Ökulite Nr 1 Käskkiri Detsember 2009 Õismäe Humanitaargümnaasiumi õpilasleht Hind 5.- Kuidas ristitakse TÕHGis ökuleid? lk 2-3 Slide 2009 lk 4 KOOLI UUSTULNUKAD lk 8-9 Laulud õpetajatega lk 5-6 Jätku leiba! lk 6 Persoonilugu lk 7
2 UUDISED Varsti-varsti on kätte jõudmas jõulud. Päkapikud käivad ja piiluvad juba akende taga, paremad lapsed võivad hommikuti sussi seest midagi meelepärast leida. Isegi meie oleme leidnud. Igatahes püüdsime ka meie natuke päkapikke mängida ja tegime Õismäe Humanitaargümnaasiumile ajalehe. Meie reporterid on mööda kooli ringi luusinud TERE, LUGEJA! ning kogunud materjali. Ja see, mida Sa, kallis lugeja, hetkel käes hoiad, on tulemus. Varem pole meie koolis midagi sellist ilmunud. Loodetavasti meeldib leht Sulle, sest oleme ju meiegi alles algajad. Lehest saad täpsemalt lugeda nii lauludest õpetajatega kui ka ökulite ristimisest, samuti tutvustame sel õppeaastal meie kooli tulnud uusi õpetajaid. Arvame, et igaüks leiab endale siit midagi meelepärast, niisiis loe ja vaata. Head tutvumist meie lehega! Ilusat koolivaheaega! Tervitavad Triin Roosimäe ja Martin Tuulik. Kuidas ristitakse TÕHGis ökuleid? Kristiane Päll Alustuseks mainitagu, et meie koolis nimetatakse rebaseid kooli sümboli järgi ökuliteks. Üldiselt korraldavad rebaste ristimist abituriendid, kuid mitte ÕHGs: meil on selleks 11. klass. Peakorraldajad olid tänavu Katarina Nikkel ja Triin Roosimäe 11.b klassist. Nemad panid kokku kava ja käisid seda direktorile tutvustamas. Ristimise põhiteemaks jäi "Reeglid muutuvad". Üheteistkümnendate klasside vahel jaotati "ametid" järgmiselt: valvurid, kes jälgisid, et pidevalt muutuvatest reeglitest kinni peetaks; rühmajuhid, kes organiseerisid oma rühma tegevust; töötubade organiseerijad, kes korraldasid oma töötoa tegevust, ja teatejooksu korraldajad, kes valmistasid ette ja korraldasid teatejooksu liiklusplatsil.
UUDISED 3 Kell 7.30 oli kooli ees umbes üheksa peatset ökulit, kell 7.45 oli neid juba 16. Napi arvu tingis asjaolu, et kümnendal klassil oli tegelikult vaja koolis olla alles 8.55. Siinkohal kiidaks neid tublisid, kes siiski pool kaheksa saabusid. Alustati hommikuvõimlemisega, mille viis läbi Tauri Leppik. Sellele järgnes rühmadesse jaotamine. Rühmi oli kokku neli: punane, sinine, kollane ja roheline. Ökulid pidid kodust kaasa võtma heleda lina, mille nad endale nüüd ümber sidusid. Vastavalt rühma värvile said poisid lindi ümber pea, tüdrukud ümber kaela. Need, kes lina kaasa ei olnud võtnud, said särgiesisele ja seljale rühma värvile vastava suure kleepsu. Seejärel saadeti ökulid lugemissaali, kus esimene tund veedeti hilinejate grupeerimise ning jätkuva hommikuvõimlemisega. Esimene vahetund möödus ristitavatel rõõmsalt mööda liiklusplatsi joostes ja lennates. Kuna ristimise teemaks oli "Reeglid muutuvad" ning valvurid andsid pidevalt segadusse ajavaid ja vastuolulisi korraldusi, oli liiklusplatsil toimuv üpris meeltlahutav. Teatejooksu korraldasid Martin Tuulik ja Triin Roosimäe. Teisel vahetunnil (9.40-10.00) toimus aga tutvustamise voor, kus ökulid end märksõnade abil tutvustama pidid (iga ökul sai ühe märksõna). Märksõnad olid võimalikult absurdsed (näiteks pidi kümnendik neist end tutvustama sõna "hoiupõrsas" abil). Kolmas ja neljas vahetund kulusid töötubadele. Neid oli neli: teadmiste kontroll lugemissaalis, kunstiruum poiste tööõpetuse klassis, kontrollruum ÕE ruumis ja jooga garderoobis. Teadmiste kontrollis küsiti ristitavatelt huvitavaid küsimusi. Kunstiruumis pidid ökulid joonistama pilte vabal teemal Merje Koppeli, Berit Baluta, Rene Luhti ja Martin Männasalu valvsa pilgu all. Seal said ökulid endale ka uut värvi sulgedesse (nende linu värviti rühma värvi guaššidega). Kontrollruumis vaadati üle värskete suleliste tervislik olukord: diagnoositi haigused, mille ristimine välja pidi ravima, manustati medikamente. Seda kõike viisid läbi Anžela Martirossova, Karmen Hall, Adele-Thele Kuusk ja Kristel Kangur. Neljas töötuba oli jooga, mida instrueerisid Aare Puht ja Robert-Karl Liive. Viiendal vahetunnil pidi aulas toimuma talendivoor, mis aga ära jäi. Selle asemel said ökulid rõõmsalt taas liiklusplatsil lennata, kus kohati võttis ristimine retsimise mõõtmed. Traditsiooniliselt said nad mekkida kilu, mett, sprotte, küüslauku, sibulat, toiduõli. Olgu mainitud, et sunniviisiliselt seda ei tehtud. Viimaks, kui sai läbi kuues tund, oli aeg ökulitel vanne anda. Vande luges ette Simona Peets, vannet kordasid tõstetud peadega maas lamavad ökulid. Teksti aluseks oli "Meie isa palve". Kõik kümnendikud olid pärast pikka ristimise päeva ära teeninud punase kukekommi ja arstitõendi ning võisid rahumeeli viimasesse tundi minna, kartmata, et mõni kurikiuslik üheteistkümnendik neid ootamatult sabasulest haaraks.
4 UUDISED Greethel-Rebecca Loopere Taas toimus AIDSiennetuslik tantsuvõistlus Slide, mille korraldasid Tõnis Kulbok ja tema abilised. Nelja-aastase traditsiooniga tantsuvõistlus kolis tavalisest kooliaulast suurde ja modernsesse Tallinna Tehnikaülikooli aulasse. Ürituse toimumisaeg oli sätitud võimalikult lähedale 1. detsembrile, mis on ülemaailmne AIDSi vastu võitlemise päev. Seekord toimus Slide 20. novembril algusega 18.30. Võistlustulle astus kuus tantsugruppi algselt registreerunud kaheksa rühma asemel, põhjuseks suur haiguste laine, mille tipphetkel Slide toimus. Võistlus jagunes nelja vooru. Esimeses voorus esitasid rühmad oma ettevalmistatud kava, teises voorus loeti ette tänapäevane kokkuvõtlik jutt Punamütsikesest. Selle eeskujul tuli tegutseda. Tekstiga sai tutvuda tund aega enne esitust. Kolmandas ja neljandas voorus tuli võistkondadel endi seast lavale saata grupi esindaja: võistleja tuli lavale, sai loosiga teada tantsustiili ning esitas selle kohe vastava muusika saatel. Neljandas voorus näitas koreograaf Liisi Org ette hulga hoogsaid tantsuliigutusi, mida pidi järele tegema. Siis lahkus juhendaja lavalt ning hoogsad tantsuliigutused tuli esitada iseseisvalt. Publiku lemmiku valimine toimus rahakupüüride arvu järgi. Kogunenud summa anti AIDSi Ennetuskeskusele. Publiku lemmikuks sai võistkond Kolor. Žürii valis võitjateks rühma Järveotsa & Karina. Võitjad kuulutas välja ürituse patroon Gerli Padar. Aplausi järgi võis otsustada, et kõige rohkem võitsid südameid TÕHGi ja JG õpetajad, kes astusid lavale omaloominguliste tantsukavadega. Peale pingerikast tantsuvõistlust asus meelt lahutama legendaarne Toe Tag.
UUDISED 5 Laulud õpetajatega Karmen Hall, Elis Pärn, Kaire Feldmann 5. okoobril toimus meie koolis midagi uut, midagi sellist, mida keegi poleks osanud arvata: õpetajatel ja õpilastel oli võimalus üheskoos kooli publiku ees esineda. See oli väga põnev, sest kui räägitakse, et õpetajad laulavad, mõeldakse kohe: vauu, kui lahe, seda tahaks küll näha! Ja nii oligi. Kui telesaates Laulud tähtedega kuulutati võitjaks Ines ja Valdo, siis meie kooli versioonis ei olnud ühtegi võitjat, sest võitu väärisid kõik, kes osa võtsid, ja olgem ausad ega võit olegi ju kõige tähtsam. Tähtis on osavõtt ja et tunne oleks hea. Esimesteks julgeteks olid Rene Luht ja Harles Neljand (11.a klass) ning emakeeleõpetaja Laura Saidla. Klassikaaslane Elis Pärn ütles: Ma olin juba enne nende proovis korra käinud ning laulu juba varem kuulnud, kuid sellegipoolest oli see minu arvates fenomenaalne. Mul hakkas juba kohe alguses laval üksi nukrutsevast vaesest nohikust kahju. Nohikut mängis Harles, kes ise kommenteeris asja nii: Alguses oli mul närv sees ja ootasin, millal Taavi Rõivas direktori kõrvale istuma läheks, et ma juba esinetud saaksin ning teisi esinejaid nautima võiksin hakata. Teisena esinesid muusikaõpetaja Koidu Ilmjärv ning Kätlin Kukebal 11.a klassist. Nad esitasid väga meeldejääva ning silmapaistva loo Ebanormaalne. Polnud vist inimest, kes oleks selle loo ajal suutnud naeru tagasi hoida. Kätlin rääkis hiljem, et kogu ettevõtmine oli ääretult tore ning ta tundis end nagu lavale looduna. Lauluvaliku olevat teinud Koidu, aga ka Kätlini arvates oli see parim laul, mida parodeerida. Veel esinesid arvatavasti ühe kõige kaunima eesti lauluga, milleks oli Majake mere ääres, õpetaja Silvi Krebs ja Eliis Olman 2.a klassist. Nad olid laval nii siirad. Õpetaja Krebs rääkis hiljem, et vahva üritus oli, aga võiks rohkem nooremaid kaasata, ja et tema on alati proovinud kaasa lüüa, sest kui keegi midagi ei tee, siis ei toimugi midagi. Väga armsa esitusega Karulaane jenka astusid üles Tiia Arna ja Rasmus Mälton. Esinejaid sai ka näha üksmeelselt hüppamas ja karujenkat tantsimas. Õpetaja Arna rääkis hiljem, et üritus oli vahva ja põnev, kuid ise esineda oli hirmutav ja väike eneseületus. Ta ei kipu tavaliselt väga esinema. Veel võitis rahva südame teada-tuntud Vana vaksal, mille esitas Keidi Vatter 10.
6 klassist koos matemaatikaõpetaja Sirje Soosaluga. Keidi rääkis hiljem, et loo valiku tegi õpetaja ning et talle meeldis väga laval esineda. Keidile, kes on laulmisega tegelenud juba 3-aastasest peale, polnud see kogemus võõras ega isegi mitte hirmutav. Natuke kaasaegsema ja kiirema loo esitasid meie huvijuht Tõnis ning Marta Peetsalu (12.a klass). Marta rääkis hiljem, et ta kartis küll publiku reaktsiooni, aga et koolis on kõik omad ja väga tore oli. Lavahirm olevat olnud suur, põlved värisenud UUDISED ja lisaks sellele ei tahtnud hääl kurgust välja tulla. Pärast värisenud käed veel 10 minutit. Veel esines meie direktor, kes tõestas, et ka direktori kiiret ametit pidades jätkub aega meelelahutuslikuks tegevuseks ning et laulmine pole Piret Hiisjärvele üldse võõras. Temaga koos esines Kaur Peegel (12.c) ja trumme mängis Henri Sell (9.b). Eriti palju nalja pakkus väike poistekamp, kes esinesid väga humoorikalt. Viimasena esinesid lauluga Tean, et ei tea õpetajad ning kaks väga armsat poissi algklassidest. See oli tõeliselt sobiv lõpp väga lahedale üritusele. Hilisema info põhjal soovivad lapsed algklassidest järgmisel aastal esineda, kuna üritus oli neile samuti suurt muljet avaldanud. Peamine ongi, et kõik läks plaanitult ja paremat tulemust poleks osanud oodatagi. Üritus andis teistele õpilastele piisavalt innustust, et ka ise järgmisel aastal millegi samataolisega lavale astuda ja esineda. Tubli! Peeter Voronõi 8. oktoobril toimus algklassides leivapäev, mis on paljude põngerjate arvates parim päev üldse. Nagu mainitud, osalesid leivapäeval meie väiksemad kooliõed ja -vennad kolmandast ja neljandast klassist. Päeva jooksul jõuti teha palju huvitavat. Suurem tähelepanu oli pööratud leivaplakatitele ja alternatiivsetele leivareklaamidele. Kunstiteosed katsid kõik neljanda korruse seinad. Tehti ka leivalaule. Iga klass pidi koostama leivateemalise laulukese. Lahendati leivamõistatusi ja valiti klasside lemmikleivad. Märkamata ei jäänud 4.b klassi ainulaadne Jätku leiba! ja suur võluleib. Mõistatuste võitjad said pätsi lemmikleiba. "See on nii tore, nii palju on tegutsemisrõõmu, lõbus meeleolu, ettevalmistused. Leivapäev on väga armas ja hea päev," räägib õpetaja Mai Unt. Esimene leivapäev toimus neli aastat tagasi. Nii nagu tookord, armastavad õpilased ka praegu seda päeva. Küsinud ühelt tüdrukult, mis meeldis, sain vastuseks: "Kõik meeldis, väga lahe päev on!" Õhinal oodatakse ka järgmist leivapäeva, peaasi, et leiba jätkuks!
INTERVJUUD 7 Persoonilugu: Piret Hiisjärv Roger Linask Kust te pärit olete? Olen sündinud Tallinnas. Kelleks te soovisite saada lapsepõlves ja miks? Vastus on äärmiselt igav, sest juba lapsepõlves soovisin saada õpetajaks. Miks? Sellele ei oska ma vastata. Millistes koolides, mida ja kui kaua te õppinud olete? Keskhariduse sain tollase nimega Tallinna 43. Keskkoolis, nüüdse nimega Tallinna Tehnikagümnaasiumis. Õppisin matemaatika-füüsika eriklassis. Kõrghariduse omandasin tollase nimega E. Vilde nimelises Pedagoogilises Instituudis, nüüdse nimega Tallinna Ülikoolis, kus õppisin bibliograafiat ja infotöötlust. 2006. aastal omandasin haridusteaduse magistrikraadi, lõpetades Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise eriala. Kaua te olete selles koolis töötanud? Läheb viies aasta. Missuguseid ameteid olete enne pidanud? Kõik minu ametid on olnud seotud kooliga. Noorena olin pioneerijuht, majanduslaborant, keemialaborant. 1988. aastast alates olen olnud eesti keele õpetaja. 1999. aastast alates olin ka Tallinna Ülikooli eesti keele didaktika õppejõud ja õpetajate täiendkoolitustel koolitaja. Missugused on teie hobid? Kõige rohkem meeldib mulle aiatöö. Meelsasti kuulan muusikat ja loen raamatuid. Ka autosõidust tunnen rõõmu. Missugused on teie saavutused elus? Kui karjääri poole pealt vaadata, siis kindlasti 4.-6. klassi eesti keele õppekirjanduse komplektide "Õpime eesti keelt suheldes" koostamine. Esimesed õppematerjalid ilmusid 1997. aastal ning mingil määral kasutatakse neid koolides praegugi. Oma elus pean silmapaistvamaks ajaks Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esimeheks olemist, mis langes samasse aega, kui president Lennart Meri kuulutas välja õpilaste kodukaunistamise teemalise kirjandite konkursi. Olin selle konkursi žürii esimees. Tänuks tehtud töö eest olin kutsutud 1998. aastal presidendi vastuvõtule. Teie perekond? Mul on kaks täiskasvanud poega. Vanem poeg õppis poiste tööõpetuse õpetajaks, kuid mõned aastad tagasi vahetas õpetajatöö kahjuks eraettevõtja kannatusrikka tee vastu. Noorem poeg on õppinud rahvusvahelist ärijuhtimist ja on praegu samuti eraettevõtja. 2007. aastal suri minu abikaasa. Olen lesk. Teie unistused? Unistan, et headust ja mõistmist jaguks igasse päeva. TEKIRENT Kui koolis on külm, siis appi tõttab ÕE, kes pakub rendiks tekki. Rendipäev 10 krooni. Teenuse osutamist alustame jaanuarist 2010.
8 Helena Pass, Hendrika Öpik Ümit Gültekin Paljud õpilased on kindlasti märganud meie koolis uut õpetajat Ümit Gültekinit. Korraldasime Ümitiga väikese jutuajamise, saamaks rohkem teada tema päritolu ja seniste kogemuste kohta Eestis. Kas teile meeldib meie kool? Jah, mulle meeldib teie kool juba väga. Millised on teie suhted õpilaste ja teiste õpetajatega? Õpetajad on väga abivalmid ja lugupidavad ning aitavad mul kohaneda uute tavade ja kultuuriga. Õpilased on nutikad. Hendrika Öpik, Helena Pass Jana Paju INTERVJUUD UUED ÕPETAJAD Mis teile kõige rohkem eestlaste juures meeldib? Paljud ütlevad, et eestlased on külmad ja mittesõbralikud, kuid see ei ole tõsi. Eestlased on väga abivalmid. Miks te valisite Eesti mõne teise riigi asemel? See ei olnud minu valik siia tulla. Türgi lähetas mu Eestisse, mitte et mul midagi selle vastu oleks. Mulle meeldib siin. Mis erinevused on elul Türgis ja Eestis? Kliima on erinev. Samuti ka toidud. Sellegipoolest üritan siin elades ka oma kodumaiseid toite valmistada. Siin elab ka vähem inimesi, rahvaarv on väiksem. Rääkige meile natuke oma sünnikohast? Ma sündisin kohas nimega Füüsikaõpetaja Jana Paju on teistest õpetajatest erinev oma noortepärasuse ja julge välimusega. Uurisime veidi tema koolikogemust ja igapäevaelu. Te olete ka varem meie koolis õpetanud. Mis teid siit ära viis? Mis tagasi tõi? Ära viis arusaam, et mul on rohkem vaja oma kooliga tegeleda, rohkem õppida. Tagasi tõi tõdemus, et mulle meeldib siin. Miks just füüsikat otsustasite õppima minna? Seetõttu, et põhikoolis ei osanud ma füüsikat ega saanud õpetajast absoluutselt aru. Lõpuks andsin talle lubaduse, et hakkan paari aasta pärast ise teistele füüsikat selgeks tegema. Selliseid lubadusi ei tohiks kunagi anda! Mis on teie karjääri parimad ja halvimad küljed? (Pikk mõttepaus...) Parim on see, et töö on valdavalt lõbus. Kui ma vaatan vanemaid õpetajaid, härrasid ja prouasid, kes on eluaeg õpetanud, siis ka neil on tore. Halb külg on see, et päevad pole vennad ja vahel Artvin. See asub Kirde- Türgis, Gruusia piiri ääres. Seal on mitu erinevat kultuuri. Lisaks on Artvinis 3-4 aastaaega korraga. Tänu sellele on korraga võimalik näiteks soojas vees ujuda ja lumel suusatada. Seal ei ela aga palju inimesi, umbes 20 000, ning kõik on omavahel peaaegu tuttavad. Kas te olete ka teisi Eesti linnu külastanud? Kahjuks veel ei ole, aga vaatan veel, kas minna Tartusse või Pärnusse. Olen sellegipoolest külastanud paari muuseumi ja mulle meeldib väga teie vanalinn. Kui kauaks plaanite Eestisse jääda? Tulin siia kaheksaks kuuks, niisiis Eestis olen veel seitse. pole õpilased kõige toredamad. Kaua olete õpetanud? Kaks aastat. Milline koolilaps te omal ajal olite? Kaak. Kui te poleks õpetaja, siis millise elukutse valiksite? Kuigi keegi pole öelnud, et ma uut karjääri ei alusta, tahaksin teadusega tegeleda. Millega tegelete vabal ajal? Tuletantsuga. Kes on teile eeskujuks? Pole eeskuju. Mis on teie elu moto? Tunda, kogeda, avastada.
INTERVJUUD 9 Annika Kluge, Krista Karing Hilje Saag Hilje Saag on sellest õppeaastast meie kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Mis mulje Õismäe Humanitaargümnaasium teile on jätnud? Väga meeldib. Tean tegelikult väga väikest osa sellest koolist: ruum 310, õpetajate tuba ja veel mõnda ruumi. Õpilased ja õpetajad on väga sõbralikud. Siiski on harjumatu, et gümnaasiumiõpilased nii palju puuduvad. See on tekitanud väikeseid naginaid. Millistes koolides olete veel töötanud? Õpetasin 25 aastat August Kitzbergi nimelises gümnaasiumis Karksi-Nuial. Seal olin varem ka ise üksteist aastat õppinud, nii et tundsin kooli läbi ja lõhki. Mis on meie koolis sealsest erinevat? Õpilaste arv on siin suurem. Sealne kool oli rohkem remonditud, vana tiib sai just JÄTKUB... eelmisel aastal uue näo. Eelmine kool tundus kuidagi kompaktsem ja mugavam. Seal oli juba 80. aastatest oma ujula. Aga õpilased on linnakoolis kuidagi sõbralikumad. Kas meie koolis on head õpilased? Ma ei tunne siin koolis küll kõiki, aga usun, et kõik õpilased on head. Ainult mõni laisem ei taha tööd teha. Milline õpilane teie olite? Minu hinded olid korras, kolmesid tunnistusel ei olnud. Mulle meeldisid rohkem humanitaarained. Matemaatikas meeldis mulle võrrandeid lahendada. Need olid nagu ristsõnad, milles lõpuks ilutseb lahendus. Minu õppetööd segas veidi see, et olin käsipallivõistkonnas. Paljud reeded, laupäevad ja pühapäevad veetsin võistlustel. Arvan, et oleksin võinud paremini õppida. Kelleks te lapsena saada tahtsite? Arheoloogiks. Siiani kahetsen veidi, et arheoloogiat õppima ei läinud. Ajalugu on mind kogu aeg paelunud, aga plaani õpetajaks saada ma otseselt ei pidanud. Kui kooli mängisin, tundus hinnetepanek kuidagi huvitavam. Praegu mulle halbu hindeid panna ei meeldi. Millega tegelete vabal ajal? Vaba aega on mul väga vähe, kuid kui leian vaba hetke, siis käin väljas jalutamas. Mulle meeldivad väljasõidud loodusesse. Mis on teie elu moto? Õpetajana arvatavasti, et ei saa aidata seda, kes ise ennast aidata ei taha. Proovin küll kõiki õpilasi aidata, aga kui nad ise õppida ei soovi, siis ei saa mina küll mitte midagi teha. Minu igapäevase elu motoks on: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikkagi saab. Kas te Slide ile lähete? Ma ei oska öelda. Kindlasti tahan lähitulevikus kooli tegemistega tuttavaks saada. Kui mul aega on, siis olen kohal. TANTSUKURSUS KOOLI BALLIKS Jaanuarist 2010 alustame tantsukursustega. Tantsukursuse hind 200 krooni. Kursus toimub esmaspäeviti kell 16.00-17.30. Kursuse kestvus 10 nädalat.
10 HOROSKOOP Jäär (21. märts - 20. aprill) Tunnete aasta lõpus tavalisest suuremat vajadust rääkida õpetajatega isiklikel ning sügavatel teemadel. Otsite põhjuseid oma halbadele õppetulemustele, kuid olete õnnelikud ainete üle, kus olete saavutanud häid tulemusi. Teid valdab matemaatiline energiaring, mis aitab saavutada häid tulemusi just reaalainetes! Sõnn (21. aprill - 20. mai) Püüate põgeneda oma murede eest. Võite minna nii kaugele, et hakkate probleeme eitama ning satute seeläbi täielikku illusiooni, mis ühel hetkel ikkagi puruneb. Seega võtke õppimine kiiresti ette ja ärge lükake tänaseid tegemisi homse varna! Sõnni raske iseloom teeb teil suhtlemise õpetajatega uuel aastal raskeks. Vanad haavad annavad tunda, kuid on kiirelt paranevad. Olles kannatlik, saate kooliaasta lõpuks kõik korda. Kaksikud (21. mai - 21. juuni) Olete aasta lõpus tavalisest kohusetundlikum ning kipute liiga palju muretsema. Püüdke mitte võtta liiga palju asju teha, tegelege vaid esmatähtsaga. Eesti keele õpetaja ütleb, et suudad küll rohkem, kuid kas on vaja rohkem? Lõdvestuge, kuna uuel aastal uue hooga käib just Teie kohta. Vähk (22. juuni - 22. juuli) Teie saavutusi märgatakse. Võimalik, et saate ootamatu pakkumise minna olümpiaadile, mis teile meeldib, kuid samas ka veidi kõhedust tekitab. Olge enesekindlam! Ikkagi on pealehakkamine pool võitu! Vähki saadab õppeedu ka uuel aastal, mis kokkuvõttes muudab Teie õppeaasta kordaläinuks. Lõvi (23. juuli - 22. august) Praegune tunniplaan loob teile optimistliku ja positiivse meeleolu. Suudate ka probleemidest hoopis kergemini üle saada kui tavaliselt. Takistust kohtate ainult keemia klassis: valemid võivad olla küll õpitavad, kuid kas saite ka päriselt aru, mida sooviti? Õige suuna aitavad leida klassikaaslased! Ära häbene abi küsida! Neitsi (23. august - 22. september) Tänasest suureneb Teie vajadus õppida ja uurida. Kui olete mingil põhjusel teistest õppimises maha jäänud, siis nüüd on õige aeg kõrvaldada võlad ja näidata oma tegelikke võimeid. Ärge kartke matemaatikat ega füüsikat nendes hakkab Teid pälvima edu. Realiseerige see edu hinneteks ja oletegi järjekordselt ennast tõestanud. Uus aasta toob Teie liigagi aktiivsesse ellu väheke rahunemist. Panete rõhku suhetele ja oma väljanägemisele. Olge kindlad, seda märgatakse! Kaalud (23. september - 23. oktoober) Ülekoolilised üritused muudavad Teid vabameelsemaks kui tavaliselt. Kipute erinevate inimestega flirtima ning võite kergesti armuda. Kahjuks viib armastus aga mõtted õppimiselt eemale. Võtke ennast kokku, tasakaalustage õppimine ja armastus. Kaalud leiavad vaheajal uut positiivset energiat. Tekib huvi lugemise vastu, leiate ennast mitmeid õhtuid raamatu eest! Uuel aastal pöörate suuremat tähelepanu humanitaarainetele. Seda näitab ka pidevalt laual vedelev sõnaraamat! Mõistate, kui tähtis on keelteoskus! Skorpion (24. oktoober - 22. november) Praegu alustatud tööd kipuvad paraku pooleli jääma. Ärge looge omale illusiooni, kuidas ükskord kõik Teid austavad. See tuleb välja teenida! Õppige, õppige, õppige!!! Ambur (23. november - 21. detsember) Olete viimasel ajal laisk ning mugav. Otsite võimalust oma igapäevastest kohustustest viilida. Meelsamini veedate aega orkutis või rate.ee s, kui tegelete koduste ülesannetega. Lülitage arvuti välja! Te ei vaja seda! Vaheaeg toob Teieni tõsiasja, et nii laiseldes ei saa! Võtate uuel aastal ennast kokku ja tulemused paranevad jõudsalt! Kaljukits (22. detsember - 20. jaanuar) Kipute tühjast asjast suurt numbrit tegema. Tänu oma liigsele emotsionaalsusele võite nii mõnegi suhte õpetajaga pingeliseks pöörata. Olles rohkem mõistvam, pääsete kindlasti õpetajate pailaste nimekirja. Tasub pingutada! Veevalaja (21. jaanuar - 18. veebruar) Teieni jõuavad mitmed töödeks vajalikud konspektid ja küsimused, kuid Te ei oska neid õigesti kasutada. Lootes oma helgele peale, peate mitmeid unetuid öid veetma. See mõjutab aga Teie suhteid klasskaaslastega. Olete aasta lõpus vähem emotsionaalsem ja vaiksem. Kõik muutub aga uuel aastal. Kalad (19. veebruar - 20. märts) Võite sattuda olukorda, kus peate ennast tõeliselt ületama. Samas, kui ennast tõesti kokku võtate, lahendate edukalt paljud olulised probleemid. Olge valmis uuteks tutvusteks koolis ja selle ees! Teie elu hakkab peagi muutuma ja seda ainult paremuse poole! Ka Teid valdab matemaatiline energiaring, mis muudab Teid eriti lähedasteks Jääraga! Koos filosofeerimine toob Teie ellu palju uut ja huvitavat!
KÜLALISED 11 Kaitsepolitsei vanemkomissariga loeng Martin Tuulik, Triin Roosimäe 27. novembril käis meie koolis esinemas Eesti Kaitsepolitsei vanemkomissar Martin Arpo. Selle kohtumise organiseeris 9.-12. klassi õpilastele ajalooõpetaja Hilje Saag. Arpo rääkis põgusalt, millega tegeleb Eesti Kaitsepolitsei, ja vastas kuulajate küsimustele. Esineja tutvustas Kaitsepolitsei tööülesandeid, rääkis lühidalt 2007. aasta aprillimässust ja ka Herman Simmi reetlikust teost Eesti vastu. Arpo põhjendas, miks on vajalik Eesti kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu. Loeng oli huvitav ja väga päevakajaline. Küsimusi esitati rohkesti ja vastused lisasid kindlustunnet, et Eesti Kaitsepolitsei suudab meie riiki kaitsta, olenemata ajakirjanduse kohatistest vastupidistest väidetest. Muusikalektoorium Martin Tuulik, Triin Roosimäe Teisipäeval, 8. detsembril toimus muusikalektoorium 5.-12. klassidele. Selle viisid läbi Reigo Ahven ja Lauri Õunapuu. Teemaks oli pärimusmuusika läbi aegade. Saime näha mitmete löökpillide ja torupilli mängu. Anti ka ülevaade vanima pilli sünnist, mis ulatub kolmekümne viie tuhande aasta taha. Kuulsime, et pillid on kasutusele võtnud soomeugrilased. Tunni lõpus sai kümmekond vabatahtlikku ka ise pillimängu proovida. Koolimaja rappus käteplaksudest ja jalalöökidest. Lektoorium meeldis kõigile ja juhendajaid tänati võimsa aplausiga. MEELELAHUTUS
12 1. 3. 2. 4. 5. 6. 7. 8. MEELELAHUTUS Ristsõna 1. Kooli direktori eesnimi. 2. Algklasside muusikaõpetaja perekonnanimi. 3. Poiste kehalise kasvatuse õpetaja perekonnanimi. 4. Saksa keele õpetaja eesnimi. 5. Noortejuhi perekonnanimi. 6. Geograafiaõpetaja perekonnanimi. 7. Krista 8. Ökulite Naljanurk Ema ütleb Jukule: "Näe, vaata, mets!" Juku vastab: "Ma ei näe. Puud on ees!" Zooloogiatunnis: "Juku, kuidas vihmaussid paljunevad?" "Pooldumisega." "Aga täpsemalt?" "Labidaga!" Piiriületamine öösel. Rongi kupeesse siseneb noor piirivalvur ja käsib: "Näidake ette kõik relvad ja narkootikumid". Teisest kupeest kõlab unesegune hääl: "Oleks aeg juba endal omada!" Venemaal peatab miilits betooniauto: "Mida vead?" "Ehitusmaterjali." "Hmm, ei saa aru..." "Betooni segan, noh." "Segad keda?!" "Kedagi ei sega, auto on selline." "Milline?" "Tse-mendi-auto!!!" "Ah soo, erisõiduk... Head reisi!" "Miks sa töötad vaimuhaiglas?" küsib kolleeg psühhiaatrilt. "Su patsiendid on alaarenenud ja palk on väike?!" "Aga see-eest ei suuda ükski patsient tõestada, et teda ravitakse valesti!" TOIMETUS Peatoimetajad: Martin Tuulik, Triin Roosimäe Reporterid: Kristiane Päll, Greehel-Rebecca Loopere, Karmen Hall, Peeter Voronõi, Roger Linask, Helena Pass, Hendrika Öpik, Annika Kluge, Krista Karing Horoskoop: Rainer Järvela Meelelahutus: Kaarel Jaanson, Alfred Georg Klamas, Annika Kluge Keeletoimetaja-korrektor: Jaan Õispuu Kujundaja-küljendaja: Kristo Anupõld Tagasiside ja ettepanekud saata e-meilile opilasesindus@oishum.edu.ee