EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Ettevõtlus Uus tööstusrevolutsioon Euroopa peab hakkama taas uskuma oma võimesse leiutada, lükata käima uusi ettevõtmisi, teha uuendusi ja kasvada. Seepärast peaks Euroopa seadma tähelepanu keskmesse oma tugevuse reaalmajanduse ja tööstuse.
SISUKORD Miks me vajame Euroopas tööstuspoliitikat?... 3 EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Käesolev väljaanne kuulub sarja, mis kirjeldab ja põhjendab ELi tegevust eri poliitikavaldkondades ning selle tegevuse tulemusi. Väljaanded leiate internetist aadressilt: http://europa.eu/pol/index_et.htm http://europa.eu/!xm47wb Kuidas EL sõnastab ja viib ellu tööstuspoliitikat?... 5 Mida teeb EL väikeettevõtjate toetamiseks?... 8 Mida teeb EL peamiste tööstusharude toetamiseks?... 10 Edasine tegevus: uue tööstusrevolutsiooni juhtimine...16 Lisateave....16 Kuidas EL toimib? 12 lugu Euroopa Liidust Euroopa 2020: Euroopa majanduskasvu strateegia ELi rajajad Digitaalarengu tegevuskava Eelarve Energeetika Ettevõtlus Haridus, koolitus, noored ja sport Humanitaarabi ja kodanikukaitse Kaubandus Keskkond Kliimameetmed Konkurents Kultuur ja audiovisuaalküsimused Laienemine Majandus- ja rahaliit ning euro Maksundus Merendus ja kalandus Pangandus ja rahandus Pettustevastane võitlus Piirid ja julgeolek Põllumajandus Rahvatervis Rahvusvaheline koostöö ja areng Regionaalpoliitika Rände- ja varjupaigaküsimused Siseturg Tarbijad Teadusuuringud ja innovatsioon Toiduohutus Toll Transport Tööhõive ja sotsiaalküsimused Välisasjad ja julgeolekupoliitika Õigusküsimused, põhiõigused ja võrdõiguslikkus Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna Ettevõtlus Euroopa Komisjon Teabevahetuse peadirektoraat Teave kodanikele 1049 Brüssel BELGIA Käsikiri valmis märtsis 2013 Fotod kaanel ja lk 2: Dynamic Graphics/Jupiterimages 16 lk 21 29,7 cm ISBN 978-92-79-42050-4 doi:10.2775/50753 Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2014 Euroopa Liit, 2014 Paljundamine on lubatud. Üksikute fotode kasutamiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste omanikelt.
E T T E V Õ T L U S 3 Miks me vajame Euroopas tööstuspoliitikat? Euroopa on taastunud majanduskriisist võrdlemisi aeglaselt ja ebakindlalt. Algusest peale on olnud tähelepanu keskmes liikmesriikide rahanduse parandamine ja Euroopa finantssüsteemi tugevdamine. Ehkki need eesmärgid on endiselt olulised, on majanduse elavnemise seisukohast lõppkokkuvõttes tähtsaim tugevdada reaalmajandust tööstusettevõtteid ja teisi ettevõtjaid, kes pakuvad konkreetseid kaupu ja teenuseid. Võttes lisaks arvesse üleilmastumist ja üha suuremat konkurentsi tärkava turumajandusega riikidest, sõltub Euroopa pikaajaline majanduslik õitseng meie tööstusbaasi tugevusest meie majandus ei saa tugineda vaid teenustele ja pankadele. ELil on maailmas juhtpositsioon energiatõhususe ja välisinvesteeringute valdkonnas, ent tööstusettevõtete edukus ei ole ELi riikides tasakaalus. Õnneks on ELi tööstus paljudes valdkondades tehnoloogiline liider ning sel on potentsiaali juhtida Euroopa majandus tagasi kasvuteele. See ongi Euroopa tööstuspoliitika eesmärk. Tööstus on Euroopa majanduskasvu liikumapanev jõud. Strateegia Euroopa 2020 ja tööstuspoliitika Kõrvuti vajadusega luua uusi töökohti ja edendada oma konkurentsivõimet seisame ajal, mil maailma rahvastik suureneb, silmitsi Euroopa elanikkonna vananemisega, üha suurema survega tooraine- ja energiavarustusele ning vajadusega rinda pista kliimamuutusega, säilitada ökosüsteemid ja minna üle vähese CO 2 -heitega majandusele. Lahendus kõikidele nendele keerulistele ülesannetele peitub paljudes uutes tehnoloogiates, mis toovad kaasa uue tööstusrevolutsiooni. Uus tööstusrevolutsioon on tööhõive ja majanduskasvu strateegia Euroopa 2020 põhieesmärk. Kahes selle strateegia juhtalgatuses keskendutakse tööstussektorile: Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika, mille eesmärk on tõhustada ettevõtluskeskkonda, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, ning toetada tugeva, jätkusuutliku ja maailma tasandil konkurentsivõimelise tööstusbaasi kujundamist; Innovaatiline liit, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist, et tagada uuenduslike ideede kasutuselevõtt majanduskasvu ja töökohti loovate toodete ja teenuste arendamisel. Euroopa Komisjon uuendas 2012. aastal tööstuspoliitikat käsitlevat juhtalgatust Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks, et keskenduda sellele, kuidas uuest tööstusrevolutsioonist kõige rohkem kasu saada. Eesmärk on tugevdada tööstusinnovatsiooni ja reaalmajandust. Algatuse raames kaasab EL väljaspool ELi tegutsevad ettevõtted vastastikku kasulikesse ettevõtmistesse see on oluline osa ELi poliitikast, mille eesmärk on aidata ELi ettevõtetel leida uusi turge ja parandada oma konkurentsivõimet ehk oma võimet üleilmsel turul edukalt konkureerida. istockphoto.com/tate Carlson
4 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A istockphoto.com/acilo Liidrikoht autotööstuses on ELi jõukuse loomisel keskse tähtsusega. VKEd ja ettevõtlus on majanduskasvu võti Erilist tähelepanu pööratakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vajadustele. VKEde toetamine ja ettevõtluse edendamine on majanduse taaselavdamise seisukohast ülioluline. Euroopa 23 miljonit VKEd moodustavad 98% ettevõtetest, pakuvad 67% töökohtadest ja loovad 85% kõikidest uutest töövõimalustest. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel toime tulla haldus- ja regulatiivsete nõuete ja formaalsustega ning et soodustada nende piiriülest tegevust, juurdepääsu rahalistele vahenditele ja muudele ärivõimalustele, kasutatakse mitmesuguseid VKEde toetamise vahendeid. ELi tööstuse ja innovatsioonialased eesmärgid 2020. aastaks: tugevdada Euroopa tööstusbaasi, suurendades selle konkurentsivõimet; soodustada üleminekut vähese CO 2 -heitega majandusele; edendada innovatsiooni kui vahendit, mille abil luua uusi kasvuvõimalusi ja rahuldada ühiskonna vajadusi; ergutada VKEde loomist ja kasvu ning edendada ettevõtluskultuuri; tagada kaupade avatud siseturg. VKEde KÄES ON MAJANDUSKASVU VÕTI Ettevõtjate arv (tuhandetes) keskmise suurusega ettevõtjad 219 väikeettevõtjad 1378 suurettevõtjad 43 mikroettevõtjad 19 199 Lõviosa väikeettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes pakuvad tööd vähem kui kümnele inimesele ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht jääb alla 2 miljoni euro. Vajadus võtta meetmeid ELi tasandil Kandmaks hoolt selle eest, et kaupade ja teenuste ühtne turg jääks avatuks ja õiglaseks, tuleb võtta meetmeid ELi tasandil. Komisjon esindab Euroopa huve rahvusvahelisel areenil ning tagab turge avades ja kaubandust veelgi liberaliseerides, et ELi ettevõtted saaksid ausalt konkureerida üleilmsel turul. Lisaks jälgib komisjon 40 tööstusharu ja ELi tööstuse kui terviku konkurentsivõimet ning avaldab oma järeldused iga aastases konkurentsivõime aruandes ja kaks korda aastas esitatavas tööstuse struktuuri käsitlevas aruandes. Selleks et kindlustada meile töö- ja majanduskasvuväljavaated, on väga tähtis veelgi enam parandada ettevõtlustingimusi ELis. Selleks tuleb võtta kooskõlastatud meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Töötajate arv (miljonites) suurettevõtjad 43,3 keskmise suurusega ettevõtjad 22,0 mikroettevõtjad 38,9 Lisaväärtus (miljardites eurodes) suurettevõtjad 2486 keskmise suurusega ettevõtjad 1067 Allikas: Euroopa Komisjon. väikeettevõtjad 26,6 mikroettevõtjad 1293 väikeettevõtjad 1132 Tööhõive jaotub ettevõtete vahel ühtlaselt, ehkki VKEd tagavad kaks kolmandikku ELi töökohtadest. VKEd loovad enam kui poole ELi majanduses tekitatavast väärtusest.
E T T E V Õ T L U S 5 Kuidas EL sõnastab ja viib ellu tööstuspoliitikat? Euroopa majandusliku heaolu jaoks on väga tähtis tugev, konkurentsivõimeline ja mitmekesine tööstusliku tootmise väärtusahel. Töötlev tööstus ja sellega seotud äriteenused tagavad ELis üle 50% erasektori tööhõivest ja esindavad 75% ekspordist ning 80% erasektori teadusja arendustegevusest. Lisaks lõimitakse ELi ettevõtteid üha enam üleilmsetesse väärtusahelatesse. Seepärast võib ekspordi kohaliku tootmissisendi maksimeerimises näha olulist viisi, kuidas edendada tööstuslikku konkurentsivõimet. 2009. aasta andmeil on 87% ELi ekspordi väärtusest toodetud kohapeal. Tööstuspoliitika hõlmab meetmeid, millega toetatakse innovatsiooni, ergutatakse ettevõtteid muutuma rahvusvahelisemaks ning tugevdatakse toodete ja teenuste ühtset turgu. Innovatsiooni toetavad ELi meetmed Euroopa Komisjon sõnastab, kujundab ja vajaduse korral viib ellu poliitika ja programmid, mille eesmärk on suurendada Euroopa innovaatilisust. Nende hulka kuuluvad: innovatsiooniliidu tulemustabel, milles antakse võrdlev hinnang 27 ELi liikmesriigi innovatsioonitegevusele ning nende teadus- ja innovatsioonisüsteemidele; Euroopa sotsiaalse innovatsiooni võrgustik, mille abil julgustatakse pakkuma uusi ideid, mis vastavad ühtaegu sotsiaalsetele vajadustele ja panevad aluse uutele sotsiaalsetele sidemetele või koostööle; Euroopa disainikomitee, mis annab nõu seoses arukate lahenduste laiema kasutamisega, et töötada välja suure väärtusega tooted ja parandada ressursitõhusust; piirkondlik innovatsioonimonitor, mis annab 20-le ELi liikmesriigile teavet piirkondliku innovatsioonipoliitika kohta; ökoinnovatsioon sellistes valdkondades nagu jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja taastuvenergia, mis pakuvad Euroopas tööd umbes 3,4 miljonile inimesele ja mille käive on 227 miljardit eurot. Teiste algatuste seas, mille eesmärk on edendada taastuval, bioloogilisel toorainel (näiteks taimedel ja puidul) põhinevaid tööstustooteid ja tarbekaupu, on komisjon moodustanud ajutise bioressursipõhiste toodete eksperdirühma. Lisaks tegeleb komisjon mitme teadus- ja innovatsioonialase koostöö toetamise programmiga, millega antakse ELi innovatsioonitsüklile, ettevõtjatele ja teadlastele selge lisaväärtus. Praegu viiakse ellu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi, mille kogueelarve on 50 miljardit eurot, ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi. Alates 2014. aastast toimib seitsmenda raamprogrammi jätkuprogrammina programm Horisont 2020, milles keskendutakse teadusuuringutele ja innovatsioonile. ELi ettevõtete rahvusvahelistumise hõlbustamine Selleks et ELi ettevõtted saaksid üleilmsel turul õiglaselt konkureerida, tõhustab komisjon juurdepääsu turule ning kontrollib ja edendab rahvusvahelist kaubandussüsteemi, mis põhineb mitme- ja kahepoolsel kaubandusel. Näiteks võimaldab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete lepingu kohane teatamismenetlus komisjonil kontrollida kaubanduspartnerite poolt toodete jaoks kavandatavate nõuete eelnõusid ning sekkuda, kui need toovad kaasa põhjendamatuid kaubandustõkkeid. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Komisjon teeb koostööd riikide valitsustega, et parandada ettevõtluskeskkonda, vähendada kaubandusja investeerimistõkkeid ning edendada tooteid käsitlevaid ühiseid eeskirju. Euroopa naabruspoliitika (ENP) raames püüab komisjon tugevdada majandussidemeid liidu naaberriikidega. Komisjon peab läbirääkimisi seoses vastavushindamist käsitlevate kokkulepetega, mis hõlbustavad tööstustoodete vaba liikumist, viies selleks omavahel vastavusse EList ning väljastpoolt ELi pärit partnerite tehnilised eeskirjad ja standardid. Tehnilistel eeskirjadel on suur mõju EList eksporditava kauba pääsemisel turule. EL edendab reguleerimisalast koostööd oma oluliste väliskaubanduspartneritega, et ühtlustada tehnilisi eeskirju, tagada nende kokkusobivus või vastastikku tunnustada kontrollimise tulemusi ja vastavushindamist, mis kõik hõlbustavad eksporti.
6 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A kasutajatugi, et teavitada VKEsid intellektuaalomandiõigustega seotud küsimustest sellistes ELi mittekuuluvates riikides nagu Hiina. Personaalset nõu antakse konfidentsiaalselt. Kaupade ühtne turg Kaupade ühtne turg või siseturg on üks Euroopa Liidu suurimaid prioriteete. See tagab ettevõtjatele võrdsed tingimused, ergutab konkurentsi ja suurendab läbipaistvust tarbijate jaoks. Võimalusega osta ja müüa tooteid hõlpsasti kõikjal ELis suurendatakse ka tõhusust ja edendatakse majanduskasvu. Kaupade vaba liikumise põhimõte on sõnastatud ELi aluslepingutes, et hoida ELi riikide vahelises kaubanduses ära põhjendamatud piirangud. European Union Kaupade ühtne turg on peamine ELi jõukuse edendaja. HUVIRÜHMADE ÄRAKUULAMINE RAHVUSVAHELISEL TASANDIL Selleks et anda nõu oluliste kaubanduspartnerluste küsimuses, on komisjon loonud sidemed tööstusliitudega ning selliste ühendustega nagu Atlandi ülene ettevõtjate dialoog, Atlandi ülene tarbijate dialoog, ELi ja Jaapani ettevõtlusalane ümarlaud ning ELi ja Venemaa tööstusettevõtjate ümarlaud. VKEde RAHVUSVAHELISE TEGEVUSE EDENDAMINE Üleilmastunud maailmas peavad VKEd olema üha enam suutelised konkureerima arenenud ja tärkava turumajandusega riikide ettevõtjatega. Pealegi on VKEde rahvusvahelisemaks muutumise ja nende kasvu vahel seos. Komisjoni strateegiaga Väike ettevõte, suured ideed soovitakse tuua Euroopa majandusse uus dünaamika, aidates VKEdel laiendada tegevust väljapoole ELi. KOMISJONI ROLL ÜHTSE TURU KINDLUSTAMISEL Komisjoni põhieesmärk on tagada ühtse turu parem toimimine, kõrvaldades olemasolevad kaubandustõkked ja vältides uute püstitamist. Komisjon seisab hea selle eest, et tingimused oleksid kõigi jaoks võrdsed ning et riiklikes eeskirjades oleks olemas ettevõtjate jaoks vajalik teave ja õigusselgus. Komisjon võib algatada kohtumenetluse ükskõik millise ELi riigi suhtes, kes on võtnud vastu või säilitanud ELi õigust rikkuvad eeskirjad või haldustavad, või otsustada teha ettepaneku need eeskirjad kogu ELis ühtlustada. Kaubandustõkete vältimine on iseäranis oluline VKEde jaoks, kes pakuvad sageli eri turuniššide jaoks väga spetsiifilisi tooteid. OHUTUMATE TOODETE TAGAMINE Toodete ühtne turg on kujundatud ühtlustatud eeskirjade abil, et võimaldada toodete ostmist ja müümist kõikjal ELis. Euroopa eeskirjades keskendutakse peamiselt tooteohutusele ja nendes nõutakse sageli toodete katsetamist, et tagada nende usaldusväärsus. Näiteks on CE märgis etikett, mis viitab sellele, et toode on vastavuses ELi õigusaktidega. Selliste toodete puhul nagu meditsiiniseadmed, elektroonika ja mänguasjad on see etikett kohustuslik. Tootjavastutust käsitlevate Euroopa õigusaktidega kaitstakse tarbijad defektsete toodete eest, andes neile võimaluse nõuda kahju kandmise korral hüvitist. INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSED Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate ELi õigusaktide täienduseks aitab komisjon teha Euroopa ettevõtjad nendest õigustest teadlikeks ning hinnata nende kasutamise mõju ja tulemuslikkust. On loodud ka
E T T E V Õ T L U S 7 Arukam reguleerimine Ehkki kehtiv õigusraamistik toetab ühtse turu tõrgeteta toimimist, tunnistab komisjon vajadust eeskirju pidevalt täiustada. Arukamate siseturgu käsitlevate eeskirjade eesmärk on: hinnata süstemaatilisemalt kehtivate õigusaktidega seotud kasu ja kulusid (nn toimivuskontroll); tõhustada konsulteerimist sidusrühmadega; parandada mõju hindamiste kvaliteeti; lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada halduskoormust ning parandada ELi õigusaktide lõimimist liikmesriikide seadustesse ning nende rakendamist ja jõustamist. Kaubandustõkete tekke ärahoidmine ühtsel turul Mõnel juhul on ettevõtetel riigi õigusaktide tõttu keeruline müüa oma tooteid teistes liikmesriikides. Seepärast kohustab ELi õiguse kohane teatamismenetlus liikmesriike teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike toodete jaoks kavandatavatest tehniliste eeskirjade eelnõudest, enne kui neist saavad seadused. Kolmekuulise ooteaja jooksul on liikmesriikidel ja komisjonil aega veenduda, et kavandatavate eeskirjadega ei looda kaubandustõkkeid. 1984. aastast on läbi vaadatud üle 12 000 eeskirjade eelnõu eesmärgiga tagada, et need ei takista siseturu toimimist. Standarditest tulenev kasu UUTE EESKIRJADE KONTROLLIMINE TÖÖSTUSHARUDE LÕIKES 2500 2250 2000 1750 1500 1250 1000 750 500 250 0 114 Tervishoid/meditsiin 255 258 Internetiteenused Majapidamisseadmed ja vabaajakaubad Allikas: Euroopa Komisjon. 401 438 Ravimid ja kosmeetika Energia, mineraalid ja puit 515 Kaubad ja tooted ELi teatamismenetlus on aidanud vähendada kaubandustõkkeid. ELi riigid peavad andma Euroopa Komisjonile teada, kui nad kavandavad toodete jaoks uusi eeskirju. Alates 1984. aastast on kontrollitud umbes 12 000 eeskirjade eelnõu, et tagada nende vastavus ühtse turu reeglitega. 626 Keskkond 712 Kemikaalid 1482 Ehitus 1524 1599 Mehhaanika Transport 1876 Telekommunikatsioonivahendid 2085 Põllumajandus, kalandus ja toiduained Mobiiltelefoni- ja tarkvarafirmad võitlevad päevast päeva selle nimel, et saavutada oma vastavatele standarditele liidrikoht, mis annab kinnitust sellest, kui tähtsad on standardid rahvusvahelises konkurentsis. Pole kahtlustki, et head standardid võivad muuta tarbijate elu lihtsamaks, edendada jätkusuutlikkust ja tugevdada üleilmsetel turgudel Euroopa tehnoloogilist liidrikohta. Standardid on toodete, teenuste ja tootmisprotsesside tehniliste ja kvaliteedikriteeriumide kogumid. Nende järgimine on vabatahtlik, ent sellega kaasneb palju hüvesid. Standardid aitavad ettevõtetel teha koostööd, muudavad lihtsamaks tarbijate elu ja hoiavad kokku tarbijate raha. ELis koostavad ühiseid, ühtse turu jaoks olulisi standardeid Euroopa standardiorganid. Euroopa standardid asendavad riiklikke, sageli vastandlikke standardeid, mis võivad põhjustada turule juurdepääsul tehnilisi takistusi. Euroopa Komisjon annab standardiorganitele regulaarselt volitusi uute standardite väljatöötamiseks. Euroopa standardi väljatöötamiseks kulub aga sageli aastaid, ka on mõned standardid jäänud kiiresti arenevast tehnoloogiast liiga kaugele maha. Pealegi on teatavad sektorid väljendanud standardimise suhtes vastumeelsust. Komisjon ärgitab looma majandussektorites, kus Euroopa on globaalne liider, rohkem ülemaailmselt kasutatavaid rahvusvahelisi standardeid. Ta edendab ka edaspidi rahvusvaheliste standardite ühtlustamist ja vabatahtlike standardite kasutamist eeskirjades. Samuti ärgitab komisjon kiirendama standardite vastuvõtmist tarbijate, väikeettevõtjate ning keskkonna- ja ühiskondlike organisatsioonide abil.
8 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Mida teeb EL väikeettevõtjate toetamiseks? VKEd, kes moodustavad 98% ettevõtetest ja pakuvad 67% töökohtadest, on ELis majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ja sotsiaalse lõimumise peamine edasiviiv jõud. Seepärast edendab Euroopa Komisjon edukat ettevõtlust ja parandab VKEde jaoks ettevõtluskeskkonda. Euroopa väikeettevõtlusalgatus Small Business Act Euroopa väikeettevõtlusalgatus Small Business Act on ELi poliitika VKEde jaoks. Selle algatuse keskmes on põhimõte kõigepealt mõtle väikestele. Sellega asetatakse VKEd poliitikakujundamisel tähelepanu keskmesse ja aidatakse kanda hoolt selle eest, et õigusaktidega ei suurendataks veelgi nende koormust. Seepärast rakendatakse kohustuslikku VKE testi, et kontrollida, kas ELi strateegiatel ja seadustel on neile mõju. 2011. aasta mais loodi liikmesriikide VKEde saadikute võrgustik, et tagada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika VKE sõbralikkus. VKEdele hõlpsam juurdepääs rahalistele vahenditele Esmatähtis eesmärk on ka hõlbustada VKEde juurdepääsu rahalistele vahenditele. Euroopa pakub VKEdele tasakaalustatud kombinatsiooni eri rahastamisvõimalustest struktuurifondide, teadusuuringute- ja innovatsiooniprogrammide ning mikrokrediidirahastu Progress kaudu ning andes laenu Euroopa Investeerimispangast. 2012. aastaks oli konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi rahastamisvahenditest osa saanud enam kui 175 000 VKEd. Aastatel 2008 2011 andis Euroopa Investeerimispank umbes 40 miljardi euro väärtuses laene üle 210 000-le VKE le. Alates 2014. aastast makstakse VKEdele toetust ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi raames. Tegutsemine väljaspool ELi: majanduskasvu missioonid Üleilmastunud maailmas peavad VKEd olema üha enam suutelised konkureerima arenenud ja tärkava turumajandusega riikide ettevõtjatega. Pealegi on VKEde rahvusvahelisemaks muutumise ja nende kasvu vahel seos. Komisjoni strateegiaga Väike ettevõte, suured ideed soovitakse tuua Euroopa majandusse uus dünaamika, aidates VKEdel laiendada oma tegevust väljapoole ELi. Komisjon korraldab VKEde rahvusvahelistumise toetamiseks majanduskasvu missioonide seeria. Selle algatuse eesmärk on hõlbustada ettevõtetevaheliste kokkulepete sõlmimist ning kontaktide loomise ürituste korraldamist Euroopa klastrite koostööplatvormi ning muu hulgas Jaapani, Brasiilia, India ja Tuneesia partnerorganisatsioonide vahel. MIS TAKISTAB ELis ETTEVÕTJAKS HAKKAMIST? Vastused 27s ELi riigis korraldatud arvamusküsitluse raames esitatud küsimusele Kas Te olete väga nõus, nõus, ei ole nõus või ei ole üldse nõus järgmise väitega? Oma ettevõtte rajamine on raske rahalise toetuse puudumise tõttu. Oma ettevõtte rajamine on raske keeruliste haldusmenetluste tõttu. Ettevõtte rajamise kohta on raske saada piisavat teavet. 35 29 17 46 10 2 7 42 16 4 9 34 29 9 12 Inimestele, kes on rajanud oma ettevõtte ja keda on saatnud ebaedu, tuleks anda teine võimalus. 28 53 10 3 7 Ettevõte tuleks jätta rajamata, kui on oht läbi kukkuda. 19 31 33 13 5 väga nõus nõus ei ole nõus ei ole üldse nõus ei tea / jättis vastamata Euroopas on ettevõtte rajamisel suurimaks takistuseks rahastamisvahendite puudumine ja keerulised haldusmenetlused. Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 283.
E T T E V Õ T L U S 9 Komisjon on loonud Euroopas ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ning on laiendanud seda Aasiasse, Põhja Aafrikasse ning Põhja- ja Lõuna Ameerikasse. Võrgustik aitab VKEdel mõista ELi õigusakte ning pakub 600 piirkondliku partneri vahendusel toetusprogramme ja rahvusvahelistumisega seotud teenuseid 54s riigis. See aitab VKEdel tagada rahalised vahendid, annab ülevaate ettevõtetest ja tehnoloogiast ning pakub intellektuaalomandiõiguste alaseid nõustamisteenuseid. Ettevõtluse julgustamine, sest Euroopa vajab rohkem ettevõtjaid ELi poliitikas keskendutakse ettevõtjate toetamisele. Olgugi et praegu tegeleb ettevõtlusega vaid 10% Euroopa kodanikest, sooviks 45% neist olla iseenda tööandja. Selleks et see tohutu töökohtade loomise ja majanduskasvu potentsiaal valla päästa, on komisjon kavandanud mitu algatust. Klastrid ja ettevõtlusvõrgustikud. Klaster on konkreetses piirkonnas tihedat koostööd tegev rühm spetsialiseerunud ettevõtteid ja neid toetavaid isikuid, näiteks organisatsioonid, piirkondlikud algatused ja muud ettevõtlusvõrgustikud. Üks näide on Prantsusmaal Toulouse is asuv nn õhuruumi org (aerospace valley), mida tuntakse peamiselt tänu Airbusi väljatöötamisele ja tootmisele. Klastrid hoogustavad uute tööstusettevõtete teket. ELil on käsil mitmesugused ettevõtmised, mille abil tõsta eeskätt Euroopa klastrite koostööplatvormi, Euroopa klastrialase pädevuse algatuse ja Euroopa teenustealase uuendustegevuse keskuse kaudu klastrite standardeid ja suurendada klastrite avatust. Ettevõtlusalane haridus. Ettevõtlusalast haridust edendatakse üha enam enamikus Euroopa riikides. Selleks et seda veelgi rohkem toetada, on komisjon käivitanud VKEde nädala kampaania, millega elavdada ettevõtlust kõikjal Euroopas ja teavitada ettevõtjaid pakutavast toetusest. Teine konkreetne algatus on Erasmus noortele ettevõtjatele vahetusprogramm, mis annab ettevõtjatele võimaluse õppida teiste ELi riikide väikeettevõtete kogenud omanikelt. Rohkem naissoost ettevõtjaid. Euroopas ei ole piisavalt ettevõtjaid, veelgi vähem on aga naissoost ettevõtjaid: 2012. aastal oli vaid 30% Euroopa ettevõtjatest naised. Selleks et soodustada ettevõtlust naiste seas, on komisjon loonud Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustiku, mille 270 ettevõtjat peaksid innustama teisi naisi hakkama ettevõtjateks. Euroopa kasutamata ettevõtluspotentsiaal peitub naistes. istockphoto.com/jacob Wackerhausen
10 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Mida teeb EL peamiste tööstusharude toetamiseks? Innovatsioon on majanduskasvu ja tööhõive liikumapanev jõud EL annab innovaatoritele (nt ettevõtjatele ja uurimisinstituutidele) otsest rahalist abi selliste rahastamisprogrammide kaudu nagu konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm, mis asendatakse peagi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga, ning Euroopa struktuurifondide rakenduskavad. Innovatsiooni jaoks on vajalik, et omavahel suhtleksid ja teeksid koostööd paljud sidusrühmad: innovaatorid, ettevõtjad, uurimiskeskused, innovatsiooni ja arendustegevusega tegelevad asutused, tehnosiirdekeskused, haridus- ja koolitusasutused, investorid jne. EL soodustab neid suhteid piirkondade ja klastrialgatuste raames. Selleks et ergutada ELi liikmesriike ja piirkondi üksteiselt õppima ja koostööd tegema, toetab komisjon rahaliselt selliseid algatusi nagu projekt Europe Innova, et töötada välja uued innovatsiooni toetavad vahendid ja neid katsetada, ning PRO INNO Europe, mille eesmärk on õppida parimatest tavadest ning aidata töötada välja uus ja parem innovatsioonipoliitika. Toorained on Euroopa tööstuse elueliksiir Juurdepääsust toorainetele sõltub 1324 miljardi euro suurune käive ja 30 miljonit töökohta. Toorained on Euroopa tööstuse elueliksiir. Lisaks on nad väga tähtsad, et välja arendada sellised tänapäevased, keskkonnahoidlikud tehnoloogiad nagu elektriautod ja fotogalvaanilised elemendid. Euroopa Komisjoni lähenemisviis lähtub kolmest eesmärgist: tagada rahvusvahelistelt turgudelt õiglased ja jätkusuutlikud toorainetarned, edendada jätkusuutlikke tarneid ELis ning arendada ressursitõhusust ja soodustada ringlussevõttu. KAS EUROOPLASED ON INNOVATIIVSED? Ameerika Ühendriigid Jaapan Lõuna-Korea Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad Majandus- ja tehnoloogilise arengu edasiviivaks jõuks on peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad, nagu nanotehnoloogia, mikro- ja nanoelektroonika, sealhulgas pooljuhid, kõrgtehnoloogilised materjalid, biotehnoloogia ja fotoonika. Euroopa Komisjonil on strateegia, et edendada Euroopas peamistel progressi võimaldatavatel tehnoloogiatel põhinevate toodete tööstuslikku tootmist. Eesmärk on kanda hoolt selle eest, et Euroopa peaks sammu oma põhiliste rahvusvaheliste konkurentidega, taastada Euroopas majanduskasv ja luua tööstuses töökohti, lahendades samas ühiskondlikke probleeme. Euroopa Liit Kanada Austraalia Venemaa Hiina India Brasiilia Lõuna-Aafrika 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 Allikas: Euroopa Komisjon. Kokkuvõte viie aasta jooksul kogutud eri näitajatest, millest selgub riikide innovatiivsus. Nende näitajate hulka kuuluvad muu hulgas teadusuuringute hulk, haridus, uued patendid ja innovatiivsete VKEde arv. Mida kõrgem koondtulemus, seda innovatiivsem riik.
E T T E V Õ T L U S 11 istockphoto.com/alexander Raths Innovatsioon on majanduskasvu ja tööhõive allikas. Lisaks aitavad uued tehnoloogiad kaevandada sügavamatest maardlatest, kõrvalisemates piirkondades ja karmimates tingimustes. Komisjon toetab eesmärgipäraseid püüdlusi innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, läbimurdetehnoloogiaid ja valdkonnaülest lähenemist ning nõudluspõhist sekkumist (nt standardite, riigihangete või reguleerivate meetmete kaudu). Näiteks tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus koondab kapitali- ja inimressursid ühises püüdluses parandada toorainete uurimist, kaevandamist ja töötlemist Euroopas. Üks sellise partnerluse näide on ELi ja Gröönimaa vaheline eelleping toorainete uurimise ja kasutamise kohta. ELi strateegilised vajadused ja Gröönimaa potentsiaal seoses toorainetega Gröönimaal on: oluline potentsiaal ELi esmatähtsate toorainete loetellu kantud 14st elemendist kuue puhul (nioobium, plaatinarühma metallid, haruldased muldmetallid ja tantaal) ning mõõdukas potentsiaal kolme puhul; suur potentsiaal seoses haruldaste muldmetallide maardlatega; 3,4 9,2% (4,89 12 miljonit tonni) maailma haruldaste muldmetallide varudest.
12 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A istockphoto.com/ivan Rubanov Juurdepääs toorainetele ja teistele haruldastele muldmetallidele on Euroopa tööstuse jätkuva edu seisukohast ülioluline. Maailma kõige põhjalikum kemikaalide määrus Keemia-, plasti- ja kummitööstus kuuluvad ELi suuremate ja dünaamilisemate tööstusharude hulka. Need tagavad üheskoos enam kui 60 000s ettevõttes umbes 3,2 miljonit töökohta ja nende toodang moodustab maailmas müüdavatest keemiatoodetest umbes 30%. Alates 2007. aastast on kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist reguleeritud REACH määrusega. Selle määruse kohaselt peavad kemikaalide tootjad ja importijad hindama ja juhtima konkreetsete kemikaalide põhjustatavaid riske ning andma kasutajatele asjakohast ohutusteavet. Selles klassifitseerimissüsteemis tehakse kindlaks kemikaalid, mis on ohtlikud tervisele ja keskkonnale, ning määratakse kindlaks töötajate ja tarbijate kasutusse jõudvate kemikaalide etikettidel esitatav teave. Alates 2011. aastast on ELi klassifitseerimissüsteem viidud kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva uue õigusakti (CLP määrus) abil kooskõlla ÜRO ülemaailmse ühtlustatud süsteemiga. Sellega tagatakse, et samu ohte kirjeldatakse ja tähistatakse ühtmoodi kogu maailmas. 2007. aastal loodud Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) haldab REACH- ja CLP määrust ning annab teaduslikku nõu kemikaalide kasutamise ohutust ja sotsiaal majanduslikke aspekte käsitlevates küsimustes. Keemiatööstusel on keskne roll Euroopa üldist tööstuslikku konkurentsivõimet mõjutavate uute materjalide ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel. Seepärast püüab EL edendada keemiatööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja muuta seda tööstusharu jätkusuutlikumaks. Kosmos on tänapäeva maailma võimaldaja Telekommunikatsioonist televisioonini, ilmaprognoosidest globaalsete finantssüsteemideni enamik põhiteenuseid, mida me võtame tänapäeva maailmas enesestmõistetavatena, sõltuvad kosmosetehnoloogiast. Lisaks võib kosmosest saada vahendeid paljude üleilmsete probleemide lahendamiseks. Seepärast vajab Euroopa tõhusat kosmosepoliitikat, kosmoseuuringuid ja kosmoseprogrammi, mis võimaldaksid ELil sel äärmiselt tiheda konkurentsiga turul rinda pista strateegiliste valdkondade globaalsete liidritega.
E T T E V Õ T L U S 13 Euroopa ekspordib kaubanduslikul ja teaduslikul otstarbel kasutatavaid esmaklassilisi kosmosesüsteeme. EL tunnistab, et Euroopa kosmosetööstus vajab oma positsiooni säilitamiseks pidevaid teadusuuringuid uute tehnoloogiate ja nende kasutamise valdkonnas. GALILEO ON EUROOPA GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM Galileo on Euroopa tsiviilkontrolli all olev ELi globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem. See annab kasutajale teada tema täpse asukoha ajas ja ruumis nagu GPS, ent täpsemalt ja usaldusväärsemalt. Satelliitnavigatsioonirakenduste peale on kulunud hinnangute kohaselt juba 6 7% Euroopa SKPst ehk 800 miljardit eurot. Üleilmse globaalsete satelliitnavigatsioonitoodete ja -teenuste turu väärtus on praegu hinnanguti 124 miljardit eurot aastas ja 2020. aastaks kasvab see eeldatavasti 244 miljardi euroni. Galileost tulenev üldine majanduslik kasu on järgmisel 20 aastal umbes 90 miljardit eurot. Mitu Galileo satelliiti on juba orbiidile saadetud, süsteem ise peaks saama täielikult töökorda 2014. aastaks. Tänu Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemile on juba praegu ohutum lennukite maandumine ning vähenenud on lendude hilinemine, ümbersuunamine ja tühistamine. Satelliitnavigatsioonisüsteemi põhine positsioneerimine on alates 2009. aastast pidevalt paranenud ja selle tehnoloogia abil kogutud teavet on võimalik saada nüüd oma personaalarvutisse isegi juhul, kui ei ole võimalik vastu võtta satelliidisignaali. 2012. aasta võeti kasutusele täiustatud navigatsioonilisasüsteem, et suurendada satelliitnavigatsiooni täpsust ja toetada väga suurt täpsust nõudvaid rakendusi, parandades selleks atmosfääris leiduvate segavate tegurite põhjustatud vead. ÜLEMAAILMNE KESKKONNA- JA TURVASEIRE ON MEIE PLANEEDI JÄLGIMINE TURVALISEMA MAAILMA TAGAMISEKS Loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse majandamine, ookeanide seisundi jälgimine, atmosfääri keemilise koostise seire selle kõige jaoks on vaja täpset ja õigeaegset teavet. Euroopa algatatud ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) abil saadakse andmeid, mis aitavad lahendada probleeme alates kliimamuutusest kuni piiride valvamiseni. Tänu oma võimele teha seiret ja kaardistada selle tulemused kiiresti, saab GMESi kasutada kõikjal maailmas ka abi pakkumiseks loodusõnnetuste, tööstusavariide või humanitaarkriiside korral. OECD andmeil võib üleilmne Maa seireandmete turg kasvada 2017. aastaks 3 miljardi USA dollarini aastas. GMESi puhul oodatakse, et sellest tulenev kasu ületab esialgsed investeerimiskulud kuni kümnekordselt. Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo toetab mitmesuguseid kasulikke rakendusi. Ühiskonna julgestamiseks tehtavad julgeolekualased uuringud Julgeolekualaste uuringute eesmärk on muuta Euroopa oma kodanike jaoks turvalisemaks ja vastupidavamaks. EL investeerib vahendeid, et kaitsta paremini meie infrastruktuuri ja tugevdada julgeolekutööstust. Euroopa autotööstuse juhtpositsiooni tugevdamine Olles maailma autotootjate esirinnas, on Euroopa autotööstusel ELi jõukuse loomisel keskne roll. See tööstusharu on kaalukas kvalifitseeritud tööjõu värbaja, peamine teadmiste ja innovatsiooni ajendaja, netoeksportija, tähtis panustaja ELi SKPsse ning Euroopa suurim teadus- ja arendustegevust toetav erainvestor. Euroopa autotööstuse konkurentsivõime suurendamisel on kõige olulisem tehniline ühtlustamine, sest see lihtsustab turulepääsu ja vähendab ettevõtlusega seotud kulusid. ELi autotootjad võivad ühes liikmesriigis tüübikinnituse saanud sõidukit turustada kogu ELis ilma istockphoto.com/rafal Olechowski
14 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A täiendavate katsetusteta. Komisjon teeb tööd selle nimel, et saavutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kaudu selline tehniline ühtlustamine ka maailma tasandil. Komisjon keskendub järgmistele eesmärkidele: 1) edendada keskkonnahoidlike sõidukite väljatöötamiseks investeerimist kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse ja innovatsiooni, võttes vastu laiaulatusliku meetmetepaketi, milles käsitletakse CO 2 -heite, saaste ja mürareostuse vähendamist; 2) parandada turutingimusi, tugevdades tüübikinnitussüsteemi täiustamise, keskkonnahoidlike sõidukitega seotud rahaliste stiimulite ühtlustamise ning arukate reguleerimispõhimõtete pideva rakendamise abil ühtset turgu; 3) toetada selle tööstusharu suundumist üleilmsele turule, sõlmides tasakaalustatud kaubanduskokkuleppeid, edendades ja jätkates oluliste kolmandate turgudega kahepoolseid dialooge ning tõhustades tööd sõidukeid käsitlevate eeskirjade rahvusvaheliseks ühtlustamiseks. Euroopa Komisjoni töö mootorsõidukite ohutuse valdkonnas hõlmab kõikide liiklejate ohutust. Hiljuti vastu võetud õigusaktiga kehtestati standardsed ohutusnõuded: näiteks peab kõikidel mootorsõidukitel olema elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem ning raskesõidukitel kõrge tasemega hädapidurdussüsteem ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade. Autodele tuleb nüüd paigaldada pidurivõimendi süsteem, et aidata ära hoida kokkupõrkeid jalakäijate või jalgratturitega ning tagada, et vältimatud kokkupõrked toimuksid märksa väiksematel kiirustel. Mopeede ja mootorrattaid käsitlevas uues õigusaktis on ette nähtud ka nüüdisaegsete pidurisüsteemide kohustuslik paigaldamine, et kaitsta juhte. Komisjon on kavandanud lihtsamad autode registreerimise eeskirjad, millega viidaks miinimumini asjaajamine, mis on seotud auto ümberregistreerimisega teises ELi riigis. Selleks et toetada ühtset turgu, ühtlustab EL autode tehnilisi nõudeid. istockphoto.com/chad Truemper
E T T E V Õ T L U S 15 Turism on ELi keskseid majandussektoreid ELi turismitööstus oma umbes 1,8 miljoni ettevõttega, mis pakuvad tööd ligikaudu 5,2%-le kogu ELi tööjõust (umbes 9,7 miljonit töökohta), toodab otseselt enam kui 5% ELi SKPst. Kui võtta arvesse ka turismiga seotud valdkondi, loob see kaudselt umbes 12% töökohtadest. ELi eesmärk on säilitada mitmekesistamise ja kvaliteedi parandamise abil Euroopa positsioon maailma turismisihtkohtade tipus. Kõige olulisemad on innovatsioon ja jätkusuutlikkus, eriti VKEde jaoks. ELi projektiga Calypso hõlbustatakse teatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate puhkajate (nt eakate, kes moodustavad suure potentsiaalse turuosa) ELi siseseid vahetusi madalhooajal. Euroopa ristteed on iga aastane üritus, kus keskendutakse kultuuriturismile ning tõstetakse esile Euroopa paiku ja marsruute, mis pakuvad võimaluse tutvuda eri kultuuridega. Eesmärk on ergutada uut liiki turismi. Euroopa turismi tippsihtkohtade projektiga EDEN propageeritakse mittetraditsioonilisi ja jätkusuutlikke turismisihtkohti. Selle raames korraldatakse tippsihtkohtade väljavalimiseks riigisiseseid konkursse, kus teema on igal aastal erinev. Komisjon on käivitanud Lõuna Ameerika ja Euroopa vahelise innovatiivse koostööalgatuse 50 000 turisti, millega julgustatakse reisima madalhooajal, et ära kasutada vabu lennupileteid ja majutuskohti. Selleks et rõhutada Euroopa turismi kvaliteeti ja aidata turistidel võrrelda sihtkohti, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku Euroopa turismi kvaliteedimärgise kasutuselevõtuks, et tunnustada ühiste kriteeriumide alusel juba olemasolevaid kvaliteedimärgiseid. Turism loob kaudselt üle 10% ELi SKPst. Euroopa peab kiiresti muutuva maailmamajanduse kontekstis säilitama oma positsiooni maailma turismisihtkohtade tipus. istockphoto.com/maridav
16 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Edasine tegevus: uue tööstusrevolutsiooni juhtimine NA-04-14-867-ET-C Tööstusel on jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel väga suur osatähtsus, luues väärtuslikke töökohti ja lahendades meie ees seisvaid ühiskondlikke probleeme. 21. sajandil on tööstuse roll Euroopas vähenenud. Selle olukorra muutmine on katsumus. EL on seadnud sihiks suurendada 2020. aastaks tööstuse panust majanduskasvu praeguselt 15,6%-lt ELi SKP st 20%-ni. Seepärast on komisjon kavandanud hulga esmatähtsaid meetmeid, et elavdada investeerimist uutesse tehnoloogiatesse, parandada ettevõtluskeskkonda, lihtsustada eelkõige VKEde juurdepääsu turgudele ja rahalistele vahenditele ning tagada, et töötajatel oleksid olemas tööstuses vajaminevad oskused. Euroopa tööstusel on nende ülesannete täitmiseks head võimalused: Euroopal on maailmas liidrikoht mitmes strateegilises valdkonnas, nagu näiteks autotööstus, lennundus, masinaehitus, kosmoseuuringud ning keemia- ja ravimitööstus. Tööstustoodang moodustab endiselt neli viiendikku Euroopa ekspordist ning ka neli viiendikku erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse on pärit tootmissektorist. Kui õnnestub taastada usaldus ja tuua koos sellega uusi investeeringuid, muutub Euroopa tööstus tulemuslikumaks ja hakkab taas kasvama. Et revolutsioon ikka tuleks Selleks et uus tööstusrevolutsioon leiaks aset, keskendub EL oma tööstussektori edendamisele, ent parandab ka juurdepääsu rahalistele vahenditele, toetab VKEsid ja suurendab tarbijate mõjuvõimu. RAHALISTELE VAHENDITELE LIHTSAMA JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAMINE JA VKEde TOETAMINE ELi ettevõtted seisavad silmitsi laenuraha vähenemise probleemiga, mis tõenäoliselt süveneb veelgi pankade restruktureerimise ja halbade varade bilansist kõrvaldamisega. Seepärast uurib komisjon uusi viise, kuidas parandada rahastamistingimusi ja seda eeskätt VKEde puhul. Uued vahendid tehakse kättesaadavaks Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu. Peale selle on komisjon teinud ettepaneku eraldada ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi raames aastatel 2014 2020 VKEde toetuseks 1,4 miljardi euro ulatuses laenupõhiseid ja omakapitalipõhiseid rahastamisvahendeid. TARBIJATE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE TÖÖSTUSINNOVATSIOONI KANNUSTAMISEKS Tööstusinnovatsiooni võivad õhutada ka tarbijad. Kui näiteks bussiettevõtjad paluvad sõidukitootjatel paigaldada bussi katusele päikesepaneelid, saaks tööstus toota selliseid busse laiaulatuslikumalt ja madalama hinnaga. Lisateave XX Ülevaade ELi tööstuspoliitikast: http://ec.europa.eu/enterprise/index_et.htm XX ELi majanduskasvu strateegia Euroopa 2020 : http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm XX ELi rahalised vahendid VKEdele: http://www.access2finance.eu/ XX Euroopa ettevõtlusvõrgustik: http://portal.enterprise europe network.ec.europa.eu/ XX Euroopa Kosmoseagentuur: http://www.esa.int/esacp/index.html XX Euroopa Kemikaaliamet: http://echa.europa.eu/et/home XX Kas Teil on küsimusi Euroopa Liidu kohta? Europe Direct saab aidata: 00 800 6 7 8 9 10 11 http://europedirect.europa.eu ISBN 978-92-79-42050-4 doi:10.2775/50753