi Ernt. Sporditegevue koordineerimine ja arendamine. Ernt Jaakoni SA. Toetab purjelaev Alari retaureerimit Sõru adama. 2.4.8 Kogudued Emmate valla teguteb kokku neli kogudut: Eeti Evangeele Luterliku Kiriku Emmate Immanueli Kogudu kahe pühakojaga (Emmate kirik, Mänpe kabel) ja kolm Eeti Evangeeliumi Kritlate ja Baptitide Kogudute Liidu kogudut Emmate - Nurte Kogudu ( Nurte kabel ), Harju Evangeeliumi Kritlate ja Baptitide Kogudu (Harju kabel) ning Jaua Kogudu (Jaua kabel ja koguduemaja Väljapool kogudui korraldatake kohalikule kogukonnale matuetalitui, laulu- ja muuikaüritui, aidatake majandulikult kehva olukorra inimei rahalielt vatavalt võimalutele (ihtottarbeline fond) ning Leiu küla töötab kautatud riiete annetumüük. Kõik kogudued oalevad Teelite kirikud projekti. Kogudued korraldavad omavahelie kootöö late pühapäevakooli ning uvelaagreid. Emmate vallavalituega koo üüdatake iga-aataelt advendiküünlad Emmate kiriku ning võimaldatake pidada pühakodade konterte ja muuikaüritui. Kirikupühadel on pühakojad avatud. 30
2.4.9 Avalik kord ja pääteteenu Emmate valla tagab avalikku korda ja valla elanike turvaliut kak politeikontaablit. Kuritegevu on valla iiani olnud väga madal ja elanike turvatunne on kõrge. Emmate valla uleti riiklik päätekomando 2012. aatal ja lähim riiklik päätekomando aub Käina aleviku umbe 18 km kauguel Emmate külat, 25 km kauguel hooldekodut Hindu küla ja 27 km kauguel Õngu külat. Riikliku pääteteenue kätteaadavu ajalie mõõtme võib hinnata heak (abi aabumine kuni 15 minutiga) ainult Käinale lähemal olevate Jaua ja Valgu kandi külade kuni Emmate külani, mi hõlmab umbe 40% valla rahvatikut. Pääteteenue kätteaadavut võib hinnata rahuldavak (kätteaadavu kuni 20 minutiga) kuni Hindu ja Kabuna külani ning pääteteenue kohale jõudmine 20 minutiga on tagatud umbe 70% valla elanikele. Pääteteenue kätteaadavut võib hinnata mitterahuldavak 30% valla elanikele eelkõige Nurte kandi (Leiu, Nurte, Õngu), kuhu abi jõuab kohale vahemiku 20 kuni 30 minutit. Päätetöid on alate 2008 aatat valla teotatud kekmielt vii juhtumit aata, mi on eotud olnud meta, maatiku või hoone tulekahjuga. Tuleohutue paremak tagamiek ja päätetööde kiiremak reageerimiek on loodud endie Emmate päätekomando ruumidee Emmate küla vabatahtlik päätekomando MTÜ Emmate Päätekeku. Väljakuteid on umbe 15 aata. Emmate vabatahtlik päätealk kooneb hetkel umbe 15 vabatahtlikut, kellet 6 on aktiived (kutelied päätetöötajad Käinat/Kärdlat). Väljaõiduvalmidu on ööiti 5 minutit alate Häirekekue väljakutet ja päeval võtab kauem aega. Vabatahtliku päätealga võimeku (ük auto, ük inimene) on hetkel rahuldav kuni 10 minuti õidu kaugueni, kuid vaja olek luua kahe auto valmiolek. Varutu ja tehnika on korralik: ük pääteauto (Scania), paakauto, paat ja paadihaagi ning hea korra päätevahendid (h uituukelduja varutu). Kootöö Hiiumaa päätekomandodega on väga hea. Liak on Leiu küla AS Dale loonud oma ettevõtte kinnitule päätevarutue punkti erineva päätetehnikaga, kuna Nurte kandi küladeni nii riikliku kui ka vabatahtliku päätealga võimeku on mitterahuldav. Riikliku merepäätevõimeku reageerida Emmate valla rannajoone ümber paikneval merel on nõrk. Lähim merevalvekeku aub Kureaare. Hiiumaa Vabatahtlik Merepääte Selt aub Kärdla ja elle teenindupiirkonnak on kogu Hiiumaa ümbrue merealad. Mõnevõrra lähemal paikneb Muhu Merepääte Selt. Soela väina piirkonda on vajadu on luua vabatahtlik merepäätevõimeku, mi hõlmak ka Emmate valla läänerannikut (nt Haldi). Praegue pääteteenue kätteaadavue juure on oluline ennetutöö. Nõrkuek on organiatiooniline tegevu, h teavitutöö vabatahtlike leidmiel, elanike paiivu. Vabatahtlik päätealk vajab juurde vabatahtlikke, eriti noorte eat. Vajadu on veel ütemaatilite emaabikurute läbiviimine kogukonna ja emate päätetehnikate paigutamine avalikee hoonetee (h defibrillaatorid) ja avalikee ruumidee (adamatee ja randadee emane merepäätevarutu). Tuletõrje veevõtukohtade arv on piiav, kuid nende eiukord (ohutu, viidad) jätab kohati oovida (ptk. 2.5.4). Vaja olek parandada teavet valla tuletõrje veivarutue paiknemiet ja kätteaadavuet. Tugevued ja võimalued Lateaia ja lapehoiu teenue kätteaadavu. Emmate Põhikool, ku on aatani 2022 prognooitud piiavalt õpilai (80-90), kuid väljakute 31
on hoida ja tõta õppetöö kvaliteeti ning kooli mainet, et kool olek jätkuvalt lapevanemate ea hinnatud. Haridu-, kultuuri- ja huviharidue autute tehniline (taritud) eiukord on hea, kuid neile tulek leida rohkem kautuvõimalui (h täikavanutele). Noorte huviharidu ja noorootöö on aktiivne. Väljakute on mandrile haridut omandama minevate noorte tagai valda elama aumine või vähemalt oma kodukohaga tugeva eoe äilitamine. Kultuuripärandi väärtutamine ja elle äilitamine mäluautute kaudu. Tegu kogukonnaliikumine. Väljakute on kogukonnakekute trateegiline arendamine aktiivetek ja mitmeottarbelitek tegevukohtadek kohalikele ja külalitele. Võimalu on kultuuri- ja pordiüritute kaudu valla atraktiivue tõtmine ja maine kujundamine. Sportimivõimalued olema, aga vajavad oalielt kaaajatamit ja kautatavue tõtmit (h uvel). Kaunid rannad, kuid väljakute on avalike randade arendamine (h uute avalike uplukohtade rajamine valda). Heal taemel hooldekodu teenue olemaolu valla ja nõudlue kav SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri laiendamiek. Sotiaalhoolekanne ja elle teenued on valla heal taemel. Tervihoiuteenued (pereart, hambaravi, apteek, maaaž) on kätteaadavad ja heal taemel. Aktiivne ja mitmekeine kodanikuliikumine ning teguad kogudued. Tankla ja ularahaautomaat Elanike kõrge turvatunne ja vähene kuritegevu. Nõrkued ja ohud Lateaialate arvu märkimiväärne vähenemine lähiaatatel Oht, et pikema perpektiivi kaob õpilate väheue või koolireformi tõttu Emmate Põhikooli 3. kooliate (7.-9.kla). Sporditegevu vajab ütemaatilit edendamit ja koordineerimit. Kogukonnakekued vajavad trateegilit arendamit. Mitterahuldav riiklik pääteteenu, mida leevendab oalielt vabatahtlik päätealk. Nõrk merepääte võimeku. 2.5 Tehniline taritu ja kommunaalmajandu 2.5.1 Teedevõrk Valla oli 2014. aata eiuga erinevaid teid kokku 264 km. Riigimaanteid oli kokku 90 km, millet 62 km (69% riigiteedet) on kaetud kõvakattega ja ülejäänud 28 km on kruuatee. Munitipaalteid on kokku 58 km, millet 13 km (13% vallateedet) on kaetud kõvakattega ja ülejäänud 45 km on kruuateid. Erateid (h RMK metateid) on valla 116 km, millet 57 km (49% erateede) ulatue on teeomanikega õlmitud avaliku kautue lepingud. Veel on valla ük 1,5 km pikkune kergliiklu tee Emmate küla ja Emmate Põhikooli (mõia) vahel. 32
Alate 2010. aatat on valla piire teetöid teotatud riigimaanteedel ca 11 km ulatue rekontrueeriti maantee nr 84 Emmate - Luidja tee 5 km pikkune Leiu - Haldi vaheline teelõik, mille raame likvideeriti kergliiklutee Leiu ja Nurte vahel ning paigaldati tolmuvaba katend Kuriu küla vaheliele lõigule Leiu Kuriu teel ja Nurte Kuuiku vaheliele teelõigule. Liak Emmate Luidja maantee 3 km pikkune Haldi Õngu teelõigul toimu pindamine. Munitipaalteedet kruuatati 1,5 km ulatue Jaua küla teid 2013. aatal. Liak kruuatati 2013. aatal 6 erineval avaliku kautuega erateed kokku 7 km ulatue. Hetkel puudub Emmate vallal kehtiv vallateede teehoiukava. Suurimak probleemik on tolmuvaba kattega vallateede väheu ja vallale trateegilite riigimaanteede kruuateede olukord. Valla teedet on halva eiukorra Rannaküla ring (tee nr 1750020), Jaua kandi Lauda ehk kaiteriba tee, Valgu kandi Harju lauda tee ja Männiku ring. Kõige kriitiliem on Emmate küla ja Tärkma adama vahelie tee viimine mutkatte alla, kuna tee võimaldab ligipääu tugimaanteelt nr 83 ametlikule jääteele Hiiumaa (Tärkma adam) ja Saaremaa (Triigi adam) vahel. Vallale kuuluv kruuatee ei pea vatu talvie jääteega eotud liiklukoormuele. Oalielt on lahendamata ka allautute territooriumiiete teeradade korratamine ning Emmate Põhikooli territoorium vajab õueala kõnniteede välja ehitamit. Riigimaanteid, mi auvad Emmate valla territooriumil, olek vajadu viia tolmuvaba mutkatte alla (või vähemalt teotada regulaaret uvit tolmutõrjet) umbe 22 km ulatue. Kõige oluliem on eelkõige Nurte Taterma tee (nr 12130) mutakatte alla viimine parandak pääteteenue kätteaadavut Käinat ja tõtak ohutue taet Nurte kandi, eriti ettevõtlue (AS Dale LD ja OÜ Liibet Tukat). Veel on vajadu aada tolmuvabak Haldi adama tee (nr 12134) ja erinevad teelõigud Harju Leiu (nr 12131), Jaua II Jaua III (nr 12147), Tilga Ollima (nr 12148) ja Kanala Lundi Mõia (12145) vahelitel teedel. 2.5.2 Sadamad Emmate valla on ük parvlaevaadam, kolm väikelaevaadamat ja eite lautrikohta. Sõru adamakomplekil on uur potentiaal puhkemajandue ja merega eotud ettevõtlue arendamiek. Väikeadama arendu ie ei ole üldjuhul majandulikult tauv, kuid adama arendue kaudu laiemale piirkonnale (vallale) tekkiv poitiivne mõju, elle elukekkonna kvaliteedi tõu ja kohaliku ettevõtlue elavnemine muudab väikeadamate arendue otiaal-majandulikult tauvak. Hetkel pakutake Sõru adama piirkonna mitmeid iduteenueid: aataringelt avatud pood, hooajalielt avatud toitlutu (Sõru kõrt), üritute toimumikoht (Sõru Paadikuur), majutu (Kaluri Puhkemaja), purjelaev Alar (ehitatud 1939. aatal) ja Sõru Muueum. Muueumihoone taga aub avalik telkimiplat. Sõru parvlaevaadam. Pärna küla riigile kuuluv adam on kantud riiklikku adamaregitrie ja millele on määratud adama akvatoorium. Sadam on riigi taandil oluline traniitadam, mi teenindab aataringelt parvlaevaliiklut Hiiumaa ja Saaremaa (Triigi) vahel. Sadama valdaja ja hooldaja on AS Saarte liinid. Triigi-Sõru liinil teenindati 2014. aatal 38 920 reiijat ja 16 100 õidukit. Kokku on kolm kaid kogupikkuega 135 meetrit (makimaalne üvi 3,5 meetrit). Olema on vei- ja elektrivarutu, jäätmekogumine, WC, puhkeruum. Vajadu on kvaliteetema Sõru-Triigi laevaühendue (uue laeva, igapäevae regulaare õidugraafiku) järele, mi tagak aataringelt eniet tihedama ühendue Saaremaaga parandade nii valla kui kogu Hiiumaa elanikkonna teenute kätteaadavue võimalui (h Kureaare) ning elavdak (puhke)majandut nii Emmate valla kui kogu Hiiumaal üldiemalt. Hetkel pakutav piiratud ja ilmat tulenev ebakindel laevaühendu pärib oteelt Emmate valla puhkemajandue ja teeninduautute arengut. Laevaühendue kvaliteetema teenue 33
pakkumiek kavandab riik lähiaatatel uue parvlaeva liinile toomit, Sõru adama muulile tuuletõkke rajamit ja adama kai pikendut. Sõru väikelaevaadam. Vallale kuuluv ja MTÜ Sõru Merekeku poolt hallatav väikelaevaadam on ainuke külaliadam valla, millel on uur potentiaal turimiadamana. Kokku on neli kaid kogupikkuega 180 meetrit (makimaalne üvi 2,5 meetrit) ja mahutab umbe 35 väikelaeva, millet kuni kümme kohta on püivalt kautue. Suvehooajal külatab adamat umbe 100 väikelaeva. Olema on vei- ja elektrivarutu, jäätmekogumine, WC, peemivõimalu ja olmeruum ning betoonlipp. Sadama on 2005. aatal rajatud remondihall väikelaevade remontimiek ja hooldamiek. Teenute tae adama külalite teenindamiek on nõrk ja vajab olulielt kaaajatamit. Puuduvad ruumid kalapüügivarutue hoidmiek ning kala hoidmiek ja töötlemiek, mi on vajalikud kalapüügi ja -turimi arengu toetamiek. Samuti on vajalik võimaldada alute hoidmit ietingimute ja ehitada välja remondikai. Arvetade adama trateegilit aukohta Soela väina kui ühte ienemiteed Väinamerre, on uur vajadu ka väikelaevade tankimiteenue järele nii kohalikel kui ka külalialutel. Tärkma adam. Tärkma küla adama haldaja (MTÜ Tärkma Sadama Selt) eetvedamiel on 2014. aatal renoveeritud kaaaegek ja mugavak väikeadamak kohalikele kaluritele nii kalapüügik kui ka kalanduturimi arendamiek. Kokku on kolm kaid kogupikkuega 60 meetrit (makimaalne üvi 1,5 meetrit) ja mahutab umbe 10 väikelaeva, millet valdav oa on püivalt kautue. Sadamat kautab 8 kutelit kalurit. Olema on wc, peemivõimalu, olmeruumid ja ruumid kalapüügivarutue hoidmiek. Sadam ei outa külaliadama teenueid. Haldi adam. Haldi küla eraomandie kuuluv adam on perpektiivne Emmate lääneranniku kala- ja külaliadam olulie puhkemajandue potentiaaliga, kuid mi on hetkel halva eiukorra. Kokku on kolm kaid kogupikkuega 87 meetrit (makimaalne üvi 1,5 meetrit) ja mahutab umbe 10 väikelaeva, millet pooled kohtadet on püivalt kautue. Sadamat kautab 15 kutelit kalurit. Hetkel teenued adamal puuduvad. 2013. aatal on kehtetatud detailplaneering. Sadam on kavandatud renoveerida, laiendada adama kaid kuni 20 väikelaeva kohani, renoveerida adamahooned (hetkel 100% amortieerunud) ning luua võimalued kalatöötlemiek ja tingimued külalialute vatuvõtmiek. Lautrikohad. Emmate valla on kokku 7 lautrikohta, mida kautatake kalapüügikohana. Eraomandi, kuid omaniku kokkuleppel on avaliku kautue vii lautrikohta: Kajaka kanal (Jaua küla), Sõru ranna kiviread (Hindu ja Sõru küla), Prähnu rand (Prähnu küla), Külaküla ranna kiviread (Külaküla küla), Kurbapere lautrikoht (Mänpe küla) ja Õngu ranna kunagine laevaehitukoht (Õngu küla). Ebaoodad loodulikud tingimued Kurbapere lautrikoha (merevee taeme uur kõikumine) ja Külaküla ranna lautrikohta (mudaga täitumine) rakendavad lautri kautamit. 2.5.3 Ühitranport Emmate valla ühitranpordi korraldaja on Hiiu Maavalitu, mi planeerib ja organieerib kogu Hiiu maakonna ühitranporti. Emmate valla on õpilatevedu ühildatud maakonna builiinivõrguga ja õpilatele on tranport tauta valla ja riigi toetuel. Seiuga 01.01.2015 võib ühitranpordi teenue kvaliteeti (ulatu, agedu, kiiru, ajatu) pidada Emmate valla elanike jaok rahuldavak. 34
2.5.4 Veevarutu, kanaliatioon, tuletõrje veevõtukohad Veevarutue ja kanaliatiooni arendamie aluek on Emmate valla ühiveevärgi- ja kanaliatiooni arengukava. Ühiveevarutut ja ühikanaliatiooni haldab valla munitipaalautu Emmate Kommunaal (MA EMKO), va Sõru Sadama piirkond, mida haldab AS Saarte Liinid. Valla on ühiveevärgi- ja kanaliatiooni arengukava aluel määratud kokku vii ühiveevärgi ja kanaliatiooni piirkonda: Emmate, Hindu, Pärna ja Jaua külad ning Emmate mõia (Põhikooli) piirkond. Emmate küla. Ühiveevärki kautab 59 eluruumi (eramut/korterit) ja 5 ettevõtet ning kanaliatiooni kautab 50 eluruumi ja 5 ettevõtet Ühiveevärgi ja kanaliatiooni eiukord on hea: 2013. aatal rekontrueeriti veetraid ja pumpla, 2007. aatal rekontrueeriti kanaliatioonitraid. Arvetade hetke ühiveevärgi- ja kanaliatiooni üteemi võimekut ja kogutarbimit, on võimalik tõta ühiveevärgi tarbimit 75%, kuid kanaliatiooniüteemi on vaja rekontrueerida reoveepuhati ja rajada purgimiõlm. Emmate mõia piirkond (Emmate Põhikooli ümbru). Liak Emmate Põhikooli hoonetele ja pordihoonele kautab ühiveevärki 11 eluruumi (eramu/korter) ja kanaliatiooni 8 eluruumi. Hetkel on ühiveevärgi- ja kanaliatiooniüteemiga võimalik ühendada ülejäänud piirkonna 4 eluruumi. Suurimad tarbijad on põhikool, käitöömaja ja pordihoone. Ühiveevärgi ja kanaliatiooni eiukord on üldielt hea perioodil 1997-2000 rajati uu kanaliatiooni urvetra, biopuhati ja veetraid. Kaaajatada on vaja veetöötlemieadmed (raua äratu) pumpla, rekontrueerida on vaja reoveepuhati, kanaliatioonitraid ja ülepumplad. Hindu küla. Liak uurimale tarbijale, SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri komplekile kautab ühiveevärki veel 4 eluruumi (eramut/korterit) ja kanaliatiooni 8 eluruumi. Hetke ühiveevärgi- ja kanaliatiooniüteemi võimekut arvetade olek võimalik praegut kogutarbimit kahekorditada. Hetkel ei ole piirkonna ühtegi kinnitut, mida üteemiga ühendada. Ühiveevärgi ja kanaliatiooni eiukord on väga hea veetraid ja veetöötlemieade ning kanaliatiooniüteem on rekontrueeritud 2011. aatal. Pärna küla. Ühiveevärgiga on liitunud kõik Sõru adama piirkonna hooned (Sõru Muueum, Sõru Merekeku, Sõru Paadikuur ja adamahoone). Liak teenindatake adamaid külatavaid laevu. Hetkel olek ühiveevärgiga võimalik ühendada kuni 8 eluruumi. Ühiveevärgi eiukord on rahuldav veetraid rajati 2005. aatal, kuid joogivee kvaliteet ei vata nõuetele. Hetkel on olema lokaaled kanaliatiooni kogumikaevud. Sõru adama arendamie ük eeldu on puurkaevupumpla rekontrueerimine ja veetöötlemieadme paigaldamine ning ühikanaliatiooni ja reoveepuhati rajamine. Jaua küla. Ühiveevärki kautab 16 eluruumi (eramut/korterit) ja ühikanaliatiooni 13 eluruumi liak ühele ettevõttele. Suurim tarbija on korterelamu 12 korteriga. Ühiveevärki ja kanaliatiooni ei ole viimae 25 aata jookul parendatud ja nende eiukord on hetkel halb nii kanaliatioon, reoveepuhati kui ka veetraid on amortieerunud, pumpla puudub raua äratamie filter. Ühiveevärgi- ja kanaliatiooniüteemiga olek võimalik ühendada kuni 8 eluruumi, kuid tarbijaid aab ühendada pärat ühiveevärgi rekontrueerimit. Joogivee kvaliteet ei vata nõuetele. Vallavalitue allautu MA EMKO haldab 4 vee-erikautuloaga puurkaevu ja 8 puurkaevu, mille kautu on alla 5 m 3 ööpäeva. ÜVK piirkondadet välja jäävatet puurkaevudet vajavad Leiu küla kogukonnakekue (koolimaja) ja Emmate perekekue (ambulatooriumi) puurkaevud veetöötlemieadmeid ennekõike raua äratuek. 35
Seiuga 01.01.2015 on Kekkonnaregitrie kantud liak Emmate valla territooriumil auvatele MA EMKO poolt hallatavatele 12 puurkaevule veel 125 puurkaevu. Ülejäänud majapidamitel on joogivee tarbek kautuel alvkaevud. ÜVK piirkondadet eemal on kanaliatioon lahendatud lokaalete kogumikaevudega ja eptikud imbväljakutega. 2011. aata lõpu eiuga oli 86% valla eluruumidel joogivei kätteaadav ieruumide ja peemivõimalued on ieruumide (mitte kõrvalhoone) 61% eluruumidet (tabel 17). Veekloett oli paigaldatud umbe pooltele eluruumidele. Tabel 17. Emmate valla leibkondade tehnovarutue tae. REL 2011. Veevärk eluruumi Peemivõimalu (h kõrvalhoone) Peemivõimaluen a vann ja/või dušš Veekloett eluruumi Kõik hoone liigid 86% 91% 61% 52% Korterelamu 100% 100% 92% 85% Ühepereelamu 82% 89% 54% 46% Emmate valla on kokku 7 (aataringelt 6) ametlikku tuletõrjevee veevõtukohta (tabel 18). Veevõtukohtade arv on piiav valla ja nende eiukord on üldielt rahuldav. Tuletõrjevee aamiek eraldi veehüdrante valla ei ole. Valla tuletõrje veevõtukohad on vaja kaarditada ja inventarieerida ning vatavalt korratada, h parandada kätteaadavut, tagada ohutu ja paremini tähitada. Lahendamit vajavad Jaua küla veevõtukoha taatamie perpektiivi küimu ja Sõru adama kui trateegilie piirkonna ÜVK rajamie vajadu. Tabel 18. Emmate valla territooriumil paiknevate tuletõrje veevõtukohtade ülevaade. Veevõtukoht Aukoht Haldaja Tüüp Maht, m 3 Seiukord Emmate küla, Ollima KÜ EMKO Lahtine veevõtukoht Rahuldav Lauda KÜ Metalauka küla Eraomand Veetorn (oojal perioodil) Kooli LÜ Emmate küla EMKO Tuletõrjetiik 250 Rahuldav Hooldekodu KÜ Hindu küla, EMKO Tuletõrjetiik 2x40 Hea Sadama KÜ Pärna küla, Merekeku Sadama akvatoorium Rahuldav Hea endie Jaua aiandi kõrval Tale KÜ Jaua küla Eraomand Reervuaar Rahuldav Leiu küla Eraomand (AS Dale) Tuletõrjetiik 200 Väga hea 2.5.5 Soojavarutu ja energeetika Emmate valla puudub tentraalne kekküte ning oojatootmine on lahendatud valla autute, era-ettevõtete ja era majapidamite (h kortermajade) lokaalelt. Emmate valla autute on viimae kümne aata jookul kaaajatatud küttelahendui ja oojutatud hooneid (tabel 19), et tõta oojatarbimie efektiivut ning eeläbi aavutada rahalit äätu. Arvetade tuleviku karmituvaid nõudeid avalike hoonete energia tarbimiele ja vajadut rahaliele kokkuhoiule küttekuludelt, on oluline jätkata valla autute hoonete muutmit energiatõhuamatek nii efektiivemate küttelahendute, oojutamie kui hooneiete kütteüteemide kaaajatamie näol. 36
Tabel 19. Ülevaade valla hallatavate hoonete küttelahendutet ja energiatõhuuet. Kütteliik Kütteüteemi eiukord Soojutamine Võimalikud parendued Emmate Lateaed Maaküte korra Puudulik Parandada oojutut Emmate Põhikool Maaküte Korra Oaline Oaline oojutamine h pordihoone Õhkoojupump Korra Oaline Parandada oojutut h käitöömaja Õliküte Korra Oaline Kütteliigi vahetu Pereartikeku Kütteõli, elekter Korra Puudulik Kütteliigi vahetu Noortekeku Maaküte Korra Täielik - Sõru Muueum Õhkoojupump, elekter Korra Täielik - Merekeku Ahjuküte, elekter Korra - - Hooldekodu (SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri) Leiu koolimaja Valgu eltimaja Puuküttekatel, päikeepaneel (ventilatiooni toitek) Ahjuküte, õhkoojupump Ahjuküte, õhkoojupump korra halb kekmine Täielik Saepuru Puudub kütte kaaajatamine, päikeepatareid Maaküte, hoone rekontrueerimine Soojutamine (hetkel talvine tegevu piiratud) Vallamaja Ahjuküte, elekter kekmine Puudub - Emmate raamatukogu Elekter, kamin kekmine Oaline Kütteliigi vahetu Emmate küla auvate kortermajade energiatarbimit on võimalik tõhutada eelkõige oojutamiega, mi muudak majad ka viuaalelt atraktiivek, aga ka küttelahendue kaaajatamiega. Nii ooja kui ka elektri tootmiek tulek valla autute hoonete ja eratarbijatel kautuele võtta järjet rohkem perpektiiveid taatuvaid energiaallikaid maa, päikee ja tuule energia ning biomaterjal (biogaa, energiavõa, põhk, puiduhakke jne). Välja tulek elgitada Emmate küla kekkütte rajamie perpektiiv ja majandulik tauvu ning perpektiivete kogukonna energiaühitute loomine nii ooja kui ka elektri tootmiek, mi tagak elanike varutukindlue ja toodak omanikele kau. Taatuvate energiaallikatega energiatootmie arendamiel lähtutake kohalikut nõudluet, mi üldiemalt aitab kaaa Hiiumaa enda energiavarutukindlue aavutamie, kuid ei ole mõeldud laiemalt energia ekportimiek. 2.5.6 Elektrivõrk ja tänavavalgutu Hiiumaa elektrivarutu on tagatud Saaremaa, Leii 110/35/10 kv alajaama kaudu. Leii alajaamaga on tuuake elekter Soela väina põhja paigaldatud kolme 35kV merekaabliga Rannaküla külla ja edai läbivad kak 35kV elektriõhuliini Emmate valla territooriumi lõpppunktik Käina aleviku Lugue alajaam. Emmate valda varutab Emmate 35/10 kv alajaam aukohaga Emmate küla, mille kaudu jaotatake 10kV elektriõhuliinidega elekter valla territooriumile. Hetkel on elektrivarutu tagatud valla iga küla. Emmate 35/10kV alajaama võimu on 1,8 MVA ja perioodil 2010-2014 oli alajaama aata makimaalne koormu vahemiku 1,1 1,3 MW (Elering, 2014). Hetkel ei ole Emmate valla probleemi elektritarbimie koormue tõtmiel ja eega ettevõtlue arendamiel Emmate valla on elektrivarutu tagatud. 37
AS Elektrilevil on kava Emmate alajaam uuendada aatak 2020. Kõige optimaalema lahenduena Hiiumaa elektrivarutukindlue tõtmiek nähake varianti, ku Saaremaalt Emmatee ehitatake uu Pammana Emmate 35(110) kv merekaabelliin ja Emmate territooriumil paiknevate 35kV elektriõhuliinide kõrvale rajatake täiendav 110 kv liin Kärdlani läbi Käina. Tänavavalgutu. Emmate valla on kak tänavavalgutuvõrku ük Emmate küla kekuala ja teine kergliiklutee valgutamiek: tänavavalgutuvõrk valgutab 1,5 km pikkut kergliikluteed Emmate küla ja Emmate Põhikooli vahel (valgutatud energiatõhuate LEDvalgutitega). Parema ohutue ja turvaliue tagamiek on vajadu renoveerida Emmate küla kekuala amortieerunud tänavavalgutuvõrk, rajada uu tänavavalgutuüteem Emmate Põhikooli ja pordirajatite ümbrue ning parandada valgutatut uuremate külade, mida läbivad riigi tugimaanteed, eelkõige 1 km pikkune valgutu Leiu koolimaja ja Nurte küla vahel. Küladevahelite teelõikude ritmike ja/või buipeatute valgutamiek taub kaaluda ükikuid (pool) autonoomeid (nt päikeeenergial töötavaid) tänavavalguteid. 2.5.7 Jäätmemajandu ja heakord Emmate valla jäätmemajandue korraldamie aluek on Hiiumaa omavalitute ühine jäätmekava, Emmate valla jäätmehooldueekiri ning Hiiumaa Omavalitute Liidu poolt korraldatud jäätmeveoga eotud dokumentatioon. Hetkel toimub jäätmevedu Emmate valla vabaturu tingimutel ja majapidamitele regulaaret jäätmeveoteenut pakuvad nii AS Eeti Kekkonnateenued kui ka Hiiu Autotran OÜ. Pakendijäätmete ja klaataara kogumikohad Emmate valla auvad Emmate, Jaua, Nurte, Valgu ja Pärna külade ning nende jäätmete vedu korraldab AS Eeti Kekkonnateenued. Ohtlike jäätmete kogumipunkt aub Emmate küla Ollimal ja eda haldab Hiiu Autotran OÜ. Sõru väikelaevaadama paiknevad üldkautatavad konteinerid on eekätt mõeldud Emmate valla külatajatele. Emmate valla heakorra eet avalike kohtade (teed, rannad, kalmitud) vatutab Emmate valla munitipaalautu EMKO. EMKO võimeku heakorratöödek on rahuldav. Suurim väljakute on munitipaalteede hea eiukorra hoidmine. 2.5.8 Side- ja kommunikatioonivõrgud Lauatelefoniteenu on olema enamue valla külade. Telefoni- ja andmeideteenut mobiilide vahenduel pakuvad Emmate valla territooriumil kolm ideoperaatorit (EMT, Elia, Tele2). Mobiilide levi ja andmeidekiiru erinevad märgavatavalt Emmate valla erinevate piirkondade, mi õltub erinevate ageduvõrkude (2G, 3G, 4G) levialadet. Hinnate mobiilideühendue (mobiile interneti) kvaliteeti operaatori andmeidekiirue aluel (jooni 14), on eiuga aprill 2014 Emmate valla territooriumil väga hea (4G) levi ideoperaatoril EMT, mida võib pidada parimak kogu Hiiumaal (TJA, 2014). Seevatu Elia (4G) levi Emmate valla on elgelt nõrgem ja aeglaem kui mujal Hiiumaal. Sideoperaatori Tele2 mobiilide levi on kõige nõrgem, kuna Tele2 4G ageduvõrk jääb Emmate valla nõrgak ja parim levi tuleb 3G ageduvõrgut. Tele2 pakub eraldi Kõu interneti teenut (va piirkond valla põhjaoa). 38
Jooni 14. Mobiilide operaatorite andmeidekiiru (levi kvaliteet) Emmate valla (TJA, 2014). Kohalikele majapidamitele ja ettevõtetele pakub Elion tavalit andmeide püiühendue teenue (40 Mbit/) võimalut, millega on tänaek liitunud Nurte Leiu külade 18 kinnitut, Emmate küla 26 kinnitut (h 4 korterelamut) ja Valgu küla 12 kinnitut (h 1 korterelamu). WiFi ehk traadita interneti ühendut pakuvad Emmate valla paljud toitlutu- ja majutuautui ning mitmed avaliku teenue autued (h Emmate raamatukogu, Sõru Muueum, Emmate noortekeku, Leiu koolimaja). Emmate valla territooriumile paigalda Eeti Lairiba Arendue Sihtautu (ELASA) üle-eetilie lairiba baavõrgu projekti raame valgukaabli traile Kõpu-Luidja-Nurte-Emmate (ELA012) 2011. aatal. Projekti raame planeeritake lairiba baavõrk välja ehitada trail Emmate-Valgu- Muda-Taterma-Käina ning ühendada Hiiumaa baavõrk Saaremaa baavõrguga. Hiiumaa ja Saaremaa baavõrke ühendav valgukaabli tra ehitatake välja Tärkma kaudu. Hetkel on ülikiire lairiba baavõrguga (300 Mbit/) ühendatud ideoperaatorite mobiilidematid, kuid Emmate valla elanikele ja ettevõtetele juurdepää ülikiirele lairiba ühenduele valgukaabli kaudu tänaek puudub. Ülikiire interneti juurdepääuühendue aamiek lõpptarbijale on kak võimalut: ka oodata, kui ideoperaatorid hakkavad ie lõppühendut välja ehitama (eitada piiaval hulgal ooviavaldui) või algatavad kortermaja elanikud, külaeltid ja/või ettevõtted kootöö vallavalituega ie projekte lairibaühendute viimae kilomeetri rajamiek lõpptarbijateni. Kaugtöö paremak võimaldamiek Emmate valla ja IT-põhie ettevõtluele paremate tingimute loomiek on perpektiivne ühendada ülikiire lairibavõrguga eelkõige kogukonnakekued, eltimajad, võimalikud kaugtöökekued ja avalikud autued (kool, noortekeku). 2.5.9 Pühakojad ja kalmitud Emmate valla auvat eitmet pühakojat on kak Emmate kirik ja Mänpe kabel ehitimäletitena muinukaite all. Emmate kiriku eiund on 2012. aatal hinnatud halvak. Kogudue vahenditet on uuendatud kooriruumi aknad ja õprukogudute toel on kiriku uu laudpõrand ja käärkamber. Kiriku orel on uvitek jumalateenitutek hädapärae eiukorra, kuid muuika üritutel kautamiek on pill kõlbmatu ning vajab äilimiek kiirema korra 39
retaureerimit. Suurek piiravak tegurik on kütteüteemi puudumine, mitõttu talveperioodil on keeruline kirikut kautada, nt matuetalitutek. Mänpe kabeli eiund on 2011. aatal hinnatud rahuldavak. 2000. aatal remonditi kiriku torni, rajati maakividet välitrepp, vahetati peauk ja torni aken, värviti faaad ja ehitati uu aed. 2004. aatal paigaldati Muinukaite avariitoetue abil pikekaite. 2011. aatal on kabelit ümbritev Mänpe kiriku kirikuaia piirdemüüri eiund hinnatud rahuldavak ja Mänpe kiriku kirikuaia eiund heak.. Kõige tähtam olek põranda renoveerimine ja oreli eiukorra parendamine. Emmate valla aub Emmate kalmitu, Mänpe kabeliaed ja Sõru kabeliaed, millet viimane ei ole enam kautuel. Emmate kalmitu aub Emmate küla ja elle territoorium on umbe 2,9 hektarit. 2011. aatal on kalmitu eiund hinnatud rahuldavak. 2012. aatal teotati kalmitu hooldutöid Muinukaite avariitoetute abil. Mänpe kabeliaed on üle 1,1 hektari uur ja 2014. aatal on elle eiund hinnatud rahuldavak ja hauad on üldielt korratatud. Mõlemat urnuaeda haldab munitipaalautu EMKO. Sõru kabeliaia ala on taandatud ja korratatud ning äilinud on ük hauaplaat. Kabeliaia eiund on 2014. aatal hinnatud heak. Kalmitute kohta puuduvad elektroonilied andmebaaid. Tugevued ja võimalued Sõru praamiadam ja laevaühendu Saaremaaga. Võimalu on teenue kvaliteeti tõta (uu laev ja tihedam igapäevane õidugraafik). Sõru ja Haldi väikelaevaadamate arendamine. Suur potentiaal on maakonna taandi tähtuega Sõru adama kompleki terviklik arendamine. Rahuldav (va. Õngu) ühitranpordi ühendu Kärdlaga. Ühitranport on ühildatud õpilaveoga. Võimalu ühitranpordi kvaliteeti tõta või vähemalt hoida praeguel taemel. Munitipaalhooned on enamu renoveeritud, kuid väljakute on kogukonnahoonete (Leiu ja Valgu) kaaajatamine ja energiatõhuue tõtmine. Tagatud elektritarbimie koormue tõu vajaduel. Valda läbib ülikiire lairiba baavõrk, mi ei ole viidud lõpptarbijateni (kogukonnakekued, hariduautued, kaugtöökekued, avalikud autued). Pühakodade ja kalmitute rahuldav eiukord, kuid vajavad jookvalt remonti. Nõrkued ja ohud Munitipaalteede eiukord on üldielt rahuldav. Puudub munitipaalteede teehoiukava. Pääteteenue kätteaadavue kiirendamiek ja elanike liikumivõimalute parendamiek vajavad kruuakattega riigimaanteed mutkatet ( eriti Nurte -, Harju Leiu, Jauaküla ring). Sõru ja Haldi väikelaevaadamate (h pakutavate teenute) ning lautrikohtade olukord. Rannakalandue taandumine. Ühiveevärk ja kanaliatioon oalielt amortieerunud, veekvaliteet ei vata kõikjal nõuetele. Tuletõrje veevõtukohtade eiukord: vajalik inventarieerimine ja hooldamie-haldamie tegevukava. Tänavavalgutue eiukord: Emmate küla tänavavalgutu, valgutu Leiu-Nurte vahele ja Emmate Põhikooli ümber ning ükikud valgutid külaid läbivate uuremate teede äärde. 40
2.6 Ettevõtlu ja tööhõive 2.6.1 Ettevõtted ja majandutegevu Emmate valla ettevõtlut ieloomutab uhtelielt mitmekeine majandutegevu ja Eeti kekmiet ettevõtlikumad elanikud. Enamik ettevõtetet tegutevad põllumajanduektori. Valla aub vii uuremat tootmiettevõtet, mi moodutavad uurema oa valla majandutegevuet ja on loonud uurema oa valla töökohtadet, kuhu tullake tööle ka mujalt Hiiumaalt. Ettevõtlue arengu eeldutek on uuendulikku ja (kohaliku) tooraine väärindamine. Logitilielt jääb Emmate vald kaugemale maakonna kekuet Kärdlat ja Tallinnat. Saaremaaga ühendue parandamine oodutak märkimiväärelt turimimajandue ja teeninduektori arengut valla. Emmate valla aktiivelt tegutevate ettevõtete arv kava tabiilelt perioodil 2000-2013 ja aatal 2013 on majanduükute arv 124, mi on neli korda rohkem, võrrelde 2000 aata näitajaga (jooni 15). 2013. aatal tegute valla iga aja (vanue 15-64) tööealie elaniku kohta 18,3 aktiivet ettevõtet, mi on kõrgem nii teite Hiiumaa omavalitute näitajat (Hiiumaa kekmine on 15,9 ettevõtet) kui ka Eeti kekmiet näitajat (13,2 ettevõtet). Liak teguteb valla kokku 33 kaumitaotlueta majanduükut 30 mittetulunduühingut ja 3 ihtautut. Majandutegevue ruumiline jagunemine ehk majanduükute paiknemine Emmate valla on arnane elanike jagunemiega. Äriregitri andmete põhjal oli 202 majanduükuet regitreeritud 40% Emmate kanti (h 23% Emmate küla), 26% Nurte kanti, 14% Sõru kanti, 12% Jaua kanti ja kõige vähem ehk 8% Valgu kanti. Jooni 15. Emmate valda regitreeritud majandulikult aktiived FIE-d (Statitikaamet, 2015). Aatal 2013 Emmate valda regitreeritud ja majandulikult aktiivet 124 ettevõtet jagunevad õiguliku vormi põhjal iulielt ka füüiliet iikut ettevõtjatek või oaühingutek ettevõtjatet 61 ehk 49% on FIE-d ja 59 ehk 48% on oaühingud. Liak on regitreeritud 3 aktiaelti ja 1 tulunduühing. Alate 01.01.2010 on FIE-de arv püinud amal taemel. Valla regitreeritud majanduükute arvu kav tuleneb oaühingute loomiet. Majandulikult aktiivet 124 ettevõttet on 2013. aatal koguni 55, ehk 44% ettevõtjatet, eotud põllu- ja metamajandue või kalapüügiga (jooni 16). Sama antud tegevuala oakaal ettevõtjate arvu langeb tabiilelt alate 2005. aatat, mil vatav näitaja oli 59%. Olulielt vähem ehk 14 ettevõtjat (11%) on eotud töötleva töötuega, 12 ettevõtjat (10%) on eotud kute-, teadu- ja tehnikaalae tegevuega ning 8 ettevõtjat (6%) on eotud ehituega. Võrrelde Hiiu maakonna tegutevate ettevõtete jagunemiega tegevualade lõike, tuleb välja, et Emmate valla teguteb kekmiet vähem ettevõtjaid kaubandu- ja teeninduektori, mi on eotud väikee 41
rahvaarvuga. Sama, arvetade turimiektori potentiaali eelkõige Saaremaa ühenduega, on majutue ja toitlutue valdkonna perpektiivi ettevõtlue kavuk. Jooni 16. Äriregitri andmetel Emmate valda regitreeritud majandulikult aktiivete ettevõtete jagunemine tegevualade lõike 2013 aatal (Statitikaamet, 2015). Valdav oa ehk 96% 2013. aata eiuga Emmate valda regitreeritud majandulikult aktiivetet ettevõtetet on alla 10 töötajaga väikeed ettevõtted, mi on ama näitaja ka Hiiu maakonna taandil (Statitikaamet, 2015). Sellite väikete ettevõtete oakaal kõikidet valla ettevõtjatet on alate 2004. aatat tabiilelt kavanud. 2013. aata eiuga oli valda regitreeritud kokku 5 kekmie uuruega ettevõtet (10-249 töötajat). Neit neli on eotud töötleva töötuega ja ük on SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri, ku käib tööl 22 töötajat (tabel 23). Kekmie uuruega ettevõtete arv on alate 2004. aatat vaikelt vähenenud. Suurettevõtteid (250+ töötajat) Emmate valda ei ole regitreeritud. 2.6.2 Töötlev töötu Emmate valla on uurimad tööandjad platitöötue ja elektrieadmete tootmi- ja kootetöötue ettevõtted, mi põhinevad enamati kohalikul kapitalil (tabel 20). Nurte kandi auvad kak valla uurimat tootmiettevõtet, kuhu tullake tööle ka väljatpoolt Emmate valda (vt. ptk 2.2.2). Ülejäänud, olulielt väikemad tööandjad töötleva töötue ektori, auvad valdavalt Emmate kandi. Tabel 20. Valla töötleva töötue ettevõtted töötajate arvu aluel aatal 2013, Äriregiter. Töötajate Müügitulu Ettevõte tegevuala Tootmiükue aukoht arv (milj eur) M ja P NURST AS Elektrieadmete tootmine Kärdla linn 128 6,1 Liibet Tukat OÜ Elektrieadmete tootmine Nurte küla 73 1,2 DALE LD AS Kummi- ja plattoodete tootmine Leiu küla 45 3,8 Pharma Sytem Eeti OÜ Meditiini intrumentide ja materjalide tootmine Emmate küla 44 0,8 Hiiulink OÜ Kummi- ja plattoodete tootmine Jaua küla 7 0,4 42
2.6.3 Põllu-, metamajandu ja kalapüük Põllu- ja metamajandue ning kalapüügiga tegelevad valla väikeed majanduükued, kellet enamu on FIE-d. Suuremad ettevõtted Äriregitri andmetel on eitatud tabeli 21. Veel teguteb valla primaarektori toodete hulgimüügiga vahendutau või lepingu aluel tulunduühitu Hiiumaa Meierei, mille 2013. aata müügitulu ulatu 0,4 miljonit euroni. Tabel 21. Emmate valla põllu- ja metamajandue ning kalapüügiga tegelevad uurimad ettevõtted töötajate arvu ja müügitulu aluel aatal 2013 Äriregitri andmetel. Ettevõte tegevuala Tootmiükue aukoht Töötajate arv Müügitulu (tuh eur) Hiiu Õunakavatue OÜ Piimakarjakavatu Rannaküla küla 3 80 Õngu noorkalakavandue OÜ Magevee-veiviljelu Õngu küla 1 38 Tilgapuu OÜ Metavarumine Tilga küla 1 9 Allikaare OÜ Üheaatate põllukultuuride kavatu Vanamõia küla - 12 Raikaeriku OÜ Veiekavatu Rannaküla küla - 7 Hiiu Maakari OÜ Piimakarjakavatu Nurte küla - 6 Hiiumaa Meierei TÜ Põllumajandutoorme hulgimüük* Emmate küla - 413 * hulgikaubandu Põllumajandu. 2010. aata põllumajanduloendue käigu regitreeriti Emmate valla kokku 91 põllumajandulikku majapidamit, mi tegeleb taimekavatuega. Need majapidamied hariid kokku 3755 ha ulatue põllumajandumaad ehk kekmielt 41 ha majapidamie kohta, mi on Hiiu maakonna uurim näitaja ja võrdne Käina valla ama näitajaga. Haritavat põllumajandumaat koguni 79% (2980 ha) on kautue püirohumaana ja 20% (756 ha) on kautue põllumaana ning 1% on kautatake muu põllumajandumaana, h puuvilja- ja marjakavatue alad ning koduaiad. 2010. aata põllumajanduloendue käigu regitreeriti Emmate valla kokku 63 põllumajandulikku majapidamit, mi tegeleb loomade, lindude ja/või meilatega. Nende majapidamite oli loomakavatamie uuru kokku 883 loomühikut ehk 14 loomühikut majapidamie kohta, mi oli Hiiu maakonna kekmine näitaja. Metandu. 2012. aatal tehtud arvutute kohaelt on Emmate valla territooriumil paikneva meta aatane hinnanguline teoreetiline raiemaht 61 tuhat tihumeetrit tüvemahtu, mi on ligi 23% kogu Hiiu maakonna aataet raiemahut (OÜ Pilvero, 2012). Emmate valla paiknevat aataet kogu raiemahut on hinnangulielt paberipuud 17 tuhat (28%), jämepalki 15 tuhat (25%), peenpalki 8 tuhat (13%) ja küttepuud 7 tuhat (11%) tihumeetrit. Jahindu. Emmate valla territooriumi Emmate jahipiirkonda (12,2 tuhat ha) haldab MTÜ Hiiumaa Jahimeete Selti Emmate jahtkond. Emmate jahtkonna on 54 jahimeet. Hiiumaa kiire ulukite, eriti metea ja hundi, populatiooni kavu ja ellet inimee elukekkonnale (meta- ja põllumajandue) tekkiva kahju tõttu on tekkinud vajadu uurendada küttimit. Jahindut toetav taritu ja rajatied on Emmate jahtkonna, eekätt Tilu jahimaja komplekiga, amortieerunud ning vajavad kaaajatamit ja arendamit. Jahiturim on arvetatav ietuleku võimalu Emmate valla talveperioodil, mi taakaalutab puhkemajandue uurt hooajaliut. Kalandu. Emmate valla on rannakalandu pikkade traditioonidega, kuid rannakalandue üldie vähenemie tulemuena üle Eeti on ka Emmate valla elukutelii kalureid vähek jäänud ning peamielt on tegemit harratupüüdjatega. Aatal 2009 Hiiumaa adamate ja lautrikohtade kaarditamie andmetel kautab Emmate adamaid ja lautrikohtaid hinnangulielt 30-35 43
kalapaati (OÜ Navigare, 2009), ama eiuga 31.12.2013 oli Kalalaevaregitrie regitreeritud 21 laeva, mille koduadam au Emmate valla territooriumil. Rannakalandue vähenemie ühek põhjuek on kalavarude märgatav vähenemine, kuid viimatel aatatel on Emmate rannavete täheldatud iiki kalade arvukue kavu. Tärkma adama renoveerimine toetab rannakalandue arengut, kuid vaja olek renoveerida ka Haldi adam ja arendada Sõru adama rannakalurite tugitaritu: hetkel puuduvad kaluritel kaaaeged kala hoidmie ja töötlemie võimalued kohapeal, mi toetak kohalikku kala(ndu)turimi. 2.6.4 Puhke- ja turimimajandu Emmate valla mereäärne aend, puutumata loodu ja rika minevikupärand (ptk. 2) ning ühendu Saaremaaga oodutab piirkonna turimiga eotud ettevõtlue arengut ning eda eelkõige uviel oojemal perioodil, kui rahvaarv Emmate valla lühiajalielt kuni kahekorditub. Suurim potentiaal puhkemajandue ja merega eotud ettevõtlue arendamiek on Sõru adama piirkonna. Sadama kaudu toimub laevaühendu Triigi adamaga Saaremaal. Sadama territooriumil aub Sõru Kõrt ja Sõru Paadikuur, Sõru Muueum ja Sõru Merekeku. Sadama vahetu lähedue on adamahoone, ku aub Sõru pood ja avalik wc. Sõru adamat aab tellida väljaõite merele ja rentida ujuvauna. Suuremad majutu- ja toitlutuettevõtted on eitatud tabeli 22. Tabel 22. Emmate valla majutu- ja toitlutuega tegelevad uurimad ettevõtted müügitulu aluel aatal 2013 Äriregitri andmetel. Ettevõte Viiriepa OÜ (Sõru Puhkeküla; Emmate Teemaja) M&T ECC OÜ (Muku Tare Emmate ja Kärdla) Sea Rock OÜ (Pruuli Puhketalu; Sea Rock parveaun) Meretuule Tuba OÜ (Sinima Puhkeküla) Lööta OÜ (Lõõta uvemaja) tegevuala Toidu- ja joogi erveerimine; majutu Toidu- ja joogi erveerimine Puhkue- ja muu lühiajaline majutu Puhkue- ja muu lühiajaline majutu Puhkue- ja muu lühiajaline majutu Ettevõtte aukoht Töötajate arv Müügitulu (tuh eur) Pärna küla 1 84 Tärkma küla 1 33 Pärna küla 0 13 Sinima küla 1 6 Reheelja küla 0 2 Majutu. Majututeenut pakub Emmate valla kuni 10 autut, ealhulga Lille Puhkemaja Õngu küla, Sõru Puhkeküla Pärna küla ja Sinima Puhkeküla Sinima küla ning mitmed väikemad puhkemajad Sõru kandi. Voodikohti on majutuautute uveperioodil kokku hinnangulielt umbe 120-130, millet umbe 40 voodikohta on võimalik kautada aataringelt. Liak aub valla ametlik telkimiplat Sõru Muueumi taga ja telkimie võimalut pakuvad mitmed majutuautued. Toitlutu. Toitlututeenut (kohapeal ja catering) pakub kokku vii autut. Aataringelt pakuvad ooja ööki Teemaja ja Muku tare Emmate küla ning ettetellimiel SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri Hindu küla. Suveperioodil ja ettetellimiel on avatud Kati Söögituba Emmate küla ja Sõru Kõrt Sõru adama (tabel 22). 2.6.5 Muu teeninduektor Liak majutu- ja toitlutuektori ettevõtjatele on ülejäänud teeninduektori uuremad ettevõtted 2013. aatal eitatud tabeli 23. Emmate valla on nii kohalikele kui ka külalitele uunatud teenueid: 44
Pood. Aataringelt töötab kak toidu- ja ematarbekaupadega Hiiumaa Tarbijate Ühitu A ja O poodi Emmate ja Nurte küla ning Sõru pood Pärna küla. Pangateenu. Emmate küla aub Swedbank-i ularahaautomaat. Lähimad SEB ja Swedbank-i pangakontorid auvad Kärdla. Potkontor. Emmate potipunkt aub Emmate kauplue A ja O.. Liak on mitmed tervihoiu ja otiaalhoolekandeteenued (ptk 2.4.5 ja 2.4.6). Tankla. 2015. aatal avati Emmate küla AS Alexela automaatkütuetankla. Tabel 23. Emmate valla muu teeninduega tegelevad uuremad ettevõtted/organiatioonid töötajate arvu ja müügitulu aluel aatal 2013 Äriregitri andmetel. Ettevõte/organiatioon Tegevuala Teenue aukoht SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri Vanurite ja puuetega inimete hoolekandeautute tegevu Töötajate arv Hindu küla 22 Müügitulu (tuh eur) Kai Lauter OÜ Üldartiabi outamine Emmate küla 3 72 Saarmund OÜ (Sõru pood) Agapäeota elt MTÜ Jaekaubandu Pärna küla 3 55 Piirkondlikku elu edendamine ja toetamine (latehoiu teenu) Leiu küla 3 - Klipdoc OÜ Arhiiviteenue outamine Emmate küla 1 45 Emmate Hambaravi OÜ Hambaravi outamine Emmate küla 1 35 2.6.6 Elanike ietulek ja tööturg Sietulek. Emmate valda regitreeritud palgatöötaja kuu kekmine brutotulu on Maku- ja Tolliameti andmetel pidevalt tõunud ja püinud nii Hiiu maakonna kui ka Eeti kekmiet näitajat mõnevõrra kõrgemal (jooni 17). 2014. aatal oli Emmate valla näitaja (982 eur/kuu) mõnevõrra kõrgem nii kogu Eeti (954 eur/kuu) kui ka Hiiu maakonna (954 eur/kuu) kekmiega. Statitikaameti poolt arvutatav Eeti kekmine brutokuupalk oli 2014. aatal koguni 1005 eurot. Jooni 17. Emmate valla regitreeritud palgatöötaja kuu kekmine brutotulu võrdlu Hiiu maakonna ja kogu Eeti kekmiega. Töötu. Emmate valla kuude kekmine regitreeritud töötute oakaal 15-64 aatae elanikkonna hulga on viimae 10 aata jookul muutunud vahemiku 1 10% (jooni 18). Alate 2010. aatat on töötute oakaal tabiilelt langenud ja 2014. aata kuu kekmine regitreeritud töötute 45
oakaal 15-64 aatate hulga oli 3,1%. Emmate valla töötute oakaal on marginaalelt Hiiu maakonna vatavat näitajat madalam. Jooni 18. Emmate valla kuu kekmine regitreeritud töötute oakaal 15-64 aatae elanikkonna, võrrelde Hiiu maakonna ja kogu Eeti vatava näitajaga. Ülalpeetavate oakaal. Ülalpeetavate määr näitab kui palju noori (alla 15 aata) ja eakaid (alate 65. eluaatat) elanikke valla elab, võrrelde 15 65 aatate tööealite elanikega (jooni 19). Emmate valla ülalpeetavate määr oli eiuga 1.01.2014 58% ehk lihtutatult on iga kümne tööealie elaniku kohta valla kuu ülalpeetavat (alla 15-aataed ja/või üle 65 aataed elanikud). Ülalpeetavate määr on viimae 15 aata jookul olnud kõrgem nii Eeti kui ka Hiiu maakonna vatavat näitajat. Erinevu Hiiu maakonna näitajat tuleneb ellet, et kuigi alla 15-aatate oakaalud on Hiiumaa omavalitute üna võrded, ii Emmate valla elab rohkem vanemaid (65+) inimei. Emmate valla vanemate inimete uuremat oakaalu mõjutavad hooldekekue (SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri) elavad eakad inimeed Hindu küla, ke on tulnud iia elama mujalt Hiiumaalt ja ka mandri-eetit. Jooni 19. Emmate valla ülalpeetavate määr Hiiu maakonna ja kogu Eeti võrdlue ajavahemiku 2000 2014. Demograafiline tööturuurve. Demograafilie tööturuurve indek võrdleb lähiaatatel tööturule uunduvate 5-14-aatate noorte arvu, võrrelde tööturult lähiaatatel lahkuva, penionieele ea olevate 55-64-aatate elanike arvuga (jooni 20). Kuni 2006. aatani oli Emmate valla tööturuurveindek arnaelt Hiiu maakonna vatava näitajaga kogu Eeti vatavat näitajat kõrgem ja noori iene tööturule rohkem kui ealt välju. Alate 2007. aatat on Emmate valla tööturuurveindek olnud Eeti näitajat mõnevõrra nõrgem, kuid jõudnud 2014. aatal jälle 46
võrdele taemele. Seiuga 1.01.2014 oli antud näitaja 0,73 ehk hinnangulielt tuleb Emmate valla lähiaatatel tööturule 7 noort, ama kui ealt lahkub 10 vanemat tööealit. Jooni 20. Emmate valla demograafiline tööturuurve indek Hiiu maakonna ja kogu Eeti võrdlue ajavahemiku 2000 2014. Tugevued ja võimalued Vii olulit tööandjat töötuektori, ke annavad tööd nii kohalikele kui ka teitele hiidlatele. Eeti kekmiet ettevõtlikumad elanikud: mitmekeine väikeettevõtlu, väike töötute arv. Kohaliku toidu ja puidu uurem väärindamine. Võimalu mere ja loomemajanduega eotud ettevõtlue arendamiek (h puhkemajandu). Võimalu teenida hooajaliet ettevõtluet täiendavat ietulekut (puhketurim, jahiturim). Igapäevateenute kätteaadu (h apteek, tankla, pereart). Võimalu on laiendada ja arendada SA-d Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri, mi loob uui töökohti. Nõrkued ja ohud Hooajaliu mõjutab kohalikku ettevõtlut, eelkõige teeninduektorit. Kavab demograafiline tööturuurve tööturult lahkub rohkem vanemaealii, kui noori inna ieneb. Valla ettevõtlue on vähe kõrge kvalifikatiooniga töökohti, ama kvalifiteeritud ja kõrgema liandväärtuega tööjõu valda tulemit pidurdab teatud määral nõrk üüriturg 2.7 Valitemine 2.7.1 Juhtimine Emmate valla volikogu on üheka liiget ja volikogu üleannete täitmiek on moodutatud neli alalit komijoni: haridu- ja kultuurikomijon, eelarve- ja majandukomijon, otiaalkomijon ning revijonikomijon. Volikogu poolt kinnitatud valitue on vii liiget, mida juhib vallavanem. Vallavalitue töötab kokku üheka teenitujat: vallavanem, vallaekretär, ekretär-regitripidaja, otiaalnõunik, maa- ja ehitunõunik, kultuuri- ja porditöö petialit, finantjuht, raamatupidaja ja hooldutöötaja. Emmate vallavalitu teguteb vallamaja Emmate küla. Emmate vallavalitue hallatavaid allautui on kokku kuu: 47
Emmate Lateaed Nakitrallid; Emmate Põhikool; Emmate Raamatukogu; Emmate Avatud Noortekeku; Sõru Muueum; Munitipaalautu EMKO. Kultuuri- ja vabaaja võimekue parandamiek luuake uu valla allautu, mille tegevu koondab pordi- kultuuri ja vabaajategevue. Emmate vald auta 2011. aatal Tohvri hooldekodu baail eraldi Sihtautue Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri, mi teenindab liak Emmate valla elanikele ka elanikke kogu Hiiumaalt ja mujalt Eetit. Emmate vallavalitu omab ihtautue 100% oalut. 2.7.2 Halduuutlikku Kohaliku omavalitue võimekue indek (KOV-indek). KOV-indek kooneb erinevate valdkondade näitajatet, võimaldab kvantitatiivelt hinnata omavalitue võimekut ehk omavalitue potentiaali midagi ära teha (nn halduuutlikku). OÜ Geomedia poolt kootatud indeki võetake arvee kuu komponenti, millek on omavalitue rahvatik ja territoorium, kohalik majandu, elanikkonna heaolu, valitemie võimeku, finantvõimeku ja avalikud teenued. Emmate vald on 2006. aatat alate olnud kõikide Eeti omavalitute pingerea kohtadel 65 kuni 35 ja ük võimekamaid, konkureeride pingerea Kärdla linnaga (jooni 22). Emmate vald on ük võimekamaid väikeeid omavalitui Eeti alla 2000 elanikuga omavalitute lõike oli Emmate vald aatatel 2006-2009 võimekuelt nelja (118 omavalituet) ja aatatel 2010-2013 võimekuelt kolma (113 omavalituet). Iegi alla 5000 elanikuga omavalitute hulga oli aatatel 2010-2013 Emmate vald kõrgel 14-ndal kohal 174 omavalitue hulgat. Jooni 22. Emmate valla paiknemine Eeti omavalitute pingerea KOV-indeki põhjal, võrrelde teite Hiiu maakonna omavalitutega ajavahemiku 2006 2013. KOV-indeki komponendid. Emmate valla tugevaimad küljed on kohalik majandu, mi näitab nii omavalitue võimekut kui ka eeldute loomit kohaliku omavalitemie teotamiek, ning omavalitue finantolukord (jooni 23). Emmate valla tugevutek aab lugeda ka (era- ja avaliku ektori) teenute olemaolu ja elanikkonna heaolu omavalitue, kuulude nende näitajatega 70 parema Eeti omavalitue hulka. 48
Jooni 23. Emmate valla paiknemine Eeti omavalitute pingerea KOV-indeki põhjal KOV-indeki kuue komponendi lõike ajavahemikel 2006-2009 ja 2010-2013 ning aatal 2013. Rahanduminiteeriumi poolt hallatav KOV finantinfo portaal (riigiraha.fin.ee ) liigitab Emmate valla tulukak vallak. 2.7.3 Eelarve Emmate vallavalitue eelarve põhitegevue tulud on alate 2012. on tulud taa kavama hakanud ja 2014. aatal ületa tulumaku laekumine emakordelt 2008. aata taeme (jooni 24). Emmate vallavalitue põhitegevue tulu langemine on uureti eotud Tohvri hooldekodu vallavalitue eelarvet välja arvamiega eraldi ihtautue alla. Kui vaadata Emmate vallavalitue konolideerimigrupi põhitegevue tuluid, ku arvetatake liak vallavalitue eelarvele ka valla oaluega majanduükute (h SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri) eelarved, ii 2013. aatal jõudi ee iulielt 2008. aata vallavalitue tulude taemele. Vallavalitue põhitegevue kulud olnud kekmielt 13% tuludet madalamad. Jooni 24. Emmate valla eelarve põhitegevue tulud ja kulud ning Emmate vallavalitue konolideerimigrupi vatavad näitajad tekkepõhielt perioodil 2006-2014. Põhitegevue tulud. Viimael kolmel aatal (ajaperiood 2012-2014) moodutab tulumak uurema oa (65%) vallavalitue põhitegevue tuludet: umbe viiendik (23-26%) tuludet on aadud erinevatet toetutet (jooni 25). Alate 2012. aatat vähene kaupade ja teenute müügit aadud tulu, eoe Tohvri hooldekodu vallavalitue eelarvet välja arvamiega eraldi ihtautue alla. Emmate vallavalitue põhitegevue tulude jagunemine erineb kogu Hiiu maakonna kõikide omavalitute kekmiega võrrelde tulumaku oakaal on väikem (53-57% tuludet) ja aadud toetute oakaal uurem (30% tuludet) kui Emmate vatav näitaja. Eriti uur 49
on erinevu Eeti alla 3000 elanikuga omavalitute (142 KOV-i) kekmie tulude jaotuega võrrelde: tulumaku oakaal on märgatavalt väikem (41-44% tuludet) ja oakaal on uurem aadud toetutel (34-37% tuludet) kui Emmate vatav näitaja. Jooni 25. Emmate vallav põhitegevue tulude truktuur tekkepõhielt, 2006-2014. Põhitegevue kulud. Vallavalitue eelarve on põhitegevue kulude jagunemine olnud üldielt tabiilne alate 2006. aatat (jooni 26). Viimael kolmel aatal (2012-2014) moodutavad umbe pooled (53-56%) kuludet tööjõukulud ja kolmandiku (33-36%) kuludet majandamikulud. Vallavalitue poolt jookvatek kuludet antavad toetued moodutavad umbe 6-8% kõigit kuludet. Emmate vallavalitue põhitegevue kulude jagunemine on aga võrreldav nii kogu Hiiu maakonna kõigi omavalitute kui Eeti alla 3000 elanikuga omavalitute kekmie kulude jaotuega. Jooni 26. Emmate valla põhitegevue kulude truktuur tekkepõhielt, 2006-2014. Põhitegevue kulude truktuur. Vaadate Emmate vallavalitue põhitegevue kulude jaotut valdkondade lõike (jooni 27), lähevad kuludet umbe pooled haridue valdkonda, mille oakaal on nelja viimae aata jookul kavanud 46%-ni. Vatupidielt on vähenenud kulutued majandue ja otiaale kaite (Tohvri hooldekodu eraldi SA-k) valdkondade. Ajaperioodil 2012-2014 moodutaid majandue valdkonna kulud kekmielt 15% ja kulud otiaalele kaitele olid kekmielt 11% kogu kuludet ning kulud vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna olid kekmielt 12%. Kulud ülditele valituektori teenutele on kekmielt moodutanud 8-9% kogu kuludet, kuid aatal 2014 oli ee 14%. Viimael kahel aatal on kavanud kulud elamu- ja kommunaalmajandue valdkonna, moodutade 2014. aatal 5% vallavalitue kuludet. 50
Jooni 27. Emmate valla põhitegevue kulude valdkondlik jagunemine, 2006-2014 Emmate vallavalitue põhitegevue kulude jagunemine valdkonniti erineb nii kogu Hiiu maakonna kõikide omavalitute kekmie kui ka Eeti alla 3000 elanikuga omavalitute (142 KOV-i) kekmie kulude jaotuega võrrelde. 2013. aatal jagune kogu Hiiu maakonna kõikide omavalitute kekmine põhitegevue kulu järgmielt: haridu 48%, vaba aeg ja kultuur 14%, otiaalne kaite 12%, üldied valituektori teenued 12% ja majandu 9% kogu kuludet. 2013. aatal Eeti alla 3000 elanikuga omavalitute (142 KOV-i) kekmine põhitegevue kulu jagune järgmielt: haridu 51%, vaba aeg ja kultuur 12%, otiaalne kaite 11%, üldied valituektori teenued 13% ja majandu 7% kogu tuludet. Netovõlakoormu. Emmate valla netovõlakoormu on alate 2008. aatat tabiilelt kavanud ja uurim tõu toimu 2013. aatal, kui netovõlakoormu ulatu kuni 0,8 miljoni euroni, mi mooduta 70% aata põhitegevue tuludet (jooni 28). 2014. aatal netovõlakoormu märkimiväärelt vähene, langede alla 0,6 miljoni euro ja uhteline netovõlakoormu lange 47%-ni. Rahanduminiteeriumi poolt netovõlakoormue ülemmäärak oli aatal 2014 60 %. Võrdluek, 2014. aatal oli kogu Hiiu maakonna kõikide omavalitute kekmine netovõlakoormu 35% ja Eeti alla 3000 elanikuga omavalitute (142 KOV-i) kekmine netovõlakoormu oli 39% põhitegevue tuludet. Jooni 28. Emmate valla aboluutne (milj.eur) ja uhteline (%) netovõlakoormu tekkepõhielt, 2006-2014. 2.7.4 Inveteeringud Viimae 11 aataga on inveteeritud põhivarae kokku 5 miljonit eurot ehk kekmielt 0,46 miljonit eurot aata (jooni 29). Inveteeringute mahut on omafinanteeringu oakaal 25% (1,3 51
milj eur) ja ülejäänud on aadud erinevatet ihtfinanteerimitet. Kõige uuremad inveteeringud omavahenditet tehti 2006. aatal (0,25 milj eur), 2011. aatal (0,28 milj eur) ja 2013. aatal (0,35 milj eur). Jooni 29. Emmate valla inveteeringud põhivara oetamiek tekkepõhielt, 2004-2014. Inveteeringute jagunemine. Viimae 11 aata kõikidet inveteeringutet koguni 2,6 miljonit eurot ehk 53% inveteeringutet on uunatud majanduvaldkonda (jooni 30). Olulielt vähem ehk 18% (0,9 milj eur) inveteeringuid on tehtud vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna ning 12% (0,6 milj eur) haridue ja 10% (0,5 milj eur) elamu- ja kommunaalmajandue valdkonna. Võrrelde kogu Hiiu maakonna kõikide omavalitute ja Eeti alla 3000 elanikuga omavalitute (142 KOV-i) inveteeringutega, on Emmate vallavalitu inveteerinud ligi kak korda rohkem majanduvaldkonda, uhtelielt võrdväärelt vaba aja, kultuuri ja religiooni valdkonna ning otiaale kaite valdkonna. Emmate vald on varem inveteerinud teitet vähem haridue valdkonda. Jooni 30. Emmate valla inveteeringute jagunemine valdkonniti tekkepõhielt ning võrdlu kogu Hiiumaa ja Eeti alla 3000 elanikuga omavalitute kekmie näitajaga, 2004-2014. Suurimad inveteeringud. Viimae 11 aata jookul on Emmate vallavalitue uurim inveteering olnud SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri renoveerimine ja laiendamine Hindu küla. Teiek uuremak arenduek on olnud Sõru väikelaevaadam ja Sõru Merekekue remondihall (tabel 24). Makumuelt kolma uurem arenduobjekt on olnud Emmate Avatud Noortekekue 52
renoveerimine ja nelja Emmate Lateaia renoveerimine ja laiendamine. Palju on inveteeritud ühiveevärgi- ja kanaliatiooniüteemide renoveerimie. Tabel 24. Emmate vallavalitue oluliemad inveteeringud ajaperioodil 2004-2014. Makumu, Periood Objekt milj eur 2013 Emmate veevärgi ja pumpla rekontrueerimine I etapp 0,3 2013 Emmate pordihoone kütte ja ventilatiooni renoveerimine 0,1 2011-2012 Tohvri hooldekodu renoveerimine ja laiendamine ning kanaliatiooni rajamine 1,5 2011 Hindu reoveepuhati ja kanaliatioonitrai renoveerimine 0,2 2009-2010 Emmate Avatud Noortekekue renoveerimine ja iutamine 0,5 2007 Emmate kanaliatiooniüteemi renoveerimine 0,1 2006-2007 Emmate Lateaia renoveerimine ja laiendamine 0,3 2005-2006 Sõru Merekekue arendamine (väikelaevaadama arendu; remondihalli rajamine) 0,6 1998-2014 Mootorpurjelaev Alar retaureerimine ca 0,2 2.7.5 Kootöö Emmate vallavalitu autanud kootöö teite Hiiu maakonna omavalitutega äriühingu Hiiumaa Prügila OÜ, mille eemärk on ühielt rajada Hiiumaale kaaaegne jäätmekäitlukeku. Emmate valla oalu oaühingu on 20%. Emmate vallavalitu on liige kahe omavalitute liidu: MTÜ Hiiumaa Omavalitute Liit (HOL), mille eemärk on kootöö edendada Hiiumaa taakaalutatud ja jätkuuutlikku arengut. MTÜ Eeti Maaomavalitute Liit, mille eemärk on Eeti maapiirkondade omavalitute huvide kaitmine ja kootöö edendamine. Veel on Emmate vallavalitu liige kolme mittetulunduühingu: Hiiukala MTÜ (autaja liige), mille eemärk on Hiiu maakonna kalandupiirkonna äätev arendamine ning Hiiumaa rannaelu ja traditioonilite merelite tegevute äilimine. Hiidlate Kootöökogu MTÜ, mille eemärgik on Hiiu maakonna kogukonna edendamine, avaliku-, era- ja mittetulunduektori kootöö arendamine ning kootöö maaelu arendamiek kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvuvaheliel taandil. Eeti Sotiaalautute Juhtide Nõukoda MTÜ, mille eemärgik on otiaalautute ja nende juhtide koondamine tegevue koordineerimiek, liikmete eindamine ja ühite huvide kaitmine. Tugevued ja võimalued Eeti ük võimekamaid väikevaldu: (kohalik majandu ja finantolukord, teenute olemaolu, elanikkonna heaolu). Stabiilne tulu laekumine. Väljakute on edukalt laiendatud SA Hiiu Maakonna Hooldekeku Tohvri edaiarendamine kohaliku majandue edendamiek ja töökohtade loomiek. Võimalu kaaata partnereid: teied Hiiumaa omavalitued, eraektor. Väljakute on aktiivelt oaleda maakonna arengu kavandamiel ning hoida ja laiendada 53
kootööd teite Hiiumaa omavalitutega ühite teenute pakkumiek. Nõrkued ja ohud Oht ääremaatuda. Valitemie kvaliteet, mida mõjutab väike ja kahaneva elanike arvuga kaanev erialaajatundjate väheu ning vähene aktiivu volikogue kandideerimiel. 3 EMMASTE VALLA ARENGUMUDEL 3.1 Emmate valla viioon aatak 2022 Emmate on avatud, noorteõbralik, oma puhat loodut ja kultuuripärandit hindav ning innutavat maaelu- ja ettevõtlukekkonda pakkuv tabiile elanike arvuga vald. 3.2 Emmate valla miioon 3.3 Arengut kandvad väärtued ja tegevupõhimõtted Kandvad väärtued, millele Emmate valla arendutegevued tuginevad: 54