EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 24.8.2005 KOM(2005) 387 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE vastuseks kõrgetasemeliste sõltumatute ekspertide poolt ühenduse teadustegevusele antud hinnangule viie aasta põhjal (1999 2003) {SEC(2005) 1054} ET ET
KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE vastuseks kõrgetasemeliste sõltumatute ekspertide poolt ühenduse teadustegevusele antud hinnangule viie aasta põhjal (1999 2003) (EMPs kohaldatav tekst) 2004. aasta teisel poolel hindas kolmeteistkümnest kõrgetasemelisest eksperdist koosnenud strateegiline hindamiskomisjon 1 ühenduse teadustegevust viie aasta põhjal (1999 2003), nagu on ette nähtud kuuendat raamprogrammi käsitlevate otsustega. 2 Hindamiskomisjon esitas selge ja usaldusväärse horisontaalse ülevaate ühenduse teadustegevusest ja andis sellele oma hinnangu, tuginedes varasema ja praeguse tegevuse rakendamise ja edusammude põhjalikule dokumenteeritud analüüsile. Kuuendat raamprogrammi käsitlevate otsuste kohaselt edastab komisjon kõnealuse hinnangu järeldused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Komisjon tunnustab viie aasta põhjal koostatud hindamisaruannet ning selle analüüsi, järeldusi ja soovitusi. Esiteks nõustub komisjon hindamiskomisjoniga nelja peamise väljakutse osas: kaasata ja tunnustada andekaid inimesi; luua suure potentsiaaliga keskkond ettevõtlus- ja tööstusalase TTA vallas; luua ressursid uuendusteks ja püsivaks kasvuks; suurendada usaldust teaduse ja tehnika vastu. Teiseks võtab komisjon arvesse positiivset hinnangut raamprogrammide rakendamisele, tulemustele ja lisandväärtusele, eelkõige seoses panusega Euroopa teadmistebaasi, teadustöötajate vaheliste sidemete loomisega ja Euroopa teadusuuringute süsteemi korraldamisega. Lõpetuseks on komisjon üldjoontes nõus esitatud soovitustega teadusalgatuste ja programmide asjakohasuse ja kvaliteedi parandamiseks nii praegusel ajal kui tulevikus. 6. aprillil 2005 vastuvõetud komisjoni ettepanekutes seitsmenda raamprogrammi kohta võetakse neid soovitusi täiel määral arvesse. Soovitusi võetakse samuti arvesse ühenduse teadusuuringute õigusliku raamistiku ettevalmistamisel, eelkõige seoses eriprogrammidega ning osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjadega. Hindamisaruannet on laialt levitatud, muu hulgas Europa veebisaidil. 3 See on esitatud ka peamistele sidusrühmadele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu asjakohastele komiteedele ja töörühmadele, teadus- ja tehnikauuringute komiteele ning programmikomiteedele, kes on väljendanud oma soosivat suhtumist. 1 2 3 Ekspertide loetelu on esitatud lisas. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1513/2002/EÜ, EÜT L 232, 29.8.2002, ja nõukogu otsus 2002/668/Euratom, EÜT L 232, 29.8.2002. http://europa.eu.int/comm/research/reports/2004/pdf/fya_en.pdf ET 2 ET
Komisjon on viie aasta põhjal hindamise läbiviinud komisjonile tänulik loovate ideede ja väärtusliku töö eest, millega on juba antud ja antakse kindlasti ka edaspidi oluline panus ühenduse teadusuuringutesse. Üksikasjalikum analüüs ja kommentaarid iga soovituse kohta on esitatud komisjoni personali töödokumendis {SEC(2005) 1054}. ET 3 ET
LISA VIIE AASTA PÕHJAL ANTUD HINNANG EUROOPA LIIDU TEADUSUURINGUTE RAAMPROGRAMMIDELE 1999 2003 * ** Hindamiskomisjoni koosseis *** Kommenteeritud kokkuvõte ** * ET 4 ET
VIIE AASTA (1999 2003) HINDAMISE LÄBIVIINUD KOMISJONI LIIKMED Dr. Erkki Ormala (Chairman) Vice President, Technology Policy, Nokia Corporation Prof. Nicholas Vonortas (Rapporteur) Professor and Director, Center for International Science and Technology Policy & Associate Professor, Department of Economics, The George Washington University Dr. Ségolène Ayme Director of Research, INSERM (Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale), SC11 Gene mapping and Clinical Research ; Director of Orphanet Dr. Lucija Čok Rector, University of Primorska, Former Minister for Education, Research and Sport Prof. Dervilla Donnelly Chair of the Dublin Institute for Advanced Studies; Emeritus Professor of Organic Chemistry, University College, Dublin Dr. Julia King Principal, Faculty of Engineering, Imperial College London Finland USA, Greece France Slovenia Ireland United Kingdom Prof. Christoph Mandl Faculty of Business, Economics and Computer Science, University of Vienna; Director of Mandl, Luethi & Partner Prof. Frieder Meyer-Krahmer Director, Fraunhofer Institute for Systems and Innovation Research (ISI) Prof. Elzbieta H. Oleksy Dean of the Faculty of International and Political Studies, University of Lodz; Founding Director of Women's Studies Centre, University of Lodz Prof. Alexandre Quintanilha Professor in Biophysics, University of Porto Prof. Nicoletta Stame Professor of Sociology Università di Roma "La Sapienza"; President of the European Evaluation Society (EES) Dr. Rolf Tarrach Professor of Theoretical Physics at the University of Barcelona - Dept. ECM; Former President of the Spanish Council for Scientific Research Prof. Françoise Thys-Clement Chairperson of the Erasme Hospital Council; Professor and Director of the Centre of Economics of Education at the ULB Austria Germany Poland Portugal Italy Spain Belgium ET 5 ET
KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE Kehtiv Euroopa Liidu asutamisleping määrab kindlaks kaks põhilist Euroopa teadusuuringute raamprogrammide strateegilist eesmärki: i) tööstuse teaduslike ja tehnoloogiliste aluste tugevdamine, edendamaks selle rahvusvahelist konkurentsivõimet, ja ii) Euroopa Liidu muu poliitika toetamine. Käesolevas aruandes, mis on kolmas viie aasta põhjal antud hinnang teadusuuringute raamprogrammidele (Euroopa Ühendus, Euratom), antakse ülevaade raamprogrammide rakendamisest ja edusammudest ajavahemikul 1999 2003. Soovitused hõlmavad 2006. aastani kestva kuuenda raamprogrammi järelejäävat osa ning nendes pakutakse tulevaste raamprogrammide laadi ja suunitluse suhtes välja parandusi. Soovituste eesmärk on pakkuda põhjendatud nägemusi, et tugevdada praeguste ja tulevaste raamprogrammide kvaliteeti, olulisust ja mõju. VÄLJAKUTSE Käesoleva aruandega hõlmatud ajavahemiku jooksul on Euroopa poliitiline maastik Lissaboni ja Barcelona eesmärkide kehtestamise ning Euroopa teadusruumi (ERA) loomise tulemusel oluliselt muutunud. Lisaks sellele on Euroopa majandus ja teadusuuringud tervikuna pidevas muutumises. Ülemaailmne teadmistepõhine konkurents on põhjalikult muutmas keskkonda, milles Euroopa teadusuuringud ja tööstus toimivad. Euroopa ja ülejäänud industrialiseeritud maailm ei saa enam oma tehnoloogiaalast juhtpositsiooni enesestmõistetavaks pidada. Kuigi Euroopa on tänu haritud tööjõule veel teatavates tööstusvaldkondades juhtpositsioonil, kasvab mure tuleviku pärast Euroopa tööstusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse (TTA) kiire laiendamise tõttu väljapoole Euroopat ning võimetuse tõttu meelitada kogu maailmast Euroopasse andekaid inimesi. Euroopa konkurentsivõimet vähendab järk-järgult ka kvaliteetsete, tööstuse seisukohast oluliste teadmiste ja tõhusate uuenduskeskkondade üha parem kättesaadavus väljaspool Euroopat ning lihtsam juurdepääs Euroopast väljaspool asuvatele turgudele. Euroopa jääb üha enam oma peamistest konkurentidest maha. Euroopa ei ole arengu, tootlikkuse ja töökohtade loomise alal piisavalt suutlik, et säilitada heaolu tulevikus. Neid arengusuundasid ning nendest tulenevaid väljakutseid on üksikasjalikult käsitletud viimastes aruannetes, näiteks Sapiri (2003) ja Koki (2004) aruannetes. Valitseb üksmeelne arusaam, et teadusuuringud, haridus ja uuendused on nendele väljakutsetele vastamisel kesksel kohal. Euroopa ülikoolid ja teadusasutused on traditsiooniliselt olnud võimelised arendama ja säilitama Euroopa teadmistebaasi. Mitmes valdkonnas on see endiselt nii. Kuid vaid väheseid Euroopa ülikoole peetakse ülemaailmselt juhtivateks õppeasutusteks. See on vähemalt osaliselt ebapiisavate ressursside ja Euroopa TTA killustatuse tagajärg. Euroopa ülikoolid ja teadusasutused peavad veel tõsiselt reageerima teadmiste ja andekate inimeste osas valitsevale ülemaailmsele konkurentsile. Teadmistepõhises majanduses sõltuvad uuendused koostöövõrkudest, mis kaasavad teadusasutustes ja ettevõtetes tehtavaid uuringuid. Tavapärane käsitlus lineaarsest protsessist, mille puhul ülikoolide antud akadeemilised teadmised leiavad kasutust tööstuses, on loovutanud koha uuele tavale, mille puhul uuendused on interaktiivsed ning neid toetavad avaliku sektori ja erasektori partnerlussuhted, teadmiste vahetamine ja vastastikune õppimine. ET 6 ET
Samal ajal on uued liikmesriigid läbimas üleminekuprotsessi. Nad peavad samaaegselt looma ettevõttesõbraliku keskkonna ja tingimused teadmistepõhiseks majanduseks. Institutsioonilised reformid ning piisavate ressursside eraldamine teadmiste loomisele ja jagamisele on jätkusuutliku majandusliku tuleviku loomisel vajalikud sammud. Struktuurifondide mõistlik kasutamine koos teiste ELi ja siseriiklike vahenditega võib anda nendele väljakutsetele lahenduse. Euroopa üldsus on hakanud muretsema teaduse ja tehnika arengu sotsiaalse ja majandusliku mõju pärast, samuti selle pärast, kuidas tehakse seda arengut puudutavaid otsuseid. Mõnes valdkonnas puudub selgelt avalikkuse toetus. Selleks et Euroopa saavutaks juhtpositsiooni teaduses ja tehnikas, mis on tulevase heaolu jaoks otsustava tähtsusega, tuleb nende probleemidega tegeleda nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil. Arengusuuna muutmiseks peab Euroopa EL ja liikmesriigid koos astuma koordineeritud samme, et lahendada neli põhiülesannet: kaasata ja tunnustada andekaid inimesi, luua suure potentsiaaliga keskkond ettevõtlus- ja tööstusalase TTA vallas, luua ressursid uuendusteks ja püsivaks kasvuks, suurendada usaldust teaduse ja tehnika vastu. Komisjoni ettepanek suurendada tulevikus oluliselt Euroopa teadusuuringute eelarvet on tervitatav samm õiges suunas. See loob võimaluse tugevdada märkimisväärselt Euroopa teadmistebaasi ja konkurentsivõimet. See õnnestub aga üksnes juhul, kui liikmesriigid samuti oma TTA eelarveid suurendavad. Märgid on selged: Euroopa Liit tervikuna peab TTAsse rohkem investeerima, et vastata nendele väljakutsetele. HINDAMISE JÄRELDUSED Hindamiskomisjon otsustas, et ELi teadusuuringute raamprogrammid on mänginud olulist rolli Euroopa teadmistebaasi arendamises kõnealusel ajavahemikul (1999 2003). Raamprogrammidega on parandatud Euroopa TTA teatud puudujääke ning toetatud märkimisväärselt TTA ja uuenduste vahelise lõhe kaotamist. Oluline rõhuasetus info- ja sidetehnoloogiale ning bioteadustele on näiteks olnud väga oluline Euroopa suutlikkuse tugevdamisel. Suurt huvi on väljendanud ka tööstusettevõtted, ülikoolid ja muud teadusasutused. Raamprogrammidel on olnud oluline osa uute teadmiste loomisel ja levitamisel ning organisatsioonidevaheliste võrgustike loomisel ja tugevdamisel nii Euroopapoolsete osalejate kui ka assotsieerunud riikide osalejate seas. Kõikides ühenduse või liikmesriigi tasandil koostatud aruannetes, mille hindamiskomisjon on läbi vaadanud, rõhutati järjekindlalt raamprogrammide täiendavat rolli ja nendest Euroopa tasandil saadavat lisandväärtust. Hoolimata märkimisväärsest edust on raamprogrammide saavutused olnud tagasihoidlikumad sellistesse uuendustesse tehtava otsese panuse osas, millega oleks võimalik saavutada juhtpositsiooni ülemaailmsetel turgudel. Sellest nõrgast küljest on palju räägitud. Kuid hinnangud ja mõju-uuringud viiakse üldiselt läbi nii varases etapis, et suuremad majanduslikud mõjud ei ole veel ilmnenud. Lisaks sellele ei ole raamprogrammi põhieesmärk kunagi olnud konkreetsed uuendused, vaid hoopis Euroopa teadusuuringute süsteemi kui ET 7 ET
terviku tugevdamine. Võttes arvesse programmi eelarvelisi piiranguid vähem kui viis protsenti valitsuse poolt ELi piirkonnas TTAle tehtavatest kogukulutustest, peab hindamiskomisjon raamprogrammi saavutusi selles struktuurilises rollis äärmiselt oluliseks. HINDAMISKOMISJONI SOOVITUSED RAAMPROGRAMMI ALAL Hindamiskomisjon esitab käesolevas aruandes kirjeldatud ülevaate põhjal järgmised soovitused, et suurendada raamprogrammi tähtsust ja mõju ning muuta see kasutajasõbralikumaks: 1. Euroopa TTA püüdlused tuleb raamprogrammis paremini sõnastada ja neid tuleb selgemini kajastada. Raamprogrammi saaks parandada, kohandades seda paremini üldisele prioriteeditasandile ja vähendades spetsiifilisust üksikprogrammide tasandil. 2. Raamprogramm peaks eeskätt arendama Euroopa ülemaailmset juhtpositsiooni teaduse ja tehnika valdkonnas. See eeldab pädevust teadusuuringutes, pikaajalist teadustegevust ning programmi toetatavate projektide puhul suuremat rõhku radikaalsetele uuendustele ja riskantsematele uuringutele. 3. Raamprogrammid peavad suurendama tööstusele orienteeritust ja tööstusettevõtete kaasamist. See eeldab, et uuendustele ja konkurentsivõimele suunatud programmides pööratakse enam tähelepanu tööstuse tähtsuse ja juhtpositsiooni taastamisele. Eelkõige tuleks osalus muuta huvipakkuvaks väikeste ja keskmise suurusega kõrgtehnoloogiaettevõtjate jaoks. 4. Tulevaste raamprogrammide kavandamiseks ja rakendamiseks on vaja lihtsat ja toimivat Euroopa lisandväärtuse mõistet. 5. Raamprogrammi haldamist tuleks sujuvamaks muuta ja lihtsustada. Projektidega seotud taotluste esitamine ning projektide juhtimine ja finantskontroll tuleb jõuliselt sujuvamaks muuta ja neid lihtsustada. Menetlusi tuleb parandada, mis hõlmab ka alaliste hindamiskomisjonide loomist mõnes prioriteetses teemavaldkonnas või hindamisprotsessi tegevusalal kogu programmi ajaks. 6. Vahendite valik tuleks muuta paindlikumaks, et võtta paremini arvesse rahastatava TTA konkreetseid omadusi. Uusi vahendeid tuleks stabiilsuse huvides säilitada ka järgmises raamprogrammis. Pakkujatel peaks olema vabadus valida sobivad vahendid. 7. Inimressursse ja nende liikuvust käsitlevate programmide ulatust ja reguleerimisala tuleks laiendada. Tõhususe suurendamiseks tuleks edendada sidemete loomist siseriiklike/piirkondlike programmidega. Programmide kavandamisel tuleb tagada, et nendes osalemine pakuks huvi ka tööstusele. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata teadlaste vahetamisele avaliku ja erasektori ning ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 8. Raamprogrammis tuleb jätkuvalt tegeleda Euroopa teaduse ja tehnika usalduslikkuse ja õiguspärasuse küsimusega. Teaduse ja ühiskonna teemadega tuleb jätkuvalt tegeleda eraldi programmi raames, võttes neid siiski arvesse ka kõikides teistes programmides. Tegutseda tuleb nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil. ET 8 ET
9. Komisjon peaks konsulteerima peamiste sidusrühmadega küsimuses, kuidas parandada raamprogrammide siseselt intellektuaalomandi õigustega seotud menetlusi. Peamised intellektuaalomandi õigusi käsitlevate eeskirjade põhimõtted tunduvad raamprogrammide osas siiski olevat asjakohased. 10. Raamprogrammi hindamist tuleb süstemaatiliselt edasi arendada ning see peaks peegeldama uut arusaama uuenduste interaktiivsest olemusest. Hindamisel tuleks arvesse võtta ka raamprogrammi struktuurilist mõju Euroopa majandusele ja teadusuuringutele. TULEVIKUPERSPEKTIIVID RAAMTINGIMUSED Euroopa teadusuuringute ja uuenduste poliitika ees seisvatele väljakutsetele saab vastata ainult süstemaatilise lähenemise abil, mis peegeldab uuenduste interaktiivset olemust ja Euroopa uuendussüsteemi keerukust. TTA poliitika peaks olema kooskõlas Euroopa uuenduskeskkonda mõjutavate sotsiaal-majanduslike põhimõtetega. Need hõlmavad konkurentsivõimet, intellektuaalomandi kaitset, konkurentsi, riigiabi, inimressursse, haridust, soolist võrdsust ja eetikat. Nõudluse põhimõtted, eriti TTA ja uuenduslike kaupade avalikud hanked ning regulatsioon, mängivad samuti olulist osa uuenduste edendamises ja juhtivate turgude esilekerkimises. Hindamiskomisjon soovib, et komisjon i) määratleks selgemalt raamprogrammide panuse ELi laiemasse poliitika kujundamise protsessi; ii) uuriks võimalusi, kuidas suurendada uuenduslike tehnoloogiate läbilöögivõimet nõudlusalaste meetmete abil, ja iii) suurendaks koos liikmesriikidega jõupingutusi teadlaste koolitamisel ja nende hoidmisel, muutes teaduskarjääri huvipakkuvamaks. Hindamiskomisjon toetab kindlalt Euroopa patendi kasutuselevõttu, mis eeldab ühe keele kasutamist. Arvuti abil tehtud leiutiste ja geneetiliselt muundatud organismide patenteeritavusega seotud küsimused tuleb kiiresti lahendada. Kiire ja asjakohane intellektuaalomandi kaitse on oluline toetus uuendustele ja TTA investeeringutele. Ühenduse riigiabi eeskirjad on läbivaatamisel. TTA võrgustikud, kuhu on kaasatud teadusasutused ja igas suuruses ettevõtted, ning uus arusaam uuenduste interaktiivsest olemusest panevad traditsioonilistele rahastuseeskirjadele teatava surve. Eeskirjad, mille alusel saab avalikku rahastamist lubada vaid konkurentsieelsele TTAle ja milles määratletakse toetuse tase sõltuvalt abi saavast äriühingust, tuleks läbi vaadata. Euroopa arengut ei tohiks pidurdada eeskirjadega, mis on peamiste konkurentide kohaldatavatest eeskirjadest rangemad. Lõpetuseks pakub hindamiskomisjon läbivaadatud tõendite põhjal välja mõned ELi teaduspoliitika tulevikku käsitlevad soovitused: (1) ERA protsess peab jätkuma. Side siseriikliku teadus- ja uuenduspoliitika ning raamprogrammide vahel peab tihenema. Raamprogramm peaks hõlmama Euroopale lisandväärtust andvat TTA tegevust, kohandades seda siseriiklikul ja piirkondlikul tasandil kohaliku tõhususe ja kasutusega. Hindamiskomisjon toetab ELi teaduspoliitika tulevikku käsitlevas komisjoni teatises esitatud meetmeid. Meetmed tuleb kavandada nii, et nende abil saaks välja arendada kvaliteetseid, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi teadusuuringute keskkondi Euroopas. Nende abil peaks Euroopa suutma vastata eespool nimetatud põhilistele väljakutsetele. (2) Euroopa peab püüdlema uute liikmesriikide parima integreerimise poole. Uute liikmesriikide kaasamine kõikidesse ELi meetmetesse ja vahenditesse on eelduseks ET 9 ET
nende riikide olulise inim- ja majanduspotentsiaali tõhusale kasutamisele, et luua konkurentsivõimelisem, ühtsem ja püsivalt arenev Euroopa. Raamprogrammid peaksid aitama integreerimisprotsessi kiirendada. (3) Hindamiskomisjon toetab Euroopa teadusuuringute nõukogu loomist. Nõukogu vajab Euroopa teadusbaasis muudatuste tegemiseks piisavaid vahendeid. Nõukogu peab edendama pädevust teadusuuringutes, tegutsema majanduslikult efektiivselt ja soodustama maailmatasemel teadusuuringute keskkondade arengut. Lisaks sellele tuleks kindlalt toetada teadusvaldkondi, millel on potentsiaalne pikaajaline mõju konkurentsivõimele ja uuendustele. (4) Hindamiskomisjon toetab ideed luua piiratud arv tehnoloogiaplatvorme, mille eesmärk on kindlustada Euroopa juhtpositsioon olulistes arenevates tehnoloogiavaldkondades, suurendades seeläbi TTAsse tehtavaid erainvesteeringuid. Need laiaulatuslikud koostööprogrammid peaksid lähtuma tööstusest ning kasutama nii rahastamise kui ka teostamise osas avaliku ja erasektori partnerlussuhteid. Need peaksid kaasama teadusasutusi, suuri ja väikeseid ettevõtteid ning sageli ka osalejaid väljastpoolt Euroopat. Mõju saavutamiseks on vaja raamprogrammi, siseriiklike allikate ja tööstuse ühendatud ressursside suurepärast haldamist. ET 10 ET