Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn

Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Tallinn 2018 1

Töö nimetus: Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire Töö autor: Tiit Kakum Töö tellija: Tallinna Keskkonnaamet Töö teostaja: Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901 info@klab.ee www.klab.ee Töö valmimisaeg: 10.12.2018 2

Sisukord 1. Sissejuhatus... 4 2. Materjal ja metoodika... 5 3. Mõõtmiste tulemused... 9 3.1. Tallinna sademevee kvaliteedi võrdlus normidega.... 11 3.2. Tallinna sademevee kvaliteedis aja jooksul toimunud muutused.... 18 3.3. Mustoja vee kvaliteediklass... 27 3.4. Mikrobioloogilised näitajad.... 28 3.5. Tallinna sademevee poolt merre kantud saasteainete hulgad.... 36 4. Kokkuvõte... 37 3

1. Sissejuhatus Tallinna sademevesi juhitakse ära mitmes suunas, peamiselt merre, aga ka linna läbivatesse jõgedesse ja Pääsküla rappa. Sademevee väljalasud kuuluvad Tallinna Vesi AS-le, järelevalvet nende üle teostavad Keskkonnaameti Põhja regioon ja Tallinna Keskkonnaamet. 2018. aasta aprillis sõlmis Tallinna Keskkonnaamet tellijana Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ-ga käsunduslepingu Tallinna linna sademevee kvaliteedi seire korraldamine 2018. aastal. Selles kohustus töövõtja seirama sademevee kvaliteeti kuues punktis ning mõõtma reostuskoormusi. Töö eesmärgiks oli saada jooksvat informatsiooni sademevee omaduste kohta, mis peaks võimaldama hoida supelrandade vee puhtana ja tervisele ohutuna. Kokkuleppe kohaselt tuli mõõtmised läbi viia Mustojas Paldiski maantee lävendis ja viie sademeveekollektori (Saare tee, Lasnamäe, Sõjamäe, Rocca al Mare ja Kauge-Kraavi) suudmetes. Mõõta ja proove võtta tuli viiel korral erinevatel ilmastikuperioodidel. Töö käigus tuli välja selgitada kõige reostunuma veega väljalasud, anda hinnang sademevee kvaliteedis aja jooksul toimuvatele muutustele, võrrelda sademevee kvaliteeti keskkonda juhitavale veele seadusandlusega kehtestatud nõuetega, määrata Mustjõe oja vee kvaliteediklass ja mõõta sademeveega merre kantud reoainete kogused. 4

2. Materjal ja metoodika Lähteülesande kohaselt tuli 2018. aastal sademevee mõõtmisi läbi viia järgmistes punktides: Mustjõe oja Paldiski mnt. lävendis, Rocca al Mare väljalask, Saare tee väljalask, Lauluväljaku väljalask, Russalka väljalask ja Kauge ning Kraavi tänavate ristmikul asuv väljalask. Paraku jäi Russalka väljalask Reidi tee ehituse territooriumile ja ligipääs sellele suleti. Seetõttu sai sealt proove võtta vaid kolmel esimesel korral. Edasi asendas Tellija (Tallinna Keskkonnaamet) selle Kadrioru sademevee väljalasuga. Mustoja valgala asub täielikult Tallinna territooriumil haarates enda alla osa Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondadest. Oja kaudu juhitakse Kopli lahte nende alade sademevesi. Naftasaadusi tarvitavate ettevõtete sademevett puhastatakse mõnel pool mehhaaniliselt, ülejäänud vesi jõuab ojja ilma puhastamata. Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Õismäe ja osaliselt Mustamäe sademeveed. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Kütteperioodil on merre juhitav sademevesi teinekord kaetud õli laikudega. Valdav osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Allpool lisandub sellele Rannamõisa teel asuva endise Vasara tsehhi ja loomaaia sademevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare kaubanduskeskuse lähikonnas. Saare tee sademevee väljalasku kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose, Läänemere tänava ja Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaažveed ning Varsaallika oja. Osa veest jõuab kollektorisse isevoolselt, teine osa Pirita pumpla kaudu. Kollektor suubub Tallinna lahte Saare tee ja Pirita tee ristmiku lähedal. Lauluväljaku väljalasu kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres kaldast paarkümmend meetrit eemal. Russalka väljalasku kogutakse sademe- ja drenaažveed Suur-Sôjamäe tööstusrajoonist ja Tartu mnt. piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste poldrilt. Vesi suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses. Kauge-Kraavi väljalasu kaudu juhitakse Männiku piirkonna sademevesi Männiku rappa. Välitööde käigus mõõdeti kokkulepitud kohtades vee vooluhulki ja võeti proove. Vooluhulgad mõõdeti kiirus-ristlõikepindala meetodil firma Marsh-McBirney seadme Flo-Mate abil vastavalt kinnitatud metoodikale järgides ISO standardis nr 748 Measurement of liquid flow in open channels Velocity-area methods esitatud nõudeid. Vee proove võeti igal pool alati punktproovidena. Proovivõtul järgiti keskkonnaministri 6. mai 2002. aasta määrusega nr 30 Proovivõtumeetodid kehtestatud nõudeid. Välitöid viisid läbi atesteeritud proovivõtjad (tunnistused nr 1397/16, 1523/18 ja 1524/18). Kõigi mikrobioloogiliste näitajate ISO-meetodid on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt ISO 170025 järgi. Proovide võtmise nõud valmistati ette vastavalt EVS-EN ISO 19458:2006 Water 5

quality Sampling for microbiological analysis nõuetele. Proovide filtreerimine ja pesade loendamine teostati ISO 8199:2005 Water quality General guide to the enumeration of microorganisms by culture järgi. Mikroorganismide arvukuse ühikuks on silmaga nähtavad pesad pesa moodustavates ühikutes (PMÜ). Vee keemilised analüüsid tehti Keskkonnauuringute Keskuse laboris rahvusvahelist tunnustust leidnud meetodite abil. Ebapüsivad näitajad määrati kohapeal kaasaskantavate mõõduriistade abil. Välitingimustes ja laboris kasutatud analüüsimeetodeid on iseloomustatud tabelis 1. Tabel 1. Vee analüüsil kasutatud meetodid Näitaja Katsemeetod Metoodika lühikirjeldus Vee temperatuur ISO 5667-10 Temperatuurianduriga välitingimustes Lahustunud O 2 EVS-EN 25814 Membraanelektroodiga välitingimustes Elektrijuhtivus EVS-EN 27888 Välitingimustes 25 C suhtes ph ISO 10523 Potentsiomeetriline määramine klaaselektroodiga välitingimustes Hõljuvained EVS-EN 872 Filtreerimine ja kuivatamine BHT 7 ISO 5815-1 Filtreerimata proovi hapnikutarvidus elektrokeemilise O 2 määramisega Üldlämmastik SFS 5505 Kjeldahli meetod filtreerimata proovist Üldfosfor EVS-EN ISO 6878 Spektrofotomeetriline määramine filtreerimata proovist Naftasaadused EVS-EN ISO 9377-2 Ekstraheerimine heksaaniga. Lõppmääramine gaasikromatograafiliselt. E. coli arvukus EVS-EN ISO 9308-1 Coli- laadsete bakterite, termotolerantsete colilaadsete bakterite ja tõenäolise Escherichia coli määramine ja loendamine membraanfiltratsiooni meetodil. Enterokokid EVS EN ISO 7899 2 Fekaalse streptokoki avastamine ja loendamine membraanfiltratsiooni meetodil Nii analüüsi kui ka vooluhulga mõõtmise ja proovivõtu meetodite osas on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt (akrediteerimisulatus L008). Uurimistööde ajal saadud andmete paremaks töötlemiseks lisati kõik käesoleva töö käigus kogutud vee analüüside ja mõõtmiste tulemused Keskkonnauuringute Keskuses asuvasse Tallinna sademevee andmebaasi. Baas kujutab endast DBF-faili. 1. novembri 2018. aasta seisuga sisaldas baas linna ja ettevõtete kuuekümne viies punktis võetud 2284 vee proovi analüüsi tulemusi. Neis oli kokku määratud 16353 sademevee kvaliteeti ja kvantiteeti iseloomustavat näitajat. Käesolevas töös kajastatud mõõtmispunktid olid baasis esindatud 1336 prooviga, milles oli kokku määratud 11792 näitajat. Sealhulgas oli Rocca al Mare väljalask 355 proovi ja 3086 näitajaga, Mustoja Paldiski mnt 6

Mõõtmise tulemus lävendis 302 proovi ja 2744 näitajat, Russalka väljalask suudmes vastavalt 221 ja 2046, Saare tee väljalask 232 ja 2079, Lasnamäe kollektori suue 193 ja 1448, Kauge-Kraavi väljalask 32 ja 379 ning Kadrioru väljalask 1 analüüsi ja 10 näitajaga. Andmete võrdlemiseks kasutati aritmeetilisi keskmisi. Nende arvutamisel on välja jäetud üksikud ülejäänutest järsult erinevad analüüsitulemused. Allapoole analüüsimeetodi määramispiiri jäänud tulemused on loetud nulliks. Keskväärtuste omavahelise erinevuse olulisust on hinnatud matemaatilise statistika vahenditega. Enam levinud on neist Studenti t-test. Selle käigus eeldatakse, et kaks valimit (andmekogu) esindavad samasugust vee kvaliteeti. Seda eeldust nimetatakse nullhüpoteesiks. Seejärel hinnatakse eelduse paikapidavuse tõenäosust t-jaotuse abil. Tavaliselt loetakse nullhüpotees valeks (vee kvaliteet erinevaks) kui see tõenäosus jääb alla 5 %. Suurema tõenäosuse korral võib aritmeetiliste keskmiste erinevus olla puhtjuhuslik, ilma et vee keskmine kvaliteet tegelikult erinema oleks pidanud. Joonis 1. Studenti t-testi kasutamine keskväärtuste hindamisel 1,2 1 0,8 0,6 0,4 Valim A Valim B Valim C Valim D 0,2 0 0 40 80 120 160 Proovi number Joonisel 1 on näitena t-testi kasutamisest esitatud 4 valimit A, B, C ja D. Valimite A ja C keskmised on ühesugused ja võrdsed 0,38-ga (kujutatud sinise joonega). Valimite B ja D aritmeetilised keskmised 7

on samuti ühesuurused ja võrdsed 0,43-ga (kujutatud punase joonega). Seega on valimite A ja B keskmiste vahe 0,05 ja valimitel C ja D samuti 0,05. Kui võrrelda omavahel suure hajuvusega valimeid A ja B, siis annab Studenti test tõenäosuseks, et need iseloomustavad sama objekti, 40 %, s.t. nullhüpotees jääb ümber lükkamata. Väikese hajuvusega valimite C ja D omavaheline võrdlus annab tõenäosuseks 0,01 %. S. t. test tunnistab valimid erinevat vee kvaliteeti esindavateks. Eelnevast selgub, et Studenti t-test arvestab kahe näitajaga keskmiste vahega ja lähteandmete hajutatusega. Kui keskmiste vahe on lähteandmete hajutatusega võrreldes oluline, siis tunnistab test valimid erinevat nähtust kirjeldavateks, kui vahe on hajutatusega võrreldes tühine, siis võib erinevus olla tingitud puhtjuhuslikest faktoritest. Uute analüüsitulemuste lisandudes võivad keskmised kergesti võrdsustuda või lausa vastupidisteks muutuda. Studenti t-testi saab rakendada juhul kui valimid vastavad teatud nõuetele. Mittevastavuse korral tuleb pöörduda teiste võrdlusmeetodite poole. Käesolevas töös on taolistel juhtudel kasutatud mediaanitestide hulka kuuluvat U-testi. Selle meetodi puhul reastatakse kõik andmed suuruse järjekorras ja antakse neile järjekorranumbrid. Kõige väiksem on number üks, suuruselt järgmine kaks jne kuni suurimani välja. Eraldi eeskiri kehtib ühesuuruste andmete esinemise korral. Seejärel testitakse järjekorranumbritest moodustatud kogumeid. Kui ühte valimisse on teisega võrreldes koondunud oluliselt rohkem väikeseid (väikese järjekorranumbriga) või siis suuri (suure järjekorranumbriga) andmeid, siis loetakse valimid erinevat vee kvaliteeti kirjeldavateks, kui mitte, siis jääb nullhüpotees ümber lükkamata. Kui võrreldavaid valimeid on enam kui 2, siis tuleb võrdlustes rakendada dispersioonanalüüse. Võrdsete dispersioonidega ja enam-vähem normaaljaotusega valimite korral on kasutatud 1. tüüpi ANOVA nimelist meetodit, muudel juhtudel Kruskal-Wallise dispersioonanalüüsi. Esimene neist sarnaneb olemuselt t-testile, teine U-testile. Mõnikord võib ette tulla olukordi, kus veejuhtme kahest punktist võetakse proove alati samal päeval. Valimid on suure hajutatusega nagu A ja B joonisel 1, kuid pea-aegu alati annab samal päeval võetud proovidest näiteks B suurema tulemuse. Taolistel juhtudel ei kajasta eespool kirjeldatud seosteta valimite testid piisavalt hästi valimite vahelist erinevust ja kasutada tuleb seostega valimite teste. Kui andmed vastavad t-testi nõuetele, siis on käesolevas töös rakendatud paariliste valimite t-testi, kui mitte, siis paariliste valimite märgitesti. Viimasel juhul pannakse väärtusele + märk kui ta on suurem teise valimi vastavast väärtusest ja märk, kui on sellest väiksem. Kui ühesugused märgid on tugevas ülekaalus, siis esindavad valimid erinevat vee kvaliteeti, kui plusse-miinuseid on enam-vähem ühepalju, siis mitte. Kolme ja enama valimi võrdlemisel on taolistel juhtudel kasutatud 3. tüüpi ANOVA-t või Friedmani dispersioonanalüüsi. 8

3. Mõõtmiste tulemused Tallinna sademevee seire esimene mõõtmiste ring tehti 24. aprillil 2018. aastal. Mõõtmiste ajal oli valdavalt pilves ilm. Lühiajaliselt sadas vähest vihma. Õhu temperatuur oli mõõtmiste ajal kuni +12 C. Vee analüüsil ja kohapeal tehtud mõõtmistel saadud tulemused on esitatud tabelis 2. Tabel 2. 24. aprillil 2018. a. tehtud mõõtmiste tulemused Näitaja Ühik Kauge- Kraavi Mustoja Rocca al Mare Russalka Saare tee Temperatuur C 7 10 8 8 8 6 Lahust. O2 mg/l 8,1 9,8 10,0 9,5 10,6 11,1 ph - 7,3 7,3 7,2 7,3 7,5 7,3 Elektrijuhtivus μs/cm 826 1339 851 1054 1127 969 Hõljuvaine mg/l 4 3 8 9 11 4 BHT7 mgo2/l <3 <3 <3 <3 3,1 <3 NH4 mgn/l - - 0,28 0,42 - - N üld mgn/l 2,0 4,6 3,4 3,3 1,9 3,2 P üld mgp/l 0,15 0,13 0,10 0,20 0,11 0,16 Naftasaadused mg/l - - <0,02 0,07 - - E. Coli PMÜ/100ml 10 11000 9300 28000 4100 450 Enterokokid PMÜ/100ml 17 1500 4000 16000 700 2200 Vooluhulk m3/d 208 6065 12100 6756 6212 1711 Teine sademevee mõõtmiste ring toimus 16. mail 2018. Ilm oli selge ja sademeteta. Õhu temperatuur oli +23 C. Mõõtmiste tulemused on esitatud tabelis 3. Tabel 3. 16. mail 2018. a. tehtud mõõtmiste tulemused Näitaja Ühik Lauluväljak Kauge- Kraavi Lauluväljak Mustoja Rocca al Mare Russalka Saare tee Temperatuur C 10 11 12 11 13 11 Lahust. O2 mg/l 9,0 9,5 9,5 8,5 9,6 8,8 ph - 7,8 7,9 7,8 7,6 7,8 7,8 Elektrijuhtivus μs/cm 625 1293 866 989 1562 1084 Hõljuvaine mg/l 4 2 9,5 15 11 7 BHT7 mg O2/l <3 <3 <3 3,5 <3 <3 NH4 mg N/l - - 0,29 0,63 - - Nüld mg N/l 2,1 5,0 3,6 2,3 2,6 2,7 Püld mg P/l 0,15 0,17 0,07 0,29 0,10 0,33 Naftasaadused mg/l - - 0,02 0,15 - - E. Coli PMÜ/100ml 0 28000 5500 1100 4400 930 Enterokokid PMÜ/100ml 140 2200 1600 550 6200 1700 Vooluhulk m3/d 59,4 1980 10500 3860 1210 569 9

Kolmas mõõtmiste ring tehti 11. juulil 2018. Ilm oli muutliku pilvisusega, aga sademeteta. Õhu temperatuur oli +18..+20 C. Mõõtmiste tulemused on esitatud tabelis 4. Tabel 4. 11. juulil 2018. a. tehtud mõõtmiste tulemused Näitaja Ühik Kauge- Kraavi Mustoja Rocca al Mare Russalka Saare tee Temperatuur C 11 12 15 12 13 12 Lahust. O2 mg/l 7,7 7,1 4,6 1,5 9,1 9,3 ph - 8,0 8,0 7,8 7,5 7,8 7,9 Elektrijuhtivus μs/cm 563 1240 868 1031 1555 1219 Hõljuvaine mg/l 3 10 26 68 20 7 BHT7 mg O2/l <3 3 11 35 <3 <3 NH4 mg N/l - - 5,9 4,9 - - Nüld mg N/l 1,4 10,0 8,9 6,8 2,8 2,3 Püld mg P/l 0,12 0,61 0,66 1,30 0,12 0,25 Naftasaadused mg/l - - <0,02 0,13 - - E. Coli PMÜ/100ml 320 82000 540000 680000 5200 280 Enterokokid PMÜ/100ml 60 390 40000 320000 330 45 Vooluhulk m3/d 118 1500 7170 3340 785 172 Neljas mõõtmiste ring tehti 5. septembril 2018. Taevas oli pilves, hooti sadas vähest vihma. Õhu temperatuur oli +16..+17 C. Reidi tee ehituse tõttu oli ligipääs Russalka sademevee väljalasule suletud. Ülejäänud mõõtmispunktides saadud tulemused on esitatud tabelis 5. Tabel 5. 5. septembril 2018. a. tehtud mõõtmiste tulemused Näitaja Ühik Lauluväljak Kauge- Kraavi Lauluväljak Mustoja Rocca al Mare Saare tee Temperatuur C 12 15 14 17 17 Lahust. O2 mg/l 8,1 7,9 3,3 6,4 7,2 ph - 7,6 7,3 7,5 7,5 7,6 Elektrijuhtivus μs/cm 531 932 766 820 417 Hõljuvaine mg/l 2 8 36 22 16 BHT7 mg O2/l <3 <3 26 11 3,7 NH4 mg N/l - - 12 2,1 - N üld mg N/l 1,5 4,5 12 3,6 1,4 P üld mg P/l 0,13 0,25 1,50 0,49 0,24 Naftasaadused mg/l - - <0,02 0,085 - E. Coli PMÜ/100ml 1 2400000 4100 73000 7300 Enterokokid PMÜ/100ml 58 580000 2900 26000 3100 Vooluhulk m3/d 106 2160 9158 1909 648 Viies mõõtmiste ring tehti 16. oktoobril 2018. Öösel oli vihma sadanud, proovivõtu ajal oli sademeteta. Õhu temperatuur oli kuni +17 C. Reidi tee ehituse tõttu suletud ligipääsuga Russalka sademevee väljalasu oli Tallinna Keskkonnaamet asendanud Kadrioru sademevee kanaliga. Paraku ei 10

leidnud mõõtmisi teostanud isikud seda üles. Ülejäänud mõõtmispunktides saadud tulemused on esitatud tabelis 6. Tabel 6. 16. oktoobril 2018. a. tehtud mõõtmiste tulemused Näitaja Ühik Kauge- Kraavi Lauluväljak Mustoja Rocca al Mare Saare tee Temperatuur C 11 13 12 14 12 Lahust. O2 mg/l 9,1 9,5 9,5 3,4 9,0 ph - 7,8 7,9 7,8 7,5 7,9 Elektrijuhtivus μs/cm 543 1167 849 1099 1014 Hõljuvaine mg/l <2 <2 14 28 <2 BHT7 mg O2/l <3 <3 <3 31 <3 NH4 mg N/l - - 0,37 2,9 - N üld mg N/l <1 4,9 3,6 4,6 2,7 P üld mg P/l 0,13 0,16 0,17 1,00 0,19 Naftasaadused mg/l - - <0,02 0,08 - E. Coli PMÜ/100ml 8 17000 150 670000 5600 Enterokokid PMÜ/100ml 16 400 6800 98000 58 Vooluhulk m3/d 95,0 2850 12440 4500 582 22. oktoobril mindi AS Tallinna Vesi poolt antud koordinaatide alusel Kadrioru sademevee kanali äärde ja võeti kanalist vee proovid. Analüüside tulemused on esitatud tabelis 7. Tabel 7. 22. oktoobril 2018. a. Kadrioru sademevee kanalist võetud veeproovi analüüsi tulemused Näitaja Ühik Kadriorg Temperatuur C 10 Lahust. O2 mg/l 10,8 ph - 8,2 Elektrijuhtivus μs/cm 663 Hõljuvaine mg/l <2 BHT7 mg O2/l <3 N üld mg N/l 2,2 P üld mg P/l 0,07 E. Coli PMÜ/100ml 37 Enterokokid PMÜ/100ml 58 3.1. Tallinna sademevee kvaliteedi võrdlus normidega. Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. aasta määrusega nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed on looduskeskkonda juhitava sademevee jaoks kehtestatud normid järgmistele üldnäitajatele: hõljuvaineid tohib olla maksimaalselt 40 mg/l, naftasaaduseid 5 mg/l, üldfosforit 1 mg/l, üldlämmastikku 45 mg/l, BHT 7 kuni 11

15 mg/l ja KHT kuni 125. Sademevee ph peab jääma vahemikku 6,0-9,0. Lisaks on limiteeritud ka paljude ohtlike ainete kontsentratsioonid, millistest Tallinna sademevees on aegade jooksul määratud tsinki (lubatud kuni 50 μg/l), vaske (kuni 15 μg/l), pliid (kuni 14 μg/l), kaadmiumi (kuni 5 μg/l) ja elavhõbedat (kuni 1 μg/l). Tabelis 8 on esitatud viimase kuue aasta keskmised saasteainete sisaldused Tallinna sademevees. Tabeli esimeses reas on nimetuse Proove all toodud antud perioodil võetud veeproovide arv. Tõsi küll, proovides ei ole mõnikord analüüsitud kõiki tabelis esitatud näitajaid. Siiski annab proovide arv enamlevinud näitajate korral mingi ülevaate keskmiste arvutamisel kasutada olnud analüüside hulgast. Tabel 8. Tallinna sademevee keskmine koostis 2013.-2018. aastal Näitaja Ühik Kauge- Kraavi Lauluväljak Mustoja Rocca al Mare Russalka Saare tee Norm Proove tk 23 35 35 48 33 35 - Temperatuur C 10,5 11,3 10,6 12,3 10,5 10,1 - Lahust. O2 mg/l 8,4 7,9 8,2 6,4 9,8 8,9 - ph - 7,78 7,80 7,67 7,52 7,89 7,70 6-9 Elektrijuhtivus μs/cm 376 959 673 786 759 944 - Hõljuvaine mg/l 46 25 35 47 29 36 40 BHT7 mg O2/l 7,7 5,0 7,2 14,3 11,3 11,7 15 NH4 mg N/l - - 1,16 2,06 - - - N üld mg N/l 1,57 5,01 3,44 3,80 2,13 4,65 45 P üld mg P/l 0,251 0,344 0,278 0,539 0,165 0,520 1 Naftasaadused mg/l - - 0,220 0,180 - - 5 Vooluhulk m3/d 708 4160 13600 5370 12100 1150 - Valitsuse määrus nr 99 kehtib sademevee väljalaskude kohta. Seda ei saa rakendada Mustoja suhtes (kuigi viimase vee keskmine kvaliteet vastab määruse nõuetele). Võrreldes määruse nõuetega väljalaskude vee kuue aasta keskmist hõljumisisaldust selgub, et Rocca al Mare kollektoris ületab see normi 7 mg/l ja Kauge-Kraavi kollektoris 6 mg/l võrra. Andmebaas sisaldab kokku viimase kuue aasta jooksul Rocca al Mare veest tehtud 35 hõljuvainete määrangut ja neist 15 ehk 45% ületasid lubatud piiri. Sealhulgas 2018. aasta viiest proovist ületati lubatud hõljumisisaldus ühes. Ülejäänud mõõtmispunktides 2018. aastal normi ületamisi ei esinenud. Kauge-Kraavi kollektorist viimase 6 aasta jooksul võetud 23-st proovist oli hõljumisisaldus lubatust suurem neljas (17%). Üksikanalüüside tasemel on normide ületamisi ette tulnud ka neil kollektoritel, mille keskmine hõljumisisaldus jäi nõuete piiridesse. Russalka sademeveest on kuue aasta jooksul tehtud 33 hõljumi 12

Hõljuvained mg/l analüüsi ja 4 neist e. 12% oli üle normi. Saare tee ja Lasnamäe kollektoritest on kummastki võetud 35 proovi ja mõlemas oli hõljumisisaldus üle normi neljal korral (11%). Joonisel 2 on graafiliselt esitatud viimase kuue aasta jooksul tehtud sademevee hõljumisisalduse üksikanalüüside tulemused. Lilla punktiiriga on kujutatud lubatud piirväärtus 40 mg/l. Suurim tulemus saadi Saare tee kollektorist 8. juunil 2016. aastal, 700 mg/l. Samal päeval saavutati maksimumtulemus ka Russalka (390 mg/l), Lauluväljaku (360 mg/l) ja Rocca al Mare (240 mg/l) kollektorite vees. Mustojas on suurim hõljumisisaldus määratud 3. märtsil 2015. aastal (460 mg/l) ja Kauge-Kraavi tänavate ristmikul asuva kollektori suurimad hõljumisisaldused saadi samuti 3. märtsil 2015. (390 mg/l) ning 12. juulil 2016. a. (350 mg/l). Kõik eelpoolmainitud proovid võeti Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (edaspidi ELLE) töötajate poolt ja analüüsid tehti kas Terviseameti või Latvian Environment, Geology and Meteorology Centre laboris. 800 700 600 500 Joonis 2. Tallinna sademevee hõljumianalüüside tulemused aastatest 2013-2018 Saare tee Lauluväljak Rocca al Mare Mustoja Russalka Kauge-Kraavi Norm 400 300 200 100 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Naftasaaduseid on sademevee seire raames viimase kuue aasta jooksul määratud ainult kahes punktis Mustojas ja Rocca al Mare kollektoris. Ülejäänud mõõtmispunktides lõpetati nende määramine 2003. aastal, sest analüüside tulemused olid väga väikesed jäädes normist keskmiselt 100 korda madalamaks. Ka Mustojas ja Rocca al Mare kollektoris ei ole viimase kuue aasta jooksul sademevee normide ületamisi avastatud. Nagu jooniselt 3 selgub, mõõdeti Mustojast 8. juunil 2016.aastal ELLE poolt võetud proovis naftasaadusi 2,0 mg/l ja Rocca al Mare kollektorist 30. juulil 13

Püld mgp/l 2014. aastal TTÜ ja AS Tallinna Vesi ühisprojekti käigus võetud proovis 3,1 mg/l. Muud suuremad analüüsitulemused jäävad 1 mg/l kanti. Joonis 3. Tallinna sademevee naftaproduktide sisalduse analüüside tulemused aastatest 2013-2018 5 4 3 Saare tee Lauluväljak Rocca al Mare Mustoja Russalka Kauge-Kraavi Norm 2 1 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Raskemetalle määrati Tallinna sademevees viimati ELLE poolt 11. novembril 2016 võetud veeproovides. Analüüsiti Zn, Cd, Ni ja Cu sisaldust. Kõik analüüside tulemused jäid normide piiridesse. Varasemad analüüsid pärinevad 1990.--2001. aastast. Siis analüüsis EKUK lisaks eelmainitud neljale elemendile veel Hg, Pb ja Cr sisaldust. Tookord olid lubatud piirväärtused kõrgemad ja kõik analüüside tulemused jäid tolleaegsete normide piiridesse. Vee ph ei ole uuritud lävendites viimase kuue aasta jooksul lubatud piiridest väljunud. Kokku on selle aja jooksul tehtud 209 määrangut ja alati on ph jäänud vahemikku 6-9. Madalaim väärtus 6,98 - on mõõdetud 23. augustil 2018 ELLE poolt Mustojas Paldiski mnt lävendis ja kõrgeim 8,29 8. märtsil 2015 Kauge-Kraavi kollektori vees, samuti ELLE poolt. Uuritud mõõtmispunktides on viimase 6 aasta jooksul BHT 7 määranguid tehtud kokku 196 korda ja 21 korda on tulemus ületanud lubatud piiri 15 mgo2/l. Sealhulgas on Saare tee kollektori vees tehtud 35 määrangut ja 3 oli üle normi, Lauluväljaku kollektori vees 35 määrangut ja 1 üle normi, Russalka kollektori vees 33 määrangut ja 3 üle, Rocca al Mare vees vastavalt 35 ja 8, Kauge-Kraavi vees 23 ja 3 ning Mustoja vees 35 ja 3. Joonisel 4 on esitatud BHT 7 üksikanalüüside tulemused. Sellelt on näha, et suurimad olid BHT väärtused Saare tee ja Russalka kollektorites. 8. juunil 2016 andis ELLE analüüs 14

BHT7 mgo2/l BHT 7 tulemuseks Saare teel 210 ja Russalka kollektoris 138 mgo2/l, 3. märtsil 2015 Russalka juures 120 ja Saare teel 103 mg/l. Ülejäänud mõõtmispunktides saavutati maksimumid 8. juunil 2016: Mustoja 89 mgo2/l, Kauge-Kraavi väljalask 87 mg/l, Rocca al Mare väljalask 80 ja Lauluväljaku väljalask 66 mgo2/l. 2018. aastal ületas sademevee BHT 7 lubatud piiri kolmel korral. Rocca al Mare kollektoris saadi 11. juulil tulemuseks 35 ja 16. oktoobril 31 mgo2/l ning Mustojas 5. septembril 26 mgo2/l. 250 200 Joonis 4. Tallinna sademevee BHT-analüüside tulemused aastatest 2013-2018 Saare tee Lauluväljak Rocca al Mare Mustoja Russalka Kauge-Kraavi Norm 150 100 50 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Üldlämmastikku on seiratud punktides viimastel aastatel määratud kokku 209 korda ja norm 45 mg/l ületati ühes proovis (v.t. joonis 5). 29. septembril 2014. aastal TTÜ ja AS Tallinna Vesi ühise seire käigus võetud Saare tee sademevee proovis saadi tulemuseks 56,1 mg/l. Üldfosforit on nimetatud kuues punktis viimastel aastatel kokku määratud samuti 209 korda ja lubatud piiri 1 mg/l ületamisi on ette tulnud 11 korda. Saare teel on tehtud 35 mõõtmist ja üle normi oli 3 tulemust, Rocca al Mare väljalasus on tehtud 48 analüüsi ja üle normi oli 4 tulemust, Lauluväljaku kollektori sademevees samuti 35 analüüsi, millest üks oli üle normi, Russalka sademevees 33 analüüsi, millest 3 oli üle normi. Kauge-Kraavi sademevee kõik 23 analüüsi vastasid nõuetele. Mustoja on pinnaveekogu ja selle vee kvaliteeti hinnatakse teistsuguste kriteeriumite alusel. Kui aga siiski rakendada sademevee norme, siis ei vastaks 35-st analüüsist nõuetele kaks. 15

P üld mgp/l N üld mgn/l 2018. aastal kõigist punktidest võetud kokku 28-s veeproovis ületas fosforisisaldus normi kahes: 9. juulil oli Rocca al Mares fosforit 1,3 mg/l ja 5. septembril Mustojas 1,5 mg/l. 60 50 40 Joonis 5. Tallinna sademevee lämmastikuanalüüside tulemused aastatest 2013-2018 Saare tee Lauluväljak Rocca al Mare Mustoja Russalka Kauge-Kraavi Norm 30 20 10 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 6 5 4 Joonis 6. Tallinna sademevee fosforianalüüside tulemused aastatest 2013-2018 Saare tee Lauluväljak Rocca al Mare Mustoja Russalka Kauge-Kraavi Norm 3 2 1 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 16

Kõige suuremad fosforisisaldused on kuue aasta jooksul määratud Saare tee väljalasus: 29. juulil 2014. aastal TTÜ ja AS Tallinna Vesi ühise seire käigus võetud proovis saadi tulemuseks 5,95 mg/l ja 8. juunil 2016 ELLE poolt võetud proovis 3,5 mg/l. Rocca al Mare sademevees oli suurim fosforisisaldus 11. novembril 2015. a. 1,91 mg/l, Lauluväljaku kollektoris 8. juunil 2016 1,72 mg/l, Mustojas 5. septembril 2018 1,5 mg/l ja Russalka kollektoris 8. juunil 2016. aastal 1,21 mg/l. Tabel 8 annab võimaluse võrrelda omavahel erinevate väljalaskude sademevee omadusi. Seejuures kerkib üles küsimus, kas tabelis toodud aritmeetiliste keskmiste erinevus peegeldab ka vee keskmise kvaliteedi tegelikku erinemist või võivad tabeli keskmised erineda puhtjuhuslikel põhjustel. Selle väljaselgitamiseks testiti väljalaskude andmeid (Mustoja jäeti välja) matemaatilise statistika meetoditega. 3. tüüpi ANOVA-t ei saanud rakendada, sest lähteandmete dispersioonid olid väga erinevad. Friedmani dispersioonanalüüs näitas, et praktiliselt kõigi tabelis toodud näitajate osas oli väljalaskudel selgeid erinevusi. Hõljuvainete sisalduse osas ületas teisi selgelt Rocca al Mare väljalask. Kauge-Kraavi väljalasus saavutati küll praktiliselt sama kõrge aritmeetiline keskmine, kuid see baseerus vaid kahel väga suurel analüüsi tulemusel (vt. joonis 2). Enamikul mõõtmispäevadest saadi Rocca al Mares märksa suurem tulemus ja seetõttu annab paaridevaheline võrdlus, et nimetatud kahe punkti hõljumisisaldused erinesid oluliselt. Ülejäänud kolme mõõtmispunkti (Saare tee, Lauluväljak ja Russalka) keskmiste omavahelised erinevused võisid olla puhtjuhuslikud. Ka BHT puhul (joonis 4) tunnistab Friedmani dispersioonanalüüs ülejäänutest selgelt erinevaks (suuremaks) Rocca al Mare sademevee. Ülejäänud väljalasud ei erine omavahel oluliselt. Üldlämmastikku sisaldub kõige rohkem Lauluväljaku ja Saare tee kollektorites ja kõige vähem Kauge- Kraavi väljalasus. Ülejäänud kaks (Rocca al Mare ja Russalka) jäävad nende vahele erinemata oluliselt mitte ühestki neist. Varasematel aastatel on suuri lämmastikusisaldusi avastatud ka Russalka kollektoris, seda just kevadeti lume sulamise perioodil. Need on olnud seotud jäätumisvastaste ainete kasutamisega lennujaamas. Viimase kuue aasta jooksul ei ole sellisele olukorrale peale juhtutud. Sademevees esinev fosfor on enamasti seotud hõljuvainetega ja selle sisaldus muutub enam-vähem hõljumi rütmis. Kõrgema fosforisisaldusega paistavad silma Saare tee ja Rocca al Mare väljalasud, madala fosforisisaldusega Russalka ja Kauge-Kraavi sademevesi. Elektrijuhtivuse keskmine väärtus on ülejäänutest kõrgem Lauluväljaku väljalaskmes, teistest madalam Kauge-Kraavi sademevees. Juhtivus iseloomustatab teatavasti soolade sisaldust vees. Suuremaid maksimume võib tavaliselt täheldada varakevadisel ajal kui tänavatel sulab soolatud lumi. 17

3.2. Tallinna sademevee kvaliteedis aja jooksul toimunud muutused. Veel kolmkümmend aastat tagasi juhiti Tallinna reovesi merre praktiliselt ilma puhastamata. Seetõttu ei pööratud pikka aega sademeveele kui teisejärgulisele probleemile mitte mingisugust tähelepanu. Sademevee andmebaasis on vee analüüsi tulemusi küll alates 1979.-st aastast, kuid varasemad neist on harvad ja suurelt jaolt seotud kütuseavariidega. 1990. aasta paiku hakati Tallinna reovett Paljassaares korralikult puhastama ja süvaveelise väljalasu kaudu kaldast kaugele eemale juhtima. Sellega vähenes reovee mõju rannalähedase vee kvaliteedi kujundajana ja tõusis sademevee osatähtsus. Siis hakati ka linna sademevett regulaarsemalt seirama. Valdav osa Keskkonnauuringute Keskuses asuva Tallinna sademevee andmebaasis sisalduvast infost pärinebki just eelmise sajandi viimasest kümnendist ja käesoleva sajandi algusest. Järgnevalt on iseloomustatud viie sademeveeväljalasu ja Mustoja vee kvaliteedis aja jooksul toimunud muutusi. Seejuures ei ole kasutatud neid vee analüüside tulemusi, mis teadaolevalt vastavad ebatüüpilistele oludele. Näiteks võib tuua Mustoja süvendamise 2006. aasta oktoobris ja reo- ning sademevett eraldavate laudvaheseinte purunemised Pirita pumplas ning Lauluväljaku kollektoris vastavalt 2006. ja 2007. aastal. Sellegipoolest jääb sademevesi koostiselt ebastabiilseks ja reostusnäitajate üksikud järsud kõrvalepõiked (vt. joonised 2-6) muudavad aastakeskmiste graafikud võrdlemisi hüplevateks. Pikaajaliste muutuste paremaks esiletoomiseks on seire käigus võetud proovid tabelite tegemisel jagatud neljaks suuremaks grupiks. Nendeks on aastad 1985-1992, 1993-1999, 2000-2012 ja 2013-2018. Esimene periood iseloomustab (väikese ajalise nihkega, mis on vajalik muutuste esiletulekuks) nõukogudeaegset raiskavat majandust, teine sellele järgnenud majandusdepressiooni ja kaks viimast perioodi uut majandustõusu. 2013. aasta algusest hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. aasta määrus nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Sellega karmistati looduskeskkonda juhitava sademevee kvaliteedile varem kehtinud nõudeid ja lisati juurde uusi täiendavaid norme mitmetele seni limiteerimata näitajatele. Seega võib öelda, et eeltoodud klassifitseerimisega püütakse välja selgitada, kas majanduselus ja keskkonnakaitses toimunud muutustel on olnud mingi mõju ka sademevee omadustele. Saare tee kollektori sademevee keskmist koostist on iseloomustatud tabelis 9. Tabel 9. Saare tee väljalasu sademevee keskmine koostis erinevatel perioodidel Näitaja Ühik 1989-1992 1993-1999 2000-2012 2013-2018 Proove tk. 26 66 105 35 Temperatuur C - - 9,0 10,1 Lahust. O2 mg/l 11,1-9,4 8,9 ph - 7,75 7,55 7,66 7,70 18

Elektrijuhtivus µs/cm - - 1390 944 Hõljuvaine mg/l 30 22 17 36 BHT7 mg O2/l 16,9 5,0 5,3 11,7 KHT mg O/l 42,0 39,3 40,3 - N üld mg N/l 4,71 3,86 4,47 4,65 P üld mg P/l 0,589 0,687 0,535 0,520 Naftasaadused mg/l 0,165 0,0716 0,0215 - Zn µg/l 42 25 10 - Cu µg/l 9 0 7 - Pb µg/l 20 2 2 - Ni µg/l 40 - - - Cd µg/l 0,91 0,74 0 - Hg µg/l 0,02 0 0,02 - Vooluhulk m3/d 3500 4280 2380 1150 Statistika testid näitavad, et vee omadused erinesid tabelis toodud perioodidel oluliselt pea-aegu kõigi näitajate osas. Aja jooksul on märgatavalt vähenenud Saare tee sademevee vooluhulk. Raskemetallidest on enam-vähem muutumatuna püsinud elavhõbeda sisaldus. Kõigi ülejäänute sisaldused on aja jooksul vähenenud. Kui enne 1993. aastat tuli mõnes proovis ette praegu kehtivate piirväärtuste ületamist, siis hiljem ei ole seda enam juhtunud. Selgelt on vähenenud ka naftasaaduste sisaldus (v.t. joonis 8). Maksimaalse tulemuse said TTÜ teadlased 23. mail 1991. aastal 0,55 mg/l. Lubatud piirväärtust 5 mg/l ei ole mitte kunagi ületatud. Reostuse üldnäitajate (hõljuvained, BHT, N üld, P üld) osas on peale 1989. aastat valitsenud pigem kerge vähenemise tendents, kuid viimase perioodi keskmised ei näita seda enam. Põhjuseks on kaks äärmiselt räpast veeproovi. 29. juulil 2014 võeti TTÜ ja AS Tallinna Vesi ühise seire käigus proov, mille hõljumisisaldus oli 136 mg/l, BHT 7 103, N üld 56,1 ja P üld 5,95 mg/l. 8. juunil 2016 võttis ELLE proovi, mille hõljumisisaldus oli 700, BHT 7 210, N üld 16,1 ja P üld 3,5 mg/l. Need proovid avaldasid olulist mõju vastavatele aastakeskmistele kontsentratsioonidele (v.t. joonised 7, 9, 10, 11) ja kogu viimase perioodi aastakeskmistele. Vee ph ei ole mitte üheski proovis väljunud lubatud piiridest. Teise perioodi veidi madalam keskmine võib olla seotud asjaoluga, et mingil ajal võttis Tallinna Vesi AS kollektori suudme asemel proove Pirita sademeveepumplast. Pumpla ja suudme vahel lisanduv Varsaallika oja võib mõjutada vee ph väärtust. Saare tee sademevee KHT-d on määratud kolme esimese perioodi vältel kokku 17 korral. Testid perioodide vahel olulist erinevust ei näe. Lubatud piirväärtust (125 mg/l) ei ületatud mitte üheski proovis. Tabeli 8 andmed näitavad nagu oleks 1989-1992 aastatel olnud Saare tee kollektori vees lahustunud hapnikku rohkem kui viimasel perioodil. Tegelikult on kõik varasemad O 2 mõõtmised tehtud TTÜ poolt 1991. aasta aprillis-mais. Ülejäänud kuudel hapnikku ei mõõdetud. Ka praegusel ajal on Saare tee sademevee hapnikusisaldus kevadeti keskmisest kõrgem ja täiesti võrreldav 1991. aastal saadud tulemustega. 19

Naftaproduktid mg/l Hõljuvained mg/l Joonis 7. Hõljuvainete aastakeskmised kontsentratsioonid Tallinna sademevees 140 120 100 80 Saare tee Lauluväljak Russalka Kauge-Kraavi Rocca al Mare Mustoja Norm 60 40 20 0 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 Aasta Joonis 8. Naftaproduktide aastakeskmised kontsentratsioonid Tallinna sademevees 2,5 2 1,5 1 Saare tee Lauluväljak Russalka Kauge-Kraavi Rocca al Mare Mustoja 0,5 0 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 Aasta 20

Üldlämmastik mg N/l BHT7 mg/l Joonis 9. Tallinna sademevee aastakeskmised BHT-d 40 35 30 25 20 15 Saare tee Lauluväljak Russalka Kauge_Kraavi Rocca al Mare Mustoja Norm 10 5 0 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 Aasta 18 16 14 12 10 8 6 4 2 Joonis 10. Tallinna sademevee aastakeskmised üldlämmastiku kontsentratsioonid Saare tee Lauluväljak Russalka Kauge-Kraavi Rocca al Mare Mustoja 0 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 Aasta 21

Üldfosfor mg P/l Joonis 11. Tallinna sademevee aastakeskmised üldfosfori sisaldused 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 Saare tee Lauluväljak Russalka Kauge-Kraavi Rocca al Mare Mustoja Norm 0,4 0,2 0,0 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 Aasta Lasnamäe kollektori suudmepiirkonnast võetud veeproovide analüüsitulemuste aritmeetilised keskmised on esitatud tabelis 10. Aastaringselt on sealt proove võetud II, III ja IV perioodil. Esimest perioodi esindavad 8 tehnikaülikooli poolt 1991. aasta aprilli ja mai kuus võetud proovi. Seetõttu on statistiliselt testitud ainult kolme viimast perioodi. Tabel 10. Lauluväljaku väljalasu sademevee keskmine koostis erinevatel perioodidel Näitaja Ühik 1991 1996-1999 2000-2012 2013-2018 Proove tk. 8 50 100 35 Temperatuur C - - 10,6 11,3 Lahust. O2 mg/l 8,3-8,8 7,9 ph - 7,18 7,62 7,75 7,80 Elektrijuhtivus µs/cm - - 1130 959 Hõljuvaine mg/l 18 13 16 25 BHT7 mg O2/l 9,0 6,6 4,4 5,0 KHT mg O/l - 22,0 28,0 - N üld mg N/l 5,36 4,52 5,02 5,01 P üld mg P/l 0,620 0,307 0,288 0,344 Naftasaadused mg/l 0,0959-0,0164 - Vooluhulk m3/d - - 6820 4160 Testid avastatavad kolme perioodi vahel olulisi erinevusi vaid ph ja BHT väärtustes. Vee ph oli aastatel 1996-1999 väiksem ja BHT suurem kui järgnevatel perioodidel. Ülejäänud komponentide 22

aritmeetilised keskmised võivad erineda puhtjuhuslikel põhjustel, ilma et vee keskmine kvaliteet tegelikult muutunud oleks. Kahe perioodiga piirduvatest näitajatest (temperatuur, lahustunud O 2, elektrijuhtivus ja vooluhulk) erinesid oluliselt vaid hapnikusisaldus ja juhtivus. KHT analüüse oli vaid kaks, kumbki erineval perioodil. Tabel 11. Russalka väljalasu sademevee keskmine koostis erinevatel perioodidel Näitaja Ühik 1991 1996-1999 2000-2012 2013-2018 Proove tk. 17 64 107 33 Temperatuur C - - 9,9 10,5 Lahust. O2 mg/l 8,0-10,6 9,8 ph - 7,91 7,61 7,80 7,89 Elektrijuhtivus µs/cm - - 900 759 Hõljuvaine mg/l 29 13 18 29 BHT7 mg O2/l 14,3 5,9 6,2 11,3 KHT mg O/l 21,0 43,6 34,3 - N üld mg N/l 8,72 5,40 7,66 2,13 P üld mg P/l 0,214 0,198 0,160 0,165 Naftasaadused mg/l 0,167 0,0877 0,0868 - Zn µg/l 40 9 0 - Cu µg/l 13 2 7 - Pb µg/l 2 1 1 - Cd µg/l 0,70 0,09 0 - Hg µg/l 0,01 0,03 0,01 - Vooluhulk m3/d 20600 13700 11900 12100 Russalka sademeveeväljalasul (tabel 11) on vee keskmine kvaliteet aja jooksul kindlasti muutunud järgmiste näitajate osas: ph, elektrijuhtivus, hõljuvained, BHT 7, N üld, P üld, naftasaadused, Zn, Cu, Cd ja vooluhulk. Ülejäänud tabelis esitatud näitajate puhul võisid aritmeetilised keskmised erineda ka juhuse tõttu. Eriti järsk muutus on aja jooksul toimunud Russalka kollektori vooluhulkades. See on olnud ka silmaga märgatav. Üheksakümnendate aastate alguses juhiti sealne sademevesi merre kahe toru kaudu. Hiljem, kui vooluhulk vähenes, lükkas meri tormide ja rüsijää abiga ühe torudest pinnasega kinni. Sellele vaatamata vähenes ka ainsa alles jäänud toru kaudu merre suunatud vee hulk. Üle paljude aastate töötasid kaks toru jälle üheaegselt 18. oktoobril 2004, 16. novembril 2005 ja 19. jaanuaril 2011 tehtud mõõtmiste ajal. Tõenäoliselt olid suured vooluhulgad siis seotud Ülemiste järve veetaseme langetamisega ülevoolu kaudu. Russalka sademevee BHT 7 keskmiste väärtuste kujunemisel mängivad olulist rolli üksikud väga kõrged analüüside tulemused. Näiteks võib tuua ELLE poolt 3.03.2015 määratud 120 ja 8.06.2015 määratud 138 mg/l. Neil päevadel olid ka hõljuvainete sisaldused suured, vastavalt 76 ja 390 mg/l. 12.09.2017 23

saadi hõljumisisalduseks 170 mg/l. Selle tagajärjel ilmuvad aastakeskmiste graafikutele kõrged piigid ja mõjutada saavad ka pikemate perioodide keskmised. Naftasaaduseid on Russalka väljalasus alati vähe olnud ja aja jooksul on nende sisaldus veelgi vähenenud. Seevastu lämmastikku on tavaliselt rohkem kui teistes väljalaskudes (joonis 11). Nagu eespool märgitud, pärineb see lennuväljalt, kus kasutatakse lämmastikku sisaldavaid kemikaale külmumise vastu. Suurimad kontsentratsioonid (ja ka koormused kilodes ööpäevas) mõõdetakse reeglina lume sulamise perioodidel. Viimastel aastatel ei ole sellisel ajal proove võetud (joonis 10). Seetõttu on viimase perioodi lämmastikusisaldus tabelis 11 ülejäänutest palju madalam. Fosforit on Russalka kollektori vees olnud vähem kui muudes väljalaskudes. Aja jooksul on see veelgi langenud. Raskemetallidest on vähenenud tsingi-, vase- ja kaadmiumisisaldus. Kauge ja Kraavi tänavate ristmikul asuva sademevee kvaliteedi kohta on Keskkonnauuringute Keskuses asuvas andmebaasis teavet kahe perioodi kohta. 2005. aastast, mil koos Tallinna Vesi AS-ga seirati sademevett, pärineb 9 Tallinna Vee laboris tehtud analüüsi. Viimast perioodi esindavad ELLE poolt aastatel 2015 kuni 2017 võetud 18 ja EKUK poolt 2018. aastal võetud 5 proovi analüüsid. Tabel 12. Kauge-Kraavi väljalasu sademevee keskmine koostis erinevatel perioodidel Näitaja Ühik 2005 2015-2018 Analüüse tk. 9 23 Temperatuur C - 10,5 Lahust. O2 mg/l - 8,4 ph - 7,43 7,78 Elektrijuhtivus µs/cm - 376 Hõljuvaine mg/l 18 46 BHT7 mg O2/l 4,6 7,7 N üld mg N/l 2,18 1,57 P üld mg P/l 0,971 0,251 Naftasaadused mg/l 0,978 - Vooluhulk m3/d - 708 Studenti t-testi kasutamine näitab, et aja jooksul on suurenenud Kauge-Kraavi sademevee ph ja U- test näitab fosforisisalduse olulist vähenemist. Hõljuvainete, BHT ja üldlämmastiku osas võivad tabelites toodud erinevused olla puhtjuhuslikud. Tabel 13. Rocca al Mare väljalasu sademevee keskmine koostis erinevatel perioodidel Näitaja Ühik 1986-1992 1993-1999 2000-2012 2013-2018 Proove tk. 111 76 118 48 Temperatuur C 12,4-10,3 12,3 Lahust. O2 mg/l 12,7-8,0 6,4 ph - 7,33 7,25 7,40 7,52 Elektrijuhtivus µs/cm - - 929 786 Hõljuvaine mg/l 42 40 53 47 BHT7 mg O2/l 12,2 15,5 11,8 14,3 24

KHT mg O/l 72,1 56,4 43,8 - NH4 mg N/l 2,25 2,00 0,87 2,06 N üld mg N/l 4,54 3,99 3,87 3,80 P üld mg P/l 0,569 0,529 0,497 0,539 Naftasaadused mg/l 0,475 0,930 0,127 0,180 Zn µg/l 52 16 20 - Cu µg/l 53 17 12 - Pb µg/l 3 2 2 - Ni µg/l 51 - - - Cd µg/l 0,80 0,24 0,06 - Hg µg/l 0,03 0 0,03 - Vooluhulk m3/d 14500 10700 7400 5370 Rocca al Mare sademevett iseloomustab mõõtmistulemuste märkimisväärne ebastabiilsus. Kõrvuti üsna madalate väärtustega saadakse analüüsil üsna tihti ootamatult suuri tulemusi. Vaatamata lähteandmete suurele hajutatusele suudavad statistika testid siiski välja selgitada olulisi erinevusi mitmete näitajate keskväärtustes. Nendeks on lahustunud hapnik, elektrijuhtivus, ph, KHT(Cr), BHT 7, üldfosfor, naftasaadused, Zn, Cd ja vooluhulk. Keskmise vooluhulga vähenemise põhjuseks võivad olla (nagu teistegi väljalaskude puhul) mitmed sademetevaesed aastad. Kindlasti on mõju avaldanud ka seire alguse nihkumine, mistõttu viimasel perioodil on seoses riigihanke venimisega enamasti lume sulamise periood seirest välja jäänud. Joonistelt 9 ja 10 selgub, et BHT ja naftasaaduste osas oli Rocca al Mares maksimum üheksakümnendate aastate keskel. Hiljem on naftasisaldus olnud suhteliselt madal, kuid BHT määrangud on peale 2000. aastat andnud üsna heitlikke tulemusi. Viimati võttis kaks väga räpast proovi ELLE 2015. ja 2016. aastal. See tõstis järsult nii joonisel kujutatud aastakeskmisi kui ka kogu viimase perioodi BHT väärtust. Hõljuvainete (joonis 8) ja üldlämmastiku (joonis 11) sisaldus on Rocca al Mare sademevees ulatuslikult üles-alla hüpelnud, aga pikemas perioodis vaadatuna ei avasta andmete statistiline töötlus olulisi ajalisi trende. Üldfosfori analüüsid andsid 2000.-2012. aastal pisut paremaid tulemusi, kuid viimasel perioodil on jälle saadud üsna suuri tulemusi. Lahustunud hapniku keskmiste kontsentratsioonide erinevuse üks põhjustest on sama, mis Saare tee väljalasuski. Nimelt on kõik esimese perioodi hapnikusisalduse mõõtmised tehtud 1987. aasta märtsi kuus, kolmanda ja neljanda perioodi mõõtmised jaotuvad aastaringi enam-vähem ühtlaselt. Üldiselt saavutab hapnikusisaldus keskmisest kõrgemaid väärtusi just varakevadel ja hilissügisel. Erinevalt Saare teest aga ei küüni Rocca al Mare sademevee praegused hapnikusisaldused ka kevadeti sellisele tasemele, nagu 1987. aasta märtsis mõõdeti. Lähem vaatlus näitab, et kui uskuda paralleelselt tehtud 25

temperatuuri mõõtmisi, siis pidi lahustunud hapniku sisaldus 1987. aasta märtsis sageli märkimisväärselt ületama 100-protsendilise küllastuspiiri. See ei ole aga usutav, sest isegi siis, kui tookord oleks märtsi kuus sademevees vetikad vohanud, poleks nad pimedas kollektoris suutnud fotosünteesi läbi viia ja sellega hapniku küllastusastet tõsta. Arvatavasti tehti hapniku määramistel tookord lihtsalt mingi viga. Samas näitab test, et ka viimase kahe mõõtmisperioodi hapnikusisaldused erinevad teineteisest oluliselt. Arvatavasti on viimasel ajal Rocca al Mare sademevees siiski hapnikku pisut väemaks jäänud. Statistika testid näitavad, et Rocca al Mare sademevee ph oli aastatel 1993-1999 pisut madalam kui ülejäänud perioodidel. Sellest ajast pärinevad ka kaks mõõtmistulemust, kus ph väljus lubatud piiridest. Nimelt määras Tallinna Vesi 7. aprillil 1998 Rocca al Mare sademevees ph väärtuseks 2,4 ja 21. juunil 1999 10,6. Mustoja vee kvaliteeti erinevatel perioodidel kirjeldab tabel 14. Tabel 14. Mustoja vee keskmine kvaliteet eri perioodidel Näitaja Ühik 1987-1992 1993-1999 2000-2012 2013-2018 Proove tk. 78 70 112 35 Temperatuur C - - 10,3 10,6 Lahust. O2 mg/l - - 9,3 8,2 ph - 7,67 7,48 7,60 7,67 Elektriuhtivus µs/cm - - 796 673 Hõljuvaine mg/l 25 23 33 35 BHT7 mg O2/l 8,0 5,9 7,1 7,2 KHT mg O2/l 45,2 34,4 40,8 - NH4 mg N/l 1,67 0,98 1,29 1,16 N üld mg N/l 4,85 3,94 4,52 3,44 P üld mg P/l 0,380 0,257 0,333 0,278 Naftasaadused mg/l 0,526 0,0695 0,102 0,220 Zn µg/l 54 30 10 - Cu µg/l 20 3 8 - Pb µg/l 2 2 1 - Ni µg/l 40 - - - Cd µg/l 0,31 0,10 0,08 - Hg µg/l 0 0 0 - Vooluhulk m3/d 19500 23100 14900 13600 Andmete testimine 1. tüüpi ANOVA ja Kruskal-Wallise dispersioonanalüüsi abil näitab, et kindlaid erinevusi esines järgmiste komponentide osas: ph, BHT 7, N üld, P üld, naftasaadused, Zn, Cu, Cd ja vooluhulk. Vaid hõljuvainete, bikromaatse hapnikutarviduse, plii ja elavhõbeda puhul jäi keskmiste erinevus lähteandmete hajutatusega võrreldes sedavõrd väikeseks, et võis olla tingitud juhuslikest faktoritest. Lahustnud hapnikku, temperatuuri ja elektrijuhtivust on määratud ainult viimase kahe 26

perioodi vältel. Lahustunud hapnikku on Mustojas vähemaks jäänud, ülejäänud kahe näitaja osas ei ole olulist muutust märgata. Kõige paremini iseloomustab Mustojas aja jooksul toimunud protsesse vee fosforisisalduse dünaamika (joonis 12). Sellest võib välja lugeda mitu etappi oja vee kvaliteedi arengus. Kuni üheksakümnendate aastate alguseni kanaliseeriti ojja reovett nii tööstusest kui ka elamutest. Reostamise maksimum saavutati 1991. aastal. Sellele järgnes aastatel 1993-1999 saastamise järsk vähenemine. Paljud endised nõukogude ettevõtted lõpetasid tegevuse, olukord elamute kanaliseerimisel paranes. Aastatel 2000-2002 reostasid oja vett juba uue tehnoloogiaga tootmistsehhid, millest suurim oli Maseko kalatööstus. AS Tallinna Vesi nõudmisel sulges Maseko väljalasu ojja ja 2003-2004 langes oja keskmine fosforisisaldus. Edasised ajutised hüppelised tõusud on seotud üksikute väga kõrge reostusastmega proovidega. Näiteks määrati 5.09.2018 võtud proovis EKUK laboris fosforisisalduseks 1,5 mg/l, BHT 7 oli 26 ja N üld 12 mg/l. Proovivõtu juures viibinud AS Tallinna Vesi töötajad arvasid vee värvuse ja haisu järgi, et ojja võis reovett sattuda. Üsna sarnaselt fosforisisalduse graafikuga on muutunud ka hõljuvainete kontsentratsioon (joonis 8) ja BHT (joonis 10). Üks maksimum on täheldatav naftasaaduste sisalduse aastakeskmiste graafikul (joonis 9) ja see langeb ligikaudselt kokku 1990. aasta paiku aset leidnud esimese hõljumi maksimumiga. Hilisemad aastakeskmised kontsentratsioonid on jäänud madalamaks. Ilmselt on naftasaaduste järsk hinnatõus kaasa toonud nende ainete kokkuhoiu. Käesoleval ajal ei satu neid enam raiskamise tagajärjel sellistes kogustes vette. Mustoja lämmastikusisalduse kohta on eelkirjeldatud komponentidega võrreldes vähem andmeid. Joonisel 11 ja tabelist 14 võib üheksakümnendate aastate keskpaigas eristada ajavahemiku, mil lämmastikuühendite sisaldus vees oli pisut madalam kui muudel perioodidel. Samasugused olid ka viimase perioodi algusaastad. ph mõõtmised andsid madalamaid tulemusi teisel perioodil. 3.3. Mustoja vee kvaliteediklass. Keskkonnaministri 30.12.2015 määruse nr 77 Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri 6 kohaselt on naftasaaduste sisalduse piirväärtuseks 0,1 mg/l. Määrus on kehtestatud Veeseaduse 26 5 lõike 10 alusel. Keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord 12 kohaselt on pinnaveekogumi keemiline seisundiklass halb kui pinnavee 27

kvaliteedinäitajad ületavad Veeseaduse 26 5 lõike 10 alusel kehtestatud ohtlike ainete piirväärtusi. Tabelist 14 selgub, et viimase kuue aasta keskmine naftasaaduste sisaldus oli Mustojas 0,22 mg/l. Keskkonnaministri 30.12.2015 määruse nr 77 järgi on Mustoja keemiline seisund halb. Suurema osa oma pikkusest voolab Mustoja torustikus. Seega tuleb Mustoja lugeda tugevasti muudetud veekogumiks. Keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 17 annab tabeli tugevasti muudetud veekogumite lõpliku seisundiklassi määramiseks erinevate ökoloogiliste ja keemiliste seisundiklasside korral. Tabelist selgub, et kui keemiline seisundiklass on halb, siis on lõplik seisundiklass sõltumata ökoloogilisest seisundiklassist igal juhul halb. Seega tuleb Mustoja lugeda halvas seisundis olevaks tugevasti muudetud veekogumiks. 3.4. Mikrobioloogilised näitajad. Mikrobioloogilistest näitajatest määrati vees fekaalse reostuse indikaatornäitajad Escherichia Coli (E.Coli) ja soolestiku enterokokid. E. coli ja enterokokid on fekaalse saastuse indikaatorbakterid vees - neid kasutatakse vee fekaalse reostuse tuvastamiseks ja hindamiseks. Nende bakterite leidumine vees näitab olemasolevat ohtu tervisele. Neid baktereid kasutatakse indikaatorliikidena, kuna nad esinevad koos üldise fekaalse reostusega. E. coli esineb peamiselt inimese ja soojavereliste loomade soolestikus ning ta on indikaatorliik, kelle leidumine vees viitab otseselt hiljutisele fekaalsele reostusele. Soolestiku enterokokid elutsevad inimese ja soojavereliste loomade väljaheidetes. Enterokokid taluvad hästi kuiva, kuuma, külma ja kõrget soola kontsentratsiooni, mistõttu säilivad väliskeskkonnas kauem kui E. coli. Veeuuringutes saab soolestiku enterokokke lugeda fekaalse saastuse indikaatoriks. Pinna- ja sademevees nimetatud näitajad normeeritud ei ole. 2018. a tulemused on esitatud tabelis 15 28

Tabel 15 Mikrobioloogiliste näitajate tulemused Proovivõtukoht kuupaev E. coli Enterokokid Ühik Kadriorg 22.10.2018 37 58 PMÜ/100ml 24.04.2018 10 17 PMÜ/100ml 16.05.2018 0 140 PMÜ/100ml Kauge-Kraavi 11.07.2018 320 60 PMÜ/100ml 5.09.2018 1 58 PMÜ/100ml 16.10.2018 8 16 PMÜ/100ml 24.04.2018 4100 700 PMÜ/100ml Russalka 16.05.2018 4400 6200 PMÜ/100ml 11.07.2018 5200 330 PMÜ/100ml 24.04.2018 450 2200 PMÜ/100ml 16.05.2018 930 1700 PMÜ/100ml Saare tee 11.07.2018 280 45 PMÜ/100ml 5.09.2018 7300 3100 PMÜ/100ml 16.10.2018 5600 58 PMÜ/100ml 24.04.2018 11000 1500 PMÜ/100ml 16.05.2018 28000 2200 PMÜ/100ml Lauluväljak 11.07.2018 82000 390 PMÜ/100ml 5.09.2018 2400000 580000 PMÜ/100ml 16.10.2018 17000 400 PMÜ/100ml 24.04.2018 9300 4000 PMÜ/100ml 16.05.2018 5500 1600 PMÜ/100ml Mustoja 11.07.2018 540000 40000 PMÜ/100ml 5.09.2018 4100 2900 PMÜ/100ml 16.10.2018 150 6800 PMÜ/100ml 24.04.2018 28000 16000 PMÜ/100ml 16.05.2018 1100 550 PMÜ/100ml Rocca al Mare 11.07.2018 680000 320000 PMÜ/100ml 5.09.2018 73000 26000 PMÜ/100ml 16.10.2018 670000 98000 PMÜ/100ml Joonistel 12-17 on esitatud aastatel 2013-2018 mikrobioloogiliste näitajate tulemid proovivõtukohtade lõikes graafiliselt. 29