Microsoft PowerPoint - lnheestis.ppt

Väljavõte

1 Lindude nakkushaigustealane olukord Eestis Arvo Viltrop

2 Kuidas mõõta epizootilist olukorda? Haiguse esinemissageduse näitajad (samuti suremuse ja infitseerituse näitajad) Absoluutarvud, Proportsioonid, Suhtarvud Kordajad Haigestumuse näitajad Iseloomustab haiguse dünaamikat populatsioonis Leviku näitajad Kirjeldab palju on haigeid isendeid antud ajahetkel populatsioonis

3 Kuidas mõõta epizootilist olukorda? (järgneb) Haigestumuse näitajad Haiguse esinemus e. haigestumus e. intsidentsus (ingl. k. incidence, disease incidence): Uute haigusjuhtude arv piiritletud populatsioonis teatud ajavahemikus. Väljendatakse haigestumust kahe näitajaga: kumulatiivhaigestumus e. kumulatiivintsidentsus e. haigestumusrisk (ingl. k. incidence risk) (proportsioon) haigestumuskordaja e. intsidentsuskordaja e. - koefitsient (ingl. k. incidence rate) (ühikuline suurus)

4 Kuidas mõõta epizootilist olukorda? (järgneb) Leviku näitajad Levimus e. prevalentsus (ingl. k. prevalence, prevalence proportion) Haigete isendite hulk populatsioonis mingil ajamomendil Võetakse arvesse kõik haigusjuhud olenemata haigestumise ajast, väljendatakse abs.arvu või proportsioonina hetkeprevalentsus ehk punktprevalentsus: haigete isendite hulk konkreetsel ajahetkel perioodi prevalentsus: registreeritud haigusjuhud mingis, ajavahemikus (näiteks aastas).

5 Kuidas saada informatsiooni? Kliiniliste haigusjuhtude registreerimine In vivo testid Laboratoorsed uuringud rutiinsed uuringud spetsiaaluuringud proovivõtuskeem karja tasand v. looma tasand totaaluuring v. valimiuuring kvalitatiivne uuring (on/ei ole) v. kvantitatiivne uuring (kui palju on)

6 Kuidas saada informatsiooni? (jätkub) Diagnostilise laboratooriumi RUTIIN- uurimistel põhinevad andmed on tendentslikud. Tendentslikkuse põhjused rutiinselt nakkushaiguste diagnoosimiseks laboratooriumisse laekuv uurimismaterjal ei pärine ühtlaselt kogu territooriumilt- sealt, kus laboratoorium ligemal saadetakse ka rohkem uurimismaterjali, uurimismaterjal saabub peamiselt karjadest, kus probleemid on suured. mitmete haiguste puhul ei jõua uurimismaterjal üldse laboratooriumisse, kuna loomaarst on võimeline seda diagnoosima kliiniliste tunnuste alusel, proovide uurimiseks saatmine on sõltuvuses loomaarsti ja loomaomaniku teadlikkusest ja veterinaarteenuse kättesaadavusest loomaomanikule

7 Kuidas saada informatsiooni? (jätkub) Seega: rutiinses korras uurimisele saadetud materjal ei pärine ühtlaselt kogu populatsioonist. Seetõttu tuleb ettevaatlik olla uurimiste tulemuste tõlgendamisel. Enamasti saame järeldada järgmist: Positiivse tulemuse korral saame teha praktiliselt vaid ühe kindla järelduse: jah, haigus meil esineb; Täiendavalt võime püstitada hüpoteesi haiguse esinemissageduse tõusust või langusest, kui meil on olemas andmed teatud perioodi kohta. Negatiivse tulemuse korral: meil puudub informatsioon haiguse esinemisest, kuid välistada seda ei saa.

8 Lindude nakkushaigused Põhiprobleemid riikliku järelevalve seisukohast: Salmonelloosid Newcastle i haiguse viiruse antikehad Lisaks mitmed majanduslikult olulised infektsioonid: VTL aruanne

9 Lindude nakkushaiguste alane olukord Euroopas OIE A nimekirja haigused Newcastle i haigused Linnugripp OIE B nimekirja haigused; lindude nakkav bronhiit, nakkav larüngotrahheiit, partide viirushepatiit, lindude koolera (pastörelloos), lindude rõuged, lindude tüüfus (pulloroos), nakkav bursiit (Gumboro haigus), Mareki haigus, lindude mükoplasmoos (M. gallisepticum), lindude klamüdioos (ornitoos); OIE C nimekirja haigused lindude nakkav nohu, lindude entsefalomüeliit, lindude spirohhetoos, lindude salmonelloos v.a. tüüfus ja pulloroos, lindude leukoos.

10 Linnugripp OIE-le saadetud raportid Cambodia : 24 September 2004 Canada : 26 November 2004 China (People s Rep. of ~) : 9 July 2004 Germany : 7 November 2003 Hong Kong, Special Administrative Region of the People's Republic of China : 25 February 2005 Indonesia : 11 March 2005 Japan : 16 July 2004 Korea (Rep. of ~) : 24 September 2004 Malaysia (Peninsular ~) : 7 January 2005 Netherlands : 14 November 2003 Pakistan : 2 April 2004 South Africa : 17 December 2004 Thailand : 18 March 2005 United States of America : 20 August 2004 Vietnam : 4 March 2005

11 UPDATE ON AVIAN INFLUENZA IN ANIMALS IN ASIA* 26 March 2004 Location Korea (Republic of) Vietnam Japan Taipei China Thailand Cambodia Hong Kong (SARPRC) Laos Pakistan China (People's Rep. of) Indonesia Virus type H5N2 H5 H7

12 Newcastle i haigus- OIE raportid Albania : 26 March 2004 Austria : 14 November 2003 Bahrain : 30 January 2004 Bulgaria : 28 January 2005 Cyprus : 11 February 2005 Finland : 28 January 2005 Greece : 18 February 2005 Italy : 6 February 2004 Japan : 31 December 2004 Norway : 2 July 2004 Senegal : 16 July 2004 South Africa : 3 December 2004 Sweden : 6 August 2004 Thailand : 16 July 2004 Turkey : 30 July 2004 United States of America : 21 November 2003 Venezuela : 3 September 2004

13 Lindude haigused Baltimaades Bakteeritaudit Salmonelloosi pullorum-infektio ja Siipikarjan typhoid ovat hyvin harvinaisia Muut salmonella tartunnat ovat tärkeitä Useimmat serotyypit- S. enteritidis, S. typhimurium Valvontaohjelmat ovat käytössä kaikissa kolmessa maassa Virossa ~10% isoissa karjoissa löydetään tartunta vuosittain Liettuassa ~5% karjoissa löydettiin salmonellatartunta Campylobacter tartuntaa Tietoa on vähän- pilottitutkimukset osoittavat, että sitä löytyy siipikarjoissa

14 Siipikarjan sairaudet(2) Virustaudit Ilmeisesti löytyy suurin osa virustaudeista, joita esiintyy Euroopassa Virossa rokotetaan kanoja: Infectious Bronchitis Gumboro Marek Encephalomyelitis virallisesti ei ole koskaan todettu Laryngotracheitis Avian pox Leukosis

15 Siipikarjan sairaudet(3) Virustaudit Latviassa ja Lietuassa Rokotettiin samoja sairauksia vastaan paitsi Encephalomyeliti