Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2016.a.
Tänane plaan 1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis 2. Kursuse ülesehitus
Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud? Kui palju on üldse neid vahendeid, mida saab õppetöö toetuseks kasutada? Vastuse annab Center for Learning and Performance Technologies http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/
Kuidas on Eestis arenenud IKT kasutus õppetöös? Tehnilise baasi areng: 1959.a. Ural 1, TÜ Arvutuskeskus 1980-ndad esimesed personaalarvutid 1990 UUCP Internet (ainult e-mail) 1992 64Kbps Internet
Kuidas on Eestis arenenud IKT kasutus õppetöös 2. Organisatoorne areng: 2003 Eesti e-ülikooli loomine (8 organistsiooni) 2005 Eesti e-kutsekooli loomine (13 rakenduskõrgkooli ja 24 kutseõppeasutust) EITSA e-õppe Arenduskeskus (loodid 2006) tugi: uudiskirjad, konverentsid/seminarid, töörühmad, e-kursuse kvaliteedimärk jne. HITSA (2012) = EITSA + Tiigrihüpe + Eenet
Kuidas on Eestis arenenud IKT Tarkvara areng: kasutus õppetöös 3. 1997 Web Course Tool (WebCT) BlackBoard (2006) Ca 2000 ÕIS 2009 Moodle 2009 Adobe Connect 2011 jõulud ATI klikkerid
Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe, avatud õpe (distance learning, open ~) Arvutipõhine õpe (CBL- computer based learning) Sidusõpe (on-line learning) Koostage skeem nende mõistete omavahelisest seoste kohta
Digitaalse õppevara terminid http://oppevara.hitsa.ee/kvaliteet/ Õppematerjal Õppetarkvara Õpihaldussüteem E-kursus Veebirakendus Mobiilirakendus = äpp Töölauarakendus Õpiobjekt E-test E-õpik Õpimängud Õpihaldussüsteem
Neli etappi hariduse IKT kasutuses 1. Eelajalugu kuni 1983 2. Multimeedia 1984-1993 3. Windows, Mac, CD-ROM, esitlustarkvara, CBT (Computer Based Training) E-õppe esimene laine 1994-1999 4. Web, HTML, Media-players, e-mail E-õppe teine laine 2000- k.a. Java/IP, streaming, e-õppe keskkonnad e-õpe 2.0 (3.0,4.0, ) põhineb Web 2.0
E-õpe haridussüsteemis ja firmades Tegeliku tõuke e-õppele andis firmakoolitus Raha Aeg Vajadus Näide: SAAB-i firma koolitus USAs jm.
J.Cross väidab: Berkeley, California Forget about college, classrooms, courses, curricula, credits, and the campus. We re going to chat about elearning. This is corporate; it s not academic. If workers could do their jobs well by taking smart pills, training departments would have nothing to do except order the pills and pass them out. Executives don t care about learning; they care about execution. A History of elearning http://www.internettime.com/learning/articles/oth.doc
Kes on kõige tähtsam? Traditsiooniline õppesituatsioon: üks õpetaja, tema ümber palju õppijaid, tegevus õpetajakeskne. E-õppe situatsioon: õppur kõige tähtsam, tema teenistuses nii tehnilised vahendid, õppematerjalid, suhtlusvahendid kaasõppuritega, tuutoritega jne. Tegevus - õppurikeskne
Õppimise infotehnolooglise keskkonna muutumine Ainus konstant, millele te tehnoloogiat kasutades saate toetuda, on selle muutumise pidev kiirendus. Aaron Silvers, ADL Kui palju uusi programme peab õpetaja/õppija veel õppima kasutama? Kui palju uut tehnoloogiat tegelikult õppetöös kasutatakse? Kas see uus tehnoloogia parandab õppimist? Kas see parandab õpikeskkonda? Janet Buchan
E-õppe vahendite areng
E-õppega seonduvad terminid Praktika kogukonnad -Communities of practice Teadmusjuhtimine - Knowledge management Õppiv ettevõte - Learning enterprise Hädaabi õppimine - Emergent learning Õppimine vajadusel - Learning on demand
uued terminid Media mashup Khan Academy http://www.khanacademy.org/ MOOC http://www.youtube.com/watch?v=ew3gmgqczqc Connectivism http://en.wikipedia.org/wiki/connectivism
Innovatsiooni seadused
Kursuse Koolituskeskkonnad (MTAT.03.142) ülesehitus Lõpeb arvestusega. Koosneb 4 osast: 1. Õppejõu neli (4) loengut 2. Üliõpilaste juhitud seminarid, nende retsenseerimine 3. Läbivad ülesanded 4. Kokkuvõte ja tagasiside Esimene osa on teie toetuseks, teine ja kolmas osa on rangelt kohustuslik. Kursust toetab Moodle, Courses
Loengute teemad (?) 1. Sissejuhatus (käesolev loeng). 2. Õpihalduskeskkonnad ja teised IKTvahendid 3. Õpiobjektid; Autoriõigustest 4. Interaktiivsusest IKT-põhises õppes; tagasiside meetodid
Seminaride teemad Nädalavahetusel ilmub Moodle lehele minu poolt pakutavate teemade loetelu. Võite ka ise teema valida, aga see peaks olema seotud mingi IKT-põhise keskkonna hariduses kasutamisega. Teemad tuleks valida kahe kriteeriumi alusel: Mis endale huvi pakub Mis ka teistele on huvitav
Seminaride läbiviimisest Kestus:, 45 min erijuhul 1,5h. Olgu rikastatud aktiivõppe elementidega Kasutatakse IKT-vahendeid (otsige huvitavaid) Organiseeritakse kuulajatelt tagasiside Igale seminarile koostavad kaks osalejat retsensiooni (kumbki eraldi).
Seminaride läbiviimisest (2) Materjalid riputatakse courses-lehele enne seminari Seminari lühikokkuvõte (5-10 min) Camtasia abil videoloengusse. Vajadusel kasutame Adobe Connect abi
Arvestuse tingimused Osalenud vähemalt 3 loengus (puudutud loengute kohta esitatud väike kodutöö). Peetud omavalitud teemal seminar. Koostatud oma seminari kohta Camtasiaga 5-10 min videoklipp. Retsenseeritud kaks omavalitud seminari. Antud kursuse kohta tagasisidet Sooritatud läbiv ülesanne
Küsimused? ja ettepanekud kursuse ülesehituse muutmiseks
Läbivad ülesanded 1. Tehniline tugi Camtasia kasutamisele 2. Tehniline tugi WIKI (courses) kasutamisele 3. Kohalolijate märkimine courses-lehel tabelisse (2) 4. Koostada tabel sellel kursusel kasutatud IKT vahenditest 5. Koostada tabel sellel kursusel kasutatud tagasiside meetoditest