Microsoft Word - ENERGEETIKA ARENGUKAVA

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - ENERGEETIKA ARENGUKAVA"

Väljavõte

1 1 Sisukord A. Olemasolev olukord... 2 Sissejuhatus Ajalooline taust... 2 Asukoht... 2 Kliima... 2 Ülevaade energiavarustusest Kundas Soojusvarustus... 4 Soojuse tootmine Soojuse transport ja jaotus... 8 Tarbijad Elektrivarustus Elektriliinid Alajaamad Elektrienergia jaotamine, tarbimine, säästupotentsiaal ja probleemid Kunda linnas elektrivõrguga liitumiste valdkond Gaasivarustus B. Perspektiivne olukord Perspektiivne linna soojustarbimine ja koormused Sooja tarbevee tarbimise jätkumise tagamine Kütuste ja energiahindade prognoos Poliitilised ja makroökonoomilised tendentsid Muutused maksu- ja keskkonnapoliitikas Euroopa Liidu energiapoliitika Energiasektori arengut ja energiahindu mõjutavaid tegureid ning kokkuvõte hindade prognoosist: Majandusanalüüs soojustrasside uuendamiseks Kapitali väärtuse muutus ajas Lähteülesanne AS Kunda Elamu soojustrasside uuendamise analüüsiks Algandmed AS Kunda Elamu soojustrasside investeeringute analüüsiks Majandusnäitajate võrdlus variantide lõikes AS Kunda Elamusse kapitali kaasamine Elektrivõrkude investeeringute vajadused ja prioriteetide koostamine Investeeringud Strateegilised eesmärgid energiamajanduses Kavandatavad energiamajandusalased tegevused Kundas Energiakadude vähendamise lahendused tootmisel, jaotamisel ja tarbimisel ning omavalitsuse energiasäästu alane selgitustöö Energiasääst elamutes Energiasääst lokaalkatlamajas Munitsipaalhoonete energiasäästu programm Energiasäästu alane selgitustöö kohaliku omavalitsuse tasandil Hoonete vesikeskküttesüsteemide olemus ja hüdrauliline tasakaalustamine C. Pika-ajaline energeetika arengukava ja soovitused kohalikule omavalitsusele energiapoliitika elluviimiseks Arengukava Soovitused Lisad:... 65

2 2 A. Olemasolev olukord Sissejuhatus. Ajalooline taust Kunda piirkonda on asustanud kütid ja kalastajad juba alates VIII aastatuhandest e.kr., seega on tegemist ühe vanima pideva asustusega piirkonnaga Eesti aladel. Esimesed kirjalikud teated Kunda (Gundas) kohta pärinevad 1241.aastast. Mõisana on mainitud Kundat 1443.a. Kunda linna vanim osa on Lontova, mille teke on seotud sadama rajamisega Kunda jõe suudmesse alates 1805.aastast, eksportimaks saematerjali a. alustas toodangu andmist tsemendiveski, mis 1895.a-ks oli kujunenud juba tehaseks (tööliste arvuga 700) ning mis on olulist rolli mänginud Kunda arengus. Töölised elasid esialgu Lontovas, hiljem kujunes tehase kõrvale töölisasula a. valmis Kunda-Rakvere raudtee. Kunda töölisasula koos Lontovaga sai alevi õigused 1920.a. ning linna õigused 1938.a. Tol ajal oli Kundas 1992 elanikku. Sõjajärgsetel aastatel linna elanikkond kasvas, a. alustati uue tehase rajamist koos mitmete sotsiaalobjektidega. Vana tehas suleti 1964.a. Linna, mille elanike arv tõusis üle 5000, haldamine ja areng sõltus suurel määral tehasest. Asukoht Kunda linn asub Lääne-Viru maakonnas klindiastangu serval põhjarannikul Soome lahe ääres. Põhja poolt piirab teda Toolse ja Letipea neemede vahel asuv Kunda laht, kuhu suubub ka Kunda jõgi. Muus osas piirneb linn praegu Viru-Nigula vallaga. Lähim linn on maakonnakeskus Rakvere kaugusega 26 km mööda maanteed. Kaugus Peterburi maanteest on Rakvere suunal 15 km. Kliima Lääne-Viru maakonna põhjaosale on iseloomulik mõõdukalt külm talv, väheste sademetega jahe kevad, mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Keskmised välisõhu temperatuurid ja kraadpäevad kütteperioodil viimastel aastatel on toodud alljärgnevatel graafikutel 1 ja 2. Graafik 1. Keskmised välistemperatuurid Kundas.

3 3 Graafik 2. Kraadpäevade arv Kundas. Suurt mõju avaldavad Atlandilt tulevad tsüklonid, millest johtub kogu Eesti ilmastiku muutlikkus. Märgatavat mõju avaldab Soome lahe lähedus. Ilmastik on eriti vahelduv külmal aastaajal, kui tsüklonid toovad lund ja sula. Soojal aastaajal põhjustab suhteliselt jahe mereõhk sageli jahedat vihmast ilma. Kõrgrõhkkonnaga kaasneb kevadel päikesepaisteline, väheste sademetega ning hiliste öökülmadega kuiv ilm, sügisel varaste öökülmadega kuiv ilm. Talviti on ka kestvat pakast. Kevaditi mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid, mistõttu saabub kevad Põhja-Eestisse poolteist kuni kaks nädalat hiljem kui Lõuna-Eestisse. Sügisel seevastu avaldab meri soojendavat mõju. Erinevusi võib märgata ka Kunda ja Lääne-Eesti õhutemperatuuride vahel. Saartel ja mandri lääneosas on talvekuudel 3-5 C soojem kui Kunda piirkonnas. Maksimaalne temperatuur on suvel ca +29 C ja minimaalne talvel ca -25 C. Veebruari keskmine temperatuur on piires -6,1...-6,5 C ja juuli keskmine +16, ,8 C Selget ilma on kõige rohkem kevadel ja suvel, sügisel ja talvel on valdavalt pilvine. Sademete levikule antud piirkonnas avaldab mõju Pandivere kõrgustik. Kõige vihmasemad kuud on juuli ja august. Lumikatet on harilikult novembri esimesest poolest aprilli keskpaigani, püsiv lumekate kestab enamasti detsembri teisest poolest märtsi lõpuni. Lumikate püsib keskmiselt 130 päeva ja selle keskmine paksus cm. Samal ajal võib lumerohkus olla üsna kõikuv.

4 4 Ülevaade energiavarustusest Kundas. Soojusvarustus Soojuse tootmine. Kunda linna elamute ja ühiskondlike hoonete soojavarustus toimub praegu Kunda Nordic Tsement AS gaasil töötava elektrijaama jahutusvee ning Jaama tänaval paikneva kahe AS Wille Service konteinerkatla (võimsusega 4 ja 8 MW) baasil, kasutades soojuse tootmiseks põlevkiviõli. Lühidalt AS Kunda Nordic Tsemandi elektri ja soojuse koostootmise seadmest. Tsemendivalmistamise protsessi käigus vajamineva elektri hulk on üsna suur ja tehase nelja tsemendiveski töö eeldab elektrit, mis on usaldusväärne ja soodus. Kõik neli veskit on varustatud 1,6 MW-se elektrimootoriga. Saadud soojus kasutatakse ära Kunda linna kaugküttevõrgus. Uus jõujaam asendab koostöös konteinerkatlamajadega vana, põlevkivil baseeruva soojuse tootmise ja vähendab keskkonna saastatust. Pure Energy Plant (puhta energia jaam) on uue põlvkonna jõujaama hoone, mis on eeskujuks tuleviku jaamadele. Erilist tähelepanu on pööratud heliisolatsioonile ja mootori väljatõmbeõhu filtreerimisele. Jõujaama südames on üks Wärtsila 16V25SG gaasimootor, mis töötab pidevalt. Mootori jahutusvesi ja heitgaasid kasutatakse ära kuuma vee tootmisel kaugkütte süsteemis. Jõujaama jälgitakse ja juhitakse tehase keskdispetserruumist. Jaam katab 1/3 AS Kunda Nordic Tsement elektrienergiavajadusest ja ligikaudu 40 % linnale vajalikust soojusenergia kogusest. Jõujaama maksumus oli 45 miljonit krooni. Kunda kombijõujaam on üks esimesi modernseid, gaasitehnoloogial töötavaid jaamu Eestis, mis on eeskujuks tulevastele põlvedele kõrgefektiivse ja keskkonda säästva energia tootmisel. Põhiandmed KNT CHP: Elektrivõimsus 3,1 MW Soojusvõimsus 3,3 MW Elektriefektiivsus 40 % Koguefektiivsus 84 % Mootori tüüp Wärtsila 16V25SG Generaatori väljundpinge 6 kv Kogu soojustootmise osa on eraettevõtete äritegevusena käsitletav. Eeldame, et eraettevõte lähtub eelkõige maksimaalse kasumi põhimõttest ja on soojuse tootmisprotsessi lähtuvalt sellele ka üles ehitanud. Seetõttu ei käsitleta käesolevas töös detailsemalt soojuse tootmise osa. Töö sisendandmetena kasutatakse trassidesse ostetud soojuse koguseid ja lepingulisi teadaolevaid hindu soojuse MWh eest. Kunda Nordic Tsement loobus linna tsentraalkatlamaja poolt toodetava soojuse tarbimisest, mille põhjuseks olid omatoodetud elektrienergia soodsamad tariifid, aga ka tootmise iseloomu muutumine. Kunda tsentraalkatlamaja poolt varem toodetud auruküttest on praeguseks kõik tehase tsehhid loobunud ning aurutorustik tehase territooriumil demonteeritud a. kevad-suveni töötas katlamaja moraalselt ja füüsiliselt vananenud põlevkivikateldega, mille tõttu katlamaja kasutegur oli ca 60%. Tsentraalkatlamaja on praeguseks soojavarustuse tootmise peatanud. Vanad katlad on osaliselt demonteeritud, samas on paigaldatud katlamaja lähedusse kaks vedelküttel baseeruvat konteiner-tüüpi katelt võimsusega 4 ja 8 MW, mis varustavad linna soojusega juhul, kui tehase elektrijaama võimsusest ei piisa. Nimetatud elektrijaama

5 5 rajas AS Kunda Nordic Tsement 1999.a. ning selle jahutusvett müüakse linna soojusvõrku. AS Kunda Nordic Tsemandi elektri ja soojuse koostootmise seadme (edaspidi KNT CHP seadme) vältimatuks eelduseks elektrit efektiivselt toota on soojustarbija olemasolu. Seetõttu on eriti tähtis aastaringse soojustarbimise säilimine AS Kunda Elamu trassides. Kahjuks on märgatav tarbimise vähenemine suvekuudel aastate lõikes, mis annab alust oletada, et toimub sooja tarbevee kasutajate vähenemine. Ilmselt kasutatakse sooja tarbevee valmistamiseks rohkem elektrilisi seadmeid. Selline areng viib ka talvisel perioodil soojustarbe vähenemisele, kuna need tarbijad, kes on paigaldanud elektrilise sooja tarbevee valmistamise seadmed või loobunud sooja tarbevee kasutamisest, ei tarbi tõenäoliselt soojuse seda osa, millest valmistatakse sooja tarbevett, ka talvel (ligikaudu 300 MWh kuus aastaringselt!). Kokkuvõttes viib see soojustarbe vähenemisele ja püsikulude osakaalu tõusule ning soojuse hinna vältimatule tõusule. Soojuse tarbimise sooja tarbevee valmistamiseks vähenemise protsessi edasiseks peatamiseks soovitab konsultant kaaluda suvekuudel madalama tariifi kehtestamist sooja tarbevee kasutajatele (Viimase soovituse kohta lisatud ka analüüs vt tabel 1 ja graafik 3) ja sellest tingituna ka AS Kunda Elamu trassidesse soojuse MWh müügihinna langust tasemeni, mis võimaldaks suvist sooja vett kahjumita müüa. Soovituse selgituseks lisame tabeli ja graafiku suvise sooja tarbevee kasutuse ja majanduslikkuse kohta 2001 aasta andmetele tuginedes. Graafik 3. Sooja tarbevee tarbimine suvekuudel 2001 a. Nagu graafikult näha võime ületavad kaod juulis, augustis ja septembris (must joon) müüdud soojuse koguse. Vaadeldes maist kuni oktoobrini 2001 a. rahavoogusid tõdeme, võttes aluseks sooja tarbevee valmistamiseks tarbitavaks koguseks kuus 310 kuni 370 MWh ja soojuse ostuhinnaks 240 kr/mwh ning soojuse müügihinnaks 409 kr/mwh, et sooja tarbevee müük toodab vaadeldaval perioodil vaid kahjumit ja õigustab end vaid CHP seadme

6 6 töös hoidjale seetõttu, et ka ülejäänud soojuse müügi perioodil ei too sooja tarbevee müük AS Kunda Elamule sellist tulu, et suvekuudel tekkiv kahjum märkimisväärselt ületada. (Vt Tabel 1.) Tabel 1. Suvise sooja tarbevee müügi rahavood. Aasta 2001 mai juuni juuli august sept. Kadu tegelik MWh Kasutegur tegelik % Sooja vee müük MWh Vajaliku soojuse ost MWh Raha ostuks 2001 a kr Raha ostuks 2002 a kr Raha müügist 2001 a kr Raha müügist 2002 a kr Tulem 2001 a kr Tulem 2002 a. progn kr Tulem X a. progn. Renov. trassidega kr Tabelis 1 on kasutatud 2002 a. osas ostetava soojuse hinnana 240 kr/mwh ja müüdava soojuse hinnaks 466 kr/mwh ning eeldatud 2001 a. tasemel tarbimise jätkumist. Viimases tabeli reas on prognoositud eelnimetatud 2002 a. hindade puhul (pole arvestatud laenu võtmist investeeringuks) rahavood juhul, kui kogu soojustorustik on renoveeritud eelisoleeritud kolmanda kategooria isolatsiooniga torudega. Prognoositav investeeringu maht on 8,8 km pikkuse trassi puhul 26,4 milj.krooni. Olemasolevate trasside kaod aastas on 8300 MWh. Uute trasside soojuskaod aastas on teoreetiliselt 3000 MWh. Säästetava soojuse keskmine hind praeguste tariifide juures on 255 kr/mwh. Trasside kogumahus uuendamise investeeringu lihtne tasuvusaeg leitakse investeering jagatult aastase säästuga. Tasuvusaeg = 26,4 milj.kr. a. / (8300MWh 3000 MWh) * 255 kr/mwh = 19,5 a. Trasside renoveerimist käsitletakse veel ka käesoleva töö majandusanalüüsi osas. Kahel viimasel aastal trassidesse ostetud soojuskogustest kuude ja tootjate lõikes annavad ülevaate järgmised graafikud.

7 7 Graafik /2000 a. kütteperioodi soojuse tootmine. Märkus. KNT CHP alustas tootmist sept-okt. Graafik /2001 a. kütteperioodi soojuse tootmine.

8 8 Soojuse transport ja jaotus See on AS Kunda Elamu üks tegevusi. Transpordiks tarbijateni kasutatakse soojustrasse, mida valdab AS Kunda Elamu, kogupikkusega 8,8 km (sh peamagistraal 2,5 km, harutrassid 3,5 km). Torud on paigaldatud enamuses maa-alustesse raudbetoon elementidest kanalitesse, mis on varustatud drenaažiga. Soojustrasside kadudeks hinnatakse ligikaudu % soojuskoormusest. Mõõdetavaid tulemusi on väga lühikese perioodi jooksul olnud võimalik koguda, seetõttu vaatleme eelkõige viimase kütteperioodi kui kõige usaldusväärsemate andmetega perioodi statistikat. Trasside soojuskadude kohta annab infot ostetud ja realiseeritud soojuse andmike võrdlus. Ülevaate saamiseks lisame graafiku trassidesse ostetud soojuskoguste kohta. Graafik 6. Soojuse ost aastal ja kraadpäevad Samal ja ka eelneval kütteperioodil müüdud soojuse ja välistemperatuuride kohta saame infot graafikult 7. Graafik 7. Soojuse müük ja välistemperatuurid.

9 9 Välja on võimalik tuua soojuskaod kuude lõikes nii protsendina kui ka kogustena. Informatsioon kadude kohta aastal on koondatud järgnevale kahele graafikule.. Graafik 8. Soojusülekande kasutegurid 2001 a. Märkus. Konsultandi arvates on septembri kuu andmete puhul tegu ebatäpsuse või KNT CHP töös hoidmiseks hädavajaliku soojuse trassi andmisega. Graafik 9. Kadude kogused kuude lõikes 2001 a.

10 10 Soojustrasside vanus ja tehniline seisukord viitavad vajadusele võtta ette trasside sihipärane ja küllalt suuremahuline uuendamine (vt graafik 10.) Graafik 10. Trasside kooslus Kundas. Et uuendada vanad trassilõigud uute torudega on vajalik välja selgitada asendatavate torude tegelikult vajalikud läbimõõdud, kuna ajast mil trassid ehitati on möödunud märkimisväärselt aega ja ka tarbimised ei ole enam samad ehitamise aegsetega võrreldes. Konsultant soovitab läbi viia trasside optimeerimine eesmärgiga saada teada, millise olemasoleva trassilõigu vahetamisel võib kasutada näiteks väiksema läbimõõduga uut trassilõiku ja seeläbi investeeringu tegemisel lähtuda uutest trassi tehnilistest andmetest ja investeerida optimaalselt. Konsultant soovitab koheselt sisse viia trasside jälgimise süsteem, mille käigus jälgitakse ja kirjeldatakse teatud ajavahemiku (näiteks iga kahe nädala) tagant regulaarselt kõiki trassilõike (näiteks kaevust kaevuni) ja luuakse andmestik lekete, isolatsiooni, korrosiooni, pinnavete olemasolu, drenaaži, kaevude, sulgarmatuuri ja muude trassi konkreetselt iseloomustavate tegurite baasil ning analüüsides neid tegureid leitakse kõige halvemas, halvas, rahuldavas ja heas seisus olevad trassilõigud ning sama andmiku põhjal koostatakse ka trasside uuendamise kava ja investeeringute kava. Trasside vahetus on üldjuhul pikaajalise tasuvusega ettevõtmine ja seetõttu tuleb uuendamist alustada kõige kehvematest lõikudest ning koostada pikaajaline kava uuendusteks ja see järjekindlalt ellu viia.

11 11 Trasside kontrollarvutus Kasemäe piirkonnas Arvutused on tehtud andmete alusel, mis on saadud Kunda Elamult (objektide arvutuslik koormus, trassi läbimõõdud ja trassi skeem) ja linnavalitsusest spordikompleksi käivitamise projektidest. Nagu tabelist näha, võib täna mõningal määral toruläbimõõt napiks jääda vaid lõigul 5 7. Trassi lõikude tähistust vt. Lisast 4. Arvestades, et reaalne soojustarbimine on elamutes keskmiselt võrreldes arvutuslikuga (projektandmed) vaid 75% ja ühisgümnaasiumil 90%, siis suuri rõhukao probleeme ei tohiks täna ilma spordikompleksita torustike läbimõõtudest tulenevalt olla. Kui on kütmisprobleeme aga elamutes Kasemäe 13 ja 15 elamutes, siis üheks põhjuseks siin võib olla lõigu 5 7 läbimõõt, mis omab optimaalsest suuremat takistust. Kui aga tuleb juurde spordikompleks oma kogu koormusega, siis tuleb asendada torustik lõigul 1 4. Vastavalt linnavalitsuse andmetele võib aga väita, et spordi kompleksi koormus piirdub esialgu vaid 540 kw ja kogu ulatuses 1220 kw -ga, siis kogukoormuse puhul on otstarbekas kontrollida juba reaalseid rõhkusid trassis ja rõhukadu tarbijate juures arvestades teha täpne kontrollarvutus vähemalt lõigu 1 4 läbimõõtude kontrolliks. Arvestades orienteeruvaid rõhkusid hoonete sisestustel pole ilmselt trasside rõhukaod kütmishäirete põhjustajaiks. Tähelepanu tuleks pöörata hoonete-siseste probleemide lahendamisele.

12 12 Tarbijad. Osa tarbijaid on ühendatud soojusvõrguga elevaatorsõlmede kaudu, kus paiknevad ka boilerid sooja tarbevee varustuseks. Nendes hoonetes on soojussõlmede olukord suhteliselt halb, üldjuhul seal puuduvad reguleerimisseadmed, torustike ja seadmete soojustus on puudulik, palju on soojakadusid. Toimub iga-aastaselt vanade soojussõlmede ümberehitus, mille tagajärjel on nendest paljud kaasajastatud vastavalt tänapäeva nõuetele. Soojussõlmede plaanipärane uuendamine loob lõpptarbijale võimaluse tarbida kvaliteetset kaugküttesoojust ja soojatarbe reguleerimisel energiat säästlikult kasutada. Konsultant soovitab AS Kunda Elamul jätkata prioriteetse tegevusena soojussõlmede uuendamise juhtimist läbi tehniliste tingimuste väljastamise või seda ise tehes. Tähtis on, et uuendatud soojussõlmed oleksid planeeritud samadest võimalikest kaugküttesüsteemi arengutest lähtuvalt (kas avatud lõpptarbija küttesüsteem või suletud ehk soojusvahetiga lõpptarbija küttesüsteem jne). Projektlahenduse kohaselt on mitmekorruselist elamuehitust kavandatud linna lõunaosasse, kuhu suunduvad praegusest soojavarustussüsteemist ka harutrassid. Tihendatavatesse ja pereelamu rajoonidesse ei ole soojatrasse planeeritud ebaotstarbekuse tõttu. Sadama lähedasse tööstuspiirkonda ei ole kauguse tõttu samuti soojatrasse kavandatud, kuna hetkel ei ole sellesse piirkonda piisavalt suurt soojavarustuse nõudlust ette näha.

13 13 Graafik 11. Kunda soojustarbijate projektijärgsed soojuskoormused. Kunda soojustarbijad. 600,0 500,0 400,0 300,0 200,0 100,0 0,0 Soojuskoormus projektijärgne aastal on soojusvõrguga ühendatud 72 tarbijat, neist 12 on äri- või kohaliku omavalitsuse eelarvelised ettevõtted. Võimalikke perspektiivseid tarbijaid (hooneid) on 20 ringis, millised neis lähiajal tarbijaks hakkavad on raske ette näha. Soojusvõrguga liitunud elamute ja ettevõtete kohta on toodud tabel Lisas 1.

14 14 Elektrivarustus. Eesti Energia ASi Virumaa Jaotusvõrgu Kunda käidumeistri piirkonna bilansis asuvate elektriseadmete iseloomustus, tehnilised andmed ja seisukord. Kunda linna varustatakse elektrienergiaga Kunda 110/6 kv alajaamast, mida toidetakse kahe 110 kv õhuliini kaudu Püssi 330/220/110 kv alajaamast läbi Rakvere ja Aseri alajaamade. Alajaama on paigutatud kaks 32 MVA trafot. Linna 6 kv jaotusvõrk moodustab kaks süsteemi - linna elektrivõrk, mida hooldab Virumaa Jaotusvõrgu käiduosakond ja tehase elektrivõrk, mida hooldab AS ABB. Linna lähikonna põllumajandustarbijaid toidetakse nelja 10 kv õhuliiniga 3,2 MVA vahetrafo 6/10kV kaudu, kaks 10kV liini varustavad elektriga Kunda linna kahte alajaama (TOOTMISBAASI ja JÕE). Elektriliinid Kunda linna varustatakse elektrienergiaga Kunda 110/6 kv alajaamast kolme 6kV kaabliga (joonis A3). Läbi Kunda linna alajaamade on kaablid ühendatud ringtoitele, nii et kui katkeb isegi kaks kaablit on võimalik varustada kolmanda kaabli kaudu Kunda linna tarbijaid elektriga seni kuni likvideeritakse avarii. 6kV kaablite kogupikkuseks on 10,5 km. Ainuke 10 kv õhuliin mis läbib Kunda linna territooriumi ca. 0,5 km ulatuses on KUNDA-VIRU-NIGULA vaheline 10kV õhuliin. Selle liini kaudu varustatakse elektriga JÕE alajaama, sama liini kaudu müüb Kunda HEJ oma toodangut Eesti Energiale. Kunda linna vanemates elamurajoonides on 0,4kV liinid ehitatud peamiselt puitmastidel, kasutatud on paljasjuhtmeid. Need õhuliinid on ehitatud aastatel mitmekorruseliste elamute varustamiseks elektrienergiaga arvestamata asjaolu, et tarbijate elektritarbimine kunagi hiljem suureneb. Hetkel puudub kogu sektorit hõlmav analüüs, kuid ilmne on elektriliste majapidamismasinate kiire lisandumine, mis oletatavasti jätkub ka lähiaastatel. Koos elektriseadmete arvu kasvuga kulgeb ka teine protsess, nimelt kaasaegsete majapidamismasinate kasutuselevõtt ja nende elektrilise tarbimisvõimsuse vähenemine. Osaliselt tasakaalustavad need kaks protsessi teineteist, niisiis jätkub eeldatavalt elektrienergia tarbimise tõus kodumajapidamiste elektriliste majapidamismasinate kasvu arvel. Uuemas elamurajoonis on juba kasutatud tänapäevanõuetele vastavaid paralleelkaableid. LASTEAIA ja METSA alajaamades on paigaldatud juba üheksakümnendatel aastatel väikese õlimahuga võimsuslülitid. Paari kilomeetri ulatuses asub Kunda linna territooriumil veel 0,4kV betoonmastidel õhuliini.

15 15 Graafik12. Elektriliinide jaotus pingete järgi. Kavas on aastaks 2015 asendada 10 kv õhuliinid kaabelliinidega ja suurendada kaabelliinide osakaalu tunduvalt elektriülekandeliinidena. Alajaamad Kunda linna elamuid ja asutusi varustab elektrienergiaga 19 Kunda linna territooriumil asuvat alajaama(tabel 1).Nendest vanimaks on 1966.a. ehitatud VIRU kioskalajaam, uuemaks KRONKSKALDA (HEKA-tüüpi) alajaam, mis paigaldati seoses tarbija üleminekuga elektriküttele-paigaldatud 2000.a.Keskmine vanus ehitistel on 27 aastat. Kunda KESKKOOLI alajaam asub kooli hoone keldriosas. See on ainuke alajaam Kunda linnas kus AS Eesti Energia elektriseadmed asuvad võõrale omanikule kuuluvas hoones. Kunda linna alajaamades asub 25 TM-tüüpi trafot summaarse võimsusega 5,8mVA. Nende trafode installeeritud võimsuseks on 8,7 MW. Kogu Kunda linnale ettenähtud elektrivarustuseks installeeritud võimsusest on ära kasutatud ca.45% (see on keskmine protsentuaalne arv) nagu on näha tabelist 2.

16 16 Tabel 2. Andmed alajaamade ja koormatuse kohta. Jrk.nr. Alaj. nr. Alajaama nimi Tarbimine tuh. kwh/a Tarbitav võimsus kw Vaba võimsus kw Reserv % Tüüp Trafode arv Trafo inst.võimsus kw Trafo võims. kva Pingest. kuup. 110/6/10 kv al.nimi 6/10kV fiidri nimi 1 1 Viru KK Kunda Linn al Aia KK Kunda Linn al Eha KK Kunda Linn al Virulane KTPK Kunda Linn al Mäe KK Kunda Linn al Pumbamaja KTPK Kunda Linn al Keskkool KK Kunda Linn al Kronkskalda HEKA Kunda Linn al Veetorn KK Kunda Linn al Side KTPK Kunda Linn al Laane KTPK Kunda Linn al Tootmisbaas KTPK Kunda Tootmisbaas Jõe KTPN Kunda V-Nigula Koidu KK * Kunda Linn al Kalevi KTPK Kunda Linn al Lähta KTPK Kunda Linn al Lasteaia KK * Kunda Linn al Metsa KK Kunda Linn al Puh.seadmed KTPK Kunda Linn al. 18 Kokku Parema ülevaate saamiseks lisame ka graafiku 10, millel näha tarbitavad võimsused ja veel vabad võimsused. Graafik 13. Alajaamade koormatus Kundas. Tarbimine erineb sõltuvalt elanikkonna asutustihedusest ja tootmishoonete asukohtadest. Enim koormatud on MÄE, LAANE, LASTEAIA, EHA ja AIA alajaamad, kus lisavõimsuste juurdesaamine nõuab suuremaid lisakulutusi (investeeringuid). Rohkem on muidugi alajaama piirkondi, kus trafod on alakoormatud. Nendeks on VIRU, VEETORNI, KALEVI, JÕE, LÄHTA ja PUHASTUSSEADMETE alajaama piirkonnad.

17 17 Elektrienergia jaotamine, tarbimine, säästupotentsiaal ja probleemid. Kunda linnas on kokku 1472 era ja 67 äriklienti. Kunda linnas asub üks ärikliendist pausaaltarbija. Jaotusvõrgu möödunud majandusaasta üks tähtsamaid ülesandeid oli kadude vähendamine. Virumaa Jaotusvõrgus on välja töötatud konkreetne programm. Moodustati kaopiirkonnad. Olulisem tingimus oli, et sissetulev energia peab olema mõõdetud. Teiseks arvestati sellega, et üks meistripiirkond peab koosnema kindlast arvust piirkondadest, st olema üks tervik. Mõõdetud sissetulevat energiat võrreldakse sellega, kui palju on seal realiseeritud ning kui suured on arvutuslikud tehnilised kaod. Ülejääk on kommertskadu ehk vargus. Kaod elektri ülekandel ja jaotamisel on hinnanguliselt 12-17%, mis on võrreldav arengumaade tasemega. Vastavalt Euroopa praktikale on aktsepteeritav kadu elektrivõrkudes kuni 10%. Viimaste aastate sotsiaalpoliitiline areng Eestis on viinud rahvastiku tugevale varanduslikule kihistumisele. Statistika andmete kohaselt kulutab eesti leibkond oma netosissetulekust keskmiselt 18-20% eluasemele. Energiaarved moodustavad keskmiselt 55-60% eluaseme kuludest. Seega keskmiste näitajate järgi kulub perekonna eelarvest energiale umbes12%. Sama näitaja Euroopa Liidus on 2-3%. Sisuliselt on vähemalt 20% Kunda elanikest tõsiseid probleeme toimetulekuga ja miski ei ajenda neid paigutama raha energiasäästu meetmete rakendamisse. Paljudel jäävad tasumata isegi igakuised energiaarved. Graafik 14. Kunda linna koduklientide jaotus tarbimise järgi. Müüdud energia kokkuarvutamiseks on kasutusel süsteem, kus on võimalik teha iga piirkonna kohta vastavalt koodile päringuid eraldi elanike ja asutuste kohta. Kuna elanikud maksavad ebaregulaarselt, siis ei saa teha otsuseid ühe kuu arvutuste põhjal. Sissetulnud ja müüdud energia ning tehnilise kao numbrite võrdlemisel näeme, kus piirkonnas on kaod suured ning kuhu tuleb teha investeeringuid või kontrollreide. Samas peab investeeringute tegemisel arvestama ka tarbimist. Kui kaoprotsent on suur, aga tarbimist praktiliselt pole, ei ole mõtet raha kulutada.

18 18 Graafik 15. Kunda linna äriklientide tarbimine. Nagu on näha graafikult 11 ja 12 erineb era- ja äriklientide tarbimise hulk protsentuaalselt. Vaadates tarbimist alajaama piirkondade kaupa on selgelt näha millistesse piirkondadesse on koondunud Kunda linna elanikkond ja linna ettevõtlus. Graafik 16. Kunda linna tarbimine alajaamade järgi. Probleemideks on: 1.Aegunud tehnoloogia, töövahendid ja seadmed 2.Suured investeerimisvajadused 3.Teatud tarbijagruppide võlgnevused teenuse eest

19 19 Kunda linnas elektrivõrguga liitumiste valdkond. Iga investeeringu- ja liitumisobjekti väljaehitamise esmaseks eelduseks on koostatud elektrivarustuse projekt. Seda on vaja selleks, et tõsta ehitatavate objektide kvaliteeti ning muuta selgemaks ehitusobjektide maksumuse hindamist. Liitumislepingute sõlmimisel ja väljaehitamisel lähtutakse põhimõtetest: 1.Ühe kinnistu piires vähendada liitumispunktide arvu. 2.Liitumine kuni peakaitsmeni 1000 A ühes fiidris toimub üldjuhul 0,4 kv pingel. 3.Ehitatavates ja rekonstrueeritavates alla 5 korteriga elumajades paigaldada arvestid ja peakaitsmed liitumispunkti. Liitumiskilbi ehitus peab võimaldama vaadata arvesti näitu ning liitumispunktis peakaitsmega kuni 40 A tavaisikul ohutult kommuteerida võrguühendust. Lähtuda eesti pingestandardist EVS-EN 50160:2000. Eelmise majandusaasta jooksul on Kunda linnas liitumislepingu sõlminud 3 äri-ja 9 eraklienti.

20 20 Gaasivarustus Kunda linnas varustab gaasitrass vaid ühte tarbijat AS Kunda Nordic Tsement, kelle aastane tarbimine on ligikaudu 6,2 miljonit kuupmeetrit aastas. Epoksüüdlindiga isoleeritud maa-alune gaasitoru, mille nimimõõt on 300 mm ja töörõhk 4,5 bar-i suundub Kunda linna piki Selja teed edelast, ca 3,5 km kaugusel asuvast gaasijaotusjaamast. Gaasitrass lõpeb Rakvere mnt. ääres tsemenditehase territooriumil paiknevas elektrijaamas, mis töötab gaasküttel, varustades tehast elektrienergiaga ning linna kütteveega. Rohkem Kunda linnas trassist tuleva maagaasi tarbijaid hetkel ei ole. Gaasivarustuse lepingus on sätestatud kokkulepe, et erinevad osapooled ei laienda gaasitrasse linna teistesse osadesse, kuna see asjaolu võib viia kaugküttesüsteemi lagunemisele. AS Kunda Nordic Tsement on investeerinud gaasil põhineva soojuse ja elektri koostootmise seadmetesse (edaspidi CHP) ja ei ole huvitatud soojuskoormuse vähenemisest kaugküttevõrgus, kuna see vähendaks ka tehtud CHP investeeringu võimalust elektrit toota. Samas on AS Kunda Nordic Tsement andnud nõusoleku läbi oma territooriumi vedada gaasitrass Kunda linna teise soojatootja OÜ Wille Service katlamajani. Kas OÜ Wille Service soovib soojuse tootmiseks gaasi kasutada sõltub eelkõige gaasitrassiga liitumise tasust ja gaasi hinnast. AS Eesti Gaas Rakvere müügijuhi andmetel oleks 22 GWh aastase soojuse toodanguga katlamajale pakutav liitumistasu ja gaasi hind 1 miljon krooni ja gaasi hind vahemikus kr 1000 m3 gaasi.

21 21 Gaasi hind. Gaasi hinna osas on olemas hinnakujundus aastani 2006 väiketarbijate osas. Kuni selle ajani on kavas üle minna hinnakujundusele, kus väiketarbijatele müüdava gaasi hind hakkab sõltuma tarbitud gaasi kogusest. Graafik 17. Gaasi hinna sõltuvus tarbimisest väiketarbijaile. Kavandatud hinnatasemed oleksid järgmised; 1. Tarbitud kogus 200 kuni 3000 m 3 aastas hind 3,50 kr/m 3 2. Tarbitud kogus 3000 kuni 5000 m 3 aastas hind 2,60 kr/m 3 3. Tarbitud kogus 5000 ja rohkem m 3 aastas hind 2,25 kr/m 3 Suurtarbijatele on pakutud kahte tüüpi tarnelepinguid püsihind või hind mis sõltuv maailmaturu raske kütuse hinnast. Püsihinna kujundus selline et 1000m 3 gaasi jääb vahemikku 1400 kuni 1700 kr sõltuvalt tarbimise kogusest. Suurtarbijate osas on mõned lepingud sõlmitud 2003 aastani. Mõlema tarbijagrupi liitumisel gaasivarustusega on kehtestatud liitumistasu, milline sõltub liitumiseks tehtud kulutuste suurusest.

22 22 B. Perspektiivne olukord Soojusvarustus Perspektiivne linna soojustarbimine ja koormused Linna perspektiivne soojustarbimine sõltub linna edasisest arengust. Uusi soojustarbijaid eriti ette näha pole, küll aga on loota praegu kasutuseta hoonete kasutuselevõttu ja seega soojustarbimise suurenemist. Allpool toodud arvutused on perspektiivi arvestades suhteliselt optimistlikud. Tuleb arvestada, et tarbimine väheneb selle arvel, et hakatakse vastavalt teadvuse tõusule energiat säästma. Juba praegu on märgata projektandmetest väiksemat tarbimist ning loodetavalt see tendents jätkub, sest energiahindade tõustes peab ka teadlikkus tarbimisel tõusma. Erilist rolli mängib tarbimise hulgas sooja vee tarbimine. Seda probleemi on käsitletud ka lehekülgedel 5 ja 6 olemasoleva olukorra kirjelduses ning käsitletakse eraldi pealkirja all: Sooja tarbevee tarbimise jätkumise tagamine. Tänane soojuskoormusgraafik

23 23 Tarbimise koguvõimsused: Vana linna osa 570 kw Uus linnaosa 14 MW Persp küte 6MW Kokku 20.5 MW Tootmise koguvõimsused: CHP 3,3 KM 12 Kokku 15,3 Kui liita kogu perspektiiv 6MW (15300 MWh/a)küttena ja 500 MWh/a sooja veena: Arvestades saadud koormusgraafikuid, tuleb nentida, et Tarbijate ja tootmisvõimsuse vahel valitseb tasakaal, sest nn. kogu perspektiiv pole reaalne. Tegelda tuleks sellega, et ka perspektiivsed tarbijad oleksid vastavate soojustootjate tarbijad, et seda tasakaalu säilitada. Teed selleks : Kvaliteetne teenus sobiva hinnaga o Igati tagada CHP pidev koormus, et hoida hinda all o Soojussõlmede uuendamine o Trassi kadude vähendamine minimaalsete kulutustega o Energiasääst (propaganda, et mitte ainult hind ei röövi tarbija raha vaid ka tarbimisharjumustel on tähtsust

24 24 Kuna Kundas on suhteliselt ideaalne olukord, kus on olemas baaskoormuse katja ja tipukoormuse katja siis vaja vaid läbirääkimistega hinnasüsteem paika saada nii et kõik oleksid enam-vähem rahul Sooja tarbevee tarbimise jätkumise tagamine Kuna täna töötab Kunda elamu suvel kahjumiga, sest tasub sooja vee soojendamise eest rohkem, kui tarbijatelt tagasi saab ning tarbimine ikka väheneb, tuleks tarbimise vähenemise aeglustamiseks müügihinda langetada, kuid see süvendaks veel kahjumit. Teisalt on suvise sooja vee tarbimise vähenemine kahjulik ka koostootmise jaamale (Kunda Nordic Tsemendile), mis toob kaasa koostootmise kasuteguri languse. Hinnanguliste arvutuste kohaselt langeks sooja vee tarbimise lõppemisega koostootmise jaama aasta keskmine kasutegur 8% võrra ja see tähendaks sealt saadava elektri kallinemist ja koostootmisse tehtud suurinvesteeringu tasuvusaja pikenemist. Seega osutub see, et sooja vee tootmine-tarbimine kaugküttest võimalikult suure koormusega säiluks mitmepoolselt kasulikuks. Koostootmise kasutegur oleks võimalikult kõrge, trasside kadude protsent oleks väiksem, tarbijad ei peaks tegema investeeringuid individuaalse sooja vee valmistamisse. Seepärast on käesoleva töö autorid seisukohal, et läbirääkimised sooja vee tarbimise korraldamise arengu kohta on soojusvarustuse arengu üks tegevuse prioriteete (või isegi võtmeküsimusi) nii linnavalitsuse, Kunda Elamu kui koostootmise jaama omanike puhul tuleks luua võimalused tarbijale, et ta ei ütleks kaugkütte soojast veest ära. Sooja tarbevee tarbimise jätkumise tagamiseks on tähtsad vähemalt järgmised võimalused: - tariifide muutmine-optimeerimine - kaugkütte soojavee süsteemide kaasajastamine mitme osapoole kaasfinantseerimise rakendamisega - osapoolte huvitatuse tagamine (tarbijale talutava hinna eest võimalikult kvaliteetne teenus, Kunda Elamule suvel võimalikult väike kahjum, Kunda Nordic Tsemendi koostootmisele võimalikult kõrge kasutegur) - Spordihoone käivitamine, kus duššide sooja vee, aga veelgi enam ujula sooja vee valmistamine tagaks suvise sooja veena koostootmise ja trasside koormusele teatud stabiilsuse ujula käivitamiseni tuleks aga tagada teiste sooja vee tarbijate säilumine, et üldse kaugkütte sooja vee baasil säiluks. Lühidalt - kaugkütte soe vesi peab olema tarbijale kasulik, et tagada tarbimine. Odavam on ta ka täna, kui individuaalse elektriga valmistatav ja odavamaks jääb ka edaspidi, kui just tarbijate arv katastroofiliselt ei vähene. Tuleb tagada varustuskindlus ja kvaliteet. Muuseas tsentraalse sooja vee säilitamine elamutes tagab nende niisketes ruumides suveperioodil vajaliku õhuvahetuse liigniiskuse välja viimiseks, mis tagab elanikele kvaliteetse sisekliima ja seeläbi ka hoonete pikaajalise säiluvuse. Tarbijale kvaliteetse sooja vee teenuse tagamiseks on vajalik soojussõlmede ja majasiseste soojavee süsteemide renoveerimine, mille puhul võiks tulla eelpool mainitud kaasfinantseerimine kõne alla.

25 25 Teoreetiliselt võiks maksimaalselt sooja tarbevee valmistamise soojuskoormus renoveeritud süsteemidega tõusta 1,5 kuni 1,75 korda, mis juba üsna arvestatavalt omakorda parendaks koostootmise kasutegurit suvel ja ka trasside kao protsent väheneks kasuliku koormuse tõustes, mis omakorda vähendaks vajadust osta suhteliselt väiksemat soojuse hulka kadudeks, mis võiks vähendadada sooja vee hinda tarbijaile ja/või soojustrasside valdaja kahjumit vähendada. Ei ole ka utoopiline kaaluda edaspidi teatud sooja vee (soojusenergia) püsitasu rakendamist. Küsimus on selles, et kuigi elanik paneb endale elektrilise sooja vee boileri, säilub majas tsentraalse sooja vee varustuse süsteem, mille hüvesid ta ikka kasutab ja mille eest tuleks ka maksta: Säilivad sooja vee torud, mis koos käteräti kuivatiga kütavad ruume, mille eest tuleks maksta ja säilib ka võimalus iga hetk uuesti hakata tsentraalset sooja vett tarbima ka selle lõbu eest tuleks maksta. Toome siinkohal väga orienteeruvad investeeringute suurusjärgud sooja vee varustuse renoveerimiseks. Arvatavasti täiesti uue sooja vee süsteemi olemasolevasse majja ehitamine pole küll piisavalt otstarbekas väga isepäise tarbija puhul, keda ka seadusandlus ei takista eriti lahtiütlemast sooja vee tarbimisest. Mõeldav on aga kindlasti soojussõlmede renoveerimine ja torustike osaline remont. -

26 26 Kütuste ja energiahindade prognoos Poliitilised ja makroökonoomilised tendentsid Vastavalt Eesti kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riiklikule arengukavale on ette näha järgmisi tendentse: Energia ja kütuste hindade kujundamine toimub vastavalt energiaseadusele vabaturu hindade kujunemisega, muutes energiaettevõtted optimaalse tuluga ettevõteteks. Riigi äriühingutes ja äriühingutes, kus riigil on enamotsustusõigus, viiakse käibelt saadava puhaskasu määr tasakaalu omakapitali suurusega, tagamaks omakapitali konkurentsivõimeline tulukus. Lõpetatakse ristsubsideerimine tarbijate gruppide vahel. Soovitatakse üle minna mitmeastmeliste tariifide rakendamisele kaugküttes ja sellele lisaks tipptariifide rakendamisele elektri müümisel, mis tagaks nii energiafirmade kui ka tarbijate huvide kaitse ning garanteeriks tehtavate kulutuste ja maksete vastavuse. Nõutakse tootmise, edastamise, jaotamise ja teenuste ning müügi kulude eristamist energia hinnas. Lisame siinkohal väljavõtte Majandusministeeriumi koduleheküljelt, et saada pilti tänastest suundumustest ja prioriteetidest: Energeetika Riikliku energiapoliitika väljatöötamine ja elluviimine on Majandusministeeriumi energeetikaosakonna ülesanne. Riikliku energiapoliitika põhisuunad on sätestatud Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas. Energiapoliitika peamiseks eesmärgiks on tarbijate varustuskindluse tagamine igat liiki kütuste ja energiaallikatega ning tarbijate kindlustamine võimalikult soodsa hinna ja tariifiga kütuse- ja energialiikidega, tagades minimaalse kahju tekitamise ümbritsevale keskkonnale. Eesti energiapoliitika kujundamisel juhindub Vabariigi Valitsus järgnevatest strateegilistest eesmärkidest: 1. Tagada nõuetekohase kvaliteediga ning optimaalsete hindadega kütuse- ja energiavarustatuse piisavus ja stabiilsus harmoonilise regionaalse arengu ning Euroopa Liiduga ühinemiseks vajaliku majanduskasvu saavutamiseks. 2. Tagada kütuse- ja energiamajanduse, kui strateegilise majandusharu abil riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus, luua Euroopa Liidu nõuetele vastavad strateegilised julgeolekuvarud. 3. Viia ellu energiasäästu sihtprogramm, mille eesmärgiks on energiatarbimise

27 27 intensiivsuse vähendamine. 4. Kindlustada rahvusvaheliste keskkonnanõuete täitmine. 5. Tagada põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmine. 6. Eelistada uute elektrijaamade rajamisel elektrienergia hajutatud tootmise printsiipi ja soojuse ning elektri koostootmist, kindlustades seejuures olemasolevate küttevõimsuste optimaalse ärakasutamise. 8. Soodustada taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamist maksusoodustuste rakendamisega nii vastavatele investeeringutele kui nende baasil energia tootmisele. 9. Tagada Eesti energeetika eurointegratsioon vastavalt EL direktiividele ja suundumustele. Peamine seadusandlik akt energeetika valdkonnas on Energiaseadus, mille vastuvõtmisega on loodud eeldused liberaalse energiaturu tekkimiseks ning tarbijatele müüdavate erinevate energialiikide hindade ja tariifide maksimaalse läbipaistvuse tagamiseks. Muutused maksu- ja keskkonnapoliitikas Varustuskindluse- ja tööhõiveaspekte silmas pidades rakendatakse kütustele ning toodetud energiale diferentseeritud aktsiisimäärad vastavalt Euroopa Liidu printsiipidele, millega tagatakse kodumaiste kütuste konkurentsivõime ning luuakse soodustingimused taastuvate energiaallikate ja turba kasutamisele majanduslikult põhjendatud tasemel. Kütuste ja energia tootmise ning kasutamisega seotud ressursi- ja saastemaksud ning nendega maksustamise kord revideeriti enne aastat 2000 Euroopa Liidu direktiive ja kohalike kütuste eeliskasutust silmas pidades. Mootorikütuste ja kütteõlide jaoks töötakse välja diferentseeritud aktsiisimaksude süsteem sõltuvalt kütuste keskkonnaohtlikkusest ja vastavalt Euroopa Liidu direktiividele. Alljärgnevalt toome väljavõtte Saastetasu seadusest, millest on näha seni seadustatud saastetasumäärad siiani ja järgmiseks aastaks: 8. Saastetasu määrad saasteainete viimisel välisõhku (1) Saastetasumäärad kroonides saasteainete viimisel välisõhku saasteaine tonni kohta on: 1) vääveldioksiidil (SO 2 ) ja muudel anorgaanilistel väävliühenditel alates aasta 1. jaanuarist 46,0 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 55,2 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 66,2 krooni; 2) süsinikoksiidil (CO) alates aasta 1. jaanuarist 6,6 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 7,9 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 9,5 krooni; 3) tahketel osakestel, välja arvatud raskemetallid või nende ühendid, alates aasta 1. jaanuarist 46,0 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 55,2 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 66,2 krooni; 4) lämmastikoksiididel, arvutatuna lämmastikdioksiidiks ja muudel anorgaanilistel lämmastikuühenditel alates aasta 1. jaanuarist 105,4 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 126,4 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 151,7 krooni;

28 28 5) lenduvatel orgaanilistel ühenditel, välja arvatud merkaptaanid, alates aasta 1. jaanuarist 42,8 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 51,5 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 61,9 krooni; 6) merkaptaanidel alates aasta 1. jaanuarist ,0 krooni, alates aasta 1. jaanuarist ,0 krooni, alates aasta 1. jaanuarist ,0 krooni; 7) raskemetallidel ja nende ühenditel alates aasta 1. jaanuarist 1670,7 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 1995,5 krooni, alates aasta 1. jaanuarist 2413,7 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse: 1) 1,2 korda Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvate paiksete saasteallikate puhul, kui saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast; 2) 1,5 korda Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Sillamäel ja Tartus asuvate paiksete saasteallikate puhul; 3) 2 korda Tallinnas asuvate paiksete saasteallikate puhul; 4) 2,5 korda Haapsalus, Kuressaares, Narva-Jõesuus ja Pärnus asuvate paiksete saasteallikate puhul. (3) Süsinikdioksiidi (CO 2 ) välisõhku viimise eest maksab saastetasu energiaettevõtja, kelle saasteallika põletusseadmete nimisoojusvõimsused on kokku üle 50 megavati. Süsinikdioksiidi saastetasumäärad tonni kohta on: 1) alates aasta 1. jaanuarist 5,0 krooni; 2) alates aasta 1. jaanuarist 7,5 krooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei laiene põletusseadmetele, mis kasutavad taastuvat loodusvara.

29 29 Lisame siia selguse mõttes saastetasud tabelina, kus on lisatud ka 2002.a. Tabel 1 Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta saasteainete viimisel välisõhku Saasteaine Saastetasu määr Eelnõu järgi alates alates alates alates alates alates alates Vääveldioksiid (SO 2 ) 46 55,2 66, Süsinikoksiidil (CO)* 6,6 7,9 9, Tahked osakesed 46 55,2 66, Lämmastikoksiidid 105,4 126,4 151, Süsinikdioksiid (CO 2 ) - 5 7,5 7,5 7,5 7,5 11,3 Lenduvad orgaanilised 42,8 51,5 61, ühendid (v.a. merkaptaanid) Merkaptaanid Raskemetallid ja nende 1670,7 1995,5 2413,7 ühendid Märkus: CO2-le sätestatu ei laiene biokütuse, turba ja jäätmete põletamisele. ;

30 30 Viimasel ajal on erilist tähelepanu Euroopa Liidu (EL) poolelt hakatud pöörama CO 2 kui kasvuhoone gaasile ja seega ei ole välistatud, et ka Eestis hakatakse rakendama selle gaasi saastetasu alla 50 MW seadmetele. Kuna EL suundumustes on CO 2 saastemaks kümneid kordi kõrgem kui meil, on äärmiselt tõenäoline CO 2 maksu mõju suurenemine Eestis, mis tähendab taastuvenergia suhtelist odavnemist fossiilsete kütuste suhtes. Lähtudes eelnevast, on prognoositav suundumus, et elektri, kui kõige kvaliteetsema energiakandja hinnatõusu kiirus ületab ka lähemas tulevikus teiste energiakandjate hinnatõusu kiirust. Rohkem saastavatel kütustel (vedelkütused) on eeldus, saastetasu prognoositavat muutust arvestades, suuremaks hinnatõusuks. Seoses ristsubsideerimise lõpetamisega ja reaalsete kulutustega, on prognoositav väiketarbijatele suurem hinnatõus kui suurtarbijatel. Peab silmas pidama ka seda, et just viimasel ajal on tõusnud päevakorda kõigile vedelkütustele aktsiisi rakendamine NB! Kaasa arvatud põlevkiviõli! Euroopa Liidu energiapoliitika Vastavalt EL-i poolt välja antud Energia Valgele Raamatule ja teistele ametlikele dokumentidele koondab EL oma tähelepanu järgmistele põhilistele energiapoliitika valdkondadele: - konkurents energiaturul; - energiakulutuste vastavus riigi majanduslikule olukorrale ja tarbijate maksevõimele (kohesioon); - varustuskindlus ja julgeolekuvaru; - keskkonnahoid ja -ohutus. Selleks, et ühtlustada Euroopa riikide energiapoliitikat, peab EL nii oma liikmesriikide kui ka teiste Euroopa riikide rahvusliku energiapoliitika tähtsamateks instrumentideks: - turu liberealiseerimist; - hinna läbipaistvust; - energia tootmise ja kasutamise efektiivsust; - riikidevaheliste energiavõrkude arendamist. Energiasektori arengut ja energiahindu mõjutavaid tegureid ning kokkuvõte hindade prognoosist: Eelpool mainitud asjaolud on ühed peamised, mis mõjutavad energeetika arengut ja seega ka energiakandjate hinda. Piisava täpsusega prognooside tegemine on väga töömahukas ja lisaks sellele - juba mingi prognoosi järgimine võib tuua kaasa sellesama prognoosi luhtumise, sest piisavalt suure kõlapinna saavutamisel võib ta muuta tarbimise struktuuri ja seega ka koostatud prognoosis toodud vabaturuhindu mõjutada mitte selle prognoosi suunas. Seega on prognoosimine suhteliselt mõttetu ja

31 31 ennustamine nagu öeldakse tänamatu töö. Saab vaid hinnata hindade muutusi põhjustavate mõjurite toimimise tõenäosust tõenäosemalt protsessi mõjutavad tegurid on: energiakandja kvaliteet, energiakandja keskkonnasõbralikkus, Eesti riigi, Euroopa ja Maailma poliitilised suundumused, aga mõjuvad ka iga energiakandja nõudmise-pakkumise vahekord, kasutamise mugavus, traditsioonid ja turunduspoliitika. Selleks, et mõningal määral asjasse selgust tuua ja olukorra keerulisust iseloomustada, toome mõned väljavõtted koostatud töödest, kirjandusest, ajakirjandusest ja töö autorite poolt tunnustust leidnud prognoosidest: Et täpsustada arengustsenaariume, nende mõju ja prognoosida energeetika arenguid on EV Majandusministeeriumi tellimisel Eesti Energeetika Instituudi poolt 2001.a. koostatud: Eesti Energiasektori Arengustsenaariumid. o Ptk 2.2: Energiasektori võimalike arengusuundade määratlemine Energiasektori arengut mõjutavaid tegureid on väga palju, sealhulgas näiteks: riigi energiasektori lähteolukord (elektri- ja soojuse tootmisvõimsuste struktuur ja tase, kütuste ja energiabilanss ning riigi välismajandusbilanss, kodumaiste energiaressursside olemasolu ja kasutatavus, maksusüsteem, energiasektorit puudutav seadusandlus, riigi energiapoliitilised taotlused, riigi ja tarbijate majanduslik olukord, keskkonna seisund, energiasektori keskkonnamõjud jne); rahvusvahelised mõjurid (kütuste- ja energia hinnad rahvusvahelisel turul ning nende muutumine, EL energiapoliitilised suundumused, rahvusvaheliste energiavõrkude olemasiolu ja areng, riikidevahelised poliitilised ja majanduslikud suhted jne). On täiesti loomulik, et väga suure hulga keerukalt toimivate ja raskesti prognoositavate mõjurite tõttu on energiasektori arengu prognoosimine ülimalt keerukas ja kasutatud lähtetingimuste muutumise korral osutuks prognoos kasutuks. Seega on ainuvõimalik kasutada prognoosimisel erinevaid lähtetingimusi ja nende põhjal välja arendada rida erinevaid arengustsenaariume. Erinevate stsenaariumide olemasolul on poliitiliste otsustuste tegijatel võimalik nendele toetuda ja ette määrata oma otsuste tagajärgi. o Riigi osa arengute suunamisel iseloomustab väljavõte ptk-st.2.4: Riigi energiapoliitika teostamise traditsioonilistest vahenditest levinumateks on: maksud; normid ja muud administratiivmeetmed; rahastamistoetused; uurimis- ja arendustööd; koolitus, info levitamine ja konsultatsioonid; rahvusvaheline koostöö. o Vastavalt olukorra keerulisusele on töös käsitletud seitset arengustsenaariumi: o Põhistsenaarium: o Põlevkivistsenaarium: o CO 2 vähendamise stsenaariumid (Maagaasi stsenaarium, Importelektri stsenaarium, Taasuvenergia stsenaarium.): o Lokaalkütte stsenaarium: o Koostootmise stsenaarium

32 32 o Toome siinkohal ära ka töö lõpus toodud järeldused: Käesolevas uurimuses vaadeldi seitset erinevat Eesti energiasektori arengu stsenaariumi, mille analüüsiks koostati energiasektori vastastikuseid seoseid kirjeldav arvutusmudel. Kõik lähteandmetena ettevalmistatud arenguvariandid on nn tootjastsenaariumid, sest kasutavad ühesugust energiatarbe muutuste prognoosi. Esimene stsenaarium (põhistsenaarium) baseerub nendel prognoosidel ja taotlustel, mis sisalduvad Kütuse ja energiamajanduse pikaajalises riiklikus arengukavas ja mis on Riigikogus heaks kiidetud. Alternatiivina mõõdukalt säästvat arengut taotlevale põhistsenaariumile analüüsiti olukorda, kus põlevkivi kasutamine veelgi laieneb ning järsult suureneb ka põlevkiviõli tootmine (põlevkivistsenaarium). Kolme stsenaariumi kasutati CO 2 emissioonide vähendamisvõimaluste uurimiseks. Nendest kaks, gaasistsenaarium ja importelektri stsenaarium, näevad ette kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamist impordi suurendamise teel, kusjuures vastukaaluks gaasi ja elektri impordile tuleks teistes majandussektorites näha ette meetmeid ekspordi suurendamiseks ja väliskaubandusbilansi tasakaalustamiseks. Kolmas kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamist analüüsiv stsenaarium on taastuvenergia stsenaarium, mille juures püütakse enam rakendada säästva arengu põhimõtteid. Säästva arengu põhimõtteid püüab rakendada ka koostootmise stsenaarium, mille puhul taotluseks on kütusekasutuse efektiivsuse tõstmise ja elektrisektori detsentraliseerimise võimaluste uurimine. Lokaalküttestsenaariumi kaudu püüti selgitada neid tagajärgi, mida tooks endaga kaasa kaugkütte likvideerimine ja üleminek individuaalküttele. Stsenaariumide läbitöötamise käigus selgusid mitmed asjaolud, mida oleks kasulik arvestada energiasektori arengu edasisel kavandamisel. 1. Eesti energiasektori struktuur ei võimalda Arengukavas taotletud primaarenergia bilansi muutuste kujundamist ilma täiendavate meetmete rakendamiseta. Nimelt osutub võimatuks suurendada üheaegselt nii taastuvate energiaallikate osatähtsust kui maagaasi osatähtsust Arengukavas prognoositud tasemeni ilma uute kondensatsioonjaamade rajamiseta gaaskütusel. 2. Eesti energiasektori areng on ülitihedalt seotud põlevkivi kondensatsioonjaamade tulevikuga. Ainult selle tehnoloogia asendamine või üleviimine teistele kütustele võimaldaks märgatavalt alandada primaarenergia kulu ning kasvuhoonegaaside emissiooni. 3. Taastuvenergia rakendamisest võiks loota märgatavat mõju primaarenergia bilansile ja kasvuhoonegaaside emissiooni tasemele ainult koos energiasektori struktuuri muutmisega ja energiasäästumeetmete laialdase rakendamisega. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamiseks üle Arengukavas püstitatud taseme oleks vaja täiendavate taastuvenergia ressursside rakendamist, sealhulgas näiteks biomassi täiendava tootmise organiseerimist, Narva jõe hüdroenergiaressursside ühiskasutamises kokkuleppeid Venemaaga, tuuleenergia massiliseks rakendamiseks elektrivõrgu kohandamist ning uute tippkoormusjaamade loomist tuuleenergia kõikumiste kompenseerimiseks jne. 4. Tehniliselt ja organisatsiooniliselt kõige lihtsam ning ühtlasi mõjusam on kasvuhoonegaaside emissioone alandada elektrienergia või kütuse impordi kaudu. Samas mõjutaks selline samm tugevasti väliskaubandusbilanssi ja

33 33 selle tasakaalustamiseks ning tööhõive taseme säilitamiseks tuleks tingimata arendada ekspordile orienteeritud tootmist. 5. Põlevkiviõli tootmise märgatav suurendamine nõuab mitmekülgset keskkonnakaitselist analüüsi. 6. Praeguse prognoosi järgi võimaldaks madalaimat elektri hinda elektri import. Seega tuleks vaadelda Balti ringi ja Eesti-Soome merekaablit mitte kui võimalust elektri ekspordiks, vaid hoopis impordiks. Elektri madal hinnatase NordPooli süsteemis on tingitud elektrituru liberaliseerimise otsesest mõjust. Mõningate arvamuste kohaselt on elektri hinna madal tase lühiajaline ja seotud planeeritud investeeringute lükkumisega tulevikku ning hind võib investeerimisvajaduse järsu suurenemise tõttu hüppeliselt tõusta. Seega on elektri suuremahuline ja pikaajaline import seotud suurte hinna- ja varustuskindluse riskidega. 7. Elektri ja soojuse koostootmise baasil pole praeguse primaarenergia struktuuri ning soojustarbe struktuuri säilitamisel otstarbekas katta rohkem kui umbes 20% kogu elektritarbest. Piiravateks teguriteks on sobiva soojustarbe vähesus, ebastabiilsused kaugküttes, jätkuvad muutused tootmise struktuuris ja tööstuslikus soojustarbes, samuti koostootmise madal konkurentsivõime. 8. Energiasektori arengu mõjutamiseks säästva arengu suunas (taastuvate energiaallikate laialdane rakendamine, koostootmise laiendamine, energiasääst, jne.) oleks vaja täiendavate riiklike suunamisvahendite rakendamist, sealhulgas näiteks maksusoodustused, sooduskrediidiliinide avamine, keskkonnamaksude tõstmine ja nende sihtotstarbeline rakendamine energiasektoris, rohelise elektri (green label) elektritariifide rakendamine, elektrienergia väiketootjate tegevuse stimuleerimine, jne. 9. Kaugkütte likvideerimine või selle osatähtsuse tuntav vähendamine suurendaks elektri tarvet ning vähendaks elektri ja soojuse koostootmise potentsiaali. Tiheasustusega elamupiirkondade üleviimine lokaalküttele nõuab spetsiaalset keskkonnakaitselist ekspertiisi, sest võib põhjustada õhu saastetaseme mõne komponendi sihtväärtuste ületamist ENERGIASÄÄSTU SIHTPROGRAMM 1999.a. o Ptk.5.4: Energia ja kütuse hinnad ning maksupoliitika Energiasäästu potentsiaali ärakasutamisel on määrava tähtsusega põhjendatud energiahinnad. Hind on põhiline näitaja, mille alusel tarbija otsustab, kas investeering energiasäästu on talle majanduslikult tulus. Lõpptarbija poolt tarbitava energia hind peab katma kõik tootja põhjendatud kulud, sh kulud keskkonnakaitsele. Stabiilsed ja läbipaistvad hinnad võimaldavad tarbijatel teha parimaid võimalikke investeerimisotsuseid. Hindade subsideerimist või ristsubsideerimist tuleb vältida. Samas tuleks jälgida, et ka madalama sissetulekuga tarbija oleks võimeline energia eest maksma ja tegema investeeringuid energia säästmiseks. Kütuste ja energia hindu reguleerib maksupoliitika, millega on võimalik suunata nii energia tootmise kui tarbimise struktuuri. Arvestades suure hulga energiatarbijate madalat maksevõimet, ei ole lähema 5 aasta jooksul reaalne soojuse ja elektri tootmiseks kasutatavate kütuste- ning elektri ja soojuse maksustamine aktsiisimaksuga.

34 34 Eelnevast peaks olema selge, et kui keegi oskab prognoosida Eesti maksupoliitikat, siis see saaks ka prognoosida kütuste ja energiahindu. Kuna aga käesoleva töö autorite seisukohalt pole Eesti maksupoliitika kuigi täpselt prognoositav, on raske ka hindu prognoosida. Võib arvata, et peaksime vaatama eelkõige lääne-poolsete naabrite ja teiste maade, kelle ajalugu Eestiga sarnane, maksusid. Siinkohal paar näidet: o Saastemaksude erinevus meil ja mujal EPL Allikas: keskkonnaministeerium Eesti Läti Leedu Poola SO2 (kr/t) NOx muud 3, o EBRD soovitab elektri hinda tõsta Vaba Euroopa Kolmapäev Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) märgib äsjailmunud aastaaruandes, et Ida-Euroopa ja Aasia riikides raisatakse endiselt palju elektrienergiat ning soovitab selle pidurdamiseks hindu tõsta.

35 35 Võib olla annab suhteliselt tõenäose pildi käesoleva töö autori poolt aastal koostatud graafik, kus Eesti kütuste hinnad alates 1995.a. ja 2000.a. novembri hindadele on lisatud Rootsis kehtinud maksud: EEK/MWh en.hind Kivisüsi Põlevkivi Kütteturvas Turbabrikett Küttepuud Puiduhake ja Maagaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Ainuke asi, mis siin sellise lähenemise puhul ei anna sellist pilti, mida võime näha nn. pikaajalistes demokraatlikes riikides, on gaasi hind, sest see on lääneriikides kerge õli ja raske õli hindade vahel. Meil võib seda gaasi suhtelist odavust põhjendada ühe müüjaga (Venemaa), mis muidugi toob kaasa teatud riski, mis väljendub nii poliitilise kui ka varustuskindluse riskina selleks, et seda kasutataks, peab hind olema madal, kui aga juba kasutajaid on küllalt, võib ka hinda tõsta, sest reeglina meil kahjuks riskidega eriti ei arvestata, vaid nähakse enam momendi hinda.

36 36 Toome veel paar graafikut, iseloomustamaks gaasi ja elektri hinna muutusi Eestis: Elektrihinna muutus viimastel aastatel: Üldkeskmine Kodutarbija EEK/kWh Gaasi hinna muutus viimastel aastatel: EEK/MWh Energiaettevõtted Väiketarbija (pliidiga) Väiketarbija (boileriga) Väiketarbija (küte < 1 MW) Väiketarbija (küte => 1 MW)

37 37 Kuna energiahindade prognoos on seotud ka energiatarbimise prognoosiga, siis lisame siinkohal koopia graafikust, mis on toodud Austria firma SUN MASTER poolt oma reklaamprospektil. See kajastab energiatarbimise prognoosi kuni 2060.a.säästva arengu stsenaariumit rakendades maailmas: Siintoodule mõned selgitused: On näha nii söe (coal), õli (oil), kui ka maagaasi (natural gas) nii absoluutset, kui suhtelist tarbimise vähenemist maailmas, kusjuures 30 lähemal aastal gaasi tarbimise absoluutväärtus küll veel kasvab. On ette näha geo- ja lainete energia (Geo- Energy/Wave power), päikeseenergia (Solar energy), tuulenergia (Windenergy) tarbimise kasvu. Samuti on ette näha biomassi ja aatomienergia tarbimise suurenemist, seejuures aga hüdroenergia kasutamise suurenemist maailma mastaabis ette näha pole. Samas aga Rootsist Göteborgi Chalmers University prognoos on eelmisest mõnevõrra erinev ja ka pikaajalisem: Järeldus: Erinevate autorite prognoosid on ka suhteliselt erinevad, kuid prognoositav on kõigil üks asi: fossiilseid kütuseid asendavad tulevikus üha enam taastuvad energiaallikad.

38 38 Majandusanalüüs soojustrasside uuendamiseks. Allpool käsitletakse investeeringute väärtustamiseks kasutatavaid erinevaid meetodeid ehk ökonoomilisi mudeleid võttes aluseks AS Kunda Elamu aasta näitajad. Ökonoomiliste mudelite kasutamisel on esmane eesmärk teha kindlaks, kas antud investeeringu lõpptulemus on kasumi saamine ning alternatiivsete projektide korral valida välja parim olemasolevate hulgast. Kapitali ressursid on alati piiratud ja seetõttu on vajalik valida optimaalne tee nende kasutamiseks. Parima tulemuse saab alati siis, kui valida mitme olemasoleva projekti vahel. Erinevatest väärtustamise meetoditest on lähemalt käsitletud ajaldatud tulu meetodit (NPV), tulu sisenormi meetodit (IRR) ja liht-tasuvusaja (SPBP) meetodit. Kõigi meetodite kasutamisel tuleb arvestada, et isegi positiivse tulemuse korral kaasneb iga investeeringuga teatud hulk riski. Et lõplikud tegelikud detailsed tulemused selguvad alles pärast investeeringu teostamist, ei saa oodatavas kasumis kunagi täielikult kindel olla. Et kõik väärtustamise meetodid on matemaatilised valemid, sõltub saadav tulemus eelkõige defineeritud algandmete korrektsusest. Ökonoomilistes arvutustes on algandmed investeeringuga kaasnevad sissetulekud ja väljaminekud, investeeringu eluiga ning intressi määr. Nii oodatavate sisstulekute leidmine kui ka intressi määra valik on teatud mõttes tuleviku ette ennustamine ja erinevalt tehnilistest arvutustest on ökonoomilised arvutused ikkagi suurel määral tulevikku ennustava iseloomuga. Ei ole ühtegi meetodit, mis määraks täpselt kindlaks saadava kasumi ja seega on ka sellel alal saadavate tulemuste kohta parem öelda, et nad kõiguvad teatud suuruste vahel, kui et tegemist on täpselt kindlaksmääratud suurusega. Kapitali väärtuse muutus ajas. Kõikide väärtustamise meetodite korral tuleb arvestada kapitali (raha) tegelikku hinda. Kapital, mis on käes antud momendil, on suurema faktilise väärtusega, kui see mis laekub tulevikus. Kapitali tegelik hind väljendub intressi määrana. Kapitali (raha)tegelikku väärtust ajahetkel, mil arvutust teostatakse, nimetatakse ajaldatud ehk diskonteeritud väärtuseks ning vastavate tulevikus teostatavate maksete väärtuste ülekannet sellele ajahetkele ajaldamiseks ehk diskonteerimiseks. 1 Ajaldatud tulu meetod NPV Projekti ajaldatud tulu (Net Present Value, NPV) arvutus näitab põhimõtteliselt, millist tulu toob raha investeerimine ühte projekti, võrreldes alternatiivse

39 39 investeeringuga teise projekti. Tavaliselt mõistetakse sellise alternatiivina raha investeerimist või pangadeposiidi tegemist tegeliku turu intressimääraga. Selleks, et projekt oleks tulutoov, peab NPV olema suurem kui null. Siiski peab arvestama, et arvutuste lähteandmed on teatud määral ebatäpsed prognoosid. Järelikult ei ole lõpptulemus, mille puhul NPV on napilt üle nulli, tavaliselt piisav alus otsustamiseks. Selle meetodi eeliseks on, et arvesse võetakse aastate jooksul erinevad säästuvariandid, lisakulud jne. Arvutustel võetakse arvesse: energiasääst aastas praegune energia hind, investeeringu maksumus, käitus- ja hoolduskulud, kadude väärtus, nominaalne (turu-) intressimäär. Arvutused tuleb teha perioodi kohta, mis vastab seadmete kavandatud majanduslikule elueale, mis trasside puhul tähendab 30 ja enamat aastat. Investeering saab olla aktsepteeritud ainult siis, kui ajaldatud tulu väärtus on positiivne. Ajaldatud tulu negatiivse väärtuse korral toodab investeering kahjumit. Alternatiivsete projektide korral tuleb otsustada suurima positiivse ajaldatud tuluga projekti kasuks. 2 Tulu sisenormi meetod IRR Tulu sisenormi meetodi korral on tulu sisenorm intressi määr, mille puhul investeeringust saadava summaarse tulu diskonteeritud väärtus võrdub investeeringu algmaksumusega. Teiste sõnadega on tegemist juhtumiga, kus investeering ei tooda kasumit ega kahjumit. (Internal Rate of Return, IRR) puhul on põhilised arvutused põhimõtteliselt samasugused kui NPV puhul. IRR on defineeritav kui tasuvusmäär, mille puhul NPV on täpselt null. Järelikult peab majanduslikult tasuva projekti puhul IRR olema kõrgem kui tegelik (turu) intressimäär. 3 Tasuvusaja meetod SPBP Lihttasuvuaega (Simple Pay-back Period, SPBP) võib defineerida kui investeeringu ja aastase säästu jagatist: tasuvusaeg (aastates) = investeering / aastane sääst Liht-tasuvusaega võib kasutada energiasäästu meetmete omavaheliseks võrdlemiseks tingimusel, et: investeeringud tehakse samaaegselt, aastasääst on konstantne suurus (investeeringu ühikutes). Enamiku kõige tavalisemate energiasäästu meetmete puhul on need tingimused täidetud. Investeerijatele on liht-tasuvusaeg indikaator, mis näitab, kas investeering on majanduslikult aktsepteeritav või mitte. Igal juhul vastab lühem tasuvusaeg paremale investeeringule.

40 40 Tasuvusaja pikkused võime järjestada näiteks nii; lühike tasuvusaeg - < 2 aastat keskmine tasuvusaeg aastat pikk tasuvusaeg - > 7 aasta On oluline märkida, et liht-tasuvusaeg ei näita otseselt, kui mitme aasta järel investeering end tasub, kuna tasuvusaeg sõltub ka muudest majanduslikest tingimustest. Tasuvusaja ehk tagasimakseaja meetodi korral on tasuvusaeg periood, mille jooksul investeeringu algmaksumus on tasutud temast saadavate sissetulekutega. Seejuures on tegemist diskonteerimata ehk lihtsa tasuvusajaga, mis ei arvesta raha väärtuse muutust ajas ja diskonteeritud tasuvusajaga, mis seda arvestab. Tihtipeale seatakse tasuvusaeg kriteeriumiks projektide üle otsustamisel. Tegelikult tuleb aga sellesse piisavalt kriitiliselt suhtuda ning peamisteks näitajateks investeeringute üle otsustamisel jäävad ikkagi ajaldatud tulu ja tulu sisenormi meetod. Diskonteerimata tasuvusaja meetodi puudus on see, et arvesse ei võeta kogu investeeringu eluea vältel toodetud sissetulekuid ja ei arvestata raha väärtuse muutust ajas. Lähteülesanne AS Kunda Elamu soojustrasside uuendamise analüüsiks Kundas asetleidnud kokkusaamisel lepiti kokku, et trasside uuendamise majanduslik analüüs teostatakse - vanuselise koosluse järgi trasside vahetuse alusel aasta algandmetele tuginedes Algandmed AS Kunda Elamu soojustrasside investeeringute analüüsiks. Kasutatud on aasta mõõdetud soojuskoguseid, kuna eelnevalt ei olnud kõik soojuskogused mõõdetud ja aasta talvised tingimused on sarnased pikaajaliste vaatluste keskmistele talvedele.

41 41 AS Kunda Elamu soojustrasside uuendamise majandusanalüüsi algandmetena on kasutatud järgmisi andmeid ; Enne investeeringut Aasta investeeringust Käesolev Aasta 2002 Kaod trassis MWh 8342 Aastane soojuse ost MWh Aastane soojuse müük MWh Soojuse kaalutud ostuhind kr/mwh 247 Soojuse müügihind kr/mwh 466 Kulud enne investeeringut kokku Kapitalikulud 2002 Olemasolev laen (tagasimakse aastas) Olemasolev intress (tagasimakse aastas) Finantskulud kokku Püsikulud aastas Eeltoodud andmetele tuginedes on koostatud tabel-mudel, mida kasutatakse erinevate trassilõikude uuendamise tulemuste võrdlemiseks. Eelnimetatud tabelis on võimalik sisestada erinevaid laenutingimusi ja vastava investeeringu tagajärjel muutunud soojuskadude hulka trassis. Trasside vanuselise koosluse järgi jaotati trassid järgmisteks gruppideks; Graafik. Trasside grupeerimine vanuse järgi. Graafikul toodu on kirjeldatud ka lisas 2 ja 3 Majandusanalüüsi tulemused toodud tabelis.

42 42 Nende eeltoodud tabelites ja graafikul olevate algandmete alusel leiamegi trasside uuendamise majanduslikud indikaatorid. Mudel eeldab, et ostetava soojuse ja müüdava soojuse hinna vahe säilib kogu vaadeldaval perioodil muutumatuna. Koostatud tabel-mudeli abil analüüsiti nelja varianti trasside uuendamiseks vanuse järgi ja kasutati igas variandis a. osas eelisoleeritud torude soojuskadusid ja maksumust iseloomustavaid suurusi ja b. osas koorikuga (vahtplast, kivivill vms) isoleeritud ja fooliumi või sarnase materjaliga kaetud terastorudest trassi soojuskadusid ja maksumust. Lisaks koostati mudel tabelis 9 variandile 5, millises käsitleti vastavalt AS Kunda Elamult saadud andmetele kõige hädavajalikumate trassilõikude uuendamist (Vt Tabel A.) ja viimaks koostati veel ka mudel (Tabel 10 variant 6.) analüüsimaks soojussõlmede paigaldamise majanduslikkust tarbija seisukohalt vaadatuna. Tabel A. Kundas soojustrasside remondi/ isoleerimise 1. järjekord asukoht Läbimõõt(mm) Orienteeruv pikkus m Märkused. 1. Kalda Vahetada 2. Kalda Isoleerida 3. Pargi Isol.(vahet.?) 4. Pargi Isol.(vahet.?) 5. Kasemäe vahet. 6. Kasemäe vahet. 7. Ehitajate 5- Ehitajate Isol.(vahet.?) 8. Loode 3-Mäe Vahet. 9. Eha Vahet. 10. Eha 4- Mäe Vahet. 11. IX kvartal peatrass Isol. 12. Loode Tähe peatrass Isol. 13. Õhutrass katlamaja- Rakvere mnt Isol. Saadud tulemuste põhjal võib järeldada, et Soojustrassidesse tehtavad investeeringud trasside vanuse järgi on väga pika tasuvusajaga ja 30. aastasel perioodil märkimisväärselt tulu võrreldes sama raha hoidmisega pangas, ei too. Paremaid majanduslikke tulemusi annab b. osades toodud tehnilise lahenduse kasutamine, kuigi soojuskaod on selle lahenduse puhul suuremad. Kassavoogusid jälgides näeme, et pidevalt või enamuse aastatest on nad positiivsed laenu tagasimakse perioodil variantide 2a, 2b, 3a, 3b ja 4b puhul. Kõige paremad majandustulemused annavad variandid 5. ja 6. ehk trasside uuendamine vastavalt AS Kunda Elamu poolt antud lõikude nimekirjale (Tabel A.) ja soojussõlmede paigaldamise elamutesse (tarbija seisukohalt vaadatuna).

43 43 Majandusnäitajate võrdlus variantide lõikes. Finantsnäitajad Variant 1a. Variant 1b. Variant 2a. Variant 2b. Variant 3a. Investeering NPV 30 aastat IRR 30 aastat 2% 4% 4% 6% 2% Lihtne tasuvusaeg Säästetud MWh/a Kassavoog 10. aastat Variant 3b. Variant 4a. Variant 4b. Variant 5. Variant 6. Investeering NPV 30 aastat IRR 30 aastat 3% 8% 10% 24% 30% Lihtne tasuvusaeg Säästetud MWh/a Kassavoog 10. aastat Ülevaatlikkuse jaoks on võrreldud erinevaid variante järgmisel graafikul: Graafik. Majandusnäitajate võrdlus.

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse Võru Linnavolikogu 08.06.2016 määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Osa IV Võrukivi võrgupiirkond

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

ENERGIASÄÄSTUBÜROO ESCO-EESTI

ENERGIASÄÄSTUBÜROO  ESCO-EESTI Kadrina aleviku soojusvarustussüsteemi arengu perspektiiv Objekti nimetus Aasta Orienteeruv maksumus, EEK 1. Keskkatlamaja --- OÜ Kadrina Sport soojustrassi väljaehitamine 2005 250 000 2. Pargi tänava

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft Word - A DOCX

Microsoft Word - A DOCX Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel Kas elanikel on võimalik tarbida efektiivselt toodetud ja põhjendatud hinnaga energiat? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi 2015 1 Kokkuvõte. Ridala vald on tegelenud regulaarselt soojusmajanduse arendamisega, koostatud on eelnevalt 2 väga põhjalikku

Rohkem

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Microsoft Word - Puhja SMAK docx

Microsoft Word - Puhja SMAK docx Pilvero OÜ Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2026 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM

Microsoft PowerPoint - Raigo Iling, MKM Kiire interneti ühenduste ( viimase miili ) rajamise analüüs ja ettepanekud Raigo Iling Sideosakond / nõunik 1.04.2016 Eesti infoühiskonna arengukava 2020 eesmärgid 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx Pilvero OÜ NÕVA VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016 2028 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 Nõva-Tallinn 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö alusel

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

PEALKIRI. Versioon 1

PEALKIRI. Versioon 1 Eesti Energia hetkeseis ja arengusuunad Hando Sutter, juhatuse esimees 16. mai 2018 Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: põlevkivist põlevkivigaasist

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

Krediidireiting

Krediidireiting Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Will Do OÜ registrikood: tänava/talu nimi, Haraka MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: registrikood: 12833490 tänava/talu nimi, Haraka tn 35 maja ja korteri number: linn: Pärnu linn vald: Pärnu linn

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

Vabaturg 2013_ettekanne_ _Harjumaa

Vabaturg 2013_ettekanne_ _Harjumaa Muutused Eesti elektriturul Margus Rink, Tarmo Mere 16. mai 2012 Harjumaa Mida Eesti Energia kliendile pakub? Elekter (konkurentsiäri) Võrguteenus (reguleeritud äri) Põlevkiviõli tehnoloogia, põlevkiviõli

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Läänemere elektriturg 1 PWh 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul

Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tul 10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

Keskkonnaministri määruse lisa 1

Keskkonnaministri määruse lisa 1 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2025 KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsetunnistus nr 096049 Võhma - Tallinn 2016 Sissejuhatus

Rohkem

5

5 Energiatõhususmeetmed lähtudes Total Concept metoodikast Etapp 3 Järelmonitooring Dokument koostatud:, Riigi Kinnisvara AS Versioon: 1 : This document has been developed as part of the project The Total

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüsteemid 3-aastane tasuvusaeg kui uuendate oma ühetorusüsteemi

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu

Rohkem

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Saastetasud

Saastetasud Jäätmete prügilasse ladestamise saastetasud Harri Moora Säästva Eesti Instituut, SEI-Tallinn EL jäätmekäitluse põhineb JÄÄTMEHIERARHIAL 1. Jäätmetekke vältimine 2. Korduskasutus 3. Jäätmete ringlussevõtt

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Harku Vallavolikogu 30.03.2017 määrus nr 12 "Harku valla Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem