Muutused Eesti elektriturul Margus Rink, Tarmo Mere 16. mai 2012 Harjumaa
Mida Eesti Energia kliendile pakub? Elekter (konkurentsiäri) Võrguteenus (reguleeritud äri) Põlevkiviõli tehnoloogia, põlevkiviõli (konkurentsiäri)
1. Elektri vabaturu üldpõhimõtted
Eesti elektrituru avanemine 2004: Eesti liitub Euroopa Liiduga ja võtab kohustuse elektrituru avada, erand ajagraafikule 2009: põhivõrgu eraldamine Eesti Energiast (Elering AS) 1. jaanuar 2013: kõik elektrikliendid ostavad elektrit avatud turult 90ndad: elektriturgude avamine Euroopas 2006: valmib Eesti- Soome merekaabel Estlink 1 (350 MW) 1. aprill 2010: Põhjamaade elektribörs Nord Pool Spot laieneb Eestisse. Avatud turult ostavad elektrit suurtarbijad (aastane maht üle 2 GWh)
Avatud turg tekib elektrienergiale Elektriarve jaguneb kolmeks: Keskmine hind kodukliendile: 2,73 s/kwh Elektriaktsiis, taastuvenergia tasu, käibemaks. Kogub võrguettevõtja. 3,14 s/kwh Teenust osutab elektrimüüja. Avatud elektrituru teenus. 4,15 s/kwh Teenust osutab võrguettevõtja. Suletud turu teenus. Keskmine hind kodukliendile 10,02 s/kwh, KM-ga 01.01.12. seisuga Käibemaksu summa muutub vastavalt tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse maksumusele
Keskmise arve jagunemine Elektriarve jaguneb kolmeks: Kodukliendi arve 26 eurot: 8 eurot 7 eurot 11 eurot 26 eurot on keskmine kodukliendi kuine elektriarve 2012. seisuga Käibemaksu summa muutub vastavalt tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse maksumusele
Elektriarve komponentide keskmised hinnamuutused
Kuidas toimib avatud elektriturg? Andmeladu 2 Tarbimiskogus Arvestinäit 1 4 Küsib kliendi tarbimiskogust 3 Küsib pakkumist 6 Kliendi tarbimiskogus Elektrileping 7 5 8 Elektri pakkumine Elektrileping
Kuidas toimib avatud elektriturg? Andmeladu 2 Tarbimiskogus Arvestinäit 1 Kliendi kuine tarbimiskogus 4 Arveldus 3
2. Konkurentsi teke elektri müümisel
Elektriturg on regionaalne olemasolevad ühendused ehitatavad ühendused 720 MW
Eesti Energia on Põhja-Euroopas väike tegija Naaberfirmade elektritootmine (TWh) 350 300 250 200 150 100 50 0 320 167 65 10 5 Eon Vattenfall Fortum Eesti Energia Latvenergo
Eesti toodab Baltikumist ainsana rohkem kui tarbib Balti riikide tootmine vs tarbimine 14 TWh 12 10 8 6 4 7,9 11,5 6,6 9,7 tootmine 2011 tarbimine 2011 2 5,5 3,7 0 Eesti Läti Leedu
Konkurents elektri jaeturul Eestis 2010 2012 2013 +??????
3. Elektrienergia hind vabaturul
Elektri turuhinna kujunemine Muutuvkulu /MWh Nõudlus sel tunnil 500MW Ostjate nõudlus elektrile sel tunnil Turuhind * Gaas Õli Tuuma Koostootmine Põlevkivi Tuul Hüdroenergia Kogus MWh/h Elektri müügipakkumine sel tunnil *Tootjate pakkumised põhinevad muutuvkuludel, mis ei sisalda tootmise rajamiseks vajalikke investeeringuid
Elektri hind avatud ja suletud turul s/kwh 6,0 5,5 5,0 4,5 4,0 3,5 3,0 10 - Apr 10 - Mai 10 - Jun 10 - Jul 10 - Aug 10 - Sep 10 - Okt 10 - Nov 10 - Det 11 - Jan 11 - Feb 11 - Mar 11 - Apr 11 - Mai 11 - Jun 11 - Jul 11 - Aug 11 - Sep 11 - Okt 11 - Nov 11 - Det 12 - Jan 12 - Feb 12 - Mar 12 - Apr 12 - Mai 2,5 Börsihind Eesti hinnapiirkonnas Kodu 1
Elektrienergia hind täna börsil http://www.nordpoolspot. com/templates/pages/m appagetemplate.aspx?id =1449&epslanguage=en Börsil kaubeldakse /MWh (39,70 /MWh = 3,97 s/kwh)
4. Riigi roll elektriturul
Riigi roll avatud elektriturul Seaduslik raamistik Elektrituruseadus Üldteenuse ja bilansienergia põhimõtted Võrguettevõtjate roll avatud turul Võrgueeskiri Konkurentsiseadus Elektrituru järelevalve Konkurentsiamet Tarbijakaitse Tarbijakaitseamet Õiguskantsler
Kui klient ei vali elektrimüüjat* Kodukliendid -> üldteenus Pakub võrguettevõtja Vajalik vaid võrguleping Hind = möödunud kuu keskmine börsihind + lubatud marginaal Ärikliendid -> bilansienergia Prognoositud ja tegeliku tarbimise erinevuse katmiseks vajalik või ülejääv elektrienergia Pakub võrguettevõtja Vajalik vaid võrguleping Hind = bilansienergia nõudluse ja pakkumise suhe 2011. aastal keskmiselt 10% kallim kui elektri börsihind *Üldteenuse ja bilansienergia põhimõtted paneb paika riik. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ei ole veel kinnitatud.
5. Eesti Energia pakkumine
Eesti Energia uued elektripaketid Fikseeritud hinnaga paketid Hinna fikseerimine erineva pikkusega perioodideks (6, 12, 24 kuud) Hind sõltub fikseerimise ajast ja perioodi pikkusest Muutuva hinnaga paketid Börsihind + marginaal Üldteenuse analoog Kombineeritud hinnaga paketid Fikseeritud hind + börsihind
Kuidas elektrilepingut sõlmida? Elektrilepinguid on võimalik sõlmida alates 2012.a sügisest: E-teeninduses www.energia.ee Kes internetti ei kasuta, saab teha volituse Klienditelefonil 1545 ja teenindus@energia.ee e-postil Suurendame töötajate kõnekeskuses ja büroodes arvu 170-lt 270-le Laiendame klienditeeninduste võrgustikku Lisame uusi teenindusbüroosid Eesti Post
Elektrituru avanemise teavitus Eesti Energia Aeg kontrollida võrgulepingu kontaktandmeid Tutvu Eesti Energia kodulehel elektrituru tutvustusega Mai 3. nädal loe Eesti Energia infokirja Loe meie infokirju Tutvu Eesti Energia elektripakettidega ja sõlmi leping Kevad Suvi Sügis 2012 2013 Riigikogu kinnitab Elektrituru seaduse muudatused I riiklik teavituskampaania www.avatud2013.ee Sept/okt: II riiklik teavituskampaania Riik
Eesti Energia vabaturuveeb: www.energia.ee
Kokkuvõtvalt avatud elektriturust Avatud turg puudutab elektrienergia osa elektriarvest 2013. aastast kujuneb elektrienergia hind konkurentsis Soovitame elektrilepinguid sõlmida ja teha seda sügisel Eesti Energia e-teeninduses
Mida Eesti Energia kliendile pakub? Elekter (konkurentsiäri) Võrguteenus (reguleeritud äri) Põlevkiviõli (konkurentsiäri)
Jaotusvõrk elektrisüsteemis
Jaotusvõrgu teeninduspiirkond Jaotusvõrgu turuosa ca 88 % (võrguettevõtjaid ca 35) Kliente ca 497 000 Töötajaid ca 800
Võrguettevõtja roll elektriturul Elektrienergia edastamine võrgu kaudu Võrguühenduse kasutamise võimaldamine Pingekvaliteedi tagamine Rikete likvideerimine Mõõteandmete kogumine Elektrimüüjatele võrdsete võimaluste tagamine Tarbitud elektrienergia koguste fikseerimine tunni kaupa Kliendi tarbitud elektrikoguste edastamine Eleringi andmelattu
Võrguteenuse hind jääb reguleerituks Võrguteenuse tegevus ja hind jääb reguleerituks Kord kolme aasta jooksul kooskõlastatav investeeringute maht ja teenuse hind + iga-aastane hinnakorrektsioon (mh müügimahud ja THI muutus) + hind muutub mittekontrollitavate kulude muutumisel (Elering, kaoelekter)
2. Jaotusvõrgu uus ärinimi ja kaubamärk
Miks? Eesti Energia konkurentsi- ja võrguäri selgem eristamine Avatud turul tegutseb elektrimüüja konkurentsitingimustes, võrguettevõtja jääb loomulikuks monopoliks Võrguettevõtja peab võrdselt kohtlema kõiki elektrimüüjaid Avatud turul kujuneb elektrienergia hind börsil, võrguteenuse hinda jääb riik reguleerima Vajadus eristumiseks toodud Euroopa siseturu direktiivis ja Eesti elektrituruseaduse uuendamise eelnõus
3. Fookuses kaasaegne elektrivõrk
Võtame kasutusele nutikad arvestid Jaotusvõrk paigaldab 4 aasta jooksul 600 000 arvestit Kliendid ei pea arvestinäite teatama Automaatne ülevaade võrgus toimuvast: kiirem kadude ja rikete avastamine ja kõrvaldamine Lihtsam andmevahetus elektriturul Projekti ajakava: 2012 juuni: hankelepingu allkirjastamine 2012 november: pilootprojekt 2013-2016: masspaigaldus Pilt on illustratiivse tähendusega
Liigume ilmastikukindla elektrivõrgu suunas 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Maa-ja õhukaabel Tavaline õhuliin
Investeeringud Harjumaal 2011 töökindlusinvesteeringud: 92 objekti pingel 0,4 20 kv Kokku 3,06 mln Paigaldasime: Alajaamu - 40 tk Keskpinges maakaablit - 38 km Madalpinges maakaablit - 29 km Madalpinges õhukaablit 18 km Suuremad objektid: Autobaasi AJ asendamine, Keila Kombinaadi ja Keila Põhja 10 kv õhuliinide asendamine maakaabliga Kiisa-Kasemetsa 10kV õhuliini fiidri osaline asendamine kaabelliiniga Luige asula üleviimine 20 kv Mustu haruliini asendamine kaabelliiniga Nissis M20-Meldema õhuliin maakaablisse Annuse, Meldema ja Ühistu alajaama rek Rannamõsa-2, Rannamõisa-5 ja Campingu alajaamade vahelise 10 kv õhuliini asendamine kaabelliiniga, Selgküla madalpingeliinil pingekvaliteedi probleemi lah. Soontevahe ja Al Mare 10/0,4 kv alajaamade ühendamine Suurupi, Vääna- Jõesuu 2012 töökindlusinvesteeringud: 126 objekti pingel 0,4 20 kv Kokku 3,99 mln Paigaldame: Alajaamu- 53 tk Keskpinges maakaablit- 52 km Madalpinges maakaablit - 38 km Madalpinges õhukaablit - 22 km Suuremad objektid: Suurküa AJ Põlde pingeprobleem, Padise Jägala alajaama Jõelähtme - Koogi liini rek. ja üleviimine 20 kv-le Aruküla-Vaida-2 liiniosa 10 kv õhuliini asendamine maakaabelliiniga Vana-Tartu mnt. äärsel lõigul Vaida Rae vald Uue Kooli ; Muraste elamute ja Kaupo AJ vaheline 10 kv kaabelliin AÜ Nurmenuku ja AÜ Rita elektrivarustus kaitserakenduse tagamine Türisalu Harku vald Arava 10/0,4kV aj. F-I ja F-2 pingeprobleem, Pikva, Anija vald Baruto AJ F3 pingeprobleem, Jõelähtme vald Harjumaa Mõisaküla 10/0,4 kv alajaama asendamine, 10 kv õhuliini asendamine kaabelliiniga Kiia Saue vald
Mida Eesti Energia kliendile pakub? Elekter (konkurentsiäri) Võrguteenus (reguleeritud äri) Põlevkiviõli (konkurentsiäri)
Uue Enefit-280 õlitehase ehitus Auveres
Mida teeme Jordaanias ja USAs? Investeering Jordaaniasse 5 mln eurot Investeering USAsse 32 mln eurot
Eesti Energia investeeringud 2011 1% Jordaania USA 5% Eesti Investeeringud 508 mln eurot 94% 44
Eesti Energia investeeringud 2011 Valdkondade investeeringud 17 mln 75 mln 198 mln Investeeringud 508 mln eurot 218 mln Jaotusvõrk Elektri ja soojuse tootmine Kütused Muud 45
Tänan.