Uuringu "LEADER tegevuste rakendamine Eestis" LÕPPARUANNE Pärnu 2009 1
SISUKORD KOKKUVÕTE... 4 SUMMARY... 6 1. SISSEJUHATUS... 9 1.1. ÜLEVAADE TEOSTATUD TÖÖDEST... 10 1.1.1. Uuringu ettevalmistus... 10 1.1.2. Uuringu läbiviimine... 10 1.1.3. Andmetöötlus ja analüüs... 12 1.1.4. Tulemuste presenteerimine ja konsulteerimine... 13 2. METOODIKA... 14 3. UURINGU TULEMUSED JA ANALÜÜSID... 16 3.1. ANKEETKÜSITLUSE TULEMUSED JA ANALÜÜS... 16 3.1.1. Respondentide kirjeldamine... 17 3.1.2. Strateegia koostamine... 21 3.1.3. Infoallikad... 31 3.1.4. Positiivsed ja negatiivsed mõjud strateegia koostamisel... 35 3.1.5. Koostöö... 39 3.1.6. Juhtkond ja juhtimine... 41 3.2. LEADER-MEETME RAKENDAMISE KOGEMUS KAGU-EESTIS... 46 3.2.1. 2006. aasta uuringus esitatud ettepanekute ja järelduste rakendamine... 46 3.2.2. Strateegiate rakendamise analüüs Kagu-Eesti tegevusgruppide baasil... 52 3.2.3. Strateegia rakendamise mõju piirkonnale... 56 4. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD... 58 4.1. STRATEEGIA TUTVUSTAMINE JA ELLUVIIMINE... 58 4.2. JUHTIMISE JA ADMINISTREERIMISE KOGEMUS... 62 4.3. INFORMATSIOONI LIIKUMINE... 65 4.4. KOOLITUS... 68 4.5. KOOSTÖÖ, KAASAMINE JA EESTVEDAMINE... 70 4.6. INNOVATSIOON... 77 4.7. ETTEPANEKUD... 81 4.7.1. Strateegia tutvustamine ja elluviimine... 81 4.7.2. Administreerimine... 82 4.7.3. Informatsiooni liikumine... 82 4.7.4. Koolitus... 83 4.7.5. Koostöö, kaasamine ja eestvedamine... 84 4.7.6. Innovatsioon... 84 4.7.7. Kokkuvõtteks... 85 5. EESTI LEADER TEGEVUSGRUPPIDE PARIMATE PRAKTIKATE EDULOOD PERIOODIL 2006-2008... ERALDI DOKUMENT 5.1 I TEGEVUSVALDKOND TEGEVUSSTRATEEGIA KOOSTAMINE JA UUTE OSKUSTE OMANDAMINE ERALDI DOKUMENT MTÜ JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKODA... MTÜ MULGIMAA ARENDUSKODA... MTÜ ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU... MTÜ PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU... MTÜ PANDIVERE ARENDUS- JA INKUBATSIOONIKESKUS... : MTÜ NELJA VALLA KOGU.... MTÜ LÄÄNE- HARJU KOOSTÖÖKOGU.... MTÜ HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU.... TARTUMAA ARENDUSSELTS.... 2
MTÜ LÕUNA JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU.... MTÜ VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU.... MTÜ RAPLAMAA PARTNERLUSKOGU.... MTÜ PIIRIVEERE LIIDER... : MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID.... MTÜ KODUKANT LÄÄNEMAA.... MTÜ ARENDUSKODA.... MTÜ KIRDERANNIKU KOOSTÖÖKOGU.... MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS.... MTÜ SAARTE KOOSTÖÖKOGU.... MTÜ PEIPSI- ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA.... 5.2 II TEGEVUSVALDKOND STRATEEGIA ELLUVIIMINE JA UUENDAMINE.... MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU.... MTÜ PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU.... MTÜ VALGAMAA PARTNERLUSKOGU... LISA 1. ANKEETKÜSITLUSE TABELID... 3
KOKKUVÕTE Uuringu "LEADER tegevuste rakendamine Eestis" on Põllumajandusministeeriumi allasutuse Maamajanduse Infokeskuse maaelu- ja kalandusvõrgustiku osakonna tellimusel läbi viinud Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida perioodil 2006-2008 Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtne programmdokument 2004-2006 meetme 3.6 Kohaliku initsiatiivi arendamine LEADER-tüüpi meede käigus teostatud tegevusi, nende efektiivsust ja mõju piirkonnale, kirjeldada parimaid praktikaid ning anda soovitusi nende tutvustamiseks. Ühtlasi oli soovi teada saada, kuivõrd on kasutatud 2006. aastal Põllumajandusministeeriumi poolt läbi viidud uuringu Kohaliku initsiatiivi arendamine LEADER-tüüpi meede kokkuvõttes tehtud ettepanekuid. Uuringu sihtgruppideks olid 24 Eestis tegutseva LEADER-tüüpi meetme raames toetust saanud kohalike tegevusgruppide juhid ja liikmed. Spetsiifilisemaks sihtgrupiks olid kolme Kagu-Eesti piirkonna Võru-, Valga- ja Põlvamaa Partnerluskogud. Uurimismeetoditena kasutati ankeetküsitlust, mis viidi läbi interneti vahendusel, fookusgrupi- ja individuaalintervjuusid ning dokumendianalüüsi. Uuringu tegevused viidi läbi ajavahemikul oktoober 2008 - jaanuar 2009. Uuringu lõpptulemusena valmisid LEADER tegevuste parimate praktikate süstematiseeritud näited ja analüüs 23. tegevusgrupi poolt tehtud valikute alusel. Parimate praktikate näidetena on esile toodud näiteks asjaomaste piirkondade uuringud, piirkonna ja kohaliku arengu strateegiaga seotud teavitamismeetmed, kohaliku arengu strateegia koostamisse ja rakendamisse kaasatud tegevusgrupi juhtide ja liikmete koolitus, edendustegevus (uuenduslikud tegevused) ja muu tegevused seoses tegevusgrupi administreerimisega. Lühikokkuvõte üldistest tulemustest Strateegia koostamise protsessi mõju uuritud 21 LEADER-tegevuspiirkonna näitel väljendub kõige enam pragmaatilises kasus: probleemid on kokku loetud ja eelistused paika saanud. Just nii arvas 85% ankeetküsitluse valimist, mille suuruseks oli 247 respondenti. Vastajad esindavad oma tegevuspiirkondade kolme sektori kohalik omavalitsus, ettevõtlus, 4
kodanikeühendused- organisatsioone ja asutusi. Olulisuse poolest olid järgmistel kohtadel teadlikuks saamine nii naabersektorites kui ka naabervaldades toimuvast. Ning seejärel 75% arvates - inimestevahelise usalduse ja töövõime kasv. Rohkem kui pooled olid päri ka sellega, et kodanikuühendused on hakanud omavahel rohkem koostööd tegema. Vaatamata ettevõtjate vähemale võrreldes teiste sektoritega aktiivsusele LEADER - protsessis on siiski märgatud ja märgitud ka nende omavahelise suhtluse kasvu. Valminud strateegiaga on rahul kõige rohkem avaliku sektori esindajad. Kõige kriitilisemad on ettevõtjad, samuti on nende seas kõige rohkem (12%) neid, kes ei ole strateegia sisuga piisavalt tuttavad. Kolme sektori organiatsioonide ja neisse kuuluvate inimeste sisulise koostöö käivitamine on olnud innovaatiline tegevus ja neelanud rohkesti eestvedajate isiklikku ressurssi aega ja raha. See on olnud strateegia koostamise protsessi enimmainitud (47% vastajate poolt) negatiivne tagajärg. Vastajate rahulolu strateegiaprotsessi eestvedajatega on üsna kõrge: 94% arvates on juhid ära teeninud positiivse hinde. Ka juhtimise suhtes on kõige kriitilisemad ärisektori esindajad. Olulisimate infoallikatena nimetatakse kõigi kolme sektori poolt elektroonilisi infokandjaid: tegevusgrupi juhtide poolt saadetud või selle koduleheküljele paigutatud teavet. Kõrgel kohal on samuti liikmetele korraldatud infokoosolekud, millel ka oluline meie-tunnet loov roll. Olulisimate takistustena vajaliku teabe kättesaamisel nimetatakse nii ajapuudust laiemalt kui ka koosolekutel osalemisega seoses, samuti raskusi orienteerumisel infotulvas. Kõikidest vastajatest 17% ja viiendik kodanikeühenduste esindajatest viitab probleemidele seoses arvutite, nende kasutamisoskuse ja interneti-ühendusega. Koolituse osas pälvisid enim rahulolu meeskonnatöö õppimisega seonduv. Rahulolu toimunud koolitustega on suurim avalikus sektoris ja madalaim ettevõtjate seas, kuid kokkuvõttes täitsid koolitused ligi 70% vastajate hinnangul eesmärki. Kahetsusväärne on, et oluline koolitusinfo ei jõudnud aegsasti 10%ni huvilistest. Käesoleva perioodi teemad on seotud nii meetmete rakendamisega kui ka ilmselt vajadusega õppida arvestama muutunud majandusolusid. Enim soovitakse juurde saada teadmisi ja oskusi projektijuhtimise valdkonnast, 247st ankeedile vastanust vaid 86 arvab, et nad on projektitaotluste esitamise võimalustega piisavalt tuttavad. Tõenäoliselt vajavad sissejuhatavat koolitamist ka LEADER-protsessiga hiljem liitunud tegevusgrupid ja organisatsioonid ning kindlasti ka avalikus sektoris peale valimisi esilekerkinud uued liidrid. Uuringu ankeedile vastanutest pea kolmveerand jäi nõusse väitega, et tegevusgruppide 5
liikmed olid strateegia koostamise protsessi hästi kaasatud ning et nende ettepanekutega arvestati ja ainult 2% hindas kaasamist mittetoimunuks. Koostöö edendamise seisukohalt peeti kõige olulisemateks ühiseid koolitusi, õppereise ja koosolekuid, aga ka piirkonna kui terviku arendamisega seotud ühiste huvide tunnetamist. Ankeedivastustes ja intervjuudes viidatakse koostöö olulisusele ja LEADER-protsessi senisele tõhusale rollile usalduse kasvatamisel nii sektorite sees kui ka nende vahel. Uurimisrühma hinnangul on alanud etapil LEADER-tegevusgruppidel oluline selgelt tajuda ja sõnastada oma roll sotsiaalse kapitali kasvatamisel ja piirkonna tasakaalustatud arendamisel, jõuda organisatsiooni sees kokkuleppele nimetatud vastutuse võtmisel ja informeerida sellest avalikkust; olla avatud uutele liitujatele. Oluline on kaasata see avalik ressurss, mida riiklik kodanikuühiskonna arengkava (EKAK) ette näeb ja teha koostööd vastavate ametnikega riiklikes struktuurides. LEADER-meetme rakendamise senine kogemus ja eriti tekkinud piirkondlik identiteet võivad pakkuda lahendusi kauaküpsenud haldusreformi elluviimisel. SUMMARY The survey Implementation of LEADER activities in Estonia was commissioned by the National Rural Network Unit of the Rural Economy Research Centre of the Ministry of Agriculture, and carried out by Pärnu College of the University of Tartu. The objective of the survey was the analysis of activities carried out from 2006 to 2008 in the framework of Measure 3.6 Development of Local Initiative a LEADER Type Measure of the Estonian National Development Plan for the Implementation of the EU Structural Funds Single Programming Document for 2004-2006, also efficiency of such activities on regions, and their impact; to describe best practice and make recommendations for presenting them. A sub-objective was to follow up a survey Development of Local Initiative a LEADER Type Measure carried out in 2006 by the Ministry of Agriculture. Survey target groups were leaders and members of local action groups which had received financing in the framework of the Leader type measure in Estonia. More specifically, the target group comprised three partnership groups of South Estonia, that is in Võru, Valga and 6
Põlva counties. Research methods used were: questionnaire (over the Internet), focus group and individual interviews and document analysis. Research activities were carried out from October 2008 to January 2009. The final outputs of the survey were systematised examples of best practice of Leader activities and the analysis of all 24 action groups. Examples of best practices present, for instance surveys of the regions included, dissemination measures related to regional and local development strategies, training courses for leaders and members of local action groups (LAG) involved in the preparation and application of local development strategies, promotion (innovative activities), and other activities regarding administration of action groups. Brief summary of overall results The impact of the process of preparing the strategy in 21 Leader regions studied is best represented in pragmatic benefits: problems are identified and listed and preferences prioritised. This represents the opinion of 85% of the questionnaire sample which included 247 respondents in total. Respondents represent organisations and institutions of their areas of three sectors local municipality, private business, and citizens associations. This was followed by becoming aware of developments in other sectors and neighbouring municipalities, and then by growth in trust between people and in work capacity (75%). More than half of respondents agreed that citizens associations cooperate better now. Even though entrepreneurs are less active in comparison to other sectors in the Leader process, an increase in their mutual trust was noticed and noted. Representatives of the public sector were most satisfied with the completed strategy. Entrepreneurs, however, were most critical, and this group has the highest number (12%) of those who have insufficient information on the content of the strategy. Launching of actual cooperation between organisations and people in three sectors has been an innovative activity and used a lot of personal resources of the leaders involved, that is, their time and money. This is the most frequently mentioned negative outcome (47% of respondents) of the strategy compilation process. Respondents are fairly well satisfied with the leaders of the strategy process: 94% think the leaders deserved a positive evaluation of their work. The business sector is most critical again with regard to management. The most important information sources are the electronic ones according to all 7
three sectors: information sent by email by action group leaders or displayed on homepages. Information meetings for members also achieve a high ranking, they are essential for the creation of our group feeling. Hindrances to the receipt of required information, in the order of importance, were lack of time in general and for participating in meetings, and difficulties in coping with and prioritising the large volumes of information. 17% of all respondents and a fifth of representatives of citizens associations refer to problems regarding computers, computer skills and access to the internet. In the case of training, learning about team work was most satisfying. Satisfaction with training was the highest in the public sector and lowest among entrepreneurs, however, 70% considered that training courses achieved their objectives. Regrettably, 10% of interested people did not receive information on training opportunities in time. Topics of this period related to implementation of measures and the obvious need to learn to consider changes in the economic situation. People are mostly interested in learning and refining project management skills, only 86 out of 247 respondents believe they are sufficiently informed about opportunities for submitting project applications. It is likely that action groups which joined the Leader process more recently, need some introductory and basic training, and certainly there will be new leaders following elections in the public sector. Nearly three-quarters of respondents agreed with the statement that members of the action groups were well included in the process of compiling the strategy and that their proposals were considered, only 2% think they were not included at all. From the point of view of promoting cooperation, highest ranking was given to joint training events, study trips and meetings, but also perceiving common interests regarding development of the region as a whole. Questionnaire responses and interviews point to the importance of cooperation and an effective role of the Leader process to date both within and between sectors. The research group believe that at the current stage it is essential for Leader action groups to clearly perceive and explicitly state their role in the growth of social capital and balanced development of the region, to agree within their organisation about taking responsibility for the above, to provide information to the general public, and remain open to new participants. It is important to include public resources which are provided by the Estonian National Civil Society Development Concept, and work together with relevant officials in public offices. 8
1. Sissejuhatus Käesoleva uuringu tellija on Maamajanduse Infokeskus ja teostaja TÜ Pärnu kolledži uurimisgrupp koosseisus: Valter Parve (grupi juht), Merike Angerjärv, Kandela Õun, Krista Habakukk, Taavi Tamberg. Leping uuringu teostamiseks on sõlmitud 03.09.2008 Jänedal. Uuringu eesmärk: Analüüsida perioodil 2006-2008 Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks ühtne programmdokument 2004-2006 meetme 3.6 Kohaliku initsiatiivi arendamine LEADER-tüüpi meede käigus teostatud tegevusi, nende efektiivsust ja mõju piirkonnale, kirjeldada parimaid praktikaid ning anda soovitusi nende tutvustamiseks. Alaeesmärgid: - Anda soovitusi ja teha ettepanekuid LEADER-meetme missiooni tõhusamaks järgimiseks Eesti maapiirkondade tasakaalustatud edendamisel. - Koostada ühtse struktuuri alusel loetelu tegevusgruppide poolt esitlemiseks välja valitud nn parimatest praktikatest. - Anda hinnang BDA Estonia OÜ ja Saar Poll OÜ poolt 2006 a. tehtud uuringus Kohaliku initsiatiivi arendamine LEADER-tüüpi meede välja toodud soovituste ja ettepanekute rakendamise kohta, sh eraldi Kagu-Eesti tegevusgruppide kogemusele toetudes. 9
1.1. Ülevaade teostatud töödest 1.1.1. Uuringu ettevalmistus Enamus uuringu ettevalmistavatest tegevustest olid 03. oktoobriks 2008.a läbi viidud ning ülevaade sellest on fikseeritud tellijale esitatud lähtearuandes. Muudatused toimusid ainult ühes lähtearuande esimese etapi punktis 1.6 Uurimismetoodika ja küsimustike väljatöötamine. Kuna Kagu-Eesti tegevusgrupid ei osalenud e-formulari vahendusel korraldatud üldküsitluses, pidas uurimisrühm vajalikuks lisaks fookusgruppide intervjuudele ka dokumendianalüüsi, mis rikastab ja täpsustab uurimuse tulemusi. Ettepanek Kagu-Eesti tegevusgruppide dokumendianalüüsiks tehti Põlvamaa Partnerluskogule, Valgamaa Partnerluskogule ja Võrumaa Partnerluskogule 04. detsembril 2008. Eelnevalt teavitati dokumendialanüüsi rakendamise soovist lisameetodina Kagu-Eesti piirkondades ka uuringu tellijat, kes oli muudatusega nõus rõhutades eeltingimusena nimetatud tegevusgruppide endi valmisolekut. 1.1.2. Uuringu läbiviimine Üldankeedi läbiviimine e-formulari vahendusel (14.-29.oktoober 2008.a): 14. oktoobril 2008. a saadeti e-kiri tegevusgruppide (edaspidi ka TG) juhtidele, kus lisaks uuringu tutvustamisele sisaldus ka küsitlusvormi link, mis paluti edasi saata kõikidele liikmetele. Nimetatud kontaktisikutega suheldi ka telefonitsi, tagamaks vajalikku valimi koosseisu sektorite (kohalikud omavalitsused, kodanikeühendused ja ettevõtjad) lõikes. Kuna üldankeedi vastuseid laekus esimeseks tähtajaks oodatust vähem, otsustas uurimisrühm e- formularid postitada ka kümne protsentuaalselt kõige napimalt vastanud tegevusgruppide liikmetele. Sellele eelnes mahukas lisatöö (üle 30 töötunni) kohalike tegevusgruppide liikmesorganisatsioonide e-posti aadresside otsingul interneti vahendusel. Siinkohal kaasati uurimisrühma tegevusse veel kaks spetsialisti TÜ Pärnu kolledžist. Lisaks andis uurimisrühma juht Valter Parve perioodiliselt informatsiooni vastanute hulga ning suhte osas sektorite kaupa nii uuringu tellijale kui ka tegevusgruppide juhtidele, motiveerides viimaseid vastajate arvu suurendama. Kui esialgseks tähtajaks, 20. oktoobriks 2008. a, oli üldküsitlusele 10
saabunud 54 vastust, siis peale eeltoodud lisategevusi (helistamine, otsepostitus ja pidev teavitamine vastajate seisust) vastas lõppkokkuvõttes 249 respondenti. Et e-formulariga küsitlemisel on valimi hulgast välja arvatud Kagu-Eesti kolme partnerluskogu liikmed, hõlmas küsitlus 21. tegevusgruppi, lisaks neile osalesid selles ka vastmoodustunud Ida-Harju ja Põhja-Harju Koostöökogud kumbki ühe tagastatud vastusega, mis analüüsist siiski eemaldati. Fookusgruppide ettevalmistus ja läbiviimine (27.oktoober 05.detsember 2008.a): Fookusgruppide ettevalmistuse käigus kohandati küsimustikke vastamaks regiooni omapärale, määratleti moderaatori ning raportööri tööpõhimõtted ja ülesanded fookusgrupi läbiviimisel, peeti läbirääkimisi uuringu tellijaga ning kohalike tegevusgruppide juhtidega. Fookusgrupi intervjuud salvestati diktofonile ning kõik sel viisil saadud tekstid transkribeeriti. Fookusgrupid viidi läbi kokku kuues LEADER tegevusgrupis, sh kolmes Kagu-Eesti tegevuspiirkonnas. Fookusrguppide intervjuude küsimustikud täienesid tellija ja uurimisrühma koostöös ning valikud tegevusgruppide osas tehti lähtudes erinevast etapist TG arengus (stareegia rakendamine/koostamine) ning paiknemisest (Eestimaa erinevad regioonid). Uuringu esialgses ajakavas toimusid muudatused. Üheks põhjuseks oli üldküsitluse lõpptähtaja edasilükkamine eesmärgiga suurendada vastajate arvu. Teiseks ajakava nihke põhjuseks oli uurimisrühma põhimõte ühendada fookusgruppide korraldamine võimalusel tegevusgruppide muude kokkusaamistega, milleks olid näiteks meetmekoosolek Rohelise Jõemaa Koostöökogus, koolitus Kirderanniku Koostöökogus, juhatuse koosolek Valgamaa Parnterluskogus jne. Parimate praktikate kogumine (30. november 2008. a - 25. jaanuar 2009. a): Parimate praktikate juhtumid selgusid osaliselt üldküsitlusest (e-formular) ning fookusgruppide vahendusel saadud andmetest. Uurimisrühm eeldas aga, et eeltoodud meetoditel kogutud parimate praktikate nimistu ei kajasta kõiki edukaid LEADER meetme 11
raames toimunud ettevõtmisi ning arenguid. Seetõttu pöördus uurimisrühma juht 01. detsembril 2008. a taas e-kirja vahendusel kõikide LEADER tegevusgruppide juhtkondade poole palvega esitada etteantud struktuuri alusel ülevaateid piirkondades neist tegevustest, mis võiksid pakkuda laiemat huvi. Et sisu poolest sobilikke vastuseid laekus kokku vähem kui pooltest tegevuspiirkondadest, on tulnud seda teavet täiendada läbi otsekontaktide. Lõplik loetelu parimate praktikate juhtumitest sisaldab 38 näidet ja selles on esindamata vaid üks tegevuspiirkond. Lisaks kirjalikele materjalidele viidi vajadusel telefonitsi läbi individuaalintervjuud parimaid praktikaid lähemalt tutvustavate kontaktisikutega. Individuaalintervjuud Kagu-Eesti tegevusgruppide tegevjuhtidega (12. ja 13. jaanuar 2009. a): Tagamaks uurimuse eesmärkide saavutamist lisati uurimismeetodina ka individuaalintervjuud tegevjuhtidega. Kahes tegevusgrupis kaasati intervjuusse ka eelmine eestvedaja, kelle vahendusel saadi informatsiooni tegevusgruppide käivitumisest. Dokumentide analüüs (12. ja 13. jaanuar 2009) Kõigis kolmes Kagu-Eesti tegevuspiirkonnas viidi viimase uurimismeetodina läbi dokumentide analüüs järgmiste teemade lõikes: tegevusgrupi kujunemine ja selle kajastamine, valminud infomaterjalid, abimaterjalid projektide elluviijatele. 1.1.3. Andmetöötlus ja analüüs Üldankeedi tulemuste töötlus (13. november - 19. detsember 2008. a): Ankeedi tulemuste töötluse tegevustesse kuuluvad sisestuspõhja loomine, andmete sisestamine ja kontroll, tulemuste analüüs sh tabelite ja jooniste koostamine. Andmeid on töödeldud tarkvaraga SPSS ning MS Excel. Fookusgruppide ja individuaalintervjuude tulemuste töötlus (28. november 2008-23. jaanuar 2009. a): 12
Fookusgruppide ja individuaalintervjuude salvestused töödeldi kvalitatiivsete uurimis- meetoditega (transkribeeritsioon, kodeerimine, koondamine temaatilistesse plokkidesse). Dokumendianalüüs Kagu-Eesti tegevusgruppides (12. - 23. jaanuar 2009. a): Vastavalt saavutatud kokkuleppele koguti tegevusgruppide juhtkondade, uuringu tellija ning uurimisrühma ettepanekuid arvestades dokumentide kogum, mille alusel teostati analüüs iga tegevusgrupi kohta eraldi, rakendades nii kvantitatiivseid, kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Dokumentideks olid koosolekute protokollid, tegevusgrupi poolt koostatud juhendmaterjalid, infovoldikud jm tegevusrgupi ettevõtmisi kajastavad trükised, liikmesorganisatsioonide poolt esitatud taotlused ja aruanded jm. 1.1.4. Tulemuste presenteerimine ja konsulteerimine Uuringu töörühma esindajad esitlevad uurimistulemusi kahel korral tellija poolt korraldatud seminaridel ning annavad tellijale täiendavat suulist konsultatsiooni kuni 10 tundi uuringu tulemuste paremaks kasutamiseks. Seminari kuupäevadeks on koostöös uuringu tellijaga kinnitatud 05. ja 10.veebruar 2009.a. 13
2. Metoodika Uuringu eesmärgi täitmiseks vajalike andmete kogumisel kasutati järgmisi meetodeid: ankeetküsitlus, fookusgrupi intervjuud, individuaalintervjuud, dokumentide analüüs. 1. Anketeerimisel koostati uurimisgrupi poolt ankeet (Lisa 2), mis vormistati vastamiseks elektrooniliselt e-formularina. Ankeetküsitluse sihtgrupiks olid kõikide 2008. a 1. septembriks strateegia esitanud tegevusgruppide (kokku 24) kõik liikmed. Kuna 2004. a tegevust alustanud Kagu-Eesti: Valga-, Võru- ja Põlvamaa Partnerluskogude kogemus erines hiljem alustanute omast ning nimetatud tegevusgruppide juhtkonnad ei olnud esialgu piisavalt motiveeritud osalema vastamises, siis valimi tegeliku koosseisu moodustasid järgmised 21 tegevusgruppi oma liikmetega: Arenduskoda, Hiidlaste Koostöökogu, Jõgevamaa Koostöökoda, Järva Arengu Partnerid, Kirderanniku Koostöökogu, Kodukant Läänemaa, Lõuna-Järvamaa Koostöökogu, Lääne-Harju Koostöökogu, Mulgimaa Arenduskoda, Nelja Valla Kogu, Pandivere Arendus-ja Inkubatsioonikeskus, Partnerid, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda, Piiriveere Liider, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Raplamaa Partnerluskogu, Rohelise Jõemaa Koostöökogu, Saarte Koostöökogu, Tartumaa Arendusselts, Virumaa Koostöökogu, Võrtsjärve Ühendus. Küsitlus algas 14. oktoobril: siis lähetati e-formular (Lisa 2) 21 tegevusgrupi tegevjuhtidele palvega see oma liikmetele edasi saata. Vastuste laekumiseks palutud tähtaeg 20. oktoober oli ilmselt ebarealistlik, sest selleks ajaks olime tagasi saanud vaid 54 vastust. Samal päeval läksid teele täiendavad meeldetuletused, positiivseid eeskujusid seadvaid läkitusi oli teisigi. Lõplikuks vastanute arvuks seisuga 31. oktoober kujunes 247, nende hulgas ka 2 respondenti vastalustanud Ida-Harju ja Põhja-Harju koostöökogudest. Vastuste laekumine paranes märgatavalt pärast seda, kui e-formularid saadeti (28.10) kümne kõige madalama suhtelise esindatusega tegevusgruppide kõikidele liikmetele, kelle meiliaadresse suutsime hankida. 2. Kagu-Eesti tegevusgruppides viidi läbi fookusgruppide intervjuud: Võrumaa Partnerluskogus 25.11., eraldi Valgamaa ja Põlvamaa partnerluskogudes 26.11. Juhuvaliku alusel ja geograafilise mitmekesisuse huvides toimusid fookusgrupi intervjuud ka tegevusgruppides Roheline Jõemaa (18.11), Järva Arengu Partnerid (03.12) ja Kirderanniku Koostöökogu (05.12). Intervjuude küsimustikud erinesid sõltuvalt tegevusgrupi eelmise 14
perioodi (2006-2008) tegevustest ning ankeetküsitluse tulemustest. Uurimisandmed töödeldi kvalitatiivsete meetoditega. Analüüsil tähistatakse fookusgrupi näited lühendiga F, number määratleb teatud tegevusrühma (näiteks F5). Mõne intervjuudest võetud tsitaadi puhul on jäetud lisamata grupi päritolu näitav indeks neil puhkudel, kui oli põhjust karta kahju tekitamist respondendile. 3. Täiendamaks Kagu-Eesti fookusgruppides kogutud teavet toimusid individuaalintervjuud piirkonna kõigi kolme tegevusgrupi tegevjuhtidega 12. ja 13. jaanuaril 2009. a sarnaste küsimustike alusel. Uurimisandmed töödeldi kvalitatiivsete meetoditega. Analüüsil tähistatakse tegevjuhtidega läbiviidud individuaalintervjuudest pärinevad näited lühendiga IT, number määratleb teatud tegevusrühma (näiteks IT2). 4. Kagu-Eesti tegevusgruppides viidi läbi ka dokumentide analüüs, mille käigus tutvuti dokumentidega, mis sündisid Leader tegevusgrupis erinevate tegevuste käigus. Andmetöötlusel jaotati need kolme rühma: organisatsiooni kujunemist ja arengut kajastavad materjalid, abimaterjalid projektide elluviijatele ning valminud info- ja reklaammaterjalid. 5. Parimate praktikate näited koondati tegevusgruppide kaupa tabelitena, millele eelnes tegevusgrupi üldine tutvustus. 15
3. Uuringu tulemused ja analüüsid 3.1. Ankeetküsitluse tulemused ja analüüs Projekti käigus viidi interneti teel E-formulari kasutades läbi uuring 21 tegevusgrupi (edaspidi ka TG) seas. Pärast mitmeid meeldetuletusi ja otsekontakte telefoni teel saadi respondentide arvuks 247, mis on ligikaudu veerand neist, kelleni saadetis oleks võinud jõuda. Tegevusgruppide juhtidelt saadud andmete alusel on kõikide Leader gruppide liikmete arv 1010 (tabel 1 veerg 3). Kuna uuringu eesmärgiks ei olnud kõikide tegevusgruppide analüüs eraldi vaid kõiki vastanuid käsitletakse ühtse amorfse grupina, siis peavad uuringu läbiviijad vastanute arvu piisavaks, et saadud tulemustele toetudes teha üldistavaid järeldusi. E-formulariga küsitlemisel on valimi hulgast on välja arvatud Kagu-Eesti kolme partnerluskogu liikmed, kelle juhtidega eelnevalt lepiti kokku hankida uuringu eesmärkidele vastavat tagasisidet läbi fookusgruppidega toimuvate intervjuude. Seega hõlmab küsitlus 21. tegevusgrupi liikmeid, lisaks neile osalesid selles ka vastmoodustunud Ida-Harju ja Põhja- Harju Koostöökogud kumbki ühe tagastatud vastusega. Vastavad TG-d eemaldati andmebaasist seepärast, et nende strateegia koostamise protsess on alles algusjärgus. Küsitlusvormis oli kokku 18 küsimust, millest esimesed neli käsitlesid vastaja tegevusgrupi ja selles olemise rolle, mis andsid võimaluse vastajat mingil määral ka identifitseerida ja gruppideks jagada. Teine osa, küsimused 5-10, võimaldasid anda hinnangu strateegia koostamise protsessile. Küsimused 11 ja 12 kajastasid info liikumist ja sellega kaasnevaid probleeme, küsimus 13 strateegia koostamise positiivseid ja negatiivseid mõjusid ja küsimus 14 koostööd kirjeldavaid hinnanguid. Küsimus 15 andis vastajale võimaluse kirjeldada eriti hästi õnnestunud LEADER tegevusgrupi ühiseid ettevõtmisi ja eraldi esile tõsta mõnda isikut. Küsimused 16 ja 17 andsid võimaluse hinnata tegevusgrupi juhtide toimetulekut oma ülesannete täitmisega. Viimane küsimus, 18, palus hinnata, millised on vastaja kui LEADER tegevusgrupi liikmesorganisatsiooni tänased teadmised projektitaotluse esitamise võimalustest. Enamuse küsimuste juures oli võimalik lisaks etteantud vastusevariantidele lisada ka oma vastus või seda täpsustada, kui selleks vajadust nähti. Küsimus 11, 12, 14, 16 ja 17 16
võimaldasid teha vastuste hulgast ka mitu valikut, mistõttu kõikide vastuste summeerimisel võib tulemus olla suurem kui 247. Küsitlusvormi lõpus oli võimalus märkida ka oma kontaktandmed juhuks, kui vastaja soovis jagada oma piirkonna häid õnnestumisi uuringu läbiviijatega. 3.1.1. Respondentide kirjeldamine Arvestades tegevusgruppide erinevat liikmete arvu võib öelda, et vastanuid on keskmiselt 27% TG liikmetest. Üks vastanu on oma tegevusgrupi valiku asemel teinud valiku ei tea. Vastanute arv TG kaupa on toodud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Vastanute arv tegevusgruppide järgi (Küsimus 1). Tegevusgrupp ARV % vastanutest TG liikmete arv Vastanute % TG liikmete arvust MTÜ Arenduskoda 9 4% 30 30% MTÜ Hiidlaste Koostöökogu 8 3% 30 27% MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda 18 7% 70 26% MTÜ Järva Arengu Partnerid 14 6% 33 42% MTÜ Kirderanniku Koostöökogu 12 5% 24 50% MTÜ Kodukant Läänemaa 11 4% 43 26% MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu 8 3% 31 26% MTÜ Lääne-Harju Koostöökogu 8 3% 27 30% MTÜ Mulgimaa Arenduskoda 8 3% 46 17% MTÜ Nelja Valla Kogu 4 2% 23 17% MTÜ Pandivere Arendus ja 14 6% 32 Inkubatsioonikeskus 44% MTÜ Partnerid 18 7% 49 37% MTÜ Peipsi-Alutaguse Koostöökoda 10 4% 24 42% MTÜ Piiriveere Liider 7 3% 101 7% MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 17 7% 53 32% MTÜ Raplamaa Partnerluskogu 10 4% 70 14% MTÜ Rohelise Jõemaa Koostöökogu 26 10% 82 32% MTÜ Saarte Koostöökogu 13 5% 71 18% Tartumaa Arendusselts 17 7% 81 21% MTÜ Virumaa Koostöökogu 8 3% 34 24% MTÜ Võrtsjärve Ühendus 6 2% 56 11% ei tea 1 0% - - SUMMA 247 100% 1010 Üldiselt võib vastanute arvuga tegevusgruppide lõikes rahule jääda, sest ligi pooled tegevusgruppidest on esindatud vähemalt 30% liikmete vastustega. Kuus tegevusgruppi on 17
esindatud 20-30% liikmetega ja alla 20% jääb 7 tegevusgruppi. Kõige väiksema esindatusega on MTÜ Piiriveere Liider, kust on vastajaid 7% 101-st liikmest. Tabelis 2 ja joonisel 1 on esitatud andmed vastajate organisatsioonide tegevusgruppidesse kuuluvus sektorite järgi. Lisas 1 tabelis 1 on toodud ka küsitlusele vastanud tegevusgruppide liikmete jagunemine sektorite lõikes. Tabel 2. Millise sektori esindajana Teie organisatsioon kuulub tegevusgruppi (Küsimus 2) Sektor ARV % Kõikide TG liikmete sektorid kohalik omavalitsus 76 31% - MTÜ või sihtasutus 106 43% 43% äriühing või FIE 59 24% 39% muu 6 2% - SUMMA 247 100% Kõige rohkem vastanuid, 43%, kuuluvad tegevusgruppi MTÜ või sihtasutuse kaudu, mis on ka sarnane võrreldes kõikide tegevusgruppide keskmise MTÜdesse kuuluvate liikmete arvuga 1. KOV ja FIE või äriühingu staatuses on kuni kolmandik vastanutest ehk vastavalt 31% ja 24%. Valiku muu teinutest kolm on täpsustanud, et nad on tegevjuhid ja tegevjuhid võivad tegevusgrupis olla ka eraldi palgatud ega pea esindama kindlat organisatsiooni ja seega ka sektorit. Ülejäänud kolm pole kas valikut täpsustanud, ei esinda organisatsiooni või esindab rohkem kui ühte sektorit. Kuigi need vastajad ei ole määratlenud oma sektorit, siis lisati nad ikkagi sektorite lõikes tehtud tabelitesse, sest enamasti on tegemist tegevjuhtidega ja nende arvamust on siiski oluline teada. 1 K. Kõiv. Leader kohalike tegevusgruppide liikmelisuse lühiuuring 18
Sektorite jaotus LEADER tegevusgruppides 50% 40% 30% 31% 43% 24% 20% 10% 0% 2% kohalik omavalitsus MTÜ või sihtasutus äriühing või FIE muu Joonis 1. Vastajate organisatsiooni sektorite jaotus (Küsimus 2) Joonisel 2 on toodud vastajate positsioon tema organisatsioonis. Vastajate hulgas oli kõige rohkem (41%) neid, kes määratlesid end oma organisatsioonis kui selle juhti. Veidi vähem (37%) on organisatsiooni töös osalenud nn teisel positsioonil oleva isikuna nagu abivallavanemad, juhatuse liikmed ja teised tippspetsialistid. Ülejäänud vastajad (21%) on end määratlenud ametniku või organisatsiooni lihtliikme või FIE-na. Oma organisatsioonis olete ametnik/ lihtliige/ FIE 21% tippspetsialist/ abivallavanem/ juhatuse liige 37% muu 1% vallavanem / linnapea/ juhatuse või nõukogu esimees/ äriühingu tegevjuht 41% Joonis 2. Positsioon oma organisatsioonis (Küsimus 3) 19
Kaks respondenti, kes määratlesid ennast Muu positsiooniga, on täpsustanud ennast kui liikmesorganisatsiooni esindajat. Ka tabel 3 näitab seda, et enamasti on LEADER-i tegevusgruppides organisatsioone esindamas juhid. End lihtliikmena määratlenutest kuulub kolmandik äriühingute või FIEde hulka ja 24% kohaliku omavalitsuse ridadesse. Kõige väiksema ametnike või lihtliikmete osakaaluga on esindatud MTÜd või sihtasutused. Tabel 3. Positsioon oma organisatsioonis sektorite lõikes (Küsimus 3) kohalik omavalitsus MTÜ või sihtasutus äriühing või FIE muu SUMMA ARV % ARV % ARV % ARV % ARV % vallavanem/linnapea/juhatuse või nõukogu esimees/äriühingu tegevjuht 38 49% 37 35% 23 39% 3 50% 101 41% tippspetsialist/abivallavanem/juhatuse liige 20 26% 52 49% 17 29% 2 33% 91 37% ametnik/lihtliige/fie 18 24% 16 15% 18 31% 1 17% 53 21% muu 0 0% 1 1% 1 2% 0 0% 2 1% SUMMA 76 100% 106 100% 59 100% 6 100% 247 100% Neljandas küsimuses paluti vastajatel oma rolli määratleda ka tegevusgrupis, kõige arvukamalt (vt tabel 4) olid esindatud nii liikmed kui ka juhatuse liikmed, keda oli mõlemast grupist pea 40% vastanutest. Juhatuse esimehi oli 7%, koordinaatoreid 3%, tegevjuhte 2% ja kaks vastanut olid projektijuhid. Lisaks nendele olid võrdselt 2% jätnud sellele küsimusele vastamata või ei teadnud oma positsiooni. Oma tegevusgrupis olete juhatuse liige; 39% juhatuse esimees; 7% muu; 4% ei tea; 2% vastamata; 2% tegevjuht; 2% koordinaator; 3% projektijuht; 1% liige; 40% Joonis 3. Roll LEADER tegevusgrupis (Küsimus 4) 20
Respondentidest 2% oli valinud valiku muu ja täpsustusena lisanud, et ta on kas endine juhatuse esimees, assistent-projektinõustaja, KOV esindaja, ekspert laiendatud juhatusest, nõukogu aseesimees, partnerorganisatsioon, koostöökoja liikme esindaja või kõrvalseisjatoetaja. Kolm respondenti pole oma positsiooni täpsustanud. Kuuest respondendist, kes ei teadnud oma positsiooni tegevusgrupis, oli üks märkinud, et on ettevõtte kontaktisik. Tabelist 4 näeme, et enamus juhatuse esimehi (11) on organisatsioonilise kuuluvuse järgi MTÜ-st või äriühingust, juhatuse liikmed jagunevad kolme sektori vahel enam-vähem võrdselt. Tabel 4. Roll LEADER tegevusgrupis sektorite lõikes (Küsimus 4) kohalik omavalitsus MTÜ või sihtasutus äriühing või FIE muu SUMMA ARV % ARV % ARV % ARV % ARV % vastamata 0 0% 3 3% 0 0% 1 17% 4 2% liige 30 39% 42 40% 25 42% 1 17% 98 40% juhatuse liige 34 45% 35 33% 27 46% 0 0% 96 39% juhatuse esimees 4 5% 11 10% 2 3% 0 0% 17 7% tegevjuht 0 0% 2 2% 0 0% 4 67% 6 2% koordinaator 3 4% 3 3% 1 2% 0 0% 7 3% projektijuht 0 0% 2 2% 0 0% 0 0% 2 1% ei tea 2 3% 2 2% 2 3% 0 0% 6 2% muu 3 4% 6 6% 2 3% 0 0% 11 4% SUMMA 76 100% 106 100% 59 100% 6 100% 247 100% 3.1.2. Strateegia koostamine Strateegia koostamise protsessi kohta oli küsitlusankeedis kuus küsimust, kus vastajad said avaldada ka oma arvamust lahtiste küsimuste kaudu. Esmalt anti hinnang strateegiale ja selle valikvastustega küsimuse vastused on toodud joonisel 4 ja tabelis 5. Täpselt pooled respondendid arvasid, et hakatuseks võib strateegiaga rahul olla, kuid see vajab edasiarendamist ja 39% oli arvamusel, et strateegia koostamine õnnestus väga hästi, sest see seab selged sihid ning võtab väga hästi kokku piirkonna vajadused ja võimalused. Respondentide seas oli ka neid (2%), kes arvasid, et tegemist on ühe töörühma nägemusega ja enamuse arvamust see ei väljenda. Ülejäänud 9% ei osanud seisukohta ühel või teisel põhjusel võtta. Nende 17-ne (6%) respondendi hulgas, kes pole strateegia sisuga veel nii tuttavad, et võiksid hinnangut anda on ka kolm oma organisatsiooni juhatuse liiget. 21
Teie hinnang strateegiale Seab selged sihid, võtab väga hästi kokku piirkonna vajadused ja võimalused 39% Hakatuseks võib sellega rahul olla, kuid see vajab kindlasti edasiarendamist 50% Strateegia on ühe töörühma nägemus, enamuse arvamust see ei väljenda 2% Paber on paber, peaasi, et projekte saab toetada 0% Pole strateegia sisuga nii põhjalikult tuttav, et sellele hinnangut saaks anda 6% Ei ole veel saanud seda läbi lugeda, sest ma ei tea, kus seda näha saab 1% vastamata 2% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% Joonis 4. Hinnang tegevusgrupis valminud strateegiale (Küsimus 5) Sektorite lõikes arvamustes suuri erinevusi ei olnud ja arvud on toodud lisas 1 tabelis 2. Lisaks hinnangu andmisele oli vastajatel võimalik märkida pikemalt ka seda, mis kogu selle strateegia tegemise protsessi juures oli nende jaoks eriti sümpaatne ja saadud 96 vastust kodeeriti teemade järgi kuueks rühmaks ja need on toodud joonisel 5. 22
Sümpaatne tegevus 1. Eestvedajate aktiivne tegutsemine 2. Kohalike elanike ning erinevate huvigruppide kaasamine 3. Hästi toimiv infovahetus 4. Tulemuslik koostöö oma piirkonna arendamisel 5. Uuringute teostamine 6 Asjatundjate kaasamine sh eksperdid 6% 5% 5% 4% 29% 50% 0% 10% 20% 30% 40% 50% Joonis 5. Sümpaatne tegevus strateegia koostamise protsessis (Küsimus 5 lisa) Kõige positiivsemaks peeti seda, et kaasati kohalikke elanikke ja erinevaid huvigruppe. Kolmandik arvamuse avaldajatest märkis tulemuslikku koostööd oma piirkonna arendamisel. Samuti mainiti eestvedajate aktiivset tegutsemist, uuringute teostamist, hästi toimivat infovahetust ja asjatundjate kaasamist. Konkreetsete tegevustena märgiti noorte töögrupi tõsist tööd ning et juhatuse ees seisvate ülesannete ja vastutuse paremaks mõistmiseks korraldati koolitusi. Joonisel 6 on illustreeritud abijõudude kasutamist piirkonna strateegia koostamisel. eksperdid 10% Strateegia koostasid: ei oma infot 13% oma jõududega 26% lisaks omadele kaasati eksperte 51% Joonis 6. Piirkonna strateegia kokkuseadmisel kasutatud abijõud (Küsimus 6) 23
Veerand vastanutest märkis, et saadi hakkama oma jõududega ja pooled arvasid, et mingil määral kasutati ka palgalisi eksperte. Respondentidest 10% ütlesid, et kogu töö tegid palgatud eksperdid ja 13% ei omanud infot, mida ja kui palju keegi tegi. Samas olid piirkonniti vastused väga vastukäivad, mis näitab seda, et informatsiooni jagamine ja vastuvõtmine TG piires on olnud selektiivne või juhuslik. Kui vaadelda sektorite kaupa (tabel 3 lisas 1) sama küsimuse vastuseid, siis oli MTÜ-de või sihtasutuste hulgas teistest sektoritest rohkem (56%) neid, kes väitsid, et lisaks omadele kaasati mingil määral ka palgalisi eksperte. Oma jõududega hakkama saamist märkinud respondente oli kõige rohkem (34%) äriühingute ja FIEde seas ning seda, et peamise töö tegid ära eksperdid arvasid erinevate sektorite seas kõige sagedamini (14%) KOV esindajad ja samas oli KOV esindajate seas teistest sektoritest ka vähem neid, kes ei omanud vastavat infot. Järgmisena küsiti, kui palju on kasutatud strateegia koostamisel uuringuid ja kes need läbi viis. Tulemused on esitatud joonisel 7 ja tabelis 4 lisas 1. Ilmnes, et uuringuid kasutati strateegia koostamisel 79% respondentide arvates, ülejäänutest enamus oli jätnud sellele küsimusele vastamata (neil puudus arvatavasti info selle kohta) ja kõikidest respondentidest 2% ütles, et uuringuid ei tehtud ega tellitud. Kes viis läbi uuringuid? Strateegia koostajad ise; 48% Tellimustöö; 13% Uuringuid ei tehtud ega tellitud; 2% vastamata; 19% Tehti ise ja osteti sisse; 18% Joonis 7. Uuringute kasutamine strateegia koostamisel (Küsimus 7) Uuringute tegemisest teadlikest respondentidest 61% väitis, et strateegia koostajad uurisid ise sektorite vajadusi ja ootusi, 16% märgistasid vastusena, et tellis uuringu vastavaid teenuseid pakkuvalt firmalt ja 23% juhtudest kasutati mõlemat võimalust. 24
Selle küsimuse juures oli vastajal võimalus märkida ära tehtud uuringute huvitavamad tulemused ja saadud 30 vastuse tulemused on kodeerituna toodud joonisel 8: Huvitavamad tulemused 1. Rahulolu 3% 2. Sarnased piirkonnad 20% 3. Huvitatud kodukoha arengust 7% 4. Turism 10% 5. Erinevad vajadused 20% 6. Ei ole kursis 7% 7. Konkreetne tulemus 20% 8. Ettevõtjad 13% 0% 5% 10% 15% 20% 25% Joonis 8. Uuringute huvitavamad tulemused (Küsimus 7 lisa) Viiendik vastajatest märkis uuringute huvitavamaks tulemuseks avastuse, et piirkonnad on sarnased või vajadused on erinevad. Samas tõi 20% arvamust avaldanutest ka konkreetse näite: piirkonnas on head projektikirjutajad, tegusad MTÜd, palju noori ja valdade väike asustustihedus. Toodi välja ka seda, et teistes omavalitsustes planeeritavad tegevused võiksid olla omavahel koordineeritud ja mingil määral üksteist täiendavad. Huvitava uuringuna pakkus mitu vastajat (10%) ka läbi viidud turismivaldkonna uuringut ja 13% vastustest olid seotud ettevõtjate tegutsemisega. Ettevõtjatele heideti ette, et uuenduslikkust ja innovatiivsust kasutatakse pigem mõõdukalt ja nad ei ilmutanud strateegia koostamisel suuremat huvi, kuid samas mainiti, et ettevõtjate ootused on suunatud pigem, elukeskkonna parandamisele ja ühistegevuse toetamisele ning kuigi valdav probleem on tööjõu puudus, siis ollakse siiski valmis oma piirkonda investeerima. Positiivsena võib märkida ka seda, et uuringutes kajastati elanike huvitatust kodukoha arengust (7%) ja et ollakse oma eluga rahul (3%) Üks respondent tõi välja ka selle, et isegi ettepaneku peale kaardistada erivajadustega inimeste vajadusi ja võimalusi, jäeti see strateegiast välja. 25
Küsimus 8 palus hinnata strateegia koostamiseks läbiviidud koolitusi ja tulemused on toodud joonisel 8. Teie hinnang koolitustele ei saanud neist osa võtta, sest info tuli alles tagantjärele 2% ei saanud neist osa võtta, sest etteteatamise aeg oli liiga lühike 8% ootused koolitusele olid suuremad, kui sellest tegelikult kasu oli 8% koolitused täitsid eesmärki 60% koolitused olid väga heal tasemel ja aitasid strateegiat kokku seada 16% vastamata 6% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Joonis 8. Hinnang strateegia koostamise käigus korraldatud koolituste kohta (Küsimus 8) Enamus respondentidest (76%) olid korraldatud koolitustega rahul, sest koolitused täitsid eesmärki ja aitasid strateegiat koostada. Samas 8% ootas koolituselt rohkem, kui sellest kasu oli. Koolitustest ei saanud osa võtta 10% vastanutest ja seda peamiselt põhjusel, et koolitusest ette teatamise periood oli liiga lühike. Sektorite lõikes (tabel 5 lisas 1) on koolitustega rahul kõige rohkem KOV esindajaid (83%) ja kõige vähem (70%) äriühingute või FIEde esindajaid. Lisaks võib välja tuua veel selle, et kui KOV esindajate hulgas oli väga vähe (4% vastanutest) neid, kes ei saanud koolitustel mingil põhjusel osaleda, siis MTÜde või sihtasutuste ja äriühingute või FIEde sektoris oli neid tunduvalt rohkem, vastavalt 10% ja 15%. Selle küsimuse lisaküsimustena küsiti veel ka parimat koolitust-koolitajat või siis võis kirjeldada esinenud probleeme (6 vastajat). Üheksa respondenti märkis et pole koolitustel osalenud kas isiklikel või tööalastel põhjustel. 26
Parima koolituse teemat mainis 41 respondenti (joonisel 9 tulbad meeldis ), konkreetse koolituse või koolitaja märkis 15 vastajat. Lisaks sai märkida, mis teemalisi koolitusi oleks veel vaja (joonisel 9 tulbad tahetakse). Meeldinud ja oodatud koolitused Ettevõtlusega seonduvad 14% 20% Juhtide koolitus 24% 12% Meedia meeldis tahetakse Meeskonnatöö 18% 34% Praktilised kogemused Projektijuhtimine 7% 15% 27% Psühholoogia Strateegia koostamine 4% 7% 20% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Joonis 9. Koolitused, mis meeldisid ja mida soovitakse (Küsimus 8 lisad) Kõige enam meeldisid respondentidele meeskonnatöö teemalised koolitused (34%), järgnesid strateegia koostamisega seonduvad (20%), juhtide (20%) ja projektijuhtimise (15%) koolitused. Ka meediateemalised koolitused märgiti huvitavateks. Koolitusteemadena, mida edaspidi soovitakse kuulata pakkus 71 respondenti kõige sagedamini projektijuhtimist (27%) või juhtimist üleüldiselt (24%). Samuti pakuvad respondentidele huvi meeskonnatöö (18%) ja ettevõtlusega (14%) seonduvad teemad. Võrdselt 7% vastanutest sooviks kuulata strateegia koostamisest või omandada praktilisi kogemusi ja kolm vastajat märkis ära ka psühholoogia teema. Praktiliste kogemuste all peeti silmas nii seda, et kohalikud võiksid jagada oma kogemusi, nagu näiteks üks respondent kirjutab: Koolitustel kasutatakse reeglina mingite koolitusfirmade teeneid. Millegipärast ei taheta Eestis kutsuda koolitajateks kohalikke, kel on paljude firmade, MTÜ-de ja valdkondade arendamise praktilised kogemused. Teoreetikute ja 27
praktilisi ettevõtete rajamise kogemusi mitteomavate koolitajate koolitused on aja- ja raha raiskamine. Lisaks mainiti muutuva seadusandluse kajastamise vajadust, praktilise infopäeva vajadust taotlemise osas ja praktilisi õppereise. Psühholoogia valdkonna all ütles kaks vastajat, et võiks olla koolitus, kus räägitaks mõtlemise muutumisest ja teiste inimeste enda ümber märkamisest, sest see annaks maapiirkonna inimestele enesejulgust tegutsemiseks, et jõuda eduka koostööni. Konkreetset koolitust või koolitajat nimetas 12 respondenti ja nende vastustest on toodud ülevaade tabelis 5. Tabel 5 Enim meeldinud koolitajad (Küsimus 8 lisa). Koolitaja Iseloomustus A. Benents turunduskoolitus Kaja Altermann, Raivo Riim enesekehtestamine ja motivatsioon rollimängud külakoosolekute läbiviimisel, et kohalikke elanikke Ivika Nõgel kaasata. Lauri Jalonen Koolitaja IVEK-st lihtsa ja loogilise teemaesitlusega; valdas hästi teemat ja andis head Garri Raagmaa nõu Koolitused olid sihtrühmale hästi ettevalmistatud ja osalejad pandi ise Koolituskeskus 'TÕRU' kaasa mõtlema. Kaupo Reede Tootearendus,. Selge ja väga eluliste näidetega esitus. Eha Paas Koordinaatorite koolitused olid küll tasemel lühidalt ja selgelt anti pilt võimalustest ja vajaduste rahuldamise Neeme Suur moodustest kohalike koostöögruppide kaudu Nõuandlate spetsialistid tuleviku võimalused, ja meie võimalus seal oma rolli mängida Kaks vastajat kiitsid koolitajaid üldiselt öeldes: Koolitajad olid tasemel ja oma ala spetsialistid. Arenesid koos programmi väljatöötamisega. Probleeme tõstatas esile kuus respondenti, kellest neli kritiseeris koolituste pealiskaudsust ja uudse informatsiooni vähesust, keskendumist tipptegijatele või töörühma mitte lihtliikmetele. Probleemiks peeti ka liigset tähelepanu pööramist kodukandi liikumisele või keskendumist ainult oma piirkonnale. Ühte vastajat häiris ajaline kokkusurutus, kuid nentis samas, et ei oleks kerge olnud ka pikemaks koolituseks aega leida. Ühe respondendi arvates jäi puudu kohalike inimeste aktiivsusest. Üks vastaja nentis: Häiris see, et algul ei teadnud tegevusrühmad missuguseid tegevusi saab antud programmi alt ellu viia. Vastasel juhul oleks suunanud uuringute fookust teisiti 28
Strateegia koostamise protsessist (vt joonis 10) jäi enamusele (73%) respondentidest mulje, et neid kaasati piisavalt ja arvestati nende ettepanekutega ja veerand (25%) väitis, et igaüks võis osaleda, kui juhtus vastavat infot saama. Neid, kes arvasid, et tegevusgrupi liikmeid ei kaasatud, oli 2%. Mulje, mis jäänud strateegia koostamise protsessist kaasati ja ettepanekutega arvestati 73% igaüks võis osaleda 25% ei kaasatud 2% Joonis 10. Strateegia koostamise protsessist jäänud mulje (Küsimus 9) Sektorite lõikes erinevused on toodud lisas 1 tabelis 6. Küsimus 10 võimaldas respondentidel väljendada oma rahulolu tegevusgrupi eestvedajatega ehk juhatuse, selle esimehe ja tegevjuhiga. Jooniselt 11 võib näha, et enamus (73%) vastajaid on eestvedajatega rahul või väga rahul ja arvas, et juhid saavad oma ülesannetega hästi hakkama. Kõikidest respondentidest 21% on hinnanud eestvedajate tööd rahuldavaks ja seega piirkonnaga koos arenevaks. Arengut ei ole märganud 4% vastanutest, kuigi hindab senitehtut rahuldavaks, ja puudulikuks 2%, kes arvasid, et osa eestvedajaid tuleks välja vahetada. Üks vastaja oli hinnanud eestvedajate tööd hindega üks ja soovis enamuse eestvedajatest välja vahetada. 29
Teie hinnang eestvedajatele hinne on viis: nad on seni oma ülesannetega väga hästi hakkama saanud hinne on neli: selle meeskonnaga võib täiesti rahul olla 28% 45% hinne on rahuldav ja on näha, et juhid arenevad koos oma piirkonnaga 21% senitehtu eest on hinne rahuldav, kuid arengut pole märgata hinne on puudulik ja osa eestvedajaid tuleks välja vahetada hinne on üks - enamus eestvedajatest tuleks valida uued 2% 0% 4% 0% 10% 20% 30% 40% 50% Joonis 11. Rahulolu tegevusgrupi eestvedajatega (Küsimus 10) Kui vaadata sama küsimuse vastuseid sektorite lõikes (tabel 6), siis hinde viis on teistest sagedamini (30%) pannud MTÜ või sihtasutuse esindajad, juhtide ühist arengut oma piirkonnaga on teistest sagedamini (24%) märganud KOV esindajad ja arengut pole märganud või vahetaks eestvedajaid teistest poole sagedamini (10%) äriühingute või FIEde esindajad. Tabel 6. Rahulolu tegevusgrupi eestvedajatega sektorite lõikes (Küsimus 10) kohalik omavalitsus MTÜ või sihtasutus äriühing või FIE muu SUMMA ARV % ARV % ARV % ARV % ARV % hinne on viis: nad on seni oma ülesannetega väga hästi hakkama 19 25% 32 30% 16 27% 2 33% 69 28% saanud hinne on neli: selle meeskonnaga võib täiesti rahul olla 35 46% 47 44% 26 44% 2 33% 110 45% hinne on rahuldav ja on näha, et juhid arenevad koos oma piirkonnaga 18 24% 21 20% 11 19% 2 33% 52 21% senitehtu eest on hinne rahuldav, kuid arengut pole märgata 3 4% 3 3% 4 7% 0 0% 10 4% hinne on puudulik ja osa eestvedajaid tuleks välja vahetada 1 1% 2 2% 2 3% 0 0% 5 2% hinne on üks - enamus eestvedajatest tuleks valida uued 0 0% 1 1% 0 0% 0 0% 1 0% SUMMA 76 100% 106 100% 59 100% 6 100% 247 100% 30