Tallinna Linnavolikogu 14. juuni 2012 määruse nr 14 Tallinna noorsootöö arengukava LISA TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 2 Sisukord 1. Sissejuhatus... 3 2. Kasutatavad mõisted... 3 3. Visioon ehk tulevikuplaan... 4 4. Ülesanne... 5 5. Strateegilised seosed... 5 6. Hetkeolukord... 6 7. Olulisemad tegevussuunad, strateegilised eesmärgid, meetmed, indikaatorid... 11 TEGEVUSSUUND 1: MITTEFORMAALNE ÕPE... 11 1.1. Koostöö linna tasandil... 12 1.2. Noorsootöö toetamine... 12 1.3. Täiskasvanud noortele suunatud tegevused... 12 1.4. Noorsootööd soodustav linnaruum... 12 1.5. Õpilasmalev... 13 TEGEVUSSUUND 2: NOORTE OSALUS- JA KUULUMISKOGEMUS... 13 2.1. Noorte kuulumis- ja osaluskogemus... 13 2.2. Noortealgatuste ja -ühenduste toetamine... 13 TEGEVUSSUUND 3: NOORTE TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISTEGEVUS... 14 3.1. Noortele suunatud info kättesaadavus... 14 3.2. Nõustamisteenused... 14 3.3. Töötutele ja mitteõppivatele noortele mõeldud tegevus... 15 TEGEVUSSUUND 4: NOORSOOTÖÖ KESKKOND... 15 4.1. Noortekeskuste võrgustik... 15 4.2. Noorsootöötajate töötingimused... 16 4.3. Noorsootöö uued väljundid... 16 4.4. Kvaliteedijuhtimine noorsootöös... 16 8. Võimalikud riskid arengukava elluviimisel... 17 9. Tallinna noorsootöö arengukava tegevuskava ja finantsplaan... 18 10. Arengukava ajakohastamine... 26 11. Kasutatud materjalid... 26 LISA. 2011. aasta tegevused Tallinna noorsootöös... 27
1. Sissejuhatus Tallinna noorsootöö arengukava (edaspidi arengukava) koostamise eesmärk on määrata kindlaks linna noorsootöö olulisemad tegevussuunad. Põhieesmärk on luua noortele mitmekülgsed ja kvaliteetsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks, toetada noorte arenemist isiksuse ja kodanikuna ning anda noorsootöö tegijatele selged eesmärgid ja tegevussuunad. Arengukavas seatud eesmärkide kohaselt arendatakse edasi mitmesuguseid teenuseid ning võimalusi, et Tallinna noored saaksid sisukalt vaba aega veeta, osaleda kogukonna elus, ning mitteformaalses õppes väljaspool tasemeõpet, kodu ja tööd. Arengukavas määratakse konkreetsed teadmistepõhised suunad ja väljundid noorsootöö teenuste kavandamisel, elluviimisel ja uuendamisel. Seeläbi pakutakse linna noortele võimalusi mitmekülgseks osalemiseks ja vabatahtlikuks tegevuseks kogukonnas, toetatakse noorte aktiivsust ning isiksuslikku arengut. Arengukavaga tähtsustatakse koostöövõrgustiku head toimimist ning noorsootöö ühtlase kvaliteedi määramist ja juhtimist linnas. Samuti täpsustatakse noorsootöötajate, noortejuhtide, noorteühenduste, noorsootööühingute, vabatahtlike ning rahvusvaheliste partnerite kui olulise ressursi rolli linna noorsootöös ning kirjeldatakse koostööd teiste eluvaldkondade võimaluste kasutamisel noorsootöös. Arengukava terviklik elluviimine on seotud nii majanduslike kui sotsiaalsete arengutega ühiskonnas ning sõltuvuses riigi ja linna võimalustest. 2011. aastal korraldati Eesti Noorsootöö Keskuse juhtimisel Tallinnas (samal ajal veel 18 Eesti kohalikus omavalitsuses) noorsootöö kvaliteedi hindamine. Hindamise lõpus tehtud parendusettepanekud linna noorsootöö valdkonna edasiarendamiseks linnas on arengukavasse lisatud. Kvaliteedihindamise tõttu viibis lähteülesandest tuleneva arengukava koostamine, mis ei takistanud noorsootöö tegijatel juba läbi räägitud eesmärkidest lähtuvalt 2011. aastal tegevusi ellu viia. Seetõttu on arengukava koostatud aastate kohta. Arengukava koosneb sissejuhatusest, kasutatavate mõistete seletusest, visioonist, ülesannetest, strateegilistest seostest, hetkeolukorra kirjeldusest, olukorra koondhinnangust (SWOT-analüüs), arengukava elluviimise ja seire korraldamisest ning sellega seotud riskide maandamisest, tegevuskavast ja arengukava ajakohastamisest. Arengukava lõpus on esitatud töö koostamisel kasutatud materjalid ning eraldi lisana 2011. aastal toimunud tegevuste tabel. 2. Kasutatavad mõisted AVATUD NOORSOOTÖÖ MEETOD meetod noorsootöös, mis on avatud noortele seadmata tingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja majanduslikele eeldustele; kaasab noori tegevuste algatamisse ja arendamisse; võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal seades esikohale noore omaalgatuse arendamise; loob tingimused mitte-formaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuslikuks õppimiseks läbi tegevuse ja suhtlemise (noorsootöö strateegia 2006 2013). ERIVAJADUS/PUUE erivajadustega noor kui puudega noor. Puue on defineeritud järgnevalt: inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või KÕRVALEKALLE, MIS KOOSTOIMES ERINEVATE SUHTUMUSLIKE JA KESKKONDLIKE TAKISTUSTEGA TÕKESTAB ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus). KVALITEET kliendi nõuete ja soovide täitmine või ka ületamine kokkulepitud indikaatorite või karakteristikute määra arvesse võttes (Oakland 2006). KVALITEEDIJUHTIMINE tervikprotsess, mille eesmärgiks on järjepideva tegevusega tagada ja parandada kvaliteeti (kvaliteedi hindamise käsiraamat Kvaliteedijuhtimine noorsootöös, 2011). KVALITEEDIJUHTIMINE noorsootöös protsess, mille käigus hinnatakse teenuste ja/või tegevuste hetketaset kokkulepitud mudelist ehk karakteristikutest, sh kliendi soovid, lähtuvalt, lepitakse kokku parendused, planeeritakse tegevusi ja teenuseid, rakendatakse ja hinnatakse uuesti (kvaliteedi hindamise käsiraamat Kvaliteedijuhtimine noorsootöös, 2011). Eesti noorsootöös on välja töötatud kohaliku omavalitsuse noorsootöö hindamise mudel, noorsootööasutuste hindamise erinevad mudelid, noorteprojektide hindamise mudel ning info- ja karjääriteenuste hindamise mudel.
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 4 MOBIILNE NOORSOOTÖÖ mõistet kasutatakse üldmõistena kirjeldamaks noorsootööd, mida tehakse väljapool noortekeskusi, kuid samadel põhimõtetel tänaval, kaubanduskeskustes ja muudes noorte endi kogunemiskohtades ning mille sisu on noori pakutavatest teenustest ja nende esmane nõustamine, aga ka teenuste tutvustamine ja pakkumine kohapeal; noorte kaasamine, nende elus osalemine ja nende arengu toetamine; olukordade väljaselgitamine ja võrgustikutöö soodustamine. NOOR 7 kuni 26-aastane füüsiline isik (noorsootöö seadus). NOORSOOTÖÖ Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda (noorsootöö seadus). NOORSOOTÖÖASUTUS ministeeriumi hallatav riigiasutus, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav asutus, eraõiguslik juriidiline isik või eraõigusliku juriidilise isiku ettevõte, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine (noorsootöö seadus). NOORSOOTÖÖTAJA mitteformaalset õpikeskkonda loov ja noori vaba aja arendavates tegevustes juhendav ning toetav isik, kes vastab noorsootöötaja kutsenõuetele. NOORTE OSALUS noorte inimeste aktiivne või passiivne sekkumine ühiskonna protsessidesse, nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele. Aktiivne osalus noored ise teevad ja pakuvad otsuseid, passiivne osalus osaletakse ühiskonna poolt pakutavates tegevustes (noorsootöö strateegia 2006 2013). NOORTE PROJEKTLAAGER äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse või usuliste ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku laager, mida peetakse valla- või linnavalitsuse loal ning mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas kuni 60 päeva (noorsootöö seadus). NOORTEPROGRAMM noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud maksumuse prognoos ning mis kestab kauem kui üks aasta (noorsootöö seadus). NOORTEPROJEKT noorsootöö valdkonna tegevuskava, millele on lisatud eelarve ning mis kestab kuni üks aasta (noorsootöö seadus). Siinses dokumendis kasutatakse termini noorteprojekt kõrval sama tähendusega terminit noorsooprojekt. NOORTEÜHENDUS dokumendis mõistetakse noorteühenduse all noortekooslust, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine, noorte vaba aja sisustamine või muu noorte ühistegevus, olenemata selle juriidilisest vormist. Noorteühendused võivad olla mittetulundusühingud, seltsingud kui ka mitteformaalsed noorterühmad. PARKUURIMINE treeningu- ja liikumisviis, mida on võimalik harrastada nii looduses kui ka linnas. Keskendutakse kiiresti ja tõhusalt takistuste ületamisele. VIRTUAALNE NOORSOOTÖÖ käesoleva dokumendi raames on virtuaalne noorsootöö Internetis tehtav noorsootöö, mis toimib kõigi valdkonna oluliste põhimõtete alusel ning mille käigus kohtutakse noortega virtuaalses ruumis nende vabal ajal, noortega suheldakse, toetatakse probleemide korral, jagatakse infot, esmast nõustamist ja kaasatakse noorsootöö arendavasse tegevusse virtuaalruumis. SWOT-ANALÜÜS meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade algustähtedest (strengths tugevused, weaknesses nõrkused, opportunities võimalused, threats ohud ). 3. Visioon ehk tulevikuplaan 2016. aastal on Tallinn laste- ja noortesõbralikum linn, mis pakub lastele ja noortele arengut toetavat mitmekülgset keskkonda. Linna noorsootöö kasvatab kuulumis- ja osaluskogemuse ning vabatahtliku töö väärtustamise kaudu aktiivseid kodanikke, tuginedes sellistele põhimõtetele nagu hoolivus, sallivus, empaatilisus ja märkamine.
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 5 4. Ülesanne Noorsootöö ülesandeks Tallinnas on toetada noorte arenemist isiksusena ja kodanikuna ning luua noortele mitmekülgsed ja arendavad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks. Arengukava püstitab noorsootöö tegijatele selged eesmärgid koos loominguvabadusega. 5. Strateegilised seosed ÕIGUSRAAMISTIK Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse ülesanne ja pädevus on noorsootöö korraldamine. Noorsootöö seadus sätestab noorsootöö korraldamise õiguslikud alused. Noorsootöö seaduse kohaselt on noor 7 kuni 26-aastane füüsiline isik. Noorsootöö seadus sätestab noorsootöö eesmärgid ja vähima, mida kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) peab võimaluste piires noorsootöö valdkonnas tegema. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus reguleerib huvitegevust koolis, kooli ruumide ja vahendite kasutamist õppekavaväliseks tegevuseks, samuti sätestatakse hariduse alusväärtused ja õpilasesinduse mõiste. Huvikooli seadus huvikoolis võib korraldada noorsootööd noorsootöö seaduse tähenduses. Huvikool on haridusasutus, mis tegutseb noorsootöö valdkonnas lähtuvalt noorsootöö põhieesmärkidest. Lisaks reguleerivad noorsootöö valdkonda mh ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO lapse õiguste konventsioon, Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, perekonnaseadus ja isikuandmete kaitse seadus. Noorsootöö ühte valdkonda erinoorsootööd reguleerivad muu hulgas alaealise mõjutusvahendite seadus, sotsiaalhoolekande seadus ja karistusseadustik. EUROOPA LIIDU RAAMISTIK Euroopa noortevaldkonna uuendatud koostööraamistik 2010 2018 on liikmesriikidele antud Euroopa Liidu soovitatavad suunised noortevaldkonnas. Lähiaastate rõhuasetus on enamate ja võrdsemate õppimis- ja töötamisvõimaluste pakkumisel kõikidele noortele ning kodanikuaktiivsuse, sotsiaalse kaasatuse ja solidaarsuse edendamisel. Olulisel kohal on pakkuda vähemate võimalustega noortele, sh puuetega noortele, võrdseid osalusvõimalusi. RIIKLIK STRATEEGILINE RAAMISTIK Noorsootöö strateegias 2006 2013 on antud noorsootöö riiklike suundade, väärtuste, eesmärkide kirjeldus. Strateegia jagab noorsootöö kümnesse valdkonda: erinoorsootöö, noorte huviharidus ja huvitegevus, noorte teavitamine, noorte nõustamine, noorsoo-uuringud, noorsootööalane koolitus, noorte tervistav ja arendav puhkus, noorte töökasvatus, rahvusvaheline noorsootöö, noorte osalus. Riiklikud suunad näevad ette noorte vajadusest ja huvidest lähtuvat paindlikku noorsootöö korraldust, mille alaeesmärgid on järgmised: - tõsta noorsootöö kvaliteeti ja noorsootöötajate asjatundlikkust, - suurendada noorte kaasatust noorsootöösse ja noorsootöö teenuste kättesaadavust noortele, - arendada noorsootöö struktuure ühtseks võrgustikuks, - kasutada rohkem noorsootöö võimalusi erinevate eluvaldkondade arendamisel. Täiskasvanuhariduse arengukavas aastateks 2009 2013 on pandud rõhk noorte täiskasvanute karjääriteenustele ja tööturule sisenemisele. Inimressursi arendamise rakenduskava 2007 2013 (tõukefondide raha kasutamine noorsootöös) ja eelkõige programm Noorsootöö kvaliteedi arendamine, millel on kaks suunda: noorsootööalaste koolituste korraldamine ja noorsootöötajate kutse väärtustamine ning noorsootöö riikliku kvaliteedisüsteemi väljatöötamine. TALLINNA STRATEEGILINE RAAMISTIK Strateegia Tallinn 2030 üks teemasid on Tallinna noorsootöö arengusuundade elluviimine. Olulisemate tegevussuundadena arendatakse välja noorte osalust toetavad toimivad osalusvormid, mis toetavad noorte osalust, edendatakse vabatahtlikku tööd, luuakse noorsootöötajatele ja noorsootöö valdkonnas tegutsevatele pedagoogide täiendkoolitus- ja tunnustamissüsteem,
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 6 arendatakse info- ja nõustamisteenuseid (sh psühholoogiline ja karjäärinõustamine, tugiisikuteenus, erivajadusega noortele suunatud tegevus), tutvustatakse ja kasutatakse uusi noorsootöö meetodeid, antakse välja sellekohast metoodilist materjali, arendatakse noorte saavutuste tunnustamise süsteemi, luuakse seiresüsteem noorte vaba aja veetmise huvide ja eelistuste kohta. Tallinna arengukava 2009 2027. Tallinna arengukava kolm peaeesmärki on turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane ehk haritud, võimekas ja avatud Tallinn. Tallinna arengukava alaeesmärk on noorte vajadustest lähtuv, paindlik, koostööaldis ja hästi toimiv noortekeskuste võrgustik linnas. Eesmärgi elluviimiseks ette nähtud meetmed on järgmised: - noortekeskuste võrgustiku väljaarendamine ja selle kaudu noortele tegevusvõimaluste pakkumine; - noorte teavitamine ja nõustamine; - noorsootöötajate motivatsiooni ja professionaalse arengu edendamine; - noorte osaluse toetamine. Tallinna huvihariduse võrgu arengukava 2007 2017 katab huvitegevuse arengusuundumused Tallinnas. Huvihariduse arengu eesmärgid on järgmised: - Huvihariduse pakkumise võimalused on paindlikud ja mitmekesised, erinevate huvidega lastel on huvitegevuseks võrdselt võimalusi. - Huvitegevus ja huviharidus on õppijale hästi kättesaadav. Huviharidust on võimalik omandada kodu lähedal või õppijale hästi sobivas Tallinna piirkonnas. - Huvihariduses on tegevad kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajad. - Erinevate huvidega õpilastel on võimalik omandada kutsevalikut suunavat huviharidust. - Munitsipaalhuvikoolides ja üldhariduskoolides toimub huvitegevus heas korras ruumides, mis on varustatud vajalike vahenditega vastava valdkonna huvihariduse kujundamiseks. - Huvihariduse korraldus on selgete reeglitega, järgib õigus- ja sotsiaalses keskkonnas toimuvaid muutusi. Süütegude ennetamise programm Tallinnas 2011 2015 käsitleb muu hulgas ka alaealiste kuritegevuse ennetamist. Süütegude ennetamiseks on kavandatud järgmine tegevus: - Rakendada meetmeid koolikohustuse mittetäitmise, koolikiusamise ning teiste koolikeskkonnas esinevate õpilaste vaimset ja füüsilist tervist mõjutavate probleemide vältimiseks. - Tõsta erinoorsootöö spetsialistide pädevust koolituste kaudu. - Toetada noorte toimetulekut, et ennetada nende probleemkäitumist ja kujundada nendes seaduskuulekaid hoiakuid. - Korraldada alaealiste komisjonide tegevust ja analüüsida nende tööd. - Korraldada alkoholi ja narkootikumide kahjulikku mõju käsitlevaid ja selgitavaid tegevusi. - Tagada avalikes kohtades, noorteüritustel ja spordirajatistes järelvalve alkoholi tarbimise üle. - Luua tugigrupid tingimisi karistatud alaealistele. 6. Hetkeolukord Tallinnas on noorsootöö jagunenud mitme linna eri ameti ja linnaosa valitsuse (edaspidi LOV) vahel. Tallinna Haridusamet (edaspidi haridusamet või HA) on linna hariduspoliitika, sh huvihariduse valdkonna kujundajana teinud noorte vaba aja sisustamisel olulist tööd juba enne vastavate noorsootöö institutsioonide loomist. Haridusamet koordineerib linna erinoorsootööd ning toetab huvitegevusega seonduvaid projekte. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet (edaspidi spordi- ja noorsooamet või TSNA) on Tallinnas noortepoliitika ja noorsootöö eest hea seisev institutsioon. TSNA on oma tegevuses juhindunud noorsootöö arengusuundadest aastateks 2006 2010, mille põhieesmärgid olid järgmised. 1. Noorte vajadused, huvid, positiivne ja terviklik areng. See on võetud lähtealuseks kõigis Tallinna noorsootöö valdkondades. 2. Tallinna noored osalema linna- ja ühiskonnaelus laiemalt, noored on kaasatud, informeeritud, nõustatud aja- ja asjakohaselt.
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 7 3. Koostöövõrgustik on välja kujunenud, linna noorsootöö korraldamise süsteem on selgete vastutuse, õiguste piiridega ja ressursside jaotamise põhimõtetega. 4. Tallinna linnas väärtustatakse kvaliteetsest noorsootööd. Tallinna linn toetab spordi- ja noorsooameti kaudu Sihtasutust Õpilasmalev (edaspidi õpilasmalev või ÕM), noortelaagreid, noorsooprojekte ja -programme, linna noorteühenduste tegutsemist ja Sihtasutust Teaduskeskus Ahhaa. Samuti toetatakse linna 4 19-aastaste laste ja noorte sporditegevust. Spordi- ja noorsooamet koordineerib linnas järgmisi noorsootöö valdkondi nagu info noorte kohta ja noortele, noortevaldkonna uuringud, noorte tervistav ja arendav puhkus, noorsootöö täienduskoolitus, noorte osalus ning oma haldusalas rahvusvaheline noorsootöö ja noorte töökasvatus. TSNA jagas 2011. aastal 92 noorsooprojektile kokku 100 925, mis moodustab 42% taotletud kogusummast, keskmine toetus ühele projektile oli 1097, taotlejaid oli 88 organisatsiooni. 2011. aasta noorsooprojektide jagunemist prioriteetide kaupa on näidatud joonisel 1. Joonistel 1 4 on esitatud TSNA andmed. JOONIS 1: NOORSOOPROJEKTID PRIORITEETIDE KAUPA 2011 (%) 48% 8% 4% 18% 8% 14% Noorsootöö arendustegevus Rahvusvaheline noorsootöö Noorte omaalgatus Laste- ja noortesõbralik linn Erinevate sihtrühmade kaasamine Mitteformaalne õpe Noorsooprojektide arv suurenes järjepidevalt aastatel 2004 2008, kuna Tallinna noorsootöö arengusuundade 2006 2010 üks keskseid eesmärke oli suurendada noorte osalust ja kaasatust linna- ja ühiskonnaelus laiemalt. Majandussurutise tingimustes ei olnud võimalik projektide rahastamise kõrgeimat taset tagada, mistõttu 2010. aastal toetatud noorsooprojektide arv langes võrreldes 2008. aastaga 48% ja 2009. aastaga 35%, kuid on veidi kasvanud 2011. aastal. JOONIS 2: TOETATUD NOORSOOPROJEKTID, ARV 2006-2011 180 160 140 120 100 80 60 40 20 0 164 132 133 110 86 92 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Lisaks toetas spordi- ja noorsooamet 2011. aastal noortelaagreid ja noorte projektlaagreid kogusummas 81 167. Laagrites linna toetusel osalenud laste ja noorte arvu näitab joonis 3.
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 8 JOONIS 3: LINNA TOEL LAAGRITES OSALENUD LASTE ARV 2004-2011 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 5887 5247 5264 4100 4173 3383 4113 3904 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Õpilasmalevat toetati linnaeelarvest 159 779. 2011. aastal osales õpilasmalevas kokku 900 noort. Noorteühendusi toetati 2011. aastal summas 19 173, toetust sai 22 noorteühendust (2008. aastal jagati 18 ühendusele kokku 0,5 miljonit krooni ehk 31 955 ). Tallinnas tegutseb 11 noortekeskust, mille haldamine on jagatud spordi- ja noorsooameti hallatava asutuse Tallinna Noorsootöö Keskuse (edaspidi TAN) ja LOV-ide vahel. TAN osutab teenust seitsme noortekeskuse kaudu viies linnaosas, lisaks noortekeskustele haldab TAN Tallinna noorte infokeskust ning Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskust. Haabersti, Mustamäe ja Pirita LOV-id pakuvad noortekeskuse teenust vaba aja või kultuurikeskuses, mille üksustena noortekeskused tegutsevad. Üle linna koordineerib noortekeskuse teenust spordi- ja noorsooamet. JOONIS 4: NOORTEKESKUSTE KÜLASTUSTE ARV 100 000 80 000 60 000 40 000 20 000 87 450 72797 86 894 0 2009 2010 2011 Noortekeskuste külastuste arv 2009 2011 on näidatud joonisel 4 (arvestatud on kõiki Tallinna noortekeskusi). Noortekeskuste ruumide pindala 2011. aastal oli Tallinnas kokku 3579 m 2. Tallinna noorte infokeskus oli 2011. aastal avatud 977 tundi, kodulehte www.taninfo.ee külastati 147 320 korral, 33 infoüritustest võttis osa ligi 15 000 noort ning koolides viidi läbi 159 infotundi erinevatel teemadel. Infotundides osales 3390 noort. Välja anti viis erinevat trükist, mille kogutiraaž oli 72 500 eksemplari. Trükistest olulisimaks oli Suvekalender, mida jagati läbi koolide (eesti keeles 16 000 ja vene keeles 11 000 eksemplari). Tallinna ja Harjumaa teabe- ja nõustamiskeskuses sai 2011. aastal karjäärinõustamist 7974 noort ning karjäärinfot vahendati 1780 noorele. Lisaks korraldati karjääripäevi, seminare, karjääriinfo loenguid, millest võttis osa 3335 noort. Lisaks spordi- ja noorsooametile ning haridusametile on linnas noorsootööga osaliselt seotud ka Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi sotsiaal- ja tervishoiuamet või TSTA), seda erivajadusega noorte puhul. UNICEF Eesti Tallinna linnale antud laste- ja noortesõbraliku linna tiitli tõttu tehakse koostööd enamiku linna asutuste vahel. Piirkondlikku noorsootööd rahastavad ja korraldavad linnaosade valitsused. Piirkondlik noorsootöö lähtub noorte vajadustest, piirkondlikest eripäradest ning linna noorsootöö üldistest
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 9 eesmärkidest. Seepärast on piirkondliku noorsootöö arengul oluline roll võrgustikutööl: laste ja noortega töötavate inimeste regulaarne kokkusaamine (politsei, noorsootöötajad, koolide esindajad, lastekaitsetöötajad jt) ja juhtumikorraldustöö tegemine, infovahetuse ja koostöö edendamine. Kõigis linnaosade valitsustes on loodud erinoorsootöö spetsialisti ametikoht, mis viies linnaosas kuulub noorsootööd korraldavasse osakonda või sektorisse, kolmes linnaosas on seotud lastekaitse struktuuridega. Piirkondlik noorsootöö hõlmab ka erinoorsootööd, sealhulgas: a) mitmesugust ennetustegevust ja alaealiste komisjonide töö korraldamist, b) piirkondliku noorteosaluse toetamist, piirkondlike noortealgatuste, c) -projektide, -sündmuste toetamist ning korraldamist, d) koostööd eri asutustega, sh õpilasmalevaga ja Tallinna Noorsootöö Keskusega. Tallinnas oli seisuga 01.01.2011 noori vanuses 7 26 kokku 82 169 (võrdluseks 01.09.2005 seisuga oli 99 084 noort). Märkimata jätta ei saa ka noorsootöö sihtrühma vanusevahemiku suurt ulatust, mis hõlmab 7 kuni 26 aastaseid noori. Tinglikult võib selles sihtrühmas eristada kolme vanuserühma: Tabel 1. Noorsootöö sihtrühma vanuseline jaotus seisuga 01.01.2011 vanuserühmade kaupa (Statistikaamet) 7 11 12 18 19 26 KOKKU Tallinn 17 738 22 306 42 125 82 169 Tallinn ja Harjumaa 24 026 50 493 73 090 147 609 SWOT ANALÜÜS VALDKONNA TUGEVUSED Tallinna linnaosades on toimiv alaealiste komisjonide süsteem; Noortele on koolides ning info- ja karjäärikeskustes kättesaadavad tasuta nõustamisteenused; Tallinnas on olemas toimiv huvitegevuse ja noortekeskuste võrgustik, mis suudab pakkuda mitmekülgset tasuta tegevust; Piisav vabatahtliku töö ja praktikabaaside olemasolu erinevate linnalaagrite, keskuste ja ühingute näol; Vabasektor on kaasatud pealinna noorsootöösse (peamiselt noorsooprojektide, noortelaagrite, noorteühenduste kaudu): koolitamine, toetused, nõustamine, ühised tegevused; Noorsootöö arendamises osalevad erivajadustega noorte esindajad, sh noortenõukogu liikmetena, TAN-i koostööpartneritena jm. Tallinna noorsootöö selgrooks on koolitatud laagrijuhid ja -kasvatajad, kutselised noorsootöötajad noortekeskustes; Õpilasmalev on edukalt ja tulemuslikult töötav organisatsioon, millel on kindel rahastamine; Tallinn on aktiivselt kaasatud rahvusvahelistesse koostööprojektidesse, on olemas usaldusväärsed koostööpartnerid, osaletakse rahvusvaheliste võrgustike töös; Majanduslanguse ja eelarvete kärpimise tingimustes on noortele endiselt suudetud pakkuda mitmekülgset tegevust; Koostööpartnereid on juurde tulnud: koostöö suuremate linnade vahel noorsootöö arendamiseks (Tartu ja Pärnu), koostöö erasektoriga (AS SEB Pank, Forum Cinemas AS, AS Solaris Keskus, AS Viru Keskus, AS EMT, AS Postimees), suunatud koostöö vabasektoriga (noortenädalatel, tähtpäevadel), hea koostöö eri linnaasutuste vahel; Kvaliteediarenduse valdkonnas on ellu viidud noortekeskuste kvaliteedi hindamise esmaprojekt ning on olemas valmisolek mudelit edasi arendada ja rakendada, samuti on tehtud noortekeskuste külastajate rahuloluuuring ja noorsootöötajate arvamusuuring; Linnal on hea ülevaade noorsootöös toimuvast, on tehtud uuringud, millest leiab teavet nii noorte aktiivsuse motivatsiooni, infootsimise harjumuste, identiteedi, ootuste kui ka rahulolu kohta;
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 10 Kasutusele on võetud mitmeid uudseid noorsootöö meetodeid, sh mobiilse noorsootöö mudelite erinevad esmaprojektid, Ranna noortekeskus, noortenädalad. VALDKONNA NÕRKUSED Töövormide ja koostöömudelite piiratus alaealiste komisjonide toimimisvõimaluste ja tugiisiku teenuse hulgas; Koostöö probleemid: võrgustikud on piirkonniti erinevad ja eri tasemel, motivatsioon ja tahe koostööd teha kohati madal, tagasihoidlikkus või hirm uute koostööprojektide algatamisel ja uute partnerite kaasamisel; Noorteühenduste ja noorsootööd tegevate organisatsioonide liikmetel ja töötajatel ei ole ülevaadet linnas tegutsevate valdkonnaga tegelevate komisjonide ja kogude tööst. Linnal ei ole head ülevaadet noorsootööd tegevate noorteühenduste tegevusest; Probleemiks on info liikumine: pakutavate võimaluste kohta on väga palju infot, mis asub eri kohtades. Seetõttu ei jõua vajalik info kõigini ja seda ei saadetagi kõigile asjaosalistele. Erivajadustega noortel ei ole teavet neile vajaliku ligipääsu kohta noortesündmustele või pole info erivajadusega noortele sobilikul moel esitatud; Karjäärinõustamise järele on suurem vajadus kui hetkel võimalusi, peale selle on noorte teadlikkus töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest kehval tasemel; Koostööraskused noorteorganisatsioonide vahel. Sageli tegutsetakse sarnaste eesmärkide nimel ühel ja samal ajal ning eesmärkide saavutamiseks ei tehta piisavalt koostööd; 82% puuetega noortest on piiranud enda liikumisi ja suhtlusringkonda või loobunud vaba aja tegevustest ( Sotsiaalministeeriumi puuetega inimeste toimetuleku ja vajaduste uuring 2006 ). Enamikul, 2/3 juhtudel on kõige olulisem takistus rahapuudus, ülejäänud kolmandikul vaba aja tegevusele ligipääsetavuse puudumine; Kutsekooli noored on noorsootöö sihtrühmana vähe märgatud; Kasutusel olev taristu ei loo soodsaid tingimusi erivajadustega noorte kaasamiseks; Linnal ei jätku piisavalt toetusi noorte omaalgatustele, noorsooprojektide toetuste maht on vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra, kokku on noorsootöös kasutatavaid ressursse vähendatud majanduskriisi aastatel (2008 2009) 30 40%, mis on seadnud mitmete heade algatuste teokssaamise löögi alla; Noortekeskused on vähe uuendusmeelsed, keerulises majandusolukorras tuleks tunduvalt rohkem tähelepanu pöörata koostööle ja kaasata tegevuse toetamisse erasektor; Suur kaadri voolavus noortekeskustes, vähe pikaajalise kogemusega töötajaid, kes valdkonda arendaksid; Puudub noorsootöötajat motiveeriv erialane tulevikuväljavaade Koostöö noorteorganisatsioonidega on ebastabiilne ja lühiajaline ning pikaajalisi kindlaid partnereid on raske leida; Sidusvaldkondade, kogukonna ja võrgustiku vähene teadlikkus noorsootööst, millega kaasneb noorsootöö madal maine. Vähene teadlikkus noorsootööst lastevanemate hulgas. Noorsootöö mainekujunduses kasutatakse vähe tõenduspõhiseid argumente. Erinoorsootöö ja noortekeskuste juhtimise skeem on korrastamata ja omavahel kooskõlastamata. Erinoorsootöö juhitakse toimub mitmekordses alluvuses Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK), haridusameti, linnaosade valitsuste ja vähemal määral ka spordi- ja noorsooameti kaudu, samal ajal kui kõigi ülejäänud noorsootöö valdkondade otseseks koordineerijaks on spordi- ja noorsooamet. Selge juhtimisskeemi puudumine nii erinoorsootöös kui ka kahene süsteem noortekeskuste hulgas on kujunemas arengut takistavaks. Koolide huvijuhid ei tunne ennast linna noorsootöö osana. Noorsootöö juhtimise tase linnaosade valitsustes on ebaühtlane, teadlikkus linna noorsootöö üldistest arengusuundadest ja nendega haakumine on eri linnaosade valitsustes sageli isesugune. KESKKONNAST TULENEVAD VÕIMALUSED Koostöö, millesse on kaasatud kõik, kellega noored kokku puutuvad, nagu pere, avalik sektor ja vabasektor; Õigusraamistik noorsootöö korraldamiseks on olemas (noorsootöö seadus, alaealise mõjutusvahendite seadus, huvikooli seadus) ja riikliku noorsootöö strateegia olemasolu annab
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 11 vajalikud arengusuunad; Noorsootöötaja eriala õppekavad Tallinna Pedagoogilises Seminaris, Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, lisaks huvijuhi loovtegevuse õpetaja eriala õppekava Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias; Mitmekülgsed täienduskoolitusvõimalused noorsootöötajatele, sh tuleb kasutada tasuta koolitusvõimalusi, mida pakub Euroopa Sotsiaalfond 2013. aastani; Aktiivselt arendatakse ja rakendatakse riikliku noorsootöö kvaliteedi mudelit; Noorte vaba ajaga seotud teemad on aktuaalsed, eriti noorte nõustamine, karjääri planeerimine ja tööhõive; Aktiivsed ja motiveeritud kolmanda sektori partnerid; Pealinna huvitegevusel on tugevad traditsioonid; Euroopa liit toetab noorte, sh erivajadustega ja väiksemate võimalustega noorte igakülgset arengut ja liikumist; Laste- ja noortesõbraliku linna tiitel kohustab linna noorte soovidega senisest rohkem arvestama ja noori kogu linna elusse enam kaasama; Majandusraskustes ühiskond tajub paremini vajadust võtta noorsootöös kasutusele uusi meetodeid (nt mobiilse noorsootöö erinevad vormid, virtuaalne noorsootöö, uus suhtumine noorte töökasvatusse jm). KESKKONNAST TULENEVAD OHUD Seadused ei toeta noorsootöö korraldamist KOV-is, vaid lubavad seda võimaluste olemasolul teha, riigi tasandil ei tähtsustata valdkonda; Noorsootöötajate kooliõppekavad ei vasta tänapäeva vajadustele. Seaduses on kindlaks määramata noorsootöötaja mõiste, noorsootöötajate tase ja haridus kogu Eestis on väga erinev. See ei mõju soodustavalt valdkonna mainele tervikuna; Vähene uuendusmeelsus, mille põhjus on noorsootöötajate ettevalmistuses juba õppekavade tasandil; Halveneb noorte füüsiline ja psüühiline tervis; Süvenevad sotsiaalsed probleemid (perekondi mõjutavad majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, sh töötus) ja riskigrupi noorte arv suureneb Elukalliduse üldine tõus, kriisijärgse taastumise aeglus ja eelarvekasvu pidurdumine valdkonna arendamiseks; Erasektor on vähe kaasatud valdkonna arendamisse; Projektipõhine töö valdkonnas ja sellest tulenevalt ka noorteorganisatsioonide tervikuna püsima jäämine. 7. Olulisemad tegevussuunad, strateegilised eesmärgid, meetmed, indikaatorid TEGEVUSSUUND 1: MITTEFORMAALNE ÕPE EESMÄRK. NOORTELE ON LOODUD IGAKÜLGSED VÕIMALUSED MITTEFORMAALSES ÕPPES OSALEMISEKS JA TAGATUD ON VAJALIKE TEENUSTE KÄTTESAADAVUS KOGU VANUSEGRUPI ULATUSES INDIKAATORID 2012 2013 2014 2015 2016 Koostöövõrgustiku arendamisele ja toetamisele suunatud ülelinnaliste koolituste, seminaride arv aastas 3 3 3 4 4 Suvistes noortelaagrites linna toetusel osalevate noorte arv aastas 4 000 4 500 5 000 5 000 5 000 Õpilasmalevas osalevate noorte arv aastas 900 1 000 1 000 1 200 1 200 Noortekeskuste tegevustes vanusrühma 18+ kuuluvate osalejate arv 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 12 1.1. Koostöö linna tasandil Noorsootöö eri tahud on lõimitud erinevatesse linna strateegiadokumentidesse ja tehakse tihedat koostööd linna eri asutuste vahel, sh Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjoni töö tõhustamise kaudu (vastutab ja koordineerib TSNA). 2016. aastaks on noorsootöö, sh huvitegevuse rahastamine taastatud vähemalt 2008. aasta tasemel. Valdkonna tähtsus avaldub Tallinna eelarves, sh on tagatud eelarvevahendid, et korraldada erinoorsootööd. Mitteformaalse õppe süsteemi arendatakse koostöös noorte karjäärinõustamise süsteemi arendamisega. 1.2. Noorsootöö toetamine Tallinna noortele tagatakse mitmekülgsed võimalused mitteformaalses õppes osalemiseks huviringide, noortekeskuste klubide ja stuudiote või vabasektori partnerite tegevuste kaudu, sealhulgas ka võimalus osaleda kooliväliselt noortelaagrites, -vahetustes, -projektides ja õpilasmalevates (TSNA, HA). Pakutav mitteformaalne õpe on heal tasemel ning põhineb noorte vajaduste analüüsimise tulemustel ja noorsootöö prioriteetidel. Kvaliteetne info noortele ja nende vanematele linna pakutavate ja linnas aset leidvate mitteformaalse õppimise võimaluste kohta on kättesaadav (teabe hulk on suur ja kõiki võimalusi ei teata) (TSNA). Noorsootöö tegevuste mitmekesistamine, et vastata erinevate huvidega noorte ootustele ja vajadustele. Tagatakse sotsiaalsete erivajadustega ja puuetega noortele juurdepääs mitmekesisele noorsootöö tegevusele. Planeeritakse toetusi noorsootöö eri vormidele ja meetoditele, toetatakse noorte omaalgatusi ja investeeritakse linnaruumi arendamisse viisil, mis loob kõikide noorte osalemiseks soodsad tingimused (TSNA, TAN, LOV-ide noortekeskused, ÕM jt). Tallinn pöörab noorsootöö arendamisel tähelepanu vähemustele, nagu vähemusrahvused, erivajadusega noored, riskikäitumisega noored, tõrjutud noored (kõik osalised). Noorsootöötajatel on teadmised eri sihtrühmade vajadustest ja oskused sihtrühma noortega tegelemiseks (TSNA). Selleks, et laiendada noorte ja noorsootöötajate silmaringi ja suurendada tolerantsust erinevuste suhtes, korraldatakse senisest enam ühisettevõtmisi, millesse kaasatakse eri sihtrühmad (TSNA, Tallinna noortekeskused). 1.3. Täiskasvanud noortele suunatud tegevused Täiskasvanud noortele, sh kutsekoolide noortele tagatakse võrdsed võimalused koolinoortega noorsootöös osalemiseks. Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse sihtgrupi eripärasid ja vajadusi (TSNA, TAN, LOV-ide noortekeskused, ÕM jt). Sihtgrupile korraldatakse üritusi nii noortekeskustes kui väljaspool tavapäraseid noorteasutusi. Täiskasvanud noori kaasatakse vabatahtlikku töösse, samuti eraldi rühmade ja vastutajatega õpilasmalevate tegevusse. Mitteformaalne õpe täiskasvanud noortele on samal ajal abiks tulevikus töö leidmiseks ja uute oskuste saamiseks, seepärast pakutakse huvitavas vormis erinevate erialadega seotud tegevusi (Tallinna noortekeskused, ÕM). Koostöös kõrgkoolidega pakutakse noortele praktikakohti (spordi- ja noorsooamet). 1.4. Noorsootööd soodustav linnaruum Tellitakse noorte ja noorsootöö jaoks ohtlike piirkondade turvaanalüüs ning eksperdiarvamus turvalisuse suurendamiseks. Ettepanekute täitmist hakatakse kirja panema noorsootööasutuste igaaastastesse tegevuskavadesse. Tallinna noortele luuakse turvaline keskkond, milles on võimalik tegutseda ka spontaanselt ja organiseerimatult. Seda laadi tegevust toetavad atraktiivne linnaruum, noortekeskuste pakutavad võimalused ja linna spordirajatised ning muude linna asutuste kasutamine noorte vaba aja korraldamisel. On olemas puuetega noortele vajalik info, kuidas on sündmustele ja rajatistele neil võimalik ligi pääseda ning ligipääsu loomisega tegeletakse jätkuvalt. Tallinnasse või koostöös Tallinna lähipiirkonna omavalitsustega luuakse eri ekstreemspordialade harrastamise võimalus (TSNA, partnerid). Lisaks uute rajatiste ehitamisele on oluline väli-skateparkide järjepidev hooldamine. Tallinn korrastab ja arendab olemasolevaid ekstreemsportimise rajatisi. Rajatistel tuleks soodustada kindlal nädalapäeval ja ajavahemikul
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 13 instruktori kaasamist ja spordivahendite üürimise võimaldamist (TSNA). 1.5. Õpilasmalev Õpilasmalev on koolinoortele atraktiivne ja kvaliteetne vaba aja sisustamise koht, kus noortel on võimalik kasuliku tegevusega teenida korralikku taskuraha, mis on miinimumpalgast 25% suurem. Malev pakub noortele võimalust valida rühmade vahel, mis tegutsevad kõigis 15 maakonnas. Malevlasel on võimalik osaleda ka nn segarühmades, kus on õpilasi eri maakondadest. Senisest enam soodustatakse vene keelt emakeelena kõnelevate noorte ja erivajadustega noorte kaasamist õpilasmalevasse. TEGEVUSSUUND 2: NOORTE OSALUS- JA KUULUMISKOGEMUS EESMÄRK. NOORTE OSALUS- JA KUULUMISKOGEMUS KUJUNDAB AKTIIVSEID KODANIKKE, KES OSKAVAD JA TAHAVAD RÄÄKIDA KAASA OMA LINNA JA RIIGI ELU KUJUNDAMISEL. TALLINN VÄÄRTUSTAB JA TOETAB NOORTEALGATUSI JA VABATAHTLIKKU TÖÖD. INDIKAATORID 2012 2013 2014 2015 2016 Noortekeskuste aasta tegevuskavades vabatahtlikku tööd toetava tegevuse arv 50 50 50 55 55 Toetatud noorte omaalgatuslike projektide arv (Tallinna noortekeskused ja TSNA) 95 100 100 120 120 Toetatud noorte ettevõtlusprojektide arv (TSNA, ettevõtlusamet) 14 15 15 18 18 2.1. Noorte kuulumis- ja osaluskogemus Igal 13-aastasel ja vanemal noorel peaks olema positiivne kuulumis- ja osalemiskogemus (nt osavõtt laagrist, huviringitegevusest, õpilasesindusest, spordiklubitegevustest, noorteühendusse kuulumisest, noorteprojektis osalemisest, noortekeskuse külastusest vms) ja vabatahtliku töö kogemus, mis annavad hea ettevalmistuse tööeluks ja aitavad kaasa aktiivseks kodanikuks kujunemisel (kõik osalised). Tallinnal on vaja erinoorsootöö- või mobiilse noorsootöö strateegiat, et muuhulgas võimaldada osalemis- ja kuuluvuskogemust ka neile noortele, kes ei ole valmis kaasa rääkima õpilasesinduste või osaluskogude kaudu. Tallinna noored osalevad aktiivselt neid ümbritseva keskkonna asjades kaasa rääkimisel (seda ka hääletamise või kandideerimise kaudu) nt õpilasesinduste valimisel koolis, osaluskogude tegevuses, varivalimistel vms. Koolides ja noorsootöös laiemalt tuleks soodustada atraktiivsete osalusmeetodite kasutamist, sh korraldada mänge ja osalussimulatsioone (HA, TSNA, noorteühendused). Tallinnas töötab noortevolikogu, millel on linnavolikogu nõuandva organina võimalus lisaks kaasarääkimisele ka omalt poolt asju algatada ning mille ettepanekuid võetakse otsuste tegemisel arvesse. Noortevolikogu moodustatakse õpilaste, üliõpilaste ja noorteühenduste esindajatest, noortevolikogu peab olema sõltumatu poliitiliste erakondade tahtest (TSNA). Lisaks noortevolikogule kaalub Tallinn kutsuda linnaosades ellu noortekojad. Noortekoda on linnaosas tegutsev sõltumatu osaluskogu, kus saaksid kokku linnaosa vanem, ametnikud, noortekeskuste esindajad, koolide esindajad ning noorteorganisatsioonide esindajad. Selline koostöövorm võimaldab efektiivselt lahendada just selle linnaosa noorte probleeme ja kiiremini otsida neile lahendusi (LOV-id, TSNA). Tallinn väärtustab ja toetab eri rahvustest noorte lõimumist (kõik osalised). 2.2. Noortealgatuste ja -ühenduste toetamine Noortealgatus on linnas tervikuna väärtustatud, noortealgatused muudavad linnaruumi tuntavalt laste- ja noortesõbralikumaks ja annavad noortele väärtuslikke kogemusi. Selleks toetatakse linnaeelarvest noorte omaalgatuslikke projekte ja noorteühendusi (TSNA, LOV-id, Tallinna noortekeskused).
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 14 Tallinn soodustab linnas tegutsevate noorteühenduste omavahelist koostööd, et vältida kapseldumist. Linna korraldatavad koostööseminarid muutuvad traditsiooniks, Tallinna linnas luuakse sise- ja välisrahastuse võimalusi tutvustav koondandmekogum, toimuvad infopäevad ja koolitused, kus tutvustatakse rahastuse võimalusi. Samuti viiakse läbi infopäevi projektikirjutamise ja -taotluste ettevalmistamise teemadel (TSNA). Tallinn loob olemasolevate meetmete kõrvale lisaks koolitustoetuse keskse meetme, mis on mõeldud kõikidele noorteühendustele, osaluskogudele ja mis pakub lahendust noorteühenduste ning osaluskogude peamiste arenguvajaduste lahendamiseks ühistel alustel (TSNA). TEGEVUSSUUND 3: NOORTE TEAVITAMIS- JA NÕUSTAMISTEGEVUS EESMÄRK. NOORTELE SUUNATUD INFO- JA NÕUSTAMISTEENUSED ON LIHTSALT KÄTTESAADAVAD, ASJAKOHASED JA KVALITEETSED. INDIKAATORID 2012 2013 2014 2015 2016 Noorteinfo kontaktide koguarv 228 000 230 000 235 000 240 000 240 000 * lisandub uus rakendus Karjäärinõustamise kasusaajate koguarv 7 000 7 000 7 000 7 000 7 000 Tööturule sisenemist soodustava tegevuse arv noortekeskustes 76 76 50 60 70 3.1. Noortele suunatud info kättesaadavus Noortele suunatud info, sh karjääriinfo pakkumisel lähtutakse noorte vajadustest, info on lihtsalt leitav ja atraktiivne, aja- ja asjakohane, huvipakkuv ja kättesaadav kõikidele noortele. Infotöötajatel on toimiv infovõrgustik linna karjääri- ja noortekeskuste ning teiste noorteorganisatsioonide, huvikoolide ja vabasektoriga. Noortel on käidavates kohtades võimalik oma tegevuse reklaamimiseks kasutada reklaampinda. Noorte teavitamise ja nõustamise tööpõhimõtteks on noore ja noorsootöötaja suhtlemine, kus mõlemad pooled on nii nõustaja kui ka nõustatava rollis (TAN). Edendatakse ladusat infovahetust noortelt noortele, sest kõige rohkem usaldavad noored teavet, mis levib nende eakaaslaste kaudu. Infotöö korraldamisse tuleks senisest enam kaasata vabatahtlikena noori ning teha koostööd koolilehtedega (TAN). Tallinn vaatab üle ja täiendab noorsootöö kommunikatsioonistrateegiat ja rakendusplaani eesmärgiga linna noorsootöö temaatikat rohkem esile tõsta (TSNA). Tallinn arendab virtuaalset noorsootööd. Info Tallinna linna noorsootööst on koondunud ühte internetikeskkonda (nt www.taninfo.ee), kuid lisaks Tallinna noorte infokeskuse kodulehele tuleb aktiivselt olla esindatud seal, kus käivad ka noored. Noorsootöö eesmärkide saavutamisel ja info edastamisel tuleb üha oskuslikumalt ära kasutada olemasolevaid internetiressursse, infot tuleb edastada noorele tema harjumuspärases keskkonnas, sh sotsiaalmeedias (TSNA, TAN, Tallinna noortekeskused). 3.2. Nõustamisteenused Tallinn pakub noortele tasuta mitmekülgseid nõustamisteenuseid, sh karjääri- ja psühholoogilist nõustamist. Senised Tallinnas noortele pakutavad eri nõustamisteenused tuleb üheselt välja selgitada ja info neist nõustamisteenustest teha kättesaadavaks nii noortele kui ka spetsialistidele. Linna tasandil luuakse toimiv koostöövõrgustik, milles kõik osalised panustavad ühise eesmärgi saavutamisse. Noortega töötavad inimesed peavad olema teadlikud karjäärinõustamise vajalikkusest ja suunama noori karjäärispetsialistide juurde, samuti tuleb riskirühma noortele luua sellekohased programmid (TSNA, HA, TAN). Tallinna noortele tagatakse karjääriinfo kättesaadavus ja kvaliteetne karjäärinõustamine. Selleks vahendatakse karjääriinfot, sh õpetatakse karjäärivalikuks vajaliku info tõhusat kasutamist, parendatakse karjääriinfo kättesaadavust ja suurendatakse teadlikkust karjääriteenustest. Tegevuse
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 15 tulemusena on suurenenud noorte oskus otsida infot, hinnata leitud teavet ja kasutada seda, on suurenenud valmidus kasutada leitud infot karjääriplaneerimisel, valikuvõimaluste mõistmine ja arusaamine karjääriteenustest on paranenud (TAN). Karjäärinõustamise korraldamine, sh aidatakse noorel iseseisvalt teha tööturule efektiivsemaks sisenemiseks teadlikke kutse-, töö- ja haridusalaseid valikuid, luua eeldused, et inimesel on teadmised teadlikust karjääriplaneerimisest, õppimisvõimalustest, tööturu olukorrast ja elukutsetest. Tegevuse tulemusena on noortel suurem valmidus kohaneda muutustega, enese adekvaatsem tundmine, sh isiklike ressursside tundmine, parem arusaamine oma võimalustest ja vajadustest, valmidus teha teadlikke karjääriotsuseid, suutlikkus seada eesmärke ja nende nimel tegutseda (TAN). Koolitused noorsootöö spetsialistidele karjääriteenuste olemuse, nõustamise ja koostöövõrgustike teemal. Tegevuse tulemusena suureneb noortega töötavate spetsialistide teadlikkus karjääriteenuste olemusest ja koostöövõrgustiku kasutamise võimalustest (TAN). 3.3. Töötutele ja mitteõppivatele noortele mõeldud tegevus Töötutele ja mitteõppivatele noortele tagatakse vajalike teenuste kättesaadavus, seda aktiivse kaasamise, kuuluvustunde võimaldamise ja mobiilse noorsootöö võimaluste parema ärakasutamise kaudu. Selleks tuleb teha ettepanekud, millega arvestatakse õppekavades ja koolitusprogrammides, korraldada toetavaid koolitusi. Töötutele ja mitteõppivatele noortele pakutakse karjääriteenuseid ka Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuse ning nn meistri ja selli rühmade töö väljaarendamise kaudu, et täiendada tööturul nõutud erialade kutseõpet ja selle kaudu kaasata riskirühma noori tööellu. Õpilasmalev pöörab töötutele noortele eri tähelepanu (eelisjärjekorras registreerumine, maksust vabastamine vms). TEGEVUSSUUND 4: NOORSOOTÖÖ KESKKOND EESMÄRK. TALLINNAS ON LÄBIMÕELDULT ASETSEV, LIGIPÄÄSETAV, KAASAEGSETE VAHENDITEGA VARUSTATUD, NOORTE TEGELIKEST VAJADUSTEST LÄHTUVALT TEGUTSEV JA UUENDUSLIKKE NOORSOOTÖÖMEETODEID RAKENDAV NOORTEKESKUSTE VÕRGUSTIK. NOORTEKESKUSTES TÖÖTAVAD NOORSOOTÖÖTAJAD ON VÄÄRIKALT TASUSTATUD OMA ALA TÕELISED PROFESSIONAALID. INDIKAATORID 2012 2013 2014 2015 2016 Tallinna noorsootöötajate üldine rahulolu töö- ja palgatingimustega on suur (mõõdetakse rahuloluuuringuga) 60% 70% Mobiilse noorsootöö kontaktide arv aastas 4 000 8 000 8 000 9 000 9 000 Noorte üldine rahulolu noorsootöö teenustega on suur (mõõdetakse rahulolu-uuringutega) 90% 93% 4.1. Noortekeskuste võrgustik Noortekeskuste võrgustiku arendamisel arvestatakse põhimõttega, mille kohaselt peaks 40 000 elaniku kohta olema asumis kaks strateegiliselt valitud ja sobival kohal asuvat või mobiilset noortekeskust, kusjuures on lähtutud piirkonna eripärast. Noortekeskused asuvad linnaruumis hästi leitaval ja ligipääsetaval kohal, sh on tagatud juurdepääs erivajadustega noortele. Kõik uued noortekeskused rajatakse universaalse disaini põhimõtete kohaselt (universaalne disain on siinkohal kombinatsiooni noortekeskuse põhipaketist ja -tegevusest ja eri sihtrühmade vajadustega arvestamisest) (TSNA). Noortekeskustel on oma kindel tegevusspetsiifika, toimides paindlikult ja piirkonna noorte vajadustest lähtuvalt. Senisest enam kaasatakse vabatahtlikke noortekeskuse tegevusse. Samuti on oluline lisada vajalikud oskused noorsootöötajate ettevalmistusse ja kaasata vastava valdkonna professionaale noortekeskuste tegevusse (TSNA, Tallinna noortekeskused). Vaatamata oma eripärale pakuvad kõik Tallinna noortekeskused kvaliteetset põhipaketti, mille hulgas tähtsustatakse senisest enam vabatahtliku töö ja kohaliku kogukonna rolli. Vabatahtlikkust ei väärtustata piisavalt ei noorte ega ühiskond tervikuna. On vaja saavutada muutus arusaamades,
TALLINNA NOORSOOTÖÖ ARENGUKAVA 16 et vabatahtlikkus ei seisne ainult töös välismaal, vaid oma panus on võimalik anda ka kohapeal (Tallinna noortekeskused). Noortekeskuste juhtimisskeem on ühene, arusaadav ja toimiv (TSNA). 4.2. Noorsootöötajate töötingimused Noorsootöötajate töö väärtustamiseks ja kvaliteetse noorsootöö tagamiseks linnas tuleb spetsialistidele tagada tööd väärtustav tasu ja sotsiaalsed garantiid ning arenguperspektiiv. Seni kuni riigi tasandil ei ole lahendatud noorsootöötajate sotsiaalsed garantiid, võiks linn oma noorsootöötajatele võrdselt huvikoolide pedagoogidega ja koolide huvijuhtidega ette näha tavapärasest pikema puhkuse (TSNA). Noortekeskustes töötavate noorsootöötajate puhul arvestatakse rahvusvahelist praktikat ning lähtutakse põhimõttest, et noortekeskuses on ühe noorsootöötaja kohta kuni 2000 külastust aastas, mis ühtlasi tagab ka noorsootöö kvaliteedi (TSNA). Tallinn suurima omavalitsusena ja noorsootöötajate tööandjana peab senisest rohkem rääkima kaasa noorsootöötajate ettevalmistuse kvaliteedi ja õppekavade koostamise ja nende muutmise küsimuses. Ühe noortekeskuse kohta peaks linnas olema vähemalt üks erinoorsootöö või mobiilse noorsootöö pädevusega noorsootöötaja, täpne vajadus sõltub piirkonna eripärast (TSNA). Tallinn korraldab noorsootöötajate täienduskoolitusi. Selle kaudu saaksid Tallinna piirkonna noorsootöötajad kokku, et vahetada kogemusi ja infot ning seeläbi suureneks ka omavaheline koostöö. Lisaks tulevikukavas esitatud põhimõtetele rõhutab Tallinn noorsootöötajale vajalike oskustena ja omadustena muu hulgas sallivust ja empaatiat, info analüüsimise oskust, märkamise ja reageerimise oskust, kogukonna- ja võrgustikutöö oskust, kultuuride, sh subkultuuride tundmist, teadmisi lapse ja noore arengupsühholoogiast, kuulamise ja esmatasandi nõustamise oskust ning kriisiolukordades toimetuleku oskust (TSNA). 4.3. Noorsootöö uued väljundid Lisaks statsionaarsetele noortekeskustele tehakse Tallinnas mobiilset noorsootööd, mis põhineb nii riskirühma noore toetamisel sotsiaalpedagoogilise kontseptsiooni järgi kui ka avatud noorsootöö meetodit kasutaval mudelil, mis keskendub noorte teavitamisele ja kaasamisele noorte kogunemiskohtades (TNK, Tallinna noortekeskused, LOVid). Valmistatakse ette Tallinnas hea ligipääsetavusega ja mitmekülgseid võimalusi pakkuva noorte multimeediakeskuse loomine kas eraldi asutusena või mõne olemasoleva noortekeskuse baasil, mida saaksid kasutada kõik linna noored ja noorteühendused. Kavandatava ülelinnalise noorte multimeediakeskuse eeskujuks on näiteks Helsingis tegutsevad Gloria Kulttuuriareena ning Allianssi, kuid kontseptsiooni poolest sobiks eeskuju võtta ka Rootsis tegutsevatest IDEA majadest (TSNA, TAN). Tallinn arendab välja mobiilse noorsootöö rakendused, sh võtab kasutusele noortebussi ja moodustab selle juurde kuuluva ülelinnalise meeskonna, keda oleks võimalik kasutada mobiilseks noorsootööks. Noortebuss kui noortekeskus ratastel suudab paindlikult reageerida muutuvatele oludele, olles samal ajal oluliseks teadlikkuse tõstmise vahendiks noorsootöö võimalustest. Lisaks noortekeskuse bussi töö alustamisele kaalub Tallinn tõhusamat koostööd kaubanduskeskustega, et haarata senisest rohkem mitteaktiivsete noorte tähelepanu. Info peab olema seal, kus käivad noored (TNK, kõik noortekeskused). Tallinn leiab võimalused, et alustada noorte aktiivsuse inkubaatori tööd (ideaalis koos eespool nimetatud meedia- ja kultuurikeskusega), mis tegutseks ühise katuse alla koondunud noorte aktiivsuse inkubaatorina, noorteühenduste tegutsemise ja kohtumise paigana, nõustamiskeskuse ning noorsootööga seotud raamatukoguna jms, olles avatud kõikidele noortele, noortejuhtidele, noorsootöötajatele. Samuti saavad linnas tegutsevad noorteorganisatsioonid tasuta kasutada ruume ja tehnikat ning korraldada üritusi. Seal võiksid kohtuda paljud noorteorganisatsioonid, nii areneb ka nende omavaheline suhtlemine ja koostöö (TSNA, TAN). 4.4. Kvaliteedijuhtimine noorsootöös Noortekeskuste töö kvaliteedi mõõtmiseks rakendatakse regulaarselt linnas ühtset kvaliteedimudelit (TSNA). Tallinn osales riiklikus KOV-i noorsootöö kvaliteedihindamise mudelis 2011 ja võimaluse