Harju maakond, Tallinna linn, Meleka tn 19 / Mooni tn 35 ELAMU EKSPERDIHINNANG Koostaja: Liina Jänes Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tallinn 2010 Eesti XX sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs
SISUKORD EKSPERDIHINNANG...3 JOONISED 1. Asukoha skeem...7 2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks...8 3. Vaade Mooni tänavalt...9 4. Vaade Meleka tänavalt...9 5. Vaade idast...10 6. Vaade lõunast...10 7. Põhikorruse plaan...11 8. Keldrikorruse plaan...12 9. Lõiked...13 10. Aia plaan...14 FOTOD...15 1. Vaade Mooni tänavalt. 1970. aastad (Eesti Arhitektuurmuuseumi fotokogu) 2. Vaade Mooni tänavalt. 2010 3. Vaade Meleka tänavalt. 2010 4. Vaade lõunast (omaniku foto) 5. Vaade aiast (omaniku foto) 6. Vaade terrassilt magamistoa poole. (Foto Andres Teiss) 7. Esik ja magamistiiva pääs. (Foto Andres Teiss) 8. Esik ja magamistiiva pääs. 2010 9. Elutoa kamin ja hooviuks. (Foto Andres Teiss) 10. Elutoa vaade köögi suunas. 2010 11. Elutoa vaade. 2010 12. Kabinet. (Foto Andres Teiss) 13. Kabineti ja magamistoa vaheline sein. 2010 14. Magamistuba. (Foto Andres Teiss) 15. Trepi käsipuu. (Foto Andres Teiss) 16. Esiku katuseaken. 2010 17. Vaade garaažile ja end. kasvuhoone tagaseinale Meleka tänavalt (omaniku foto) 18. Paeplaatidest jalgtee. 2010 2
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 1 ÜLDANDMED Nimetus Aadress ja katastritunnus Koordinaadid Praegune funktsioon Elamu Harju maakond, Tallinna linn, Meleka tn 19 / Mooni tn 35 Katastritunnus 78407:701:1522 Kasutusel väikelaste päevahoiuna (kinnistu sihtotstarve elamumaa 100%) 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1957 1962 (Projekt Eesti Arhitektuurimuuseumis; EAM, f 33, n 2, s 46 Teostatud variandi dateerimata seletuskirjas kirjutab autor, et tegi esialgse, 1957. aastal kinnitatud projekti arhitektuurse ilme ümber radikaalselt kaasaegsemaks, seega ei saa 1957. aastat pidada lõpliku projekti koostamise ajaks.) Autor Algne funktsioon Ümberehitusetapid Muu ajalooline teave Valve Pormeister, Eesti Maaehitusprojekt Arhitekti endale projekteeritud ja ehitatud üksikelamu. 1980. aastatel ehitati kinnistule sama autori projekti järgi uue eraldiseisva abihoonena garaaž-saun. Algselt köetava kasvuhoonena ehitatud majaosast on kujundatud avatud katusealune. Välisukse ja selle kõrval oleva akna kohal asunud kitsas puidust varikatus on eemaldatud (vrd foto 1 ja 2). Muus osas ei ole elumaja mahtu ega planeeringut 48 aasta vältel muudetud. 1960. aastate Eesti tipparhitekti Valve Pormeistri kodumaja on oma aja paremaid eramuarhitektuuri näiteid. 1950. aastate Eestis oli valdavalt levinud kõrge viilkatusega traditsionalistlik majatüüp. Kümnendivahetuseks eramuehituse võttestik mõnevõrra moderniseerus, ruumistruktuur muutus vabamaks ja hoonemahtude paigutus ebasümmeetriliseks. Uus, valdavalt läbi Soome mõjude Eestisse jõudnud modernistlik arhitektuurisuund levis kiiresti pea kõikides hoonetüüpides, sh eramuehituses. Mooni tn 35 maja esindab selle arhitektuurisuuna üht varasemat näidet eramute hulgas, olles seeläbi uuenduslik ja stambivaba. Valve Pormeister elas Mooni tänava majas alates selle valmimisest kuni oma surmani 2002. aastal. Muuhulgas kujundas maastikuarhitektina koolitatud Pormeister maja juurde sobivas stiilis aia, kus kasutas 1960. aastatel samuti radikaalselt muutunud aiakujunduse põhimõtteid. Valmimisajal (1962) oli kinnistu aadressiks Meleka tn 19, hetkel kehtiv aadress on Meleka tn 19 /Mooni tn 35. 3
3 ASUKOHA KIRJELDUS Paikneb Kristiine linnaosas tihehoonestusalal. Kvartal on hoonestatud väikeelamutega. Linnaosa üldplaneering puudub, seega pole ala planeerimisperspektiiv teada, kuid kõige tõenäolisemalt jääb see ka edaspidi väikeelamute ala. Hoone paikneb Mooni ja Meleka tänava ristumiskohas nurgakrundil ning on paigutatud L- kujuliselt kinnistu tänavapoolsesse ossa. Selliselt moodustub hoone taha varjuline õu. Mooni tänava poolne algselt küllalt rustikaalne ümaratest puitlattidest piirdeaed on asendatud madalal betoonvundamendil puitvarbaiaga, Meleka tänava poolt (osaliselt ka Mooni tänava poolt) on krunt piiratud silikaatkivist müüriga (vt fotod 1 3). Krundil on kaks sissepääsu: jalgvärav Mooni tänaval, kuhu jääb ka väike eesõu, ning autopääs Meleka tänava poolt otse garaaži (vt fotod 17, 24). Tänavavaadetes on hoone suletud ilmega ja maja taha jääv aed ei ole üldse vaadeldav. Hoovi pool avaneb aga lõuna suunda maastikuarhitekti ja kirgliku aedniku rajatud liigirohke aed. 1989. aastal hindas dendroloog Aino Aaspõllu Lilleküla aedu inventeerides Mooni tn 35 aia piirkonna kõige liigirikkamaks (Valve Pormeistri Aiapäevik 1961 1995. Käsikiri autoriõiguste pärija valduses). Algsest kujundusest on alles paeplaatidest käiguteed, väike betoonbassein, leht- ja okaspuud, sh viljapuud, hulk põõsaid ja lillepeenraid. (Vt täpsemalt: Tallinna arhitektide koduaedade dokumenteerimine. AB Akos, 2003. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti arhiiv). 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Maja on ühekorruseline, kuid liigendatud nii mahus kui ka plaanis. L-kujulise põhiplaaniga maja Meleka tänava poolne hoonemaht on poolkorruse võrra tõstetud, selle alla mahub soklikorrus. Kummalgi hoonemahul on ühepoolse madala kaldega katus, mis tõuseb Mooni tänava poole. Meleka tänava äärne hoonetiib, mis koosneb üksteisele järgnevaist eluruumidest, terrassist ja kasvuhoonest, on kujundatud piki tänavat ühtlaselt langeva kitsa hoonemahuna. (vt fotod 3-4, joonised 4, 6, 9) Ehitusmaterjal Väliskujundus ja iseloomulikud detailid Vundamendid ja keldri seinad on osaliselt paekivist, osaliselt betoonist. Välisseinad on laotud silikaatkivist, täidiseks termoliit (saepuru ja pulberlubi). (Projekti seletuskirja järgi olid välisseinad mõeldud krohvida, kuid seda pole kunagi tehtud.) Magamistiiva otsaseinad on puitkarkass-konstruktsioonis, välis- ja sisevoodriks püstlaudis. Vaheseinad on silikaattellistest. Keldri lagi on armeeritud betoonist. Magamistiiva katuslagi on puittaladel, soojustuseks termoliit. Elutoa katust kannavad puitfermid, katusekatteks on laudroovitusel rullmaterjal. Avatäited on puidust. Nurgakrundile paigutamine on tinginud tänavapoolsete vaadete suletuse. Sellele vastanduvad hoovivaated, kus asub terrass ja kummagi hoonetiiva otsast on antud otsepääs privaatsesse aeda. Magamistiiva Mooni tänava poolne ots on kujundatud püstlaudisega kaetud kaldpinnana, mis on maja kõige eripärasem element ja annab hoonele ekspressiivse ilme. Seina servas on kaldpinnale paigutatud ülestikku kaks kitsast pöördavanevat akent. Elutoaga hoonetiiva katusekallet varjab rõhtlaudisega kaetud puitkarniis, mis on vastavalt katusekaldele tänava pool laiem, hooviküljel kitsam. Avade paigutus on mahtudega kooskõlas ebasümmeetriline. Kõik aknad on erikujulised ja ilma jaotuseta (elutoa suured 4
ekraanilaadsed aknad, kabineti piklikud pöördavanevad aknad, soklikorruse ruudukujulised aknad). Akende kohal ja all olevad seinapinnad on kaetud püst- või rõhtlaudisega. Keldrikorruse peal asuva terrassi piirdeks on dekoratiivne puitlattidest varbsein (tänava pool tihe, hoovi pool hõre), mille ülemine serv järgib katusekallet. Meleka tänava poolse tiiva lõpetas algselt köetav kasvuhoone, praegu lahtine katusealune. Katusealuse tagumine külg on laotud massiivsetest maakividest (vt fotod 17, 25). Puidust välisuks on kaetud Arsis kujundatud metall-lehega. Elutoa kaldkatuse madalamas räästas on sadevee kogumise renn, mis huvitava detailina pikeneb puidust kastina üle maja perimeetri (vt foto 4). Plaanilahendus Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel Stiililine kirjeldus Kahest hoonetiivast koosneva maja sisemine ruumijaotus on vaba ja voolav. Kaht ruumidegruppi ühendab esik. Sissepääsust vasakule jääb väike sisseehitatud mööbliga garderoob. Esikust otse pääseb kööki, mis on ajastukohaselt väike (vaid 6m²), paremale jääb suur elutuba, millel on omakorda otseühendus aiaga. Esikust vasakule jäävad poolkorruse võrra kõrgemale väike töötuba, magamistuba ja WC-vannituba. Magamistoast pääseb otse terrassile ja sealt omakorda treppi mööda alla aeda. Soklikorrusel asusid originaalis abiruumid: kütteruum ja väike toidukelder, aga ka lisa töötuba. Suur osa algsest kujundusest on säilinud hoolimata ajutisest funktsioonimuutusest. Ajastu arhitektuuristiili interjööris jätkab tumedaks peitsitud laudis seintel (esik, elutoa köögipoolsel sein, vannitoa välissein) ja laes (elutoa lagi, töö- ja magamistoa lagi). Laudis on ülekattega, esikus ja elutoas laiem, töö- ja magamistoas kitsam. Magamistiivas, mis jääb julgelt joonega kaldlae alla, läheb laelaudis katkemata ühest ruumist teise. Töö- ja magamistoa vahel puudub kandev sein, toad on eraldatud sisseehitatud kapi ja uksega, mille kohal lae all on elegantse lahendusena kaks raamita klaaspaneeli (vt foto 13). Töötoa tänavapoolne kaldsein on ka interjööris lahendatud kaldseinana, viimistlusmaterjalina jätkub laelaudis (vt foto 12). Köögi seinad on esiku poolt puhtalt laotud silikaatkivist. Väärtuslikud originaaldetailid on veel metallist trepikäsipuu esikus (vt foto 15), esikut valgustav väike katuseaken (vt foto 16), radiaatorid ja neid katvad puidust plaatriiulid (vt foto 21). Ajastutruud on ka laiad puidust kardinapuud ja köögis säilinud originaalmööbel (ASKO) (vt foto 19). Esindab 1960. aastatel Eestis levinud modernistliku arhitektuurisuuna varajast, uuenduslikku etappi. See on n-ö skandinaaviapärane pehmem lähenemine modernismile, milles rõhutati inimsõbralikke mastaape ja naturaalseid (kohalikke) materjale. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Hoone on väga hästi ja terviklikult säilinud nii eksterjööris kui interjööris. Plaanilahendus on 5
jäänud samaks. Konstruktsioonid on heas olukorras. Ekspertiisi koostamise hetkel oli hoone renditud lastehoiule ja oli igapäevases kasutuses. Uus funktsioon on toonud kaasa lastehoiu vajadustele vastava liigutatava mööbli, samuti on elutuppa valgustugevuse suurendamiseks lisatud sobimatuid valgusteid (vt foto 10-11). Kogu sisseehitatud mööbel jm väärtuslikud kujunduselemendid on siiski säilinud. Ainsana on hetkel kasutuseta soklikorrus, välja arvatud kütteruum. Aed on hooldatud, piirdeaed korras. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone on koos suures osas algse sisustusega säilinud puutumatuna 48 aastat, mis on eramuarhitektuuri puhul tavatu. Kuna maja kuulub arhitekti pärijale, kes on selle väärtusest teadlik, ei ole ümberehitusi tehtud. Teostatud on vaid esmast remonti, säilitades selle käigus autentse kujunduse ja materjalid. Esifassaadi kaldaken ja välisukse kõrval olev aken on asendatud samaväärsetega 1990. aastate alguses. Soklikorruse toa aknad on originaalid. Ülejäänud aknad ja hooviuksed on vahetatud 2004 originaalide koopiate vastu (vaid köögiaknal kaotati õhutusaken). Elutuppa on lisatud minimalistlik kamin, mis sobib kujundusega (vt fotod 9-10). Need vähesed asendused ja lisandused ei mõjuta hoone arhitektuurset väärtust. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS Valve Pormeister on tuntud mitmete Eesti arhitektuuri 1960. aastatel radikaalselt raputanud ühiskondlike hoonete autorina. Eramuid projekteeris ta väga vähe ja nende hulgas on tema endale kavandatud maja Meleka tn 19 / Mooni tn 35 kindlasti kõige silmapaistvam. Siin katsetas arhitekt mitmeid hilisemas loomingus uuesti kasutust leidnud võtteid. Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal ega ole muul viisil kaitstud. Eramuarhitektuur on üldjuhul muutustele väga vastuvõtlik, eriti interjööri osas. Seda tähelepanuväärsem on Meleka tn 19 / Mooni tn 35 eramu terviklik säilimine läbi viie aastakümne nii mahus kui detailides, sh interjööri osas. Leian, et väärtusliku üksikhoone säilimise tagamiseks on otstarbekas rakendada riiklikku kaitset. 8 MÄLESTISE TUNNUSED 1. 1960. aastatel levinud Põhjamaade modernismi mõjulise arhitektuuri üks varasemaid ja uuenduslikumaid näiteid Eesti eramuarhitektuuris, mis on terviklikult säilinud nii algse mahu, materjalikasutuse, fassaadi- ja plaanilahenduse kui ka sisseehitatud sisustuse osas. 2. 1960. aastate Eesti tipparhitekti endale projekteeritud ja ehitatud kodumaja, millega liitub sama autori planeeritud ning hoonega sobivas stiilis liigirikas aed. 8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Arhitektuurimälestis 9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG Välitööd 27.10.2010 (eksterjöör) ja 28.10.2010 (interjöör). 10 Koostaja andmed: Liina Jänes 6