Tellija: Korteriühistu Küti 17 (80265698) Aadress: Küti 17, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: 5533515 e-post: kyti.yhistu@mail.ee KÜTI 17, RAKVERE ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE ELAMU AADRESSIL KÜTI 17, RAKVERE Auditeerimise aeg: jaanuar 2017 Aruanne esitatud: 10.02.2017 Auditeerija: Aktiivmaja OÜ Juriidiline aadress: Jaama 65-6a, Tartu. Reg nr 12214031 Kontakt: Viljar Puusepp, tel: 53015578 ; e-mail: viljar@soojusaudit.ee Auditeerija: Aivar Kaljula e-mail: aivar.kaljula@gmail.com Telefon: 56355467
Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Lääne-Virumaa, Rakvere linna, aadressiga Küti 17 asuva 4-korruselise 48 korteriga hoone koosneva kütte, ventilatsiooni, gaasi, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rakverea Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti 2013-2015 aasta energiatarvete ja tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energiatarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Arvutusnäidised on üle kantud arvutusprogrammist ja mõnede vahearvutuste tulemused võivad olla ümardatud ja illustreeriva tähendusega. Õige tulemus on lõpptulemus. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hinnangutes on lähtutud pigem konservatiivsusest. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist nii kütteks kui tarbevee soojendamiseks, elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehituse tüüpprojekti andmetest või tootja andmetest ja on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Samuti seda, et energiakulude prognoosid muutuvad seda täpsemaks, mida rohkem energiasäästutoiminguid hoone renoveerimisel teostatakse. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhtudel ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tuleb teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone valdaja esindaja Jaanika Link. Korteriühistu, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi soojusaudiitor Aivar Kaljula. Käesoleva auditi dokumendi autoriõigused kuuluvad auditi koostajale ehk autorile ja loata kopeerimine ja paljundamine pole lubatud. Välja arvatud koopiad õiguspärase nõude esitajatele. 2
Sisukord Eessõna...2 Sisukord...3 1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energia-tõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral...4 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid...7 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis...9 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine...9 2.2 Hoone üldandmed...9 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord...10 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte...10 2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus...11 2.6 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine...11 2.7 Hoone soojusbilanss...12 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus...13 3.1 Hoone piirdetarindid...13 3.2 Küttesüsteem...15 3.2.1 Sääst küttesüsteemi renoveerimisest...15 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus...16 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima...16 4. Lisad...17 4.1 Sisekliima mõõdistustulemused...17 4.2 Energiatarbimised ja jaotused...17 4.3 Illustreerivad fotod...18 4.4 Tasakaalutemperatuuride leidmine...20 3
1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine kulu kaugküttest küttele aastatel 2013-2015 oli mõõdetud 311. Käesoleva aruande punktis 1.1 on kirjeldatud säästumeetmete paketid, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning pikendada ekspluatatsiooniiga, suurendada sõltumatust energiakandjate hindade tõusust ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Liigsete kulude vältimiseks on soovituslik, et valikud pakettide vahel tuleks teha otsustamisfaasis, toimingute läbi viimise võib jaotada pikema aja peale. Pakutud säästupakettides on keskendutud pigem olulisele renoveerimisele, et oleks võimalik taotleda ka võimalikke riigipoolseid toetusi. Toimingute loeteludes on arvestatud vaid nende tegevuste maksumustega, mis annavad energiasäästu ja/või on Majandus- ja taristuministri määruse (edaspidi Määrus) Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused (20.03.2015 nr 23) järgselt toetatav tegevus. Siintoodud maksumused on indikatiivsed, tegelikud maksumused selguvad harilikult peale tööde teostamise lõppu, kuid siiski kasutatavad nii eelarvete planeerimisel kui tasuvusaegade hindamisel. Esimese paketi raames renoveeritakse koos lisasoojustusega hoone välisseinad ja sokkel, soojustuskihi paksus 15 cm. Põhimaterjaliks seinte soojustamiseks kasutatav EPS (soovitatavalt tüüp EPS silver), kuid võib kasutada ka muid lubatud soojustusmaterjale või nende kombinatsioone, eeldusel, et tarindi lõplik soojusjuhtivus jääb minimaalselt samaks kui on see 15 cm EPS-i kasutamisel. Akende ümbruses teostatakse lisasoojustus sellisel määral kui palju on võimalik. Soklil võib arhitektuurilistel kaalutlustel jätta soojustuskihi paksuseks 10 cm. Sokli maa alune osa lisasoojustamist ei eeldata kuid seda võib teha. Tasuvusajad veidi pikenevad. Kuid soovitatav on lisasoojustada keldri laed hoone otsa korterite kohal, mis jäävad trepikojast otsa poole. Renoveeritakse ka hoone sissepääsud, sh peasissekäikude varikatused. Lisaks vahetatakse kõik vanad korterite aknad. Uute, õhutihedate akende kompleksne soojusjuhtivus peaks olema 1,10 W/(m 2 K) või väiksem (vastab üldjuhul 3 kordse klaaspaketiga akende soojusjuhtivuse tasemele) Siinses energiaauditis on arvestatud vahetatavatele akendele soojajuhtivuseks 0,95 W/(m 2 K). Pööningu põrandale lisatakse 35-40 cm puistevillakiht. Küttesüsteem renoveeritakse kogu ulatuses. Paigaldatakse (tubadele) värskeõhuradiaatorid (värskeõhuava välisseinas jääb küttekeha taha). Minimaalselt tuleb tagada, et värskeõhuavad oleks küttekehade taga või kohal (kui ei paigaldata värskeõhuradiaatoreid). Ühendus kahetorusüsteemis, küttekehad varustatakse termostaatidega. Küttekulujaotureid paigaldama ei pea kuid võib. Ventilatsioonišahtid korrastatakse ja ehitatakse välja motoriseeritud sundväljatõmme kanali või katuseventilaatorite abil. Arvestatud SFP 0,7, õhuhulk 1,21 m 3 /s, töö aeg 24/7. Projekteerimisel tuleks arvestada ka gaasiseadmete põlemisõhu vajadusega. Käesolevasse paketti on arvestatud ka muud kulud, mis kulub eeldatavasti elektrisüsteemi täiendamisele (põhiliselt ventilatsiooniseadmete el varustusel) summmaliselt 6500 eur. Investeering kokku ca 264647 eurot. Sääst kokku ca 90. Hoone kogu energiakasutus langeb ca 20 %. Lihttasuvusaeg 42 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 25 % toetusega 32 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt 09.01.2013 kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 202 kwh/ 4
(m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 161-lt kwh/(m 2 a) 116- le kwh/(m 2 a). Siinses paketis on KEK arvutustes ja säästudes arvestatud, et sooja tarbevee valmistamine toimub sarnaselt praegusele olukorrale - osaliselt gaas, osaliselt elekter. Kuid ET arvu arvestuses, et kõik soe vesi valmistatakse gaasiga, nagu algsel hoonel oli ette nähtud. Teise paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid välja vahetatakse kõik elamispindade aknad ja need paigaldatakse soojustuse tasapinda. Siinses paketis on arvestatud, et korteritele paigaldatakse aknad, mille kaalutud keskmine U arv paigaldatuna ei ole suurem kui 0,95 W/(m 2 K). Trepikoja aknad võib alles jätta juhul kui arhitektuurses projektis osutub see sobilikuks. Kuid akna liitumisel seinaga tuleb tagada ettenähtud joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK. Seda kas palede lisasoojustamisega, või ka osaliselt akende külgedel osa kivimaterjali eemaldamise abil asendamisega soojustusmaterjaliga. Erinevalt paketist 1 võetakse küttesüsteemis kasutusele tavalised küttekehad. St, et ei tule ka õhuavasid hoone fassaadidel küttekehade taga või kohal. Ventilatsioon elamispindade osal ehitatakse ümber soojustagastusega sundventilatsiooniks. Selle tarbeks koostatakse vastav projektiosa, kus näidatakse ära seadmete asukohad, õhuhaare, väljavise, lõppelementide ja torustike asukohad. Eeldatavasti on võimalik kasutada sissepuhkel seinapealseid soojustuse alla paigaldatavaid torustikke ja väljatõmbel olemasolevat lõõristikku. Seade pööningul. Käesolevas energiaauditis on arvutustes arvestatud järgmiste parameetritega: soojustagastuse temperatuuri suhtarv 80%, SFP 1,7, õhuhulk 1,21 m 3 /s, töö aeg 24/7. Järelküte keskküttelt. Siinses auditi paketis on arvestatud, et sooja tarbevee ettevalmistamisel minnakse üle kaugküttele. Gaasi ja elektriboilerite kasutamisest loobutakse. Selle tarbeks ehitatakse välja sooja tarbevee ringlustorustik ja paigaldatakse vannitubadesse käterätikuivatid (siugtorud). Eeldatud on ringluskadudeks 50% soojuse vajadusest soojale tarbeveele. Saamuti on siin siis eeldatud, et kaugsoojus on suveperioodil piirkonnas olemas. Kui mitte, tuleks kaaluda järgmist paketti (3). Küttesüsteem renoveeritakse samuti kuid kasutusele võetakse tavalised konvektorküttekehad. Investeering ca 484820 eurot. Sääst kokku 211. Hoone kogu energiakasutus langeb 46 %. Lihttasuvusaeg 32 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 19 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt 09.01.2013 kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 150 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile C. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta langeb 161-lt kwh/(m 2 a) 43-le kwh/(m 2 a). Kolmanda paketi raames viiakse välispiiretega läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis1. Kuid sarnaselt teises paketis trepikoja akende kohta kirjeldatule, tagatakse ka elamispindade akende ümbruses seinaga ühendusel joonkülmasilla väärtus, mis ei ületa 0,05 W/mK avatäite kaalutud keskmisena. Üldiselt tähendab see akende külgedel ca 5 cm materjali väljalõikamist (NB! Tagada tuleb silluse kandvus) ja asendamist soojustusmaterjaliga, ülaservas min paarisentimeetrise kihi PUR materjalist soojustuse lisamist ja alaservas veepleki aluse täitmist soojustusmaterjaliga. Lisaks täiendatakse ventilatsioonisüsteemi väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga, mille abil võetakse väljatõmmatavast õhust soojus ja antakse soojuspumba abil kas küttele või sooja tarbevee soojendamiseks. Investeering ca 429861 eurot. Sääst kokku 227. Hoone kogu energiakasutus langeb 50 %. Lihttasuvusaeg 27 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 16 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt 09.01.2013 kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 148 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile C. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta langeb 161-lt kwh/(m 2 a) 114-le kwh/(m 2 a). 5
Juhul kui on soov muuta siinkirjeldatud pakette, tuleks tellida energiaauditi lisapakett. Siiski olulisi lisavõimalusi näiteks taastuvenergeetikaseadmete vms abil energiakulude alandamiseks pole, põhja-lõunasuunaline viilkatus ei anna just kõige paremaid võimalusi näiteks päikeseenergia kasutamiseks. Kõikide pakettide korral on nõutud tehnoseadmete seadistuste ja mõõdistuste protokollid. Lisaks vähemalt 5 aastane hooldusleping. Lisaks tuleb renoveerimise kavandamisel arvestada ka tehnilise konsultandi teenuse lisandumisega. Tagatud oleks nõuetekohane õhuvahetus ja sisekliima vastaks standardile EVS-EN 15251:2007 ning hoone energiatõhusus vastaks Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" nõuetele, mis sätestab oluliselt rekonstrueeritavatele korterelamutele piiriks energiatõhususarvu ET 180 kwh/m 2 a. (uutel 150 kwh/m 2 a) kõikide pakettide korral. Koonddiagramm: 45000 Kulude muutused vastavalt renoveerimispaketile 40000 35000 30000 Eur/a 25000 20000 15000 Gaas Laenumakse Elektrienergia Kaugküte 10000 5000 0 Praegused kulud Pakett 1 Pakett 2 Pakett 3 Koondtabel: Laenuperiood 20 a Omafinantseering 5% intress 3% Investeering Lihttasuvusaeg Energia kaa- Hinnan- Kuumakse* Kuumaks Algne ET arvu piir- Neto kütte- Ehituskulu Renoveeri toetusega (~ Energiatarbe Sääst lutud eriguline ET m2-le e m2-le omafinant väärtus vaskulu köetava- brutopin- Olulise mispakett laenusumma) toetusega vähenemine kokku kasutus KEK arv kokku pangale Toetus seering tavalt toetusele le pinnale nale rek piir eur a % kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur/kuu eur/kuu % eur kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur eur hetkel 236 1,41 161 1 198485 32 20 90 202 179 1,70 0,51 25 13232 180 116 105 168 2 290892 19 46 211 150 129 1,62 0,73 40 24241 150 43 192 168 3 257917 16 50 227 148 151 1,52 0,65 40 21493 150 114 170 168 *- ei sisalda varasemaid võlgasid ega remondifondi makseid ei enne ega peale renoveerimisi. 1 real sisaldab vaid energia maksumusi sh korterite elekter ja gaas. 6
ETA või KEK, kwh/(m 2 a) ET või KEK 100 101 ET või KEK 120 B 121 ET või KEK 150 C 151 ET või KEK 180 D 181 ET või KEK 220 E 221 ET või KEK 280 F Klass A 281 ET või KEK 340 G ET või KEK 341 H 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästumeetmete pakett I Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, sundväljatõmme Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 138677 30 28990 20 64806 20 Muu Elektritööd 6500 25 Pööning Lisasoojustus 9594 30 Avatäited Vanade akende vahetus 3579 25 Abitegevused Projekteerimine, järelevalve, mõõdistused jms 12500 Kokku 264647 90* 6250 42 Säästumeetmete pakett II Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 146229 30 7
Ventilatsioonisüsteem Soojustagastusega sundventilatsiooniseadmete paigaldus 176000 20 49851 20 Muu Elektritööd 6500 25 Pööning Lisasoojustus 9594 30 Avatäited Kõikide korterite akende vahetus, paigaldus soojustuse tasapinnas 49851 25 Soe tarbevesi Tsentraalse väljaehitus 30294 25 Abitegevused Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms 16500 Kokku 484820 211* 15256 40 Säästumeetmete pakett III Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Küttesüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, akende ümbruses tagamine joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, väljatõmbeõhu soojuspump Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 146229 30 134527 20 64806 20 Muu Elektritööd 6500 25 Pööning Lisasoojustus 9594 30 Avatäited Vanade akende vahetus 3579 25 Soe tarbevesi Tsentraalse väljaehitus 30294 25 Abitegevused Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms 16500 Kokku 412030 227* 15752 27 *- Kogupaketina. Arvestatud meetme rakendamise uute tasakaalutemperatuuridega ja kogu hoone tarinditega ning tehnosüsteemidega. Arvestatud on 20% energiahindade tõusuga. 8
2. Hoone energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub põhja-lõuna suunaliselt Rakveres 2.2 Hoone üldandmed Aadress Küti 17, Rakvere, Lääne-Virumaa Kasutamise otstarve Muu kolme või enama korteriga elamu Katastritunnus 66301:002:0220 Omandi liik kinnisasi Esmane kasutus 1962 (EHR) Korruste arv 4 EHR kood 108011197 Trepikodade arv 3 Ehitusalune pind (m 2 ) 708 Suletud netopind (m 2 ) 2521,6 Eluruumide arv 48 Tubade arv 108 Eluruumide pind (m 2 ) 2016,8 Köetav pind kokku (m 2 ) 2172 Köetavate ruumide maht m 3 5431 Elanike/kasutajate arv ~ 74 Kelder Jah Trepikojad on loetud köetavaks pinnaks 9
2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord. Tööde teostamise aasta Tööde nimetus ja maht...-2016 Korterite akende vahetus, auditeerimise ajaks ca 92 % 2006-2007 Välisuste ja trepikoja akende vahetus 2005 Katusekatte vahetus Hoone üldine olukord on keskmine. Vastab loomulikule amortiseerumisastmele. 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Mõõteseade Tüüp Täpsus Töövahemik Temperatuuri ja niiskuse logger HOBO U12-011 RH ±2,5%; temp ±0,35 C 5... 95% RH -20. +70 C Mõõdistamise eesmärgiks oli ruumide sisekliima vastavuse kontroll nõuetele ja hoone üldise ventilatsiooni taseme hindamine ning küttesüsteemi olukorrast informatsiooni saamine. Loggerit kasutati temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse registreerimiseks. Välistemperatuurid jäid vahemikku 3 kuni + 6 kraadi C. Tulemused on esitatud graafikus Lisas 4.1. Kommentaarid ptk 3.4. Temp, C RH, % DewPt, C keskm 19,8 40,3 5,9 maks 22,7 61,9 11,1 min 10,3 26,2-0,8 13.12.2016 kell 15:30-15.12.2016 kell 16:30 korter 35 (III trepik.i korrus) 15.12.2016 kell 16:30-17.12.2016 kell 20:40 korter 17 (II trepik. I korrus) 17.12.2016 kell 20:40-20.12.2016 kell 10:00 korter 28 (II trepik. III korrus) 20.12.2016 kell 10:00-22.12.2016 kell 16:00 korter 14 (I trepik. IV korrus) 22.12.2016 kell 16:00-27.12.2016 kell 12:30 korter 39 (III trepik. II korrus) 10
2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis Soojuse allikad Kaugküte Soe vesi Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus Ühetoru süsteem Korterite soojakulu mõõturid Veevarustuse ja kanalisatsiooni liik Sooja tarbevee valmistamine Toidu valmistamine Ventilatsiooni liik Elektrienergia tarnija Soojuse tarnija Gaasi tarnija Puuduvad Tsentraalne võrk Gaas või elekter elamispindadel Gaas või elekter Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest. Eesti Energia AS Rakvere Soojus AS AS Eesti Gaas maagaasivõrk 2.6 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Tarbimised 2013 2014 2015 Ühik Kaugküte kokku 291 329 314 Soojus kütteks 291 329 314 Tegeliku aasta kraadpäevade arv 4327 4312 3997 Normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 4731 Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarve 318 361 372 Kütteenergia eritarbimine köetava pinna kohta 146 166 171 Gaasi kulu 1650 1705 1691 m³/a Gaasi erikulu 7,2 Elektrienergia tarbimine kokku 86,7 87,96 96,9 Eritarbimine köetava pinna kohta kokku 39,9 40,5 44,6 Tarbevesi 1943 2152 2196 m³/a Tarbevee eritarbimine eluruumide pinna kohta 0,97 m³/(m²a) Sooja tarbevee tarbimine köetava pinna kohta aastas Kaugkütte hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Gaasi maksumus koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Elektrienergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 23,3 63,0 45,0 125 kwh/(m²a) eur/mwh eur/mwh eur/mwh Küttesoojuse eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena sarnased või veidi suuremad võrreldes teiste sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Küttenergia kasutamise parandusettepanekud on toodud pakettidena auditi esimeses peatükis. Trend kerges kasvus. 11 Cd Cd kwh/(m²a) kwh/(m²a) kwh/(m²a)
Elektrienergiat kasutati põhiliselt valgustuseks ja seadmete käitamiseks ning osaliselt sooja tarbevee valmistamiseks. Eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena veidi suuremad võrreldes sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Põhjuseks osaliselt elektri kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks. Hinnanguliselt 71%. Elektrienergia kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks ei ole soovitatav. Ptk-s 1 on teises ja kolmandas säästumeetmete paketis soovitused minna üle tsentraalsele sooja tarbeveesüsteemile. Elektrienergia kasutus, millest on eemaldatud suvekasutus ja kasutus soojale tarbeveele, on arvestatud hoone energiabilansis utiliseeritavate vabasoojuste hulka. Tarbimised muutlikud vaadeldud aastate lõikes. Gaasi kasutati toidu valmistamiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. Erikulud sarnased teiste analoogilise kasutustüübiga hoonetele kui arvestada seda, et osa sooja vett tehti elektriboileritega. Tarbimine suhteliselt stabiilne. Tarbevee erikulud on sarnased teiste analoogiliste hoonetega. Tuleks jälgida, et sooja tarbevee seadetemperatuur oleks 55 ºC. Sellest madalamatel temperatuuridel tekib oht Legionella bakterite vohamiseks. Sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energiat ei arvestata hoone soojusbilansi arvutustes küttele, sest eeldatakse, et kogu tarbevee kasutamine ja valmistamine ei mõjuta hoone vabasoojust. Muud soovitused tarbeelektri, gaasi ja tarbevee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiul on üldised - kasutada tuleks säästlikke seadmeid ja jälgida nende korrasolekut. 2.7 Hoone soojusbilanss Piire Soojuskadu piirdetarindites Sooja vee valmistamine koos kadudega Energia kulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks Mõõdetud kulu Arvutatud kulu Välisseinad 141 1 k põrandad 34 Katus 41 Avatäited 71 Kokku: 287 55 63 405 405 Mõõdetud 2013-2015 aasta soojatarbe kulu küttele on korrigeeritud kraadpäevadega. 12
Mõõdetud kogukulu 405 Tasakaalutemperatuur hoones 17,6 C Arvutatud kogukulu 405 Soojuskadu läbi piirete 2287 Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 63 Sooja vee Valmistamine 55 71% 15% 14% Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordajaks on kasutatud antud hoonele 0,30. Sooja tarbevee valmistamine gaas või elekter elamispindadel. 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevas tabelis: 13
Enne renoveerimist (tb=17,6 C) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett I (tb=15,7) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett II (tb=9,7) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett III (tb=15,6) Sisetemperatuur 20,5 C Piirdetarind Materjal/tüüp Olukord Pindala m² Hinnanguline U väärtus W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod Parendusmeetmed Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst põhiliselt 2x Uus aken Rahuldav 347 1,50 59 Vahetus ei renoveerita 51 8 0,95 19 40 ei renoveerita 51 8 selektiivklaaspakett Välisuksed Metall Rahuldav 13 1,40 2 - ei renoveerita 2 0 ei renoveerita 1 1 ei renoveerita 2 0 Lisasoojustamine Välisseinad Tellismüüritis Lisasoojustamata 1182 1,05 141 0,25 29 112 0,22 15 126 0,22 25 116 15cm Vana aken 2 kordne aken, puitraam Keskmine 32 2,80 10 Vahetus 0,95 3 7 0,95 2 8 0,95 3 7 Sokli 1 korruse põrand r/b paneel keldri kohal Keskmine 600 0,50 34 lisasoojustamine, osaline keldri lae 0,30 18 16 0,30 11 24 0,30 18 17 soojustamine Katus, pööning r/b paneel+ viilkatus Lisasoojustamata 600 0,60 41-0,10 6 35 0,10 4 37 0,10 6 35 Kokku 287 108 179 51 236 104 183 14
3.2 Küttesüsteem Osa nimetus Kirjeldus Ettepanekud ja parendusmeetmed Soojasõlm Plaatsoojusvaheti - Soojussõlme ja torustike soojusisolatsioon Keskmine Korterite soojusmõõtjad Puuduvad Ei soovita Võimalusel parandada Küttetorustikud Teras Vahetada koos küttesüsteemi täieliku renoveerimisega. Küttesüsteemi tasakaalustatus Jah Teostada uus tasakaalustamine kui küttesüsteemi terviklik renoveerimine lükkub kaugemasse tulevikku Küttekehad Kütte ja tarbevee parendamise seadmed Põhiliselt termostaatideta malm N/A Küttesüsteemi täielikul vahetamisel soovitatav kasutusele võtta konvektortüüpi küttekehad või värskeõhuradiaatorid vastavalt pakutud pakettidele Soovitatav kasutada 3.2.1 Sääst küttesüsteemi renoveerimisest 1.Automaatne soojussõlm hoones utilisatsioonitegur η 0,5 2.Automaatne soojussõlm hoones + radiaatorite automaatsed (kas termostaatide või ajamitega) reguleerventiilid : utilisatsioonitegur η 0,7. Köetav pind on 2172 m 2. Sääst ümberehitusest, kui investeeringu suurus on 49851 eur, soojuse hind 63 eur/mwh. Kogu kütteks kasulikku vabasoojust on korterelamus aastas 53 kwh/(m 2 a). Sellest saame kätte automaatse soojussõlme puhul 53 x 0,5 = 26,5 kwh/(m 2 a). Radiaatorite termostaatventiilide korral 53x 0,7 = 37,1 kwh/(m 2 a). Lisaks kättesaadav vabasoojus on 37,1 26,5 = 10,6 kwh/(m 2 a). Aastas saadav sääst on 2171 x 10,6/1000 = 23,0. Säästuväärtus on 23 x 63 = 1450 eur/a. Tasuvusaeg: 49851 / 1450 = 34 aastat. Meetme eluiga ca 20 aastat. Ehk siis lihtsalt küttesüsteemi renoveerimine ei ole majanduslikult kuigi otstarbekas. Välja arvatus selles osas, et nii on võimalik tagada kõikides korterites ettenähtud sisetemperatuurid. Kuid tuleks kindlasti see ette võtta koos suuremate rekonstrueerimistega, et tagada küttesüsteemi soojus-väljastuse vastavus uuenenud olukorraga välispiirete ja õhuvahetuse suhtes. 15
3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus Külm tarbevesi saadakse tsentraalsest veevõrgust. Soe tarbevesi valmistatakse kas elektri- või gaasiboileriga elamispindadel. Olmekanalisatsioon juhitakse tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Hoone on ühendatud elektrivõrguga läbi Elering AS võrguettevõtja ja Eesti Gaas AS maagaasivõrguga. Hoone tehnosüsteemid on rahuldavas korras. Tuleks jälgida, et elektrienergia ja gaasi hoonesisene jaotamine ja kasutamine oleks ohutu. Vanad seadmed tuleks üle kontrollida või vahetada välja. Kui peale renoveerimisi jääb alles gaasipaigaldis, tuleks selle kohta tellida eraldi gaasiaudit. 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uute akendega korterite omanikud peaksid kasutama mikrotuulutust rahuldava sisekliima tagamiseks. Samuti tuleb kanda hoolt, et ventilatsiooni lõõrid oleksid puhtad ja renoveerimiste käigus neid ei suletaks. Ümberehituste käigus ei tohi unustada, et vannitubade uste alune pilu on ventilatsiooni toimimiseks vajalik. Uue ukse paigaldamisel tuleks loobuda lävepakust või paigaldada ukse alaossa rest. Käitumisharjumise osas oleks soovitus elanikel arvestada ruumide tuulutamisel asjaoluga, et õhuvahetuse intensiivsus sõltub suurel määral sise ja välistemperatuuri vahe suurusest. See tähendab, et mida külmem on ilm, seda vähem peab tuulutama. Samuti sõltub loomuliku ventilatsiooni intensiivsus kõrguste vahest. See tähendab, et viimase korruse korterites oleks normaalse õhuvahetuse tagamiseks soovituslik kasutada väljatõmbe ventilaatoreid. Sisekliima kontrollmõõdistamised näitasid, et üldine õhuvahetuse tase mõõdistatud korterites oli keskmisena rahuldav. Soovituslik suhtelise õhuniiskuse (RH) tase kütteperioodil on 35%-45%. Mõõdistamisperioodil jäi keskmiseks RH tasemeks ca 40,3 %. Kuigi osadel juhtudel ületasid tasemed ka 50%. Probleeme võib esineda hoone välisnurkades, eriti viimasel korrusel kohtades kus asuvad külmasillad- akende ümbrused jms. Sisekliima ankeetküsitluse järgi suuremaid hallituseprobleeme siiski ei esinenud. Hallituse tekke oht väheneb veelgi kui isoleerida soojuslikult veelgi paremini välispiirded, likvideerida külmasillad ja/või parandada ventilatsiooni toimimist. Välisseinte parema isolatsiooni korral ja kvaliteetsete akende kasutamise korral kasvab ka inimestel soojuslik mugavus välispiirete läheduses. Sel juhul on võimalik alandada veelgi sisetemperatuure, mis omakorda võimaldab lisasäästu küttekuludes. Keskmiseks arvutuslikuks (kaalutud keskmiseks) sisetemperatuuriks kütteperioodil on kasutatud 20,5 C. Mõõdistatud keskmine oli veidi madalam kuid esimeses mõõdistatud korteris oli loggeri asukoht ilmselt veidi ebaõnnestunult valitud. Siiski temperatuurid just kõrged ei olnud, seda kinnitas ka inimeste hinnangud sisekliimaaankeetides. See tähendab, et küttesüsteemi olukord on hoones ebarahuldav ja vajab kiiresti renoveerimist. Eeldatakse, et keskmine sisetemperatuur hoones peale renoveerimisi ei muutu. Kuid samas ei leidu ka madalama temperatuuriga hoone osi. Välja arvatud trepikojad, kus eeldataksegi madalamat sisetemperatuuri. Antud hoone keskmise puhul iga kraad, mis on sellest suurem või väiksem vastavalt kas suurendab või vähendab soojusenergia kulu kütteks keskmiselt ca 28. Säästumeetmete pakettides on soovitatud võtta kasutusele erinevad meetmed ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Säästumeetmete paketis 1 on soovitatud võtta kasutusele värskeõhuradiaatorid ja väljatõmbeventilaatorid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. See 16
suurendab küttekulu välisõhu soojendamisel ruumitemperatuurini. Ehk siis hoones tervisliku sisekliima saavutamine lihtsamate meetoditega on pikemas perspektiivis kulukas. Teises ja kolmandas säästumeetmete paketis on soovitatud võtta kasutusele soojatagastusega ventilatsiooniseadmed. Saadavad säästud ja sellega seonduv on hinnatud energiasäästupakettides peatükis 1. 4. Lisad 4.1 Sisekliima mõõdistustulemused Sisekliima mõõdistustulemused 70 60 50 RH-% ; T-C 40 30 20 10 0-10 13.12.16 13.12.16 14.12.16 14.12.16 14.12.16 15.12.16 15.12.16 15.12.16 16.12.16 16.12.16 16.12.16 17.12.16 17.12.16 17.12.16 17.12.16 18.12.16 18.12.16 18.12.16 19.12.16 19.12.16 19.12.16 20.12.16 20.12.16 20.12.16 21.12.16 21.12.16 21.12.16 21.12.16 22.12.16 22.12.16 22.12.16 23.12.16 23.12.16 23.12.16 24.12.16 24.12.16 24.12.16 24.12.16 25.12.16 25.12.16 25.12.16 26.12.16 26.12.16 26.12.16 27.12.16 27.12.16 Temp, C RH, % Dew Pt, C 4.2 Energiatarbimised ja jaotused 400 Kütteenergia kasutamine 350 300 250 200 150 ostetud küte kraadpäevadega korrigeeritud tarbimine 100 50 0 2013 2014 2015 17
m3/a Külma tarbevee kasutamine 2500 2000 1500 1000 500 m3 2000,0 1500,0 1000,0 500,0 Gaasi kasutamine 0 2013 2014 2015 0,0 2013 2014 2015 Elektrinergia tarve ja jaotumus aastate lõikes 120,0 Energiakasutuse jagunemine 100,0 80,0 60,0 40,0 20,0 Elekter soojale tarbeveele Muu elekter Üldelekter Elekter 22% Kaugküte 75% Gaas 4% 0,0 2013 2014 2015 4.3 Illustreerivad fotod Treoikoja aknad Otsasein Gaasi sisend Soojasõlm 18
Küttepüstik Veetorustikud Pandus, keldri aknad Peasissekäigud Maja ots vastu teist Keldri sissepääsud Elektripaigaldise olukord trepikojas Küttekeha ja ühendus 19
4.4 Tasakaalutemperatuuride leidmine Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil. Enne renoveerimist, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 2,53 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,55 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,31/h Erisoojuskaod kokku H 3,07kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatideta küttesüsteem. 0,5 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 26,7 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 57965 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 8,8 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 2,9 C Tasakaalutemperatuur t B 17,6 C Peale renoveerimist, pakett 1, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,1 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,46 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,81/h Erisoojuskaod kokku H 2,56kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 37,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 81151 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 12,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 4,8 C Tasakaalutemperatuur t B 15,7 C Peale renoveerimist, pakett 2, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,88 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,27 kw/ C Õhuvahetuse kordarv (küttekehadelesoojendamiseks) 0,151/h Erisoojuskaod kokku H 1,15kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 37,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 81151 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 12,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 10,8 C Tasakaalutemperatuur t B 9,7 C Peale renoveerimist, pakett 3, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,07 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,46 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,81/h Erisoojuskaod kokku H 2,52kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 37,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 81151 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 12,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 4,9 C Tasakaalutemperatuur t B 15,6 C 20