MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 sihtasutuse nimi: registrikood: 90007098 tänava nimi, maja number: Rüütli 25 linn: Paide linn maakond: Järva maakond postisihtnumber: 72713 telefon: +372 53497727, +372 3852365 faks: +372 3852365 e-posti aadress: arenduskeskus@jarvamv.ee veebilehe aadress: www.jarva.ee/jak
Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 13 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 6 Varud 13 Lisa 7 Materiaalne põhivara 14 Lisa 8 Kasutusrent 14 Lisa 9 Laenukohustused 15 Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 11 Võlad tarnijatele 16 Lisa 12 Võlad töövõtjatele 16 Lisa 13 Saadud ettemaksed 16 Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 17 Lisa 15 Annetused ja toetused 18 Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 18 Lisa 17 Jagatud annetused ja toetused 18 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 19 Tööjõukulud 19 Lisa 20 Finantstulud ja -kulud 19 Lisa 21 Seotud osapooled 19 Lisa 22 Sündmused pärast bilansipäeva 20 2
Tegevusaruanne asutati 14. veebruaril 2003. aastal Järvamaa Omavalitsuste Liidu otsusega. Sihtasutus registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonnas 17. aprillil 2003. Sihtasutuse juhatus on üheliikmeline, nõukogu üheksaliikmeline. Sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskuse tegevuse eesmärgiks on toetada regiooni sotsiaalset ja majanduslikku arengut programmide, projektide algatamise, koordineerimise, nõustamise ja juhtimisega ning korraldamisega. Sihtasutuse Järvamaa Arenduskeskuse missiooniks on toetada Järvamaa ettevõtete, kohalike omavalitsuste, mittetulundusühenduste üksikisikute arendustegevust pakkudes lahendusi ideede vormistamisest kuni projekti elluviimiseni, kasutades selleks keskuse töötajate ning partnerite kogemusi ja oskuseid. 2011. aastal toimus SA Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel ja koostöös erinevate partneritega 34 erinevat teabepäeva, infopäeva ja koolitust, kus osales kokku 509 inimest. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu sai Järvamaa Arenduskeskus toetust 7 väikeprojektile, millest 2 olid suunatud alustavatele ettevõtjatele ja 5 olid suunatud mittetulundusühenduste arengule. Nendel koolitustel osales kokku 221 inimest. 2011 aastal nõustasid SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultandid 139 alustavat ettevõtjat ja 23 tegutsevat ettevõtjat, 130 korral MTÜ/SAde esindajaid, kohalikke omavalitsusi nõustati 57 korral. Nõustamiste toel on 2011 aastal Järvamaale tekkinud 18 uut Pikaajaline laen ettevõtet ja 34 mittetulundusühingut. Järvamaa Arenduskeskuse klientide koguarvust 53% ehk ca pooled on ettevõtjad, keda on nõustatud 218 korral. Nendest suurema osa moodustavad alustavad ettevõtjad so kuni 3 aastase tegevusperioodiga isikud ja potentsiaalsed alustajad, neid on ettevõtjate üldarvust 85% ehk 139 klienti. Nõustamise kestus ühe ettevõtluskliendi kohta on keskmiselt tund ja 34 minutit. Tabel 1 Nõustamiskordade arv Äriühingud MTÜ KOV Kokku Nõustamisi kokku 218 276 57 551 Nõustatud kliente kokku 163 130 12 305 Keskmine nõustamise kestus 1 h 34 m 1 h 41 m 2 h 55 m Tabel 2. SA Järvamaa Arenduskeskuse nõustamismahud sihtrühmade kaupa 2011.a. arv Nõustatud alustavaid ettevõtjaid kokku 139 Esitatud Stardi/Kasvutoetuse taotlusi (keskuse nõustamise abil) 10 Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 7 Alustavate ettevõtjate nõustamine Nõustamise tulemusena valminud tegevusplaanide arv (äri-, turundus-, finantsplaanid jne) 74 Keskuse nõustamise abil ettevõtjate poolt loodud uute ettevõtete arv 18 Ettevõtjate esitatud T ja O taotlusi (keskuse nõustamise abil) 0 Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 0 Ettevõtjate esitatud muid EASi toetusprogrammide taotlusi (keskuse nõustamise abil) 0 Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 0 3
Nõustatud tegutsevaid ettevõtteid kokku 23 s.h. nõustatud EASi programmidest 10 Tegutsevate ettevõtjate nõustamine Nõustamise tulemusena valminud tegevusplaanide arv (äri-, turundus-, finantsplaanid jne) 2 Ettevõtjate esitatud T ja O taotlusi (keskuse nõustamise abil) 0 Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 0 Ettevõtjate esitatud muid EASi toetusprogrammide taotlusi (keskuse nõustamise abil) 0 Neist EASi poolt rahastatud taotlusi 0 Nõustatud mittetulundusühendusi kokku 130 Nõustatud mittetulundusühenduse asutamist (nõustamiskorrad) 34 Loodud mittetulundusühenduste arv, kes kasutasid keskuse nõustamist 21 Nõustatud mittetulundusühenduste projektide arv 27 Mittetulundus-ühenduste nõustamine Neist rahastatud projekte 23 Nõustatud ja/või osaletud ühisprojektide arv, kus osalevad mittetulundusühendused 13 Teavitusartiklite ja edulugude (kodanikualgatuse, heategevuse ja vabatahtliku tööga seonduvad) arv meedias ja väljaannetes, mille ilmumises MAKil on tunnetatav roll 21 Omavalitsuste nõustamisi kokku 57 Nõustatud omavalitsuste projekte (projektide, mitte nõustamiskordade arv) 30 Omavalitsuste nõustamine Neist rahastatud projekte 6 Nõustatud ja/või osaletud omavalitsuste ühisprojekte (ühisprojektid, kus osalevad kohalikud omavalitsused) 0 Nõustatud ja/või osaletud rahvusvahelisi ühisprojekte 0 Osaletud piirkondliku tähtsusega arengustrateegiate jms koostamisel (arv) 2 Järvamaa Arenduskeskuse mõned suuremad ja olulisemad projektid, millega oleme 2011.a. tegelenud: Järvamaa Ettevõtlusnädal Järvamaa Arenduskeskus korraldas juba viiendat aastat maakonnas ettevõtlusnädala tegevusi ja tegi koostööd 12 organisatsiooniga kellel oli pakkuda ettevõtlusega ja noortega seotud üritusi. Ühistegevuses ja koostöös peitub jõud. Peateemaks oli ettevõtluskultuur, mis hõlmab endas nii vastutustundliku ettevõtluse kui ka ärieetika teemasid. Samuti tunnustati tublisid kohalikke ettevõtjaid ja väärtustati ettevõtlikku elustiili ning kasvatati ettevõtlusteadlikkust. Just nendest märksõnadest ajendatuna leidis aset enam kui kaksteist tegevust - seminari, töötuba, ettevõtete külastust jne. Keskendusime aastas ühel nädalal ettevõtlusteemadele, andsime inimestele võimaluse kuulda ja teada saada mitmesugust teavet ettevõtluse kohta. See on hea võimalus kohtuda ettevõtjatega ning arendustöötajatega, jagada oma kogemusi ning õppida teistelt. Ettevõtlusnädala (6 päeva 31.10.2011 05.11.2011) jooksul toimus 12 üritust, kus osales kokku 6490 inimest. Lektoreid oli kutsutud esinema 18. Suuremad üritused olid Järvamaa mess, karjäärimessike Lingid tulevikku, ettevõtluspäev Paide Gümnaasiumis, koolitus 12 H ettevõte ning ettevõtjate tunnustamine Väätsal. 4
Tabel 3. Viie aasta ettevõtlusnädala võrdlustulemused. 2007 2008 2009 2010 2011 1 Tegevuste arv 27 18 14 43 12 2 Osalejate arv 427 688 853 1109 6490 3 Lektorite arv 44 37 25 44 18 4 Messi eksponentide arv 48 57 52 50 65 5 Messi külastajate arv (ca) 4000 4000 4000 5500 5100 SA Järvamaa Arenduskeskus alustas kaheaastast projekti turismiettevõtjatele Piirkonna turismiorganisatsioonide koostöövõrgustiku arendamine. 2011 aastal toimus neli koolituspäeva. Järgmiseks aastaks on planeeritud veel üheksa koolituspäeva ja üks ideereis mõtete kogumiseks. Koolitust viivad läbi BDA Consulting OÜ lektorid. Antud projekt aitab kaasa maakonna turismiorganisatsioonide koostööle ja arengule, läbi konkreetsete ühisturundustegevuste. Projekti käigus korraldatakse kokku 14 kohtumist, kus on planeeritud koolitused, arutelud, ideede kogumised, kohtumised edukate turismiettevõtjatega, mille tulemusel valmib osalejal oma organisatsiooni turunduskava ning nende põhjal maakonna turismiorganisatsioonide ühine turunduskava. Maakonna ühine turunduskava allkirjastatakse osalenud organisatsioonide poolt. See dokument on aluseks nii piirkonna kui ka maakonna arendustöötajatele, et abistada turismiorganisatsioone nende plaanide elluviimisel. Projekt viiakse ellu Leader turismi arengumeetme raames. Projektis osaleb 17 Järvamaa turismiorganisatsiooni esindajat, kes tegelevad turismiteenuste pakkumisega. Järvamaa Kodanikuühiskonna konverentsi läbiviimine. 2011 toimus kodanikuühiskonna konverents juba kolmandat korda. Igal aastal on osalejate arv kasvanud. 2009 aastal osales üle 80 osaleja, 2010 üle 100 osaleja ning 2011 üle 130 ne osaleja. Päev oli pühendatud vabatahtlikule tööle. Konverentsil tunnustati maakonna parimaid mittetulundusühinguid ja nende juhte. 2011 aastal avas Järvamaa Turismiinfokeskuse uued renoveeritud ruumid. Järvamaa Turismiinfokeskuse uued ruumide avati 17 juunil Paides, Keskväljak 8. Kogu projekti maksumus oli 136 718 eurot, millest 95% toetas investeeringut Euroopa Liit ning 5 % omafinantseeringu tagas arenduskeskus. Baaslepingu partneriks oli 2011. Aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 77 470 euro ulatuses, Järvamaa Omavalitsuste Liit toetas SA Järvamaa Arenduskeskuse tegevust 26 543 euro ulatuses sh. Järvamaa Infoportaali 9785 euroga. Olulisemad finantssuhtarvud majandusaasta ja sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodika 2011 2010 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 2,96 3,25 Omakapitali osatähtsus varades 86% 53% Kohustuste osatähtsus varades 14% 47% Toodud finantssuhtarvude arvestamise metoodika: Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = käibevara/ lühiajalised kohustused Omakapitali osatähtsus varades (%) = omakapital/ varad*100 Kohustuste osatähtsus varades (%) = kohustused/ varad*100 5
Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Varad Käibevara Raha 23 353 24 564 2 Nõuded ja ettemaksed 8 219 8 549 3 Varud 1 900 1 212 6 Kokku käibevara 33 472 34 325 Põhivara Materiaalne põhivara 115 643 7 370 7 Kokku põhivara 115 643 7 370 Kokku varad 149 115 41 695 Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Võlad ja ettemaksed 11 316 10 576 10 Kokku lühiajalised kohustused 11 316 10 576 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 9 391 8 859 9 Kokku pikaajalised kohustused 9 391 8 859 Kokku kohustused 20 707 19 435 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 13 967 13 967 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 8 293-4 473 Aruandeaasta tulem 106 148 12 766 Kokku netovara 128 408 22 260 Kokku kohustused ja netovara 149 115 41 695 6
Tulemiaruanne 2011 2010 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 255 375 130 149 15 Tulu ettevõtlusest 20 411 18 613 16 Kokku tulud 275 786 148 762 Kulud Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -34 654-18 867 Jagatud annetused ja toetused -511 0 17 Mitmesugused tegevuskulud -27 050-21 366 18 Tööjõukulud -93 430-95 294 19 Põhivara kulum ja väärtuse langus -12 181 0 6 Kokku kulud -167 826-135 527 Põhitegevuse tulem 107 960 13 235 Finantstulud ja -kulud -1 812-469 20 Aruandeaasta tulem 106 148 12 766 7
Rahavoogude aruanne 2011 2010 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Laekunud annetused ja toetused 127 513 132 365 14 Laekumised kaupade müügist ja teenuste osutamisest 17 345 17 335 Muud põhitegevuse tulude laekumised 5 195 0 Väljamaksed annetusteks ja toetusteks -511 0 Väljamaksed tarnijatele kaupade ja teenuste eest -24 226-42 204 Väljamaksed töötajatele -92 824-92 896 Muud rahavood põhitegevusest -25 060 0 Kokku rahavood põhitegevusest 7 432 14 600 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -135 185-7 519 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 127 823 0 14 Laekunud intressid 34 32 Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 328-7 487 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 109 946 0 Saadud laenude tagasimaksed -109 946 0 Makstud intressid -1 315 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -1 315 0 Kokku rahavood -1 211 7 113 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 24 564 17 451 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 211 7 113 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 23 353 24 564 8
Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses Akumuleeritud tulem 31.12.2009 13 967-4 473 9 494 Aruandeaasta tulem 12 766 12 766 31.12.2010 13 967 8 293 22 260 Aruandeaasta tulem 106 148 106 148 31.12.2011 13 967 114 441 128 408 9
Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Järvamaa Arenduskeskuse 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. SA Järvamaa Arenduskeskuse tulude-kulude aruanne on koostatud Raamatupidamise toimkonna juhendis nr. 14 toodud sihtasutuste ja mittetulundusühingutele soovitatava tulude-kulude aruande alusel. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Alates 01.01.2005 kohaldatakse sihtasutusele Riigiraamatupidamise üldeeskirja. Sellest tulenevalt esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi raamatupidamise saldoandmikke vastavuses Üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetega. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja võttis rahvusvaluutana kasutusele euro, mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on raamatupidamiskohustuslane seisuga 1. jaanuar 2011 teostanud raamatupidamiskontode saldode ümberarvestuse, lähtudes valuutakursist 15,6466 krooni/euro. 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Aruandes esitatud võrdlusandmed on Eesti kroonidest eurodesse ümber arvestatud üleminekukursiga 15,6466 krooni/euro. Kuna nimetatud kurss on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha Raha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid otsemeetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse igapäevase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuded, mille kohta on teada, et nad on lootusetud, on bilansist välja kantud. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varude all on kajastatud Järvamaa Turismiinfokeskuse müügiks ostetud kaubad soetusmaksumuses. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Olulisuse printsiibist lähtudes kajastatakse põhivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus ületab 2 000 eurot ja mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Madalama soetusmaksumusega või lühema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel kuluks ning nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, määrates neile eraldi amortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortiseerimisel lineaarset meetodit. Põhivara arvelevõtmise alampiir 2 000 eurot 10
Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Masinad ja seadmed Sõidukid Muu inventar Kasulik eluiga 3 kuni 5 aastat 5 aastat 2 kuni 3 aastat Materiaalse põhivara objekti spetsiifika tõttu võib selle kasulik eluiga erineda muu sarnase grupi omast. Sellisel juhul vaadatakse seda eraldiseisvana ning määrataks talle sobiv amortisatsiooniperiood. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle arenduskeskusele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt rentniku poolt kuluna. Finantskohustused Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantskohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantskohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantskohustusega otseselt seotud kulutusi. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Annetused ja toetused Sihtasutus on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud toetus kajastatakse tulude-kulude aruandes tuluna. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetusena saadud summa kajastatakse bilansis kohustusena, mis kantakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Seotud osapooled Sihtasutus käsitleb seotud osapooltena isikuid, kellel on kontroll teise osapoole üle või kes omavad olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Seotud osapooled on sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmed ning nende isikute lähedased. Lisaks loetakse seotud osapoolteks järgmisi asutusi ja ettevõtteid, kus eelnevalt nimetatud isikutel on oluline mõju: Tulud 11
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Saadud toetuste arvestusel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Mittesihtotstarbelisi toetusi kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel Sihtotstarbelisi toetusi kajastatakse tuluna perioodis, mil leiavad aset kulutused, mille kompenseerimiseks toetused on mõeldud. Toetust mis on mõeldud kasutamiseks teatud kindlas valdkonnas, kuid ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse projekti finantseerimisega (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt saadud baas- ja lisafinantseerimine), ei loeta sihtotstarbeliseks annetuseks Selliseid toetuseid kajastatakse tuluna hetkel, mil nende laekumine on praktiliselt kindel Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva 31. detsember 2011 ja aruande koostamise kuupäeva 13. aprill 2012. a. vahemikus, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha 31.12.2011 31.12.2010 Sularaha kassas 13 247 Arvelduskontod 23 340 24 317 Kokku raha 23 353 24 564 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Nõuded ostjate vastu 1 364 1 220 4 Ostjatelt laekumata arved 1 611 1 220 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -247 0 Ettemaksed 2 076 1 925 Makstud deposiittagatised 100 100 Laekumata sihtfinantseerimine 2 962 2 696 13 Sihtfinantseerimise arvel katmisele kuuluvad kulud 1 717 2 608 Kokku nõuded ja ettemaksed 8 219 8 549 12
Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 31.12.2011 31.12.2010 Ostjatelt laekumata arved 1 611 1 220 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -247 0 Kokku nõuded ostjate vastu 1 364 1 220 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31.12.2011 31.12.2010 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 27 3 Üksikisiku tulumaks 1 289 1 046 Sotsiaalmaks 2 442 2 004 Kohustuslik kogumispension 120 75 Töötuskindlustusmaksed 228 209 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 4 106 3 337 Lisa 6 Varud 31.12.2011 31.12.2010 Müügiks ostetud kaubad 1 900 1 212 Kokku varud 1 900 1 212 13
Lisa 7 Materiaalne põhivara Kokku Ehitised Muu materiaalne põhivara Lõpetamata projektid Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2009 Soetusmaksumus 0 9 193 0 0 9 193 Akumuleeritud kulum 0-9 193 0 0-9 193 Jääkmaksumus 0 0 0 0 0 Ostud ja parendused 0 0 7 370 7 370 7 370 31.12.2010 Soetusmaksumus 0 9 193 7 370 7 370 16 563 Akumuleeritud kulum 0-9 193 0 0-9 193 Jääkmaksumus 0 0 7 370 7 370 7 370 Ostud ja parendused 0 0 120 453 120 453 120 453 Uute ehitiste ost, uusehitus, parendused 120 453 120 453 120 453 Amortisatsioonikulu -11 274-906 0 0-12 180 Ümberklassifitseerimised 109 694 18 129-127 823-127 823 0 Ümberklassifitseerimine lõpetamata projektidest 109 694 18 129-127 823-127 823 0 31.12.2011 Soetusmaksumus 109 694 27 322 0 0 137 016 Akumuleeritud kulum -11 274-10 099 0 0-21 373 Jääkmaksumus 98 420 17 223 0 0 115 643 Lisa 8 Kasutusrent Aruandekohustuslane kui rentnik 2011 2010 Kasutusrendikulu 3 632 3 663 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2011 31.12.2010 12 kuu jooksul 4 010 2 982 14
1-5 aasta jooksul 2 141 278 SA Järvamaa Arenduskeskus rendib kasutusrendi tingimustel OÜ-lt CoffeeCup kohviautomaati JURA F70 liisingulepingu alusel, mis on sõlmitud 05.10.2007. Kohviaparaadi maksumus liisinguperioodi algul oli koos käibemaksuga 1086 eurot (16 992 krooni). Liisinguperioodi pikkus on 60 kuud. Jääkväärtus liisingu lõppedes on 9,20 eurot (144 krooni). SA Järvamaa Arenduskeskus liisis 3 Step IT OÜ-lt 6 sülearvutit liisinguperioodi kestvusega 3 aastat. Majandusaasta aruande koostamise hetkeks on arvutid liisinguandjale tagastatud. 28.06.2011. aastal sõlmiti kolmeks aastaks kasutusrendi leping Citadele Leasing & Factoring OÜ-ga kahele sülearvutile (aastane kogukulu 1081 eurot). Lisa 9 Laenukohustused 31.12.2011 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Ettevõtluse Arendamise SA 9 391 9 391 6% 15.01.2014 Pikaajalised laenud kokku 9 391 9 391 Laenukohustused kokku 9 391 9 391 31.12.2010 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud Ettevõtluse Arendamise SA 8 859 8 859 6% 15.01.2014 Pikaajalised laenud kokku 8 859 8 859 Laenukohustused kokku 8 859 8 859 Pikaajaline laen on saadud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Intressita laenu summa 11 185 eurot (175 000 krooni)on diskonteeritud sisemise intressiga 6%. Tagasimaksele lisandub arvestuslik intress (diskontomääras 6%) summas 1 794 eurot. Kokku summa 11 185 eurot. 15
Lisa 10 Võlad ja ettemaksed 31.12.2011 31.12.2010 Lisa nr Võlad tarnijatele 2 204 1 642 11 Võlad töövõtjatele 3 899 5 371 12 Maksuvõlad 4 106 3 337 5 Muud võlad 239 0 Muud viitvõlad 239 0 Saadud ettemaksed 226 226 13 Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 642 0 Kokku võlad ja ettemaksed 11 316 10 576 Lisa 11 Võlad tarnijatele 31.12.2011 31.12.2010 Kokku võlad tarnijatele 2 204 1 642 Võlad tarnijatele bilansipäeva seisuga olid 2 204 eurot, arvete maksetähtajad saabusid jaanuaris 2012 ja aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga on need tasutud. Lisa 12 Võlad töövõtjatele 31.12.2011 31.12.2010 Puhkusetasude kohustus 3 888 5 254 Võlad majanduskulude eest 11 117 Kokku võlad töövõtjatele 3 899 5 371 Lisa 13 Saadud ettemaksed 31.12.2011 31.12.2010 Kokku saadud ettemaksed 226 226 Ettemaksuna on kajastatud Järvamaa Omavalitsuste Liidule tehtud kreeditarve summa. Arve oli Omavalistuste Liidu poolt juba eelnevalt tasutud. 16
Lisa 14 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Brutomeetod Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 31.12.2009 Saadud Tagastatud Tulu/amortisatsioon 31.12.2010 Ettevõtluse Arendamise SA (baasfinantseerimine) 0 84 548 0-84 548 0 Ettevõtluse Arendamise SA (projektitoetused) -4 912 8 461 0-3 549 0 Järvamaa Omavalistuste Liit (baasfinantseerimine) 0 25 775 0-26 734-959 Järva Maavalitsus 0 6 909 0-6 909 0 Kodanikuühiskonna Sihtkapital 0 1 840 0-2 043-203 Põhja-Eesti Turism SA 0 0 0-1 534-1 534 Koigi Vallavalitsus 0 2 378 0-2 378 0 Muud kaasfinantseerimised 0 2 454 0-2 454 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -4 912 132 365 0-130 149-2 696 Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused -4 912 132 365 0-130 149-2 696 31.12.2010 Saadud Tagastatud Tulu/amortisatsioon 31.12.2011 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 0 127 823 0-127 823 0 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Ettevõtluse Arendamise SA (baasfinantseerimine) 0 77 497 0-77 497 0 Ettevõtluse Arendamise SA (projektitoetused) 0 4 920 0-6 753-1 833 Järvamaa Omavalitsuste Liit -959 26 543 0-26 543-959 Järva Maavlitsus 0 8 105 0-8 105 0 Kodanikuühiskonna Sihtkapital -203 1 756 0-1 723-170 Kohalike omavalituste sihtfinantseerimine 0 5 706 0-5 706 0 Põhja-Eesti Turism SA -1 534 1 534 0 0 0 Muud kaasfinantseerimised 0 1 452-227 -1 225 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -2 696 127 513-227 -127 552-2 962 Kokku sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused -2 696 255 336-227 -255 375-2 962 17
Lisa 15 Annetused ja toetused 2011 2010 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 92 898 111 282 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 127 823 0 Sihtotstarbelised toetused projektidele 34 654 18 867 Kokku annetused ja toetused 255 375 130 149 Lisa 16 Tulu ettevõtlusest 2011 2010 EAS tasulised teenused 3 584 5 408 Nõustamine/ arendustegevus 2 745 3 170 Sihtgruppide koolitused 400 722 Raamatupidamisteenus 5 125 5 803 Portaali www.jarva.ee tulud 817 725 Muud tulud 4 818 1 356 Turimiinfokeskuse müügitulud 2 922 1 429 Kokku tulu ettevõtlusest 20 411 18 613 Lisa 17 Jagatud annetused ja toetused 2011 2010 Järvamaa Suveniirikonkurss 2011 preemiad -511 0 Kokku jagatud annetused ja toetused -511 0 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 2011 2010 Mitmesugused bürookulud -4 469-3 949 Lähetuskulud -848-132 Koolituskulud -378-1 093 Ruumide kulud -6 411-5 040 Infotehnoloogia kulud -4 547-4 784 Inventari kulud -2 989-823 Turismiinfokeskuse avamisega seotud kulud -2 678 0 Transpordikulud -3 085-2 838 Muud -1 645-2 707 Kokku mitmesugused tegevuskulud -27 050-21 366 18
Lisa 19 Tööjõukulud 2011 2010 Palgakulu -69 331-70 965 Sotsiaalmaksud -23 636-24 209 Erisoodustused -258-64 Maksud erisoodustustelt -205-56 Kokku tööjõukulud -93 430-95 294 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 6 6 Lisa 20 Finantstulud ja -kulud 2011 2010 Intressitulud 34 32 Intressikulud -1 846-501 Kokku finantstulud ja -kulud -1 812-469 Lisa 21 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2011 31.12.2010 Nõuded Kohustused Nõuded Kohustused Asutajad ja liikmed 959 0 959 0 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 85 262 220 0 2011 2010 Ostud Müügid Ostud Müügid Asutajad ja liikmed 1 818 993 730 504 Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 1 502 4 130 1 099 3 709 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2011 2010 Arvestatud tasu 13 977 15 150 19
Sihtasutuse juhatuse liikmele arvestati 2011. aastal tasusid kokku 15 277 eurot, sellest juhatuse liikme tasu 13 977 eurot ja lisatasusid 1 300 eurot. Juhatuse liikmele makstakse lisatasu vastavalt nõukogu kehtestatud korrale loengutasudes ja läbiviidavates projektides ettenähtud summade ulatuses. Nõukogu teistele liikmetele 2011. aastal tasu ja hüvitisi ei ole makstud ning soodustusi ei ole tehtud. Lisa 22 Sündmused pärast bilansipäeva 2012. aastal finantseerib Ettevõtluse Arendamise t 92 837 euroga, millest 12 782 moodustab turismiinfokeskuse sihtfinantseering. MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liidu 2012. aasta baasfinantseeringu summa on 12 156 eurot ja infoportaali www.jarva.ee tegevuse sihtfinantseerimine 9 785 eurot. Aruande koostamise päeva seisuga on mõlemad lepingud allkirjastatud. 20