Ökulite Nr 3 Käskkiri Mai 2010 Õismäe Humanitaargümnaasiumi õpilasleht Hind 5.- HOT 2010 lk 5 KEVADBALL lk 3-4 LÕPUKELL lk 6 UUSTULNUKAD lk 7 PERSOONILUGU lk 8-9 JÄRELHÜÜE lk 10
2 UUDISED Mõelda vaid, alles oli talv ja hästi pime aeg, kuid juba paistab pea iga päev päike ning linnud laulavad. Kevad on lõpuks ometi kätte jõudnud. Pole enam kaua aega jäänud ei 12. klassi lõpueksamiteni ega suvevaheajani. Seekordses lehes tuleb juttu TÕHG uuest Hotist ja tema valimisest ning jätkub TERE, LUGEJA! ka selle aasta uustulnukate tutvustus. Ka on võimalik saada ülevaade gümnasistide Kevadballist, mis oli suurepärane. Et ka ajalehetoimetuse inimeste südamesse on kevad jõudnud, on see leht, mida hetkel käes hoiad, viimane sel aastal, aga kindlasti ilmub ajaleht ka järgmisel aastal. Niisiis soovime ajalehetoimetuse poolt kõigile eksamite tegijatele, aga ka teistele, edu, sest teame ju omastki käest, et kevadel ja suve hakul koolis käimine on piin. Kohtumiseni järgmisel aastal. Triin Roosimäe ja Martin Tuulik. Vabariigi aastapäeva tähistamine Elis Pärn Meie koolis tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva direktori vastuvõtuga ja loengetendusega Eesti rahvarõivas. See tuletas meelde, et me oleme ära kaotanud traditsioonid ning oskuse hinnata meie kultuuripärandit ning ajalugu. Tänapäeval mõtleme ainult selle peale, et end võimalikult moekalt või mugavalt riietada. Kuid see on väga egoistlik, sest eirates Eesti rahvarõivaid, kaotame ka ühtekuuluvustunde, mille rahvarõivad endaga kaasa tõid. Eesti Vabariigi jooksul on aset leidnud palju muutusid nii riietuses kui ka inimestes endis. Peaksime suutma mõista nende muutuste olemust ning olevikku kui illusiooni, mis võib hetkega haihtuda. Samas ei saa öelda, et kõik muutused halvad on. Tuleb mõelda positiivselt ning varsti tundub ka kõik ümbritsev lilleline ja roosa. See etendus jäi mulle meelde just sellisena ning, kui juba 19. sajandi talupoeg suutis raske töö kõrval naljatleda ning elust rõõmu tunda, siis peaks meie ka sellega hakkama saama. Oma kiire tavaelu kõrvalt vaadakem tagasi minevikku, nähkem oleviku võlusid ning uskugem tulevikku - see on meie kui Eesti kodanike kõige suurem panus meie riigi heaolusse.
UUDISED 3 Vabariigi aastapäeva tähistamisel toimus ka traditsiooniks saanud direktori vastuvõtt silmapaistvatele õpilastele. Vastuvõtul said kõik endale kooli pastakad, mida siiani keegi veel saanud ei olnud. Ka luges direktor ette kõikide nimed ja mainis, mida nad on teinud. Peale seda said kõik käsu laud tühjaks süüa, sest pakuti ka head ja paremat. Loomulikult meeldis see kõigile. Ainulaadse Kevadballi edulugu Marta Peetsalu 19. märtsil toimus meie kooli aulas esimest ja viimast korda maagiline Kevadball, millest võttis osa väike, kuid väga armas seltskond meie gümnasistide seast. Kevadballi sarnast üritust Õismäe Humanitaargümnaasiumis varem toimunud ei ole ja meie kooli ühendamise tõttu Väike-Õismäe Gümnaasiumiga selles koolimajas enam ka kunagi ei toimu. Kohalolijad võivad enda üle uhked olla, sest nemad on näinud midagi ainulaadset. Tantsupeo korraldamine algas juba jaanuari algul, kui kõigil soovijatel oli võimalik osa võtta 10-tunnisest ballitantsude kursusest. Kümne tunniga õpiti selgeks kõik seltskonnatantsud ning tantsulistest Kevadballil puudust ei olnud. Üldkorraldamine jäi 11. klasside pärusmaaks: nende poolt olid lauakatted ja -kaunistused, suupisted, joogid, tort ning saali kaunistused.
4 UUDISED Aula oli üheks õhtuks muudetud lummavaks tantsusaaliks, mille äärde olid paigutatud lauad, et külalistel oleks võimalus ka jalga puhata. Saali sisseastuja sai kõndida mööda kuninglikku punast vaipa, õhupallid ääristasid seinu. Fotonurk oli muudetud hubaseks retrostiilis toaks, kus kõik kohalolijad said oma ilu jäädvustada. Balli avas Kaldamäe kvintett, kes mängis õige tuju loomiseks paar jazz'ilikku pala ning siis ütlesid oma tervitussõnad õhtujuhid Rainer ja Marta. Paarid paluti avavalsiks põrandale ja tantsupidu sai ilusti käima lükatud. Bänd mängis paarkümmend minutit muusikat, mille ajal said kõik, kes tahtsid, enda oskusi näidata. Peale esimese muusikaseti lõppu algasid seltskonnamängud Tõnise eestvedamisel. Nagu üks mees olid kõik ballikülalised peale õpetajate, tantsuplatsil end ringi võtnud. Nii mängudest osavõtjad kui ka pealtvaatajad olid mängude ajal eranditult naerusuised. Üsna varsti tuli bänd uuesti lavale ja jazzirütmid kutsusid ka tantsulised taaskord põrandale. Viktoriini alguseks paluti kõigil leida koht lauas ning kooliteemalisi küsimusi esitas Triin. Kuigi küsimustele vastamine möödus enamasti üpriski kiirelt, osutus võitja välja selgitamine raskeks, sest kaks võistkonda - Laud nr. 8 ja Midagi Muud - said võrdselt punkte. Kiire lõppmängu küsimus tuli Tõniselt ja selleks oli, et kui pikk Tõnis tegelikult on. Täpsemalt vastas küsimusele võistkond Midagi Muud ning sellega olingi viktoriini võitja selge. Peale küsimus-võistluse võitja autasustamist algas loterii, mille fortuunaks oli balli perenaine Marta. Välja loositi palju ebatavalisi auhindu ja lohutusauhindu. Võitjatele jagati näiteks käärid, raamat, Rubiku kuubik ja lohutusauhindadeks olid harilikud pliiatsid, küünlad ning joonlauad. Loterii lõppedes naasis lavale Kaldamäe kvintett, kelle viimase seti ajal saabus saali ka tort, mille lõikas lahti ja jagas laiali geograafia õpetaja Airi Nurk. Ballilt lahkusid kõik ülevas meeleolus. Loodame siiralt, et Kevadballist saab Õismäe Gümnaasiumis traditsioon ning piletid saavad välja müüdud juba varakult.
UUDISED 5 HOT 2010 Kristiane Päll Selle aasta 25. veebruaril, toimus meie koolis kolmandat korda üritus nimega HOT, mille eesmärgiks on välja valida kõige hotim (kuumim) õpilane meie koolist. Osalejad esinesid vastavalt oma numbrile ja neid oli seitse: 1.Elis Pärn, 2.Henri-Hannes Sell, 3.Kaire Feldmann, 4.Harles Neljand, 5.Marta Peetsalu, 6.Marleen- Kristiin Kitt, 7.Hanna Laura Metsma. Õhtut juhtis Maur. Üritus algas avatantsuga. Võistlejad toodi lavale hullusärkides, millele järgnes hoogne ja rütmikas tants. Kõik olid tantsusammud korralikult ära õppinud ning tants tuli efektselt välja. Järgnes intervjuuvoor, mille käigus tutvuti võistlejatega ükshaaval ning uuriti, miks peaks just intervjueeritav võitma TÕHG HOT'i aastal 2010. Viimaseks vooruks oli fantaasiavoor, kus igal võistlejal oli võimalus välja elada oma peas ringlevad unelmad/fantaasiad. Elis esitas paroodia, mis põhines S.Meyer'i raamatul "Videvik". Henri-Hannes jäljendas Vaido Neigausi tema laulu "Kõigest loobunud" saatel. Kaire elas välja soovi olla Elmayonesa, argentiinlane, kes laulab eesti keeles. Harles näitas end DJ Ryan Angelosena ning demonstreeris, kuidas tuleb tegelikult tantsida. Marta Peetsalu oli fantaasiavoorus väike tüdruk, kelle soov on laulda ja klaverit mängida, kuid kelle unistused purustati. Marleen- Kristiin Kitt tõi lives ettekandele Youtube'is leviva video "Mis sul viga on?". Hanna Laura ilmus lavale napilt nahka riietatuna ning käsutas lavale Viktor Vassiljevi - kes olid kohal, said kõhutäie naerda. Seejärel läks žürii otsust langetama. Žüriis olid Liisi Org (HOT aastal 2008), Taavi Rõivas, Kaidi Liive ja Viktor Vasssiljev, kes asendas Tallink Grupi esindajat, kes kahjuks kohale ei jõudnud. Lõpuks jagati välja auhinnad. Esimest kohta jagasid Henri-Hannes ja Marta. Otsustati nii, et kooli Hotiks saab Henri-Hannes ja Marta esindab meie kooli Koolimissi valimistel.
6 UUDISED TUTIPÄEV JA LÕPUKELL Triin Roosimäe Iga-aastase kombe kohaselt on viimased koolipäevad kaheteistkümnenda klassi noortele rohkem täis lõbu kui õppimist. Seetõttu tähistatakse kooli lõppu kahel päeval. Esimesel päeval, sellel aastal 21. aprillil, tulid kaheteistkümnendikud kooli lasteks riietatult ja mängisid veesõda. Vahel juhtus niigi, et seistes vales kohas, said isegi märjaks. Niisiis polnud ime, kui kooli peal jalutasid vastu mitte ainult märjad kaheteist-kümnendikud, vaid ka märjad nooremad õpilased. Järgmisel päeval, 22. aprillil, toimus pidulik lõpukella aktus. Algselt lõbusas meeleolus alanud aktus tegi nii mõnelgi tulevasel lõpetajal silmad niiskeks. Aktuse korraldasid 11. klassid. Kõigepealt esinesid 1. klassid. Neile järgnes Luule Vainu kõne, mis sisaldas õpetlikku juttu. Loodetavasti kuulasid tulevased lõpetajad tähelepanelikult! Pärast seda tänasid 12. klassi õpilased õpetajaid ja laulsid. Loomulikult oli oluline ka 11. klasside traditsiooniline sõnavõtt. Pärast kõne palusid 11. klasside õpilased kaheteistkümnendikke tantsule. Kuid erinevalt eelmistest aastatest, tantsiti seekord Kükita tantsu asemel veidi muudetud versiooni tantsust Kui sul tuju hea Peale seda üllatasid kaheteistkümnendikke õpetajad ja 12.a klassi klassijuhataja Kristo Anupõld. Nimelt laulsid nad Koolikella. See meeldis kõigile väga ja oli väga meeldejääv. Kui aktus läbi sai, istutasid kaheteistkümnendikud kooli kõrvale puu ja läksid viimasesse klassijuhatajatundi.
INTERVJUUD 7 UUED ÕPETAJAD Robert Karl Liive Liis Raudsepp Miks te siia õpetama tulite? Soov oli õpitud oskusi lõpuks tõeliselt koolis terve klassi ees rakendada ning kuna ainukeseks kriteeriumiks oli see, et kool peaks olema Tallinnas, sobis see kool suurepäraselt. Kaua te olete õpetanud? Olen andnud inglise keelt üksik õpilastele eratundidena, suure klassi ees seisin aga esimest korda käesoleva õppeaasta septembris. Kuidas teile siin meeldib? Olen siin suhteliselt lühikest aega olnud ja ei tea veel pooligi asju ja käin tihti ringi nagu peata kana, kuid see, mida siiani näinud ja kohanud olen, on igati positiivne. Mis hobid teil on? Hetkel olen väga hõivatud ja hobid on veidi tahaplaanile jäänud, kuid kui aega saan siis alati tahan ja püüan lugeda (mu to-be-read raamatute nimekiri on juba ise sama pikk kui mõni raamat). Samuti meeldib mulle õppida igasugu võõrkeeli ning kuna hetkel keeltekooliks lihtsalt aega ei ole teen seda iseseisvalt. Olen õppinud ja soovin edasi õppida prantsuse, saksa, jaapani, hiina ja veel muidki keeli. Kui spordist rääkida, siis meeldib inimlikumate ilmadega kodukandis lihtsalt jooksmas käia. Mida te õpite hetkel? Inglise keelt põhjalikumalt. Mis on teie lemmik telesari? Viimasel ajal vaatan televiisorit vähe just ajapuuduse tõttu, kuid alati püüan näha ära uudised ja kui leidub aega, siis jälgin ka paari huvitavat Aasia saadet. Eesti kanalitelt meeldib aga väga Inglise Allo Allo sari, mida kunagi ka õpilasena sai vaadatud. Kui vana te olete? No sellist asja ei küsita naise käest kunagi! Mis on teie lemmik värv? Kollane. Mis on kõige veidram situatsioon kus olete olnud? Kunagi 14. aastasena sai mindud bussiekskursiooniga Tšehhi Prahasse ning kogu see reis oli täis veidraid, kuid naljakaid situatsioone alustades Slovaki pulmast lõpetades Tikri lauluga ( oh sina kuri tikrimari... ). Vähemalt on see reis elu lõpuni meeles. Rääkige veidike enda mõttemaailmast. Hetkel on mu mõttemaailmas vähe ruumi kõigele peale töö ja õppimise. Kuid kui küsida, mida ma hindan ja tähtsaks pean, siis on need pere (mul on parimad vanemad), sõbrad (ka sõbrad on parimad) ja haridus (soov ennast uute teadmistega arendada ja pidevalt juurde õppida on ülitähtis).
8 INTERVJUUD Persoonilugu: Koidu Ilmjärv Greethel-Rebecca Loopere Kui saaksite olla üks päev nähtamatu, siis kuhu te läheks ja mida teeks? Esimest korda selle küsimuse peale mõeldes arvasin, et ma ei tahaks nähtamatu olla - mulle meeldib olukordades osaleda ja sealjuures mitte nähtamatuks jääda. Seda küsimust ikka ja jälle meelde tuletades tuli meelde ühe praegusaja dirigendi Hirvo Surva soov teada, kuidas Bach 17. sajandil poisse kooris laulma pani. Sedasi mõeldes istuks 18. sajandil kuskil Pariisi salongis ja naudiks Liszti või Chopini klaverimängu. Kui te saaksite ühe päeva olla keegi teine, kes te oleksite? Muusikaga seotud inimene, teeks täpselt sama, mis praegu. Milline muusikastiil võiks maailmast kaduda? Kõik muusikastiilid on omas ajas ja omal kohal. On olnud mingi põhjus, et need on tekkinud. Sellepärast pole põhjust ka neid kaotada. Millises ajastus ja miks soovite elada? Mulle meeldib pragune ajastu kõigi oma võima-lustega. Milliseid pille oskate mängida? Ma arvan, et oskan mängida klaverit. Pisut puhun plokkflööti ja törtsutan akordionit. Kui vaja, saan hädapärast hakkama suupilli ja parmupilliga. Paari laulu oskan saata kitarril. Rääkige mõni huvitav seik õpetajaametist! Iga päev juhtub palju põnevat. Kas olete pidanud mõnd muud ametit? Olen olnud ainult muusikaõpetaja. Õpetanud olen lastemuusikakoolis solfedžot ja klaverit ja G. Otsa nim. muusikakoolist solfedžot ja harmooniat. Mitmel laulupeol olete osalenud? Arvan, et kuskil 6-7. Kui te poleks õpetaja, siis oleksite Võib-olla merebioloog. Tegelikult ikka õpetaja. Mis on teie hobid ja millega tegelete vabal ajal? Mulle meeldib lugeda, kududa. Oma vaba aja veedan koduaias - ehitan kiviaeda või siblin kättpidi mullas. Hobiks koorilaul. Mida sooviksite õpilastel, kes küll tahaks muusikat õppida, kuid ei saa sellest lihtsalt aru? Kõik saavad muusikast aru, ainult igaüks erinevalt. Minu osa on lastele tutvustada võimalikult paljut ja anda edasi enda kogetut. Mille üle uhkust tunned? Olen uhke oma pere ja kõikide õpilaste üle.
INTERVJUUD 9 Persoonilugu: Kristjan Sert Elis Pärn Enamik inimesi Eestis ei tea jäähokist kuigi palju. Üheks põhjuseks on lühike jäähoki traditsioon Eestis. Meie koolis õpib üheksandas klassis hokimängija Kristjan Sert, kes on kahekordne Eesti meister. Kui kaua sa jäähokit oled mänginud? Viis aastat juba. Alustasin, kui olin kümnene. Kuidas sa hokiga tegelema hakkasid? Klassivend kutsus mind jäähokitrenni. Mina jäingi seal käima, kuid tema käis seal veel vaid lühikest aega. Minu jaoks oli hoki midagi teistsugust, enne olin käinud jalgpallitrennis, kuid see polnud nii huvitav. Kas sul on jäähoki tõttu esinenud spordivigastusi? Ainult mõned väikesed sinikad ja paar korda olen ka põlve välja väänanud. Mul on kõik seni õnnelikult läinud, mõnel teisel on aga suurmaid vigastusi ette tulnud. Kuidas sinu vanemad sellesse suhtuvad, et tegeled suhteliselt ohtliku sportiga? Tegelikult ei ole jäähoki üldse nii ohtlik kui tundub. Alguses minu isa arvas, et hoki on vägivaldne, kuid kui ta mind trennis nägi, siis mõistis, et tegelikult see nii pole. Tegelikkuses on jäähoki väga intelligentne mäng. Hetkel mängivad nii minu ema kui ka isa jäähokit hobi korras. Kas sa tahaksid saada elukutseliseks jäähokimängijaks? Kui ma tahaksin sellega tippu jõuda, siis peaksin kogu oma vaba aja sisustama jäähoki ning treeningutega ning seda ma teha ei taha. Pealegi on mul ka muid huvisid, millega ma tegeleda tahan. Mis sind huvitab peale jäähoki? Muusika, ma olen mänginud kuus aastat kitarri ning hetkel olen bändis. Veel oskan ka trumme mängida. Kunagi käisin ka tantsimas ning mind huvitab ka kunst. Muusika on siiski üks minu põhilisi huvisid. Missugust muusikat Sa kõige meelsamini kuulad? Ma kuulan peaaegu kõike alates metallist kuni jazzini. Tihti kuulan ka akustilist muusikat. Ega spordiga tegelemine koolitööd ei sega? Ei, mul on alati koolis alati suhteliselt hästi läinud. Ma ei üritagi kõiki viisi saada, peaasi, et kolmesid ei tule Kas sul on lemmik õppeaine? Viimasel ajal on hakanud mulle matemaatika meeldima. Kas Sa soovitaksid ka teistele jäähokit? Ikka, see on väga füüsiline trenn, samas ka väga põnev ning üldse väga erinev teistest meeskonnamängudest. KEVADKONTSERT 25.05. kell 11.05 1.-6. klass, kell 13.05 7.-11. klass, kell 18 lapsevanematele.
10 MÄLESTUSEKS JÄRELHÜÜE Triin Roosimäe Alles eelmises lehes tegime persooniloo meie noortejuhist Tõnis Kulbokist. Nüüd räägime temast jälle. Kahjuks juhtus nii, et peale pikka ja rasket võitlust vähiga jäi Tõnis siiski alla. 1. aprillil jõudis kella kaheteistkümneks kooli uudis, mis väga paljud õudusega valdas. Tõnist enam ei ole. Väga paljudel oli seda raske uskuda, kuid siiski juhtus nii. Tõnis oli kõige aktiivsem, elavam ja rõõmsam inimene, keda võis kooli peal kohata. Ja ta ei olnud meile ainult noortejuht. Väga paljudele oli ta ka sõber, tantsuõpetaja või lihtsalt muhe kaaslane, kellega kokku saades mõni sõna juttu ajada. Tõnis aitas alati, kui vähegi sai, ja oli absoluutselt alati täis ideid, kuidas midagi lahedamaks, toredamaks või atraktiivsemaks muuta. Ta tegi meie koolipäevad rõõmsamaks ja huvitavamaks. Samuti oli temal vägaväga suur roll meie lehe ilmuma hakkamisel. Just tänu tema toetusele see võimalikuks saigi. Niisiis, usun ma, et räägin paljude eest, kui ütlen, et jääme sind igatsema, Tõnis! LÕPUAKTUSED 21.06. kell 16 PÕHIKOOLI LÕPUAKTUS, 22.06. kell 12 GÜMNAASIUMI LÕPUAKTUS.
HOROSKOOP 11 Jäär (21. märts - 20. aprill) Ebasoodne aeg tegeleda lugemisega, minge ja nautige kevadet. Märkamatult võite unustate ennast jutustama ning teised kipuvad teist tüdinema. Tunnete, et teil on üleloomulikku jõudu, kuid see võib petlik olla. Sõnn (21. aprill - 20. mai) Teid võib tabada masendushoog, õppeedukus langeb seal, kus seda kõige vähem karta oskate. Võivad esineda suhtlemisprobleemid, mis suure tõenäosusega toovad endaga kaasa suuri konflikte ning võite suures meeltesegaduses proovida probleeme lahendada füüsilise vägivallaga. Kaksikud (21. mai - 21. juuni) Taipate, et kevadine suplus meres võib päästa teid üleliigsetest sekeldustest, kuid olge ettevaatlikud - kevadine külmetus on kerge tulema! Hädavale saab teie lahutamatuks kaaslaseks, paraku nähakse seda läbi ning te riskite oma maine kahjustamisega. Vähk (22. juuni - 22. juuli) Leiate endas tohutu energia, kuid kipute seda valesti ära kasutama. Sobiv hetk kooliasjadega tegelemiseks, soovituslik oleks enne koolipäeva jooksmas käia, muidu võite üleliigse energia pärast käituda agressiivselt. Lõvi (23. juuli - 22. august) Teie keemia hinded paranevad ajutiselt. Seoses sellega arvate, et teis on avaldunud selgeltnägijavõimed, kuid peagi mõistate, et olete lihtsalt vahelduseks tegelenud rohkem koduste ülesannetega. Andke endast parim matemaatikatundides, sest segastel põhjustel hakkate neid varsti vältima. Neitsi (23. august - 22. september) Koolis käimine osutub peagi piinaks, enesehinnang tõuseb müstiliselt. Kipute arvama, et sellest on küll, mida praeguseks omandanud olete ning soovite kohe rajada oma ettevõtte. Õnneks loobute nendest plaanidest peatselt ja suudate kergete pingutuste abiga oma harjumuspärast kooliteed jätkata. Kaalud (23. september - 23. oktoober) Ideaalne aeg hakata lähemaid suhteid looma vanemate, austusväärsete pedagoogidega. Olete suhtlemisvalmis ja suudate jääda mõtetega reaalsusesse. Ettevaatlikud peate olema hommikuti kui kipute peale äratust uuesti magama jääma! Skorpion (24. oktoober - 22. november) Leiate endas vastupandamatu soovi meteoriitide uurimise vastu. Parim vaba ajaveetmise viis binokliga katusel või raamatukogus. Oht sattuda meedia huviorbiiti teie jaoks ebameeldivate teemadega. Ambur (23. november - 21. detsember) Loodusõpetus ja geograafia muutuvad teile kohutavalt vastikuks. Kodused tööd kipuvad unarusse jääma ja järeltööde hulk kasvab, paraku lahendust ei paista lähiajal tulevat. Lahkhelid klassijuhatajaga muutuvad vältimatuks. Suhted kehalise kasvatuse õpetajatega muutuvad suurepärasteks. Kaljukits (22. detsember - 20. jaanuar) Hea tuju ja naer hakkavad teid igapäevaselt saatma. Praegu on suurepärane aeg kirjandi kirjutamiseks. Enese heaolu ja rõõmsa meele saate teiste ebaõnnestumistest. Et suurepärane enesetunne säiliks, oleks kasulik tegeleda suurte ruumide, lagede ja seinte värvimisega. Veevalaja (21. jaanuar - 18. veebruar) Teile tundub, et reaalainete pedagoogid on sõlminud ühise kokkuleppe teid piinata, kuid see pole nii - teid on tabanud kevadväsimus. Heitke nurka kurvasisulised raamatud ja veetke võimalikult palju aega väljas. Kipute sööma palju rasvast ning hakkate kartma, paksenemist kuid selleks pole põhjust, teid tabab varsti superstress, mis röövib teie söögiisu. Kalad (19. veebruar - 20. märts) Taipate, et elu on ilus ning hakkate nägema rõõmu igas asjas. Jääte koolis tagaplaanile kuna õppeedukus stabiliseerub. Muutute sõpradega lahutamatuks ning hakkate koos nendega korraldama unelmate suve. Olge ettevaatlikud vastassoo esindajatega, armumine ja teiste unustamine võib saada saatuslikuks.
12 MEELELAHUTUS Ristsõna 1. 5. 7. 3. 2. 4. 6. 1. Kõige parem hinne? 2. Mille peal istub öökull? 3. Kooli nimi lühidalt? 4. Mõtlev kehaosa. 5. Mis toimub 22. mail? 6. Aastaaeg. 7. Kooli uus nimi. Koomiks TOIMETUS Peatoimetajad: Martin Tuulik, Triin Roosimäe Reporterid: Kristiane Päll, Greethel-Rebecca Loopere, Robert Karl Liive, Elis Pärn, Marta Peetsalu, Triin Roosimäe, Martin Tuulik Horoskoop: Martin Tuulik Meelelahutus: Martin Tuulik, Triin Roosimäe, Annika Kluge Keeletoimetaja-korrektor: Laura Saidla Kujundaja-küljendaja: Kristo Anupõld Tagasiside ja ettepanekud saata e-meilile opilasesindus@oishum.edu.ee