Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus: EL 27 (26 825 Euroopa Liidu kodanikku) Elanikkond: 15+ vanuses eurooplased Metoodika: Personaalintervjuud (CAPI - arvuti abil tehtavad personaalintervjuud) Küsitluse kuupäevad: 13. aprill 2. mai 2011, läbiviija TNS Opinion Sissejuhatus...2 I. VABATAHTLIKU TÖÖ KOGEMUS...6 1. Kas eurooplased teevad vabatahtlikku tööd?...6 2. Millistes valdkondades töötavad eurooplased vabatahtlikuna?...9 II. VABATAHTLIKU TÖÖ KUVAND...11 1. Millistes valdkondades on vabatahtlikul sektoril tähtis roll?...11 2. Mis on vabatahtliku töö peamised eelised?...14 III. OOTUSED...17 1. Kas vabatahtliku sektori tegevuse süsteem tuleks määratleda riiklikul või ELi tasandil?...17 2. Kui suur on toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas?...19 IV. EUROOPLASED JA PÕLVKONDADEVAHELINE SOLIDAARSUS...20 1. Milliseid seoseid saab luua eakate ja noorte vahel?...20
Sissejuhatus Euroopa Parlamendi eestvedamisel on 2011. aasta kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks ja 2012. aasta Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks. Need on Euroopa Parlamendi jaoks kaks head põhjust, miks viia läbi Eurobaromeetri uuring, et selgitada välja, mida arvavad eurooplased nende kahe ideestiku kohta, ja mõista paremini, kuidas nad neid tajuvad või neid tähistavad. TNS Opinion teostas antud Eurobaromeetri uuringu kogu Euroopa ühiskonda mõjutava finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi taustal 1. 16. mail 2011. aastal. Enne eurooplaste antud vastuste analüüsimist tuleks rõhutada mõningaid olulisi uuringust selgunud asjaolusid. Väga raske on teha üldisi järeldusi, sest vabatahtliku sektori staatus erineb liikmesriigiti. Vabatahtlikuna tegutsevate eurooplaste arvu ei saa täpselt määratleda, sest puudub nii Eurostati statistika kui ka muu üldine statistika. Väga keeruline on hinnata vabatahtliku sektori panust ELi ja liikmesriikide SKPsse. Puudub kogu ELi hõlmav asjakohane statistika. Riiklikud andmed on olemas ainult mõnes riigis. Valitseb laialdane üksmeel, et vabatahtlik töö on meie solidaarsetel väärtustel põhinevas ühiskonnas tähtis. Vabatahtlikul tööl on osa kodanikuaktiivsuses, eriti seetõttu, et see toimib hästi kohalikul tasandil ja aitab kaasa eneseteostusele ja isiklikule arengule. Raportöör Marian Harkin on öelnud, et inimesed ei hakka vabatahtlikuks rahalise kasu nimel: selle eest ei maksta. Inimesed teevad vabatahtlikku tööd omal soovil. Vabatahtlik tegevus toob kasu inimestele, kes ei kuulu ainult perekonna ja sõprade ringi. Vabatahtlikuks hakata võib igaüks. Vabatahtlikuna tegutseb 22 25% eurooplastest Selles uuringus ütles 6462 üle 15aastase eurooplase 26 825st, et nad osalevad regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikus tegevuses. See moodustab 24% vastanutest. 2007. aasta veebruaris läbi viidud komisjoni Eurobaromeetri uuringus teatatakse, et võime usaldusväärselt hinnata, et vabatahtlikus tegevuses osaleb üle 100 miljoni kodaniku. Kahe uuringu tulemused on seega sarnased. Vabatahtliku tegevuse Euroopa keskmist tuleb vaadata riiklike tulemuste valguses (vt tabelit lk 8). 48 punkti eristab Madalmaid (5), kus vabatahtlik töö on levinuim, ja Poolat (9%), kus see on kõige vähem levinud. 2
Kaheteistkümnes riigis on vabatahtliku tegevuse protsent üle Euroopa keskmise ja viieteistkümnes riigis alla keskmise. Neist seitsmes on vabatahtlikus tegevuses osalejate arv alla 20%. Euroopa vabatahtlike sotsiaal-demograafiline profiil Kõige tõenäolisemad vabatahtlikud on 20aastased ja üle 20aastased vastanud (3), neile järgnevad üliõpilased (26%). Ametialases võrdluses väitis 34% juhtivtöötajatest, et nad tegelevad vabatahtliku tööga, kusjuures töötutest ütles seda 1. Sport ja kultuur: peamised vabatahtliku töö valdkonnad Neilt 24% vastajatelt, kes ütlesid, et osalevad vabatahtlikus tegevuses, küsiti nende vabatahtliku tegevuse olemuse kohta. o Neist 24% vastas, et on vabatahtlikuks spordiklubis või klubis, mis tegeleb vabaõhutegevusega. o 20% vastas, et tegutseb kultuuri, hariduse või kunstiga seotud organisatsioonis. o 16% ütles, et on vabatahtlikuks heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus või arenguabis. Solidaarsus ja humanitaarabi: valdkond, milles vabatahtlikul sektoril on kõige tähtsam roll Kõigilt vastajatelt küsiti valdkondade kohta, milles nende meelest on vabatahtlikul sektoril kõige tähtsam roll. Neljast esimesena mainitud valdkonnast kolmes tegeletakse otseselt solidaarsusega ja integratsiooniga. o 3 vastustega tulid esimeseks valdkonnad solidaarsus ja humanitaarabi. Märkimisväärne on asjaolu, et väga selgelt erinevad üksteisest kõigi eurooplaste hulgas levinud üldine arusaam valdkonna tähtsuse kohta ja vabatahtlik töö, milles 24% vastanutest tegelikkuses osalevad. Näiteks sport on kõige populaarsem vabatahtlik tegevus, kuigi ainult 15% vastanutest ütles, et see on oluline. o 3-ga on teisel kohal tervishoiusüsteem. o 2-ga järgnevad sellele haridus ja koolitus ning keskkond. o Neljas valdkond, milles eurooplaste meelest on vabatahtlikul sektoril tähtis osa, on ebasoodsas olukorras olevate kodanike sotsiaalne kaasatus 2-ga. 3
Sama küsimus esitati eelmisel aastal komisjoni läbi viidud Eurobaromeetri uuringus. Kahe uuringu võrdluses on esimese kolme valdkonna puhul määr suurenenud +2 ja +8 protsendipunkti vahel. Vabatahtliku töö rolli Euroopa identiteedi loomisel mainiti viimasena, tulemuseks ainult. Sotsiaalsidususe säilitamine ja tugevdamine, vabatahtliku tegevuse peamine eelis ELis Vastus näitab jällegi, kui suurel määral arvatakse Euroopas, et solidaarsus on vabatahtlikus tegevuses kesksel kohal. o Sotsiaalsidususe tugevdamist mainis esimesena 34% vastanutest ja solidaarsuse põhiväärtuste tugevdamist 25%. o Kaks järgmisena mainitud eelist on otseselt seotud vabatahtlike enda kasuga. Vabatahtliku töö panus vabatahtlike eneseteostusse ja isiklikku arengusse sai tulemuseks 25% ja selle roll teadmiste omandamisel ja tööellu integreerimisel 2. o Vabatahtliku sektori majanduslikku väärtust ELi jaoks mainis ainult 1 vastanutest. Vabatahtliku sektori tegevuse süsteemi määratlemine riiklikul või ELi tasandil: lahknevad vastused Nagu eelnevatest vastustest selgub, on eurooplaste arusaamade kohaselt vabatahtliku sektori roll või sektori majanduslik tähtsus ELi tasandil piiratud. Seepärast ei tule üllatusena, et eurooplaste arvamused lahknevad süsteemi osas, mille piires vabatahtlik sektor peaks tegutsema. 4 usub, et vabatahtliku tegevuse süsteem tuleks määratleda Euroopa vabatahtlike hartas, samas kui 45% ütlevad, et iga liikmesriik peaks looma riikliku süsteemi. On tähelepanuväärne, et Euroopa vabatahtlike harta potentsiaalset lisandväärtust ei tunnistata riikides, kus vabatahtlik töö on kõige levinum. Vastanud on harta suhtes seega vähim entusiastlikud Madalmaades, Taanis, Soomes ja Austrias. Seevastu Euroopa süsteemi loomist soovitakse kõige rohkem riikides, kus vabatahtlik töö on kõige vähem levinud, eesotsas Hispaania, Küprose ja Kreekaga. Suur toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas Vastusena looduskatastroofide ja -õnnetuste lainele sooviks Euroopa Parlament, et ELi liikmesriigid ja nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused looksid igas piirkonnas vabatahtlikud päästemeeskonnad. Küsimusele, kas nende meelest oleksid sellised meeskonnad kasulikud, vastas jaatavalt 88% eurooplastest. 4
Põlvkondadevahelise solidaarsuse edendamine 2012. aasta on Euroopa põlvkondadevahelise solidaarsuse aasta. Vastajatele esitati kolm väidet ja nende vastustest ilmnes väga selge hierarhia: o 45% eelistasid noortele töökohtade loomist eakate ja ülalpeetavate abistamise valdkonnas; o sellele järgnes 38%-ga igas vanuses eurooplaste võrdne juurdepääs töökohtadele ja koolitusele; o üle 60aastaste julgustamine tööturule jääma, et anda edasi nende kogemusi järgmistele põlvkondadele, sai 2 vastanute hääle. NB! Lugejatele tuletatakse meelde, et uuringu tulemused on hinnangulised ja nende täpsus kui muud tegurid püsivad muutumatuna sõltub valimi suurusest ja vaadeldud protsendimäärast. Valimite puhul suurusega umbes 1000 intervjuud (liikmesriigi tasandil tavaliselt kasutatav valimi suurus) varieerub tegelik protsent juhul, kui kogu elanikkonda oleks intervjueeritud, järgmiste usalduspiiride ulatuses: Vaadeldud protsent 10% või 90% 20% või 80% 30% või 70% 40% või 60% 50 % Vea ülemmäär +/- 1,9 punkti +/- 2,5 punkti +/- 2,7 punkti +/- 3,0 punkti +/- 3,1 punkti 5
I. VABATAHTLIKU TÖÖ KOGEMUS 1. Kas eurooplased teevad vabatahtlikku tööd? 15. küsimus Kas tegutsete praegu regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikuna? 1) Euroopa keskmine Total Yes : 24% 1 1 Yes, on a regular basis Yes, on an occasional basis No 75% DK 24% eurooplasi tegutseb regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikuna, kusjuures meeste ja naiste osakaal on täiesti võrdne. 6
2) Riikidevahelised erinevused Jah Ei EOÖ NL DK FI AT LU DE SI IE EE SK BE IT EL27 FR LT CZ CY UK LV HU SE MT ES EL RO BG PT PL 4 39% 3 35% 34% 34% 3 30% 29% 26% 26% 24% 24% 24% 2 2 2 2 2 2 16% 15% 14% 14% 1 1 9% 5 5 6 6 65% 65% 66% 6 70% 70% 74% 7 75% 76% 76% 7 7 7 7 78% 79% 8 85% 86% 85% 85% 8 90% 4 Vabatahtlikus töös osalemine erineb liikmesriigiti väga palju. Madalmaid (5) ja Poolat (9%) eristab 48 protsendipunkti. Suurima arvu vabatahtlikega riigid asuvad enamasti Euroopa Liidu põhjaosas (Madalmaad 5, Taani 4 ja Soome 39%). 7
3) Sotsiaaldemograafilised erinevused Vanus õpingute lõpetamisel Amet Jah (% koguarvust) Ei Ei oska öelda (EO Ö) EL27 24% 75% 15-16% 8 16-19. 2 7-20+ 3 6 Veel õpib 26% 7 Füüsilisest isikust ettevõtjad 29% 70% Juhtivtöötajad 34% 66% - Muud ametnikud 24% 76% - Oskustöölised 2 78% - Koduperenaised ja -peremehed 2 78% Töötud 1 8 - Pensionärid 2 7 Õpilased 26% 7 Sotsiaaldemograafiliste erinevuste analüüs näitab, et kõige tõenäolisemalt ütlevad kõige haritumad eurooplased, et nad osalevad vabatahtlikus tegevuses (3 neist, kes õppisid vähemalt kuni 20aastaseni). Lisaks on kõige rohkem vabatahtlikke (34%) juhtivtöötajate hulgas, kusjuures töötute kategoorias on kõige vähem vabatahtlikke (1). 8
2. Millistes valdkondades töötavad eurooplased vabatahtlikuna? Küsimus neile 24% vastajatele, kes ütlesid, et teevad praegu regulaarselt või aeg-ajalt vabatahtlikku tööd. 16. küsimus Missuguses organisatsioonis või ühingus tegutsete vabatahtlikuna? 1) Euroopa keskmine Spordiklubis või klubis, mis tegeleb vabaõhutegevusega (sport, kalapüük ja jahipidamine) 24% Kultuuri-, haridus- või kunstiühingus 20% Heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus, arenguabis Kogukonna või naabrite ühenduses Usu- või kirikuorganisatsioonis 1 1 16% Keskkonnakaitse organisatsioonis, loomade õiguste kaitse organisatsioonis jne. Eakate vabaajaseltsis või klubis Noorte vabaajaseltsis või klubis (skaudid, noorteklubid, jne.) Ühingus, mis kaitseb patsientide ja/või puuetega inimeste huve Kutseorganisatsioonis Ametiühingus Vähemuste õiguste kaitse organisatsioonis (rassismivastane ühendus, naiste diskrimineerimise vastane ühendus, homoseksuaalsete inimeste õiguste kaitse ühendus, jne.) Tarbijaorganisatsioonis Poliitilises erakonnas või organisatsioonis 6% 5% 4% 4% Muu (SPONTAANNE) 1 Ei oska öelda Enamus Euroopa vabatahtlikest töötavad spordiklubis või ühingus, mis tegeleb vabaõhutegevusega (24%). Viiest vabatahtlikust üks tegutseb kultuuri-, haridus- või kunstiühingus (20%) ja 16% heategevusorganisatsioonis või sotsiaalabi organisatsioonis, vabaühenduses, humanitaarühingus või arenguabis. 9
2) Riikidevahelised erinevused Iirimaa, Taani ja Saksamaa vastajad tegelevad kõige suurema tõenäosusega vabatahtliku tööga, mis on seotud spordi või vabaõhutegevusega. Itaalia ja Prantsusmaa vastajad on kõige aktiivsemad kultuuri-, haridus- ja kunstiühingutes. 10
II. VABATAHTLIKU TÖÖ KUVAND 1. Millistes valdkondades on vabatahtlikul sektoril tähtis roll? Järgmised küsimused esitati kõigile vastajatele, olenemata sellest, kas nad tegutsevad vabatahtlikuna või mitte. 11. küsimus Millistes järgmistest valdkondadest on vabatahtlikul sektoril Teie meelest tähtis roll? 1) Euroopa keskmine Valdkonnad, milles kõik eurooplased peavad vabatahtlikku tegevust oluliseks, ei ole täpses vastavuses nende 24% eurooplaste tegevusega, kes osalevad vabatahtlikus töös. Solidaarsus ja humanitaarabi 34% 3 Tervishoid 24% 3 Haridus ja koolitus 14% 2 Keskkond Ebasoodsas olukorras olevate kodanike sotsiaalne kaasatus 18% 2 2 20% Inimõiguste kaitse Aktiive vananemine Tööhõive Sport 10% 1 15% 15% 15% 16% 2 20% (aprill mai 2011) (mai 2010) Kultuur 10% 1 Kultuuride- ja religioonidevaheline dialoog Põlvkondadevaheline dialoog 9% 9% 8% Tarbijakaitse 9% Demokraatlik elu Euroopa identiteedi loomine Mitte ükski (SPONTAANNE) Muu (SPONTAANNE) Ei oska öelda 0% 6% ; Eurobaromeeter / Euroopa Komisjon Kuigi vabatahtlikku sektorit peetakse endiselt kõige tähtsamaks solidaarsuse ja humanitaarabi valdkonnas (+3 punkti), on võrreldes 2010. aasta maiga suurenenud märgatavalt nende arv, kelle meelest on vabatahtlik töö tähtis tervishoiu (+8) ja hariduse valdkonnas(+8). Natuke vähem kui aasta eest ei olnud haridus ega koolitus esimese kolme valdkonnas seas. 11
2) Riikidevahelised erinevused ja suundumused Solidaarsus ja humanitaarabi Tervishoid Haridus ja koolitus Keskkond Ebasoodsas olukorras kodanike sotsiaalne kaasatus Inimõiguste kaitse Aktiivne vananemine Tööhõive Sport Kultuur EL 27 * * Erinevus - Erinevus - Erinevus - Erinevus - Erinevus - 34% 3 +3 24% 3 +8 14% 2 % +8 18% +4 20% 2 +1 20% 2 +1 1 15% +2 10% 15% +5 16% 15% -1 1 10% -1 BE 3 4 +9 24% 35% +11 19% 24% +5 18% 2 +4 19% 18% -1 16% 2 +7 2 20% -3 1 1 = 18% 2 3 15% 1-2 BG 3 4 +10 1 24% +12 8% 1 +5 16% 24% +8 26% 3 +7 2 2-1 1 19% +6 14% 24% +10 6% -3 4% -1 CZ 44% 5 +9 24% 3 +7 9% 10% +1 24% 30% +6 24% 2-1 24% 2-3 16% 19% +3 1 16% +3 15% 10% -5 9% -2 DK 34% 38% +4 1 1-1 6% 1 +5 18% 19% +1 3 3 = 16% 19% +3 25% 2-2 5% +2 49% 4-2 19% 1-2 DE 34% 36% +2 2 3 +6 15% 2 +6 24% 3 +8 26% 2-4 18% 19% +1 14% 1-1 10% +3 3 3 = 16% 16% = EE 26% 28% +2 1 25% +8 19% 3 +12 29% 36% +7 20% 2 +3 1 18% +5 9% 10% +1 10% 1 +2 1 9% -2 1 1 = IE 1 14% +3 15% 24% +9 16% 30% +14 8% 10% +2 1 1 +5 1 1 +5 19% 25% +6 1 1 +5 24% 26% +2 9% 9% = EL 3 4 +6 2 36% +14 8% 1 +4 46% 50% +4 1 1-1 2 2 = +1 1 9% -2 25% 26% +1 26% 24% -2 ES 54% 48% -6 18% 24% +6 1 19% +8 16% 2 +6 28% 25% -3 29% 24% -5 1 +6 1 15% +4 4% -1 8% -1 FR 4 5 +10 14% 2 +8 18% 26% +8 1 19% +2 16% 2 +5 19% 18% -1 20% 2 +1 1 18% +6 24% 24% = 14% 1-1 IT 3 40% +3 30% 3 +2 9% 1 +4 1 1 +4 2 26% +3 28% 2-1 1 1 +1 8% 1 +3 +1 6% +1 CY 68% 68% = 15% 20% +5 15% 16% +1 2 2 = 18% 2 +4 40% 40% = 2 15% -7 10% 1 +3 9% 1 +3 1 1 = LV 20% 24% +4 2 40% +13 1 28% +11 19% 24% +5 1 1 +5 1 16% +4 4% 5% +1 1 18% +6 10% 9% -1 1 14% +1 LT 2 26% +4 3 4 +12 9% 1 +8 16% 19% +3 1 16% +4 18% 2 +5 10% +3 1 1 +5 6% +1 1 10% -3 LU 44% 49% +5 15% 24% +9 19% 24% +5 16% 19% +3 25% 2-3 18% 20% +2 19% 20% +1 10% 20% +10 18% 16% -2 15% 1-3 HU 3 35% +3 26% 3 +11 10% 18% +8 25% 28% +3 24% 2 +3 2 2-1 4% 9% +5 10% 18% +8 9% 1 +2 10% 10% = MT 35% 38% +3 2 35% +8 19% 2 +3 20% 20% = 24% 2-3 16% 19% +3 30% 3 +2 9% 1 +4 14% 9% -5 9% 10% +1 NL 28% 3 +4 44% 4 +3 18% 2 +5 1 15% +4 24% 2-1 15% 19% +4 24% 2-3 4% 8% +4 35% 34% -1 1 2 +4 AT 26% 38% +12 25% 46% +21 18% 1-1 20% 25% +5 2 2 = 24% 2-2 16% 2 +5 1 1 = 16% 1 +1 10% 10% = PL 25% 29% +4 36% 55% +19 14% 19% +5 1 1 = 9% 14% +5 18% 18% = 1 2 +6 6% 1 +5 6% 4% -2 8% 9% +1 PT 45% 48% +3 29% 4 +18 8% 1 +3 5% +2 2 24% +2 1 18% +1 1 28% +11 9% +2-1 4% -1 RO 34% 40% +6 2 3 +9 1 19% +6 16% 29% +13 1 1 +6 14% 2 +8 5% 8% +3 15% 2 +7 4% +1 4% -1 SI 56% 54% -2 10% 18% +8 9% 15% +6 2 29% +8 2 2 +2 15% 18% +3 1 2 +9 1 1 +1 18% 15% -3 18% 1-7 SK 39% 50% +11 2 30% +8 10% +3 2 34% +7 1 19% +2 24% 2-1 9% 1 +4 14% 15% +1 16% 14% -2 15% 1-3 FI 2 3 +6 24% 3 +13 9% 15% +6 2 2 +2 3 3 +1 2 3 +4 1 16% +3 14% 19% +5 24% 24% = 1 1 +1 SE 54% 58% +4 2 29% +6 10% 2 +13 25% 1-8 24% 19% -5 34% 38% +4 9% 8% -1 10% +3 2 15% -7 15% 1-4 UK 8% 9% +1 2 28% +7 2 39% +16 19% 20% +1 15% 1 +2 1 15% +3 1 8% -3 10% 2 +12 18% 1-5 6% +1 Erinevus - Erinevus - Erinevus - Erinevus - Diff. - * : küsitluse kuupäevad: 13. aprill 2. mai 2011. : mai 2010. 12
Vabatahtliku töö roll solidaarsuse ja humanitaarabi valdkonnas on muutunud tähtsamaks suures osas liikmesriikides, eriti Austrias (+12), Slovakkias (+11), Prantsusmaal ja Bulgaarias (+10). Vabatahtliku tegevuse rolli tähtsus on vähenenud 27 liikmesriigist ainult kahes, Sloveenias (-2) ja Hispaanias (-6). Arusaam, et vabatahtlik töö on tähtis tervishoiu valdkonnas, on suurenenud igas riigis, välja arvatud Taani (-1). Eriti järsult on selle tähtsus tõusnud Austrias (+21), Poolas (+19) ja Portugalis (+18). Vabatahtliku töö tähtsus hariduse ja koolituse valdkonnas on vähenenud ainult Austrias (-1) ja on tõusnud väga palju Ühendkuningriigis (+16), Iirimaal (+14) ja Rootsis (+13). 13
2. Mis on vabatahtliku töö peamised eelised? 13. küsimus Millised järgmistest on Teie arvates vabatahtliku tegevuse kaks peamist eelist ELis? (kuni kaks vastust) 1) Euroopa keskmine See võimaldab sotsiaalsidususe säilitamist ja tugevdamist 34% See tugevdab ELi solidaarsuse põhiväärtusi 25% See aitab kaasa vabatahtlike eneseteostusele ja isiklikule arengule 25% See hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, mis võimaldavad edukat professionaalset integreerimist 2 See annab eurooplastele võimaluse arendada kodanike osalemist ühiskondlikus elus See mängib olulist rolli säästvas arengus ja keskkonnakaitses 20% 18% See mängib olulist rolli ELi majanduses 1 Mitte ükski (SPONTAANNE) Muu (SPONTAANNE) Ei oska öelda Sarnaselt valdkondadega, milles eurooplased peavad vabatahtlikku sektorit oluliseks, peetakse vabatahtliku töö peamisteks eelisteks sotsiaalsidususe säilitamist ja tugevdamist (34%), solidaarsuse põhiväärtuste tugevdamist ning eneseteostust ja isiklikku arengut (mõlemad 25%). 14
2) Riikidevahelised erinevused See säilitab ja tugevdab sotsiaalsidusust See tugevdab ELi solidaarsuse põhiväärtusi See aitab kaasa vabatahtlike eneseteostusele ja isiklikule arengule See hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, mis võimaldavad integreerimist tööellu See annab eurooplastele võimaluse arendada kodanike osalemist ühiskondlikus elus See mängib olulist rolli säästvas arengus ja keskkonnakaitses See mängib olulist rolli ELi majanduses Mitte ükski (SPONTAANNE) Muu (SPONTAANNE) Ei oska öelda EL27 34% 25% 25% 2 20% 18% 1 BE 35% 3 38% 19% 20% 19% 15% BG 40% 15% 2 24% 26% 20% 15% 0% 8% CZ 3 30% 28% 1 25% 24% 1 0% DK 4 20% 5 18% 2 20% 8% 0% DE 50% 26% 2 19% 20% 1 1 4% EE 25% 14% 35% 24% 2 20% 14% 0% 8% IE 2 24% 35% 16% 2 1 20% 1 EL 38% 3 2 2 24% 2 10% ES 28% 29% 24% 16% 1 16% 10% 9% FR 4 26% 3 1 2 18% 10% 6% IT 25% 34% 14% 25% 24% 2 1 5% CY 24% 46% 29% 2 39% 16% 15% - LV 29% 1 29% 20% 24% 16% 1 4% 0% 8% LT 20% 15% 2 24% 24% 14% 18% 15% LU 3 29% 24% 25% 20% 24% 16% - HU 40% 19% 2 29% 16% 2 16% 0% MT 16% 35% 19% 15% 28% 18% 14% - 16% NL 36% 26% 4 2 2 1 1 4% AT 48% 2 28% 2 20% 2 16% PL 2 1 26% 24% 19% 14% 1 0% 1 PT 3 3 2 14% 19% 9% 1 RO 2 16% 18% 2 26% 2 14% 1 SI 3 38% 28% 1 2 19% 1 SK 3 30% 24% 1 25% 24% 1 4% FI 4 30% 2 18% 20% 30% 8% 0% SE 36% 30% 29% 3 29% 2 4% 0% UK 2 14% 24% 3 14% 15% 20% 5% 1 15
Vabatahtliku töö peamisi eeliseid peetakse riigiti natuke erinevaks. Alljärgnevaid vastuseid mainiti kõige sagedamini järgmistes riikides: - Vabatahtlik töö säilitab ja tugevdab sotsiaalsidusust oli kõige sagedasem vastus Saksamaal (50%), Austrias (48%) ja Soomes (4). - See tugevdab ELi solidaarsuse põhiväärtusi : Küpros (46%), Sloveenia (38%) ja Malta (35%). - See aitab kaasa vabatahtlike eneseteostusele ja isiklikule arengule : Taani (5), Madalmaad (4) ja Belgia (38%). - See hõlbustab teadmiste ja oskuste omandamist, mis võimaldavad integreerimist tööellu : Rootsi (3), Ühendkuningriik (3) ja Ungari (29%). - See annab eurooplastele võimaluse arendada kodanike osalemist ühiskondlikus elus : Küpros (39%), Rootsi (29%) ja Malta (28%). - See mängib olulist rolli säästvas arengus ja keskkonnakaitses : Soome (30%), Kreeka ja Ungari (mõlemad 2), Tšehhi Vabariik, Luksemburg ja Slovakkia (kõik 24%). - See mängib olulist rolli ELi majanduses : Iirimaa ja Ühendkuningriik (mõlemad 20%), Leedu (18%), Luksemburg, Ungari ja Austria (16%). Arvatavasti valgustavad need vastused seda, millised on Euroopa Liidu kodanike huvid ja valdkonnad, kus nad ootavad ja loodavad tegutsemist. 3) Sotsiaaldemograafilised erinevused Vastanud, kes on kõige kauem haridust omandanud, ütlevad kõige tõenäolisemalt, et vabatahtlik töö säilitab ja tugevdab sotsiaalsidusust (40% vastanutest, kes jätkasid õpinguid 20aastaseni või kauem, võrreldes nendega, kes jätsid kooli pooleli 15aastaselt või varem). Sama rühm ( harituimad ) aga usub kõige vähem, et vabatahtlik sektor edendab märgatavalt ELi majandust (1 võrrelduna 1-ga nendest, kes lõpetasid õpingud 19aastaselt, ja 14% vastanutega, kes veel õpivad). 16
III. OOTUSED 1. Kas vabatahtliku sektori tegevuse süsteem tuleks määratleda riiklikul või ELi tasandil? 12. küsimus Kumba kahest järgmisest väitest Te eelistaksite vabatahtliku tegevuse süsteemi ja toimimisviisi määratlemisel? (Ainult üks vastus) 1) Euroopa keskmine Väikese hääleenamusega eelistasid vastanud vabatahtliku sektori Euroopa süsteemi, kuigi selles küsimuses jaguneb eurooplaste arvamus ühtlaselt. 8% 4 45% The Member States and the EU should define together the framework and the way volunteering works in an European Charter for volunteer workers (OUR COUNTRY) should define individually the framework and the way volunteering works DK 4 vastanutest toetab Euroopa vabatahtlike harta loomist, ja 45% arvab, et iga liikmesriik peab määratlema vabatahtliku sektori süsteemi ja toimimisviisi iseseisvalt. Euroopa Komisjoni läbi viidud uuringus DG EAC, 2010. Voluntary Services in the European Union 1, mis langeb kokku Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga, rõhutatakse ELi vabatahtliku sektori mitmekesisust ja seda, et puudub ühtlustatud õigusraamistik. Liikmesriikides hallatakse vabatahtlikku tööd eri tasanditel järgmiselt: 1) liikmesriigid, millel on olemas spetsiaalne vabatahtliku töö õigusraamistik: BE, CY, CZ, HU, IT, LV, LU, MT, PL, PT, RO, ES 2) liikmesriigid, millel puudub spetsiaalne vabatahtliku töö õigusraamistik ja kus vabatahtlikku sektorit hallatakse muude kehtivate üldiste seadustega: AT, DK, EE, FI, FR, DE, GR, IE, LT, NL, SE, UK 1 Euroopa Komisjon - DG EAC, 2010. Voluntary Services in the European Union. ( Vabatahtlikud teenused Euroopa Liidus ). Lõpparuanne. London GHK (lk 110). 17
3) liikmesriigid, kus praegu viiakse läbi uurimusi õigusraamistiku loomise kohta: BG, SK ja SI 2) Riikidevahelised erinevused Liikmesriigid ja EL peavad määratlema vabatahtliku tegevuse süsteemi ja toimimisviisi üheskoos Euroopa vabatahtlike hartas (MEIE RIIK) peab määratlema vabatahtliku tegevuse süsteemi ja toimimisviisi iseseisvalt Ei oska öelda ES CY BE EL IT PT SK LU BG MT HU SE FR EE EL27 LT RO CZ PL FI DE IE SI LV UK AT NL DK 15% 68% 65% 60% 58% 5 56% 55% 55% 54% 5 50% 50% 50% 4 4 4 46% 45% 4 4 38% 38% 3 34% 3 3 3 2 29% 39% 39% 35% 30% 4 40% 39% 38% 4 4 4 4 45% 4 36% 50% 48% 5 54% 3 59% 60% 60% 65% 59% 84% 10% 6% 8% 14% 4% 5% 10% 6% 8% 1 18% 5% 9% 8% 25% 4% 6% 8% 4% 10% Euroopa vabatahtlike hartat toetatakse kõige rohkem Hispaanias (68%), Küprosel (65%) ja Belgias (60%). Kõige vähem avaldatakse hartale toetust Taanis (15%), Madalmaades ja Austrias (mõlemad 3). 18
2. Kui suur on toetus vabatahtlike päästemeeskondade loomisele igas piirkonnas? 14. küsimus Euroopa Parlament soovib, et ELi liikmesriigid ja nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusüksused looksid igas piirkonnas vabatahtlikud päästemeeskonnad looduskatastroofide ja -õnnetustega toimetulekuks. Kas Teie peate sellist meedet kasulikuks või mitte? 1) Euroopa keskmine 88% eurooplasi usub, et looduskatastroofide ja -õnnetustega toimetulekuks tuleks luua vabatahtlikud päästemeeskonnad. 2) Riikidevahelised erinevused Uuringust ei nähtu otsest vastavust hiljuti looduskatastroofide käes kannatanud riikide ja nende riikide vahel, kus soovitakse päästemeeskondade loomist. Jah EOÖ Ei CY MT EL HU SI BG EE SK BE AT IT PT PL SE LU IE CZ RO ES LT FI UK UE27 LV DE FR DK NL 9 96% 96% 95% 94% 94% 94% 94% 9 9 9 9 9 90% 90% 90% 90% 89% 89% 89% 89% 88% 88% 8 85% 84% 8 78% 5% 6% 4% 4% 4% 5% 5% 4% 5% 6% 8% 9% 5% 8% 5% 8% 10% 8% 9% 1 1 1 18% 2 19
IV. EUROOPLASED JA PÕLVKONDADEVAHELINE SOLIDAARSUS 1. Milliseid seoseid saab luua eakate ja noorte vahel? 17. küsimus Palun öelge iga põlvkondadevahelise (eriti noorte ja eakate vahelise) solidaarsuse tugevdamisele suunatud meetme kohta, kas see on Teie meelest tõhus või mitte? 1) Euroopa keskmine Very efficient Fairly efficient Not very efficient Not at all efficient DK Encouraging jobs creation for young people in the area of help to the elderly and dependent people 45% 44% 2 Ensuring that Europeans of all ages benefit from the same access to the work market and to training possibilities 38% 45% 1 4% Encouraging people aged 60 and more to stay on the working market in order to make the next generations benefit from their knowledge and experience 2 36% 24% 1 4% 89% vastanutest toetab noortele töökohtade loomist eakate ja ülalpeetavate abistamise valdkonnas (45% vastas, et see oleks väga tõhus ja 44% ütles üsna tõhus ). 8 eurooplasi arvab, et igas vanuses kodanikel peab olema võrdne juurdepääs tööturule ja koolitusvõimalustele (38% väga tõhus ja 45% üsna tõhus ). 59% vastanutest arvab, et tõhus oleks julgustada eakaid (60+) tööturule jääma, et nad saaksid oma kogemusi noortele edasi anda (2 väga tõhus ja 36% üsna tõhus ). 2) Sotsiaaldemograafilised erinevused Nende kolme ettepaneku puhul on sotsiaaldemograafilised erinevused marginaalsed, eriti vanuse osas. 20
Avaliku arvamuse jälgimise üksus EPEurobarometer@europarl.europa.eu Jacques Nancy +32 2 284 24 85, Defourny Elise +32 2 284 11 23, Hallaouy Said +32 2 284 60 73, Maggio Luisa +32 2 284 14 21, Lefèvre Nathalie +32 2 284 12 26, Van de Calseyde Caroline +32 2 284 14 76. 21