Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Karja tn 13 EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA Aadlielamu Koostaja: Inga Raudvassar Tellija: EKA M

Väljavõte

1 Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, Karja tn 13 EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA Aadlielamu Koostaja: Inga Raudvassar Tellija: EKA Muinsuskaitse- ja restaureerimise osakond Tartu 2010

2 Sisukord 1. Üldandmed 3 Nimetus 3 Aadress ja katastritunnus 3 Koordinaadid 3 Praegune funktsioon 3 2. Ajalooline lühiülevaade 3 Rajamisaeg 3 Autor 3 Algne funktsioon 3 Ümberehitusetapid 3 Muu ajalooline teave 3 3. Asukoha kirjeldus 4 4. Arhitektuurne välis- ja siselahendus 4 Mahuline ülesehitus 4 Ehitusmaterjal 4 Väliskujundus ja iseloomulikud detailid 4 Plaanilahendus 5 Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel 5 Stiililine kirjeldus 5 5. Üldseisukord ja hooldusaste 5 6. Hinnang arhitektuursele säilivusele 6 7. Kaitse alla võtmise põhjendus 6 8. Mälestise tunnused 7 9. Ettepanek mälestise liigi kohta Kaitsevööndi ettepanek Välitööde teostamise aeg Koostaja andmed 7 JOONISED 1. Asukoha skeem 2. Ettepanek kaitsevööndi piiride määramiseks 3. Põhiplaan aastast Ristlõige ja keldri plaan aastast Põhiplaan aastast Ristlõige ja keldri plaan aastast 1978 FOTOD 2

3 EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA 1 ÜLDANDMED Käesolev eksperthinnang on koostatud Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Karja tänav 13 asuva endise aadlielamu mälestise tunnustele vastavuse selgitamiseks Muinsuskaitseseaduse 12 alusel. Kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud Rakvere linna üldplaneeringus ja projekti Eesti 20.sajandi ( ) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs raames. Nimetus Aadlielamu, Aadress ja Lääne-Virumaa, Rakvere linn, Karja tn 13, katastritunnus katastritunnus 66301:017:1390 Koordinaadid X: , Y: Praegune funktsioon Eksperdihinnangu koostamise ajal kasutati hoonet korterelamuna. Karja tn 13 hoones on 13 ühetoalist mugavusteta korterit. 2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg (O. Kirss, Rakvere ajalugu,2003. Lk 82) Autor Hoone autor on teadmata. Algne funktsioon Hoone ehitati elamuks. Hiljem kuulus elamu erinevatele aadlikele. Ümberehitusetapid Hoone varasemate ümberehituste kohta teave puudub aastal tehti Karja tn 13 hoones kapitaalremonti. Kahjuks puudub kirjeldus, mida ja kui suures ulatuses remonttöid hoones tehti. Sama dokument kajastab muutusi hoonet ümbritsenud aias. Nimelt ehitati endisesse parki juurde 18 puukuuri ja pesuköök a on koostatud hoone hindamisakt, kus katuse kohta on eraldi märge: plekk-katus on lagunenud aasta remondijoonis kajastab praeguseni säilinud olukorda. Selle projekti alusel sai hoone eterniitkatuse, lõhuti lahtine eeskoda ja tehti suuremad ümberehitustööd siseruumides aastate lõpust on hoone seisnud peaaegu muutumatul kujul tänaseni. Muu ajalooline teave Hoone varasemat ehituslugu puudutav andmestik on ilmunud kirjanduses küllalt napp ja vastuoluline ning arhiiviandmed on ehituslikust seisukohast kohati lünklikud. Täpset hoone valmimisaega uuritud allikatest leida ei õnnestunud a linnaplaanil on hoone on olemas ning võib arvata, et tegemist on praeguseni säilinud majaga. SA Virumaa Muuseumid teadurilt O. Kirsilt suuliselt saadaud andmete järgi ehitas hoone kohalik sadulsepp Adam Johann Tittfer aastatel Adam Johan Tittfer ise vastvalminud majas elada ei saanudki, kuna ta suri aastal a sai omanikuks tema poeg Eduard Johann Tittfer läksid hooned ja krunt Tittferi järglastelt aadliku Andrei von Rehekampfi kätte, kes oma 1902.a testamendiga pärandas selle 3

4 oma ristipojale, a sündinud André Stackelbergile (O. Kirsilt saadud suulised andmed). André von Stackelbergi nimele kirjutati hoone küll alles a., mil parun Constantin von Stackelberg palus André ja Mathilda von Rehekampfi testamentide põhjal liikumata varanduse krepost No 57, 58 Rakvere linnas tema poja André Stackelbergi nime peale kreposteerida (EAA ). Samas kirjutatakse raamatus Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni aastani järgnevat: aastail kerkis Karja tänavale (11-13) Küti (Kurkyl) mõisaomaniku von Stackelbergi hoonetekompleks. Eriti rikkaliku puitnikerdusega kaunistati peafassaadiga tänava poole jääv elamu, toreda puulõikeornamendiga oli ka majaesine madal tara. Otsaga tänava poole jääva hoone rentis endale aktsiisivalitsus. Stackelbergi suurel krundil laius park-aed, mida läbis oja ja mis ulatus välja Veemi (Vee) tänavani. Ojas kasvatati forelle. (Kirss, O. Rakvere ajalugu kõige vanemast ajast kuni aastani. Tänapäev, 2003.lk 82) Seega kõnealuse hoone ehitaja ja täpne ehitusaeg vajavad edaspidist uurimist ja täpsustamist. Hoones on elanud erinevad aadlikud, kellest Virumaal on tuntumad von Rehekampfid, samuti Karl von Dellingshausen ehk Undla Kaarel ja von Stackelbergid. Kohalikus kõnepruugis tuntakse Karja tänava hoonet Parunimaja nime all. 3 ASUKOHA KIRJELDUS Hoone asub Rakvere linnas, vanalinna vahetus läheduses. Tegemist on ajaloolise Rakvere äärelinnaga, mille hoonestamine algas 19. sajandi II poolel. Vastavalt Rakvere linna üldplaneeringule asub ehitis Kondivalu miljööväärtuslikul alal. Kondivalu miljööala hõlmab J. Kunderi tänava alguse, Tartu ja Aia tänavad kuni ristumiseni Maasika tänavaga. Neile lisandub omaette seisev, ent väga miljööehe nurgake Vee tänaval, kuhu jääb ka kõnealune hoone. Peamiselt asuvad antud piirkonnas puidust eramud, siin-seal on ka üksikud suuremad mitme korteriga majad. Suuri aedu on säilinud vähe, kuna enamus kruntidest on hiljem jagatud. Piirkond on suures osas siiski säilitanud aedlinliku iseloomu. Karja tänav 13 hoone paikneb tänavajoone suhtes tagasiastega.. Maja ees kasvavad vanad pärnad ja krunt on kogu ulatuses piireteta. Hoonest läände jääb Karja tänav 11, mis paistab silma oma saelõikedekooris otsaviiluga. Kahe hoone vahelt läheb sisesõidutee hoovi. Hoovialal asuvad kuurid, kaev ja pesuköök. Maastikuliselt on hoov langeva reljeefiga põhja suunas. Karja 13 idapoolsel kõrvalkrundil asub tiik, mille keskel on väike saareke. Algupäraselt kuulus tiik hoonete juures oleva park-aia koosseisu. 4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Tegemist on kõrgele paekivivundamendile ehitatud osaliselt kellerdatud ühekorruselise, ristkülikukujulise põhiplaaniga rõhtpalkhoonega, mis on kaetud madala kaldega täiskelpkatusega. Katust liigendab esifassaadil hoone keskteljel asuv väike ärkel. Algselt on hoone esiküljel paiknenud lahtine eeskoda, mis on hävinud. Ehitusmaterjal Hoone ehitusmaterjaliks on kivi ja puit, katusekattematerjaliks on eterniit. Väliskujundus ja Hoone esikülg ja otsad on rikkalikult kaunistatud saelõike iseloomulikud detailid dekooriga. Hoovipoolselt küljelt on dekoor hilisemate voodrilauavahetuste käigus eemaldatud. Algselt on maja ees asunud puidulõikes tara. 4

5 Plaanilahendus Sisekujundus ja iseloomulikud detailid, sisustus, mööbel Stiililine kirjeldus Hoonel on kolm keldriruumi. Kahte neist pääseb sisemiste luukide kaudu, ühe keldri sissepääs asub hoovis ja selle ette on ehitatud eeskoda. Esimesel korrusel paikneb pikk ida-lääne suunaline hoonet läbiv koridor, millest avanevad uksed ühetoalistesse korteritesse. Eeskojas asuvad käimlad. Algne ruumilahendus ja sisekujundus on ümberehituste ja kapitaalremontide käigus ndatel aastatel hävinud. Välisel vaatlusel ei ole säilinud interjööris originaaldetaile, samas ei saa aga välistada nende leidmist täpsemate uuringute käigus. Stiililiselt võib Karja 13 hoone liigitada šveitsi stiili näiteks. Šveitsi stiil ehk puitehitusstiil (Holzbaustil) hakkas Euroopas levima 19. saj keskel, mil tärkas huvi traditsiooniliste puitvormide vastu. Eri tüüpi saagide kasutuselevõtt võimaldas teha tehniliselt keerukat ja töömahukat saelõikeornamenti. Šveitsi stiili põhielemendiks oli suur tirooli ja baieri mägimajadelt laenatud katus dekoratiivse konsoolsimsiga, rikkalik puitdekoor viilude, akende sandrike ja uksefrontoonide, rõdude jm kujunduses. Šveitsi stiili ideeliseks taotluseks oli puidust lähtuvalt uue stiili tekitamine. Ilmekalt väljendus puidu materjalikesksus just saelõikeornamendis, mida kivis teostada poleks olnud võimalik (K. Hallas Eesti puitarhitektuur, lk 22-23). Puiduehitusstiil kogus Lääne-Euroopa eeskujul populaarsust ka Venemaal. Läbi sajandite oli eksisteerinud vene külaarhitektuuris rahvuslik puitpitsdekoor, mis vastas šveitsi stiilile ja sobis seega nn omamaiseks eeskujuks. Venemaal aastatel ja ilmunud näidisfassaadide kogumikud propageerivadki juba vene rahvuslikku ornamenti (E. Tohvri Eesti puitarhitektuur, lk 94). Kõnealuse hoone arhitektuur ja dekoor on saanud mõjutusi pigem vene näidisfassaadide kogumikest ja rahvuslikust ornamentikast kui Lääne- Euroopas levinud tirooli ja baieri mägimajadest lähtunud ülesehitusest ja kujundusest. 5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE Vundament, keldrid Hoone on ehitatud kõrgele õhukestest paekividest laotud vundamendile. Hilisemal perioodil on vundamenti krohvitud tsementkrohviga. Kuna hoone paikneb langeval maastikul, on vundamendi kõrgus olles idapoolses otsas peaaegu kolm korda kõrgem kui lääne pool. Sokkel on kaetud puitvoodri alla painutatud servaga plekiga. Vundamendis on säilinud 3 reeperit. Kohati on tugev tsementkrohv paekivivundamendist irdunud ja näha on kiviladu. Hoonel on kolm keldrit. Arhiiviandmetel on kõik kolm keldrit paekivist seintega ja võlvitud paekivist lagedega. Nõukogudeaegsete kapitaalremontide käigus on ehitatud hoovi poole, keldri ukse ette eeskoda ja uuendatud keldri aknad. Kuna hoone on aastaid olnud paljude omanike valduses on maja ümber tekkinud erineva paksusega kultuurkiht. Seinad Hoone seinu katab horisontaalne laudis ja dekoratiivne saelõikeornament. Laudis ja dekoor on kohati lagunenud ja selle alt paistavad rõhtpalgid. Seinapinna liigendamiseks on akendevahelisel alal kasutatud ka vertikaallaudisest vahevööd. Seinalaudise seisund on rahuldav - kohati on tehtud parandusi plekitükikestega. Hoone tagafassaadile ja läänepoolsesse seinapinda on raiutud uusi avasid. Tagafassaadi ja idapoolse otsaseina algne laudis on välja vahetatud ja ilmselt selle töö käigus on eemaldatud nendelt hoone osadelt puitdekoor. Ülejäänud osal hoonest on puitdekoor säilinud nii akende ümbruses, 5

6 akende sandrikel, räästaalusel ning nurgakujundustes. Mõnelt poolt on puitpits lagunenud ja eemaldatud, kuid üldseisund on välisel vaatlusel rahuldav. Kahjustused on mehhaanilised ja esinevad peamiselt üksikute detailidekorduste murdumiste näol. Katus ja korstnad Katus on madala kaldega täiskelpkatus ja olnud algselt kaetud plekiga. Praegusel hetkel on katusekatteks eterniit. Eterniit on räästast pragunenud ja pealt sammaldunud. Katuse kandekonstruktsioonide seisukorraga tutvuda ei olnud võimalik, kuid välise vaatluse põhjal võib arvata, et kandekonstruktsioonis tõenäoliselt suuremahulisi kahjustusi ei esine. Algsed korstnad ja küttesüsteemid on hilisemate ehitustööde käigus lammutatud. Korstnad on asendatud silikaattellistest korstnatega. Katust liigendab esikeskteljel asuv väike ärkel, mille külgi on algselt kaunistanud puidust suured voluudid. Praeguseks on voluutkaunistused hävinud. Avatäited Akendest ei ole säilinud ühtegi algupärast. Rajatud on uusi aknaavasid tagafassaadile ja läänepoolsesse otsaseina. Uute avade ümbrus on dekoreerimata. Hoone tagafassaadil on 2010.a vahetatud kaks puitakent plastikakende vastu. Ajaloolised välisuksed on asendatud käepäraste ustega. Siseruumides ei ole säilinud algupäraseid uksi. Välisviimistlus ja dekoor Uuritava hoone suurimaks väärtuseks on tema algupäraselt säilinud puidust välisviimistlus ja saelõikedekoor. Hoone välisviimistluses on kasutatud peamiselt kitsast horisontaallaudist. Hoone dekoreerimiseks aga eriilmelist puidust saelõiget. Räästa äär on kujundatud spiraalornamendiga, mis kordub ka akende sandrike kujunduses. Räästaaluse friisi peamiseks kaunistusmotiiviks on vastastikku asetatud kokošnikumotiiv, mida eraldavad üksteisest tihedalt asetatud samalaadse kujundusega kitsad räästast toetavad konsoolid. Kaunilt on kujundatud hoone nurgad, kus külgede ja nurkade dekoori kokkupuutekohal kolmekordistub kogu dekoor, andes nurkadele erilise külluslikkuse. Rikkalikult kaunistatud suured ja kõrged akende sandrikud ulatuvad välja peaaegu räästa friisini. Siin on kasutatud peent puitspiraalid sandriku räästal, puidust teemantkvaadrite rida akende ülemisel osal, mõlemal pool aknaraame ulatuvad soklini kitsad puidulõikeornamentidega liseenid. Akende alused on toonitatud paneelidega, kusjuures eriti tähelepanuväärne on kasutatud paneellaudise paksus. Dekoor on täielikult eemaldatud hoone põhjaküljelt, ida- ja läänekülgedel on dekoor osaliselt säilinud. Kõige paremini on säilinud hoone esifassaadi dekoor. Saelõikedekoori üldseisund on rahuldav. Tänasel päeval on hoone värvitud roheliseks. Ümbrus Hoone ümbrust hooldatakse muru on niidetud, sügisel lehed koristatud. Hoovis on kuurid, pargitakse autosid. 6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Arhitektuurselt on hoone säilinud hästi. Algne hoonemaht on avatud eeskoja lammutustööde tõttu muutunud, kuid see ei mõjuta oluliselt alglahendust. Algupärased fassaadidetailid on suuremas osas säilinud. Peamiselt on muudatusi tehtud siseruumides. Piirkond on kaasatud a kehtestatud Soolikaoja puhkeala detailplaneeringusse. Planeering näeb ette nii Karja 13 kui ka Karja 11 juures asuvate septikute likvideerimise ja hoonete ühendamise ühtsesse veevarustus ja kanalisatsioonivõrku. Ehitustingimuste järgi on tegemist väikeelamumaaga. Plaanile on märgitud krundi ehitusala,mis hõlmab olemasolevaid hooneid Karja 11 ja Karja 13. Samas ei ole määratletud hooneid lammutatavateks. Liikluskorralduse osas on ette nähtud muudatus Karja 13 hoovi sissesõidutee osas. Kuna praegune krundipiir kulgeb maja läänepoolsest küljest mõne meetri kauguselt, siis uus sissesõit on kavandatud Karja 13 lääneküljelt. 7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS 19. saj lõpust pärinev Karja 13 hoone on piirkonnas silmapaistev puitarhitektuuri näide millel on nii arhitektuurne, ajalooline kui ka linnaruumiline väärtus. Hoonel on säilinud 6

7 algne maht ja algupärased puidust fassaadidetailid, mis on väga rikkalikud ja mitmekesised. Vanalinna piirkonnas ja mujal Rakvere linnas võib leida märksa tagasihoidlikumat puusepatööd. Ajalooliselt on hoone kuulunud erinevatele Rakvere linna jõukatele bürgeritele ja aadlikele. Hoone paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal ja Rakvere vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi piiril, kuid kuna tegemist on arhitektuurselt silmapaistva ehitisega on otstarbekas rakendada ehitise suhtes riiklikku kaitset. 8 MÄLESTISE TUNNUSED Endine bürgeri- ja aadlielamu, piirkonna silmapaistev puitarhitektuuri näide, millel on säilinud algupärane maht ja puidust detailiderohke saelõikedekoor väliskujunduses. 9 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA Hoone võtta kaitse alla arhitektuurimälestisena. 10 KAITSEVÖÖNDI ETTEPANEK Käesolevaga tehakse ettepanek luua ühine kaitsevöönd Karja 13 ja Karja 11 hoonetele. Kaitsevööndi piirideks on olemasolevad krundipiirid. Vaid lääne pool ja osaliselt edelas kus Karja 11 krundipiir kulgeb piki hoone välisseina laieneb kaitsevööndi piir hoone säilivuse tagamiseks üle krundipiiri, kus see võtab enda alla ka osaliselt Allika tänava. Kaitsevööndisse on kaasatud ka Karja 13 majaesine, ajalooliselt taraga piiratud ala. Antud kaitsevöönd tagab hoonete vaadeldavuse põhja poolt Allika tänavalt ja kirdest Karja 13 hoovi poolt. Kuna hooneid ümbritsev ala jääb Kondivalu miljööväärtusliku piirkonna koosseisu, millele kehtivad vastavalt Rakvere linna üldplaneeringule kehtestatud kaitse ja kasutustingimused on sellega tagatud hoonete säilimine linnaruumilises keskkonnas ja vaadeldavus lõuna poolt, Karja tänavalt. 11 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 2010, september 12 Koostaja andmed: Inga Raudvassar, 7