MEMO 02.01.2019 Raamatupidamisteenuse osutamise analüüs Tallinna linna 2017. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande menetlemisel Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjonis tegi komisjon linnavalitsusele järgmise ettepaneku: Eeloleval aastal viia läbi analüüs AS-i Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak, aktsiaseltsi Tallinna Soojus, Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi, Sihtasutuse Lutreola, Termaki Autopargi Aktsiaseltsi ja Sihtasutuse Õpilasmalev linna raamatupidamiskeskuse teenindamisele üleviimise otstarbekuse kohta. https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=138800&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp Linna finantsteenistus analüüsis 2018. aastal linna 100%-lise osalusega Sihtasutuse Lutreola, Sihtasutuse Õpilasmalev ja aktsiaseltsi Tallinna Soojus raamatupidamisarvestuse linna raamatupidamiskeskuses (edaspidi raamatupidamiskeskus) teostamise võimalikkust ja otstarbekust (vt memo lisad 1-3). Analüüsi tulemusena jõudsime järeldusele, et nimetatud kolme üksuse raamatupidamisarvestuse teostamine raamatupidamiskeskuses oleks mõistlik. Sihtasutuse Lutreola ja aktsiaseltsi Tallinna Soojus üleminek raamatupidamiskeskuse teenindamisele võiks toimuda alates 01.04.2019 ning Sihtasutuse Õpilasmalev üleminek 1.01.2020. Analüüsid saadeti tutvumiseks ja kommenteerimiseks ka nimetatud üksuste juhtidele (vt memo lisad 4 ja 5). Tabel 1. Analüüsitud asutuste andmed SA Õpilasmalev SA Lutreola AS Tallinna Soojus Tasu saavate nõukogu 6 nõukogu liiget - 5 nõukogu liiget liikmete arv Tasu saavate töötajate arv (sh juhatuse liikmed) 4 isikut (juhtaja + 3 alalist töötajat) - 4 isikut (juhataja + 3 töötajat) Võlaõigusliku lepinguga kuni 1000 isikut* 1 isik** - töötavate isikute arv Ostuarvete arv, keskm. 6 ostuarvet kuus 10 ostuarvet kuus 15 ostuarvet kuus Müügiarvete arv, keskm. 3 müügiarvet kuus (suveperioodil kokku ca 40 arvet) 10-30 müügiarvet kuus Raamatupidamisarvestuse (sh audit) kulu täna Raamatupidamisarvestuse (sh audit) kulu tsentraalse teenuse korral *** *s.o malevas töötavate laste arv suveperioodil (juuni-august) ** paaril korral aastas lisandub ajutiselt veel 2 kuni 3 võlaõigusliku lepinguga isikut *** s.o hinnanguline kulu, mille täpne suurus sõltub audiitorteenuse hinnast. 4 müügiarvet aastas 9 500 eurot aastas 4 092 eurot aastas 43 880 eurot aastas 5 820 eurot aastas 2 820 eurot aastas 11 400 eurot aastas 1
Analüüsi tulemusel saab teha järgmised järeldused: üksuste raamatupidamisarvestuse teostamine keskuses on võimalik ning valmisolek üleminekuks on Sihtasutuse Lutreola ja aktsiaseltsi Tallinna Soojus osas alates 01.04.2019 ning Sihtasutuse Õpilasmaleva osas alates 1.01.2020. raamatupidamisarvestuse teostamine raamatupidamiskeskuses ei too nimetatud üksustele kaasa olulisi töökorralduslikke muudatusi: o Sihtasutus Lutreola ja sihtasutus Õpilasmalev ostavad ka täna raamatupidamisteenust sisse, nendel muutuks vaid teenuse pakkuja (seejuures osutab Sihtasutusele Lutreola eraviisilist teenust ka täna raamatupidaja, kes igapäevaselt töötab raamatupidamiskeskuses). o Aktsiaseltsis Tallinna Soojus on lisaks juhatuse liikmele palgalisel tööl vaid 3 koosseisulist töötajat (sh 2 täiskohaga töötajat ja 1 töötaja 0,5 koormusega), kellest 1 on täiskohaga raamatupidaja. Raamatupidamisteenuse osutamisel raamatupidamiskeskuses ei teki aktsiaseltsil vajadust oma finantstöötaja järele, kuna ettevõttele vajalikud raamatupidamisaruanded koostab edaspidi raamatupidamiskeskus, samuti ei vaja raamatupidamiskeskusele edastatavad raamatupidamise algandmed üksuses täiendavat eeltöötlust. üksuste raamatupidamisarvestuse teostamine raamatupidamiskeskuses on otstarbekas, kuna: o tagatud on ühetaoliste arvestuspõhimõtete rakendamine (oluline linna konsolideerimisgrupi aruandluse seisukohalt); o raamatupidamiskeskuses toimub algdokumentide kaasaegne, seaduse nõuetele vastav menetlemine (sh on tagatud Raamatupidamise seaduses nõutud e-arvete vastuvõtmise võimekus) ja dokumentide ühetaoline elektroonne säilitamine. Dokumentide elektroonne säilitamine ja menetlemine võimaldab vajadusel hilisemalt nende dokumentide operatiivset taasesitamist (nt vajadusel audiitoritele, sisekontrollile jt); o teenus raamatupidamiskeskuses on majanduslikult soodsam raamatupidamisarvestuse kulud üksustele on väiksemad kui tänase arvestuse korralduse puhul (aastane kulude vahe ulatub tuhandest eurost kuni paarikümne tuhande euroni, vt arvutusi tabelis 1 ja memo lisades 1-3). Eeltoodust lähtuvalt teeb linna finantsteenistus ettepaneku võtta Sihtasutus Lutreola ja aktsiaselts Tallinna Soojus raamatupidamiskeskuse teenindamisele alates 01.04.2019 ning Sihtasutus Õpilasmalev alates 1.01.2020. Palume Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni arvamust Sihtasutuse Lutreola, Sihtasutuse Õpilasmalev ja aktsiaseltsi Tallinna Soojus raamatupidamiskeskuse teenindamisele võtmise osas. Koostas: Kaja Vahar 640 4126, linna pearaamatupidaja, linna finantsteenistus 2
Lisa 1 Sihtasutuse Õpilasmalev raamatupidamise tsentraliseerimise otstarbekuse analüüs Sihtasutus Õpilasmalev (edaspidi SA ÕM) on Tallinna linna poolt 2003. aastal asutatud ühing. 1. Ülevaade hetkel toimivast raamatupidamise arvestuse korraldusest Asutuse põhitegevus SA ÕM eesmärkideks on Tallinna linna arengu prioriteete arvestades lastele ja noortele vaba aja veetmise võimaluste loomine ning selleks vahendite kogumine, vahendamine ja jaotamine, samuti teiste kodu- ning välismaiste sihtasutuste ja muude mittetulundusühingute ning riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt algatatud sihtasutuse eesmärke järgivates programmides osalemine. Raamatupidamise korraldus ja kasutatav raamatupidamistarkvara Sihtasutus ostab sisse raamatupidamisteenust, raamatupidamisarvestust teostatakse Merit Aktiva tarkvaras. Asutuse töötajad SA ÕM tegevuse üle teostab järelevalvet 6-liikmeline sihtasutuse nõukogu. SA Õpilasmalev nõukogu liikmetele on määratud igakuine hüvitis. SA ÕM eesmärkide täitmiseks valib nõukogu 1-liikmelise juhatuse. Juhataja korraldab SA ÕM staabi tööd. Staapi kuuluvad lisaks juhatajale 3 alalist töötajat: juhatuse assistent, personali- ja koolitusjuht, kliendihaldur-logistik. Staabi peamisteks ülesanneteks on malevarühmade ettevalmistamine, malevasündmuste (kokkutulek, avamine, tähtpäevad jms.) korraldamine ning SA ÕM esindamine. Staabi juures tegutsevad nõuandvate allüksustena rühmajuhte/-komandöre esindav Komandöride Kogu ning malevlasi esindav Aktiiv. Malevarühmade töö kestab perioodil juuni-august. Rühmad komplekteeritakse kaheks perioodiks. Esimene tööperiood kestab poolest juunist poole juulini ja teine periood poolest juulist poole augustini. Malevarühmade töö korraldamiseks sõlmitakse rühmajuhtidega (ca 100 inimest) võlaõiguslikud (VÕS) lepingud. Malevlasi on ca 800-1000 inimest, kes on vanuses 13-19 aastat. Malevlastega sõlmitakse tähtajalised töölepingud, mis registreeritakse Maksu-ja Tolliameti töötajate registris. Malevaperioodi lõppemisel makstakse malevlaste lepingutasud välja töölepingu kehtimise viimasel päeval. SA ÕM juhataja sõlmib kõik töölepingud ja VÕS lepingud ning edastab raamatupidajale, kes sisestab need raamatupidamistarkvarasse arvestuste teostamiseks. Juhataja teeb kanded iga töötaja kohta käsitsi Maksu- ja Tolliameti töötajate registrisse. Lepingutasude väljamaksete kohta saadab raamatupidaja andmed juhatajale, kes teeb pangast iga lepingu kohta eraldi väljamakse. Maksudeklaratsioonid Maksu-ja Tolliametile saadab raamatupidaja, maksude ülekanded teeb juhataja. Töötajate palgapäevad on 01.-05. kuupäeval. Asutuse ostuarved ja menetlemine Igakuised ostuarved on: auto rendi, ruumide rendi, ruumide kommunaalmaksete, kütuse, raamatupidamisteenuse ja sidekulude arved. Aastas kokku ca 72 arvet. Malevarühma juhtidele kantakse perioodi alguses majanduskulude avanssi (kultuuriraha), mida kasutatakse malevlastele nt joogivee, auhindade, meditsiinitarvete jm vajaliku ostmiseks kohapeal. 3
Perioodi lõppedes esitavad rühmajuhid majanduskulude aruande lisatud tšekkidega, mille alusel raamatupidaja kannab avansi kuludesse. Rongisõidukulud tasutakse Elronile arvete alusel. Ostuarvete jm kuludokumentide menetluseks ei kasutata elektroonilist e-arvete keskkonda. Kõik maksed teostab asutuse juht. Asutuse arveldusarve on LHV pangas. Pärast raamatupidamisteenuse ülevõtmist liidetakse SA ÕM arvelduskonto linna kontsernikonto koosseisu. Asutuse müügiarved Suveperioodil esitatakse noorte malevalaste töö eest tööandjatele (linnaosad, äriühingud) ligikaudu 40 müügiarvet. Sularaha- ja pangatehingud Sularahatehinguid on aastas vaid mõnel korral. Eesmärk on sularahatehingud tulevikus kaotada. Raamatupidamisarvestuse kulud Raamatupidamisteenust ostetakse hinnaga 700 eurot (käibemaksuta) kuus. Aastane raamatupidamisteenuse kulu on seega 8 400 eurot (käibemaksuta). 2017. majandusaasta auditeerimise maksumus oli 1 100 eurot (käibemaksuta). Kokku arvestusega seotud kulu aastas on 9 500 eurot (käibemaksuta). 2. Raamatupidamisteenuse osutamine raamatupidamiskeskuses. Tallinna linnas kasutatakse finantsinfosüsteemi, mis põhineb integreeritud majandustarkvaral SAP ERP (edaspidi FIS). Palga-ja maksude arvestus Malevatöö perioodil (juuni-august) koostab SA ÕM töötaja kõikide töölepingute ja VÕS lepingute kohta vajalike andmetega tabelid/nimekirjad ning raamatupidamiskeskuse töötaja genereerib need vastava tarkvara abil FISi palgaarvestuse moodulisse. Seega kaob üksuses ära vajadus tööajaarvestuse andmete käsitsi sisestamiseks infosüsteemi palgaarvestuse teostamiseks. Arvestatud töötasude ülekandmiseks genereeritakse FISis koondfail, mis seejärel edastatakse vastavasse panka, kus on töötaja arveldusarve. Palgapäev on raamatupidamiskeskuses teenindatavatel sihtasutustel ja äriühingutel aruandekuule järgneva kuu 8. kuupäev. Kogu palgaarvestuse aruandlus on automaatne, sh Maksu-ja Tolliameti maksudeklaratsioonid ja Statistikaameti aruanded genereeritakse otse FISist. Maksude ülekanded teeb palga arvestaja pangaliidese kaudu kõikide töötajate osas korraga. FISi ning Maksu-ja Tolliameti töötajate registri vahel on kasutusel liides, mille kaudu liiguvad kõikide töötajate andmed koheselt edasi töötajate registrisse. Sama toiming teostatakse lepingute lõpetamisel. Selleks, et SA ÕM liidestada töötajate registriga, peab SA ÕM juhataja tegema volikirja, mille alusel asutus volitab raamatupidamiskeskust edastama sihtasutuse töötajate andmeid töötajate registrisse. Seega kaob üksuses vajadus teha käsitsi iga töötaja kohta eraldi kandeid töötajate registrisse. 4
Müügiarvete väljastamine ja nõuetega tegelemine SA ÕM müügiarved väljastatakse FISi vahendusel. SA ÕM töötaja edastab algandmed müügiarve koostamiseks etteantud vormis raamatupidamiskeskusele, kes selle alusel koostab arved ja edastab need arve saajatele. Ostuarvete töötlemine Hetkel menetleb SA ÕM kõiki raamatupidamise algdokumente paberkandjal, arvete tasumine toimub käsitsi internetipanga vahendusel, seetõttu on dokumentide menetlemine aeganõudev ning tööprotsess ebaefektiivne. Raamatupidamiskeskuses toimub kõikide ostuarvete (sh majanduskulude, lähetuskulude- ja muude kulude õiendite) töötlemine ja arhiveerimine elektroonilises ostuarvete menetlemise keskkonnas, milleks käesoleval ajal on Omniva Arvekeskus. Tulenevalt 2017. aasta algusest jõustunud raamatupidamise seadusest peavad alates 1. märtsist 2017 kõik avaliku sektori asutused olema võimelised mitte ainult väljastama, vaid ka vastu võtma ostuarveid e-arvetena. E-arve on masinloetav arve, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mis liigub ühest tarkvarasüsteemist teise. Seega vähendab e-arvete kasutusele võtmine käsitööd ja tööjõuressurssi. SA ÕM suunab edaspidi oma hankijate e-arved Omniva Arvekeskusesse ning e-arvete väljastamise võimekuse puudumisel saadab hankijate arved ja muud kuludokumendid vastavale e-posti aadressile Omniva Arvekeskuses, mis võimaldab saabunud dokumendid digiteerida ning sellele järgnevalt ka Arvekeskuses elektroonselt töödelda. SA ÕM kinnitab Arvekeskuses arved ning ühtlasi annab aktsepti kinnitatud kuludokumentide alusel maksefaili koostamisele ja makse teostamisele kuludokumendil esitatud maksetähtpäeval. Edaspidiselt arvatakse SA ÕM arvelduskonto linna kontsernikonto koosseisu ning integreeritakse FISiga, mis tähendab asutusele majandusarvestuse efektiivsuse olulist tõhustamist. 3. SA ÕM finantsarvestuse kulud praegu ning prognoositavad kulud raamatupidamiskeskuse teenindamisel olles SA-le ÕM kaasnevad praegu raamatupidamisarvestuse korraldamisega iga-aastased kulud (käibemaksuta) kokku 9 500 eurot, sh raamatupidamisteenuse tasu 8 400 eurot (so 700 eurot X 12 kuud) ja audiitorteenuse tasu 1100 eurot. Prognoositavad kulud (käibemaksuta) raamatupidamisteenuse osutamisel raamatupidamiskeskuses kokku 5 820 eurot, sh raamatupidamisteenuse tasu 5 400 eurot (so 450*12) ja audiitorteenuse tasu 420 eurot. Audiitorteenuse hind on hinnanguline, lähtudes teiste raamatupidamiskeskuses teenindamisel olevate sarnase suurusega sihtasutuste audiitorteenuse hinnast. Seega arvestuslik kokkuhoid 3 680 eurot aastas. 5
4. Kokkuvõte Eeltoodud analüüsist lähtudes on SA ÕM raamatupidamisarvestust võimalik ja otstarbekas teostada raamatupidamiskeskuses. Oluline on välja tuua, et väikestel üksustel on kulukas ja keerukas järgida kõiki tänapäevaseid arvestuse nõudeid, sh ostuarvete elektroonse menetlemise ja e-arvete esitamise võimekuse olemasolu, aga ka erinevate infosüsteemide integreerimine, mis aitab vähendada käsitsi tööd. Erinevate keskkondade integreeritus loob aga raamatupidamise arvestuses uue kvalitatiivse taseme, kus andmed liiguvad ühest süsteemist teise automaatselt. Ühtsete infosüsteemide kasutamine ühtlustab Tallinna linna konsolideerimisgrupi tasandil raamatupidamise arvestust, kuna kasutatav metoodika on kõikidele asutustele sama. Sihtasutuses on töötajate ja palgaarvestuse protsess käsitletav täna käsitsitööna - alates personalitööst toimub kõik käsitsi. Suveperioodil sõlmitakse ca 800-1000 töölepingut ning kõigi malevlaste andmed töötajate registrisse sisestatakse käsitsi. Sama protsess kordub lepingute sisestamisel palgaarvestuse programmi. Seega on omavahel integreerimata töötajate andmete liikumine töötajate registri ja palgaarvestuse programmi vahel. Malevlaste palgaarvestuseks vajaliku alginformatsiooni kogumiseks puudub samuti infotehnoloogiline programm - andmed edastatakse raamatupidamisele kas paberkandjal või elektroonilisi infoedastamise kanaleid kasutades. Algandmed palgaarvestuseks sisestatakse raamatupidamise programmi käsitsi. Kui palga ja maksude arvestus on palgaprogrammis valmis, siis edasi toimub palkade ülekandmine internetipangas samuti käsitsi. Seega palgaprogrammi ja panga vahel puudub liides ning palgaandmete automaatset liikumist panka palkade ülekandmiseks ei toimu. Kokkuvõttes on töötajate ja palgaarvestuse protsess tükeldatud, puudub järjepidev ja automaatne informatsiooni edastus ning olemasolevad andmebaasid on omavahel integreerimata. Raamatupidamiskeskuses muutub oluliselt töötajate ja palgaarvestuse protsess efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks, kuna andmete edastusprotsess on automatiseeritud ning järjepidev ning selles protsessis kasutatavad erinevad andmebaasid on omavahel integreeritud. Ostuarvete menetlemine toimub asutuses paberkandjal. Kui ostuarve on saanud paberkandjal vajalikud viisad, edastatakse arve raamatupidajale raamatupidamisprogrammi sisestamiseks. Kui ostuarve on sisestatud, siis tasumine toimub internetipangas käsitsi. Ostuprotsessis puudub täielikult automatiseeritud infoliikumise järjepidevus. Ka kõikide muude kuludokumentide (näiteks majandusja lähetuskulude aruanded jne) arvestus toimub käsitsi kõikides arvestusprotsessi osades. Raamatupidamiskeskuses on ostuprotsess automatiseeritud alates ostuarvete saabumisest e-arvete menetlemise süsteemi kuni nende tasumiseni pangas. Menetlusprotsessi käigus tekkivad kanded automaatselt raamatupidamise programmi. Seega tagatakse raamatupidamiskeskuses ka ostuarvete menetlemisel oluliselt suurem efektiivsus kui ka kvalitatiivne tase, sh on tagatud ka kõikide kuludokumentide hilisem säilitamine ja vajadusel taasesitamine õigustatud isikutele (sh audiitorid, sisekontroll) ühtses keskkonnas. Müügiarvete esitamise lähteandmed koondatakse täna sihtasutuses kohapeal koonditesse ning selle alusel väljastab raamatupidamisteenuse osutaja klientidele arved. Ka raamatupidamiskeskuses saab arvete esitamine toimuma tänase praktikaga analoogselt (sihtasutuses koostatud koondtabelite alusel), kuid nõuete laekumised kajastuksid senise käsitsitöö asemel automaatselt. 6
Lõpetuseks näeme sihtasutuse raamatupidamise arvestuse ülevõtmisel asutusele suurt kvalitatiivset muutust arvestuses ning ühtlasi saab hoida käsitsitöö arvelt kokku oluliselt tööaja ressurssi. Lisaks kaasneks arvestuse ülevõtmisega sihtasutusele kulude optimeerimine. Sihtasutuse juhtkonnale parema operatiivse informatsiooni tagamiseks määratakse sihtasutusele raamatupidamiskeskuses üks konkreetne kontaktisik (pearaamatupidaja õigustes). 7
Lisa 2 Sihtasutus Lutreola raamatupidamise tsentraliseerimise otstarbekuse analüüs. Sihtasutus Lutreola on 1992. aastal asutatud liigikaitsega tegelev vabaühendus. 1. Ülevaade hetkel toimivast raamatupidamise arvestuse korraldusest Asutuse põhitegevus Sihtasutus Lutreola on Tallinna Loomaaia juurde loodud sihtasutus. Tegevuse eesmärgiks on liikide kaitse edendamine nii Eestis kui välismaal, eriti just looduses tehtava looduskaitselise tegevuse edendamine. Eesmärgi täitmiseks teostatakse looduskaitselisi tegevusi looduses, osaletakse teaduslikes uuringutes ning kogutakse rahalisi vahendeid looduskaitse teostamiseks. Sellisel kujul sihtasutus ositi aitab kaasa Tallinna põhifunktsioonide täitmisele. Raamatupidamise korraldus ja kasutatav raamatupidamistarkvara Sihtasutuse Lutreola raamatupidaja töötab võlaõigusliku lepingu alusel. Raamatupidamisarvestust teostatakse majandustarkvaras Balanss+ (RV-Soft OÜ). Ülejäänud arvestust (palgaarvestus, lao- ja põhivarade arvestus) peetakse kas vastavatel kaartidel või exceli tabelitena. Saldoandmik imporditakse Riigi Tugiteenuste infosüsteemi raamatupidamistarkvarast. Asutuse töötajad Sihtasutuses töölepinguga töötajaid ei ole. Võlaõigusliku lepinguga igakuiselt töötavaid töötajaid on üks, paaril korral aastas lisandub veel 2 kuni 3 võlaõigusliku lepinguga töötajat. Asutuse juhataja ja nõukogu liikmed ei ole tasustatud. Asutuse ostuarved ja menetlemine, Asutusel on kuus keskmiselt 10 ostuarvet. Ostuarvete ja muude kuludokumentide menetluseks ei kasutata elektroonilist e-arvete keskkonda. See tähendab, et ostuarved kinnitab sihtasutuse juhataja paberkandjal ning ostuarvetel määrab arvestuseks vajalikud infotunnused raamatupidaja. Ostutehingute puhul esineb sageli käibemaksuga pöördmaksustamist, kuna tehingupartnerid on sageli Euroopa Liidu liikmesriigid. Asutuse müügiarved Asutusel on kuus keskmiselt 10 30 müügiarvet. Sihtasutuse tulu koosneb kahest suuremast tululiigist: osutatav looduskaitseline teenus (peamiseks kliendiks Keskkonnaamet) ja meenete müügitulu (asutuse põhiline tuluallikas). Müügitehingud toimuvad tavakorras arvete alusel ning laekumised toimuvad kas kaardimakse terminali kaudu või arve alusel panka. Osa müügitehinguid toimub veebipoe vahendusel. Heategevuslikul eesmärgil müüdud meenete müügikasum kantakse toetustena rahvusvahelistele organisatsioonidele. Selleks tuleb raamatupidamises vastavad ostu- ja müügiarved kajastada kulukohtade lõikes (mis tähendab täiendavat, käsitsi andmete töötlemist). Iga kuu alguses esitab raamatupidaja sihtasutuse juhatajale vastava aruande müügitegevuse kohta, et selgitada sihtasutuse poolt välja antava toetuse summa liigiti. 8
Meenete müügiarveid koostab sihtaustuses selleks volitatud vabatahtlik. Tema koostab ka kaardimaksete ja veebipoe maksete kohta koondarveid ning peab meenete bilansivälist laoarvestust. Muud müügiarved (peale meenete) koostab sihtasutuse juhataja. Sularaha- ja pangatehingud Asutusel puudub sularaha arvestus ja sularahakassa. Sihtasutuse arveldusarved on Swedbank-s ja LHV-s. Ülekandetasud LHV-s puuduvad. Raamatupidamisarvestuse kulud Raamatupidaja töötasu on 210 eurot kuus, millele lisandub sotsiaalmaksukulu 70,98 eurot. Auditeerimist teostab Antimar Audiitorid OÜ (2017. aasta teenuse hinnaks oli 720 eurot käibemaksuta). Kokku arvestusega seotud kulud aastas on 4 092 eurot. 2. Raamatupidamisteenuse osutamine raamatupidamiskeskuses. Tallinna linnas kasutatakse finantsinfosüsteemi, mis põhineb integreeritud majandustarkvaral SAP ERP (edaspidi FIS). Palga-ja maksude arvestus Palgaarvestuse teostamiseks esitatakse algandmed palgaarvestuse sektorile. Arvestatud töötasude ülekandmiseks genereeritakse FISis koondfail, mis seejärel edastatakse vastavasse panka, kus on töötaja arveldusarve. Palgapäev on raamatupidamiskeskuses teenindatavatel sihtasutustel ja äriühingutel aruandekuule järgneva kuu 8. kuupäev. Kogu palgaarvestuse aruandlus on automaatne, sh Maksu-ja Tolliameti maksudeklaratsioonid ja Statistikaameti aruanded genereeritakse otse FISist. Maksude ülekanded teeb palgaarvestaja pangaliidese kaudu kõikide töötajate osas korraga. FISi ning Maksu-ja Tolliameti töötajate registri vahel on kasutusel liides, mille kaudu liiguvad kõikide töötajate andmed ka koheselt edasi töötajate registrisse. Sama toiming teostatakse töötajatega lepingute lõpetamisel. Selleks, et Sihtasutus Lutreola liidestada töötajate registriga, peab sihtasutuse juhataja tegema vaid volikirja, millega asutus volitab raamatupidamiskeskuse palgaarvestuse sektorit edastama Sihtasutus Lutreola töötajate andmeid töötajate registrisse. Seega kaob üksuses vajadus teha käsitsi iga töötaja kohta eraldi kandeid. Müügiarvete väljastamine ja nõuetega tegelemine Sihtasutusele tagatakse müügiarvete väljastamise võimalus FISi vahendusel. Juhataja (või volitatud isik) edastab raamatupidamiskeskusele algandmed müügiarve koostamiseks etteantud vormis. Ostuarvete töötlemine Hetkel menetleb Sihtasutus Lutreola kõiki raamatupidamise algdokumente paberkandjal, arvete tasumine toimub käsitsi internetipanga vahendusel, seetõttu on dokumentide menetlemine aeganõudev ning tööprotsess ebaefektiivne. Raamatupidamiskeskuses toimub kõikide ostuarvete (sh majanduskulude, lähetuskulude- ja muude kulude õiendite) töötlemine ja arhiveerimine elektroonilises ostuarvete menetlemise keskkonnas, milleks käesoleval ajal on Omniva Arvekeskus. 9
Tulenevalt 2017. aasta algusest jõustunud raamatupidamise seadusest peavad alates 1. märtsist 2017 kõik avaliku sektori asutused olema võimelised mitte ainult väljastama, vaid ka vastu võtma ostuarveid e-arvetena. E-arve on masinloetav arve, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mis liigub ühest tarkvarasüsteemist teise. Seega vähendab e-arvete kasutusele võtmine käsitööd ja tööjõuressurssi. Sihtasutus Lutreola suunab edaspidi oma hankijate e-arved Omniva Arvekeskusesse ning e-arvete väljastamise võimekuse puudumisel saadab hankijate arved ja muud kuludokumendid vastavale e- posti aadressile Omniva Arvekeskuses, mis võimaldab saabunud dokumendid digiteerida ning sellele järgnevalt ka Arvekeskuses elektroonselt töödelda. Sihtasutus Lutreola kinnitab Arvekeskuses arved ning ühtlasi annab aktsepti kinnitatud kuludokumentide alusel maksefaili koostamisele ja makse teostamisele kuludokumendil esitatud maksetähtpäeval. Edaspidiselt arvatakse Sihtasutus Lutreola arvelduskonto linna kontsernikonto koosseisu ning integreeritakse FISiga, mis tähendab asutusele majandusarvestuse efektiivsuse olulist tõhustamist. 3. Sihtasutus Lutreola finantsarvestuse kulud praegu ning prognoositavad kulud raamatupidamiskeskuse teenindamisel olles Sihtasutusele Lutreola kaasnevad praegu raamatupidamisarvestuse korraldamisega iga-aastased kulud (käibemaksuta) kokku 4 092 eurot, sh raamatupidaja töötasu ((brutotasu 210 eurot + maksud 70,98) eurot X 12 kuud) 3 372 eurot ja audiitorteenuse tasu 720 eurot (käibemaksuta). Prognoositavad kulud (käibemaksuta) raamatupidamisteenuse osutamisel raamatupidamiskeskuses ühes aastas kokku on 2 820 eurot, sh raamatupidamisteenuse tasu 2 400 eurot ja audiitorteenuse tasu 420 eurot. Audiitorteenuse hind on hinnanguline, lähtudes analoogse suurusega teenindatava sihtasutuse audiitorteenuse hinnast. Seega arvestuslik kokkuhoid 1 272 eurot. Kokkuvõtte Eeltoodud analüüsist lähtudes on Sihtaustus Lutreola raamatupidamise arvestust võimalik ja otstarbekas teostada raamatupidamiskeskuses. Oluline on välja tuua, et väikestel üksustel on kulukas ja keerukas järgida kõiki tänapäevaseid arvestuse nõudeid, sh ostuarvete elektroonse menetlemise ja e-arvete esitamise võimekuse olemasolu, aga ka erinevate infosüsteemide integreerimine, mis aitab vähendada käsitsi tööd. Erinevate keskkondade integreeritus loob aga raamatupidamise arvestuses uue kvalitatiivse taseme, kus andmed liiguvad ühest süsteemist teise automaatselt. Ühtsete infosüsteemide kasutamine ühtlustab Tallinna linna konsolideerimisgrupi tasandil raamatupidamise arvestust, kuna kasutatav metoodika on kõikidele asutustele sama. Raamatupidamiskeskuses on ostuprotsess automatiseeritud alates ostuarvete saabumisest e-arvete menetlemise süsteemi kuni nende tasumiseni pangas. Menetlusprotsessi käigus tekkivad kanded automaatselt raamatupidamise programmi. Seega tagatakse Raamatupidamiskeskuses ka ostuarvete menetlemisel oluliselt suurem efektiivsus kui ka kvalitatiivne tase, sh on tagatud ka kõikide kuludokumentide hilisem säilitamine ja vajadusel ka taasesitamine ühtses keskkonnas. 10
Sihtasutuse raamatupidamisarvestuse raamatupidamiskeskuses teostamisel vajame asutusest edaspidi teatud koonddokumente, millised on käsitletavad arvestuse algdokumentidena. Kuna asutuses koostatakse ka tänasel päeval nimetatud koonddokumente ning nende koostamine ei ole raamatupidaja tööülesanne, ei muuda see asutuse jaoks senist töökorraldust. Lisaks tagatakse sihtasutuse juhtkonnale FISi erinevate aruandluskeskkondade vahendusel vajalik aruandlus nii eelarve täitmise kohta, kui ka vajalik info nõuete laekumise ja kohustuste täitmise osas. Riigile ja teistele avaliku sektori üksustele ning vajadusel ka muudele õigustatud isikutele esitab vajalikke raamatupidamisaruandeid raamatupidamiskeskus. Eeltoodust tulenevalt ei näe me vajadust sihtasutuses edaspidi säilitada raamatupidaja ametikohta või vajadust luua sihtasutusse osalise koormusega finantstöötaja ametikoht. Sihtasutuse juhtkonnale parema operatiivse informatsiooni tagamiseks kinnitatakse raamatupidamiskeskuses kontaktisik pearaamatupidaja õigustes. 11
Lisa 3 Aktsiaseltsi Tallinna Soojus raamatupidamise tsentraliseerimise otstarbekuse analüüs. Aktsiaselts Tallinna Soojus (edaspidi AS Tallinna Soojus) asutati Tallinna Linnavalitsuse 15.03.1996 korraldusega nr 661-k. AS Tallinna Soojus ainuaktsionäriks on Tallinna linn. 1. Ülevaade hetkel toimivast raamatupidamise arvestuse korraldusest Asutuse põhitegevus 31. detsembril 2001 sõlmis AS Tallinna Soojus AS-ga Utilitas Tallinn (endine AS Tallinna Küte) rendi- ja operaatorlepingu. Selle alusel andis AS Tallinna Soojus AS-ile Utilitas Tallinn 30 aastaks rendile ja opereerida kõik soojusenergia edastamise teenuste ja süsteemiga seonduvad varad, õigused ja kohustused. Rendile andmise eesmärgiks on Tallinna soojatarbijate järjepidev varustamine soojusega lepingus kokku lepitud teenuste tasemeid järgides. Lepingu täitmise järelevalvet teostab AS Tallinna Soojus. Raamatupidamise korraldus ja kasutatav raamatupidamistarkvara AS Tallinna Soojusel on töölepinguga töötav raamatupidaja. Raamatupidamisarvestuseks kasutatakse majandustarkvara Tresoor. Asutuse töötajad AS-i Tallinna Soojus nõukogu koosneb esimehest ja 4 liikmest. Neile on kinnitatud igakuine kindel tasu. Hetkel on AS-il Tallinna Soojus 4 töötajat. Asutuse juhiga on sõlmitud juhatuse liikme leping ja teised 3 töötajat töötavad töölepingu alusel, sh. 2 täiskohaga ja 1 töötaja 0,5 koormusega. Kõik töötajad töötavad kuupalga alusel. Töötasude väljamaksed teostab raamatupidaja, kes teeb internetipangast iga töötaja kohta eraldi väljamakse. Maksudeklaratsioonid Maksu-ja Tolliametile saadab raamatupidaja raamatupidamise programmist, maksude ülekanded teeb raamatupidaja internetipangas. Palgapäev on kuu viimasel tööpäeval. Asutuse ostuarved ja menetlemine AS-il Tallinna Soojus on keskmiselt 180 kuluarvet aastas. Osa ostuarveid töödeldakse elektroonilises ostuarvete menetlemise süsteemis, teenuspakkuja Omniva vahendusel ning osa sissetulevaid raamatupidamise algdokumente menetletakse käsitsi otse raamatupidamisprogrammis. Omniva arved imporditakse raamatupidamiseprogrammi TRESOOR, kus toimub nende konteerimine. Pangaliikumisi kajastav pangaväljavõte salvestatakse raamatupidamise programmi iga kuu lõpus. Raamatupidamise programmis tekib tasumiste ja laekumiste kohta raamatupidamiskanne, kui arve ja klient/hankija kattuvad - sellisel juhul seob programm nõuded ja kohustused automaatselt, juhul kui ei kattu, siis tuleb toimingud teha käsitsi. AS Tallinna Soojus erastas 2014 aastal järelmaksuga maad asukohaga Marja 5 ja Masina 18. Järelmaksu tasutakse kaks korda aastas, 10.veebruari ja 10.augustil. Tasumisel lisandub intress 10% igakordselt tasumisele kuuluvalt summalt. Järelmaksu summa on kajastatud bilansis kohustuste nüüdisväärtuses (eristades pika- ja lühiajalist osas) ja lepingulise kohustuse pikaajalist osa 12
diskonteeritakse Avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhendis toodud diskontomääraga 4%. ASi Tallinna Soojus maksed teostab internetipangas raamatupidaja. Üle 2 000 euroste arvete tasumist internetipangas kinnitab lisaks raamatupidajale ka veel juhatuse liige. Asutuse müügiarved AS-il Tallinna Soojus on keskmiselt 4 müügiarvet aastas. Tegemist on kord kvartalis AS-lt Utilitas Tallinn saadava kapitalirendi tuluga. Aluseks on 31.12.2001 30 aastaks sõlmitud rendi- ja operaatorleping. Kapitalirendi nõue on kajastatud bilansis pika- ja lühiajalise osana. Renditasu korrigeeritakse üks kord lepinguaasta jooksul vastavalt tarbijahinnaindeksi suurenemisele eelnenud aastal. Negatiivse tarbijahinnaindeksi puhul renditasu ei korrigeerita. Sularaha- ja pangatehingud AS-il Tallinna Soojusel ei ole sularahas ostu- ega müügitehinguid. Üksikutel juhtudel, kui pole võimalik arvega osta, sooritab ostu asutuse juht oma isikliku kaardiga. Hiljem hüvitatakse avalduse alusel tekkinud kulu. Pangaülekandeid teostatakse internetipangas käsitsi (umbes 600 ülekannet aastas). Raamatupidamisarvestuse kulud AS Tallinna Soojus arvestusega seotud kulud koosnevad raamatupidaja tööjõukuludest, majandustarkvara hooldus- ja arenduskuludest, ostuarvete (Omniva Arvekeskuses) menetlemise kuludest ja auditeerimisteenuse kuludest. AS Tallinna Soojuse raamatupidamises kasutatav majandustarkvara Tresoor aastakulu sõltub konkreetse aasta arenduste vajalikkusest. Keskmine kulu, kui arendusvajadust ei ole, on 300-500 eurot (käibemaksuta) aastas. Programmi arendusi tehes võib kulu olla ca 1 000 eurot (käibemaksuta) aastas. Ostuarvete Omniva Arvekeskuses menetlemise kulu on keskmiselt 240 eurot (käibemaksuta) aastas. AS Tallinna Soojus raamatupidaja palgakulu koos maksudega on 40 140 eurot aastas. Auditeerimist teostab hetkel KPMG Baltics OÜ ja tasu selle eest on 2 600 eurot aastas ilma käibemaksuta. 2. Raamatupidamisteenuse osutamine raamatupidamiskeskuses. Tallinna linnas kasutatakse finantsinfosüsteemi, mis põhineb integreeritud majandustarkvaral SAP ERP (edaspidi FIS). Palga-ja maksude arvestus Palgaarvestuse teostamiseks esitatakse algandmed palgaarvestuse sektorile. Arvestatud töötasude ülekandmiseks genereeritakse FISis koondfail, mis seejärel edastatakse vastavasse panka, kus on töötaja arveldusarve. Palgapäev on raamatupidamiskeskuses teenindatavatel sihtasutustel ja äriühingute arvestusele järgneva kuu 8. kuupäev. Kogu palgaarvestuse aruandlus on automaatne, sh Maksu-ja Tolliameti maksudeklaratsioonid ja Statistikaameti aruanded genereeritakse otse FISist. Maksude ülekanded teeb palga arvestaja pangaliidese kaudu kõikide töötajate osas korraga. 13
FISi ning Maksu-ja Tolliameti töötajate registri vahel on kasutusel liides, mille kaudu liiguvad kõikide töötajate andmed ka koheselt edasi töötajate registrisse. Sama toiming teostatakse töötajatega lepingute lõpetamisel. Selleks, et AS Tallinna Soojus liidestada töötajate registriga, peab AS Tallinna Soojus juhataja tegema vaid volikirja, millega asutus volitab raamatupidamiskeskuse palgaarvestuse sektorit edastama töötajate andmeid töötajate registrisse. Seega kaob üksuses vajadus teha käsitsi iga töötaja kohta eraldi kandeid. Müügiarvete väljastamine ja nõuetega tegelemine AS Tallinna Soojus müügiarved väljastatakse edaspidi FISist. Algandmed (lepingud) müügiarvete väljastamiseks edastab aktsiaselts raamatupidamiskeskusele. Ostuarvete töötlemine Hetkel menetleb AS Tallinna Soojus osa oma ostuarvetest elektroonilises ostuarvete menetlemise süsteemis (teenuspakkuja Omniva) ning osa sissetulevaid raamatupidamise algdokumente käsitsi otse raamatupidamisprogrammis, maksmised toimuvad käsitsi internetipanga vahendusel. Seetõttu on dokumentide menetlemine aeganõudev ja tööprotsess ebaefektiivne, dokumentide säilitamine ei ole ühetaoline. Raamatupidamiskeskuses toimub kõikide ostuarvete (sh majanduskulude, lähetuskulude- ja muude kulude õiendite) töötlemine ja arhiveerimine elektroonilises ostuarvete menetlemise keskkonnas, milleks käesoleval ajal on Omniva Arvekeskus. Tulenevalt 2017. aasta algusest jõustunud raamatupidamise seadusest peavad alates 1. märtsist 2017 kõik avaliku sektori asutused olema võimelised mitte ainult väljastama, vaid ka vastu võtma ostuarveid e-arvetena. E-arve on masinloetav arve, mis on koostatud ühtse standardi alusel ning mis liigub ühest tarkvarasüsteemist teise. Seega vähendab e-arvete kasutusele võtmine käsitööd ja tööjõuressurssi. AS Tallinna Soojus suunab edaspidi oma hankijate e-arved Omniva Arvekeskusesse ning e-arvete väljastamise võimekuse puudumisel saadab hankijate arved ja muud kuludokumendid vastavale e- posti aadressile Omniva Arvekeskuses, mis võimaldab saabunud dokumendid digiteerida ning sellele järgnevalt ka Arvekeskuses elektroonselt töödelda. AS Tallinna Soojus kinnitab Arvekeskuses arved ning ühtlasi annab aktsepti kinnitatud kuludokumentide alusel maksefaili koostamisele ja makse teostamisele kuludokumendil esitatud maksetähtpäeval. Edaspidiselt arvatakse AS Tallinna Soojus arvelduskonto linna kontsernikonto koosseisu ning integreeritakse FISiga, mis tähendab asutusele majandusarvestuse efektiivsuse olulist tõhustamist. 3. AS Tallinna Soojus finantsarvestuse kulud praegu ning prognoositavad kulud raamatupidamiskeskuse teenindamisel olles AS Tallinna Soojusele kaasnevad praegu raamatupidamisarvestuse korraldamisega seotud igaaastased kulud (käibemaksuta) kokku 43 880 eurot, sh majandustarkvara hoolduskulu 400 eurot, majandustarkvara arenduste kulu 500 eurot, Omniva keskkonna kasutamise kulu 240 eurot, raamatupidaja töötasukulud 40 140 eurot ja audiitorteenuse tasu 2 600 eurot. Prognoositavad kulud (käibemaksuta) raamatupidamisteenuse osutamisel raamatupidamiskeskuses 11 400 eurot, sh raamatupidamisteenuse tasu 10 200 eurot (850 eurot X 12 kuud) ja audiitorteenuse tasu 1 200 eurot. 14
Audiitorteenuse hind on hinnanguline, lähtudes analoogse suurusega teenindatava asutuse audiitorteenuse hinnast. Seega arvestuslik kokkuhoid 32 480 eurot aastas. 4. Kokkuvõtte Eeltoodud analüüsist lähtudes on AS Tallinna Soojus raamatupidamisarvestust võimalik ja otstarbekas teostada raamatupidamiskeskuses. Oluline on välja tuua, et väikestel üksustel on kulukas ja keerukas järgida kõiki tänapäevaseid arvestuse nõudeid, sh ostuarvete elektroonse menetlemise ja e-arvete esitamise võimekuse olemasolu, aga ka erinevate infosüsteemide integreerimine, mis aitab vähendada käsitsi tööd. Erinevate keskkondade integreeritus loob aga raamatupidamise arvestuses uue kvalitatiivse taseme, kus andmed liiguvad ühest süsteemist teise automaatselt. Ühtsete infosüsteemide kasutamine ühtlustab Tallinna linna konsolideerimisgrupi tasandil raamatupidamise arvestust, kuna kasutatav metoodika on kõikidele asutustele sama. Raamatupidamiskeskuses on ostuprotsess automatiseeritud alates ostuarvete saabumisest e-arvete menetlemise süsteemi kuni nende tasumiseni pangas. Menetlusprotsessi käigus tekkivad kanded automaatselt raamatupidamise programmi. Seega tagatakse Raamatupidamiskeskuses ka ostuarvete menetlemisel oluliselt suurem efektiivsus kui ka kvalitatiivne tase, sh on tagatud ka kõikide kuludokumentide hilisem säilitamine ühtses keskkonnas. Kõik raamatupidamisarvestuseks vajalikud algdokumendid (ostuarved, majanduskulu ja lähetuskulu aruanded jne) ning lepingud on asutuses olemas ilma, et vajaks asutuses finantstöötaja poolt täiendavat töötlemist. Raamatupidamiskeskuses kasutusel olev finantsinfosüsteem tagab juhtkonnale vajaliku aruandluse nii eelarve täitmise kohta, kui ka info nõuete laekumise ja kohustuste täitmise üle. Raamatupidamiskeskuses on tagatud aruandluse esitamine riigile ja teistele avaliku sektori üksustele ning vajadusel ka muudele õigustatud isikutele. Eeltoodust tulenevalt ei näe me raamatupidamisteenuse keskuses osutamise korral vajadust AS Tallinna Soojuses raamatupidaja ametikoha säilitamiseks või vajadust osalise koormusega finantstöötaja ametikoha loomiseks. AS Tallinna Soojuse juhtkonnale parema operatiivse informatsiooni tagamiseks määratakse ettevõttele raamatupidamiskeskuses üks konkreetne kontaktisik (pearaamatupidaja õigustes). AS Tallinna Soojuse puhul peab finantsteenistus raamatupidamisarvestuse osutamist raamatupidamiskeskuses otstarbekaks ka kulude optimeerimise seisukohalt. 15
Lisa 4 Sihtaustus Lutreola juhataja arvamus linna finantsteenistuses raamatupidamisteenuse osutamise kohta From: Tiit.Maran <maran.tiit@gmail.com> Sent: Wednesday, October 31, 2018 3:25 PM To: Ahti Käämer <Ahti.Kaamer@tallinnlv.ee> Subject: RE: Raamatupidamisarvestusest (Sihtasutus Lutreola) Tere, Suured tänud selle analüüsi eest, mis peegeldavad Tallinna linna finantsteenistuse nägemust vajadusest siduda SA Lutreola raamatupidamine linna korporatiivsesse raamatupidamise süsteemi. Alljärgnevalt proovin teesidena lahti kirjutada SA Lutreola poolse arusaama olukorrast. 1. SA Lutreola on Tallinna linna poolt loodud iseseisev juriidiline isik ja mittetulundusühing. 2. SA Lutreola erineb teistest linna sihtasutustest sellepoolest, et ta ei kasuta oma eesmärkide saavutamiseks avalikku raha, vaid teenib on vahendid ise või taotleb toetuseid mujalt. Kogu oma eksistentsi jooksul on SA Lutreola saanud linnalt toetust 1000 krooni(avaliku raha). Selle kandis linn asutamise hetkel SA Lutreolale üle esimese maksena. 3. Olles iseseisev juriidiline isik lähtub SA Lutreola oma tegevustes seadustest ja oma põhikirjast. 4. SA Lutreola nõukogu määrab põhikirjajärgselt Tallinna linnavalitsus. Kuna nõukogus on hetkel 50% häältest linna esindajate käest, siis määrab see häälte jaotus SA Lutreola linna valdava mõju all oleva asutusena. 5. SA Lutreola juhataja kohustuseks on seista SA Lutreola huvide eest ja selle eest, et SA Lutreola saaks täita temale pandud põhikirjalisi ülesandeid ka juhul kui see on vastuolus tema asutajate ootustega. 6. Raamatupidamise organiseerimine kuulub SA Lutreola juhataja pädevusse. 7. Volikogu revisjonikomisjon lähtus oma soovituse tegemisel linna huvidest ning arusaamisest, et SA Lutreola on tavapärane linna sihtasutus. SA Lutreola pole seda. Seetõttu põhinesid soovitused ekslikel arusaamadel. Otstarbekas oleks revisjonikomisjonile seletada SA Lutreola eripära. 8. Revisjonikomisjoni nägemus ei ole kooskõlas sellega, mis on SA Lutreolale kui iseseisvale juriidilisele isikule mõistlik ja kasulik oma eesmärkide täitmiseks. SA Lutreola põhiline eelis oma tegevuste teostamises on olnud tema väiksus ning toimimise plastilisus. Raamatupidamise üleviimine linna korporatiivse raamatupidamise koosseisu kaotaks selle eelise ning koormaks SA Lutreolat väga jäikade ning ajakulukate toimimise kordadega. Sellisena pole SA Lutreolal enam mõtet. 9. Lähtuvalt eelpooltoodust ei saa SA Lutreola nõustuda linna finantsteenistuse ettepanekuga viia SA Lutreola raamatupidamine linna korporatiivse raamatupidamise süsteemi. 10. Arvestades seda, et linn ei vastuta SA tegevuse eest ning et SA Lutreola ei kasuta linna avalikke rahalisi vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks, võiks kaaluda, kui oluline on pidada SA Lutreolat linna valdava mõju all oleva asutuse rollis. Üks võimalus selle rolli muutmiseks oleks linna osakaalu vähendamine SA Nõukogus. Austusega, Tiit Maran SA Lutreola juhataja Linna finantsteenistuse kommentaar linn ei maksa sihtasutusele tegevustoetust, kuid sihtasutus Lutreola on registreeritud Tallinna Loomaaiaga samale aadressile ning osa tema tegevusest toimub Tallinna Loomaaiale kuuluvates ruumides. Linn ei küsi sihtasutuselt täna ruumide üüri. Sihtasutuse kodulehel on kirjas, et sihtasutuse üheks koostööpartneriks on Tallinna Loomaaed ning eesmärkide all on mh kirjas - 200 isendist koosneva euroopa naaritsa tehispopulatsiooni loomine Tallinna loomaaias. 16
Lisa 5 Aktsiaseltsi Tallinna Soojus juhataja arvamus linna finantsteenistuses raamatupidamisteenuse osutamise kohta From: Vladimir Panov <vladimir.panov@soojus.ee> Sent: Wednesday, October 31, 2018 12:11 PM To: Ahti Käämer <Ahti.Kaamer@tallinnlv.ee> Subject: RE: Raamatupidamisarvestusest (AS Tallinna Soojus) Tere Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse analüüs kajastab olulises osas õigesti AS-i Tallinna Soojus raamatupidamise korraldamist. AS Tallinna soojus leiab, et raamatupidamise üleandmine Raamatupidamiskeskusele ei ole põhjendatud ja seetõttu ei saa sellega nõustuda. Lugupidmisega Vladimir Panov 17