EUROOPA ENERGIA BAASINFO BACKGROUND ON ENERGY IN EUROPE Information prepared for the European Council, 4 February 2011
Sisukord 1 1. Euroopa energeetika põhiandmed 2. Euroopa energeetika eesmärgid ja eelistused 3. Integreeritud energiaturud 4. Energiatõhusus 5. Taastuvenergia 6. Tehnoloogilised väljakutsed 7. Energeetika välismõõde
2 Euroopa energeetika põhiandmed
Maailma energiatarve kasvab Mtoe 18 000 16 000 14 000 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 3 Ülejäänud Hiina Ülejäänud OECD Euroopa Liit 0 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 EU energiatarbimine jääb tulevikus samale tasemele, kuid maailma energiatarbimine kasvab jätkuvalt rahvastiku kasvu ja majandusliku arengu tõttu. Aastatel 2006 kuni 2030 võib maailma kogu energiatarve kasvada u 45 %. Hiina ja India energiatarve võib aga kahekordistuda. Source: IEA, World Energy Outlook 2010
EU energiaallikate osatähtsus muutub EU sisemaine tarbimine 2008 EU sisemaine tarbimine 2030 4 in % (1799 Mtoe; 2008) in % (1807 Mtoe; 2030 «business as usual») Tänapäeval moodustab fossiilkütuste osatähtsus kuni 80%. Tavapärase arengu jätkumisel võib nende osatähtsus 2030. aastal olla ikkagi kuni 70 %, kuid oletada võib taastuvenergia allikate kiirendatud kasutuselevõttu. Source: Eurostat 2010, PRIMES 2009
Energia läheb ühiskonna ja majanduse jaoks 5 EU-27 Total Final Energy Consumption (2008) Total = 1168.63 Mtoe Transport ja tööstus kasutavad Euroopas enam kui poole energiast; umbes neljandiku energiast tarbivad kodumajapidamised. Source: Eurostat 2010
Energeetika on majanduse võtmevaldkond 2008. a. moodustas Euroopa elektrituru kogumaht u 620 miljardit Eurot. See on 5% Euroopa sisemajanduse kogutoodangust. 6 2007. a. oli energiasektori töötajate koguarv 1,6 millionit inimest. See moodustas 1,3% Euroopa majanduses hõivatutest. Kvalifitseeritud tööjõud (personalikulu inimese kohta on energeetikas 40 % suurem kui majanduses keskmiselt). Energia hind moodustab 1% kuni 10 % tööstustoodangu hinnast (personalikulud välja arvatud). Source: Eurostat 2011
Energeetika on peamine saasteallikas Kasvuhoonegaaside emissioonid 2008. aastal 7 Agriculture 10% Industry Processes 8% Waste 3% Energy 79% Other 0% Energiakasutus on kasvuhoonegaaside peamine põhjustaja. Energiasektori (79%) hulka on arvatud energeetika 31%, transport 19%, tööstus 13%, kodumajapidamised 9% ja muud 7%. Source: EEA 2010
Moderniseerimine nõuab palju investeeringuid 8 Elektri- ja gaasisektori investeeringute koguvajadus on aastatel 2010-20: üle 1 trilljoni Elektritootmine: ~ 500 mrd Edastamine ja jaotamine: ~ 600 mrd Taastuvenergia: ~ 310-370 Jaotamine: ~ 400 mrd Edastamine: ~ 200 mrd Vananenud elektrijaamade ning kogu energiataristu uuendamiseks moodsa tehnoloogia kohaselt ning vähese süsinikusisaldusega energia tootmiseks on aastaks 2020 vaja enam kui 1 trilljoni ulatuses investeeringuid. Source: Commission calculations
Sõltuvus impordist tõenäoliselt kasvab 9 «Business as usual» stsenaarium 2009. a näitajate põhjal OIL GAS in % 2005 2008 2020 2030 2005 2008 2020 2030 100 80 82 % 84 % 93 % 94 % 76 % 83 % 60 58 % 62 % 40 20 Tänapäeval impordib Euroopa enam kui poole oma vajaminevast energiast. Kui midagi ei muutu, siis meie sõltuvus importkütustest kasvab 2030. a. veelgi Source: European Commission
Euroopa sõltub vähestest varustajatest 10 EU toornafta import EU loodusliku gaasi import Russia 32% Nigeria 4% Others 11% Norway 15% Algeria 15% Russia 40% OPEC Countries 36% Kazahkhstan 5% Azerbaijan 3% Mexico 2% Others 7% Norway 30% in % (2008, total = 561,46 Mt) in % (2008, total = 12,958,133 TJ) Tänapäeval on EU väga sõltuv vähestest toornafta ja gaasi tarnijatest. Energiavarustusteede ja -allikate mitmekesistamine on EU strateegiline eelistus. Source: Eurostat 2010
Euroopa gaasi- ja naftaimpordi rahaline maht 11 bn 300 bn 250 Crude Oil Natural Gas bn 200 bn 150 bn 100 bn50 bn0 2005 2006 2007 2008 2009 Impordi mahu suurenemine aastatel 2007 ja 2008 on tingitud toornafta kõrgest hinnast. Hinnakas oli kuni 0.5% Euroopa 2008. a. sisemajanduse kogutoodangust. Source: European Commission, Gas Strategies (2010)
Toornafta ja gaasi hinna muutus 2007-2010 12 250% 200% Kuu keskmine hetkehind /barrel või /MWh (Jaanuar 2007 = 100 %) Dated Brent UK NBP DA 150% 41 /bbl 100% 50% 0% 14 /MWh 2007 / 1 2007 / 2 2007 / 3 2007 / 4 2007 / 5 2007 / 6 2007 / 7 2007 / 8 2007 / 9 2007 / 10 2007 / 11 2007 / 12 2008 / 1 2008 / 2 2008 / 3 2008 / 4 2008 / 5 2008 / 6 2008 / 7 2008 / 8 2008 / 9 2008 / 10 2008 / 11 2008 / 12 2009 / 1 2009 / 2 2009 / 3 2009 / 4 2009 / 5 2009 / 6 2009 / 7 2009 / 8 2009 / 9 2009 / 10 2009 / 11 2009 / 12 2010 / 1 2010 / 2 2010 / 3 2010 / 4 2010 / 5 2010 / 6 2010 / 7 2010 / 8 2010 / 9 2010 / 10 2010 / 11 2010 / 12 Energia hindadel on tohutu mõju Euroopa majandusele. Lisaks on hinnad väga muutlikud. Source: Platts 2011
13 Euroopa energiapoliitika eesmärgid ja eelistused
Euroopa energiapoliitika eesmärgid 14 Varustuskindlus Konkurentsivõime Kestlikkus Energiapoliitika on olnud EU integratsiooni nurgakiviks alates selle algusest mil moodustati Euroopa söe ja terase liit (European Coal and Steel Community). Oma igapäevategevustes tagab EU energiapoliitika konkurentsivõimelise, kindla ja kestliku energiavarustuse Euroopas. Vt: http://ec.europa.eu/energy/strategies/2010/2020_en.htm
Eesmärgid aastaks 2020: 20-20-20 Kasvuhoonegaaside vähendamine 20% Praegune trend 2020-20% Taastuvenergia osatähtsuse kasv 20% Praegune trend 2020 Energiatarbimise vähendamine 20% -10% 15 100% Praegune trend 2020 20%
16 Integreeritud energiaturud
Sisemise energiaturu väljaarendamine toob igakülgset kasu Gaasi- ja elektrituru avamise hinnanguline mõju (piirid) 17 1,0% 0,8% Mõju GDP-le 0,6% 0,4% 0,2% Mõju tööhõivele 0,0% -0,2% -0,4% -0,6% Mõju inflatsioonile -0,8% After 1 Year After 5 Years After 10 Years Täielikult toimiva konkurentsipõhise Euroopa elektri- ja gaasituru teke tagaks aastaks 2020 täiendava 0.6% - 0.8% sisemajanduse kogutoodangu kasvu, suurendaks tööhõivet ja kärbiks inflatsiooni. Source: European Commission
2009. a. gaasikriis on hea näide 18 % of missing gas supply from 6 to 20 January 2009 (- 300 million m 3 /day for 14 days) > 75 % 50-75 % 25 50 % < 25% 0% 2009. a. jaanuari gaasikriis näitas, et Euroopas puuduvad olulised varustuskanalid (torujuhtmed) ning EU sisemine energiaturg ei toimi piisavalt, mille tulemusena mitmed llikmesmaad kannatasid päevi energianappuse käes. Source: European Commission
Infrastruktuuri eelistused aastaks 2020 19 North Seas Offshore Grid Baltic Energy Market Interconnection Plan Electricity & Gas Gas Electricity Electricity and Gas Oil and Gas Smart Grids for Electricity in the EU North-South Gas Corridor in Western Europe Central / South Eastern Electricity Connections North-South Gas Interconnections & Oil Supply South Western Electricity Interconnections Southern Gas Corridor EU energia komisjon on määratlenud Euroopa energiataristu arendamise peamised huvid aastani 2020. Vt: http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/strategy/2020_en.htm
20 Energiatõhusus
EU ei suuda oma eesmärki täita? Primary energy consumption*, Mtoe 1900 1850 1800 1750 1700 1650 1600 1550 1500 1450 Projections from 2007 Projections from 2009 20% energy saving objective 1842 Mtoe 1676 Mtoe 1474 Mtoe 1400 2005 2010 2015 2020 21 Business as usual 2007 projection Most recent projection - 166 Mtoe - 20% by 2020 objective - 368 Mtoe * Gross inland consumption minus non-energy uses Vaatamata edule on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, et saavutada - 20% energiasäästu. Hilisemad projektsioonid näitavad, et saavutatav on vaid -10% energiasääst. Source: European Commission
Riiklikud kavatsused pole piisavad Hinnanguline absoluutne panus EU energiatõhususe eesmärgi täitmisse 20 liikmesriigi eesmärkide järgi 400,0 22 Target value: 368,0 Mtoe 350,0 300,0 250,0 200,0 150,0 Slovak Republic Sweden Romania Poland Malta Latvia Lithuania Italy Ireland Hungary France Finland Spain Greece Estonia Denmark Germany Cyprus Bulgaria Austria 100,0 50,0 0,0 Euroopa 2020 strateegia osana peaksid liikmesriigid püstitama oma energiatõhususe eesmärgid targa, kestliku ja kaasava majanduskasvu tagamiseks. Esialgsete näitajate põhjal võib väita, et kavatsuste täpsus ja ambitsioonid pole piisavad. Source: European Commission
Energiatõhusus annab mitmekordse kasu 23 KONKURENTSIVÕIME Vähendada aastaks 2020 energiakulusid Euroopas u 200 miljardit/aastas Väiksemad energia majapidamiskulud u 1000 majapidamise kohta aastas Luua aastaks 2020 kuni 2 miljonit uut töökohta Ergutada teadus-arendustööd, luua energiaturud ja viia EU maailma liidriks VARUSTUSKINDLUS Vähendada energiasõltuvust Aidata tasakaalustada meie kaubandust Investeeringud gaasitorustikesse ja elektrivõrkudesse KESTLIKKUS Võitlus kliimamuutuse vastu: - 740 Mt CO2 / aastaks 2020 Keskkonnasaaste vähendamine Source: European Commission
Energiasäästu potentsiaal on saavutatav 24 400 Lõpptarbija energia in 2020 (in Mtoe) 350 300 250 13% 21% 24% 200 150 100 50 0 17% Industry Transport Households Tertiary Säästupotentsiaal Energiatarve Transport and households, in particular buildings, are two sectors with great potential for energy efficiency gains. Measures to save energy in transport and accelerate the renovation rate of buildings are crucial. Source: European Commission
Seda saab teostada optimaalsete kuludega Tarbimise potentsiaalne vähenemise eri sektorites aastaks 2020 (%) 25 30 BAU Optimaalsete kuludega Tehnilised võimalused 25 20 15 10 5 0 Households Transport Industry Tertiary All sectors While technologies are available for substantial energy savings, some may be too costly. Existing energy saving commitments can be achieved with costeffective policies. The business as usual (BAU) scenario will not deliver. Source: European Commission
1970. a. ehitatud ühepereelamu (150 m²) energiatõhususe suurendamise vahendid 26 Renoveerimata Renoveeritud uue standardi järgi Renoveeritud väikese energiatarbega majade standardi järgi Annual CO 2 emissions in tonnes Kütteõli vajadus aastas 4500 liitrit 1800 liitrit 900 liitrit 2,5 2
27 Taastuvenergia
Missugused on EU taastuvenergia eesmärgid 28 60% Share of renewable energy in total energy mix (in %) Additional step to meet the 2020 target 2005 levels 50% 40% 30% 20% EU 2020 10% EU 2005 0% Belgium Bulgaria Czech Republic Denmark Germany Estonia Ireland Greece Spain France Italy Cyprus Latvia Lithuania Luxembourg Hungary Malta Netherlands Austria Poland Portugal Romania Slovenia Slovakia Finland Sweden United Kingdom EU 27 Igal EU liikmesriigil on oma taastuvenergia võimalustest ja sisemajanduse kogutoodangust sõltuv siduv eesmärk suurendada taastuvenergia osatähtsust aastaks 2020.
Taastuvenergia osakaal Euroopas kasvab Taastuvenergia osatähtsuse kasvamine EUs ja energiasektorites 29 18% 16% 14% 12% 10% 8% 6% Electricity share Transport share Heating share Overall RES share 4% 2% 0% 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 (2009, 2010 linear estimates) EU on olnud edukas ja näib, et 2020. a. eesmärk 20 % taastuvenergia osakaal on saavutatav. Taastuvenergia allikate kaasamine sõltub suurel määral energiasektorist. Source: European Commission
Erineval tehnoloogial põhineva taastuvenergia mahu ja osakaalu muutumine ktoe 250000 Heat pumps 30 200000 150000 100000 50000 Biomass Wind Tide, wave, ocean Solar Geothermal Hydro 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Päikesel, tuulel ja biomassil põhinev tehnoloogia areneb kõige kiiremini. Päike ja tuul sobivad elektritootmiseks. Biomass jääb domineerivaks küttesektoris. Source: European Commission
Taastuvenergia globaalsed investeeringud 31 Taastuvenergia globaalsed investeeringud Billion Dollars Europe China United States Brazil Other America Other Asia and Oceania India Middle East and Africa Investeeringud taastuvenergiasse vähenesid Euroopas 2009. a. majanduskriisi tõttu 10% võrra. Samal ajal suurenesid need Hiinas üle 50%. Source: International Energy Agency
Uued kasvavad turud kodus ja väljapool 32 Globaalne taastuvenergia nõudlus 2008-2035 OECD Pacific 2008 Africa 2035 India Brazil China United States European Union 0 100 200 300 400 Mtoe Demand for renewable energy is expected to triple, creating new market opportunities. The EU, the US and China will be the largest global markets. Source: IEA, World Energy Outlook 2010
Taastuvenergia tagab hea tööhõive 33 mln. jobs 4.0 mln. jobs 3.5 mln. jobs 3.0 mln. jobs 2.5 mln. jobs 2.0 mln. jobs 1.5 mln. jobs 1.0 mln. jobs 0.5 mln. jobs 0.0 Accelerated deployment policies Business as usual 2006 2010 2020 2030 Achieving the 2020 renewable energy target will deliver 2.8 million jobs in total. Source: European Commission
34 Tehnoloogilised väljakutsed
Investeeringud Euroopa energiatehnika teadus-arendustöösse Investeeringute osakaal 2007. a 35 Avalik sektor Member States 35% 3,3 bn Industry 55% Erasektor EU 10% Investment in energy R&D is mostly driven by the private sector, with public authorities at national and EU level also contributing significantly. Source: European Commission
EU riskib kaotada oma tehnoloogilise eelise 36 180 160 140 120 R&D kulutused energiatehnikale 2007 ( elaniku kohta) erasektor avalik sektor 100 80 83% 60 40 20 0 75% 55% 70% 32% Japan S-Korea EU US Russia Euroopa kulutab keskmiselt 20 energiatehnika R&D elaniku kohta, millest erasektor katab veidi üle poole (55%). Source: European Commission
37 Energeetika välismõõde
EU energiaturgude laiendamine naabrusesse 38 EU Energiaühenduse liikmed Energiaühenduse vaatlejad Muud naabruspoliitika maad EU plaanib ja modelleerib oma energiaturge lähtudes poliitilisest ja majanduslikust stabiilsusest naabermaades sh ka Energiaühenduse lepingumaades. Energy Community Treaty. Vt: http://www.energy-community.org Source: European Commission
Traditsioonilised ja uued varustajad 39 Traditsioonilised strateegilised varustajad Uued strateegilised varustajad NORWAY RUSSIA LNG* OPEC CASPIAN AL. EAST MED. IRAQ * LNG: Liquefied natural gas (Qatar, Algeria, Nigeria, etc.) Background Presentation Information of J.M. Barroso for the to European the European Council, Council, 4 February 4 February 2011 2011
E U R O P E 2 0 2 0