Rakvere Koidula 9 energiaaudit

Tellija: Korteriühistu Rakvere Koidula 9 (108010959) Aadress: L. Koidula 9, Rakvere 44314, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: 5533515 e-post: l.koidula9@gmail.com KOIDULA 9, RAKVERE ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE ELAMU AADRESSIL L. KOIDULA tn 9, RAKVERE Auditeerimise aeg: aprill 2016 Aruanne esitatud: 30.05.2016 Auditeerija: Aktiivmaja OÜ Juriidiline aadress: Jaama 65-6a, Tartu. Reg nr 12214031 Kontakt: Viljar Puusepp, tel: 53015578 ; e-mail: viljar@soojusaudit.ee Auditeerija: Aivar Kaljula e-mail: aivar.kaljula@gmail.com Telefon: 56355467

Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Lääne-Virumaa, Rakvere linna, aadressiga L. Koidula tn 9 asuva 4-korruselise 44 korteriga hoone koosneva kütte, ventilatsiooni, gaasi, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rakverea Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti 2013-2015 aasta energiatarvete ja tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energiatarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Arvutusnäidised on üle kantud arvutusprogrammist ja mõnede vahearvutuste tulemused võivad olla ümardatud ja illustreeriva tähendusega. Õige tulemus on lõpptulemus. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hinnangutes on lähtutud pigem konservatiivsusest. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist nii kütteks kui tarbevee soojendamiseks, elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehituse tüüpprojekti andmetest või tootja andmetest ja on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Samuti seda, et energiakulude prognoosid muutuvad seda täpsemaks, mida rohkem energiasäästutoiminguid hoone renoveerimisel teostatakse. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhtudel ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tuleb teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone valdaja esindaja Jaanika Link. Korteriühistu, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi soojusaudiitor Aivar Kaljula. Käesoleva auditi dokumendi autoriõigused kuuluvad auditi koostajale ehk autorile ja loata kopeerimine ja paljundamine pole lubatud. Välja arvatud koopiad õiguspärase nõude esitajatele. 2

Sisukord Eessõna...2 Sisukord...3 1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energia-tõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral...4 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid...7 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis...9 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine...9 2.2 Hoone üldandmed...9 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord...10 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte...10 2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus...11 2.6 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine...11 2.7 Hoone soojusbilanss...12 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus...13 3.1 Hoone piirdetarindid...13 3.2 Küttesüsteem...15 3.2.1 Sääst küttesüsteemi renoveerimisest...15 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus...16 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima...16 4. Lisad...17 4.1 Sisekliima mõõdistustulemused...17 4.2 Energiatarbimised ja jaotused...17 4.3 Illustreerivad fotod...18 4.4 Tasakaalutemperatuuride leidmine...20 3

1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine kulu kaugküttest küttele aastatel 2013-2015 oli mõõdetud 285. Käesoleva aruande punktis 1.1 on kirjeldatud säästumeetmete paketid, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning pikendada ekspluatatsiooniiga, suurendada sõltumatust energiakandjate hindade tõusust ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Liigsete kulude vältimiseks on soovituslik, et valikud pakettide vahel tuleks teha otsustamisfaasis, toimingute läbi viimise võib jaotada pikema aja peale. Pakutud säästupakettides on keskendutud pigem olulisele renoveerimisele, et oleks võimalik taotleda ka võimalikke riigipoolseid toetusi. Toimingute loeteludes on arvestatud vaid nende tegevuste maksumustega, mis annavad energiasäästu ja/või on Majandus- ja taristuministri määruse (edaspidi Määrus) Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused (20.03.2015 nr 23) järgselt toetatav tegevus. Siintoodud maksumused on indikatiivsed, tegelikud maksumused selguvad harilikult peale tööde teostamise lõppu, kuid siiski kasutatavad nii eelarvete planeerimisel kui tasuvusaegade hindamisel. Esimese paketi raames renoveeritakse koos lisasoojustusega hoone välisseinad ja sokkel, soojustuskihi paksus 15 cm. Põhimaterjaliks seinte soojustamiseks kasutatav EPS (soovitatavalt tüüp EPS silver), kuid võib kasutada ka muid lubatud soojustusmaterjale või nende kombinatsioone, eeldusel, et tarindi lõplik soojusjuhtivus jääb minimaalselt samaks kui on see 15 cm EPS-i kasutamisel. Akende ümbruses teostatakse lisasoojustus sellisel määral kui palju on võimalik. Soklil võib arhitektuurilistel kaalutlustel jätta soojustuskihi paksuseks 10 cm. Sokli maa alune osa lisasoojustamist ei eeldata kuid seda võib teha. Tasuvusajad veidi pikenevad. Kuid soovitatav on lisasoojustada keldri laed hoone põhjapoolsema otsa korterite kohal, mis jäävad trepikojast otsa poole. Renoveeritakse ka hoone sissepääsud, sh peasissekäikude varikatused. Käesolevas energiaauditis ei anta hinnangut, mida teha lõunapoolsel otseseinal asuva mittekasutuses telliskorstnaga. Mõistlik oleks see lammutada rekonstrueerimise käigus, suure tõenäosusega on ka see toiming toetatav tegevus. Või on see seda suures osas. See tuleks tööde ettevalmistamise käigus täpsustada. Juhul kui see siiski jääb, tuleks ka sellele lisada soojustuskiht (võib olla õhem- näiteks 5 cm. Samas tuleks vähendada korstnas ka õhu liikumist). Lisaks vahetatakse kõik vanad korterite aknad. Uute, õhutihedate akende kompleksne soojusjuhtivus peaks olema 1,10 W/(m 2 K) või väiksem (vastab üldjuhul 3 kordse klaaspaketiga akende soojusjuhtivuse tasemele). Küttesüsteem renoveeritakse kogu ulatuses. Paigaldatakse (tubadele) värskeõhuradiaatorid (värskeõhuava välisseinas jääb küttekeha taha). Minimaalselt tuleb tagada, et värskeõhuavad oleks küttekehade taga või kohal (kui ei paigaldata värskeõhuradiaatoreid). Ühendus kahetorusüsteemis, küttekehad varustatakse termostaatidega. Küttekulujaotureid paigaldama ei pea kuid võib. Ventilatsioonišahtid korrastatakse ja ehitatakse välja motoriseeritud sundväljatõmme kanali või katuseventilaatorite abil. Arvestatud SFP 0,8, õhuhulk 0,96 m 3 /s, töö aeg 24/7. Käesolevas paketis on arvestatud ka elektrisüsteemi kaasajastamise vajadusega summmaliselt 6500 eur. Investeering kokku ca 204989 eurot. Sääst kokku ca 97. Hoone kogu energiakasutus langeb ca 24 %. Lihttasuvusaeg 31 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 15 % toetusega 26 aastat. Ligikaudne energiamärgise 4

arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt 09.01.2013 kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 198 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 181-lt kwh/(m 2 a) 122-le kwh/(m 2 a). Siinses paketis on KEK arvutustes ja säästudes arvestatud, et sooja tarbevee valmistamine toimub sarnaselt praegusele olukorrale - osaliselt gaas, osaliselt elekter. Kuid ET arvu arvestuses, et kõik soe vesi valmistatakse gaasiga, nagu algsel hoonel oli ette nähtud. Samuti vastavad kirjeldatud toimingud 25% toetuse osakaaluga ette nähtud toimingutele. Vaatamata sellele ei ole võimalik saavutada 25% toetuse osakaalul ette nähtud ETA piirväärtust 180 kwh/m 2 /a. Jääb 15%. Alternatiiviks on valida mõni järgnevatest pakettidest. Teise paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid välja vahetatakse kõik elamispindade aknad ja need paigaldatakse soojustuse tasapinda. Siinses paketis on arvestatud, et korteritele paigaldatakse aknad, mille kaalutud keskmine U arv paigaldatuna ei ole suurem kui 0,9 W/(m 2 K). Trepikoja aknad võib alles jätta juhul kui arhitektuurses projektis osutub see sobilikuks. Kuid akna liitumisel seinaga tuleb tagada ettenähtud joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK. Seda kas palede lisasoojustamisega, või ka osaliselt akende külgedel osa kivimaterjali eemaldamise abil asendamisega soojustusmaterjaliga. Erinevalt paketist 1 võetakse küttesüsteemis kasutusele tavalised küttekehad. St, et ei tule ka õhuavasid hoone fassaadidel küttekehade taga või kohal. Ventilatsioon elamispindade osal ehitatakse ümber korterite või korterite grupil või tervel hoonel baseeruvaks soojustagastusega sundventilatsiooniks. Selle tarbeks koostatakse vastav projektiosa, kus näidatakse ära seadmete asukohad, õhuhaare, väljavise, lõppelementide ja torustike asukohad. Üldjuhul seadmete eneste asukohaks on koridoride laed või vannitubade laed, mis suletakse ripplaega (kõik tööd sh viimistlustööd korterites on toetatavad). Käesolevas energiaauditis on arvutustes arvestatud järgmiste parameetritega: soojustagastuse temperatuuri suhtarv 80%, SFP 2,5, õhuhulk 0,96 m 3 /s, töö aeg 24/7, õhuhulkade nõudluspõhiste juhtimistega ei ole arvestatud kuid väljaehitusel seda võib teha. Lisanõue, et elektrilise eelküttega (jäätumise vältimine) seadmeid kasutada ei tohi (kuid arvestatud on elektrilise järelküttega). NB! Juhul kui on soov paigaldada korteripõhiste seadmete asemel hoonekesksed seadmed (seadmete asukoht näiteks pööningul, torustikud kas välisseintel või vertikaalpüstikutega läbi korruste osaliselt trepikodades), siis siinseid arvutustulemusi võib lugeda samaks. Kui suured tulevad erinevused, hakkab sõltuma konkreetsemast ventilatsiooniprojektist. Investeering ca 360103 eurot. Sääst kokku 235. Hoone kogu energiakasutus langeb 59 %. Lihttasuvusaeg 23 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 14 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt 09.01.2013 kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 136 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile C. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta langeb 181-lt kwh/(m 2 a) 39-le kwh/(m 2 a). Kolmanda paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid sarnaselt teises paketis trepikoja akende kohta kirjeldatule tagatakse akende ümbruses seinaga ühendusel joonkülmasilla väärtus, mis ei ületa 0,05 W/mK avatäite kaalutud keskmisena. Üldiselt tähendab see akende külgedel ca 5 cm materjali väljalõikamist ja asendamist soojustusmaterjaliga, ülaservas min paarisentimeetrise kihi PUR materjalist soojustuse lisamist ja alaservas soovituslikult algse betoon aknaaluse eemaldamist ja asendamist soojustusmaterjaliga. Investeering ca 216982 eurot. Sääst kokku 101. Hoone kogu energiakasutus langeb 25 %. Lihttasuvusaeg 31 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 25 % toetusega 23 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt 09.01.2013 kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 196 kwh/ (m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna 5

kohta langeb 181-lt kwh/(m 2 a) 120-le kwh/(m 2 a). Juhul kui on soov muuta siinkirjeldatud pakette, tuleks tellida energiaauditi lisapakett. Siiski olulisi lisavõimalusi näiteks taastuvenergeetikaseadmete vms abil energiakulude alandamiseks pole, põhja-lõunasuunaline viilkatus ja sooja tarbevee individuaalne valmistamine ei anna just selleks kõige paremaid võimalusi. Samuti ei tohi kaugkütte korral võtta kasutusele alternatiivseid küttemeetodeid (soojuspumbad jms) Kõikide pakettide korral on nõutud tehnoseadmete seadistuste ja mõõdistuste protokollid. Lisaks vähemalt 5 aastane hooldusleping. Lisaks tuleb renoveerimise kavandamisel arvestada ka tehnilise konsultandi teenuse lisandumisega alates teisest paketist (kuid 1 paketi korral on see samuti kompenseeritav tegevus). Tagatud oleks nõuetekohane õhuvahetus ja sisekliima vastaks standardile EVS-EN 15251:2007 ning hoone energiatõhusus vastaks Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a määruse nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" nõuetele, mis sätestab oluliselt rekonstrueeritavatele korterelamutele piiriks energiatõhususarvu ET 180 kwh/m 2 a. (uutel 150 kwh/m 2 a) alates teisest paketist. Koondtabel: Laenuperiood 20 a Omafinantseering 5% intress 3,5% Investeering Lihttasuvusaeg Energia kaa- Hinnan- Kuumakse* Kuumaks Algne ET arvu piir- Neto kütte- Ehituskulu Renoveeri toetusega (~ Energiatarbe Sääst lutud eriguline ET m2-le e m2-le omafinant väärtus vaskulu köetava- brutopin- Olulise mispakett laenusumma) toetusega vähenemine kokku kasutus KEK arv kokku pangale Toetus seering tavalt toetusele le pinnale nale rek piir eur a % kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur/kuu eur/kuu % eur kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur eur hetkel 245 1,46 181 1 174241 26 24 97 198 196 1,77 0,60 15 10249 220 122 100 168 2 216062 14 59 235 136 128 1,50 0,72 40 18005 180 39 176 168 3 162737 24 25 101 196 180 1,71 0,56 25 10849 180 120 106 168 *- ei sisalda varasemaid võlgasid ega remondifondi makseid ei enne ega peale renoveerimisi. 1 real sisaldab vaid energia maksumusi sh korterite elekter ja gaas. NB! ET arvutustes on arvestatud, et sooja tarbevee tootmine toimub gaasiga. Nii nagu on ette nähtud hoone algses projektis. Muudes arvutustes on kasutatud tegelikke kasutusi. Samuti on eeldatud, et hoonesse ei anta suveperioodil kaugsoojust ja seetõttu vastab hoone Määruse nõuetele ka siis kui ET arv on klassi võrra madalam. Koonddiagramm: 40000 Kulude muutused vastavalt renoveerimispaketile 35000 30000 Eur/a 25000 20000 15000 Gaa Lae Elek Kau 10000 5000 6

ETA või KEK, kwh/(m 2 a) ET või KEK 100 101 ET või KEK 120 B 121 ET või KEK 150 C 151 ET või KEK 180 D 181 ET või KEK 220 E 221 ET või KEK 280 F Klass A 281 ET või KEK 340 G ET või KEK 341 H 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästumeetmete pakett I Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, sundväljatõmme Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 119359 30 21474 20 43588 20 Muu Elektritööd 6500 25 Avatäited Vanade akende vahetus 3068 25 Abitegevused Projekteerimine, järelevalve, mõõdistused jms 11000 Kokku 204989 97* 6579 31 Säästumeetmete pakett II Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Soojustagastusega sundventilatsiooniseadmete paigaldus Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 125853 30 132000 20 7

39625 20 Muu Elektritööd 6500 25 Avatäited Abitegevused Kõikide korterite akende vahetus, paigaldus soojustuse tasapinnas Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms 39625 25 16500 Kokku 360103 235* 15485 23 Säästumeetmete pakett III Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Küttesüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, akende ümbruses tagamine joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, sundväljatõmme Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 125853 30 21474 20 43588 20 Muu Elektritööd 6500 25 Avatäited Vanade akende vahetus 3068 25 Abitegevused Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms 16500 Kokku 216982 101* 6831 32 *- Kogupaketina. Arvestatud meetme rakendamise uute tasakaalutemperatuuridega ja kogu hoone tarinditega ning tehnosüsteemidega. Arvestatud on 20% energiahindade tõusuga. 8

2. Hoone energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub põhja-lõuna suunaliselt Rakveres 2.2 Hoone üldandmed Aadress L. Koidula tn 9, Rakvere, Lääne-Virumaa Kasutamise otstarve Muu kolme või enama korteriga elamu Katastritunnus 66301:005:0630 Omandi liik kinnisasi Esmane kasutus 1964 Korruste arv 4 EHR kood 108010959 Trepikodade arv 3 Ehitusalune pind (m 2 ) 627 Suletud netopind (m 2 ) 2048,1 Eluruumide arv 44 Tubade arv 80 Eluruumide pind (m 2 ) 1586,4 Köetav pind kokku (m 2 ) 1755 Köetavate ruumide maht m 3 4387 Elanike/kasutajate arv ~ 66 Kelder Jah Trepikojad on loetud köetavaks pinnaks 9

2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord. Tööde teostamise aasta Tööde nimetus ja maht...-2016 Korterite akende vahetus, auditeerimise ajaks ca 90 % 2004 Veetorustike renoveerimine keldris Välisuste ja trepikoja akende vahetus 2010 Veemõõdikute vahetus 2010 Keldris küttetorustiku vahetus 2007 Katusekatte vahetus, pööningu soojustamine 2004 Elektrisüsteemide uuendamine Hoone üldine olukord on keskmine. Vastab loomulikule amortiseerumisastmele. Välisseinte kivivooder on kohati halvas korras. 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Mõõteseade Tüüp Täpsus Töövahemik Temperatuuri ja niiskuse logger HOBO U12-011 RH ±2,5%; temp ±0,35 C 5... 95% RH -20. +70 C Mõõdistamise eesmärgiks oli ruumide sisekliima vastavuse kontroll nõuetele ja hoone üldise ventilatsiooni taseme hindamine ning küttesüsteemi olukorrast informatsiooni saamine. Loggerit kasutati temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse registreerimiseks. Välistemperatuurid jäid vahemikku 4 kuni + 9 kraadi C. Tulemused on esitatud graafikus Lisas 4.1. Kommentaarid ptk 3.4. Temp, C RH, % DewPt, C keskm 24,3 31,4 6,7 maks 26,5 49,2 12,8 min 22,3 25,2 3,5 10

2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis Soojuse allikad Kaugküte Soe vesi Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus Ühetoru süsteem Korterite soojakulu mõõturid Veevarustuse ja kanalisatsiooni liik Sooja tarbevee valmistamine Toidu valmistamine Ventilatsiooni liik Elektrienergia tarnija Soojuse tarnija Gaasi tarnija Puuduvad Tsentraalne võrk Gaas või elekter elamispindadel Gaas või elekter Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest. Eesti Energia AS Rakvere Soojus AS AS Eesti Gaas maagaasivõrk 2.6 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Tarbimised 2013 2014 2015 Ühik Kaugküte kokku 280 291 284 Soojus kütteks 280 291 284 Tegeliku aasta kraadpäevade arv 4879 4852 4587 Normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 5309 Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarve 305 318 329 Kütteenergia eritarbimine köetava pinna kohta 174 181 187 Gaasi kulu 2938 2639 2302 m³/a Gaasi erikulu 13,9 Elektrienergia tarbimine kokku 58,8 59,05 57,2 Eritarbimine köetava pinna kohta kokku 33,5 33,7 32,6 Tarbevesi 1808 1814 1616 m³/a Tarbevee eritarbimine eluruumide pinna kohta 0,99 m³/(m²a) Sooja tarbevee tarbimine köetava pinna kohta aastas Kaugkütte hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Gaasi maksumus koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Elektrienergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 26,9 60,9 45,0 125 kwh/(m²a) eur/mwh eur/mwh eur/mwh Küttesoojuse eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena sarnased või veidi suuremad võrreldes teiste sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Küttenergia kasutamise parandusettepanekud on toodud pakettidena auditi esimeses peatükis. Elektrienergiat kasutati põhiliselt valgustuseks ja seadmete käitamiseks ning osaliselt sooja 11 Cd Cd kwh/(m²a) kwh/(m²a) kwh/(m²a)

tarbevee valmistamiseks. Eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena veidi suuremad võrreldes sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Põhjuseks osaliselt elektri kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks. Hinnanguliselt 46%. Elektrienergia kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks ei ole soovitatav. Juhul kui elanikud jätkavad üleminekut elektriboileritele, on soovitatav rajada pigem tsentraalne sooja tarbevee varustus, mis võtaks soojuse selle tarbeks kaugküttest. Suveperioodil aga võiks kasutada vee soojendamiseks gaasi tsentraalset soojust. Elektrienergia kasutus, millest on eemaldatud suvekasutus ja kasutus soojale tarbeveele, on arvestatud hoone energiabilansis utiliseeritavate vabasoojuste hulka. Tarbimistrend kergelt langev. Gaasi kasutati toidu valmistamiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. Erikulud sarnased teiste analoogilise kasutustüübiga hoonetele kui arvestada seda, et osa sooja vett tehti elektriboileritega. Tarbimistrend langev. Tarbevee erikulud on sarnased teiste analoogiliste hoonetega. Tuleks jälgida, et sooja tarbevee seadetemperatuur oleks 55 ºC. Sellest madalamatel temperatuuridel tekib oht Legionella bakterite vohamiseks. Sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energiat ei arvestata hoone soojusbilansi arvutustes küttele, sest eeldatakse, et kogu tarbevee kasutamine ja valmistamine ei mõjuta hoone vabasoojust. Muud soovitused tarbeelektri, gaasi ja tarbevee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiul on üldised - kasutada tuleks säästlikke seadmeid ja jälgida nende korrasolekut. 2.7 Hoone soojusbilanss Piire Soojuskadu piirdetarindites Sooja vee valmistamine koos kadudega Energia kulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks Mõõdetud kulu Arvutatud kulu Välisseinad 137 1 k põrandad 26 Katus 8 Avatäited 71 Kokku: 241 46 76 363 363 Mõõdetud 2013-2015 aasta soojatarbe kulu küttele on korrigeeritud kraadpäevadega. 12

Mõõdetud kogukulu 363 Tasakaalutemperatuur hoones 19,3 C Arvutatud kogukulu 363 Soojuskadu läbi piirete 241 Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 76 Sooja vee Valmistamine 46 66% 21% 13% Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordajaks on kasutatud antud hoonele 0,40. Sooja tarbevee valmistamine gaas või elekter elamispindadel. 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevas tabelis: 13

Enne renoveerimist (tb=19,3 C) Sisetemperatuur 22 C Säästumeetemete pakett I (tb=16) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett II (tb=10,6) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett III (tb=16) Sisetemperatuur 20,5 C Piirdetarind Materjal/tüüp Olukord Pindala m² Hinnanguline U väärtus W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod Parendusmeetmed Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst põhiliselt 2x Uus aken Rahuldav 312 1,50 60 Vahetus ei renoveerita 47 13 0,90 18 42 ei renoveerita 47 13 selektiivklaaspakett Välisuksed Metall Rahuldav 13 1,10 2 - ei renoveerita 1 0 ei renoveerita 1 1 ei renoveerita 1 0 Lisasoojustamine Korsten Tellismüüritis Lisasoojustamata 13 0,70 1 5cm, õhutiheduse 0,15 0 1 0,15 0 1 0,15 0 1 saavutamine Lisasoojustamine Välisseinad Tellismüüritis Lisasoojustamata 1016 1,05 136 0,24 25 111 0,22 14 122 0,22 22 114 15cm Vana aken 2 kordne aken, puitraam Keskmine 26 2,80 9 Vahetus 1,10 3 6 0,90 1 8 0,90 2 7 Sokli 1 korruse põrand r/b paneel keldri kohal Keskmine 505 0,40 26 lisasoojustamine, osaline keldri lae 0,25 13 13 0,25 8 18 0,25 13 13 soojustamine Katus r/b paneel+ viilkatus Lisasoojustatud 505 0,12 8 - ei renoveerita 6 2 ei renoveerita 4 4 ei renoveerita 6 2 Kokku 241 95 146 46 195 92 149 14

3.2 Küttesüsteem Osa nimetus Kirjeldus Ettepanekud ja parendusmeetmed Soojasõlm Plaatsoojusvaheti - Soojussõlme ja torustike soojusisolatsioon Keskmine Korterite soojusmõõtjad Puuduvad Ei soovita Võimalusel parandada Küttetorustikud Teras Vahetada koos küttesüsteemi täieliku renoveerimisega. Küttesüsteemi tasakaalustatus Jah Teostada uus tasakaalustamine kui küttesüsteemi terviklik renoveerimine lükkub kaugemasse tulevikku Küttekehad Kütte ja tarbevee parendamise seadmed Põhiliselt termostaatideta malm N/A Küttesüsteemi täielikul vahetamisel soovitatav kasutusele võtta konvektortüüpi küttekehad või värskeõhuradiaatorid vastavalt pakutud pakettidele Soovitatav kasutada 3.2.1 Sääst küttesüsteemi renoveerimisest 1.Automaatne soojussõlm hoones utilisatsioonitegur η 0,5 2.Automaatne soojussõlm hoones + radiaatorite automaatsed (kas termostaatide või ajamitega) reguleerventiilid : utilisatsioonitegur η 0,7. Köetav pind on 1755 m 2. Sääst ümberehitusest, kui investeeringu suurus on 39625 eur, soojuse hind 61 eur/mwh. Kogu kütteks kasulikku vabasoojust on korterelamus aastas 50 kwh/(m 2 a). Sellest saame kätte automaatse soojussõlme puhul 50 x 0,5 = 25,0 kwh/(m 2 a). Radiaatorite termostaatventiilide korral 50x 0,7 = 35,0 kwh/(m 2 a). Lisaks kättesaadav vabasoojus on 35,0 25,0 = 10,0 kwh/(m 2 a). Aastas saadav sääst on 1755 x 10,0/1000 = 17,5. Säästuväärtus on 17,5 x 61 = 1068 eur/a. Tasuvusaeg: 39625 / 1068 = 37 aastat. Meetme eluiga ca 20 aastat. Ehk siis lihtsalt küttesüsteemi renoveerimine ei ole majanduslikult kuigi otstarbekas. Välja arvatus selles osas, et nii on võimalik tagada kõikides korterites ettenähtud sisetemperatuurid. Kuid tuleks kindlasti see ette võtta koos suuremate rekonstrueerimistega, et tagada küttesüsteemi soojus-väljastuse vastavus uuenenud olukorraga välispiirete ja õhuvahetuse suhtes. 15

3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus Külm tarbevesi saadakse tsentraalsest veevõrgust. Soe tarbevesi valmistatakse kas elektri- või gaasiboileriga elamispindadel. Olmekanalisatsioon juhitakse tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Hoone on ühendatud elektrivõrguga läbi Elering AS võrguettevõtja ja Eesti Gaas AS maagaasivõrguga. Hoone tehnosüsteemid on rahuldavas korras. Tuleks jälgida, et elektrienergia ja gaasi hoonesisene jaotamine ja kasutamine oleks ohutu. Vanad seadmed tuleks üle kontrollida või vahetada välja. 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uute akendega korterite omanikud peaksid kasutama mikrotuulutust rahuldava sisekliima tagamiseks. Samuti tuleb kanda hoolt, et ventilatsiooni lõõrid oleksid puhtad ja renoveerimiste käigus neid ei suletaks. Ümberehituste käigus ei tohi unustada, et vannitubade uste alune pilu on ventilatsiooni toimimiseks vajalik. Uue ukse paigaldamisel tuleks loobuda lävepakust või paigaldada ukse alaossa rest. Käitumisharjumise osas oleks soovitus elanikel arvestada ruumide tuulutamisel asjaoluga, et õhuvahetuse intensiivsus sõltub suurel määral sise ja välistemperatuuri vahe suurusest. See tähendab, et mida külmem on ilm, seda vähem peab tuulutama. Samuti sõltub loomuliku ventilatsiooni intensiivsus kõrguste vahest. See tähendab, et viimase korruse korterites oleks normaalse õhuvahetuse tagamiseks soovituslik kasutada väljatõmbe ventilaatoreid. Sisekliima kontrollmõõdistamised näitasid, et üldine õhuvahetuse tase mõõdistatud korterites oli keskmisena rahuldav. Soovituslik suhtelise õhuniiskuse (RH) tase kütteperioodil on 35%-45%. Mõõdistamisperioodil jäi keskmiseks RH tasemeks ca 31,4 %. Sellistel tingimustel on hallituse tekke risk vähemalt mõõdistatud korterites suhteliselt väike, probleeme võib esineda hoone välisnurkades, eriti viimasel korrusel kohtades kus asuvad külmasillad- akende ümbrused jms. Ka sisekliima ankeetküsitluse järgi suuremaid hallituseprobleeme ei esinenud. Hallituse tekke oht väheneb veelgi kui isoleerida soojuslikult veelgi paremini välispiirded, likvideerida külmasillad ja/või parandada ventilatsiooni toimimist. Välisseinte parema isolatsiooni korral ja kvaliteetsete akende kasutamise korral kasvab ka inimestel soojuslik mugavus välispiirete läheduses. Sel juhul on võimalik alandada veelgi sisetemperatuure, mis omakorda võimaldab lisasäästu küttekuludes. Keskmiseks arvutuslikuks (kaalutud keskmiseks) sisetemperatuuriks kütteperioodil on kasutatud 22,0 C. Mõõdistatud keskmine oli isegi oluliselt kõrgem - 24,3 C. Kuid arvestatud on ka trepikodade veidi madalamate sisetemperatuuridega ja ka sellega, et sisekliima küsitluse andmetel oli mõnes korteris oluliselt madalamad sisetemperatuurid. Kohati hinnati selleks kütteperioodil 15 C. See näitab, et küttesüsteemi olukord on hoones ebarahuldav ja vajab kiiresti renoveerimist. Eeldatakse, et keskmine sisetemperatuur hoones peale renoveerimisi langeb 20,5 kraadini. Antud hoone keskmise puhul iga kraad, mis on sellest suurem või väiksem vastavalt kas suurendab või vähendab soojusenergia kulu kütteks keskmiselt ca 22. Säästumeetmete pakettides on soovitatud võtta kasutusele erinevad meetmed ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Säästumeetmete paketis 1 ja 3 on soovitatud võtta kasutusele värskeõhuradiaatorid ja väljatõmbeventilaatorid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. See suurendab küttekulu välisõhu soojendamisel ruumitemperatuurini. Ehk siis hoones tervisliku 16

sisekliima saavutamine lihtsamate meetoditega on pikemas perspektiivis kulukas. Teises säästumeetmete paketis on soovitatud võtta kasutusele soojatagastusega ventilatsiooniseadmed. Saadavad säästud ja sellega seonduv on hinnatud energiasäästupakettides peatükis 1. 4. Lisad 4.1 Sisekliima mõõdistustulemused Sisekliima mõõdistustulemused 60 50 40 RH-% ; T-C 30 20 10 0 28.4.16 28.4.16 29.4.16 29.4.16 29.4.16 30.4.16 30.4.16 30.4.16 30.4.16 1.5.16 1.5.16 1.5.16 1.5.16 2.5.16 2.5.16 2.5.16 3.5.16 3.5.16 3.5.16 3.5.16 4.5.16 4.5.16 4.5.16 5.5.16 5.5.16 5.5.16 5.5.16 6.5.16 6.5.16 6.5.16 7.5.16 7.5.16 7.5.16 7.5.16 8.5.16 8.5.16 8.5.16 8.5.16 9.5.16 9.5.16 9.5.16 10.5.16 10.5.16 10.5.16 10.5.16 11.5.16 11.5.16 11.5.16 12.5.16 Temp, C RH, % Dew Pt, C 4.2 Energiatarbimised ja jaotused 350 Kütteenergia kasutamine 300 250 200 150 100 ostetud küte kraadpäevadega korrigeeritud tarbimine 50 0 2013 2014 2015 17

Külma tarbevee kasutamine 2000 3500,0 Gaasi kasutamine 1500 3000,0 m3/a 1000 500 m3 2500,0 2000,0 1500,0 1000,0 0 2013 2014 2015 500,0 0,0 2013 2014 2015 Elektrinergia tarve ja jaotumus aastate lõikes 70,0 Energiakasutuse jagunemine 60,0 50,0 40,0 30,0 20,0 Elekter soojale tarbeveele Muu elekter Üldelekter Elekter 16% Kaugküte 77% Gaas 7% 10,0 0,0 2013 2014 2015 4.3 Illustreerivad fotod Küttekeha trepikojas Torustikud keldris Gaasi sisend Soojasõlm 18

Küttepüstik Veetorustikud Pandus, keldri trepikoja aknad Peasissekäigud seestpoolt Otsasein Vaade hoovi poolt Müüritise olukord Vana korstnaga otsasein 19

4.4 Tasakaalutemperatuuride leidmine Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil. Enne renoveerimist, sisetemperatuur t s 22 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,89 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,59 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,41/h Erisoojuskaod kokku H 2,48kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatideta küttesüsteem. 0,5 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 25,2 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 44206 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 6,7 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 2,7 C Tasakaalutemperatuur t B 19,3 C Peale renoveerimist, pakett 1, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,94 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,16 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,791/h Erisoojuskaod kokku H 2,1kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 35,3 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 61889 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 9,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 4,5 C Tasakaalutemperatuur t B 16,0 C Peale renoveerimist, pakett 2, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,73 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,22 kw/ C Õhuvahetuse kordarv (küttekehadelesoojendamiseks) 0,151/h Erisoojuskaod kokku H 0,95kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 35,3 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 61889 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 9,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 9,9 C Tasakaalutemperatuur t B 10,6 C Peale renoveerimist, pakett 3, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,73 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,16 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,791/h Erisoojuskaod kokku H 1,89kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 35,3 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 61889 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 9,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 5,0 C Tasakaalutemperatuur t B 15,5 C 20