Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist
Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv Töötleva tööstuse ja jaekaubanduse aastane kasv, % 2 15 5-5 J V M A M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D J V M A M J J 212 213 214 215 - Töötleva tööstuse tootmismaht Töötleva tööstuse ekspordikäive Jaemüügimaht Allikas: statistikaamet 2
Eelmisel aastal kompenseeris ekspordi vähenemist Venemaale elektroonikatoodete väljeveo tugev kasv: - nüüd see enam nii ei ole - samas on Venemaa suunalise ekspordi langus taandumas Elektroonikatoodete vs Venemaa-suunalise ekspordi kasv, % 5 15 25 5-25 J V M A M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D J V M A M J J 212 213 214 215-5 - -5-15 Export of goods, total (rs) Electronics' equipment Export of goods to Russia Allikas: statistikaamet 3
Venemaa osakaal Eesti koguekspordis on sel aastal tasapisi tõusnud: osaliselt sesoonne mõju - eksport Venemaale moodustab vaid 62% eelmise aasta tasemest - ettevõtted on suunanud üha rohkem oma kaupasid uutele turgudele Venemaa osakaal Eesti kaupade koguekspordis, % 16 14 12 8 6 4 2 Allikas: statistikaamet 4
Puidu- ja mööblitööstusel läheb võrreldes ülejäänud töötleva tööstusega hästi Aastane kasv, % (6k keskmine) 35 3 25 2 Töötlev tööstus..toiduainete tootmine..puidutöötlemine ja puittoodete tootmine..mööblitootmine 15 5-5 - 211 212 213 214 215 Allikas: statistikaamet 5
Võrumaa on suutnud oma majutatud inimeste arvu suurendada tänu siseturismi kasvule - kogu Eesti pilti rikub peamiselt Venemaalt tulnud turistide arvu kahanemine Majutatud inimeste arvu muutus, % 2 2, 15 1,5 1, 5,5, -5 211 212 213 214 215 (7k) Võrumaa osakaal Eesti majutustest (pt) Eesti kokku Võru maakond -,5 Allikas: statistikaamet 6
Vaatamata tööstustoodangu ja ekspordi vähenemisele, on majanduskasv olnud suhteliselt korralik - eratarbimine, puhaseksport ja käibemaksu parem laekumine toetavad SKP kasvu SKP, väliskaubanduse ja eratarbimise reaalkasv, % 15 5 2 5,4-5 -1,1-3,3 SKP Eksport Import Eratarbimine Allikas: statistikaamet 7
Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudlus sel aastal väiksem: 216-217 on oodata paranemist Eesti lähiregiooni peamiste kaubanduspartnerite SKP kasv, % Eesti peamiste ekspordipartnerite kaalutud SKP kasv, % 3, 2,5 2, 1,5 1,,5, 2 211 212 213 214 215pr 216pr 217pr Allikas: riiklikud statistikaametid, Swedbank 8
jaan.5 mai.5 sept.5 jaan.6 mai.6 sept.6 jaan.7 mai.7 sept.7 jaan.8 mai.8 sept.8 jaan.9 mai.9 sept.9 jaan. mai. sept. jaan.11 mai.11 sept.11 jaan.12 mai.12 sept.12 jaan.13 mai.13 sept.13 jaan.14 mai.14 sept.14 jaan.15 mai.15 Ettevõtete nõrk/halvenenud kindlustunne pärsib investeerimist Eesti sektorite kindlustundeindikaatorid (3 kuu libisev keskmine) 4 3 2 - -2-3 -4-5 Tööstus Tarbijad Ehitus Allikas: Euroopa Komisjon 9
Investeeringute osakaal SKP-s on langenud viimase 2 aasta madalaimale tasemele - väiksem panus potentsiaalsesse majanduskasvu Investeeringute osakaal SKP-s, % 45 4 35 3 25 2 15 5 1995199619971998199922122232425262728292211212213214215 Koguinvesteeringud Ettevõtete investeeringud Allikas: statistikaamet
1993-Q2 1993-Q4 1994-Q2 1994-Q4 1995-Q2 1995-Q4 1996-Q2 1996-Q4 1997-Q2 1997-Q4 1998-Q2 1998-Q4 1999-Q2 1999-Q4 2-Q2 2-Q4 21-Q2 21-Q4 22-Q2 22-Q4 23-Q2 23-Q4 24-Q2 24-Q4 25-Q2 25-Q4 26-Q2 26-Q4 27-Q2 27-Q4 28-Q2 28-Q4 29-Q2 29-Q4 2-Q2 2-Q4 211-Q2 211-Q4 212-Q2 212-Q4 213-Q2 213-Q4 214-Q2 214-Q4 215-Q2 Kapitali rakendatuse aste madalam, kui enne 28-29 kriisi 85 8 75 7 65 6 55 5 45 4 Kapitali rakendatuse aste, % Allikas: Euroopa Komisjon 11
Kui investeeringute langus või liiga aeglane kasv peaks kauem jätkuma, võib kapitali amortisatsioon hakata kapitaliseisu nö ära sööma 8 6 4 2 põhivara kulumi osakaal investeeringutes investeeringute aastane nominaalkasv, % -2-4 -6 1995 1996 1997 1998 1999 2 21 22 23 24 25 26 27 28 29 2 211 212 213 214215 Allikas: statistikaamet
Tootjahinnad on Eestis pikemat aega allapoole liikunud: - toorained odavnevad, nõudlus nõrk - sama on toimunud ka teistes riikides Töötleva tööstuse tootjahinnakasv aastases võrdluses, % (3 k libisev keskmine) 8 6 4 2-2 -4-6 -8 Tootjahinnad Eestis Tootjahinnad, EL28 Tootjahinnad Saksamaal J MM J S N J MM J S N J MM J S N J MM J S N J MM J S N J MM J S N J MM J S N J MM J S N J MM J S N J MM J 26 27 28 29 2 211 212 213 214 215 Allikas: statistikaamet 13
Toorainehindade supertsükkel on allapoole pöördunud: - toorainehinnad languses alates 211 - pakkumine on suurenenud, samal ajal kui nõudlus Hiinas on langenud - Hiina on muutunud paljude toorainete netoeksportijaks - madalamate toorainehindade üldine mõju maailmamajandusele positiivne 14 Toorainete hinnad 12 8 6 4 2 Nafta (Brent), USD/b Toiduained, indeks Metallid, indeks 211 212 213 214 215pr 216pr 217pr Allikas: Swedbank 14
märts.4 sept.4 märts.5 sept.5 märts.6 sept.6 märts.7 sept.7 märts.8 sept.8 märts.9 sept.9 märts. sept. märts.11 sept.11 märts.12 sept.12 märts.13 sept.13 märts.14 sept.14 märts.15 Tarbijahinnad alanevad sel aastal juba teist aastat järjest: 216-217 hinnakasv kiireneb 2 215 hinnalanguse peamiseks põhjuseks toorainete odavnemine maailmaturul 15 Meie prognoosi järgi alaneb toornafta hind maailmaturul 215.a. kolmandiku võrra 5 Ka toit odavneb tänu ülepakkumisele maailmaturul -5 216-17 hinnakasvu taga: - -15 THI kokku Toit Eluase Transport Valitsuse maksupoliitika (aktsiisid ja hotellide käibemaks) Toorainehindade mõningane taastumine Kiire palgakasv kergitab teenuste hindu Allikas: statistikaamet 15
Rahvaarv Eestis 2-24 tööealine elanikkond väheneb, ülalpeetavate määr kasvab Allikas: Statistikaamet 16
Rahvaarvu muutus 212-24 kui palju kompenseerib oodatav palgakasv paljudes maakondades tarbijate arvu langust? Allikas: Statistikaamet 17
216-217.a. hõivatute arv väheneb: - nii pakkumine kui nõudlus tööjõu järele väheneb - probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajad leiavad rakendust mujal - tööpuudus püsib 215-17 madal 68 Hõivatute vs töötute arv, tuhat in. 12 66 64 8 62 6 6 4 58 2 56 Hõivatud Töötud (pt) Allikas: Statistikaamet 18
Tehnoloogiliste lahendusoskuste puhul ei ole Eesti täiskasvanute tulemused kiita - jäävad alla PIAAC täiskasvanute uuringus osalenud riikide keskmisele * 3% täisealistest ei oska või ei julge uut tehnoloogiat kasutada - liiga palju noori ei ole jõudnud keskhariduseni - tootlikkuse kasvu võib esialgu pidurdada see, et tööturul on puudus inimestest, kes jõuavad kaasas käia tehnoloogiliste muutustega 15-74 a haridustaseme osatähtsus, % (214) Kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad 32 Kutse-või keskeriharidus põhihariduse baasil 22 Üldkeskharidus 21 Kutse-või keskeriharidus keskhariduse baasil 15 Põhiharidus 8 Allikas: Statistikaamet 5 15 2 25 3 35 19
Tehnoloogilised uuendused suurendavad nõudlust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele - madala kvalifikatsiooniga tööjõud väheneb - nõudlus kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu järele tõstab palgataset - lihtsama töö ja madalama palga juures suurem risk, et robotid võtavad selle üle - digitaalne tehnoloogia areneb kiiresti: vajalik kiire ümberõpe ja pidev koolitus 2 4 6 8 12 14 16 18 2 Tippspetsialistid Oskustöötajad ja käsitöölised Teenindus- ja müügitöötajad Tehnikud ja keskastme spetsialistid 2 214 Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad Juhid Allikas: Statistikaamet Lihttöölised 2
Palga nominaalkasv aeglustub sel aastal: - hinnalanguse ja tööjõu maksukoormuse koosmõjul netopalga reaalkasv aga kiireneb = majapidamiste reaalne ostujõud kasvab - 216-217 palga nominaalkasv küll veidi kiireneb, kuid hinnakasvu tõttu netopalga reaalkasv aeglustub Allikas: statistikaamet, Swedbank 21
Töötuse määr Võrumaal püsivalt kõrgem, kui Eesti keskmine 18% Registreeritud töötus, % 16% 14% 12% % 8% Kogu Eesti Võru maakond 6% 4% 2% % Allikas: Töötukassa 2 211 212 213 214 215 (8k) 22
Võrumaal on viimasel ajal palk kasvanud Eesti keskmisest kiiremini Brutopalga aastane muutus, % 45 35 9 7 Võrumaa osakaal Harjumaast, % (pt) Harju maakond 25 5 Võru maakond 15 3 5-5 - -15 21 22 23 24 25 26 27 28 29 2 211 212 213 214 215-3 Allikas: Statistikaamet 23
Tööjõukulude kasv on halvendanud hinnapõhist konkurentsivõimet: samas, kiirem konvergents - ettevõtted ei saa nõrga nõudluse tõttu hindu tõsta - kasumlikkus väheneb Aastane kasv, % 25 2 15 5-5 I II I II I II I II I II I II I II I II I II I II I II I 24 25 26 27 28 29 2 211 212 213 214 215 - Allikas: statistikaamet Tööjõu tootlikkus Tööjõu ühikukulu Palga nominaalkasv, % 24
25 25 26 26 27 27 28 28 29 29 2 2 211 211 212 212 213 213 214 214 215 Tööjõukulude kasv piirab/vähendab ettevõtete kogurentaablust: negatiivne mõju ettevõtete investeerimisotsustele 8 6 4 Ettevõtted kokku, tööjõukulude osakaal müügitulus Ettevõtted kokku, kogurentaablus 2-2 25 26 27 28 29 2 211 212 213 214 215 Allikas: statistikaamet 25
2 4Q2 21 2Q22 23 4Q23 24 2Q25 26 4Q26 27 2Q28 29 4Q29 2 2Q211 212 4Q212 213 2Q214 215 Eraisikute hoiused ja finantsvarad on aastatega tublisti kasvanud: nõudmiseni hoiuste suurem osakaal näitab, et inimestel on tarbimiseks rohkem likviidsemaid varasid Kodumajapidamiste netofinantsvarad, mln eurot 14 12 8 6 4 2 6 5 4 3 2 Kodumajapidamiste hoiused, mln eurot 7 6 5 4 3 2 muud hoiused nõudmiseni hoiused tähtajaline ja säästuhoiused tähtajaliste hoiuste osakaal, % (pt) Allikas: Eesti Pank 26
Mitteresidentide kulutused Eestis on suurenenud Mitteresidentide kulutused, mld eurot ja osakaal kogutarbimised 1,6 1,4 13 13 14 12 1,2 1,8,6,4,2 9 8 6 4 2 24 25 26 27 28 29 2 211 212 213 214 Mitteresidentidest kodumajapidamiste kulutused Eestis Mitteresidentidest kodumajapidamiste kulutused Eestis, % Allikas: Statistikaamet 27
Majapidamiste mõõdukas tarbimine ja investeeringud on jätnud neile sääste ning hoidnud nende eelarve positiivsena - ka see vähendab riske võimalike finantsšokkide puhul 25 2 15 5 5 4 3 2 Majapidamiste sääst, % kasutatavast tulust Majapidamiste eelarvetasakaal, % kasutatavast tulust Eratarbimine Palgad kokku Majapidamiste investeeringud (pt) -5 - -15-2 -25 25 26 27 28 29 2 211 212 213 214 - -2-3 -4-5 Allikas: Eesti Pank, statistikaamet 28
Netopalga reaalkasvu aeglustumine hakkab piirama tarbimise kasvu Aastane kasv, % 2 15 5 25 26 27 28 29 2 211 212 213 214 215pr 216pr 217pr -5 - -15-2 Netopalga reaalkasv Eratarbimise kasv Jaemüügi mahukasv Allikas: Statistikaamet, Swedbank 29
Eratarbimine annab jätkuvalt suurima panuse SKP kasvu - riskid, mis mõjutavad Eesti majanduskasvu negatiivselt, on suurenenud Panused SKP kasvu, pp Allikas: statistikaamet, Swedbank Research 3
Aitäh kuulamast! Kontaktid: tonu.mertsina@swedbank.ee tel 888 7589 Twitter: @Swedbank_Eestis @tonumertsina Majandusuudised ja kommentaarid: Ettevõtte infoportaal: https://www.swedbank.ee/business/infoportal?language=est Uudised ja kommentaarid otse e-posti: http://www.swedbank-research.com/ 31