Õppe- ja karjäärinõustamise programm 01.04.2014-31.12.2019 Sisukord 1. Reguleerimisala... 2 2. Tulemusvaldkond: Haridus... 2 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus... 2 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud:... 3 5. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid... 6 6. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele... 7 7. Programmi meetmete kirjeldus... 8 7.1. Meede 1: Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine... 8 7.2. Meede 2: Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine... 10 7.3. Meede 3: Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine... 12 8. Programmi juhtimiskorraldus... 12 9. Rahastamiskava (kõik vahendid) (EUR)... 13 10. Täiendavad tingimused ESF-ist rahastatavate tegevuste toetamiseks... 15 11. ESF-ist finantseeritavate tegevuste ajakava aastateks 2014-2019... 15 12. Toetatavate tegevuste eelarve (eurodes)... 16 13. Abikõlblikud kulud... 18 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord... 18 15. Elluviija kohustused... 18 16. Muutmise tingimused... 19 17. Aruandlus... 19 1
1. Reguleerimisala Käesolev programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (edaspidi EÕS) rakendamiseks. Programmis sätestatakse mh toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 2020 (edaspidi OP) prioriteetse suuna 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul eesmärgi 1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varajase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine meetme Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine tulemuste saavutamiseks. 2. Tulemusvaldkond: Haridus Eestis pakutav haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav. 3. Programmi taust ja vajalikkuse põhjendus Õppe- ja karjäärinõustamise programmi (edaspidi programm) on kavandatud meetmed ja tegevused, mis toetavad õppija teadlike valikute kujundamist, suurendavad tema vastutustunnet õpivalikute tegemisel ning aitavad kaasa õppija võimeid arvestavas ja individuaalset arengut toetavas õppes osalemisele. Programmi tegevustega tagatakse kvaliteetse ja teenuste standardile vastava õppenõustamise, info- ja karjääriteenuste kättesaadavus sihtrühmale. Kaasava hariduse printsiipidest lähtuvalt on meie koolides õpilasi, kes vajavad koolisiseste tugispetsialistide abi, et saavutada õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemused. Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) andmetel on selliseid õppijaid ligikaudu 17%. Keskmiselt 4,5% kogu üldhariduskoolides õppivatest lastest vajavad aga puudest või muust häirest tulenevalt individuaalse arengu toetamiseks spetsiifilist õppekorraldust ja ressursimahukate tugimeetmete rakendamist. Siinkohal on oluline roll pädevate spetsialistide uuringutel ja hinnangutel ning spetsialistide koostööl, et osutada teenuseid iga lapse konkreetsetest vajadustest lähtuvalt ning kompleksselt. Kahjuks ei suuda praegu kohalikud omavalitsused tagada vajalikul tasemel tugiteenuste kättesaadavust õpilastele ja vajalikku tuge õpetajatele, mis viib tihtilugu koolist väljalangemiseni ning õpitee katkestamiseni. Võrreldes teiste EL riikidega jätkab Eestis suhteliselt väike osakaal põhikooli lõpetajatest oma õpinguid kutsehariduse statsionaarses õppes (2013/2014. õa 26,7 %). EÕS-is on seatud sihiks saavutada aastaks 2020 keskhariduse tasemel õppurite jagunemise osakaaluks üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel vastavalt 60% ja 40%. Samuti on probleemiks see, et pärast põhikooli lõpetamist ei suundu edasi õppima 3,1% lõpetanutest ja pärast gümnaasiumi lõpetamist 29,8% lõpetanutest (EHIS-e 2013. a andmetel). Noortele suunatud õppenõustamise ja karjääriteenuste arendamine ja teenuste kättesaadavuse parandamine aitab kaasa haridustee jätkajate arvu tõusule nii kesk- kui ka kõrghariduse taseme õppes ning kutseõppe ja rakenduskõrghariduse õppes õppijate osakaalu suurendamisele. 2011. aastal läbi viidud õppenõustamise ja karjääriteenuste uuringud näitasid, et üle poolte lasteaedadest ja koolidest hindavad oma asutuse võimalusi erivajadustega laste toetamiseks ebapiisavaks. Õppenõustamise ja karjääriteenused on piirkonniti ebaühtlase kvaliteedi ja kättesaadavusega, tuntakse vajadust rohkem riiklikult koordineeritud ja toetatud süsteemi ning lõimitud teenuste järele, kus erinevate osapoolte vahel on selgelt kokku lepitud nende roll ja vastutus teenuse osutamisel. tel 2008 2014 osutati karjääriteenuseid 17 teavitamis- ja nõustamiskeskuses ja õppenõustamise teenuseid eraldi 18 õppenõustamiskeskuses üle Eesti. Keskuste igapäevane töö näitas, et spetsialistide arv ei katnud tegelikku vajadust teenuse järele, järjekorrad teenusele olid pikad. Paljuski on see tingitud esmatasandi tugispetsialistide puudusest haridusasutustes, mis toodi probleemina välja ka 2010. a noorteseire aastaraamatus 1. Erinevate nõustamisjuhtumite menetlemisel tunnetati keskustes suuremat vajadust erinevate spetsialistide koostöö järele. Selleks, et karjäärinõustaja saaks erivajadusega õppijale tuge pakkuda edasise õpitee 1 http://www.noorteseire.ee/et/aastaraamat/noorteseire-aastaraamat-2010-noored-ja t%c3%b6%c3%b6turg/aastaraamat--2 2
või eriala valikul, on tal vajalik teha koostööd eripedagoogi ja psühholoogiga, et hinnata võimalikult objektiivselt kliendi võimeid ja edaspidiseid võimalusi. Käesoleval perioodil suurendatakse tugispetsialistide arvu ning keskusest on võimalik koolidel ja koolieelsetel lasteasutustel tellida esmatasandi teenust. Selleks, et sihtgrupid saaks kõik vajalikud teenused kätte mugavalt ühest kohast, pidasime mõistlikuks koondada erinevad teenused ühistesse Rajaleidja keskustesse. Rajaleidja keskus on piirkondlik keskus, kus pakutakse järgmisi teenuseid: karjääriinfo vahendamine, karjäärinõustamine ja õppenõustamine (eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine). Selline lähenemine võimaldab kliendi vajadustest lähtuvalt senisest rohkem koordineeritult ja paindlikult teenuseid osutada, aga ka parandada teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Eestis on selge vajadus tagada võimalused inimeste pikaajaliseks aktiivseks osalemiseks tööturul, mida omakorda toetavad kvaliteetsed karjääriteenused ning tugev elukestva õppe süsteem. Kvaliteetsed karjääriteenused ning tugev elukestva õppe süsteem toetavad noorte teadlikumaid valikuid, kõrgema haridustaseme omandamist ja tööturule sisenemist. Seeläbi suureneb noorte hõivatus ja aktiivsus tööturul. 4. Programmi eesmärk ja mõõdikud: Programmi eesmärk: Lastele ja noortele võimetekohases õppes osalemiseks ja karjäärivalikute toetamiseks haridustugiteenuste tagamine. Programmi tulemusmõõdik Osakaal õppuritest, kes on põhikooli 3. kooliastmes saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/ või individuaalnõustamist ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes (%) 2 Algta se 2012 93 2015 2016 2017 2018 2019 2020 mõõd eta 94 mõõd eta 95 mõõd eta 96 EÕS eesmärgid ja näitajad Programm aitab kaasa alljärgnevate EÕS strateegiliste eesmärkide saavutamisele: Eesmärk 1: Muutunud õpikäsitlus; Eesmärk 3: Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus; Eesmärk 5: Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv Programm panustab alljärgnevate EÕS näitajate saavutamisele: Mõõdik Algtase 2012 2020 EÕS-i võtmenäitaja nr 3: Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24 aastaste osakaal 10,5% 9% EÕS-i näitaja 3.3. Kutsehariduse statsionaarses õppes õpinguid jätkavate põhikoolilõpetajate määr 28,6% 35 % EÕS-i näitaja 1.3. Õppetöö katkestajate määr (%) gümnaasiumides 1,1 % 0,8% kutseõppeasutustes 25,8 % 20% 2 Hõlmab riikliku õppekava järgi õppinud ja lihtsustatud õppes õppinud õppureid. Algväärtus näitab 2011. a lõpetanuid, kes õppisid 2012. aasta 10. novembri seisuga järgmise taseme õppes (st üldkeskhariduses või kutsekeskhariduses) ja ei olnud saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist. Põhikooli kolmanda kooliastme lõpuks (7.-9. kl) peavad kõik õpilased olema saanud vähemalt korra individuaalset karjäärinõustamist, seega indikaator katab kõiki põhihariduses toetust saanud õpilasi. Väljalangejate arv järgmise õppetaseme esimesel aastal väheneb tänu põhikoolis saadud tugiteenustele ja karjäärinõustamise tõhususele (noored teevad kaalutletumaid otsuseid tuleviku suhtes ja valivad võimetekohaseid õpiteid). 3
SA Innove Vastutaja/ elluviija* kõrghariduses 21,3 % 3 15% EÕS-i näitaja 1.2. Põhikoolist väljalangevus kolmandas kooliastmes 0,6% 1 Allikas: EHIS Programmi tegevusi viiakse ellu EL struktuuritoetuste ja riigieelarveliste vahendite abil. Antud programmi meetmete ja ESF meetme alategevuste sõnastused kattuvad. Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärgid ja mõõdikud OP-s sätestatud EL vahendite kasutamise eesmärk: 1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine. Tulemusmõõdikud Osakaal õppuritest, kes on põhikooli 3. kooliastmes saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/ või individuaalnõustamist ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes (%) 4 Algta se 2012 Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes kasutavad ESFist toetatud piirkondlike õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid (%) 5 78 93 2015 2016 2017 2018 2019 2020 mõõd eta mõõd eta 94 80 mõõd eta mõõd eta 95 82 mõõd eta mõõd eta 96 85 ESF meetme: Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine tegevuse Haridustugiteenuste (karjääri- ja õppenõustamise teenuste) arendamine ja kättesaadavuse tagamine mõõdikud: Meetme tegevuse väljundmõõdikud 1.Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv 1.1.sealhulgas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist saanud õppurite arv Algtase 2012 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 mõõdet a mõõdet a 64190 27090 mõõdet a mõõdet a 118 550 51 000 mõõdet a mõõdeta 175 880 75 680 ESF meetme Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine tegevused ja mõõdikud Ala-tegevus Mõõdik Algtase 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 1.Õppenõusta mise ja karjääriteenus te osutamine lastele ja 1.1.Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv 0 9 300 36 750 64 190 91 540 118 550 146 230 3 2011.a. 4 Hõlmab riikliku õppekava järgi õppinud ja lihtsustatud õppes õppinud õppureid. Algväärtus näitab 2011. a lõpetanuid, kes õppisid 2012. aasta 10. novembri seisuga järgmise taseme õppes (st üldkeskhariduses või kutsekeskhariduses) ja ei olnud saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/või individuaalnõustamist. Põhikooli kolmanda kooliastme lõpuks (7.-9. kl) peavad kõik õpilased olema saanud vähemalt korra individuaalset karjäärinõustamist, seega indikaator katab kõiki põhihariduses toetust saanud õpilasi. Väljalangejate arv järgmise õppetaseme esimesel aastal väheneb tänu põhikoolis saadud tugiteenustele ja karjäärinõustamise tõhususele (noored teevad kaalutletumaid otsuseid tuleviku suhtes ja valivad võimetekohaseid õpiteid). 5 õppenõustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused. 4
SA Innove SA Innove noortele, selle arendamine, koordineerimi ne ning kättesaadavus e tagamine 1.1.1. Põhikooli 3. kooliastmes individuaalset karjääriteenust saanud õppijate arv 1.1.2.Gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes karjääriteenuseid saanud õppijate arv 0 4 000 15 450 27 090 39 090 51 000 0 2 800 11 200 19 400 27 100 34 500 63 180 42 300 2. Hariduse tugiteenuste kvaliteedi tag amine 3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsioon i kättesaadavus e tagamine 1.1.3.Varakult haridussüsteemist lahkunud 18-24 aastaste põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivatele noortele karjääriteenuste osutamine (teenust saanud noorte arv) 1.1.4.Õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv 1.1.5.Nõustamisteenusei d saanud lastevanemate, haridustöötajate ja kõrgharidustasemel hõivatud olnud noorte arv 2.1. Teenusstandardites sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes 2.1.1. Täiendkoolituse läbinud isikute arv 3.1. Karjääriteenustest teadlikkus elanike hulgas (osakaal vanuserühmast 15-64 a) 0 0 100 200 350 550 750 0 2 500 10 000 17 500 25 000 32 500 0 600 3 600 7 600 12 600 18 000 40 000 24 000 65% 66% 67% 69% 73% 75% 80% 0 200 400 600 800 1000 1200 81% N/A 83% N/A N/A 85% N/A Sihtrühm: 6 - noored vanuses 7 kuni 26 aastat; - lapsed vanuses 1,5 kuni 6 aastat; - lapsevanemad 6 Sisemised ja välised sihtrühmad (kliendid) kellele meetme tulemused või väljundid on suunatud. 5
- kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid; - haridusasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid; - haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud isikud. Karjääriteenuseid pakutakse põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses õppivatele noortele, samuti varakult haridussüsteemist lahkunud noortele vanuses 7-26 aastat. Õppenõustamise teenuseid osutatakse eelkooliealistele lastele, üldharidus- ja kutseõppeasutuste õppuritele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Teenuse osutamise käigus nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. Programmi vastutaja Programmi tegevuste elluviija on SA Innove hariduse tugiteenuste agentuur. Meetme tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi koostamise ja juhtimise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse osakond. Meetme tegevuse rakendusüksus on SA Innove struktuuritoetuste agentuur. 5. Programmi elluviimist toetavad ja võimaldavad poliitikainstrumendid Sotsiaalministeerium käivitab ESF vahendite toel meetme 1.6. Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine raames tegevused karjäärinõustamise teenuste kättesaadavuse tagamiseks ja teenuste laiendamiseks tööealisele elanikkonnale. Sihtgruppi kuuluvad töötavad ja tööturul mitteaktiivsed inimesed (rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel viibijad, hoolduskoormusega inimesed, haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal olevad inimesed, heitunud, õpingutega hõivatud, ja muudel põhjustel mitteaktiivsed). Programmi raames on kavandatud nii karjäärinõustamise pakkumine kui ka karjääriteenuste arendamine, mis hõlmab karjäärispetsialistide koolitamist ja karjääriteenuste metoodika arendamist. Programmi kestus 01.01.2015-31.12.2020, maksumus 5,2 mln eurot. ESF meetme 3.2. Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks raames korraldatakse tööturgu tutvustavaid töötubasid, mille läbiviimise eesmärk on ennetada noorte töötust ning tõsta noorte tööalast teadlikkust. Kooliealistele noortele (sh erivajadusega noortele) suunatud töötubades tutvustatakse tööturu ja tööeluga seonduvaid teemasid, töötukassa teenuseid ning valmistatakse noori ette tööotsinguteks. ESF meetme 2.7. Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu raames 7 on kavandatud NEET-noorte aktiviseerimistegevused ja tugimeetmete käivitamine, mis toetab noorte tagasitoomist haridusse ja/või edukat jõudmist tööturule (maksumus 7 797 000 eurot). Noortekeskuste baasil luuakse erinevate NEET noorte ülesleidmiseks ja nende motivatsiooni tõstmiseks aastaringselt toimivad eriteenused, mille sisu erineb regiooniti ja vanuserühmiti sõltuvalt NEET noorte profiilist. Eriteenuse kaudu tagatakse NEET noortega kontakti loomine noorsootöötajate poolt, osaluse motiveerimine, informeerimine võimalustest, tööle või haridusse suundumise takistuste kaardistus ja noorsootöötaja tugi nende takistuste eemaldamisel ning noorte suunamine vajalike teenusteni (sh karjääri- ja õppenõustamise teenustele). Kõige raskemates oludes ja madala toimetulekuvõimekusega noortele pakutakse individuaalseid programme noortekeskustes, mille sisuks on personaalne töö noorega (mentorluse tüüpi) isiklike arenguvajaduste ja probleemide väljaselgitamiseks ning arengumotivatsiooni leidmiseks ja tõstmiseks, misjärel aidatakse valida ja leida vajalikud õpi- jm teenuste saamise võimalused ning tagatakse jätkuv toetav teenus kindla perioodi jooksul noorsootöötaja poolt. Samuti on kavandatud antud programmiga haakuvaid ja eesmärki toetavaid tegevusi EÕS-i teistes programmides: - EÕS-i Tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi raames on kavandatud tööturu kompetentsivajaduste seire ja prognoosisüsteemi loomine (EÕS eesmärk 3, meede 3.1.), mis toetab haridusteenuste struktuuri ja mahu planeerimist, õppekavaarendust, karjääriplaneerimist 7 Viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 8. temaatilise eesmärgi Tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine raames. 6
ja oskuste hindamist ning õpivajaduste kavandamist. Samas on toeks ettevõtetele oma töötajate oskuste arendamisel. - Kõrgharidusprogrammi raames luuakse paindlikke osakoormusega õpivõimalusi, sh tugispetsialistidele, mis annavad võimaluse spetsialistidel ennast täiendada ja jõuda kutsestandardis sätestatud kvalifikatsiooninõuete täitmiseni. - Üldhariduse programmi raames jõukohastatakse õppekavade sisu ja täpsustatakse õpiväljundeid, töötatakse välja hindamisvahendid õppijate õpipädevuse, suhtlemispädevuse, enesemääratluspädevuse jm võtmepädevuste saavutatuse ning arengu hindamiseks. - Õpetajate ja koolijuhtide koolituse programmi raames on kavandatud tegevused, mis aitavad kaasa riiklike õppekavade õpikäsitluste ja kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks koolikeskkonnas, suurendavad õpetajate valmisolekut tegeleda erinevate võimete ja õppetöös erinevat tuge vajavate õppijatega, samuti parandavad õpetaja teadmisi ja oskusi õppekava läbivate teemade käsitlemiseks õppeprotsessis. 6. Programmi tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele ning poistele ja tüdrukutele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele (puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja noored) võrdsete võimaluste loomiseks hariduse omandamisel, samuti aitab nõustamine kaasa edasiõppimist ja tööturule tulekut takistavate barjääride vähendamisele. Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks ning nende karjäärivalikute toetamiseks. Nõustamisteenuste osutamisel ja arendamisel võetakse arvesse puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist ühiskonnas. Teenuse osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste tulemusena peaks suurenema poiste osakaal haridustee jätkamisel, samuti ebasoodsamas olukorras olevate isikute ja gruppide aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes. Tegevused on infoühiskonda edendava mõjuga. Meetme kujundamisel on üheks märksõnaks teenuse kvaliteedi ja teenustele parema juurdepääsu tagamine kõikides piirkondades. Selleks arendatakse välja kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti; võetakse kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse sihtrühmale teavet ja infot Rajaleidja keskkonnas, õpetatakse noori arvuti vahendusel vajalikku infot otsima. Tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju. Teenust arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused, sõltumata nende elukohast, hariduse tugiteenustest osasaamiseks. Teenuse arendamisel ja pakkumisel lähtutakse piirkondlikust eripärast (näiteks, Ida-Virumaal luuakse Narva Rajaleidja keskuse filiaal, Tallinnas, Tartus ja vajadusel muudes piirkondades pakutakse lisaks vene keelele nõustamist ka inglise keeles). Loodavad töökohad parandavad kohalikku tööhõivet ning pakuvad töö- ja pereelu ühitamise võimalusi. I tasandi nõustamisteenust 8 pakutakse soodsamatel tingimustel väikevaldade koolidele, mis asuvad eelkõige maapiirkondades ja enamasti äärealadel. Tegevused omavad positiivset mõju ühtsele riigivalitsemisele ning aitavad kaasa koostööle erinevate ministeeriumide (eelkõige SOM ja HTM) vahel. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja optimaalsuse printsiibist. Piirkondlikes keskustes kogutav statistika on aluseks valdkonna poliitika kujundamisel. Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. 8 Teenus on kirjeldatud haridus- ja teadusministri 11.03.2014. a määruses nr 7 Tugispetsialistide teenuse kirjeldus, selle teenuse riigi poolt osutamise ulatus, tingimused ja kord ning teenuste hinnad. 7
7. Programmi meetmete kirjeldus 7.1. Meede 1: Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Meetme tegevused: 7.1.1.Karjääri- ning õppenõustamise teenuse osutamine ja nõustamiskomisjonide töö korraldamine 7.1.2. Hariduse tugiteenuste valdkonna koordineerimine 7.1.3. Tegevuste ettevalmistamine ja administreerimine Tegevuste raames viiakse ellu alljärgnevaid alategevusi: - karjääriteenuste osutamine noortele - õppenõustamise teenuse osutamine lastele ja noortele - ülevabariigilise nõustamisteenust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele - nõustamiskomisjonide töö korraldamine - I tasandi tugispetsialisti teenuse osutamine lasteaedadele ja koolidele - ülevabariigiline nõustamisteenuste koordineerimine Info- ja nõustamisteenuse osutamine sihtrühmale toimub maakondlike Rajaleidja keskuste (15 maakondlikku keskust) kaudu. Ettevalmistused keskuste avamiseks ja komplekteerimiseks algasid jaanuaris 2014, teenuste osutamisega alustati 1. septembrist 2014. Teenuste valikul ja osutamisel lähtutakse koolieelse lasteasutuse seaduses, põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning riiklikes õppekavades sätestatud lapse ja õppuri õigustest saada vastavaid teenuseid. Keskuste komplekteerimisel spetsialistidega on arvestatud laste ja noorte arvu vastavas piirkonnas, aga ka piirkondlikke erisusi ja vajadusi. Keskused pakuvad lõimituna alljärgnevaid II tasandi teenuseid: - karjääriteenused karjäärinõustamine ja karjääriinfo, st haridust, tööturgu, elukutseid ja nende omavahelisi seoseid puudutavate korrastatud andmete edastamine; planeeritud 75 spetsialisti ametikohta. - Individuaalset karjäärinõustamise või karjääriinfo teenust tagatakse aastatel 2014 2016 põhikooli 3. kooliastme õppurile vähemalt üks kord, aastatel 2017 2020 on planeeritud individuaalse teenuse arvu suurendada. - Gümnaasiumi- ja kutseõppeasutuste õppuritest saavad individuaalset info- või nõustamisteenust aastas keskmiselt 7 500 õppurit. Lisaks nõustatakse kuni 26 aastaseid noori, kes on katkestanud oma õpingud erinevatel haridustasemetel. - õppenõustamise teenused kooliväline eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine, mille eesmärk on laste, lapsevanemate ja lastega töötavate isikute nõustamine lapse võimete ja arenguvõimaluste väljaselgitamisel ning õppimise või käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel, kui koolisisesed tugimeetmed ei ole kättesaadavad või ei ole andnud soovitud tulemusi. - maakondlike nõustamiskomisjonide töö korraldamine komisjoni ülesanne on soovituste andmine koolikohustuse täitmise edasilükkamiseks, alla seitsmeaastase lapse kooli vastuvõtmiseks ning hariduslike erivajadustega isikute õppe ja kasvatuse korraldamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud juhtudel. Komisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa- või linnavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjoni töö on üks etapp konkreetse õpilase juhtumi menetluse protsessist keskuses ning komisjonis töös osaleb alati vastava juhtumi haldaja. Vajaduse korral kaasatakse nõustamiskomisjoni töösse, sh ettevalmistavatesse ümarlaudadesse muid eksperte ja haridustöötajaid. Õppenõustamise teenuse osutamiseks ja nõustamiskomisjoni töö läbiviimiseks on planeeritud 104 spetsialisti ametikohta. Keskmiselt tegeletakse aastas 7 500 õppenõustamise juhtumiga. Samuti pakutakse ülevabariigilist nõustamisteenust nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega lastele vastava spetsiifikaga erivajadustega laste ainukoolide kompetentsikeskuste baasil. 8
Rajaleidja keskustest osutatakse samuti I tasandi eripedagoogi (sh logopeedi) ja psühholoogi teenust koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele, kes seda vajavad ja tellivad, s.o vahetult haridusasutuses tugispetsialisti läbiviidav tegevus õpilase individuaalseks toetamiseks (sh õppetegevuse läbiviimine, õpetajate juhendamine, lapse/õpilase probleemide väljaselgitamine jms). Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt on vastutus esmatasandi tugispetsialistide teenuse osutamise korraldamise ja rahastamise osas kooli pidajal. Kooli direktor võib luua vastava tugispetsialisti ametikoha oma koolis või tellida teenuse osutamist mujalt, sh Rajaleidja keskusest. Rajaleidja keskuste poolt pakutav esmatasandi teenus on eelkõige mõeldud alla 350 õpilasega väikevaldadele, kellel lähtuvalt õpilaste väikesest arvust pole otstarbekas täisametikoha ulatuses palgata tugispetsialisti ning kellel sisuliselt puudub alternatiivne võimalus teenuse tagamiseks. Alla 350 õpilasega valdadele pakutakse esmatasandi teenust keskusest soodustingimustel. Riigipoolse finantseerimise ja KOV arvlemises osas nähakse ette üleminekuperiood, kus riik võtab aastati osaliselt enda kanda tööjõukulude ja sellega kaasnevate kulude tasumise. Riik tasub 2014. ja 2015. aastal 40% kulupõhisest teenuse hinnast. Järgnevatel aastatel tehakse vajadusel muudatused toetatud teenuste mahus ja ulatuses ning riigipoolse toetuse määras lähtudes reaalsest vajadusest Võttes arvestuse aluseks, et 1 psühholoogi ametikoht luuakse 600 õpilase kohta ja 1 eripedagoogi koht 250 õpilase kohta, on väikevaldade koolides vajadus maksimaalselt 73 eripedagoogi ja 33 psühholoogi ametikoha järele. Esmatasandi teenuse osutamiseks on planeeritud vajadusel luua kuni 100 ametikohta üle Eesti. Tegelik ametikohtade täitmine sõltub haridusasutuste tellimustest ja SA Innovega sõlmitud lepingutest teenuse osutamiseks. Tugispetsialistide teenusega kaetus suurendab õpilaste võimalusi õppida elukohale kõige lähemas koolis, mis on ka üks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse olulisemaid põhimõtteid. SA Innove Hariduse tugiteenuse agentuuri Rajaleidja arenduskeskus (planeeritud 21 spetsialisti ametikohta ja 3 juhi tasandi ametikohta) toimib III tasandi keskusena ning tegeleb karjääri- ja õppenõustamise valdkonna sisulise juhtimise ja teenuse osutamise koordineerimisega ning üleriigilise nõustamiskomisjoni töö korraldamisega. Struktuuritoetustest rahastatakse: - II tasandi (karjääri- ja õppenõustamisteenuste osutamine ning nõustamiskomisjonide tööd korraldamine) maakondlike Rajaleidja keskuste töötajate personali- ning majanduskulu; - III tasandi (hariduse tugiteenuste valdkonna sisuline juhtimine) Hariduse tugiteenuste agentuuri juhi personali- ja majanduskulu 2015-2016 aastal; - III tasandi (hariduse tugiteenuste valdkonna sisuline juhtimine, teenuse osutamise koordineerimine ja arendamine ning üleriigilise nõustamiskomisjonide töö korraldamine) Hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja asetäitja, Rajaleidja arenduskeskuse juhi, valdkondlike üksuste juhtide ja spetsialistide personali- ja majanduskulu (kommunaalkulud, bürookulud, sõidu- ja lähetuskulud) kuni aastani 2017; - II tasandi ainukoolide (nägemis-, kuulmis- ja kõnepuuetega laste kompetentsikeskuste) spetsialistide kulud seoses teenuse osutamisega (2016-2019); - Programmijuhi (programmi ettevalmistamine ja administreerimine) personali- ja majanduskulud. Riigieelarvelistest vahenditest toetatakse alljärgnevaid alategevusi: - I tasandi (ehk vahetult koolis teenust osutatavate tugispetsialistide) personali- ja majanduskulud; - II tasandi ainukoolide (nägemis-, kuulmis- ja kõnepuuetega laste kompetentsikeskuste) spetsialistide kulud seoses teenuse osutamisega (aastani 2015); - maakondlike nõustamiskomisjonide ekspertide tasud; - üleriigilise nõustamiskomisjonide ekspertide tasud; - III tasandi (hariduse tugiteenuste valdkonna sisuline juhtimine, teenuse osutamise koordineerimine ja arendamine ning üleriigilise nõustamiskomisjonide töö korraldamine) Hariduse tugiteenuste agentuuri juhi, Hariduse tugiteenuste agentuuri juhataja asetäitja, 9
Rajaleidja arenduskeskuse juhi, valdkondlike üksuste juhtide ja spetsialistide personali- ja majanduskulu aastal 2019; - III tasandi valdkondliku administreerimisega seotud töötajate personali- ja majanduskulu. 7.2. Meede 2: Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Tegevused: 7.2.1. Keskuste võrgustiku arendamine ja kvaliteedijuhtimissüsteemi elluviimine 7.2.2. Spetsialistide võrgustiku arendamine ja huvigruppide kaasamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Struktuuritoetuste abil viiakse ellu alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse karjääri- ja õppenõustamisteenustega seotud metoodikat (aastani 2016); - koostatakse teenuste standardid (aastani 2016); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele täiendkoolitusi (aastani 2019); - korraldatakse karjääriteenustega seotud baaskoolitused (aastani 2019); - viiakse läbi koolitusi karjääriõpetuse õpetajatele (aastani 2019); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele kovisioone, supervisioone ning valdkondlike iga-aastaseid tunnustusüritusi spetsialistide töö väärtustamiseks (aastani 2017). Riigieelarvelistest vahenditest toetatakse alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse karjääri- ja õppenõustamisteenustega seotud metoodikat (2017-2019); - koostatakse ja arendatakse teenuste standardid (2017-2019); - soetatakse litsentse sh koolitused (aastani 2019); - viiakse läbi tagasisideküsitlusi ja tehakse analüüs, parendamaks teenuste kvaliteeti (aastani 2019); - viiakse läbi uuringuid hetkeolukorra hindamiseks ja sisendi saamiseks teenuste arendamiseks, sh mõju uuring (aastani 2019); - arendatakse ja hallatakse kliendihaldussüsteemi, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja keskustes osutatavate teenuste mahtu, toimimist ja kvaliteeti (aastani 2019) - korraldatakse avalikkusele ja seotud osapooltele suunatud üritusi ning koostatakse ja levitatakse metoodilisi, juhend- ja teabematerjale spetsialistidele ja klientidele (aastani 2019); - osaletakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistide kutsekvalifikatsiooni edasiarendamises ning toetatakse nendele kutse andmist ning arendatakse koolitussüsteemi (aastani 2019); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele kovisioone, supervisioone ning valdkondlike iga-aastaseid tunnustusüritusi spetsialistide töö väärtustamiseks (2018-2019); - korraldatakse riikliku karjääri- ja õppenõustamise teenuste koostöökogu tegevusi ning toetatakse maakondlikku koostööd ja koostöökogude tegevust (aastani 2019); - korraldatakse Rajaleidja keskuste karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele ja juhtidele võrgustikuseminare (aastani 2019); - toetatakse osalemist rahvusvaheliste võrgustike töös: European Lifelong Guidance Policy Network (ELGPN), mille eesmärk on koostöö edendamine riikliku karjääriteenuste poliitika väljatöötamisel sh kvaliteediraamistiku loomisel; 2018.a oodatakse Eesti kui eesistujamaa poolt ELGPN rahvusvahelise konverentsi korraldamist; NICE2 projekt kus on fookuses karjäärispetsialistide tasemeõppe arendamine; EmployID tehnoloogia võimaluste 10
kasutamine spetsialistide professionaalsuse arendamisel; Osaletakse Euroguidance rahvusvahelises võrgustikus (õpirändeinfo vahendamine sh PLOTEUS; valdkondlik metoodikaalane kogemuste vahetus; spetsialistide koostöö edendamine), samuti osaletakse muudes Eesti sisestes projektides ja rahvusvahelistes väiksemates temaatilistes projektides. 11
7.3. Meede 3: Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Tegevused: 7.3.1. Haridustugiteenuste ühtse kommunikatsiooni-strateegia elluviimine 7.3.2. Haridus- ja tööturuinfo koondamine ja vahendamine sh teemaportaali Rajaleidja haldamine, tehniline kaasajastamine ja ajakohastamine Struktuuritoetuste abil viiakse ellu alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse ja hoitakse käigus Rajaleidja portaali (aastani 2017); - arendatakse ja hoitakse käigus Ametite andmebaasi (aastani 2017); - viiakse ellu ühtset kommunikatsioonistrateegiat ning koondatakse ja jagatakse infot tööturu ja õppimisvõimaluste kohta (aastani 2019); - maakondlikud Rajaleidja keskused korraldatavad teavitusüritused (aastani 2017). Riigieelarvelistest vahenditest toetatakse alljärgnevaid alategevusi: - arendatakse ja hoitakse käigus Rajaleidja portaali (2018-2019); - arendatakse ja hoitakse käigus Ametite andmebaasi (2018-2019); - toodetakse teavitusmaterjale maakondlikele Rajaleidja keskustele (2015-2019); - maakondlikud Rajaleidja keskused korraldatavad teavitusüritused (2018-2019). 8. Programmi juhtimiskorraldus Programmi kohta koostatakse iga kahe aasta järel vahearuanne, mida hindab elukestva õppe strateegia juhtnõukogu ning teeb vajadusel ettepanekuid seoses strateegia rakendamisega. Programmi täpsustatakse igal aastal pärast järgneva aasta riigieelarve vastuvõtmist. SA Innove juhatuse käskkirjaga moodustatud karjääri- ja õppenõustamise teenuste koostöökogu ülesanne on nõustada SA Innove juhatust programmi toimimist puudutavates küsimustes ning leida erinevate osapoolte võimalusi, et arendada elukestvalt kättesaadavad karjääri- ja õppenõustamiseteenused ühtselt toimivaks ja koordineeritud süsteemiks. Koostöökogusse kuuluvad esindajad alljärgnevatest asutustest ja organisatsioonidest: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduse Liit, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Töötukassa, Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Õpetajate Liit, Karjäärinõustajate Ühing, Tartu Ülikool, Hariduskorralduse Nõukoda, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus. Koostöökogu vaatab vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas, üle programmi tegevuste tulemused ning teeb ettepanekud programmi edasiseks rakendamiseks. Programmi täitmise kohta antakse aru igal aastal. aruande koostab HTM koos programmi täiendamise eelnõuga ning kooskõlastab selle HTM siseselt kooskõlas teiste programmidega, hariduse valdkondliku komisjoniga ning vajadusel valdkonna partnerorganisatsioonidega hiljemalt 28. veebruariks. 12
9. Rahastamiskava (kõik vahendid) (EUR) Meede Tegevus Tulud / Kulud /Investeeringu d /Finantseerimi stehingud 2016. a eelarve eelnõu (EUR) 2017. a RES (EUR) 2018. a RES (EUR) 2019. a RES (EUR) - - Tulud -7 097 024-6 203 130-5 336 485-5 531 477 - Kokku -7 097 024-6 203 130-5 336 485-5 531 477 7.1. Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine 7.1. Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine 7.1.1. Karjääri- ning õppenõustamise teenuse osutamine ja nõustamiskomisjoni de töö korraldamine Kulud 6 505 881 5 896 818 6 077 114 6 266 195 7.1.2. Hariduse tugiteenuste valdkonna koordineerimine Kulud 258 107 186 876 0 0 7.1. Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine 7.1.3. Tegevuste ettevalmistamine ja administreerimine Kulud 51 336 45 381 47 195 49 083 7.1. Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Kokku 6 815 324 6 129 075 6 124 309 6 315 278 7.2. Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine 7.2. Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine 7.2.1. Keskuste võrgustiku arendamine ja kvaliteedijuhtimissü steemi elluviimine Kulud 268 766 194 085 94 587 97 297 7.2.2. Spetsialistide võrgustiku arendamine ja huvigruppide kaasamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil Kulud 932 119 896 850 417 443 415 595 7.2. Hariduse tugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Kokku 1 200 885 1 090 935 512 030 512 892 13
Meede Tegevus Tulud / Kulud /Investeeringu d /Finantseerimi stehingud 2016. a eelarve eelnõu (EUR) 2017. a RES (EUR) 2018. a RES (EUR) 2019. a RES (EUR) 7.3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine 7.3.1. Haridustugiteenuste ühtse kommunikatsioonistrateegia elluviimine Kulud 138 044 127 864 0 0 7.3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine 7.3.2. Haridus- ja tööturuinfo koondamine ja vahendamine sh teemaportaali Rajaleidja haldamine, tehniline kaasajastamine ja ajakohastamine Kulud 207 500 197 391 43 775 45 088 7.3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine Kokku 345 544 325 255 43 775 45 088 Tulud KOKKU -7 097 024-6 203 130-5 336 485-5 531 477 Kulud KOKKU 8 361 753 7 545 265 6 680 114 6 873 258 Kohalike omavalitsuste kaasfinantseerimine programmi elluviimisel sõltub koolide ja koolieelsete lasteasutuste poolt ostetavast I tasandi teenuste mahust. Allikas Struktuuritoetus (ESF ja riiklik kaasfinantseering) 2014 9 2015* 2016 2017 2018 2019 2 536 531 6 873 147 7 521 987 7 818 607 6 232 485 6 251 486 Riigieelarve 417 756 1 098 001 1 128 256 1 279 248 3 381 068 2 771 819 KOKKU 2 954 287 7 971 148 8 650 243 9 097 855 9 613 553 9 023 305 Planeeritav kohalike omavalitsuste poolt kaasfinantseerimine, juhul kui ostetakse I tasandi teenust 100 spetsialisti ametikoha ulatuses, ning eeldusel, et riigi osakaal teenuse finantseerimisel aastatel 2014-2015 on 40 %; 2016 35%; 2017 30%, 2018 20%, 2019-20% on alljärgnev: Allikas 2014 2015 2016 2017 2018 2019 KOV 390 421 1 171 262 1 328 124 1 497 180 1 791 201 711 461 9, * Lähtudes 2014. aasta riigieelarve seadusest, riigi eelarvestrateegiast 2015-2018 ning 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõust. 14
10. Täiendavad tingimused ESF-ist rahastatavate tegevuste toetamiseks Struktuuritoetuse andmise eesmärk Toetust antakse ühtekuuluvusfondide rakenduskava prioriteetse suuna 1 Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul eesmärgi Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine tulemusmõõdik Osakaal õppuritest, kes peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes saavutamiseks. Toetust antakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud meetme eesmärgi: Vähenenud õpingute katkestamine ning suurenenud edasiõppijate arv saavutamiseks. Abikõlblikkuse periood ESF-ist rahastatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2014. a kuni 31.12.2020. a. 11. ESF-ist finantseeritavate tegevuste ajakava aastateks 2014-2019 10 Alategevuse Planeeritav Planeeritav Alategevuse nimetus tunnus algus lõpp 1. Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele, selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine 1.1. Karjääri- ning õppenõustamise teenuse osutamine ja nõustamiskomisjonide töö korraldamine 1.08.2014 31.12.2019 1.2. Hariduse tugiteenuste valdkonna koordineerimine 1.04.2014 31.12.2019 1.3. Tegevuste ettevalmistamine ja administreerimine 1.04.2014 31.12.2019 2. Haridustugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine 2.1. Keskuste võrgustiku arendamine ja kvaliteedijuhtimissüsteemi elluviimine 1.04.2014 31.12.2019 2.1.1. Koolituste korraldamine karjääri- ja õppenõustamise spetsialistidele 1.04.2014 31.12.2019 2.1.2. Karjääri- ja õppenõustamise spetsialisti kvalifikatsiooni- ja koolitussüsteemi arendamine ning spetsialisti kutse 1.04.2014 31.12.2019 väärtustamine 2.1.3. Teenuste kvaliteedi hindamine ja seire sh uuringute läbiviimine ning kliendihaldussüsteemi arendamine ja 1.04.2014 31.12.2019 haldamine 2.1.4. Metoodiliste ja juhismaterjalide koostamine ja levitamine sh kvaliteedikäsiraamatute uuendamine; 1.04.2014 31.12.2019 2.2. Spetsialistide võrgustiku arendamine ja huvigruppide kaasamine maakondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil 1.04.2014 31.12.2019 3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine 3.1. Haridustugiteenuste ühtse kommunikatsiooni-strateegia elluviimine 1.04.2014 31.12.2019 3.2. Haridus- ja tööturuinfo koondamine ja vahendamine sh teemaportaali Rajaleidja haldamine, tehniline kaasajastamine ja ajakohastamine 1.04.2014 31.12.2019 10 ESF tegevuste ajakava muudetakse jooksvalt kooskõlas riigieelarve seadusega. 15
toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) toetuse osakaal (%) 12. Toetatavate tegevuste eelarve (eurodes) ESF tegevuste eelarve on 34 927 542 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfond rahastab kuni 29 688 410 eurot (85%), ja riiklik kaasfinantseerimine on 5 239 132 eurot (15%). ESF tegevuste eelarve rahastamisallikate lõikes (EUR) 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 kokku Rahastamisallikad summa summa summa summa summa summa summa summa Struktuuritoetus: Toetus kokku 1 714 355 6 490 203 6 858 788 7 054 026 6 026 839 6 251 486 s.h EL fond (ESF) 1 457 202 85% 5 516 673 85% 5 829 970 85% 5 995 922 85% 5 122 813 85% 5 313 763 85% s.h Riiklik kaasfinantseering 531 845 452 068 34 927 542 85% 29 688 410 85% 257 153 15% 973 530 15% 1 028 818 15% 1 058 104 15% 904 026 15% 937 723 15% 79 777 15% 5 239 132 15% 16
ESF tegevuste eelarve (EUR) 2014-2020 ESF tegevuse TULEMUS 1. Osakaal õppuritest, sh alla 150 õpilasega koolide õpilased, kes on saanud individuaalseid info- ja nõustamisteenuseid põhikooli 3. kooliastmes ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes (2020-96%) ESF tegevuse VÄLJUND 1.1. Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv (2020-174 930) 1.2. Teenusstandardites sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes (2020-85%) 1.3. Karjääriteenustest teadlikkus elanike hulgas (osakaal vanuserühmast 15-64 a) (2020-87%) Karjääri- ja õppenõustamise teenuste osutamine lastele ja noortele ja selle koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine ESF tegevuse abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku (EUR) 22 036 204 sh toetuse saaja osalus (EUR) EL osalus riiklik kaasfinantseering Otsene personalikulu 22 036 204 18 730 773 3 305 431 Haridustugiteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine 2 387 379 Otsene personalikulu 2 387 379 2 029 272 358 107 Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine 320 000 Otsene personalikulu 320 000 272 000 48 000 Otsene personalikulu (projektijuht) 204 661 173 962 30 699 KOKKU (OTSENE PERSONALIKULU) Projekti kaudsed kulud (ühtse määra alusel) 24 948 244 21 206 007 3 742 237 9 979 298 8 482 403 1 496 895 ESF TEGEVUSTE EELARVE (KOKKU) 34 927 542 29 688 410 5 239 132 17
13. Abikõlblikud kulud 13.1. Abikõlblikud on punktis 9 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrusele nr 143 Perioodi 2014 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord (edaspidi ühendmäärus) 2. 13.2. Otsesed personalikulud on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse 3 lg 1 punktide 1-4 ja 3 lõike 4 kohaselt alates 01.04.2014, tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblike tegevuste otsestest personalikuludest ühendmääruse 10 kohaselt alates 01.09.2014. 13.3. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse -st 28 ja 30. 14.2. Toetust makstakse välja tegelike kulude alusel lähtuvalt ühendmääruse 14 lg 1 punktis 1 sätestatust või ettemaksena vastavalt ühendmääruse 18 lg 1 punktile 1. 14.3. Esimese maksetaotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga. Iga kalendriaasta maksete prognoosi esitab elluviija rakendusüksusele hiljemalt eelneva kalendriaasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotlused rakendusüksusele. 14.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide alusel punktis 15.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse -le 10 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 14.7. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.8. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Ettemaksena ei või välja maksta viimast 5% määratud toetusest. 14.9. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 15. Elluviija kohustused 15.1. Elluviija kasutab toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud ESF meetme tegevustes kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks ning rakendab tegevusi vastavalt programmis kinnitatud eelarvetele ja tegevuskavadele. 15.2. Elluviijale kohalduvad struktuuritoetuse seaduses 24 ja 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 15.3. Elluviija esitab aruandeid vastavalt punktis 19.1. sätestatule. 18
15.4. Elluviijal on kohustus vastata RÜ järelpäringutele neis nõutud tähtajaks. Tähtajaks vastamata jätmisel on RÜ-l õigus keelduda toetuse väljamaksmisest. 15.5. Elluviijal on kohustus esitada iga aasta 1. veebruariks programmi järgneva nelja aasta eelarve taotlus. 15.6. Programmi järgmise eelarveaasta täpsustatud eelarve koos üksikasjaliku tegevuskava ja planeeritavate väljund- ning tulemusmõõdikutega esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks hiljemalt 25. novembriks. Esimese aasta eelarve esitatakse rakendusasutusele kooskõlastamiseks ühe kuu jooksul alates programmi kinnitamisest. 15.7. Kooskõlastatud eelarve ja tegevuskava koos planeeritavate väljund- ja tulemusmõõdikutega esitab elluviija rakendusüksusele hiljemalt 20. detsembriks koos punktis 16.3. nimetatud väljamaksete prognoosiga. 16. Muutmise tingimused 16.1. Toetuse andmise tingimuste muutmise ettepaneku võib teha nii tegevuste elluviija kui rakendusüksus ning toetuse andmise tingimuste muudatuse algatab rakendusasutus. 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ja kooskõlas struktuuritoetuse seaduse 33 sätestatuga valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus edastab muudetud programmi rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks vahearuandeid. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 4.3.3. loetletud mõõdikute täitmine. 17.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 17.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 17.5. Lisaks punktis 19.1. nimetatud mõõdikute aruandlusele esitab elluviija kord aastas rakendusasutusele ESF-ist rahastatavate tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus. 17.6. Rakendusasutus edastab tulemusaruande peale selle heakskiitmist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. 18. Finantskorrektsioonid 18.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse -des 45-47 sätestatule. 18.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse -s 48 sätestatule. 19