www.investinvoru.com Investeeri Võrumaale
Sisukord Eessõna 3 Eesti on kaasaegsete lahenduste maa 4 Investeeringuid soodustav liberaalne ettevõtluspoliitika 5 Kolme riiki ühendav Võrumaa 6 Kvalifitseeritud tööjõud 8 Tugiteenused investorile 10 Puidu- ja mööblitööstus 12 Toiduainetööstus 14 Metalli- ja masinatööstus 16 Logistilised võimalused 18 Plastitööstus 20 Kergetööstus 22 Investeeri Võrumaale 23 Võrusoo tööstusala 24 Misso tööstusala 26 Väimela tööstusala 28 Kobela tööstusala 30 Vastseliina tööstusala 32 Rõuge tööstusala 34 Võrumaa koht elamiseks ja puhkamiseks 36 Käesolev dokument on koostatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti Läti Vene piiriülese koostöö programmi 2007 2013 rahalise abiga. Dokumendi sisu eest vastutab ainuisikuliselt Võru Maavalitsus ja mitte mingitel tingimustel ei saa tõlgendada dokumendi sisu Programmi, Programmis osavate riikide ja Euroopa Liidu seisukohti peegeldavana. part-financed by the European Union Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti Läti Vene piiriülese koostöö programm 2007 2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel. Programmi koduleht on www.estlatrus.eu. Projekt Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas Projekti partneriks ja töö tellijaks on Võru Maavalitsus Kontaktisik: Mihkel Värton Tel: +372 502 5936 E-post: mihkel.varton@maavalitsus.ee Koostaja/kujundus: (Why OÜ)
Eessõna www.koda.ee Eesti on väike ja paindlik riik, meie ettevõtluskeskkonda tuuakse paljudele eeskujuks, meie ettevõtjad on tublid ja tugevad eksportijad, kes viimase aastakümne valguses on õppinud tulema toime nii kiire kasvu, kui veel kiirema majanduslanguse tingimustes. Ettevõtlusorganisatsiooni juhina näen, et meie ettevõtluskeskkond võiks aga veelgi avatum, sõbralikum ja stabiilsem olla. Kohtun igapäevaselt paljude ettevõtjate ning välisinvestoritega. Huvi Eesti vastu on suur, kuid peame reaalsete edusammude nimel pidevalt pingutama. Midagi ei juhtu niisama ja midagi ei tule iseenesest. Peame oma keskkonda välisinvestoritele veelgi atraktiivsemaks muutma, peame panustama tööhõive ja kvalifitseeritud tööjõu koolitamisele, neid teemasid on veelgi. Ja kindlasti peame endast ja oma tegevusest rääkima positiivselt, sest pakkuda on meil tegelikult ju palju. Eestist võiks saada riik, mis on avatud välisinvestoritele ja siin on neil hea tegutseda sõltumata sellest, millises vallas või maakonnas keegi just tegutseb. Võrumaal on palju tublisid inimesi ja ambitsioonikaid ettevõtjaid, kes on teinud selle piirkonna kasvu nimel palju ja teevad veelgi. See peaks julgustama ka uusi ettevõtjaid piirkonna vastu huvi tundma, sest head eeldused on edukaks arenguks olemas. Julgustan investoreid Võrumaad avastama ning soovin tänastele ja tulevastele ettevõtjaile jõudsat jõukuse kasvamist! Üks riik on just nii tugev kui tugev on tema väikseim ja kaugeim punkt. Oluline on, et investeeringud oleksid tasakaalukalt jaotatud riigiüleselt. Tähtis on see, et areng oleks tasakaalus ja et Eestis oleks hea elada, töötada ja ettevõtlusega tegeleda nii pealinnas kui Võrumaa paksude metsade vahel. Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor 3
Rubriik Eesti Eesti on kaasaegsete lahenduste maa Eesti Pindala: 45 227 km² Elanike arv: 1,3 mln Raha: euro Keeled: eesti. Levinud on ka vene, inglise ja soome keele oskus Eestit usaldavad mitmed rahvusvahelised institutsioonid, siin asub NATO küberkaitsekeskus ning Euroopa Liidu IT agentuur. Eesti kuulub Euroopa Liitu, OECD-sse, NATO-sse ning Schengeni viisaruumi. Eesti kuulub maailma juhtivate IT-riikide hulka. Siit on pärit Skype, GrabCAD ning mitmed innovatiivsed e-lahendused. Eestis tegutsevad 1300 töötajaga maailma juhtiv sidevõrguseadmete tootja Ericsson, Skandinaavia pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted, rahvusvahelised logistikaettevõtted nagu Kühne + Nagel, ja hulk teisi maailma tipptegijaid. Suhtlemine riigiasutuste või pankadega toimub suures mahus interneti teel ning eestlane on harjunud kiire elustiiliga, mida toetavad nutiseadmed. Uue ettevõtte asutamine interneti vahendusel võtab aega vaid 15 minutit. Suur majandusvabadus Eesti asub Heritage Foundation ja Wall Street Journali 2014. aasta majandusvabaduse indeksi edetabelis 11. kohal, edestades sellega näiteks USA-d, Suurbritanniat ja Soomet. e-eesti Eestis on kasutusel maailmas ainulaadne ID-kaardi süsteem, mis võimaldab kasutada laias valikus internetiteenuseid, näiteks: Ettevõtjaportaal (ettevõtlusega seotud asjaajamine) ettevotjaportaal.rik.ee e-maksuamet/e-toll www.emta.ee Patsiendiportaal (terviseandmed) www.digilugu.ee Online pangandus ID 99% pangatehingutest toimub interneti kaudu. 4
Investeeringuid soodustav liberaalne ettevõtluspoliitika Eestit iseloomustab: Eestis on juba aastaid liberaalne majanduspoliitika, mis väärtustab eraomandit ning kohtleb kõiki ettevõtjaid võrdselt. Riigi eesmärk on soodustada ettevõtlikkust ja uute töökohtade loomist ning tõsta ettevõtete konkurentsivõimet. majandusvabadus äri tegemise lihtsus haritud tööjõud eurotsooni kuulumine madal riigivõlg madal korruptsioonitase läbipaistev maksusüsteem ettevõtlussõbralik avalik sektor Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014 2020 eesmärk on kujundada Eestist Baltikumi, Põhjamaade ning Loode-Venemaa idufirmade keskus ja sobivaim riik suurkorporatsioonide arenduskeskustele Euroopas. Riiklikul tasandil on strateegia raames fookusesse võetud lõimumine rahvusvahelisse ärikeskkonda, eksport, ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ning transiit. Viimane tähendab, et Eesti on transiitsõlm Kesk-Euroopa turgudele ja läänepoolsete Euroopa Liidu liikmete jaoks sild Loode-Venemaale. Ettevõtjate huvisid arvestav maksustamine Kõiki ettevõtteid maksustatakse võrdselt ja ühesugustel alustel. Eesti trump on ettevõttesse reinvesteeritud kasumi maksuvabastus. Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. 5
Võrumaa Kolme riiki ühendav Võrumaa Soome Helsingi Peterburi Venemaa HELSINGI 338 km Tallinn Tartu TALLINN 253 km TARTU 71 km Võru PETERBURI 391 km MOSKV A 802 k m 26 km RIIA 2 Riia Läti Leedu V Moskva Valgevene õru maakond paikneb Eesti kaguosas, piirneb lõunast Läti Vabariigiga ja idast Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblastiga ning sobib seetõttu suurepäraselt rahvusvaheliseks äriks. Võru linn Võrumaa Võrumaa Pindala: 2305 km² Suurim linn: Võru Rahvaarv: 35 652 Geograafilisest asukohast tingituna on siinsel rahval aastasadade pikkune kogemus mõlemal ärisuunal tegutsemiseks. Need teadmised ja tagavad kiire ühenduse nii Eesti oluliste oskused on kasulikud praegugi. keskustega kui ka piirinaabritega. Tegemist on strateegiliselt mitmekülgse kohaga, Kauba teise riiki jõudmise muudab kiireks sest maakonda läbib Eesti pikim maantee, ja mugavaks ühtne piiriületuse ootejärjekorra pealinna Luhamaa piiripunktiga ühendav trass infosüsteem GoSwift. Eestis loodud ja mitmeid ning rahvusvahelised transpordikoridorid auhindu võitnud tarkvara aitab vältida tülikaid Via Estica, Riia-Pihkva maantee ning Riia - järjekordi maanteedel ja tarbetut ajakulu. Peterburi raudtee. Tartu Lennujaam asub Võrust Tänaseks on süsteem kasutusele võetud ka vaid 63 km kaugusel. Kõik need võimalused näiteks Venemaal, Soomes ja Leedus. 6
Ettevõtlust soosivad omavalitsused Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused soosivad ettevõtlust ning uusi investeeringuid, pakkudes igakülgset abi ja toetust. Sobivaid tootmis- või äripindu leiab nii maakonnakeskuses, Võru linnas, kui ka selle läheduses. Täiendavaid võimalusi pakuvad olemasolevad ja alles loodavad tööstusalad, mille kujundamisel saavad ka investorid sõna sekka öelda. Piirkonna eelised Võrumaa eelised on suur teadus- ja arenduspotentsiaal, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ning olemasolevad tööstusalad. Võrumaa tugevused Kõrge oskusteave ja kvalifitseeritud tööjõud Võrumaa Kutsehariduskeskus Eesti vanima ja suurima õppeasutuse, Tartu Ülikooli lähedus Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Rahvusvahelised maanteed (E77/E263) ja raudtee Riigi allasutuste kohalolek piirkonnas ja avalike teenuste kättesaadavus Turvaline ja looduslähedane elukeskkond Rikkalik kultuuripärand ja tugev kohalik identiteet Oma soodsa geograafilise asendiga oleme väravaks Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Andres Kõiv Võru Maavanem 7
Võrumaa Kvalifitseeritud tööjõud Võrumaa Kutsehariduskeskuses õpetatakse heal tasemel tehnika, turismi, toitlustuse, majutuse, kaubandus- ja ettevõtlusvaldkonna erialasid. Lisaks pakutakse ka täiend- ja ümberõpet, mis võimaldab kohanduda tööturu vajadustega. Koolis on kaasaegne õpikeskkond ning tehakse tihedat koostööd piirkondlike ettevõtetega, et tagada tänapäevast ja praktilist haridust. Hea näide on Võrumaa Kutsehariduskeskusesse loodud üleriigiline Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus. Vajalikku tööjõudu ja koostöövõimalusi pakuvad ka Võrust vaid 71 km kaugusel asuvad Eesti vanim (asutatud aastal 1632) ja suurim õppeasutus Tartu Ülikool (www.ut.ee) ning Maaülikool (www.emu.ee). Viimane keskendub seejuures eelkõige maaelu ja -majanduse valdkondadele. 8
Hea kogemus Võrumaa kui hinnatud töökeskkond Eestis on pendelränne väga levinud ja inimesed on valmis käima tööl kodust kaugemal. Võrumaa suurim tõmbekeskus on Võru linn, kus töötab kokku 4800 inimest, kellest 39% ehk 1875 inimest tuleb tööle muudest omavalitsustest. Eesti on suures ulatuses kaetud 2012. aastal laiendas oma tegevust Eestisse peamiselt Saksamaal tegutsev energiafirma Danpower. Ettevõte varustab oma kliente sooja, elektri ja jahutusega ning ettevõtte kliendibaas hõlmab nii tööstust kui ka elamurajoone. Ettevõttel on kokku ligi 400 töötajat ning 2013. aasta käive ulatus 155 miljoni euroni. Danpower Eesti AS-i põhitegevus on Võru linna varustamine keskkonnasõbraliku kaugküttega. 2013. aasta lõpus avas Danpower Eesti AS Võrus kõnekeskuse, mis teenindab peamiselt Saksamaal elavaid kliente nii telefoni, e-posti, faksi kui ka kirja teel. Tipptasemel tehnilised lahendused ja motiveeriv palk meelitavad ettevõttesse töötajaid kogu Eestist. Hinnatud spetsialistid leiavad Võrumaalt uue alalise elupaiga ning seovad oma tuleviku selle piirkonnaga. www.danpower.ee internetiühendusega, mis toetab kaugtöötamise võimalust. Kaugtöökeskuse põhimõttel tegutseb Võrus Danpower Eesti AS kõnekeskus. 949 740 Eesti Statistikaameti 2013. aasta andmetel on Võrumaal keskmine brutopalk madalam riigi keskmisest näitajast. See tähendab, et konkurentsivõimelist tasu pakkuvatel ettevõtetel on lihtsam leida soovitud tööjõudu. Keskmine brutopalk 2013 Eesti Võrumaa 9
Võrumaa Tugiteenused investorile Võrumaa omavalitsused on huvitatud investeeringutest ja töökohtade loomisest maakonda ning valmistavad ette tööstusalasid uute ettevõtet vastuvõtmiseks. Detailsemat infot leiab portaalist www.investinvoru.com ning kõigile küsimustele vastab investeeringute projektijuht aadressil info@investinvoru.com. Kodulehelt ja sealsete kontaktide kaudu leiate toetust, infot ja juhiseid järgmistes valdkondades: 1. tegevuse alustamine ning vajalike lubade hankimine; 2. konsultatsioonide pakkumine, sh äriplaani koostamine ja finantsnõustamine; 3. raamatupidamise korraldamine; 4. juriidiline nõustamine ja koolitused. Ettevõtluse alustamiseks Võrumaal saab küsida nõu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS, www.eas.ee) partnerilt Võrumaal, Võrumaa Arenguagentuurilt, (www.vaa.ee). EAS : tegeleb riiklikul tasandil võimaluste ja lahendustega, mis aitavad uut äri alustada ja kasvatada; pakub infomaterjale, nõustamist ja mentorprogramme; võimaldab taotleda erinevaid otsetoetusi. Kirjuta meile: info@investinvoru.com Vaata lisa: www.investinvoru.com 10
Innovatsioon kompetentsikeskusest Puidutöötlemise ja mööblitootmisega tegelevate ettevõtete arengu toetamiseks on Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde loodud Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus (PMKK). Keskus võimaldab viia läbi uuringuid, testida uusi tooteid, leida koostööpartnereid ja eksperte. PMKK ühendab avalikku sektorit, puidutöötlemise ja mööblitootmisega tegelevaid ettevõtteid, haridus- ja teadusasutusi ning teiste sektorite ettevõtteid, moodustades võrgustiku, mis koondab parimaid teadmisi ja oskusi materjalide kasutamise tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja tootearenduse valdkonnas. Puidutöötlemise ja mööblitootmise valdkonna arendustegevuse põhisuund on puittoodete viimistlemine kaasaegsete ja keskkonnasäästlike viimistlusmaterjalidega (vesialuselised viimistlusmaterjalid, õlid, vahad). Tootearenduse ja tootmisefektiivsuse valdkonna põhisuund on pakkuda ettevõtetele abi arendustegevuse ja juhtimise parendamiseks. PMKK tugi ettevõtetele: Kagu-Eesti puiduklaster Kagu-Eesti puiduklaster ühendab Kagu-Eesti puidutöötlejaid ja mööblitootjaid. Klastri eesmärgiks on koostöö tootearenduse ja ekspordi valdkonnas. tootearendusprojektid ettevalmistusest kuni prototüüpide valmistamiseni; turundusalane nõustamine ja abi turustusprojektide elluviimisel; ettevõtte nõustamine kaubamärgi arendamisel; tootmise juhtimise alane nõustamine ja tegevuskavade väljatöötamine efektiivsuse tõstmiseks. Rohkem infot PMKK kodulehelt: pmkk.vkhk.ee Rohkem infot: www.puiduklaster.ee 11
Tööstused Rubriik Puidu- ja mööblitööstus Kogu Eestis katab mets 48% maismaast. Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal kogu raiemaht 8 153 000 tihumeetrit, optimaalseks peetakse aga 12 15 miljonit tihumeetrit aastas. Seega on tegemist suure potentsiaaliga ärivaldkonnaga. Puidu- ja mööblitööstuse jaoks on kohapeal olemas ka kvalifitseeritud tööjõud. Enamik regiooni arengule suuremat mõju avaldavaid ettevõtteid tegutseb just selles sektoris (AS Toftan, AS Antsla-Inno, AS Barrus, AS Wermo, Anro PT OÜ). Metsa- ja puidutööstus on läbi aegade olnud Võrumaa jaoks oluline seoses kohapealse tooraine hea saadavusega. Metsa Võrumaal jagub ja ettevõtlus selles vallas pakub palju eduvõimalusi. Metsaga on kaetud 47,6% Võrumaast. Kõige enam levinud puuliigid on mänd, kuusk ja kask. Eesti Keskkonnainfo andmetel realiseeriti 2012. aastal Võrumaal 480 472 m³ puitu. Hektarit 2500 2000 1500 1000 500 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Lageraie pindala Metsa uuendamine Metsandus Võru maakonnas, 2003-2013 Allikas: Eesti Statistikaamet 12
Silmapaistev näide sektorist: Toftan Rootsi omanikeringiga Toftan on Eesti suuruselt teine saetööstus ja Baltikumis kolmas saeveski. Toodetakse nii männi- kui ka kuuse saematerjali, millest valmivad näiteks maavärinakindlad majad Jaapanis, majad ja mööbel Põhja- Aafrika riikides, ehituskonstruktsioonid Euroopas, akna-ja uksekomponendid ning sildade ja hoonete talad Eestis. AS Toftan on asutatud 1995. aastal, mil Kesk-Rootsist Toftani külast toodi Lõuna-Eestisse, Sõmerpalu valda vanasse kartulihoidlasse kasutatud saeveskitehnoloogia. Saeveskist, mille tootmismaht Rootsis oli 35 000 m³ aastas, on aastatepikkuse töö ja investeerimise tulemusena saanud arvestatav tegija puidutööstuses. Aastal 2012 oli ettevõtte tootmismahuks juba 200 000 m³ saematerjali. AS Toftani klientideks on puidutöötlemisettevõtted Eestis ja 24 välisriigis kogu maailmas. Ettevõte annab tööd 125 inimesele ning 2013 aasta käive oli 42,5 mln eurot ja kasum 5,8 mln eurot. Müügitulust moodustas 53% eksport. Kontakt: toftan@toftan.ee, +372 782 7800, www.toftan.ee Teised edukad ettevõtted: AS Barrus Kontakt: info@barrus.ee, +372 785 0700, www.barrus.ee Tegevusalad: liimpuitmaterjali valmistamine ukse- ja aknatootjatele Töötajaid: 185 Käive/kasum (2012): 20,5 mln / 1,9 mln Eksporditurud: Holland, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Poola AS Wermo Kontakt: wermo@wermo.ee, +372 786 8115, www.wermo.eu Tegevusalad: mööbli tootmine. Põhiline toodang on valmistatud spoonitud, lamineeritud ja pressitud (MDF) plaatmaterjalist. Täispuidust kasutatakse kaske, tamme ning mändi. Töötajaid: 61 Käive/kasum (2013): 2 mln / 0,11 mln Eksporditurud: Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Inglismaa. Anro PT OÜ Kontakt: anro@anro.ee, + 372 786 4758, www.anro.ee Tegevusalad: kase- ja tammepuidust pehmemööbli detailide tootmine Töötajaid: 30 Käive/kasum (2012): 1,26 mln / 0,07 mln Eksporditurud: Soome, Leedu, Läti RMK Riigimetsa majandamisega tegeleb Eestis Riigimetsa Majandamise Keskus (www.rmk.ee), kes hoolitseb selle olulise ressursi kasvatamise, kasutamise ja kaitsmise eest. RMK teenib tulu riigikassasse. Antsla-Inno AS Kontakt: antslainno@pohjanmaan.ee, www.pohjanmaankaluste.com Tegevusalad: pehmemööbli tootmine Töötajaid: 204 Käive/kasum (2013): 13,56 mln / 0,17 mln Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome, Slovakkia, Bulgaaria 13
Tööstused Toiduainetööstus Eestis on toiduainetööstus töötleva tööstuse oluline haru ja võrreldes teiste allharudega üks stabiilsemaid. Aastal 2012 läks toodangust ekspordiks 36% ning toiduainetööstuse osatähtsus kogu tööstustoodangus oli 11%. Võrumaal tegutsevad ettevõtted pakuvad liha-, piima- ja pagaritooteid. Olulisel kohal on ka joogitööstus ning puuviljade, marjade ja köögiviljade kasvatamine. Võrumaa sobivust toiduainete tootmiseks illustreerivad kõige paremini Cristella ja Valio Eesti AS, kes annavad maakonnas tööd enam kui 300 inimesele ning nende ettevõtete käive ulatus 2012. aastal kokku ligi 100 miljoni euroni. mln 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Müük Eksport Toiduainetööstuse müük ja eksport. Allikas: Eesti Statistikaamet 14
Silmapaistev näide sektorist: Cristella VT OÜ Cristella VT OÜ on Eesti ja Baltimaade suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja ning Võru linna suurim tööandja. Seega võib Võru linna pidada nii Eesti kui ka Baltimaade pagaripealinnaks. Edu taga on pidev arendustegevus. 2004. aasta sügisel paigaldati tehasesse uus sügavkülmutatud pagaritoodete liin ja alustati sügavkülmutatud pagaritoodete müüki Lätti, Leetu, Poola ja Soome. Lisaks valmis 2010. aasta detsembris uus külmutatud väikesaia tootmisliin. Pidev areng ja tulevikku suunatud pilk tähendab, et ettevõte on alati avatud uutele ideedele ja rakendab neid tootmises, tuginedes Põhjamaade inimeste maitse-eelistustele. See seletab ka Cristella toodete sõprade arvu jätkuvat kasvu. Ettevõttes töötab ligi 200 inimest ja aastal 2013 toodeti 5 805 780 kg pagaritooteid. Cristella VT OÜ käive oli 15,3 mln eurot. Kontakt: cristella@cristella.ee, +372 786 6800, www.cristella.ee Teised edukad ettevõtted: Valio Eesti AS Kontakt: valio@valio.ee, +372 628 5700, www.valio.ee Tegevusalad: piimatoodete ja juustude tootmine Töötajaid: 350 Käive/kasum (2013): 76,48 mln / 1,95 mln Eksporditurud: Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Belgia, Taani Arke Lihatööstus AS Toiduainetööstuse tootmismahud Võrumaal oli põllukultuuride kasvupind 2013. aasta andmetel kokku 30 506 ha, kust saadi kogusaagiks 49 556 tonni teravilja, 14 154 tonni kartulit, 5519 tonni rapsi- ja rüpsiseemneid ning 4705 tonni avamaa köögivilja. Lihatoodang oli 1112 tonni ning piimatoodang 25 633 tonni. Oma kaubamärk Alates 2010. aastast on Võrumaal kasvatud või valmistatud toiduainetele ja toodetele võimalik taotleda kohaliku toidu kaubamärki UMA MEKK. Selle kaubamärgi all korraldatakse koolitusi ja laatasid ning osaletakse ka messidel. UMA MEKK-i kaubamärk on seni omistatud enam kui 70-le tootele. http://voruleader.ee/uma-mekk Kontakt: info@arke.ee, +372 797 0514, www.karni.ee Tegevusalad: sea- ja veislihatooted, toitlustamine Töötajaid: 110 Käive/kasum (2013): 8,7 mln / 0,5 mln Eksporditurud: Soome, Šveits AS Linda Nektar Kontakt: info@lindanektar.ee, +372 785 5768, www.lindanektar.ee Tegevusalad: Pakendamata õuna- ja pirniveini ning siidri tootmine joogitööstustele Töötajaid: 13 Käive/kasum (2013): 3,66 mln / 0,82 mln Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome, Taani Taarapõllu Talu OÜ (Edgar Kolts FIE) Kontakt: info@taarapollu.ee, +372 5919 0227, www.taarapollu.ee Tegevusalad: puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmine ning töötlemine Töötajaid: 6 Käive (2012): 0,44 mln Eksporditurud: Soome, Taani, Läti, Venemaa, Belgia, Rootsi 15
Tööstused Metalli- ja masinatööstus Metallitööstusel on juba aastakümneid kandev roll nii Eesti kui Võrumaa majanduses. Valdkonnas tegutseb kogu riigis rohkem kui tuhat ettevõtet ja töötab enam kui 11 000 inimest. Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel prognoositakse pikemas perspektiivis metallitööstuses jätkuvat tootmismahtude kasvu, mille peamine vedur on eksport. Aastal 2012 eksporditi 55% metalltoodetest ning peamine ekspordiartikkel oli metallkonstruktsioonid. mln 1200 1000 800 600 400 200 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tõusuteel on ka masinatööstus, mille müügimaht ületas 2013. aastal 300 miljoni euro piiri. Kasvu vedajaks on peamiselt välisturud ning eksport. Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt suureneb ka müük siseturule. Eestis tegutseb umbes 150 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat ning masinatööstus on esindatud peaaegu igas riigi piirkonnas. Võrumaal valmivad nii teisaldus- ja tõsteseadmed, mida tarnitakse Euroopa, Ameerika ja Aasia riikidesse kui ka Skandinaavia ja Euroopa võidusõidumeeskondade staabi- ja remondimasinad. Metallitööstusele annab hoogu juurde hea logistiline asukoht ja tooraine kättesaadavus. Täiendav pluss on ka masina- ja metallitööstusega seotud erialade õpetamine Võrumaa Kutsehariduskeskuses. Müük Metallitööstuse müük ja eksport. Allikas: Eesti Statistikaamet Eksport Metallitööstuse suurimad ettevõtted Võrumaal on AS Rauameister, AS Lapi MT, AS VG Holding ja AS Võru Hallid. 16
Silmapaistev näide sektorist: Rauameister Soome investoritele kuuluv AS Rauameister tegutseb Eestis alates 1996. aastast. Kiiresti arenev metallitöötlemisettevõte on tootmisvõimsust aastaaastalt suurendanud ning neil on tänaseks keevitus-, metalli liivapuhastus-, värvimis- ja montaažitsehh. Maailma eri paikade koostööpartneritega ettevõtte põhitoodang on metallist hakkepuidu, turba ja lubja transportöörid energiakeskustele ja puidutöötlemisettevõtetele. Valmivad tooted on hea kvaliteediga ning hinnatud ka väljapool Eestit. Ettevõte teeb koostööd kõrgelt hinnatud tehnoloogiliste liinide valmistajatega nagu Raumaster Oy, Foster Wheeler Co. ja Andritz Oy. AS Rauameister on tarninud ja tarnib oma tooteid Euroopa, Ameerika ja Aasia riikidesse. 2012. aastal oli ettevõtte käive 7,2 mln ning kasum 0,84 mln eurot. Tööd antakse peaaegu sajale inimesele. Kontakt: Harri.Rantala@rauameister.ee, +372 782 6716, www.rauameister.ee Teised edukad ettevõtted: AS Lapi MT Kontakt: info@lapimetall.ee, +372 786 8640, www.lapimetall.ee Tegevusalad: metalltoodete ja -seadmete ning metallkonstruktsioonide tootmine Töötajaid: 50 Käive/kasum (2013): 1,55 mln / 0,08 mln Eksporditurud: Soome, Rootsi VG Holding AS Kontakt: info@vg.ee, +372 782 0626, www.vg.ee Tegevusalad: metallpindade galvaaniline katmine (tsinkimine, anodeerimine, elektropoleerimine ja must oksüdeerimine) Töötajaid: 12 Käive/kasum (2013): 0,37 mln / 0,09 mln Eksporditurud: Läti, Venemaa AS Võru Hallid Kontakt: as.vqruhallid@neti.ee, +372 783 0720, http://hallid.ee Tegevusalad: teraskonstruktsioonide ja moodulite tootmine ja paigaldamine ning terasprofiilide müümine Töötajaid: 20 Käive/kasum (2013): 0,67 mln / 0,03 mln 17
Tööstused Logistilised võimalused Eestil on kõik eeldused olla Põhja-Euroopa logistikakeskus, mida ümbritseb 300 miljoni elanikuga turg. Kõigi nende tarbijateni on võimalik jõuda Eestist 48 tunni jooksul, kasutades siinsete ettevõtete logistikateenuseid, jaotuskeskuseid, tööstusparke ja taristut. Mere transport; 1911 Raudtee transport; 43680 Võrumaa asukoht on logistiliselt soodne rahvusvahelise äri tegemiseks. Peamised transpordi- ja logistikakanalid on Võrumaad läbivad Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee ning rahvusvahelised transpordikoridorid Via Estica, Riia-Pihkva maantee ja Riia-Peterburi raudtee. Võru maakonnas Luhamaal asub Eesti- Venemaa piiripunkt ning kaugele ei jää ka Tartu Lennujaam. Hetkel tegutseb piiri vahetus läheduses kaks ettevõtet (Collade OÜ ja MTÜ ERAA oma äriettevõtetega) kes tegelevad piiriületusega otseselt seotud teenuste pakkumisega. Maanteetransport; 33131 Eesti transpordiettevõtete kaubavedude statistika 2013 (tuhat tonni). Allikas: Eesti Statistikaamet Kõik see loob tugeva põhja transpordi- ja logistikasektori arenguks. Võrumaal ei jää ükski kaup seisma. Kaupade kiire liikumise tagavad Võrumaal OÜ Plangi Trans, OÜ Võru Trans ja Haugas Transport OÜ. 18
Silmapaistev näide sektorist: OÜ Plangi Trans 1997. aastal. asutatud ekspedeerimis- ja transpordifirma OÜ Plangi Trans põhitegevuseks on eestisiseste ja rahvusvaheliste transporditeenuste pakkumine peaaegu kõikidesse Euroopa riikidesse. Lisaks sellele teostab ettevõte veoautode ja sõiduautode ostu, müüki, remonti ja hooldust. Edukas Võrumaa ettevõte pakub hetkel tööd 65 inimesele ja organisatsiooni omandis on 70 veoautot. Alates 2000. aastast on firma Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni liige ning aastast 2003 omab TIR-veoluba. OÜ Plangi Trans käive oli 2013 aastal 2,95 mln eurot. Kontakt: info@plangitrans.ee, 372 786 8693, www.plangitrans.ee Teised edukad ettevõtted: OÜ Võru Trans Kontakt: vorutrans@vorutrans.ee, +372 782 8277, www.vorutrans.ee Tegevusalad: rahvusvahelised kaubaveod Töötajaid: 91 Käive (2013): 4,15 mln Eksporditurud: Saksamaa, Soome, Austria, Venemaa Haugas Transport OÜ Kontakt: info@haugastransport.ee, +372 504 1035, www.haugastransport.ee Tegevusalad: rahvusvahelised kaubaveod Töötajaid: 32 Käive/kasum (2013): 1,96 mln / 0,06 mln Eksporditurud: Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari Eesti Logistikaklaster Valdkonna arendamiseks on Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni eestvedamisel ellu kutsutud Eesti Logistikaklaster, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas. www.transit.ee 19
Tööstused Plastitööstus Plastitööstusel on kaasaegses majandussüsteemis kasvav roll. Ka Eestis on see valdkond teinud viimastel kümnenditel läbi kiire arengu nii tehnoloogias kui ka toodete turustamises, mille tulemusena pakutakse Baltikumi parimat taset. Eestis on esindatud kõik põhilised plastide töötlemise tehnoloogiad survevalu, kile- ja profiiliekstrusioon, pneumovormimine, rotatsioonvalu, vaakumvormimine, mehaaniline töötlemine, vahttoodete vormimine ja sardplasttoodete valmistamine. mln 350 300 250 200 150 100 50 0 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Müük Eksport Plastitööstuse müük ja eksport. Allikas: Eesti Statistikaamet Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet, millest edukaimad on paindlikud, kaasaegset tehnoloogiat kasutavad ja välisturundust väärtustavad organisatsioonid. Valdkonna tulevik on tugevalt seotud ekspordiga ja ka praegu liigub valdav osa toodangust välismaale. Eesti Statistikaameti andmetel on plasti ja plasttoodete eksport viimasel neljal aastal jõudsalt kasvanud ja jõudnud 226,8 miljonist (2010) 307 miljonini (2013). Võrumaal toodetut kasutatakse näiteks Bombardier mootorsaanide ja Soome riigiraudteel sõitvate rongide istmete valmistamisel. Võrumaal tehtavate elastomeerist sahaterade abil hoitakse talviseid teid lumevabana Eestis, Skandinaavias ja mujal Euroopas, ning maakonnas toodetavaid plastaknaid müüakse edukalt Euroopa turgudel. Võrumaa suurimad plastitöötlemisega tegelevad ettevõtted on Estelaxe OÜ, Polüpakend OÜ ja Rehpol AS. 20
Silmapaistev näide sektorist: Estelaxe OÜ Estelaxe OÜ asutati 2008. aastal ning see põhineb täielikult Eesti erakapitalil. Veel üsna noor ettevõte on välja kasvanud piirkonnas tunnustatud metallifirmast Lapi MT. Estelaxe OÜ alustas istmepatjade polsterdamisega ning on tänaseks jõudnud vaakum-kuumutusmeetodil ABS- ja HDPE-plaatidest ning elastomeerist detailide valmistamiseni. Lisaks elastomeerile kasutab ettevõtte tootmises ka pehmevahtu ja plastmassi. Neist valmistatakse nii lumesahaterasid, selja- ja peatugesid, patju ja madratseid kui ka lumekelgu- ja rongiistmeid. Ettevõtte tooteid kasutavad näiteks Eesti kaitsevägi ning Soome riigiraudtee. Estelaxe annab tööd 35 inimesele ning müüb 95% oma toodangust Soome. Ettevõtte käive oli 2013. aastal 2,3 mln ning kasum 0,1 mln eurot. Kontakt: info@estelaxe.ee, +372 505 2877, www.estelaxe.ee Teised edukad ettevõtted: Polüpakend OÜ Kontakt: polypakend@hot.ee, +372 785 5211, www.polypakend.ee Tegevusalad: erineva otstarbe ja konstruktsiooniga pakendite tootmine Töötajaid: 13 Käive/kasum (2013): 1,08 mln / 0,08 mln Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome RehPol AS Kontakt: rehpol@rehpol.ee, +372 600 3737, www.rehpol.ee Tegevusalad: PVC-profiilidest valmistatud plastakende ja -uste ning puit- ja puitalumiiniumakende tootmine Töötajaid: 30 Käive/kasum (2012): 1,9 mln / 0,2 mln Eksporditurud: Rootsi, Soome, Norra, Belgia, Šveits, Saksamaa, Venemaa Eesti Plastitööstuse Liit Eesti juhtiv plastitööstust toetav katusorganisatsioon, mis ühendab plasti alal tegutsevaid ettevõtteid ja esindab nende huve nii Eestis kui ka mujal maailmas. Organisatsiooni peamised eesmärgid on: ühiste koostööprojektide arendamine; ühised turu-uuringud; toodete ja materjalide alased uuringud; tootmisalaste koolituste korraldamine; messikülastused ning välisreisid. Vaata lisa: www.plast.ee 21
Tööstused Kergetööstus Kergetööstuse valdkonnas on Eestis olulisel kohal rõivaste ning jalatsite valmistamine. Ühes kangastega moodustasid nad 2013. aastal Eesti Statistikaameti andmetel 8.1% jaemüügi osatähtsusest. Rõivaste tootmisega tegeleb Eestis rohkem kui 400 ettevõtet ning sektor pakub tööd umbes 6000 inimesele. Eesti rõivatööstuse eksporditurgudest on suurimad Soome, Rootsi, Läti, Norra ja Saksamaa ning riigist välja suunatud kaubavoo maht oli 2013. aastal rohkem kui 100 miljonit eurot. Võrumaal toodavad jalatseid ja rõivaid mitmed ettevõtted. Kogemused, pidev tootearendus ja tehnoloogiline ajaga kaasas käimine võimaldavad neil olla arvestatavateks koostööpartneriteks nii Eesti kui ka välisriikide organisatsioonidele. OÜ Abrises valminud kaup jõuab Balti turgudele, Põhjamaadesse ja mujalegi. Võrumaal tegutsevast Riticost on kujunenud aastatega üks suurimaid sisetaldade tootjaid Ida-Euroopas. Enam kui 20-aastase kogemusega Nancotex Eesti OÜ loob riideid nii lastele kui ka täiskasvanutele ning ekspordib oma toodangut Skandinaavia riikidesse. OÜ Hamery edukat tegutsemist rõivaturul kinnitab koostöö tuntud kaubamärkidega nagu Seppälä, Lindex ja Halens. Silmapaistev näide sektorist: OÜ Abris Võru jalatsivabriku ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi esimesse poolde kui linnas hakati nahka parkima. Jalatseid tehakse seal 1960. aastast ning 1993. aastast kannab rahvakeeli nahavabrik AS Abrise nime. Ettevõte tegeleb pidevalt tootearendusega, mille lõppeesmärgiks on luua mugavaid kvaliteetseid jalatseid, mis arvestavad inimeste soovide ja keskkonna eripäradega. Toodete valmimisel kasutab AS Abris naturaalnahka ja kaasaegseid kandjasõbralikke materjale ning mitmeid turvaelemente. Selle tulemusena pakub ettevõte laia valikut nii töö- kui tänavajalatseid. Valikust leiab üle 100 nimetuse alates sussidest kuni saabasteni ning paljud neist on Soome Tervishoiu Instituudis läbinud ka CE kvaliteedikontrolli. Abris valmistab allhanke korras jalatseid ka Skandinaavia turule, mis tähendab, et näiteks Soomest ostetud jalavari võib olla sündinud Võru tehases. Kontakt: info@abris.ee, +372 782 4040, www.abris.ee 22
Tööstusalad Investeeri Võrumaale Võrumaa tööstusalad ootavad nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke ettevõtteid. Tööstusalade väljaarendamise eeltöödena on kuue tööstusala kohta valminud: teostatavuse ja tasuvuse analüüs ning turundusplaan; detailplaneeringud. Tööstusalade arendamisega luuakse pikas perspektiivis alus kuni 100 ettevõtte tekkeks ning kuni 1000 täiendava töökoha loomiseks. Alade arendamine ja turundus toimub ühtse juhtimise alusel tihedas koostöös omavalitsustega. Tööstusalade positsioneering Võrusoo Misso Väimela Kobela Vastseliina Rõuge Puidutööstus P P P P Metallitööstus P P P Ehitusmaterjalitööstus P P Toiduainetetööstus P P P P Elektroonikatööstus P Tekstiilitööstus P Logistika P Põllumajandus P P P Transport P P Masinatööstus P 23
Tööstusalad Laienda oma äri Võrusoo tööstusalal Võru linn Võrusoo Tööstusala asukoht Võrumaal Teised ettevõtted Võru linnas Võrusoo asub piirkonna suurimas linnas Võrus ning on osa juba edukalt tegutsevast tööstuspiirkonnast, kus opereerivad mitmed suurettevõtted nagu mööblitootmisele keskenduv Wermo ja toiduaineid valmistav Valio. Ümbruses asuvad kõik linna olulised tootmisettevõtted ning tööstusala areneb jõudsalt. Arengut toetab ka hea tööjõu kättesaadavus ning äritegemise alustamiseks sobiv infrastruktuur. Ettevõtete arv: 900 Valdkonnad: hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, metallitööstus, põllumajandus, metsamajandus, toiduainetööstus, plastitööstus, logistika, mööblitööstus jpm. Võrusoo eelised Tööjõu hea kättesaadavus. Sidevõrgustiku hea olukord. Hästi arenenud kommunaalteenuste võrgustik. Soojatrassi projekt ja katlamaja lähedus. Hea majandusgeograafiline asukoht keskuses. Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus. Võrusoo tööstusalale on eelkõige oodatud ettevõtted, mis tegutsevad toiduaine-, elektroonika- ja tekstiilitööstuse valdkonnas. Võrusoo tööstusala pindala on 39,4 ha ja sinna on kavandatud 32 krunti kogupindalaga umbes 220 360 m². Kruntide suurused varieeruvad 4000 m² kuni 20 000 m². Võrusoo tööstusala asub juba ennast tõestanud Võru tööstuspiirkonnas ning sealsete ettevõtete käsutuses on regiooni suurima linna taristu, kvalifitseeritud tööjõud ja teotahtelised inimesed. Võru linnapea Anti Allas, 2014 24
VÕRUSOO Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid omavahel liidetavad. Detailplaneeringud ja ehitusload 25
Tööstusalad Laienda oma äri Misso tööstusalal Võru linn Misso Tööstusala asukoht Võrumaal Misso tööstusala asub Misso vallas, Võru maakonna kaguservas otse Venemaa Föderatsiooni piiri ääres ning jääb Riia- Pihkva-Peterburi ning Tallinn-Pihkva-Moskva transpordikoridoride ristumisala vahetusse lähedusse. Misso tööstusala eelis on Luhamaa piiripunkti lähedus, mis muudab piirkonna atraktiivseks eelkõige logistikaga seotud äridele. Esimeses etapis arendatava tööstusala suurus on 28 ha, kuhu on kavandatud 19 krunti kogupindalaga umbes 212 250 m². Kruntide suurused varieeruvad 5000 m² kuni 19 000 m². Teised ettevõtted Misso vallas Ettevõtete arv: 65 Valdkonnad: põllumajandus, metsamajandus, ehitus, toiduainetööstus, mööblitööstus, teenindus. Misso eelised Majandusgeograafiliselt atraktiivne asukoht olulises transpordikoridoris ning Schengeni piiripunkti vahetus läheduses. Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus. Luhamaa logistikakeskuse asukoht ja planeering on hästi läbimõeldud. Illimar Paul, Eesti Logistikaklastri arendusjuht Misso valda on sajandeid läbinud kaubateed. Siin põimuvad erinevad kultuurid ja traditsioonid, mis on andnud suuri kogemusi kauplemiseks, koostööks ning üksteise mõistmiseks. Misso vallavanem Lembit Sikk, 2014 26
MISSO Riia-Pihkva mnt Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid omavahel liidetavad. Detailplaneeringud ja ehitusload 27
Tööstusalad Laienda oma äri Väimela tööstusalal Väimela Võru linn Tööstusala piirab lääneservast Võru-Põlva Tööstusala asukoht Võrumaal tugimaantee, mis on hea pinnakattega ning piisavalt lai tööstusliku toodangu veoks. Ühendus on Tallinna-Luhamaa põhimaanteega. Võru linna vahetus läheduses asuvas Väimela tööstusalas on eelkõige oodatud ettevõtted, kes tegutsevad puidu-, metalli-, ehitusmaterjalitööstuse ning masinaehituse valdkonnas. Teised ettevõtted Võru vallas Ettevõtete arv: 1180 Valdkonnad: hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, metallitööstus, põllumajandus, metsamajandus, toiduainetööstus, plastitööstus, logistika, mööblitööstus jpm. Lähedal on Võrumaa Kutsehariduskeskuse tehnomaja-laboratoorium, kus õppurid omandavad praktilisi oskusi puidu ja metallide töötlemise, mehhatroonika, infotehnoloogia süsteemide ja puhastusteeninduse vallas. Tehnomajas toimub regulaarne õppetegevus. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium planeerib naaberkrundile tulevikus kutsehariduskeskuse edasist laiendamist. Väimela tööstusala suurus on kokku 27,5 ha ja see asub ehituseks sobival väga tasasel looduslikult lagedal pinnal. Ettevõtluseks mõeldud piirkond on rajatud kunagise farmi territooriumile. Väimela tööstusalale on kavandatud 19 krunti kogupindalaga umbes 191 564 m². Kruntide suurused jäävad vahemikku 5000 m² kuni 28 000 m². Lisaks asub ala vahetus läheduses metallkonstruktsioone valmistav ettevõte AS Rauameister. Umbes 1 km kaugusel asub betooni ja betoonelemente tootev Koido Tootmine OÜ. Väimela eelised Aluspinna hea ehitatavus. Sidevõrgustiku hea olukord ning arenguvõimalused. Tööjõu lähedus ning lihtne kättesaadavus. Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus. Koolmeistri (10/0,4kV) alajaama vaba võimsus 1MW. Lähedal puurkaev (deebit 4,2 l/s). Võru vallas asub üle tuhande ettevõtte, mis võivad osutuda teie ärile kasulikuks. Kohalikud koostööpartnerid ja rahvusvahelised plaanid panevad teie investeeringu kasvama. Võru vallavanem Georg Ruuda, 2014 28
VÄIMELA Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid omavahel liidetavad. Detailplaneeringud ja ehitusload 29
Tööstusalad Laienda oma äri Kobela tööstusalal Kobela Võru linn Tööstusala asukoht Võrumaal Kobela tööstuala asub Antsla vallas, maakonnakeskusest 38 km kaugusel. Läheduses paiknevad mööblitootmisele keskenduv AS Antsla-Inno, transpordiettevõte OÜ Sän & Män ning kääritatud jooke tootev AS Linda Nektar. Kobela aleviku tööstusala pindala on 7 ha. See on Valga maantee äärsel tasasel ja lagedal alal. Kobela tööstusalale on eelkõige oodatud ettevõtted, mis tegutsevad puidu- ja toiduainetööstuse ning transpordi ja põllumajanduse valdkonnas. Piirkond sobib hästi väiksematele arendustele. Kobela tööstusalale on kavandatud 7 krunti kogupindalaga umbes 50 460 m². Kruntide suurused varieeruvad 5000 m² kuni 10 000 m². Teised ettevõtted Antsla Vallas Ettevõtete arv: 280 Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, transport. Kobela eelised Linda alajaama (110/10 kv) lähedus. Ala vahetus läheduses on toimivad ettevõtted. Suhteliselt madal investeeringuvajadus. Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus. Antsla vallast 80 km kaugusel asub Eesti suurim ülikool ja 35 km kaugusel Võrumaa Kutsehariduskeskus. Rakenda see potentsiaal oma ettevõtte arengusse. Antsla vallavanem Merike Prätz, 2014 30
KOBELA Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid omavahel liidetavad. Detailplaneeringud ja ehitusload 31
Tööstusalad Laienda oma äri Vastseliina tööstusalal Võru linn Vastseliina Tööstusala asukoht Võrumaal Vastseliina tööstusala asub Vastseliina vallas, mis jääb Võru linnast ligi 23 km kagusele Võru-Luhamaa maantee äärde. Ala vahetus läheduses tegutseb puidutööstusele ja logistikale keskenduv AS Förmann NT. Vastseliina tööstusala on 15 ha suurune ning eelkõige on sinna oodatud ettevõtted, mis tegutsevad puidu-, metalli-, toiduaine-, ehitusmaterjalitööstuse ning põllumajanduse valdkonnas. Vastseliina tööstusalale on kavandatud 9 krunti kogupindalaga umbes 78 571 m². Kruntide suurused varieeruvad 6000 m² kuni 12 000 m². Teised ettevõtted piirkonnas Ettevõtete arv: 155 Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, kalandus, elektritööd, ehitus, metallitööstus, mööblitööstus. Vastseliina eelised Vastseliina (35/10 kv) alajaama lähedus. Olemasolevad, tegutsevad ettevõtted. Tööstusala traditsioon. Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus. Vastseliinast leiate silmapaistvad võimalused puidu- või metalliäri edendamiseks. Saavutage edu just siin. Vastseliina vallavanem Raul Tohv, 2014 32
VASTSELIINA Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid omavahel liidetavad. Detailplaneeringud ja ehitusload 33
Tööstusalad Laienda oma äri Rõuge tööstusalal Võru linn Rõuge Tööstusala asukoht Võrumaal Rõuge tööstusala asub Rõuge alevikus, mis on Võru maakonna keskmes paiknev asula. Piirkond jääb Võru linnast umbes 15 km lõunasse ning on Võru maakonna kuue asfaltkattega tugimaantee ristumispaik. Rõuge kavandatava tööstusala suurus on 4 ha ning sinna on oodatud eelkõige ettevõtted, mis tegutsevad puidutööstuse, metallitööstuse ning põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas. Kvalifitseeritud tööjõudu saab kaasata Võru vallast ja Võru linnast. Ala lähistel asuvad kaks suuremat ettevõtet saematerjali tootja Trendwood OÜ ning pagaritöökoda Võru Sako OP. Piirkonna tugevus on ka kohalik omavalitsus, kus mõeldakse suurelt ja tegutsetakse targalt. Näiteks rajatakse Rõugesse ettevõtlushotell, mis pakub kiiresti tegevuspinda vajavatele organisatsioonidele sobivaid ruume. Rõuge tööstusalale on kavandatud 6 krunti kogupindalaga umbes 27 244 m². Kruntide suurused varieeruvad 3000 m² kuni 6000 m² ja sobivad hästi väiksemamahulisteks arendusteks. Teised ettevõtted piirkonnas Ettevõtete arv: 180 Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, kalandus, ehitus, pagaritööstus, briketi tootmine. Rõuge eelised Projekteeritud soojatrass ja olemasolev katlamaja Uus reovepuhasti ja rekonstueeritud torustrik Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus. Rõuge asub Eesti ilusaimas kohas. Oleme loonud võimalused väikese ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. Trehvämi Rõugõn! Rõuge vallavanem Tiit Toots, 2014 34
RÕUGE Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid omavahel liidetavad. Detailplaneeringud ja ehitusload 35
Võrumaa Võrumaa koht elamiseks ja puhkamiseks Lisaks ärivõimalustele meelitab Võrumaa ka oma inimestega ja rabab loodusega. Omanäolist loodust iseloomustavad kuppelmaastik, metsad, vaiksed järved ja puhtad rabad. Siin asub Baltimaade kõrgeim punkt Suur Munamägi, Haanjamaa looduspark, Paganamaa maastikukaitseala ja Karula rahvuspark. Kohaliku rahva iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sõnad lahke, abivalmis ja sõbralik. Siinkandi inimesed on avatud ja jutukad ning hoiavad kokku. Võrumaad külastades võtad kindlasti kaasa mõne ainulaadse kogemuse. liikumiseks. Hea transpordiühendus tagab sujuva kodutee ning mitmekülgne huvitegevus lastele tegevuse kooliväliseks ajaks. Aktiivne eluviis on Võrumaal au sees. Keha ja vaimu eest hoolitsevad spordikeskused oma kergejõustikuareenide, palliväljakute ja staadionitega. Liikuma kutsuvad suusaja terviserajad, tennise-, jalgpalli- ja korvpalliväljakud ning rulapargid. Võrumaal toimuvad nii Lõuna-Eesti olulisemad spordiüritused, kui ka riikliku ja rahvusvahelist tähtsust omavad võistlused. Head koolid ja spordivõimalused Võrumaa pakub mugavat ja turvalist elukeskkonda tervele perele. Nooremad leiavad sobiva lasteaiakoha või kooli haridusteel edasi 36 Euroopa suurim motokrossi sisehall: www.adrenalinarena.com Spordibaasid: www.spordikool.voru.ee Foto: Grete Rõõm
Maitsev toit Öeldakse, et Võrumaa toidul on ikka uma mekk man ehk oma maitse, mis tähendab, et maitseelamust tasub otsida suitsusaunas suitsutatud lihast, kuldkollasest sõirast, värskelt küpsetatud leivast, kodukaljast ja -õllest ning jahutavast kasemahlajoogist. Võrumaal peetakse lugu omakasvatatud söögikraamist ja kodus tehtud roogadest. Ihu ja vaimu puhastav suitsusaun Võrumaal ei saa üle ega ümber traditsioonilisest suitsusaunakombestikust, mis on alates 2014. aastast UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirjas. Suitsusaunas saavad puhtaks nii ihu kui ka hing ja sellega on seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimisele selle kütmist, saunavihtade tegemist ja vihtlemist, ning rituaalide hulka kuulub ka jahedasse vette või koguni lumme hüppamine. See on elamus, mida on raske sõnadesse panna ja mis vajab omal nahal järele proovimist. Peod ja laadad Võrumaa elu juurde kuuluvad ühised kokkusaamised ja pidustused. Kus aga rahvas koos, seal ilmub ikka välja mõni pillimees, kes alustab mängimist. Keegi võtab laulu üles ning ongi pidu valla. Suuremad laadad toovad kokku kaupmehi ja külalisi nii naabrusest kui ka kaugemalt. Suve ilmestavad mitmed rahvarohked kultuurifestivalid, kontserdid ja spordisündmused. Igav juba ei hakka! Võrumaal on oma keel, mis on oluline osa kohalikust kultuurist ja piirkonna olemusest. Samas saab Võrumaal suurepäraselt hakkama ka inglise või vene keelt kasutades. 37
Võrumaa Hingemattev loodus Võrumaa eristub ka oma vaheldusrikka pinnamoe, mitmekesise maastiku ja kiirelt vahelduvate looduskoosluste poolest selgelt ülejäänud Eestist. Kauneimad ja looduse seisukohast väärtuslikemad paigad on hoolega hoitud ja kaitstud. Võrumaa lõunaosas asub Balti riikide kõrgeim Foto: Kristin Kaur punkt Suur Munamägi, mis pakub hingetuks võtvat vaadet ümbritsevale kuppelmaastikule. Haanja looduspark kaitseb unikaalset järverikast maastikku, kus kiirevoolulist Piusa jõge ümbritsevad pilkupüüdvad liivapaljandid ja maalilised orud. Siinset elu iseloomustab aktiivne vabadus, kuhu kuuluvad matkad, paadisõidud, ratsutamine, suusarajad, saunad ja laadad. Elu Võrumaal lubab nautida nii kaasaegse maailma mugavusi kui ka ürglooduse puhtust ja rahu. Vaata lisa: www.visitvoru.ee 38
Täname Teid investeeringu eest tulevikku! Foto: Sven Zacek Võta ühendust: www.investinvoru.com info@investinvoru.com
www.investinvoru.com part-financed by the European Union