Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018
Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja piir ja ruumiline ulatus maa väärtus maa looduslik seisund maa kasutamist kajastav teave
Üksikud tükid ja tervikpilt Maaüksuste registreerimine vs maatoimingute keskkond, mis võimaldab lihtsalt, kiirelt ja odavalt läbi viia maakorralduse toiminguid ja sellega toetada kinnisavara käivet Fotod: http://www.mailisdesign.com
Katastriüksuse kohta võib teha mitu märget ja märge kantakse kinnistusraamatu esimesse jakku Vajadus piiri asukoht kindlaks teha Pindala on ebatäpne kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed
Digitaalne kataster Katastrikaart MaaKatS 8 lg 1 - katastripidajal on õigus kandega moodustada katastriüksust ning parandada ja muuta katastriandmeid. Andmetega tutvumine veebilehe kaudu ja andmetest väljavõtted digitaalselt.
Kõlvikute kaardile kantakse haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud Kõlvikute kaart koostatakse ETAK andmekogu alusel Kõlvikute pindalad arvutatakse üks kord aastas
Üleminek 1. jaanuarist 2019 uuele katastri kontseptsioonile, mille eesmärk on kaasajastada katastriandmed erinevate katastriüksuste piiripunkti andmed viiakse omavahel kokku katastriüksuse loodusliku seisundi (kõlvik) andmed määratakse aluskaardilt loodusobjektil kulgevad piirid viiakse vastavusse aluskaardiga Piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil
Mida toob maaomanikule kaasa maatükki iseloomustavate andmete kaasajastamine? Muutub piir registris Piiriandmete kokku viimisega muutuvad piiripunkti koordinaadid Muutuvad kõlvikud Staatilised katastriüksuse plaanil olevad kõlvikud asendatakse ajakohasemate ETAKi andmetega Muutub pindala Kokku viidud piiripunktide koordinaatide alusel arvutatakse uus pindala Seega muutuvad maamaksu alusandmed, mille tulemusel muutub maamaks
Valmimas on kommunikatsoonikava Kommunikatsioon Tutvustamine avalikkusele ajakirjanduse kaudu Tehniline abivahend kõlviku kalkulaator Võimalus saada oma küsimustele vastused Maa-ameti geoportaal maakatastri andmed - maaomaniku meelespea
Katastriüksuse moodustamine ja mõõdistamine Kinnisasja omanik Taotleb KÜ moodustamise tingimused Katastripidaja Määrab mõõdistamise ulatuse ja andmete esitamise vormi Võib lubada osalist mõõdistamist Võib ise üksusi liita ja jagada Moodustab katastriüksuse, määrab pindala, kõlvikud ja registreerib katastriüksuse Maamõõtja Tähistab ja mõõdab piiri Informeerib situatsiooni ebatäpsusest ETAKit Informeerib kitsenduste ebatäpsusest katastripidajat Peab puudutatud KÜ omanikele piiri kätte näitama Vastuoluliste andmete korral peab viima läbi piiride kindlakstegemise
Katastripidaja võib ise üksusi jagada, kui selleks on sobilikud alusandmed
Katastripidaja määrab, millised piiripunktid mõõdistatakse
Katastripidaja võib läbi viia maakorralduse elektroonselt, kui maastikul ei pea määrama uut piiripunkti
MaaKatS 17 lõige 4 vastuolulised piiriandmed Kui katastriüksuse piiriandmed on vastuolulised, tuleb kinnisasja piir kindlaks teha Maamõõtja tutvub varasemate katastrimõõdistamise ja arhiivi andmetega ning määrab piiri asukoha Maamõõtja teavitab maaomanikke ja kutsub nad katastriüksuse piiri kindlaks tegemisele Maakatastri pidaja otsustab piiri asukoha katastrimõõdistamise andmete alusel Piiri kindlakstegemist ei takista see, kui kinnisasja omanik ei ilmu loodusesse kohale või kui maaomanikud ei saavuta kokkulepet. Sellisel juhul määrab piiri asukoha maamõõtja
Piiriprotokoll MaaKatS 17 lõiked 5-9 Lõige 5 piiride kättenäitamisele tuleb kutsuda kõikide kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal on mõõdistatava piiriga ühine piiripunkt Lõige 6 Kui kutsutu ei ilmu kohale, märgib maamõõtja selle piiriprotokolli. Kutse saatmisega loetakse piirimärkide asukohad ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks ja omanik piiride asukohaga nõustunuks. Lõige 7 Kui kinnisasja omanik tuleb piiride kättenäitamisele, kuid ei allkirjasta piiriprotokolli, loetakse piirimärkide asukoht ja nende alalhoiu kohustus kinnisasja omanikule teatavaks tehtuks. Korteriomandi omanikku võib teavitada piiride kättenäitamisest korteriühistu kaudu. Kui kutse on korteriühistule kätte toimetatud, loetakse kutse kätte toimetatuks korteriomandi omanikule.
MaaKatS, MaaKS, AÕS ja KRS muudatused Maakorraldus: omanike kokkulepe; katastripidaja otsus; Maa-ameti või KOVi otsus ümberkruntimise korral Katastrikanne ja katastripidaja esitab kinnistamisavalduse Kinnistusraamatu kanne Kui kinnisasi on koormatud servituudiga, siis koostatakse servituudi-ala asukoha ja ulatuse plaan
Katastriandmete parandamine MaaKatS 19.3 Katastripidajal on õigus katastrimõõdistamise alusel katastriandmeid parandada. Katastripidajal on õigus katastrimõõdistamiseta katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud: 1) piiride ja asukoha täpsemad alusandmed; 2) erinevus geodeetilisest võrgust või aluskaardist; 3) konverteerimisviga; 4) viga katastrikande tegemisel. Kinnisasja omanikku ei kaasata, kui katastriüksuse piir looduses ei muutu.
Katastriüksuse sihtotstarve ei muudetud seni kehtinud aluspõhimõtteid, on vähem erisusi Sihtotstarbe määramise põhimõtted: 1) ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel 2) katastriüksusele määratakse sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel 3) ehitist teenindavale katastriüksusele määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa alusel Sihtotstarbe määramise pädevus on seadusega antud valla- või linnavalitsusele
Maatulundusmaale ehitamine MaaKatSi eesmärk ei ole reguleerida planeerimis- ja ehitustegevust. Katastriüksuse sihtotstarve näitab, kuidas on lubatud maatükki kasutada. Seetõttu on loobutud üldisest piirangust, et maatulundusmaale ehitise püstitamiseks tuleks moodustada eraldiseisev katastriüksus. Ruumilise planeerimise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohalik omavalitsus otsustab, kas rakendab detailplaneeringu koostamise nõuet või lubab ehitada projekteerimistingimuste alusel. EhS 29 lõige 2 punkti 4 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste taotlusele märkida projekteeritava ehitise võimalik asukoht kinnisasjal. Teemaplaneeringuga ei saa kohustada maaomanikku moodustada katastriüksust, sel juhul tuleb juhinduda seadusest
Sotsiaalmaad võib teiste sihtotstarvetega kokku määrata üldkasutataval maal asuvad sageli ehitised, näiteks: 1. pargimaja 2. laululava 3. kõlakoda 4. mänguväljaku- ja tervisespordirajatised jms. Sellisel juhul on otstarbekas moodustada üks suur katastriüksus ega ole vajadust moodustada eraldi katastriüksust ehitise aluse ja selle juurde kuuluva üldkasutatava maa jaoks. Esineb ka juhtumeid, et ehitised on kasutuses korraga nii ühiskondlikul kui ka äri eesmärgil. Piirangust loobumine võimaldab linna- või vallavaltisusel määrata maa sihtotstarve ehitise tegeliku kasutuse järgi. kehtiva maavara kaevandamise loa korral määratakse katastriüksusele mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.
Maa-ameti põhiteenus ühiskonna varustamine maainfoga Maaomanik eraisik, KOV, riik Ruumiandmete teenuste kaudu tehakse avalikkusele kättesaadavaks ajakohased ja kvaliteetsed andmed maa kohta Kataster Maatüki piir ja ulatus Põhikaart ja täpsus Pakkuda avalikkusele oskusteavet maaküsimuste lahendamisel Asukoht/aadress Kataster kui maakorralduse tööriist ETAK Geodeetiline alusvõrk