Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majandusareng: teel euroalasse Peeter Luikmel Eesti Pank 21. aprill 2010
Käsitletavad teemad Ebakindlust on palju nii meil kui mujal Kiired muutused on aidanud kriisiga toime tulla Üleminek eurole: oluliseks saab valmisolek jätkata senist majanduspoliitikat jätkusuutlikult. 2
MAAILMAMAJANDUS ON HAKANUD TAASTUMA, KUID PIKK TEE ON VEEL KÄIA 3
Euroopa majandus toibub, ebakindlus suur Majanduse kriisieelse taseme saavutamine võtab aastaid Eesti 11 suurima ekspordituru kaalutud keskmine SKP kasv 0,08 0,06 0,04 0,02 0-0,02-0,04 I 2007 II III IV I 2008 II III IV I 2009 II III IV I 2010 II III IV I 2011 II III IV -0,06-0,08-0,1-0,12 Pessimistlik Optimistlik Keskmine Allikas: Consensus Economics, consensus forecast 4
Riigid toetasid majandust fiskaalmeetmete abil Valitsemissektori eelarve tasakaal, % SKPst (EK prognoos Nov 09) 5
Riikide võlakoormus on tõusnud (EK prognoos Nov 09, % SKPst) 6
Suur võlg toob kaasa suured intressikulud Valitsussektori intressikulud, % SKPst aastal 2011 (EK prognoos Nov 09) 7
EESTI MAJANDUS ON OLNUD PAINDLIK JA TAASTUB KRIISIST 8
Eesti majandus on väliskeskkonna paranemisest kasu saanud 180 Indeks, 2006 jaanuar=100 160 140 120 100 80 60 40 20 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Allikas: Eurostat Rootsi Soome Eesti 9
Sügisprognoosi põhistsenaarium on kooskõlas senise arenguga 10% 0% -10% -20% I II III IV I II III IV I II III IV 2007 2008 2009 SKP kasv, Eesti Panga sügisprognoos 2009 SKP kasv, Eesti Statistikaamet 10
Kindlustunne paraneb 11
Veebruaris kasvas eksport 24% Lähiajal võime näha väga heitlike näitajaid, millest ei tohiks teha pikemaajalisi järeldusi 14 000 13 000 12 000 11 000 10 000 9 000 8 000 7 000 Ekspordi maht (mln kr), vasak sk Ekspordi kasv (a/a), parem sk 50% 40% 30% 20% 10% 0% -10% -20% -30% -40% 6 000 2006 2007 2008 2009 2010-50% 12
Kasv tuleb esmalt kasutamata ressursside arvelt 85 Tootmisvõimsuste rakendatuse tase, % 80 75 70 65 60 55 50 i ii iii iv i ii iii iv i ii iii iv i ii iii iv i ii iii iv i ii iii iv i ii iii iv i ii iii iv i 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Allikas: Konjunktuuriinstituut 13
Eesti tööturg on läbi elanud valusaid muutusi 25% Keskmise palga aastakasv Tööpuuduse määr 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Allikas: Eesti Statistikaamet 14
Kuid olukord on hakanud stabiliseeruma 4 000 3 500 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 0 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 5253/1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 100 000 87 500 75 000 62 500 50 000 37 500 25 000 12 500 0 2009, veebruar märts aprill mai Juuni Juuli August September Oktoober Novermber Detsember 2010, Jaanuar Registreeritud töötud kokku (ps) Nädala jooksul registreeritud uued töötud Veebruar Märts Aprill Nädala jooksul registreeritud koondatud Tööpakkumised Allikas: Eesti Töötukassa 15
Energia ja toidu hindade heitlikkus mõjutab inflatsiooni näitajat 30 25 20 15 10 5 0-5 -10 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Eesti THI a/a Toit, alkohol, tubakas Energia ja kütus Alus inflats ioon 16
Sisenõudlusest tingitud hinnasurve on jätkuvalt väike Nominaalpalk (% a/a, vasak skaala) Alusinflatsioon (% a/a, parem skaala) 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% -5% -10% 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 09 10 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% -2% -4% Allikad: 2004-2009 Eesti Statistikaamet; 2010- Eesti Panga sügisprognoos 17
Kohalik laenuturg oodatust passiivsem 4 000 Uute eluasemelaenude maht ja intressimarginaal 6k Euribori suhtes 4,5% mln krooni 3 500 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 4,0% 3,5% 3,0% 2,5% 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% eluasemelaen marginaal (eluasemelaenud), p.s Allikas: Eesti Pank 18
RANGE EELARVEPOLIITIKA ON AIDANUD USALDUSVÄÄRSUST TAASTADA 19
Eestis on 2009.a eelarvepositsiooni parandatud ca 20 mld EEK ehk 9% SKPst 1: kulude kokkuhoid Tegevuskulud Pensionitõusu ohjamine KOVde laenuvõtmise piiramine Muudatused töölepinguseaduses ja ravikindlustusseaduses 2: mittemaksulised tulud Dividendid Maa müük Varade müük 3: maksumuudatused Käibemaks 18%->20%, aktsiiside tõstmine (2009.a kogumõju 0,6% SKPst) Töötuskindlustuse määr 0,9%->4,2% (2009.a mõju 0,5% SKPst) Maksukoormuse tõus 2008 2009 32%->36% 20
Finantsturgude usaldus Eesti majanduse vastu on kasvanud 10% 9% 8% 7% 6% 5% 4% 3% 2% 1% 0% 1-kuu EUR-EEK forward preemia 6-kuu EUR-EEK forward preemia Allikas: Reuters 21
Maksukoormus on oluliselt suurenenud Maksukoormus %SKPst 37% 36% 35% 34% 33% 32% 31% 30% 29% 28% 27% 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009* Kaudsed maksud Sotsiaalkindlustus maksed Otsesed maksud Maksukoormus 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% 22
Kriisiaegsetest stiimulitest on raske loobuda Valitsuse eesmärk tasakaalustada eelarve hiljemalt 2013 aastaks on igati mõistlik Tänu ajutistele meetmetele ei ole defitsiidist välja kasvamine lihtne Eelarvepositsiooni on eelistatum edaspidi parandada kulude kontrolli, mitte maksude tõstmise abil Maksustruktuuri osas võib ilmselt samuti oodata edasisi nihkeid 23
EUROTSOONI TÄIEÕIGUSLIK LIIKMELISUS 24
Majandus- ja rahaliit (EMU) on Euroopa Liidu lahutamatu osa Eesti on piiratud õigusega EMU liige juba alates 2004. aastast, mil ühinesime Euroopa Liiduga Selleks, et saada EMU täieõiguslikuks liikmeks, tuleb meil täita mitmed majanduslikud ja õiguslikud kriteeriumid: Välja töötada riigi majandus- ja eelarvepoliitiline programm ja olla suuteline seda rakendama (VV konvergentsiprogramm) Tagada õiguslik ühilduvus ELga Täita kõik Maastrichti kriteeriumid ja seda jätkusuutlikult 25
Euro on Eesti jaoks majandust toetav tegur Väikeriigi jaoks tähendab valuutapiirkonnaga liitumine ka majandusliku julgeoleku ja rahvusvahelise usaldusväärsuse kasvu Võrreldes krooniga on euroalal: Risk järsuks intressitõusuks igal juhul väiksem Hindade võrreldavus välisturuga igal juhul suurem Tehingukulud igal juhul väiksemad Liitudes europiirkonnaga saaks Eesti maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osaks koos võimalusega mõjutada majanduspoliitilisi otsuseid Seotud kursi tõttu järgib kroon juba praegu euro väärtust ja selle muutusi Liitumist toetab Eesti majanduse tihe integreeritus juba praegu euroalaga 26
Maastrichti kriteeriumid I Euroalaga ühinemise eelduseks on see, et Eesti täidab edukalt Maastrichti lepinguga sätestatud euro kasutuselevõtu kriteeriumid Kriteeriumide eesmärgiks on tagada euroala majanduse tasakaalustatud areng ning seeläbi kindlustada Euroopa rahaliidu sujuv toimimine ja stabiilse hinnataseme säilimine Kriteeriumide täitmist hindavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank, koostades iga kahe aasta järel regulaarsed lähenemisaruanded 27
Maastrichti kriteeriumid II Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM IIga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi muuta Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi 12 kuu keskmisena ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist Intressimäärad. Rahvusvaluutas emiteeritud vähemalt 10-aastaste riigi võlakirjade intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist Riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Valitsussektori eelarve puudujääk ei ületa 3% SKPst. Valitsussektori võlg ei ületa 60% SKPst 28
Eesti täitis novembris 2009 inflatsioonikriteeriumi 12% 10% 8% 6% 4% 2% 1.8% -0.6% 0% 2008 2009 2010-2% Inflatsioon Eestis (12 kuu libisev keskmine; EP sügisprognoos) Maastrichti inflatsioonikriteeriumi lähendnäitaja 29
Eelarvedefitsiit jäi kriteeriumi piiresse (1,7% SKPst), samas on oluline jätkusuutlikus 4 3 2 Eesti eelarvetasakaal MA kriteerium 1 0-1 -2-3 -4 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* Allikas: Konvergentsiprogramm 2010 30
Eestil valitsussektori võlg 7,2% SKPst kriteeriumi väärtus 60% SKPst 70 60 50 40 30 Eesti valitsussektori võlg riigivõla kriteeriumi kontrollväärtus 20 10 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010* 2011* 2012* 2013* Allikas: Konvergentsiprogramm 2010 31
Intressikriteeriumi mõõtmiseks puudub Eestil õige instrument Intressikriteeriumi peamiseks sihiks on anda hinnang riigiga seotud süsteemsele riskile ehk kui riskantne on turuhinnangute kohaselt investeerida riiki Kriteeriumi järgi ei tohi riigi pikaajaline intressimäär ületada kolme parema hinnastabiilsusega liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2% Pikaajaline kroonilaenude intressimäär on Eestis olnud suhteliselt madal, kuid kuna Eestil puuduvad valitsuse pikaajalised kroonivääringus võlakirjad, puudub ka otseselt võrreldav intressinäitaja 32
Eurole ülemineku otsustusprotsess 28. jaanuaril võttis valitsus vastu uuendatud konvergentsiprogrammi 26. märtsil avaldas statistikaamet 2009. aasta valitsussektori võla ja defitsiidi numbrid Märtsis-aprillis viivad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank läbi korralise hindamise, et selgitada Eesti valmidust euroalaga liitumiseks Mais avalikustatakse hindamise tulemusena valminud konvergentsiraport 8. juunil koguneb Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) ning arutab Euroopa Komisjoni ja EKP hinnangute alusel Eesti vastavust eurokriteeriumidele. Samuti konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga 18. juunil arutab Euroopa Ülemkogu Eesti sobivust euroalale 13. juulil kogunev Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (ECOFIN) peaks eelnevate etappide positiivse läbimise korral kinnitama lõplikult Eesti liitumise euroalaga ja vahetuskursi alates 01.01.2011 33
Euro suhtes tasub olla realistlik Euro suurendab keskkonna usaldusväärsust Euro puhul kaovad valuutavahetustehingute kulud ja see lihtsustab eksportööride elu Loodetavasti tugevdab euro konkurentsi, sh kõige problemaatilisematel aladel NB! Ettevõtte tasandil võib see olla paljudele ebameeldiv Kuid euro ei tee meie eest ära vajalikke otsuseid: Eelarvepoliitikat Õigeid äriotsuseid 34
ÜLEMINEK EUROLE PRAKTILISED ASPEKTID 35
Eurole üleminek toimub järsu üleminekuna Euro kasutuselevõtt kontorahas toimub kohese järsu üleminekuna, st üleminekuperioodi ei ole Alates -päevast kahenädalane sularaha paralleelkäibe periood Maksta saab nii kroonides kui ka eurodes, vahetusraha üldjuhul eurodes Pärast paralleelkäibe perioodi on euro ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis 36
Hoiused säilitavad oma väärtuse samasugusena nagu nad olid kroonides Kroonid vahetatakse eurodeks Eesti Panga ametliku keskkursiga. Kuigi ametlikult otsustab üleminekukursi juulis kogunev ECOFIN, ei ole ekspertide kinnitusel mingit põhjust arvata, et üleminekukurss erineb praegusest fikseeritud kursist 1 EUR=15,6466 EEK. -päeval vahetatakse pangakontodel olevad kroonihoiused automaatselt ja teenustasuta eurodeks. Kõik pangakontodel olevad summad säilitavad oma väärtuse eurodes täpselt samasugusena, nagu nad olid kroonides. Pangad vahetavad kuu aega enne ja kuus kuud pärast üleminekupäeva kroone eurodeks ametliku keskkursiga ja teenustasuta kõigis sularaha teenust pakkuvates pangakontorites seejärel vahetatakse veel kuus kuud piiratud kontorivõrguga. Pärast seda organiseerib Eesti Pank kroonide vahetuse eurodeks keskkursiga ja teenustasuta tähtajatult. 37
Rahavahetus toimub mitme kanali kaudu Euro sularaha lastakse ringlusse 3 põhilise kanali kaudu: pangakontorid, sularaha-automaadid (ATM) jaekaubandus Sularahaautomaatides asendatakse kroonid eurodega hiljemalt 48 tunni jooksul Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu 38
Kaardimaksed, pangateenused ja arveldused Arvetel üleminekuperioodi ei ole: Krooni kontoraha konverteeritakse automaatselt, üheaegselt ning täies ulatuses Kõik tehingud, mis on teostatud alates -päevast, kajastatakse eurodes ettesaadetud ja lepingulised maksed konverteerib iga pank enne teostamist ise Kliendi jaoks ei muutu midagi peale arveldusühiku Kaardimaksed muutuvad europõhisteks alates -päevast 39
Suurim väljakutse on uue vääringuga harjumine Kauba ja teenuse hinna avaldamine kahes vääringus - Alates 1. juulist 2010 kuni 6 kuud pärast -päeva on jaekaupmehed kohustatud hindu avaldama nii kroonides kui ka eurodes, et aidata tarbijatel harjuda uue vääringuga Aus hinnastamine - Nõutud on täpse vahetuskursi kasutamine, ümardamine vähemalt ühe eurosendi täpsusega Hinnavõrdluste teostamine - Hinnataseme muutusi jälgitakse vähemalt 6 kuud enne ja pärast euro kasutusevõttu, et omandada ülevaade euro kasutuselevõtuga seonduvatest hinnamuudatustest 40
Eurot ei tasu hinnatõusus süüdistada Euro tulek iseenesest hüppelist hinnatõusu kaasa ei too Raha ühik hinnataset ei määra Euro loob strateegiliselt tausta väiksemaks hinnatõusuks Euroriikide kogemus: ühekordne mõju 0,1-0,3% Hinnatõusu täheldati restoranides ja kohvikutes, juuksuris jm kohalikule turule mõeldud teenuste pakkumises Seotud ka tavapärase hindade korrigeerimisega, mis kajastab ka varasemate muutuste edasilükkamist Samas peab olema realistlik: kui euro tulek toetab majanduskonjunktuuri, siis on tugevam hinnatõususurve loogiline ja selle ohjes hoidmine tavapärane tegevus 41
Eesti Pank Bank of Estonia Tänan! www.eestipank.ee info@eestipank.ee Eesti eurole ülemineku plaan: www.eestipank.ee/pub/et/el/eliit