SOLVENTSUSE JA FINANTSSEISUNDI ARUANNE 2016 1
2016. aasta solventsuse ja finantsseisundi aruande sisukord KOKKUVÕTE... 4 A. ÄRITEGEVUS JA TULEMUSED... 5 A1. ÄRITEGEVUS... 5 A2. KINDLUSTUSTULEMUSED... 6 A3. INVESTEERIMISTULEMUSED... 6 A4. MUUDE TEGEVUSTE TULEMUSED... 6 A5. MUU TEAVE... 6 B. JUHTIMISSÜSTEEM... 7 B1. ÜLDTEAVE JUHTIMISSÜSTEEMI KOHTA... 7 B2. SOBIVUST JA NÕUETELE VASTAVUST KÄSITLEVAD NÕUDED... 10 B3. RISKIJUHTIMISSÜSTEEM, SH OMA RISKIDE JA MAKSEVÕIME HINDAMINE... 10 B4. SISEKONTROLLISÜSTEEM... 12 B5. SISEAUDITI FUNKTSIOON... 13 B6. AKTUAARI FUNKTSIOON... 13 B7. TEGEVUSTE EDASIANDMINE... 14 B8. MUU TEAVE... 14 C. RISKIPROFIIL... 15 C1. KINDLUSTUSRISK... 15 C2. TURURISK... 16 C3. KREDIIDIRISK... 17 C4. LIKVIIDSUSRISK... 18 C5. TEGEVUSRISK... 18 C6. MUUD OLULISED RISKID... 20 C7. MUU TEAVE... 20 D. HINDAMINE VASTAVALT SOLVENTSUS II DIREKTIIVI NÕUETELE... 21 D1. VARAD... 21 D2. TEHNILISED ERALDISED... 22 D3. MUUD KOHUSTISED... 26 D4. ALTERNATIIVSED HINDAMISMEETODID... 26 D5. MUU TEAVE... 26 E. KAPITALIJUHTIMINE... 27 E1. OMAVAHENDID... 27 2
E2. SOLVENTSUS- JA MIINIMUMKAPITALINÕUE... 28 E3. KESTUSEL PÕHINEVA AKTSIARISKI ALAMMOODULI KASUTUS SOLVENTSUSKAPITALINÕUDE ARVUTAMISEL... 28 E4. STANDARDVALEMI JA KASUTATAVA SISEMUDELI VAHELISED ERINEVUSED... 28 E5. MIINIMUM- JA SOLVENTSUSKAPITALINÕUDE MITTETÄITMINE... 28 E6. MUU TEAVE... 28 LISAD... 29 BILANSS... 29 KINDLUSTUSMAKSED, NÕUDED JA KULUD ÄRILIINIDE KAUPA... 31 KINDLUSTUSMAKSED, NÕUDED JA KULUD RIIKIDE KAUPA... 32 ELUKINDLUSTUSE JA SLT TERVISEKINDLUSTUSE TEHNILISED ERALDISED... 33 OMAVAHENDID... 35 SOLVENTSUSKAPITALINÕUE STANDARDVALEMIT KASUTATAVATE KINDLUSTUS -... 38 JA EDASIKINDLUSTUSANDJATE PUHUL... 38 MIINIMUMKAPITALINÕUE... 39 3
Kokkuvõte Aruande otstarve on täita kogu EL-is kehtiva uue ühtlustatud reguleeriva korra (edaspidi Solventsus II ) alusel kindlustusseltsidele kehtivaid avalikustamisnõudeid, mis jõustusid 1. jaanuarist 2016. Aruanne käsitleb äritegevuse tulemusi, juhtimist, riskprofiili, maksevõimet ja kapitalijuhtimist. Aastaaruanne on esitatud, kui ei ole märgitud teisiti. Mandatum Life Insurance Baltic SE (edaspidi Selts või Mandatum Life) on 100% ulatuses Mandatum Life Insurance Company Ltd-le (edaspidi Mandatum Life Finland) kuuluv tütarettevõte. Soome finantskontsern Sampo Plc. on Mandatum Life Finlandi aktsiate ainuomanik. Mandatum Life i alaline asukoht on Eestis ning Seltsil on filiaalid Lätis ja Leedus. Mandatum Life i kui ettevõtte juhtimist reguleerib peamiselt Eesti kindlustustegevuse seadus. Täpsemad Seltsi juhtimist puudutavad sätted on kirjeldatud Seltsi põhikirjas. Seltsi äritegevus on suunatud investeerimisriskiga kindlustusele, riskielukindlustusele, õnnetuste ja kriitiliste haigustega seotud lisakindlustustegevustele. Muud tegevused hõlmavad garanteeritud intressiga elukindlustuslepingute haldamist. 2016. aastal oli Seltsi äristrateegia põhirõhk investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusel hallatavate kliendivarade kasvatamisel, sõlmides eraklientide ja äriklientidega ühekordse maksega investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid, ning Seltsi riskikaitsete suurendamisel. 2016. aastal oli Seltsi peamisteks saavutusteks uute sõlmitud lepingute suurenemine ja riskikaitsete kogusumma suurenemine. Samuti suurendas Selts hallatavaid investeerimisriskiga varasid. Seltsi kogutud kindlustusmaksed kokku langesid võrreldes eelnenud aastaga. Oma äritegevuse käigus on Selts avatud riskidele, mis on seotud pikaajalise kindlustus- ja investeerimistegevusega. Riskide põhikategooriad on kindlustusega seotud risk, tururisk, krediidirisk ja tegevusrisk. Seltsi valdav risk on kindlustusrisk. Mandatum Life koostab majandusaruanded kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Siiski on Solventsus II direktiivi nõuete kohaselt määratletud mitme bilansikirje jaoks konkreetsed hindamisreeglid, mis erinevad IFRSst. Kokku varad, sh nõuded edasikindlustusest 186 254 188 567 Kokku kohustised, sh tehnilised eraldised 166 137 178 912 Omavahendid 20 116 9655 2016. aasta lõpus liigitati kõik Seltsi Solventsus II omavahendid piiranguta esimese taseme kapitaliks kõrgeima kvaliteediga kapitaliks Solventsus II režiimis. Seltsil on tõhus kapitalijuhtimise protsess, mille otstarve on säilitada Seltsi maksevõime ja täita nii regulatiivsed kui ka seltsisisesed nõuded kapitalile. Normkapitalinõuded arvutatakse, kasutades standardvalemit, mis on määratletud Solventsus II direktiivis ja seonduvates aktides. Seltsil on piisavalt kapitali solventsus- ja miinimumkapitalinõude täitmiseks kogu käesolevas aruandes käsitletava perioodi jooksul. 2016. aasta lõpus oli Seltsi miinimumkapitalinõue 3700 tuhat eurot ja solventsuskapitalinõue (SCR) 13 994 tuhat eurot. Seltsi solventsuse suhtarv (nõuetekohased omavahendid SCR suhtes) oli aruandlusperioodi lõpus 144%. 4
A. Äritegevus ja tulemused Üldteave ettevõtte kohta Peakontori andmed. - Mandatum Life Insurance Baltic SE (juriidiline vorm: Societas Europaea), registreeritud Eesti Vabariigis Filiaalide andmed. - Mandatum Life Insurance Baltic SE Läti filiaal, registreeritud Riias Läti Vabariigis - Mandatum Life Insurance Baltic SE Leedu filiaal, registreeritud Vilniuses Leedu Vabariigis Seltsi peamine järelevalveasutus on Eesti Finantsinspektsioon asukohaga Sakala 4, Tallinn, Eesti (www.fi.ee) Välisaudiitor on Ernst & Young Baltic AS, asukohaga Rävala 4, 10143 Tallinn, Eesti (http://www.ey.com) Seltsi ainuosanik on Mandatum Life Insurance Company Ltd. asukohaga Bulevardi 56, FI-00100 Helsinki, Soome (https://www.mandatumlife.fi/) Mandatum Life i grupp kuulub Sampo Plc.-le. Sampo Plc. ja Mandatum Life i grupi struktuur on esitatud joonisel allpool. Mandatum Life Insurance Baltic SE omab kehtivaid kindlustustegevuse litsentse, mis kehtivad Eestis, Lätis ja Leedus järgmistes kindlustusklassides. - Kindlustus surmajuhtumiks - Kindlustus üleelamistähtajaks - Kindlustus surmajuhtumiks ja üleelamistähtajaks - Annuiteet - Investeerimisriskiga elukindlustus 5
- Õnnetusjuhtumikindlustus lisakindlustusena. - Haiguskindlustus lisakindlustusena 2016. aasta kindlustustegevuses toiminud muutuste tõttu pidid kõik elukindlustusseltsid valima, kas soovivad kasutada olemasolevaid õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse litsentse nii eraldi õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse lepingute puhul kui ka lisakindlustusena või ainult lisakindlustuste puhul. Selts otsustas valida lahenduse, kus õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustuse litsentsi kasutatakse ainult lisakindlustusena. Aruandlusperioodil ei ole toimunud olulisi äri- ega muid sündmusi (2016. a), mis on avaldanud Seltsile olulist mõju. Siiski võib nimetada olulisimate välissündmuste hulgas muudatusi regulatsioonis. - Solventsus II määrus jõustus 1. jaanuaril 2016, nii et selle määrusega vastavuses olemisega olid seotud mitmesugused sisetegevused. - Leedus võeti üksikisiku tulumaksu käsitlevate õigusaktide muudatused vastu 2016. aasta lõpus ja need jõustusid 1. jaanuaril 2017. Muudatustega kehtestatakse lisapiirangud kindlustuslepingutele kohaldatavatele maksusoodustustele. 2016. aastal oli Seltsi äristrateegia põhirõhk investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusel hallatavate kliendivarade kasvatamisel, sõlmides eraklientide ja äriklientidega ühekordse maksega investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid, ning Seltsi riskikaitsete suurendamisel. Regulaarsete maksetega investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid ja surmajuhtumi elukindlustuse ning õnnetus- ja haiguseriskiga seotud lisakindlustuslepinguid müüdi aktiivselt nii era- kui äriklientidele. Seltsi äritegevus toimub kolmes riigis Eestis, Lätis ja Leedus. Selts kogus 2016. aasta kindlustusmaksete näol 29 543 tuhat eurot, st 12% vähem kui eelnenud aastal (33 599). Kogutud kindlustusmaksete geograafiline jaotus: 62% Leedu, 21% Läti ja 17% Eesti. Valdav enamik (89%) kogutud kindlustusmaksetest tasuti investeerimisriskiga lepingute alusel. Esinenud kahjunõuete kogusumma oli 2016. aastal 26 635 tuhat eurot, st 3% vähem kui eelnenud aastal (27 374). Seltsi kulud olid 2016. aastal 6546 tuhat eurot, st 7% enam kui eelnenud aastal (6108). Täiendavad üksikasjad kindlustusmaksete, kahjunõuete ja kulude jaotuse kohta äriliinide ning geograafiliste piirkondade lõikes on esitatud käesoleva aruande lisades. 2016. aasta lõpus oli investeerimisportfell (v.a investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud investeeringud) kokku 25 700 (26 719) tuhat eurot. Mandatum Life i investeeringud koosnesid peamiselt fikseeritud tulumääraga investeeringutest, nt ettevõtte võlakirjadest ja rahaturu instrumentidest (93%). Aktsiate osakaal investeerimisportfellis tõusis aruandlusperioodil 6,8%-lt 7%-le. Investeeringud kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse muutusest tulenevad mitterealiseerunud ja võõrandamisel realiseerunud kasumid ja kahjumid, samuti intressitulu ja dividendid kajastatakse kasumiaruandes. Otse omakapitalis kasumit ja kahjumit ei kajastata. Kogu investeeringutest tulenev tulu ja kulu arvatakse investeeringute netotulu alla. Kokku oli netotulu investeerimisest (sh tulu Seltsi omakapitali portfellist) 2016. aastal 1812 (1768) tuhat eurot. Alates 2015. aastast sisaldab investeeringute tulu ka varahaldajatelt fondiosakute vahendamise eest saadud tasusid, mis moodustasid kokku 1098 (1192) tuhat eurot. Intressitulu fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt oli 722 tuhat eurot (411). Aktsiate puhastulu 2016. aastal oli kahjum 8 (kasum 165). Tulu Seltsi omakapitali portfelli investeeringutest oli 2016. aastal 219 (181) tuhat eurot. Seltsi tehniliste eraldiste ja omakapitali investeerimisportfelli tootlus 2016. aastal oli 2,77% (2,16%). Selts ei ole tegelenud muude oluliste tegevustega peale kindlustuse ning seonduvate tegevuste. Ei ole muid olulisi küsimusi seoses Seltsi äritegevuse või tulemustega. 6
B. Juhtimissüsteem Mandatum Life Insurance Baltic SE (edaspidi Mandatum Life või SE või Selts) ainuomanik on Mandatum Life Insurance Company (Soome), mille omanik on Sampo Plc. Sampo Plc. on Helsingi Börsil noteeritud aktsiaselts. Mandatum Life i kui ettevõtte juhtimist reguleerib peamiselt Eesti kindlustustegevuse seadus. Täpsemad Seltsi juhtimist puudutavad sätted on kirjeldatud Seltsi põhikirjas. Nõukogu otsustab ja kinnitab olulisimad strateegilised liinid (uued tooted, uued müügikanalid), investeerimispoliitika ja annab juhiseid juhtkonnale. Nõukogu kontrollib Seltsi äritegevust ja juhtimist. Seltsi nõukogu koosnes 2016. aasta lõpus viiest liikmest, kes kõik kuulusid Mandatum Life i grupi juhtkonda. - Nõukogu juht: Sanna Rajaniemi (nimetatud ametisse 1. oktoobril 2016) Mandatum Life Insurance SE nõukogu esimees ja Mandatum Life Finlandi asepresident (vastutab müügi, klienditeeninduse ning IT eest). - Liikmed (kõik nimetatud ametisse 1. novembril 2016). Anna Berglind (personalijuht), Carolus Reincke (vaneminvesteerimisjuht), Niina Riihelä (turundus- ja kommunikatsioonijuht), Nina Laine (klienditeeninduse ja kahjukäsitluse juht). Muudatused olid vajalikud, kuna endine juhatuse esimees Timo Laitinen nimetati Kaleva Mutuali järgmiseks tegevjuhiks. Samuti lahkus juhatusest nõukogu endine liige Jukka Pirskanen (Mandatum Life Finlandi varahalduse juht) ja Paula Salonen, kes lõpetas 2016. aasta lõpus töötamise Soome elukindlustusseltsi Kaleva tegevjuhi ametikohal. Nõukogu koosolekud toimuvad 4 korda aastas. Juhatus korraldab igapäevast äritegevust ja vastutab juriidiliselt äritegevuse eest nõukogu lubatud korralduste raames. Juhatuse koosolekud toimuvad kord kuus. Juhatuse liikmed vastutavad oma ärivaldkondade eest. Juhatusel on ka töö-eeskirjad. Seltsi juhatus oli 2016. aastal viieliikmeline. - Imre Madison, juhatuse esimees ja Balti tegevjuht. - Erkki Sadam, vastutab juriidiliste, vastavuskontrolli- ja hankeküsimuste eest Seltsis; Balti peajurist ja vastavuskontrolli juht; Balti hankejuht. - Ilona Stare, Läti filiaali juhataja; Läti müügimeeskonna juht. - Rasa Kasperaviciute, vastutab tugiprotsesside haldamise ja riskijuhtimise eest; Balti tugiprotsesside haldamise juht, Balti finantsjuht. - Timo Pursiala, vastutab ärikontrolli, investeeringute juhtimise ja kriisiküsimuste eest, Balti ärikontroller. Seisuga 01.01.2017 nimetati ametisse järgmised isikud. - Rasa Kasperaviciute, juhatuse esimees ja Balti tegevjuht; Balti tugiprotsesside haldamise juht, Balti finantsjuht. - Piret Ühtegi, Eesti üksuse juhataja. - Dormantas Zajančauskas, juhatuse liige, Leedu müügimeeskonna juht. Järgmine isik astus tagasi: - Imre Madison. Alates 1. jaanuarist 2017 jätkas juhatus 6-liikmelisena. Tegevjuht / juhatuse esimees juhib ja korraldab juhatuse tööd ning teostab igapäevase töö juhtimist, korraldamist ja järelevalvet Seltsis. Praktikas kutsutakse kõiki juhatuse liikmeid osalema nõukogu koosolekutel; juhatuse esimehel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel Mandatum Life i põhikirja alusel. Riigi äriüksuse / Filiaalide juhatajad vastutavad kohalike projektide ja kohalike küsimuste igapäevase juhtimise eest Balti organisatsiooni struktuuri piires. 2016. aastal olid riikide äriüksuste /filiaalide juhatajad järgmised. - Dormantas Zajančauskas, Leedu filiaali juhataja. - Ilona Stare, Läti filiaali juhataja, Läti müügimeeskonna juht, juhatuse liige. - Tegevjuht Imre Madison tegutses ka Eesti üksuse juhatajana. 7
Alates 1. jaanuarist 2017 on filiaalide juhatajad Dormantas Zajančauskas, Ilona Stare ja Piret Ühtegi. Filiaalide juhtide ja ka tegevjuhi antud korraldused raporteeritakse juhatusele. Nõukogu ja juhatus ei sisalda erikomiteesid, ehkki on olemas komiteed, mis raporteerivad juhatusele, mis toetavad ning abistavad juhatust otsuste tegemisel ja mis hõlmavad samal ajal kõiki või mõnesid juhatuse liikmeid. Need komiteed on järgmised. 1. Riskijuhtimise komitee, mida juhtis 2016 keskpaigani Rasa Kasperaviciute ja Airi Heinapuu pärast seda, jälgib Seltsi riske kõikides valdkondades. Raporteerib juhatusele. 2. Tegevusriskide juhtimise komitee, mida juhib Airi Heinapuu, jälgib tegevusriske Seltsis ja vastutab situatsiooniplaneerimise eest. ORMC raporteerib RMC-le. 3. Varade ja kohustiste komitee (ALCO), mida juhib Timo Pursiala, jälgib investeerimisportfelle ja limiite. ALCO raporteerib RMC-le. Neid kirjeldatakse täiendavalt riskijuhtimist käsitlevas osas. Äriüksused on moodustatud valdkondade alusel. Väiksematel üksustel on ainult Balti juhid, suurematel üksustel on kohalikud üksused ja kohaliku üksuse juht raporteerib vastavale Balti juhile. Äriüksused vastutavad neile kehtestatud ärieesmärkide saavutamise eest ja hoolitsevad sisekontrollide ning riskijuhtimise eest oma üksustes. Enamik üksusi on moodustatud Balti riikide üleselt, v.a otseselt müügiga seotud üksused, mis on suures ulatuses kohalikud (ehkki strateegia, eesmärgid, müügitugi ja aruandlus on määratletud Balti tasandil). Organisatsiooni struktuur oli 2016. aasta novembri seisuga järgmine. Nõukogus ja juhatuses toiminud muutuste tõttu oli muudatusi ka organisatsiooni struktuuris. Samuti on mitu kõiki üksusi hõlmavat komiteed, töö-, ja projektirühma töö tegemiseks teemadega, mis puudutavad tegevust. Näiteks pretensioonide komitee, kahjunõuete komitee, andmebaasi arendamise töörühmad. Selts on kehtestanud reeglid volituste taseme kohta otsuste tegemisel, sh korralduste väljastamisel, kulude, erandite ning allahindluste otsustamisel. Reeglid ja tasandid on kehtestatud selleks, et oleks selge, kus otsused tuleb teha: nõukogu, nõukogu esimees; juhatus, tegevjuht, filiaalide juhid, teised, kes raporteerivad otse tegevjuhile (või teistele üksuste juhtidele, kuid neil ei ole õigust otsustada kulusid). 8
Põhikirja kohaselt on siduvate lepingute sõlmimiseks vaja alati kahe juhatuse liikme allkirja. Nõukogu võib määrata prokuriste, kes võivad anda allkirja Seltsi nimel, ent alati koos ühe juhatuse liikmega. Nimelised prokuristid on järgmised. Lelde Gierkena, Läti pearaamatupidaja; Zaneta Bakanauskiene, Leedu vanemjurist. Nõukogu kinnitab juhtimissüsteemi asjakohasuse hindamise Seltsi äristrateegia ja tegevuse seisukohast kord aastas, kuid süsteemi muutused tekivad vastavalt tegelikele vajadustele ning rakendatakse jooksvate otsuste alusel. Solventsus II direktiivi nõuete rakendamine viimastel aastatel on soodustanud tugevamat juhtimisstruktuuri. Võtmefunktsioonide eest vastutavad isikud seisuga 31.12.2016. Funktsioon Vastavuskontrolli funktsioon Peajurist ja vastavuskontrolli juht, juhatuse liige Erkki Sadam Aktuaari funktsioon Peaaktuaar Rasa Povilavičiūtė Riskijuhtimine Riskijuhtimine investeerimisriski juhtimise ja situatsiooniplaanide küsimustes Siseauditi funktsioon Riskijuhtimise juht, Balti kindlustuslepingute haldamise üksuse juht Juhatuse liige Antud edasi Sampo grupi ettevõttele IF P&C Insurance Sweden Airi Heinapuu Timo Pursiala Johan Isaksson ** ** Alates 2017. aasta veebruarist on siseauditi funktsiooni edasiandmise leping üles öeldud ja uus siseauditi funktsiooni eest vastutav isik on Seltsi siseaudiitor Arlet Rebane. Võtmefunktsioonide eest vastutavate isikute vastutusalad on kirjeldatud järgmistes dokumentides: vastavate töötajate (v.a juhatuse liikmete) ametijuhendid, juhatuse liikme leping, vastavuskontrolli eeskirjad, aktuaari funktsiooni põhikiri, riskijuhtimispoliitika, siseauditi põhikiri. Vajalikud volitused, ressursid ja tegevuse sõltumatus tagatakse organisatsiooni struktuuri ning organisatsiooni struktuuris hõivatava positsiooni ja siseeeskirjade kaudu. Tegevuse sõltumatust ja võimalikke huvide konflikte hinnatakse regulaarselt. Kõikidel funktsioonidel on aruandluse ja nõustamise puhul otsene juurdepääs juhatusele (ning mõned on selle liikmed). Seltsi tasustamissüsteem Seltsi tasustamispoliitika, mis hõlmab püsi- ja muutuvtasu ning hüvitisi vaadatakse läbi kord aastas ja kinnitatakse nõukogus. Püsitasu on töötaja kogutasu peakomponent. Põhipalk põhineb töötaja tööülesannetel. Müügi ja klienditeenindusega seotud isikute töötasu moodustub mõlema alusel põhipalk (püsitasu) ning müügi komisjonitasud ja -boonused (muutuvtasu), mis sõltuvad tulemustest ning müügieesmärkide täitmisest. Seltsi tasustamispoliitikas ning hüvitiste paketis on kehtestatud juhtkonna ja tugiprotsesside töötajate iga-aastane boonussüsteem ning võtmetöötajate pikaajalised motivatsiooniskeemid. Aastaboonus oleneb Seltsi kalendriaasta äritulemustest Baltikumis, näiteks investeerimisriskiga kindlustuse ja riskielukindlustuse kindlustusvõtjate koguarvust, Seltsi riskikaitse kogusummast, Seltsi kogukuludest ja riski tulemist. Töötaja võib saada ainult aasta- või müügiboonust olenevalt ametikohast organisatsiooni struktuuris, ent mitte mõlemat. Lisaks töötasule pakub Mandatum Life erinevaid koolitusvõimalusi. Tööandjapoolsed hüvitised on õnnetusjuhtumi- ja reisikindlustus töölähetustel, elukindlustus, kingitused eelnevalt määratletud sündmuste puhul töötaja isiklikus elus, gripi vastu vaktsineerimine jne. Selts võimaldab ka paindlikku tööaega ja kaugtööd ning toetab meeskonnaüritusi ja pakub allahindlusi kindlustusteenustelt. 2016. aastal olid kogupalgakulud 3435 (3351) tuhat eurot, sh sotsiaalmaksud. Muutuvtasu moodustas 10,4% (12%) kogupalgakuludest 358 (411) tuhat eurot. Juhatuse liikmed said 2016. aasta jooksul oma ametikohtadel töötamise eest teenistuslepingute alusel tasu kokku koos maksudega 421 (2015. aastal 374) tuhat eurot. Nõukogu liikmete tööd ei tasustatud nad ei saanud eraldi töötasu ega lahkumishüvitist. 9
Selts ei kasuta tasustamiseks aktsiaoptsioone või aktsiaid. Samuti ei rakenda Selts täiendava pensioni ega ennetähtaegse pensionilejäämise skeeme (haldus-, juht- või järelevalveorgani ja muude võtmefunktsioonide eest vastutavate isikute puhul). Spetsiifilised nõuded isikutele, kes täidavad võtmefunktsioone või muid kriitilisi funktsioone Seltsis, on kirjeldatud sobivuse ning nõuetele vastavuse eeskirjas Personali usaldusväärsuse ja sobivuse hindamine. Eeskirja otstarve on tagada, et Seltsi juhitakse professionaalselt, usaldusväärselt ja määratleda ka põhimõtted sobivuse ning usaldusväärsuse hindamisele võtmefunktsioone täitvate isikute ja kõigi teiste töötajate valimisel ja nende pideval hindamisel. Lisaks tagada, et Seltsi juhtimissüsteemi tegevuse jätkusuutlikkus on lahutamatu osa Seltsi tegevusriskide juhtimisest ning situatsiooniplaneerimisest. Dokument kohaldub Mandatum Life Baltic SE-le ja edasiantud tegevuste teenuseosutajatele, kes teostavad võtmetegevust. Nad peavad järgima pidevalt dokumenti ja kohaldatavaid akte. Dokumendis eristatakse kaht rühma: võtmeisikud ja muud töötajad. Dokumendis esitatakse üksikasjalikult esimesele rühmale rakendatavad protseduurid. Võtmefunktsioonide eest vastutavate isikute nimekirja uuendatakse ja vaadatakse juhatuses läbi üks kord kalendriaasta jooksul. Juhatus kinnitab kord aastas. - Võtmefunktsioonide eest vastutavatelt isikutelt nõutav haridus, kogemused ja maine. - Nimekiri asjassepuutuvatest isikutest Seltsis ja väljaspool Seltsi koos nende vastutusala üksikasjadega. - Vastavus sobivuse ja nõuetekohasuse meetmetele. Nõuetele vastavust (täielik, osaline, puudub) hinnatakse kord aastas ja see kinnitatakse juhatuse otsusega. Kõik loendis esitatud isikud vastavad täielikult Solventsus II direktiivi nõuete artiklitele 35 ja 254. Töötajate käsiraamat koosneb kinnitatud personalijuhtimise eeskirjade kogumist. Balti peajurist, kes vastutab ka vastavuskontrolli funktsiooni eest, korraldab Seltsis võtmefunktsioonide eest vastutavate isikute sobivuse ja nõuetekohasuse hindamised. Riskijuhtimissüsteem Risk on Mandatum Life i äritegevuse ja tegevuskeskkonna oluline ja lahutamatu osa. Sampo Grupi riskijuhtimise peamine eesmärk on tagada riskide korrektne tuvastamine, hindamine ja analüüs ning piisav kapital võetud riskide katmiseks. Üldised riskijuhtimise ja sisekontrolli põhimõtted ning kindlustuse tütarettevõtjate vastutuste jagamine on määratletud Sampo Grupi tasandil. Kindlustuse tütarettevõtjad korraldavad oma tegevust kõnealustest põhimõtetest lähtuvalt, võttes samas arvesse vastavale ärivaldkonnale iseloomulikke jooni. Selts on määranud oma riskijuhtimispoliitika, valdkonna peamise dokumendi, milles kirjeldatakse riskijuhtimisprotsessi eesmärke, ülesandeid ja põhjendust; riskivalmidust, -profiili, riskijuhtimise korraldust ja üksikasjalikke vastutusalasid igal tasandil, sh komiteesid ning nende tööpõhimõtteid, riskide liigitusi. Mandatum Life i riskivalmidus. - Kulutõhus müük klientidele riskide seisukohast mõistliku hinnaga ja klientide jaoks väärtust lisades on kasumi ning seega aktsionäriväärtuse esmane allikas. - Äristrateegiat rakendavad tehingud klientidega ühest küljest ja investeerimisportfell teisest küljest on ettevõtete riskile avatud positsioonide olulisemad allikad. Selts kasutab standardvalemit ilma ettevõttespetsiifiliste parameetriteta, et hinnata solventsuskapitalinõudeid, ning osalist või täielikku sisemudelit ei kasutata. Solventsuskapitalinõude standardvalemi eesmärk on mõõta olulisi mõõdetavaid riske, millele on avatud enamik ettevõtteid. Standardvalemit rakendava lähenemisviisi asjakohasust hinnatakse oma riskide ja maksevõime hindamise raames ning selle hindamise järelduse kohaselt on mudel sobiv. Selts analüüsis ka muid riske, mis ei sisaldu otseselt standardvalemis: äririsk ja mainerisk, juriidiline ning vastavusrisk, likviidsusrisk. 10
Suurimad riskirühmad Seltsi jaoks on kindlustusriskid (suremuse / haigestumise või õnnetusjuhtumite, katkemise, kulude riskid) ja tururisk investeerimisportfellides ning standardvalemit rakendav lähenemisviis hõlmab neid kõiki. Riskijuhtimise juhtimisraamistik Üldine vastutus Seltsi riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi adekvaatsuse eest lasub juhatusel, kes vastutab kõikide riskide aktiivse juhtimise eest, järgides samas Seltsi nõukogu selgeid juhiseid. Juhatus teavitab nõukogu võimalikest riskidest ja ohtudest ning esitab tegevuskavad nende riskide ja ohtude juhtimiseks. Riskijuhtimise valdkonna eest vastutab üks juhatuse liige, kellele annab aru riskijuhiks määratud Seltsi töötaja. Mõlemad vastutavad riskijuhtimise küsimuste üldise koordineerimise eest ning riskijuhtimise valdkonnaga seotud otsuste täideviimise jälgimise eest. Riskijuhtimise komitee (RMC) korraldab ja jälgib riskijuhtimist kõigis riskivaldkondades. RMC kohtumised toimuvad kord kvartalis. RMC esimees oli 2016. aasta keskpaigani riskijuhtimise eest vastutav juhatuse liige ja pärast seda Balti riskijuht. RMC koosneb kõikidest juhatuse liikmetest, Balti peaaktuaarist ja Balti riskijuhtimise juhist. Iga riskivaldkonna jaoks on RMC-s isik, kes jälgib ja raporteerib selle kohta. - tegevusrisk riskijuhtimise juht (tegevusriskide juhtimise komitee esimees) - varade ja kohustiste risk ärikontroller (varade ja kohustiste komitee esimees) - kindlustusrisk peaaktuaar - juriidiline ja nõuete mittejärgimisest tulenev risk peajurist ja vastavuskontrolli juht - äri- ja mainerisk tegevjuht Muuhulgas korraldab RMC ka iga-aastast riskide isehindamist ning analüüsib riskide maandamise tegevuskavasid. Tegevusriskide juhtimise komitee (ORMC) korraldab tegevusriskide juhtimist ning situatsiooniplaneerimist. ORMC koosolekud toimuvad kord kvartalis. ORMC ülesanded on järgmised. Realiseerunud tegevus- ja muud tüüpi riski juhtumite ning napilt ära hoitud juhtumite analüüs; tegevusriski arvuliste näitajate jälgimine; tegevusja kriisiplaani jälgimine ja uuendamine ning sellega seotud testide ja koolituste korraldamine; osalemine allhangete jälgimises, teatud tegevuste rakendamise jälgimine, mis vähendaks tegevusriske. Varade ja kohustiste komitee (ALCO) vastutab tururiski, intressimäära riski, likviidsusriski, valuutariski ja krediidiriski juhtimise eest, sealhulgas varade ning kohustiste vastavus. Raha juhtimine on finantsüksuse vastutusalas, kuid selle toimimisest tuleb anda aru ALCO-le. ALCO koosolekud toimuvad kord kvartalis. ALCO ülesanded hõlmavad järgmist: osalemine investeeringute lühi- ja pikaajalises planeerimises; investeeringute tootluse, investeerimisportfellide ja nende muutuste, varade paigutuse ning piirangute, tururiskide, turuuuenduste lühiajaliste muutuste, likviidsuse ning valuutapositsioonide jälgimine; erinevate investeeringutega seotud raportite ning eelduste jälgimine; allhanke korras tehtavate investeerimistegevuste jälgimine. Seltsi investeerimisriski juhtimise poliitika kinnitatakse iga aasta nõukogus. Juhatuse liikmed saavad või omavad juurdepääsu igakuistele aruannetele investeeringute kohta. Sampo Plc. investeeringute üksus teeb igapäevaseid investeerimist puudutavaid otsuseid, toetudes sealjuures Seltsi investeerimispoliitikale. 11
Äri- ja maineriskide juhtimise eest vastutavad juhatus ning äritegevuse valdkondade juhid. Äri- ja maineriski juhtimise eesmärk on tagada kestliku ärimudeli teostamine, Seltsi ja selle kaubamärkide hea maine sidusrühmade seas, tegevuse vastavus seadustele ning regulatsioonidele, tegevuse jätkusuutlikus. Äriüksused vastutavad nii enda riskide tuvastamise, hindamise, jälgimise ja juhtimise eest kui ka sobivate sisekontrolli meetmete rakendamise eest. Riskijuhtimise elemente konkreetsetes valdkondades käsitletakse mitme teise poliitika ja eeskirja raames, millele riskijuhtimispoliitikas viidatakse, nt intsidentide haldamine, klientide pretensioonide haldamine, likviidsuse juhtimine, arvulised riskinäitajad. Juhtkond on rahul praeguse riskide raamistikuga ja sellega, kuidas riske juhitakse (vastu võetakse, maandatakse ja üle antakse olenevalt riskidest). Oma riskide ja maksevõime hindamine Oma riskide ja maksevõime hindamine on osa Seltsi riski- ning kapitalijuhtimisest ja selle põhiotstarve on toetada Seltsi juhtkonda tulevikku vaatava hinnanguga üldisele maksevõimele keskpikas ning pikas perspektiivis. Seda tehakse piisavalt laia valiku stresstestimise või stsenaariumide puhul, et aidata Seltsi juhatusel saada aru Seltsi maksevõimest erinevates olukordades. Oma riskide ja maksevõime hindamise otstarve on tagada omavahendite pidev vastavus välistele regulatiivsetele Solventsus II direktiivi nõuetele ja ka sisestele riskitaluvuslimiitidele. Hindamise järeldused moodustavad olulise osa otsustamise protsessist Mandatum Life is, eriti riski- ja kapitalijuhtimises, toodete arendamises ning kujundamises ja äriüksuse planeerimises ning Mandatum Life i äristrateegia määratlemises. Seltsi arvates on tema äritegevus, riskiprofiil ning solventsuspositsioon piisavalt stabiilsed oma riskide ja maksevõime hindamise teostamiseks ainult üks kord aastas, seega teostatakse regulaarset oma riskide ja maksevõime hindamist iga aasta. Siiski, kui asjaolud muutuvad oluliselt, teostab Selts sündmusepõhise oma riskide ja maksevõime hindamise. Oma riskide ja maksevõime hindamise protsess. - Oma riskide ja maksevõime hindamine algab otsusega teostada stresstestimine selle konkreetse aasta suhtes. Esialgse stresstestimiste loendi lepivad ühiselt kokku peaaktuaar, riskijuhtimise juht, finantsjuht / tugiprotsesside juht ning ärikontroller või RMC. Kokkulepitud loend esitatakse kinnitamiseks juhatusele. - Samas hinnatakse Solventsus II standardvalemi sobivust Seltsi riskiprofiilile. - Pärast stresside loetelu kinnitamist ja standardvalemi sobivuse otsustamist algavad oma riskide ja maksevõime hindamise kvantitatiivsed arvutused. Oma riskide ja maksevõime hindamise arvutused toimuvad paralleelselt äriplaani arvutustega ning sisaldavad kõiki finants- ja müügimahtude plaane äriüksuse planeerimisest. Tegu on ringprotsessiga, mis hõlmab arutelusid juhatuse liikmetega oma riskide ning maksevõime hindamise esialgsete tulemuste üle, sellest tulenevat seisukohta Seltsi strateegia- ja äriplaanidele ning oma riskide ja maksevõime hindamise tulemuste vastavat ümberarvutamist. - Dokumenteeritakse oma riskide ja maksevõime hindamise lõplikud tulemused ja koostatakse oma riskide ja maksevõime hindamise aruanne. Oma riskide ja maksevõime hindamise aruanne kinnitatakse ametlikult nõukogus ja seda jagatakse ka regulaatoriga. Mandatum Life is on sisekontroll määratletud COSO metoodika mõtte ja juhiste alusel järgmiselt. Nõukogu, juhtkonna ja muu personali teostatud protsess, mis on kujundatud selliselt, et anda piisav kindlus, et saavutatakse tegevuse, aruandluse ning vastavuskontrolliga seotud eesmärgid. Juhatus ja nõukogu on loonud organisatsiooni struktuuri ning aruandlusliinid, mis on vajalikud Seltsi tegevuste planeerimiseks, teostamiseks, kontrollimiseks ning perioodiliseks hindamiseks. Sisekontrollisüsteem annab eeldatavasti piisava kindluse, see peab sobima Mandatum Life i iseloomu, mastaabi ja keerukusega. Seltsi sisekontrollisüsteemi on kirjeldatud sisekontrollipoliitikas. Sisekontrollisüsteem koosneb viiest integreeritud komponendist. - Kontrollikeskkond nõukogu ja juhatus määravad juhtkonna hoiaku sisekontrolli olulisuse suhtes. Üldjuhul kinnitab nõukogu grupi tasandi eeskirjad, mis võetakse Seltsis kasutusele, ja Seltsi tasandi eeskirjad kinnitab juhatus. Organisatsiooni struktuur ning volituste ja vastutuse määramine toetavad sisekontrolli üldist süsteemi. 12
- Riskihindamine kontrollitegevused peavad olema kooskõlas riskidega, mis tekivad kontrollitavatest tegevustest ja protsessidest. Riskijuhtimise korraldust ja komponente on kirjeldatud käesolevas dokumendis eelpool. - Kontrollitegevused poliitikate, protseduuride ja praktikatega kehtestatud meetmed, mis tagavad, et saavutatakse Seltsi eesmärgid ning rakendatakse riskimaandamise strateegiaid. Kontrollitegevusi teostatakse Seltsi kõikidel tasanditel ja need võivad hõlmata hulka erinevaid käsitsi tehtavaid ning automatiseeritud tegevusi. Seltsi väiksuse tõttu täidab mitmel juhul üks isik enam kui üht rolli või funktsiooni, arvestades võimalikke huvide konflikte. - Teave ja kommunikatsioon toetavad kõiki teisi kontrollikomponente sellega, et töötajaid teavitatakse nende kontrollikohustustest; teavet antakse sellisel viisil ja ajal, mis võimaldab töötajatel oma ülesandeid täita. Väliskommunikatsioon pakub seltsivälistele osapooltele teavet vastavalt vajadustele ning ootustele. Efektiivse ja õigeaegse teabevahetuse soodustamiseks olenemata teabe liigist on kasutusel erinevad teabevahetuse vormid ning tööriistad. - Jälgimine hõlmab pidevaid hindamisi selle kindlakstegemiseks, et sisekontrollisüsteem on olemas ja toimib, ning annab juhtkonnale teavet sisekontrolli puudujääkide kohta parandusmeetmete rakendamiseks. Sise-eeskirjade register koos regulaarse läbivaatamisega, tegevusriski sündmuste registreermine ja jälgimine, iga-aastane riskide isehindamine, vastavuskontrollid ning muude jälgimistegevusted toetavad selle komponendi täitmist. Siseauditi funktsioon annab nõukogule ja juhtkonnale sisekontrollisüsteemi kohta sõltumatu seisukoha. Vastavuskontrolli funktsioon Seltsis kehtib vastavuskontrolli eeskiri, millega reguleeritakse vastavuskontrolli alase tegevuse põhimõtteid ja töötajaid, kes on seotud vastavuskontrolli alase tegevusega. Vastavuskontrolli funktsioon on liidetud juriidilise üksusega ja vastavuskontrolli juhid on juriidilise üksuse juristid. Vastavuskontrolli funktsiooni eest vastutav isik on juhatuse liige ja juriidilise üksuse juht. Juhatus kinnitab iga-aastase vastavuskontrolli plaani kord aastas. Selts kuulub ka Sampo Plc. grupi vastavuskontrollisüsteemi ning raporteerib grupi tasandil kord kvartalis. 2016. aastal ei toimunud vastavuskontrolli eeskirjas olulisi muutusi. Seltsis kehtiva dokumendi Sise-eeskirjade haldamine kohaselt peab omanik vaatama kõik sise-eeskirjad (sh vastavuskontrolli eeskirjad) läbi vähemalt kord aastas. Mandatum Life i siseauditi funktsioon on osa Sampo grupi siseauditi funktsioonist. Seltsi siseaudiitor raporteerib funktsionaalselt siseauditi juhile ja nõukogule ning administratiivselt tegevjuhile. Grupi siseauditi juht vastutab funktsiooni koordineerimise ja arendamise eest. Auditeerimistöö käigus täidab siseaudit Siseaudiitorite Instituudi kohustuslikke juhiseid, sh siseauditi määratlust, eetikakoodeksit ja standardeid. Funktsioon rakendab kvaliteedi tagamise ja parandamise programmi, mis hõlmab sõltumatut hindamist välishindaja poolt vähemalt iga 5 aasta tagant. Siseaudit selgitab riski välja kolmeaastase plaani alusel, mida vaadatakse läbi ja parandatakse iga aasta ning mille kinnitab nõukogu. Seltsi siseaudiitor vastutab audititegevuste sooritamise eest, millega kontrollitakse sisekontrollisüsteemi tõhusust ja efektiivsust. Siseauditi funktsioon esitab aruanded juhtkonnale ja nõukogule kõikide lõpetatud auditite kohta ning kokkuvõtlikud aruanded kaks korda aastas nõukogule ja grupi auditikomiteele. Siseaudit teostab järelauditeid selle hindamiseks, kas aruandes kokkulepitud tegevusplaanid on nõuetekohaselt ellu viidud. Siseauditi vastutusalad on kirjeldatud siseauditi põhikirjas, mille on kinnitanud nõukogu. Vajalikud volitused, ressursid ja tegevuse sõltumatus tagatakse organisatsiooni struktuuri ning organisatsiooni struktuuris hõivatava positsiooni ja põhikirja kaudu. Siseaudiitorid ei täida muid ülesandeid ega osale otsuste tegemisel, mis võivad vähendada nende sõltumatust. Tegevuse sõltumatust ja võimalikke huvide konflikte hinnatakse regulaarselt. Funktsioonidel on aruandluse ja nõustamise puhul otsene juurdepääs juhatusele ning nõukogule. Aktuaari funktsiooni teostab Mandatum Life is Seltsi peaaktuaar. Peaaktuaari ametikohta täidab isik, kes on kvalifitseeritud aktuaar ning nii Ühendkuningriigi Aktuaaride Instituudi ja Teaduskonna kui ka Leedu Aktuaaride Ühingu täisliige. Nende aktuaaride kutseorganisatsioonide liikmena täidab peaaktuaar kõiki nendes 13
organisatsioonides nõutavaid kohustusi, sh on tal olemas asjakohasel tasemel teadmised, kogemused ning pidev erialane areng. Aktuaari funktsiooni eest vastutav isik vastab samuti Seltsi sobivuse ja nõuetele vastavust käsitlevatele nõuetele. Aktuaari funktsioon on vaba mõjudest, mis võivad vähendada funktsiooni võimet täita oma ülesandeid objektiivselt, õiglaselt ja sõltumatult. Aktuaari funktsioon vastutab järgmiste ülesannete eest. - tehniliste eraldiste arvutamise koordineerimine ja järelevalve; - tehniliste eraldiste arvutamise metoodikate ja aluseks olevate mudelite ning rakendatavate eelduste asjakohasuse tagamine; - tehniliste eraldiste arvutamisel kasutatavate andmete piisavuse ja kvaliteedi hindamine; - parimate hinnangute võrdlemine realiseerunud näitajatega; - arvamuse avaldamine üldise kindlustusriskide hindamise poliitika kohta; - arvamuse avaldamine edasikindlustuse korralduse adekvaatsuse kohta; - panustamine riskijuhtimissüsteemi efektiivsesse rakendamisse, eeskätt (kuid mitte ainult) Seltsi solventsuskapitalinõuete arvutustesse või oma riskide ja maksevõime hindamisse. Aktuaari funktsiooni eest vastutava isiku vastutusalad on kirjeldatud aktuaari funktsiooni põhikirjas, mille on kinnitanud juhatus. Vähemalt kord aastas koostab aktuaari funktsioon kirjaliku aktuaari funktsiooni aruande ja esitab selle Seltsi juhatusele. Aruandes dokumenteeritakse kõik ülesanded, mida aktuaari funktsioon täidab, ja nende tulemused ning tuvastatakse selgelt puudujäägid ja piirangud sooritatud ülesannetes, mille aktuaari funktsioon on vaadanud läbi, ning tehakse ettepanekud selle kohta, kuidas neid on võimalik parandada. Selts on kehtestanud ja rakendanud tegevuse edasiandmise eeskirjad, milles kirjeldatakse nõudeid tegevuse edasiandmise protsessile, otsuste tegemise süsteemile, ettevõtte sees vastutavatele isikutele ja ka tegevuse edasiandmise lepingu kohustuslikele tingimustele. Seltsi kinnitamise limiitide kohaselt kinnitab juhatus või nõukogu alati kriitilise tähtsusega tegevuse edasiandmise projektid (sh teenuseosutaja riskihindamise, lepingutingimused). Selts on kehtestanud teenuseosutaja riskihindamise protsessi, mis on kohustuslik enne lõpliku otsuse tegemist. Seltsi peamised partnerid tegevuse edasiandmisel asuvad Balti riikides või Soomes. Juhtkonna seisukohast on Seltsi juhtimissüsteem adekvaatne, arvestades Seltsi äritegevusest tulenevate riskide iseloomu, ulatust ja keerukust. 14
C. Riskiprofiil Selts tegeleb pikaajaliste kindlustus- ja investeerimislepingute sõlmimisega. Peamised riskikategooriad on kindlustusrisk, tururisk, krediidirisk ja tegevusrisk. Seltsi riskiprofiil standardvalemi solventsuskapitalinõude (SCR) alusel seisuga 31.12.2016 on järgnev: Hajutamata riskid solventsuskapitalinõude puhul Tervisekindlustus risk 20% Tegevusrisk 3% Elukindlustuse kindlustusrisk 49% Tururisk 26% Vastaspoole makseviivituse risk 2% Seltsi valdav risk on kindlustusrisk See sisaldab 69% solventsuskapitalinõude kõikidest hajutamata riski väärtustest seisuga 31.12.2016. Kindlustusrisk tähendab kindlustusjuhtumite toimumise aja, sageduse ja mõju kõikumist võrreldes Seltsi ootustega lepingu sõlmimise hetkel. Kindlustusrisk tähendab ka kindlustusmaksete tasumise määrade ja katkestamismäärade muutusi ning hõlmab potentsiaalseid ülekulusid võrreldes hinnastamise ja eraldiste moodustamisega. Mandatum Life i jaoks on olulised kindlustusriskid järgmised. - Ülesütlemisrisk. - Kulude risk. - Haigestumise või õnnetusjuhtumite risk. - Suremusrisk. - Katastroofirisk. Muud kindlustusriskid, nt üleelamisrisk, on piiratud sellele riskile avatud äritegevuse väikese mahu tõttu. Kindlustusriske juhitakse Seltsis kindlustusriskide hindamise, kahjukäsitluse, edasikindlustuse ja juhtimise kontrollsüsteemide kaudu. Igaüht nendest riskijuhtimise tööriistadest kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool. Kindlustusriskide hindamine Kindlustusriskide hindamine tähendab potentsiaalsete riskide hindamist, nii et igalt kliendilt on võimalik koguda asjakohast kindlusmakset. Kindlustusriskide hindamist teostatakse siis, kui sõlmitakse uus kindlustusleping või muudetakse olemasolevate kindlustuslepingute riskitaset. Kindlustusriskide hindamise protsess hõlmab tõendite kogumist kindlustatud isiku tervise, ameti ja vabaajategevuste kohta. Ülekindlustamisriski piiramiseks võidakse hankida ka taotleja finantsseisundi üksikasjad. 15
Kahjukäsitlus Selts on rakendanud kahjunõuete kontrolli süsteemi, mis kaitseb petturlike või ülemääraste nõuete eest ja aitab juhtida suremuse ning haigestumise või õnnetusjuhtumite riski. Edasikindlustus Selts kasutab edasikindlustamist suremuse, haigestumise või õnnetusjuhtumite ja katastroofiriskide juhtimiseks, eeldatavate kahjunõudemaksete tasandamiseks, valuuta ning finantstulemuste volatiilsuse vähendamiseks ja täiendava oskusteabe hankimiseks kindlustuse riskihindamise, kahjukäsitlusprotseduuride, uute toodete arendamise alal. Seltsi edasikindlustusandja on Mandatum Life Insurance Company Ltd. Samuti pakub Mandatum Life Insurance Company Limited edasikindlustust täiendavale osale Seltsilt vastuvõetud edasikindlustusest. Surma-, haigestumisrisk ja teatud täiendavad riskid (õnnetusjuhtumiriskid) kindlustatakse edasi. Juhtimise kontroll Kindlustusriske vaadatakse regulaarselt läbi Seltsi riskijuhtimise komitees, samuti jälgib ja kontrollib neid Seltsi juhtkond. Uue toote esmakordsel lansseerimisel otsustavad ja kinnitavad nõukogu/juhatus uue äriliini omadused, tüübid ning eesmärgiks seatud kindlustusriski tasemed, mida Selts on valmis vastu võtma, toodete peamiste omaduste kirjeldused, tehnilised äriplaanid, tehniliste eraldiste arvutuste reeglid. Seejärel võrreldakse kindlustusmaksetes kasutatavaid eeldusi ja vastavaid tegelikke realiseerumisi regulaarselt ning neid kajastatakse mitmes juhtkonnale esitatavas välis- ning sisearuandes. Kindlustusriskide jälgimine on tihedalt seotud maksevõime jälgimise ja finantsaruandlusega. Näiteks hinnatakse kindlustusriske pidevalt, võrreldes eelarvet tegeliku olukorraga. Kui kindlustusriskid lahknevad oodatust oluliselt, võib juhatus/nõukogu rakendada parandusmeetmeid. Teine näide on see, et kindlustusriskid prognoositakse järgmiseks 3 aastaks oma riskide ja maksevõime hindamise protsessi kaudu. Riskide kindlustamist rõhutatakse ka oma riskide ja maksevõime hindamise protsesside puhul, nagu on kirjeldatud allpool. Kindlustusriskide tundlikkus Selts teostab stress- ning stsenaariumtestimist oma riskide ja maksevõime hindamise protsessi raames, mis hõlmab ka stresstestimist oluliste kindlustusriskide suhtes. 2016. aasta oma riskide ja maksevõime hindamise puhul rõhutati ülesütlemise ja suremuse / haigestumise või õnnetusjuhtumite riske, et hinnata Seltsi maksevõimet nende riskide negatiivsete arengute korral. Stresstestid teostati solventsuspositsioonile seisuga 30.09.2016 ja prognoositud solventsuspositsioonile äriüksuse planeerimisperioodil. Need konkreetsed äririskid valiti rõhutamiseks pärast Solventsus II kapitalinõude arvutusi, millest ilmneb, et kulude, ülesütlemiste ja suremuse / haigestumise või õnnetusjuhtumite riskid on Seltsi jaoks suurimad äririskid. Oma riskide ja maksevõime hindamise analüüsi tulemustest ilmnes, et kulude stress avaldas suurimat mõju Seltsi solventsuspositsioonile, samas kui ülesütlemiste määra suurenemine mõjutab ainult Seltsi omavahendeid, kuid ei ohusta Seltsi solventsuspositsiooni. Samuti teostati vastupidine stresstestimine, et tuvastada suurenenud kulude tase, millega võib kaasneda solventsuskapitalinõude rikkumine. Tururisk väljendub majandustulemuste ning omavahendite kõikumises, mille põhjustajaks on finantsvarade ning kohustiste, sealhulgas tehniliste eraldiste turuväärtuse muutus. Seltsi tururiskid erinevad kahe hallatava investeerimisportfelli puhul: - investeerimisriskiga kindlustuse investeerimisportfell ja - investeerimisportfell, mis sisaldab varasid, mis on nähtud ette selleks, et katta kindlustustehnilisi eraldisi ja finantskohustisi, mis ei ole investeerimisriskiga, ning Seltsi omavahendeid (edaspidi oma investeerimisportfell). Oma investeerimisportfellis tekib peamine tururisk erinevusest fikseeritud tulumääraga varade võimaliku investeerimistootluse ja kindlustuskohustiste garanteeritud intressimäärade vahel. Riski suurendatakse täiendavalt, kui varade ja kohustiste vahel on kestuse erinevus. Samuti võib valitud investeeringute tüübist lähtuvalt olla oma investeerimisportfellil aktsia-, valuuta- ja vararisk. Tururiski juhtimiseks oma portfellis kinnitab nõukogu iga aasta investeerimispoliitika, milles kehtestatakse investeerimistegevuse põhimõtted ja limiidid. Investeerimispoliitika peamine eesmärk on jätkuvalt täita 16
omavahendite nõudeid ning tagada, et investeeringud on piisavad ja kõlblikud kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustiste katteks. Tururiske juhitakse investeerimisportfelli hajutades ning jätkuvalt jälgides, et investeeringute struktuur oleks kindlustuskohustiste katteks sobiv. See hõlmab tehniliste eraldiste ja fikseeritud tulumääraga investeeringute kestuse lõhe regulaarset jälgimist ning juhtimist. Lisaks on riskijuhtimise raames oma portfelli tururiski kontroll eraldatud portfelli juhtimise tegevusest. Investeerimispoliitikas kehtestatud tururiske ja piiranguid kontrollivad regulaarselt Balti ärikontroller ning varade ja kohustiste komitee. Investeerimisriskiga investeerimisportfell sisaldab varasid, mis katavad võimalikult täpselt asjaomaseid finantskohustisi, mille puhul riski kannavad kindlustusvõtjad. Selts on teadlik, et esineb investeerimisriskiga investeerimisportfelliga seotud tururiske, mis võivad avaldada mõju Seltsi tuleviku kasumile ja omavahenditele. Negatiivsete tururiskide materialiseerumisel tähendaks see väiksemat tuleviku kasumit ja vähem omavahendeid. Samas, kuna investeeringud valib kindlustusvõtja, mõistab Selts, et tal on selle riski vähendamiseks ainult piiratud võimekus. Seega suunab Selts investeerimisriskiga investeerimisportfelli tururiskide juhtimise selle tagamisele, et on olemas piisav kapital nendest riskidest tulenevate kapitalinõuete täitmiseks. Tururiskitundlikkus Selts teostab stress- ning stsenaariumtestimist oma riskide ja maksevõime hindamise protsessi raames, mis hõlmab ka stresstestimist intressimäära ja aktsiariski suhtes. 2016. aasta oma riskide ja maksevõime hindamise puhul testiti intressimäärade stressi ning aktsiainvesteeringute turuväärtuse vähenemise ja ülesütlemismäärade suurenemise kombineeritud stsenaariumi, et hinnata Seltsi maksevõimet nende riskide negatiivsete arengute korral. Stresstestid teostati solventsuspositsioonile seisuga 30.09.2016 ja prognoositud solventsuspositsioonile äriüksuse planeerimisperioodil. Need konkreetsed tururiskid valiti rõhutamiseks, kuna kvartaalsest Solventsus II aruandlusest ilmnes omavahendite üsna suur tundlikkus intressimäärade suhtes, ja teostati kombineeritud stsenaarium, et kontrollida Seltsi võimet pidada vastu järgmisele majanduskriisile. Oma riskide ja maksevõime hindamise analüüsi tulemustest ilmnes, et Seltsi solventsuspositsioon on tundlik riskivabade määrade muutustele, samas suudab Selts taluda üsna tugevaid lööke isegi madalate intressimäärade korral. Kombineeritud stsenaarium vähendab Seltsi omavahendeid, kuid avaldab positiivset mõju Seltsi solventsuspositsioonile. Krediidirisk on kahjumirisk või finantsolukorra ebasoodne muutus, mis tuleneb väärtpaberite emiteerijate, vastaspoolte ja muude võlgnike krediidivõime muutustest. Krediidirisk tekib nii investeeringutest kui ka kindlustus- ja edasikindlustuslepingutest. Investeerimistegevuse krediidirisk sisaldab riski, et valitsus või ettevõte väärtpaberite emiteerijana ei täida oma kohustusi või muul moel ei tasu oma kohustusi võlgnikele vastavalt kokkulepetele, eriti fikseeritud tulumääraga väärtpaberite puhul. Investeerimistegevuse krediidirisk sisaldab emiteerija riski, vastaspoole riski ja hinnavaheriski. Emiteerija riski seostatakse sageli teatava väärtpaberi omamisega ja vastaspoole risk on seotud derivatiividega. Oluline erinevus emiteerija ja vastaspoole riski vahel on see, et emiteerija riski puhul on kogu väärtpaberi nominaalväärtus riski all, aga vastaspoole riski puhul on riski all ainult derivatiivilepingu turuväärtus. Hinnavahe risk on põhiliselt seotud pankade ja ettevõtete emiteeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberite krediidi hinnavahe muutustega. Seltsi krediidiriski oma investeerimisportfellis juhitakse konkreetsete limiitide kehtestamisega Seltsi investeerimispoliitikas. Ülempiirid ja piirangud kehtestatakse üksikemiteerijate maksimumpositsioonidele või reitinguklassi kohta. Enne investeeringute tegemist uutesse instrumentidesse analüüsitakse emiteerija krediidiriski, sh instrumendi hinnataset ning likviidsust põhjalikult. Emiteerijate ja vastaspoolte krediidivõime hindamise kasutatakse abivahendina Standard & Poor si, Moody ja Fitchi krediidireitinguid. Siiski ei ole vastaspoole krediidireiting kunagi ainus alus investeerimisotsuste tegemisel. Lisaks võib teha varahaldur olenevalt vastaspoole krediidireitingust investeerimisotsuseid kuni teatud tasemeni. Limiitide struktuur tagab selle, et võetavad riskid on vastuvõetavad. Investeerimisvarade arengut ja vastaspoolte krediidivõimet jälgitakse pidevalt. Krediidiriski jälgitakse peamiselt emiteerija tasandil, kuid kasutatakse ka instrumentide reitinguid. Lisaks esineb krediidiriske, mis on seotud investeerimisriskiga investeerimisportfelliga, millel võib olla negatiivne mõju Seltsi tuleviku kasumile ja omavahenditele. Samas, kuna investeeringud valib kindlustusvõtja, mõistab Selts, et Seltsil on selle krediidiriski vähendamiseks ainult piiratud võimekus nagu ka tururiskide puhul. 17
Seega nagu tururiskide puhulgi suunab Selts krediidiriskide juhtimise selle tagamisele, et on olemas piisav kapital nendest riskidest tulenevate kapitalinõuete täitmiseks. Seda tehakse oma riskide ja maksevõime hindamise protsessi käigus, kui Selts prognoosib vajalikku ja olemasolevat solventsuskapitali. Lisaks investeerimistegevusega seotud krediidiriskile tuleneb krediidirisk kindlustustegevuses ka edasikindluslepingutest. Krediidirisk edasikindlustuses tekib nõuetest edasikindlustusandjatele. Edasikindlustusega seotud krediidirisk on siiski suhteliselt väike võrreldes investeerimisvaradega seotud krediidiriskiga. Krediidiriskitundlikkus Krediidirisk on võrreldes muude riskidega väike, seega otsest tundlikkustestimist ei teostatud. Likviidsusriskina on Selts enda jaoks määratlenud võimaluse, et Seltsil ei ole piisavalt vabu vahendeid oma tegevusest tulenevate kohustuste tähtajaliseks täitmiseks, samuti ka erakorraliste olukordade puhul, mis võivad aset leida mitme ebasoodsa sündmuse kokkulangemisel. Potentsiaalse likviidsusriski peamised allikad on seotud kindlustuskohustistega, mis ei ole investeerimisriskiga kohustised. Potentsiaalse likviidsusriski näideteks on katastroofiga seotud kahjunõuded, Seltsi traditsioonilises äriliinis prognoositust suurem lepingute katkestamine või osaliste väljamaksete tegemine, maine halvenemine avalikkuse ees, üldine majanduslangus ja hankijate esitatud nõuded. Seltsi likviidsuse juhtimise põhimõtted on dokumenteeritud. Ka investeeringute haldamise lepingus on üksikasjalikult kirjeldatud likviidsuse juhtimise põhimõtteid. Seltsi likviidsust analüüsitakse pidevalt.. Seltsi oma investeerimisportfelli struktureerimisel on võetud arvesse likviidsusnõudeid ja vajaduse korral paigutatakse investeeringud ümber. Likviidsuse pidev jälgimine tagab likviidsuse tõhusa juhtimise ja piisavad vahendid kohustuste täitmiseks. Samas, kuna suurem osa Seltsi kohustistest (v.a investeerimisriskiga kohustised) koosneb pikaajalistest kindlustuslepingutest, millel on üsna väike kindlustusmakse ja suhteliselt madal ülesütlemisrisk, on lühiajaliste kahjunõuete kulu võimalik usaldusväärselt prognoosida. Meie arvates ei ole allesjäänud likviidsusrisk Seltsi jaoks oluline. Likviidsuspoliitika ei kata investeerimisriskiga äritegevust, kuna investeerimisriskiga äritegevuse riski kannab klient ning investeerimisriskiga varad katavad asjaomaseid finantskohustisi võimalikult täpselt. Tuleviku kindlustusmaksetes oodatav kasum on kasum, mis tuleneb olemasolevate (jõus olevatele) lepingute pealt tulevikus laekuvate kindlustusmaksete lisamisest tehnilistele eraldistele. See on äärmiselt ebalikviidne osa Seltsi omavahenditest. Tuleviku kindlustusmaksetes oodatav kasum seisuga 31.12.2016 oli 9175 tuhat eurot. Likviidsusriskitundlikkus Likviidsusrisk ei ole Seltsi jaoks oluline risk, seega otsest tundlikkustestimist ei teostatud. Tegevusriskid on seotud selliste võimalike kahjudega, mis võivad tekkida protsesside ja süsteemide ebapiisavast või mitterahuldavast toimimisest või mida võivad tekitada töötajad või mis võivad tekkida seltsiväliste sündmuste tulemusena. Tegevusriski raamistikku on kirjeldatud riskijuhtimispoliitika lisas. Tegevusriski juhtimise eesmärk on järgmine: - tagada üheaegselt tegevuse tõhusus ja kvaliteet, - tagada, et tegevused oleksid vastavuses õigusnormidega, ja - tagada äritegevuse jätkusuutlikus erakorralistes tingimustes. Tegevusriski juhtimise kesksed tööriistad on järgmised: - riskide tuvastamine, - nõuetekohased ennetusmeetmed tegevuse kõikidel tasanditel ja - situatsiooniplaneerimine. Näited valdkondadest, kus tegevusriski juhtimist peetakse eriti oluliseks. - Töötajad. 18