Lisa 1 Põlva Vallavolikogu 25.11.2010 määruse nr 33 juurde PÕLVA VALLA TERVISEPROFIIL TERVISEDENDUSE TEGEVUSKAVA 2016 Põlva 2010
SISUKORD Joonised ja tabelid 3 Sissejuhatus 4 1. Terviseprofiili eesmärk ja väärtused 4 2. Hetkeolukord 5 2.1. Üldandmed 6 2.1.1 Loomulik iive 14 2.1.2 Rahvuslik jaotus 15 2.1.3 Ränne 15 2.1.4 Tervise käitumine ja haigestumine 17 2.2 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 18 2.2.1 Tööturu situatsioon 18 2.2.2 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted 22 2.2.3 Töötus 24 2.2.4 Sotsiaalne kaitse 25 2.2.5 Toimetulek 26 2.2.6 Kaasatus kogukonna tegevustesse 28 2.3 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng 29 2.3.1 Noorte süüteod Põlva vallas aastatel 2007-2009 31 2.3.2 Riigi ja valla poolsed soodustused 31 2.4 Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond 32 2.4.1 Tervislik eluviiside propageerimine 32 2.4.2 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad 33 2.4.3 Transport ja teedevõrk 34 2.4.4 Keskkonna mõjurid 36 2.4.5 Kuriteod ja õnnetused 39 2.5 Tervise teenused 43 2.5.1 Tervishoiuteenused 43 2.5.2 Nõustamisteenused 43 2.6 Tervislik eluviis 46 2.6.1 Subjektiivne tervise enesehinnang 2.5.1.1 Põlva valla elanike tervise hinnang Põlva linna ja valla sotsiaaluuring 2010 andmetel 46 2.5.1.2 Kogu Eestit kajastav tervise hinnang Täiskasvanud rahavastiku tervisekäitumiseuuring 2008 andmetel 46 3.Terviseprofiili lühianalüüs ja sellest tulenevate eesmärkide saavutamise võimalikud meetmed vahendid 48 3.1 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 48 3.2 Laste tervislik ja turvaline areng 49 3.3 Tervist toetav keskkond, terviseriskide vähendamine 50 3.4 Tervislikud eluviisid 51 3.5 Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus 52 4. Kokkuvõte 53 5. Põlva valla tervisedenduse tegevuskava 2016 54 Kasutatud allikad ja kirjandus 57 2
JOONISED Joonis 1 Elussündide arv Põlva vallas Joonis 2 Sündimuse üldkordaja võrdlus Põlva maakonnaga Joonis 3 Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 4 Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 5 Põlva maakonna rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Joonis 6 Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 7 Kogu Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8 Surmade arv ja sooline jaotus Põlva vallas Joonis 9 Surmade arv ja sooline jaotus Põlva maakonnas Joonis 10 Surmad 1000 elaniku kohta Põlva vallas ja maakonnas Joonis 11 Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Põlva maakonnas Joonis 12 Iibe kordaja võrdlus Põlva maakonnaga Joonis 13 Demograafiline tööturusurveindeks Põlva vallas ja kogu Eestis Joonis 14 Maksumaksjate arv Põlva vallas 2005-2009 Joonis 15 Üksikisiku tulumaksu maksjad ja miinimumpalga saajad Põlva vallas 2000-2006 Joonis 16 Keskmine brutotulu inimese kohta Põlva vallas ja Eestis Joonis 17 Aastakeskmine registreeritud töötute arv Põlva vallas Joonis 18 Töötuse määr tööealisest elanikkonnast võrdluses Põlva maakonna ja kogu Eestiga Joonis 19 Ravikindlustusega kaetute osakaal Põlva vallas ja kogu Eestis Joonis 20 Toimetulekutoetuse maksmine elaniku kohta võrdluses kogu eesti keskmisega Joonis 21 Sotsiaaltoetuste maksmine ühe elaniku kohta Põlva vallas 2005-2009 Joonis 22 Põlva valla haridusasutustes õppivate laste arv 2005-2009 Joonis 23 Inimkannatanutega liiklusõnnetused ja liikluskuriteod Põlva vallas Joonis 24 Varavastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis Joonis 25 Isikuvastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis Joonis 26 Vallas toimunud tulekahjud aastatel 2005-2009 TABELID Tabel 1 Põlva valla rahvaarv aastatel 2000-2010 ja aastate keskmine Tabel 2 Põlva maakonna ja kogu eesti loomulik iive Tabel 3 Sisse-ja väljaränne Põlva vallas, Põlva maakonnas ja kogu Eestis Tabel 4 Esmahaigestumine nakkushaigustesse Põlvamaal haiguste ja aastate lõikes Tabel 5 Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis aastatel 2005-2009 Tabel 6 Maksumaksjate arv Põlva vallas 2006-2009 kuude lõikes Tabel 7 Maksumaksjate arv Eestis 2006-2009 kuude lõikes Tabel 8 Keskmine brutotulu maksumaksja kohta Põlva vallas 2006-2009 Tabel 9 Registreeritud Põlva valla ettevõtjad ja mittetulundusühingud Tabel 10 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted Tabel 11 Ettevõtted/üksused Põlvamaal töötajate arvu järgi aastatel 2002-2009 Tabel 12 Ravikindlustusega kaetud isikud 2009-2010 Tabel 13 Põlva valla raamatukogude lugejad, laenutajad ja külastused Tabel 14 Põlva valla lapsed teistes koolides 2010/2011 õppeaastal Tabel 15 Mujalt käivate õpilaste osakaal Põlva valla munitsipaalharidusasutustes 2010/2011 Tabel 16 Põlva valla eelarve tulud aastate lõikes Tabel 17 Põlva valla investeeringute kulud aastatel 2005-2009/% Tabel 18 Pinnaveekogudesse juhitud puhastamist vajava reovee kogus Eestis 2005-2008 Tabel 19 Pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava vee reostuskoormus Põlva maakonnas Tabel 20 Heitvee kogused ja puhastamine Eestis aastal 2005-2008 Tabel 21 Heitvee kogused ja puhastamine Põlvamaal 2005-2008 Tabel 22 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel 2008-2009 Tabel 23 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Põlvamaal aastatel 2008-2009 Tabel 24 Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused Tabel 25 Põlva vallas toimunud tulekahjud aastatel 2004-2009 võrdluses maakonna omavalitsustega Tabel 26 Põlva valla elanike hinnang tervisele seoses tööl käimisvõimega Tabel 27 Põlva valla naiste ja meeste hinnang tervisele seoses tööl käimisvõimega Tabel 28 Teenused AS Põlva Haiglas 3
Sissejuhatus Tervis on oluline rahvuslik ressurss, mis väärib sihi-ja kavakindlat teavitamist ning arendamist. Samuti kuulub õigus tervise kaitsele inimeste põhiõiguste hulka ning kõikidele inimestele peavad olema tagatud vajalikud eeldused parima võimaliku terviseseisundi saavutamiseks. Eesti inimesel peab olema võimalus elada tervist toetavas keskkonnas ja võimalus teha tervislikke valikuid. Inimeste tervis mõjutab nende võimet igapäevaselt toime tulla, nende sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi ülesehitamisel ning seega riigi üldist edu. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutumine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on 2008. aastal koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2009-2010. Arengukavas välja töötatud suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele. Eesti viimaste aastate areng rahvastiku tervises ja riigis on üldiselt igati positiivne. Majandus on kasvanud, rahvaarvu vähenemine on aeglustunud, sündivus on tõusnud ning rahvastiku eluiga on pikenenud, kui nimetada vaid mõnda olulist. Kiire arengu tagamisel muutuvad seniste prioriteetsete suundade kõrval üha olulisemaks inimeste tervisekäitumuslike valikute soodustamine, tervist toetava keskkonna arendamine ning sotsiaalse kaitse ja tervishoiusüsteemi osade integratsiooni parandamine. Valla tervisprofiili prioriteetide aluseks on meie ühised väärtused, nagu inimestevaheline solidaarsus, võrdsed võimalused ja õiglus, juurdepääs kvaliteetsele tervishoiuteenusele ja kodanikuühiskonna võimestumine. Terviseprofiili üldeesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikenemine tervislike eluviiside propageerimise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud temaatilised valdkonnad, mis kajastavad sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkuse kindlustamist. Nende temaatiliste valdkondade kaupa on esitatud valla terviseprofiili üldeesmärgi täitmiseks seatud prioriteedid, alaeesmärgid ning võimalikud lahendused. Põlva valla terviseprofiili põhikoostajateks on Põlva Vallavalitsuse 3. septembri 2008 korraldusega nr 249-k moodustatud Põlva valla tervisekomisjoni liikmed, kes kaasasid andmete kogumiseks inimesi erinevatelt elualadelt. Käesoleva terviseprofiili koostamisel keskendutakse vallarahva tervisenäitajate faktiliste andmete, uuringute (tervisekäitumise ja mõjurite) kogumisega ja analüüsiga, mille eesmärgiks on kavandada tervise edendamist (esialgsete andmete põhjal) konkreetsema tegevuskavaga aastani 2016. Rahvastiku tervises toimuvad pidevalt erinevad muutused, erinevatel põhjustel, seetõttu näeme edaspidi vajadust järjepideval tervisekäitumise ja hinnangute kogumisel elanikkonna seas. 1.Terviseprofiili eesmärk ja väärtused Terviseprofiili eesmärk Põlva valla terviseprofiili eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolumõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ning majanduslike tegurite hetkeseis. Neid analüüsides tuua välja peamised tervist mõjutavad tegurid, põhjused ja vajadused (probleemid) ning pakkuda välja võimalikud tegevused põhjuste teadvustamiseks ja vajadused olukorra lahendamiseks. Terviseprofiili koostamisel lähtutud põhimõtetest Põlva valla terviseprofiili kui arengudokumendi koostamisel on lähtutud: Riiklikust strateegist Rahvastiku tervise arengukava ning teiste valdkondade alusdokumentidega. Põlvamaa terviseprofiilist 2010. aastal koostatud põhjalik maakonna andmebaas ja tegevuskava on oluline alusdokument ning koostöö alus. Sotsiaalsest kaasatusest isikute, sotsiaalsete rühmade ja kogukondade aktiivne osalemine oma kodukandi, ühiskonna elu ning keskkonda mõjutavate otsuste tegemisel ja probleemide lahendamisel. Inimõigustest. Võrdsetest võimalustest ja õiglusest. Ühisest vastutusest tervise ees. 4
2. Hetkeolukord Põlva valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks peetud indikaatorite abil. 2.1 Üldandmed Põlva maakond koosneb 14 omavalitsuseüksusest: 13 vallast (Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora, Värska) ja ühest linnast (Põlva linn). Põlva vald on territooriumilt Räpina valla ja Kanepi valla järel 22 863 ha suuruse pindalaga maakonnas kolmas ning rahvaarvult 4120 elanikuga kolmas maakonna kohalike omavalitsuse seas. Põlva vald asub maakonna keskosas piirates Põlva linna rõngasvallana. Põlva vald piirneb põhja suunas Ahja vallaga, kirde suunas Mooste vallaga, ida suunas Räpina, kagu suunas Veriora vallaga, lõuna suunas Laheda vallaga, edela suunas Kanepi vallaga, lääne suunas Kõlleste vallaga, loode suunas Vastse-Kuuste vallaga. Valla kirdetipust edelatippu on 24,51km, põhjast lõunatippu 20,18km ja läänetipust idatippu 17km. Põlva valda läbivad olulisemad infrastruktuurid Põlva valda läbib raudtee Tartu-Orava-Petseri suunas. Rongipeatus reisijate jaoks asub Taevaskoja ja Holvandi külas ja Põlva linnas, kus asub ka lähim kaubajaam. Riigimaanteest (nr 61 ja nr 198) Tallinn-Tartu-Põlva- Koidula suunas kulgeb 24 km Põlva valla territooriumil, läbides vahepeal Põlva linna 1,7km ulatuses, jagades valla territooriumi põhja ja lõuna poolseks osaks. Põlvast Tartu on vahemaa 48km. Olulise mõjuga on riigimaanteed suunaga Põlva-Võru (25km), Põlva-Räpina, Põlva-Mooste (14km), Põlva-Valgjärve, Põlva- Kanepi, mis mõjutavad soodustavalt valla arengut, ettevõtluskeskkonda ja elanikkonna võimalusi. Valla arengule tervikuna on olulise tähtsusega valla poolt hästi hooldatud ja aastaringselt kasutatav vallasisene teedevõrk. Valla territoorium jaguneb 27 külaks. Rahvaarvult on Mammaste, Himmaste ja Rosma suurimad külad, kus ettevõtjad pakuvad vallasiseselt tööd nii kohalikele kui ka naaberomavalitsuste elanikele. Nende külade juhtpositsioon (rahvaarvult) lähiaastatel eeldatavasti säilib. Suuremate külade areng on suuresti kujunenud tänu külades ja Põlva linnas asuvatele ettevõtetele ning suuremate riigimaanteede vahetuslähedusega. See omakorda soodustab maakonna, valla, konkreetselt aga suuremate külade arengut, kuid lisab ka kohustusi sotsiaalelukeskkonna väljaarendamisega (sh ühistranspordi korraldus, tänavavalgustus, ühisvee- ja kanalisatsioon, kultuuriteenuste, vabaaja veetmise võimalused jne). Põlva valla külade elanikud on tööjõuallikaks lisaks vallas asuvatele ettevõtetele, Põlva linnale, naaberomavalitsustele ja samuti ka Tartu ja Võru linnale. Mammaste ja Orajõe külad säilitavad Põlva piirkonna olulisema aktiivse turismi- ja puhketsooni staatuse suuresti Mammaste Tervisespordikeskuse kompleksi näol (sh matka- ja suusarajad). Nii looduslikult soodus asukoht, lähedus Suure- ja Väikse Taevaskodade vaatamisväärsustega ning vahetu lähedus maakonna keskuses asuva Põlva linna ning valda läbivate riigimaanteede võrgustikuga loovad võimaluse sellel valla osal aktiivselt välja arendada ettevõtlus- ja elu- ning rekreatsioonikeskkonda. Valla külaelu on aktiivselt edendamas külade elanike poolt valitud külavanemad järgnevates külades: Taevaskoja, Vanaküla, Holvandi, Rosma, Aarna, Mammaste, Mammaste külaosa - Hatiku, Lutsu, Kähri, Tännassilma, Eoste, Valgesoo ja Himmaste. Eriti aktiivselt on oma külade elukeskkonda arendanud Taevaskoja, Vanaküla-Holvandi ning Mammaste külaosa Hatiku, kus külavanemate eestvedamisel ja küla MTÜde kaasabil on teostatud mitmeid suurinvesteeringuid küla elukeskkonna parendamiseks. Põlva vald on soodustanud külades omaalgatuslikke algatusi (sh eelkõige hariduse ja kultuuriliste ning vabaaja veetmisvõimaluste näol) aga veel rohkem peaks toetama rahvusliku paikkondliku, traditsioonide ja omapäraga tootmise tekkimist ja selle arendamist. Vallas on mitmeid hõredamalt asustatud, aga ka suuresti rikkumata loodusega piirkondi nagu Tilleorg, Ahja jõe ürgorg (sh Suur- ja Väike-Taevaskoda), Orajõe ürgorg, Valgesoo maastikukaitseala jt. 5
RAHVAARV, PINDALA JA ASUSTUSTIHEDUS, 1. JAANUAR 2010 seisuga 2010 Rahvaarv Pindala, km² Asustustihedus, elanikku km² kohta Kogu Eesti 1 340 127 43 432.31 30.9 Põlva maakond 30 889 2 164.77 14.3 Põlva maakonna vallad 24 335 2 159.30 11.3 Põlva vald 3 883 228.63 17.0 Allikas: Statistikaamet Valla keskmine asustustihedus on 17 inimest ruutkilomeetrile ning sellega on vald maakonnas valdadest asustustiheduselt teine omavalitsus aga kogu maakonna asustustiheduse näitajast kõrgem. Tabel 1. Põlva valla rahvaarv aastatel 2000-2010 ja aastate keskmine Allikas: Statistikaamet RAHVASTIK, 1. jaanuar 2010 seisuga aasta elanike arv Põlva vald 2000 4 025 (vanuserühmad 2001 4 015 kokku) 2002 3 973 2003 3 957 2004 3 948 2005 3 947 2006 3 945 2007 3 928 2008 3 897 2009 3 882 Keskmine rahvaarv 2010 3 883 3 945 Allikas: Rahvastikuregister RAHVASTIK, 1. jaanuar 2010 seisuga aasta elanike arv Põlva vald 2000 4 438 (vanuserühmad 2001 4 464 kokku) 2002 4 419 2003 4 406 2004 4 403 2005 4 340 2006 4 300 2007 4 224 2008 4 169 2009 4 122 Keskmine rahvaarv 2010 4 120 4 309 6
Põlva valla elanike arvu on määratletult erinevalt. Erinevused on päris suured võrreldes Statistikaameti poolt edastatavate andmetega ja üle-eestilise Rahvastikuregistri andmetega. Ilmselt kasutab Statistikaamet rahvaloenduse andmeid (sellel olid omad puudujäägid loendamisel) aga vald kasutab reaalselt oma igapäeva toimingutes (sündide, surmade, sissekirjutuste vormistamisel) Rahvastikuregistrit, ning need arvud on kindlasti õigemad. Rahvastiku arv on Põlva vallas vähenenud, aga viimased aastad püsinud võrdlemisi stabiilsena, 1. jaanuari 2010 seisuga 4120 inimest ja Statistikaameti andmetel 3883 inimest. Edaspidi kasutame läbi kogu profiili info analüüsimisel vastavalt võimalustele nii Statistikaameti andmeid, kui ka Rahvastikuregistri andmeid. Vajalike tendentside välja toomisel analüüsis rahavastiku arvu erinevus mõju trendi ei muutnud. 7
Joonis 1. Elussündide arv Põlva vallas RV112: ELUSSÜNDINUD --- Sugu, Haldusüksus või asustusüksuse liik ning Aasta..Põlva vald 2000 2002 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Poisid 33 22 28 29 20 13 16 22 Tüdrukud 15 27 25 25 22 26 26 34 Kokku 48 49 53 54 42 39 42 56 Allikas: Statistikaamet Joonis 2. Sündimuse üldkordaja võrdluses Põlva maakonnaga 16 14 Sündimuse üldkordaja 12 10 8 6 4 2 0 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Põlva vald 11,9 12,3 13,4 10,6 10,8 14,4 Põlvamaa 8,3 9,6 8,9 9,3 9,8 9,9 Joonistelt näeme, et Põlva vallas on sündimus hetkeseisuga tõusmas ja läbi viimase kümne aasta suhteliselt stabiilselt püsinud väikeste tõusude ja langustega. Põlva vallas sündivuse üldkordaja on võrreldes kogu maakonnaga suuremas tõusujoones. 8
Rahvastikupüramiididelt on näha, et Põlva vallas on sama vanuseline koosseis kohati erinev, kui kogu Eestis. Eriliselt head näitajad on vallal rahvastikupüramiidil 20-24 aastaste vanusegrupil, mis on sarnane ka Põlva maakonna ja kogu Eesti näitajatega. Põlva valla rahvastikupüramiid näitab väiksema aga stabiilse arvuga järelpõlve tulekut alates sünnist kuni 19 aastaste vanusegrupini. 25-29 aastaste vanusegrupi suhteliselt suur arv näitab, et noori perekondi, kuhu lapsi võiks sündida, on piisavalt nii vallas, kui ka maakonnas ja kogu Eestis. Laulva revolutsiooni lapsed, kes on jõudnud täiskasvanuikka, alles omandavad haridust ja teevad karjääri ning perekonna loomisega ei kiirusta. Seega võib eeldada, et lähitulevikus sündimus jääb kindlasti vähemalt stabiilsele tasemele püsima aga nihkega. Demograafilise mõjutava väljarände faktorina saab välja tuua, et selles vanuses noored asuvad üldjuhul edasi õppima ning omandades haridust väljaspool Põlva valda suure tõenäosusega võivad luua ka pere uues elu- või töökohas, mida näitab eriti 30-34 aastaste tunduvalt väiksem elanike arv. Positiivne on, et hariduse ning kogemusi omandanud ja/või perekonda loonud paljud inimesed leiavad tee või tulevad tagasi Põlva valda juba alates 35-39 aastaste vanusegrupis. Tööealise elanikkonna vanusegrupp 45-60 aastased on suur ja võrreldes kogu Eesti näitajatega isegi suurem. See näitaja tõestab, et Põlva vallas on hea ja sobiv elukeskkond tööealisele elanikkonnale. Joonis 3. Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) 9
Joonis 4. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Allikas: Statistikaamet Joonis 5. Põlva maakonna rahavastiku vanuseline ja sooline jaotus (püramiid) Allikas: Statistikaamet 10
Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus on Põlva vallas jaguned üsna võrdselt, sest kuni 69 aastaste vanusegrupis on mehi ja naisi suhteliselt võrdne arv. Võrreldes kogu Eesti näitajaga (kus alates juba 50 eluaastast on naisi tunduvalt rohkem) on Põlva valla sooline jaotus paremini tasakaalus. Võib teha ka järelduse, et Põlva vallas elavad mehed kõrgema eani. Sooliselt jaotub kogu valla elanikkond (Statistikaameti 1. jaanuari 2010. aasta seisuga) 1 898 mehe ja 1 985 naise vahel, mis on hea tasakaalu näitaja. Joonis 6. Põlva valla rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 7. Kogu Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus 11
Põlva valla demograafilised näitajad suremus- ja sündivuse näitajate poolest on stabiliseerunud, sest surmajuhtumite arv on olnud suhteliselt stabiilsed ning sündivus suurenenud, kuigi hetkel on iive veel negatiivne. Joonis 8. Surmade arv ja sooline jaotus Põlva vallas SURMADE ARV PÕLVA VALLAS Põlva vald 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Nais e 29 30 30 36 26 29 25 35 26 32 26 30 Joonis 9. Surmade arv ja sooline jaotus Põlva maakonnas 12
Joonis 10. Surmad 1000 elaniku kohta Põlva vallas ja Põlva maakonnas 18 16 14 Suremuskordaja 12 10 8 6 4 2 0 Allikas: Statistikaamet 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Põlva vald 13,3 14,9 12,5 13,6 13,9 13,6 Põlvamaa 15 15,5 15,4 14,7 15,6 13,6 Põlva valla surmade arv on olnud suhteliselt stabiilne aga veidi madalam, kui kogu maakonnas aga 2009. aasta seisuga on seis võrdsustunud ning kahanevas languses. 13
Joonis 11. Standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta Põlva maakonnas 14
Suremus kokkuvõttes on vähenemas nii Põlva maakonnas, kui Põlva vallas. Suremusepõhjuste struktuur on põhimõtteliselt jäänud samaks esikohal on alates 2002. aastast ja ilmselt varemgi südame-veresoonkonna haigused, järgneb südame isheemiatõbi ja kolmandal kohal on meestel pahaloomulised kasvajad ning naistel peaajuveresoonte haigused. Märkimisväärne on neljandal kohal olevate meeste surmajuhtumite arv, mille põhjusteks on võrdselt õnnetusjuhtumid, mürgistused, traumad ning peaajuveresoonte haigused. Võrreldes 2004. aastaga on tõusnud seedeelundite haigused ning sisuliselt ainult meestel on stabiilselt läbi aastate esinemas hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomulised kasvajad (üks põhjustest on suitsetamine). Suremuspõhjusi on analüüsitud ainult maakonna statistiliste andmete põhjal, kuna haldusüksuse järgi pole need andmed välja võetavad Statistikaameti andmebaasist. 2.1.1 Loomulik iive Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv sündide arvu. Loomulik iive on üheks rahvastiku vähenemise põhjuseks, kuid rahvastiku vähenemises on oma osa ka rändel. Eesti puhul tervikuna on märgata iibe kordaja vähenemist, mis näitab, et rahvaarvu vähenemise kiirus on pidurdunud. Põlva vallas on iibekordaja väiksem võrreldes kogu Põlvamaaga. Langustrend on ka Põlva maakonna näitajates märgata alates 2009. aastast. Tabel 2. Põlva maakonna ja kogu Eesti loomulik iive SÜNNID, SURMAD JA LOOMULIK IIVE Loomulik iive Kogu Eesti Põlva maakond Mehed ja naised 2000-5 336-218 2002-5 354-189 2004-3 693-206 2006-2 439-170 2008-647 -180 2009-318 -114 Allikas: Statistikaamet Joonis 12. Iibe kordaja võrdluses Põlva maakonnaga 4 2 0-2 -4-6 -8 2000 2002 2004 2006 2008 2009 Põlva vald 1,4 2,6-0,9 3 3,1-0,8 Põlvamaa -6,7-5,9-6,5-5,4-5,8-3,7 Allikas: Statistikaamet 15
2.1.2 Rahvuslik jaotus Ei saa täpselt välja tuua Põlva valla rahvastiku rahvusliku jaotuse, kuna andmed selle kohta Statistikaametil puuduvad. Põlva maakonna jaotust ei saa kasutada kuna Räpina, Mikitamäe ja Värska kandis elavate muukeelsete osakaal on seal tunduvalt kõrgem, seoses muuhulgas vanausuliste kogukonna olemasoluga. Põlva Vallavalitsuse kantselei arvamusel valla elanikest enamuse moodustavad eestlased, teised rahvused moodustavad ainult ca 1% kogu elanikkonnast. Eestlaste osakaal aastast-aastasse kasvab. 2.1.3 Ränne Ränne - Siseränne - Sisseränne - Väljaränne - elukoha muutus üle haldusüksuse piiri. elukohavahetused Eesti ühest asustusüksusest teise. tegevus, mille käigus isik asub alaliselt elama uude haldusüksusse perioodiks, mis on või eeldatavalt on 12 kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises haldusüksuses. tegevus, mille käigus varem alaliselt ühes haldusüksuses elanud isik lõpetab alalise elamise selles asutusüksuses perioodiks, mis on või eeldatavalt on vähemalt 12 kuud. Rändesaldo - sisse- ja väljarändejuhtude vahe. Tabel 3. Sisse- ja väljaränne Põlva vallas, Põlva maakonnas ja kogu Eestis RÄNNE --- Sugu, Aasta, Näitaja, Rände liik ning Haldusüksus/Asustusüksuse liik M ja N Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Kogu Eesti Põlva mk Põlv a vald Kogu Eesti Põlv a mk Põlva vald Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald 2002 37 605 1 089 172 575 4 0 37 605 1 252 157 2 038 13 3 0-163 15-1 463-9 -3 2004 39 383 858 127 1 097 10 0 39 383 1 174 183 2 927 25 8 0-316 -56-1 830-15 -8 2006 37 365 829 128 2 234 18 1 37 365 972 150 5 527 81 6 0-143 -22-3 293-63 -5 2008 31 563 702 85 3 671 117 8 31 563 811 122 4 406 63 2 0-109 -37-735 54 6 2009 37 284 750 140 3 884 47 5 37 284 896 145 4 658 92 17 0-146 -5-774 -45-12 Allikas: Statistikaamet RVR01 20.10.2010.a seisuga Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald Kogu Eesti Põlva mk Põlva vald Sisserände näitajate võrdlemiseks Põlva vallas on aluseks võetud Põlva maakonna ja kogu Eesti näitajaid. Sisserände suurenemine sai alguse 2000. aastal. Inimesi tuli valda kuni 2003. aastani juurde suuremas mahus, (edaspidi vähemas), kuna noored pered asusid elama maapiirkonda, vanemad kolisid laste või lapsed vanemate juurde, suvemaju hakati kasutama elumajadena, hoogustus individuaalehitus. 2004. aastast alates väljaränne suurenes. Põhjuseks võib tuua lasteaiakohtade vähesus (sõimekohtade puudumine), õpingute jätkamine ning erialase töö puudus. 2009. aasta seisuga on sisse- ja väljaränne stabiliseerumas minimaalse vahega. Põlva maakonna ja Eesti näitajad näitavad suhteliselt sarnast trendi vaata tabel 3. 16
Joonis 13. Demograafiline tööturusurveindeks Põlva vallas ja kogu Eestis DEMOGRAAFILINE TÖÖTURUSURVEINDEKS, 1. JAANUAR- Piirkond/Haldusüksus, Näitaja ning Aasta Kogu Eesti 2000 2002 2004 2006 2008 2009 2010 Demograafiline tööturusurveindeks 1.20 1.14 1.02 0.91 0.84 0.81 0.79 Põlva vald Demograafiline tööturusurveindeks 1.23 1.17 1.03 0.88 0.82 0.81 0.80 17
2.1.4 Tervise käitumine ja haigestumine Esmahaigestumisel nakkushaigustesse - käsitletakse järgmisi momente Põlva maakonna haigestumiste statistika ja Terviseameti andmete põhjal aastatel 2000-2009 (mõned andmed on saadavad kuni 2008. a): uute HIV- nakkuse registreerimine maakonniti aastatel 2000-2009, reg. kokku 4 nakkust (sh 2 nakkust 2009. a). Võrreldes Tartumaaga, kus on registreeritud kokku 262 nakkust ning Tallinnaga, kus on 2647 nakkust registreeritud on Põlva maakond hetkel paremas olukorras. Kogu Eestis kokku on registreeritud 7224 nakkuse juhtumit. HIV-tõve registreerimine maakonniti 2000-2009, pole ühtegi registreeritud. Põlva maakonna seis on koos Võrumaa, Viljandimaa, Läänemaa ja Järvamaaga üldiselt hea (registreeritud pole sellel perioodil ühtegi) aga suuremate naabermaakondade probleeme ei saa jätta märkamata. 4 nakkuse registreerimist HIV ja 14 registreeritud narkokuritegu vallas annab märku tervisedenduse olulisusest ning aktiivsema tervislike eluviiside propageerimise vajalikkusest elanikkonna seas. Sugulisel teel levivate haigusjuhtude arv (klamüüdia, süüfilis, gonnoröa) Põlvamaal 2000-2008, kõige enam on registreeritud nende seast klamüüdia haigusjuhtusid, kokku 211 (sh 2008. a registreeritud 45 haigusjuhtumit). Nendest kõige vähem on haigusjuhtumeid süüfilisse, kokku 16 ja kõik 2002. aastal. Gonnoröa haigusjuhtumeid esineb iga aasta, sh 2008. aastal 5. Tuberkuloosi haigestumine Põlvamaal 2000-2008, iga aasta on registreeritud haigestumisjuhte. Tabel 4. Esmahaigestumine nakkushaigustesse Põlvamaal haiguste ja aastate lõikes 2000 2002 2004 2006 2008 HIV-nakkuse registreerimine 0 1 1 1 0 HIV-tõve registreerimine 0 0 0 0 0 Süüfilis pole täpselt 16 0 0 0 teada Gonnoröa pole teada 10 12 2 5 Klamüüdia pole teada 42 63 61 45 Puukborrelioos pole teada 2 2 6 22 Puukentsefaliit pole teada 2 1 1 5 Tuberkuloos 22 14 8 11 5 Allikas: Tervishoiuasutuste aastaaruanded Tabel 5. Haigestumus puukborrelioosi ja puukentsefaliiti Eestis aastatel 2005-2009 Haigus 2005 2006 2007 2008 2009 Puukborrelioosi 281 482 721 1423 andmeid pole veel Puukentsefaliit 164 171 140 90 179 Allikas: Terviseamet 2009. aasta seisuga on Terviseameti aastaaruande andmetel kõige suurem puukentsefaliidi haigestumus Pärnumaal ja Saaremal, järgnevad kohe Hiiumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa ning haigestumise ohupiirkonnad on veel Harjumaa ja Ida-Virumaa. Puukentsefaliiti haigestunud inimesed on saanud viimastel aastatel puugi hammustused just linnalises piirkonnas mitte otseselt metsas. Puukborrelioosi haigestumise arv iga aastaga suureneb ning ohupiirkonnaks on kogu Eesti (juhtumeid on registreeritud kõigis maakondades). 2008. aasta seisuga oli registreeritud kõige suurem haigestumuste arv Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal. Oluline on tõsta elanikkonna teadlikkust nakatumise võimalusest, haiguste olemusest ning vaktsineerimise vajalikkusest, sest nakatumised on toimunud nii metsas, kodu hoovis kui ka mänguväljakutel ja linna parkides. 18
2.2 Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused Alljärgnevas peatükis kirjeldatakse valla elanike situatsiooni tööturul, nende majanduslikku toimetulekut ja kaasatust kogukonna ellu. Toimetulekutoetus on riigi abi isikule või perekonnale igapäevaeluga (füüsiliselt või psühhosotsiaalselt) toime tulemiseks. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2.2.1 Tööturu situatsioon Keskmine maksumaksjate arv Põlva vallas on toodud alljärgneval joonisel ja kuude lõikes aastatel 2006-2009 ka arvandmete tabelis. 2.2.1.1 Maksumaksjad ja miinimumpalga saajad Maksumaksjad - Põlva vallas elavad inimesed, kes tasuvad üksikisiku tulumaksu. Indikaator näitab survet maksumaksjale sotsiaalvaldkonna ülal hoidmiseks. Miinimumpalga saaja- on potentsiaalses vaesusriskis elavate inimeste grupp. Näitaja võimaldab kavandada teenuste ja toetuste võrku. Joonis 14. Maksumaksjate arv Põlva vallas 2006-2009 2006 2007 2008 2009 1 800 1 750 1 700 1 650 1 600 1 550 1 500 1 450 1 400 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Allikas: Maksu- ja Tolliamet (MTA) 19
Tabel 6. Maksumaksjate arv Põlva vallas 2006-2009 kuude lõikes Aasta/ kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskmine 2006 1 536 1610 1587 1608 1667 1692 1603 1702 1697 1693 1695 1736 1 652,17 2007 1684 1730 1710 1719 1741 1749 1666 1745 1721 1713 1731 1751 1721,67 2008 1671 1719 1709 1732 1774 1762 1710 1769 1763 1763 1756 1768 1741,33 2009 1643 1676 1666 1659 1683 1657 1602 1590 1610 1617 1607 1613 1635,25 Allikas: MTA Tabelitest selgub, et alates 2006. aastast maksumaksjate arv kasvas. 2007. aasta maksumaksjate keskmine arvu tõus oli 69,5 maksumaksjat aastas. Aastatel 2007 ja 2008 oli maksumaksjate keskmine arv stabiilne. Hüppeline langus on toimunud maksumaksjate hulgas 2009. aastal kui arv langes 1741,33 lt 1635,25 ni. 2009. aastal vähenenud maksumaksjate arv ning miinimumpalga saajate suurenenud arv on tingitud eelkõige koondamistest, töölepinguta tööjõu kasutamisest ning osalise koormusega või ajutise tööjõu kasutamisest. Tabel 7. Maksumaksjate arv Eestis 2006-2009 kuude lõikes Aasta/ kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskm 2006 566957 580726 585206 589358 594149 600041 581623 585512 596197 599907 604339 612081 591341 2007 595607 603375 608999 611414 613342 619468 604917 601619 610629 612556 618627 624333 610407 2008 607324 616516 616944 619928 621023 623432 608801 601619 610629 612556 608693 609115 613048 2009 584894 583287 581594 579577 576960 575444 558628 549941 563820 567393 564144 566237 570993 Allikas: MTA Põlva valla maksumaksjate osakaal tööealistest elanikkonnast on vähenenud kogu Eestiga võrreldes suhteliselt võrdselt. Sellest saab järeldada, et Põlva vallas aga samuti ka kogu Eestis on hõivatus tööga väiksem ja seega sotsiaalsete tagatiste vajadus suurem. 20
Miinimumpalga saajaid oli valla maksumaksjatest Maksu- ja Tolliameti andmetel järgmiselt: 2006. a 356 ehk 21,55% maksumaksjatest 2007. a 380 ehk 22% maksumaksjatest 2008. a 312 ehk 17,92% maksumaksjatest 2009. a 376 ehk 23% maksumaksjatest Joonis 15. Üksikisikutulumaksu maksjad ja miinimumpalga saajad Põlva vallas 2006-2009 2000 1800 1600 1400 1200 Arv 1000 800 600 400 200 0 2006 2007 2008 2009 Maksumaksjad 1652 1722 1741 1635 Miinimumpalga saajad 356 380 312 376 Aasta 2006 2007 2008 2009 Maksumaksjad Arv 1652 1722 1741 1635 Miinimumpalga saajad Arv 356 380 312 376 Allikas: Maksu- ja Tolliamet 21
Joonis 16. Keskmine brutotulu inimese kohta Põlva vallas ja kogu Eestis 14 000 kr 12 000 kr 10 000 kr 8 000 kr 6 000 kr 4 000 kr 2 000 kr 0 kr 2006 2007 2008 2009 Põlva vald 7 882 kr 9 313 kr 11 106 kr 10 388 kr EESTI 8 073 kr 9 407 kr 11 336 kr 12 912 kr Allikas: MTA Keskmine brutotulu inimese kohta on läbi aastate olnud Põlva vallas natuke madalam, kui kogu Eesti näitaja. 2007-2008. aastal tõusid Põlva valla brutotulu näitajad võrreldes Eesti keskmise näitajaga sisuliselt samale tasemele. Suurim erinevus tuleb 2009. aastal, kus valla keskmine brutotulu ühe inimese kohta langes 10 388 kroonini, aga kogu Eestis vastav näitaja tõusis 12 912 kroonini. Tabel 8. Keskmine brutotulu maksumaksja kohta Põlva vallas 2006-2009 Aasta/ kuu 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Keskm 2006 6723 7025 7183 7568 7572 9030 8290 7513 7577 7959 8190 9720 7882 2007 7992 8316 8261 8936 9256 10721 9532 8858 8897 9547 10051 11312 9313 2008 9344 10379 10256 10429 13001 12471 11739 10650 10009 10907 11376 12564 11106 2009 10517 10081 10208 10555 10327 11685 10825 9528 9878 10112 9947 10963 10388 Allikas: MTA 22
2.2.2 Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted Majanduslikult aktiivsete üksuste/ettevõtete all peetakse silmas äriühingute, füüsilisest isikust ettevõtja, asutuste ja mittetulundusühingute kogumit, mida Statistikaamet kasutab majandusstatistika üldkogumina. Statistiline profiil tugineb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, maksukohustuslaste registri ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri andmetel. Tabel 9. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted töötajate arvu järgi Põlva vallas 2004-2009 STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED- Haldusüksus, Aasta ning Töötajate arv Põlva vald Kokku Vähem kui 10 10-49 50-249 250 ja enam 2004 143 128 13 2 0 2005 150 138 10 2 0 2006 162 149 11 2 0 2007 172 160 10 2 0 2008 172 159 11 2 0 2009 174 164 8 2 0 Märkus: Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad, v.a ainult maksukohustuslaste registris registreeritud ja sellest 2009.a. jooksul äriregistrisse ümberregistreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi. Allikas: Statistikaamet Majanduslikult aktiivsete ettevõtete ja üksuste arv Põlva vallas järjest tõusnud ning 2007-2009. aastal stabiilne, mis tõestab, et ettevõtete likvideerimisi on olnud vähe ning uusi on juurde tulnud. Kogu Põlvamaal on ettevõte arv stabiilselt suurenenud (osaliselt on põhjuseks ka ümberregistreerimine). Äriregistri andmetel on Põlva vallas ettevõtjateks registreerunud kokku 10.09.2010 seisuga 298 ettevõtet ja Statistikaameti andmetel on nendest aktiivseid ettevõtteid 2009. aasta seisuga 174. Tabel 10. Majanduslikult aktiivsed üksused/ettevõtted töötajate arvu järgi Põlvamaal STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED- Maakond, Aasta ning Töötajate arv Kokku 250 ja enam 50-249 10-49 Vähem kui 10 Põlva maakond 2002 1 115 1 23 85 1 006 2004 1 075 1 20 80 974 2006 1 200 1 19 88 1 092 2008 1 251 1 17 87 1 146 2009 1 333 2 16 79 1 236 Allikas: Statistikaamet 23
Tabel 11. Registreeritud Põlva valla ettevõtjad ja mittetulundusühingud Osaühingud FIE-d Jrk Külad Aktsiaseltsid Mittetulundusühing Usaldusühing 1. Aarna küla 3 8 6 1 2. Adiste küla 1 4 3. Andre küla 1 5 4. Eoste küla 2 8 5. Himmaste küla 19 13 11 6. Holvandi küla 1 4 2 7. Kiuma küla 3 5 2 8. Kähri küla 2 1 1 9. Lutsu küla 2 3 1 10. Mammaste küla 3 42 14 13 11. Meemaste küla 2 1 12. Metste küla 10 5 13. Miiaste küla 1 1 14. Nooritsmetsa küla 1 1 15. Orajõe küla 2 8 1 16. Partsi küla 5 2 17. Peri küla 1 7 7 7 18. Puskaru küla 2 3 19. Puuri küla 3 7 4 1 20. Rosma küla 25 15 4 21. Soesaare küla 3 6 22. Taevaskoja küla 1 5 4 4 23. Tromsi küla 3 2 1 1 24. Tännassilma küla 8 9 3 25. Uibojärve küla 26. Valgesoo küla 2 27. Vanaküla 2 1 KOKKU 5 154 139 63 2 1 Allikas: Äriregister, info seisuga 10.09.2010 Täisühing Tabelis 11. on välja toodud kõik ainult Äriregistris registreeritud ettevõtted (kokku 298, sh aktsiaseltsid, osaühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad) ja mittetulundusühingud (kokku 66) sõltumata nende majanduslikust aktiivsusest. Vaatamata Põlva maakonna väiksusele tegutsevad siinsed ettevõtjad väga paljudel aladel. Põlvamaa ettevõtjad tegutsevad nii põllumajanduse, metsa- ja puidutöötlemise, turismi, trükitööstuse, teeninduse, ehituse, kaubanduse kui ka toiduainetetööstuse alal. Statistika järgi tegutsevad enamus Põlva maakonna ja sh Põlva valla ettevõtetest valdkondades: põllumajandustootmine (loomad, linnud), metsa- ja puidutöötlemine, metallitöötlemine, transport/logistika, auto-kaubaveod jt. Põlva valda registreeritud suurimateks ettevõtjateks töötajate arvu poolest on Peri Põllumajanduslik Osaühing, Põlva Agro OÜ; OÜ Zeigeri Veod, Miiaste Põllumajanduslik Osaühing jt. 24
2.2.3 Töötus Töötus on üks olulisematest terviseriskidest. Omavalitsusel on võimalus planeerida ja käivitada projekte ning erinevaid meetmeid töötusega kaasnevate sotsiaalsete- ja terviseriskide maandamiseks. Joonis 17. Aastakeskmine registreeritud töötute arv Põlva vallas Allikas: Töötukassa Registreeritud töötu on inimene, kes ei tööta, on arvele võetud töötukassas ja otsib tööd ning on valmis kohe tööle asuma. Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Põlva vallas oli 2005. aastal 125 registreeritud töötut, 2006.a 61, 2007.a 77, 2008.a 127, 2009.a 244 ja 2010. aasta III kvartali lõpuks oli töötukassas registreeritud 196 töötut (Töötukassa andmetel). Seoses majanduslangusega on töötuse määr hakanud kiiresti kasvama ja 2009. aasta lõpuks oli keskmine töötuse määr vallas tõusnud rekordiliselt kõrgele. Jooniselt 18 selgub, et Põlva valla töötuse määr on tööealisest elanikkonnast oluliselt kõrgem võrreldes Eestiga. Joonis 18. Töötuse määr tööealisest elanikkonnast võrdluses Põlva maakonna ja kogu Eestiga Allikas: Statistikaameti Põlva vald liitus töötuse vähendamise eesmärgil 2005. aasta algul MTÜ Partnerlus projektiga Töö tugi Kagu- Eestis- tööhõive probleemide lahendamine ja ennetamine kohalikul tasandil tugiisikute võrgustiku kaudu. 2006. aasta septembris osaleti jätkuprojektis Töö tugi Kagu-Eestis 2 Tööklubidest töötubadeni 2007. Põlva valla enda eestvedamisel ja ESF toel on läbiviidud kahe aastane projekt Kõik tööle eesmärgiks oli Põlva valla pikaajaliste töötute integreerimine ühiskonda ja tööturule läbi konkreetsete rehabilitatsiooniteenuste osutamise. Vastavalt võimalustele jätkatakse töötute nõustamist ja koolitamist. 25
2.2.4 Sotsiaalne kaitse Eesti Haigekassa andmebaasist ja Rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal oli Põlva vallas elavatest isikutest ravikindlustusega kaetud ca 95% inimestest. Ravikindlustatute osakaal Põlva vallas on ligilähedane kogu Eesti sama näitajaga. Valdavalt kuuluvad Põlva valla elanikud Põlva linnas Perearstikeskuses tegutsevate perearstide nimistusse koos Põlva linna elanikega. Perearste on seitse ja nende nimistus on valla elanikke järgmiselt: Ljubov Kurusk 357, Taimi Laur 396, Anu Mõtsar 805, Hepp Nigol 418, Kersti Pelisaar 595, Mare Torn 1011 ja Karin Ulst 200. Kokku 3 782. Põlva valla elanikud, kes töötavad väljaspool Põlva maakonda, on end registreerinud teiste piirkondade perearstide nimistusse (2009.a 89 inimest ja 30.09.2010 seisuga 113 inimest). Teiste piirkonna perearstide nimistusse registreerimine näitab tõusu, kuna maakonnas leida sobivat töökohta või perearsti on raske (kohalikud perearstide nimistud on täis). Tabel 12. Ravikindlustusega kaetud isikud 2009-2010 2009 30.09.2010 seisuga Ravikindlustatud Põlva vallas 3922 3895 Allikas: Eesti Haigekassa Kuigi töötuse määr on vallas kõrge, omavad paljud ravikindlustust läbi hooldajaksolemise või Töötukassa arvel olles. Samas võib töötute suurt arvu analüüsides pidada tõenäoliseks ravikindlustust mitte omavate inimeste osakaalu tõusu pärast seda, kui Töötukassas arvel olemise aeg läbi saab. Joonis 19: Ravikindlustusega kaetute osakaal Põlva vallas ja kogus Eestis Allikas: Rahvatikuregister, Eesti Haigekassa ja Statistikaamet Riikliku statistikat puudega inimeste kohta kohalike omavalitsuste lõikes ei peeta. Põlva valla sotsiaaltöötajate andmetel oli Põlva vallas 2009. aastaks hinnatud 551 puudega täiskasvanud isikut, nendest tööealisi 65 ja pensionäre 486. Sotsiaaltöötajatele teadaolevalt on vallas 24 puudega last. Seega puudega inimeste osakaal valla elanikest 13,88%. Statistikaameti andmetel oli 2009. aastal puudega inimesi vabariigis 118367 ehk 8,8% elanike koguarvust. Põlva maakonna samad näitajad olid 6942 ehk 22,4%. 26
Vallavalitsus maksab vähekindlustatud puuetega inimestele ja peredele toetusi ning võimaldab transporditeenust, kompenseerib abivahendite ostmisel omaosalust. Puuetega lastele on võimaldatud tugiteenuseid ja abiõpetajat. Puuetega laste vanematele on korraldatud infopäevi, kus käsitleti erinevaid huvipakkuvaid teemasid. Hooldajatele makstakse hooldajatoetust. Hooldajaid on määratud 136 inimesele (seisuga 30.09.2010). Hooldajatoetuste summad on diferentseeritud sõltuvalt hooldatava hooldusvajadusest ja makstava hooldajatoetuse suurus on vahemikus 400-1000 krooni. Mittetöötavate hooldajate eest maksab Põlva Vallavalitsus sotsiaalkindlustusmaksu, mis on 1436 krooni kuus sõltumata hooldajatoetuseks makstava summa suurusest. Isikud, kes igapäevaeluga toime ei tule ning kellel puuduvad omaksed või omaksed ei suuda erinevatel põhjustel tagada hooldust kodus, paigutatakse valla osalusega hooldekodusse. Põlva vallal on oma hooldekodu. Hetkel (1.oktoobri 2010 seisuga) on hooldekodus 35 klienti, neist 19 on oma vallast ja hoolekandeteenust osutatakse 16 inimesele teistest omavalitsustest. Lisaks viibib teistes hoolekandeasutustes 9 valla elanikku. Eestkoste on seatud (1.oktoobri 2010 seisuga) 9 inimesele, kellest 6 on täiskasvanud ja lapsi 3. Lisaks on hooldusperes hooldusel üks laps ja asenduskodu teenusel seitse last. 2.2.5 Toimetulek Joonis 20. Toimetulekutoetuse maksmine elaniku kohta võrdluses kogu Eesti keskmisega Allikas: Statistikaamet Majanduskasvu ajal langes toimetulekutoetuse saajate arv. Hetkel on toimetuleku taotlejate arv kasvanud ja see suureneb 2010. aasta teisel poolel oluliselt, kui töötutel töötuskindlustus hüvitise saamine lõpeb. Toimetulekutoetuse maksmise piirmäär on tegelikuks toimetulekuks ebapiisav, mistõttu vald maksab kodanike avalduste alusel mitmeid lisatoetusi, näiteks: peredele kooliminekuks riiete ostmise toetust, koolitoidu toetust, ühekordset abi, transporditoetust, prillide toetust ja teisi ühekordseid toetusi. 27
Joonis 21. Sotsiaaltoetuste maksmine ühe elaniku kohta Põlva vallas 2005-2009 Allikas: Põlva Vallavalitsuse sotsiaalosakond Põlva vallas makstavad sotsiaaltoetused jagunevad kaheks: sissetulekust sõltumatud sotsiaaltoetused (sünnitoetus, matusetoetus, toetus esimesse klassi astujale, kutsekooli toetus, ravikindlustuseta isikute toetus, jõulutoetus ja muud) ja sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused (õppetoetus, toetus koolitarvete ja lasteriiete ostmiseks, toetus prillide ostmiseks, invaabivahendite toetus, toetus kütte muretsemiseks ja muud). Sotsiaalteenuste osutamiseks ja toetuste määramiseks on vallas vastu võetud sotsiaaltoetuste maksmise kord, mida vastavalt eelarve võimalustele iga aasta üle vaadatakse. Lisaks toetustele osutatakse vallas järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine- isikutele vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Eluasemeteenused- vallal on 3 sotsiaalkorterit ja 11 sotsiaaleluruumi, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole võimelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisesse elukohta tagasi asenduskodust, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutuses, kui endisesse eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puuetega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalabi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada; teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Isikliku abistaja teenus- teenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel Põlva vallas elukoha aadressi omavatele sügava ja raske liikumis- või nägemispuudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi igapäevastes toimingutes, mida ei ole võimalik väljaspool kodu sooritada. Puudega isik otsib endale ise sobiva inimese abistajaks ja ta peab olema võimeline juhendama ning koordineerima abistaja tööd. Tugiisiku teenus- teenust osutatakse Põlva vallas elukoha aadressi omavatele puudega isikutele, kes vajavad kõrvalist abi oma toimetulekuvõime tõstmiseks ja igapäevase eluga toimetulekuks ning suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga. Teenuse eesmärgiks on puudega inimese ühiskonda integreerimine. Põlva vald on viimastel aastatel korraldanud iga aasta puudega lapse vanematele ja lastele õppe- ja puhkepäevi, et lapsevanemad saaksid kohtuda üksteisega ning vald saaks infot vahetada. Transportteenus- kõigil abivajajatel on võimalik eelneval kokkuleppel kasutada valla transporti. Hooldamine hoolekandeasutustes- Põlva vald omab hooldekodu, kus pakutakse teenust nii oma valla elanikele kui ka teiste omavalitsuste elanikele (vabade kohtade olemasolul) ning hoolekodus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Lisaks ostab vald teenust ka 8 omavalitsuse hoolekandeasutustest (9 abivajajat). Tavaliselt oleme leidnud igale hooldust vajavale inimesele sobiva hooldusasutuse. 28
Vanemliku hoolitsuseta laste hooldusteenus- asendushooldusele suunatakse vanemliku hoolitsuseta laps, kui vanemad on surnud, teadmata kadunuks tunnistatud, kui vanemad on piiratud teovõimega, kui vanematelt on ära võetud vanemlikud õigused või kui vanemad viibivad kinnipidamiskohas. Asenduskodu teenust ostab vald hetkeseisuga Tilsi Lastekodust ja Elva Väikelastekodust. Põlva valla riskilastele (alates 7 eluaastast) suunatud nädalane suveprojekt Põlva valla riskirühma kuuluvate laste õppe-ja puhkepäevad 2008. a Haanjas ja 2009. aastal Saarjärvel, kus kokku osales 30 last. Vastavalt eelarve võimalustele püütakse suveprojekti jätkata igal aastal. 2.2.6 Kaasatus kogukonna tegevustesse Põlva vallas on kodanikele mitmesuguseid motiveerimise vahendeid valla elu edendamisel ja kaasa löömiseks. Suurimaks tunnustuseks on valla aukodaniku ja aasta tegija tiitli välja andmine alates 2004. aastast. Valla aukodaniku nimetus antakse vallapoolse erilise austusavaldusena üksikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on pikema perioodi vältel silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja kes on mõjutanud oluliselt Põlva valla arengut. Valla aasta tegija nimetus antakse üksikisikule või ettevõttele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud oluliselt Põlva valla arengut. Nimetatud tunnustustega kaasneb rahaline preemia. Lisaks aunimetustele tunnustatakse ka aasta lõpus iga aasta valla heaks aasta jooksul tehtud tegevustega silma paistnud kodanikke. Lisaks eeltoodud autasudele premeeritakse igal aastal valla Kodukaunistajate Ühenduse poolt kauneid ja korrastatud koduümbrusi ning korrektse ümbrusega ettevõtteid. Parimad on esitatud Vabariigi Presidendi poolt väljaantava auhinna Kodu kauniks nominentideks. Alates 2006. aastast toimub vallavanema vastuvõtt parimatele õpilastele, kes on lõpetanud klassi kiituskirjaga. Tunnustatakse kõiki Põlva valla koolis edukaid lõpetajaid sõltumata sellest kus on tema elukoht ja alates 2008. a. lisaks ka Põlva linna koolides kiituskirjaga lõpetanud Põlva valla lapsed. Samuti kajastatakse kõikide tublide kodanike tegusid Põlva valla ajalehes. Viimase kümnekonna aasta jooksul on tekkinud mitmeid seltse ja mittetulundusühinguid, kuhu kuuluvad kohalikud inimesed, kes aitavad kaasa küla seltsielu elavdamisele ja koostegevusele, kogukonna ajaloo jäädvustamisele ja kultuuripärandi hoidmisele, heakorratööde tegemisele jne. Külavanemad, seltsid ja MTÜ-d korraldavad kohalikke kultuuri- ja spordisündmusi, talguid, näituseid ning otsivad võimalusi külaelu edasiseks arenguks. Kirjutavad projekte investeeringute ja mitmesuguste ühistegevuste kaasfinantseerimiseks. Põlva vallas on 2010. a seisuga 8 seltsingut (vormistatud aga Äriregistris registreerimata seltsing): Seltsing Vesipapp Taevaskojas, põhiline tegevus käsitöö ja küla ühisüritused MANN-i seltsing Miiastes, põhitegevus käsitöö Seltsing Nobedad näpud Himmastes, põhitegevus käsitöö Seltsing Virmalise Vanakülas, käsitöö ja küla ühisüritused Seltsing Salimah Rosmal, tantsuharrastus Seltsing Rosma käsitöötegijad, käsitöö Seltsing Taevaskojalased, terviseliikumine, ühisüritused Seltsing Peri kooli vilistlased, kohaliku külaelu ja hariduselu uurimine ning arhiveerimine, ühistegevuste/ürituste läbiviimine jm Põlva vallas on 2010. a. seisuga Äriregistri andmetel registreeritud 63 MTÜ-d (sh põhilised tegevusalad on haridus, kultuuri, korteriühistud, külaelu, sport, maamajandus ja jahivaldkond ning kirikukogudused ja noorteühendused jt) Vallas sündinud lastele toimub alates 1997. aastast peresündmus Väike laps on rõõmuks perele ühe aastaseks saanud lastele ja lastevanematele. Igal aastal korraldatakse ühine õppepäev kõikidele allasutuste pedagoogidele ja töötajatele. Põlva vald on toetanud MTÜ-de tegevust projektide omafinantseeringu katmisel. Eraldatakse tegevustoetust tegutsevatele seltsingutele ja MTÜ-dele. 29
Põlva valla eelarves on kultuuriühingutele tegevustoetus 80 000 krooni aastas ja nende rahade eraldamiseks on kinnitatud kord Põlva valla eelarvest kultuuriühingutele tegevustoetuse andmise kord. Olemas on ka Põlva valla eelarvest kultuuri-, spordi- ja noorsootööalastele projektidele toetuse andmise kord summas 180 000 krooni aastas. Toetuse andmise eesmärgiks on omaalgatuse toetamise kaudu arendada kultuuri-, spordi- ja noorsootööalaste sündmuste korraldamist Põlva vallas ning valla esindamine väljaspool Põlva valda. Põlva vallas on 27 küla. Põlva valla külavanema statuudi alusel on (1.oktoobri 2010 seisuga) valitud 13 külavanemat. Põlva valla eelarve toetusel on külavanematele külade elukeskkonna parandamiseks ning investeeringuteks loodud Külade arengutoetuse andmise kord, mille alusel eraldatakse külaprojektide kaasfinantseerimiseks kokku 100 000 krooni aastas. Tabel 13. Põlva valla raamatukogude lugejad, laenutused ja külastused Peri Raamatukogu Kiuma Raamatukogu Vanaküla Raamatukogu Taevaskoja Raamatukogu Himmaste Vallaraamatukogu Lugejaid 269 160 162 199 459 sh lapsi 69 33 33 37 118 Laenutusi 5637 3612 6026 5912 22 186 sh lapsi 1067 404 1398 456 4704 Külastusi 7400 1227 2467 2203 15 276 sh lapsi 3882 177 1201 352 7046 Põlva vallas on 5 raamatukogu. Raamatukogu/külakeskused on kujunenud lisaks raamatulaenutuse teenuse osutamisele küla inimestele kokkusaamise ja ühistegevuse asukohtadeks. Raamatukogu juhid aitavad kohalikel MTÜdel ja seltsingutel paikkonna kultuuri ja külaelu elavdada. Põlva linnas asuv Põlva kultuuri- ja huvikeskus pakub kogu Põlva piirkonnale erinevaid kultuuriüritusi. 2.3 Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng Põlva valla arengukava aastani 2015 on kinnitatud üheks prioriteediks noortele kvaliteetse hariduse kindlustamine. Põlva vallas on kaks munitsipaalkooli ja üks erakool: Himmaste Algkool 2010/11 õppeaasta seisuga õpib algkoolis 18 last (õpetajaid 5). Himmaste Algkooli õppehoone on koolimajaks ehitatud juba 1885. aastal. Kool on Jakob Hurda asutatud kooli järglane. Mammaste Lasteaed Algkool 2010/11 õppeaasta seisuga on Mammaste lasteaias 7 rühma 150 lapsega (õpetajaid 22). Mammaste algkoolis koolis õpib 135 last (õpetajaid 18). Mammaste lasteaedalgkool rakendab Hea Alguse programmi metoodikat nii lasteaias kui algkoolis. Lasteaed-algkoolis alustab laps oma haridusteed alguses lasteaias, seejärel 4-klassilises põhikoolis. Lasteaed-algkool on hea algus inimese haridusteele ja kogu elu kestvale õppimisele. Johannese Kool Rosmal (erakool lasteaed-põhikool) 2010/11 õppeaasta seisuga õpib põhikoolis 48 last ja lasteaias on 26 last. Lasteaed-põhikooli missioon on pakkuda alternatiivharidust Kagu-Eesti piirkonnas. Kooli ja lasteaia põhiülesanne on keskkonna loomine vaba inimese kasvamiseks waldorfpedagoogika tutvustamise ja rakendamise läbi. Põlva linna territooriumil pakutakse lastehoiuteenust alates lapse 1,5 eluaastast. Põlva vald kasutab lapsehoiuteenust lasteaiakohtade vähesuse tõttu. 30
Joonis 22. Põlva valla haridusasutustes õppivate laste arv 2005-2009 180 160 140 120 arv 100 80 60 40 20 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Lasteaed 131 134 136 127 146 150 Mammaste algkool 167 154 142 125 138 135 Himmaste algkool 33 35 29 20 17 18 Lisaks valla koolidele käivad paljud Põlva valla lapsed ka Põlva linna munitsipaalkoolides. Samas käivad ka Põlva linna lapsed Põlva valla algkoolides. Jooniselt on näha, et valla lasteaedades ja algkoolides käivate teiste omavalitsuste laste osakaal on väike. Põlva vallal ei ole põhikooli ega gümnaasiumi, sest vahetusläheduses (Põlva linnas) asuvad Põlva Keskkool ja Põlva Gümnaasium. Tabel 14. Põlva valla lapsed teistes koolides 2010/2011 õppeaastal KOOL Õpilaste arv Protsent Põlva linnas 340 mis on 83% mujal õppivatest lastest Põlva Ühisgümnaasiumis 224 mis on 55% mujal õppivatest lastest Põlva Keskkoolis 110 mis on 27% mujal õppivatest lastest Põlva Roosi koolis (erivajadustega 6 mis on 1% mujal õppivatest lastest laste kool) Mujal üle-eesti koolides 69 mis on 17% mujal õppivatest lastest Kokku 409 õpilast Tabel 15. Mujalt käivate õpilaste osakaal Põlva valla munitsipaalharidusasutustes 2010/2011 Himmaste Algkool 2 last 11% Põlva linnast Mammaste Lasteaed Algkool 44 last 33% Põlva linnast ja mujalt 1,5% Kokku 46 last Koolikohustuse täitmisega on aastas probleeme olnud keskmiselt 10 lapsega. Reeglina on need põhikooli lõpuastmes käivad lapsed. Probleemide lahendamiseks on leitud erinevad lahendused. 31
2.3.1 Noorte süüteod Põlva vallas aastatel 2007-2009 Avaliku korra rikkumiste arv aastas näitab noorte poolt toime pandud rikkumisi, mis võimaldab hinnata vallal riskinoorte osakaalu ja sekkumisi (sh planeerida toimivaid ennetustegevusi). Kajastatud on alaealiste komisjoni andmeid, kes arutab alaealiste poolt toime pandud õiguserikkumisi ning rakendab mõjutusvahendeid või taotleb Kohtult luba nende kohaldamiseks, samuti koordineerib maakonnas alaealistega tehtavat kuriteoennetust. Alaealiste komisjoni jõudnud õpilaste kohta on toodud järgmised andmed: 01.01.2010 arvel 33 alaealist, neist on komisjonis käinud: 1 korra - 24 alaealist; 2 korda - 3 alaealist; 3 korda 2 alaealist ja 4-8 korda 1 alaealine. Alaealitse komisjonis on arutatud alaealiste õigusrikkumisi alljärgnevalt: 2007. a 11 alaealise õigusrikkumisi 2008. a 10 alaealise õigusrikkumisi 2009. a 16 alaealise õigusrikkumisi 01.10.2010. a. seisuga 8 alaealise õigusrikkumisi. Põlva vallas oli alaealiste arvust (7-17. a kaasa arvatud, so, kuni 18 a. saamiseni) komisjonis arvel: 2008. a - 5,7% alaealisi 2009. a - 6,0% alaealisi Allikas: Põlva Maavalitsuse alaealiste komisjon Üldjuhul on noorte süüteod esmajuhud, korduvjuhtude osakaal on väike. Peamiselt pannakse süütegusid toime 12-16 aasta vanuses. Nooremate süütegude toimepanijate osakaal on väike ja 18-19 aasta vanuses pole süütegusid toime pandud. Alaealiste komisjonis on käinud lapsed eelkõige suitsetamise ja alkoholi tarbimise tõttu. Mõnel korral on olnud tegemist ka vargustega, koolikohustuse mittetäitmisega, liikluseeskirjade rikkumisega, koolikiusamisega. Karistuseks on piisanud hoiatustest, mõnel juhul on määratud karistuseks ühiskondlikult kasulik töö ja suunamine nõustamisele. 2.3.2 Riigi ja valla poolsed soodustused Koolilõuna Kõigile põhikooli lastele on koolilõuna tasuta. Johannese Koolis Rosmal ja Mammaste lasteaias algkoolis valmistatakse toitu kohapeal ning küsitluse põhjal on lapsed ja lapsevanemad toidu kvaliteediga rahul. Himmaste koolilastele valmistatakse koolilõuna Mammaste lasteaed algkooli köögis. Lasteaias maksab toidupäev 16 krooni (2010. aasta seisuga). Teistele kohalikele omavalitsustele maksab Põlva vald toiduraha 6 krooni lapse kohta. Kõik Põlva valla territooriumil asuvad kolm kooli osalevad tasuta piima ja puuvilja programmis. Ujumine Mammaste lasteaia vanema rühma lapsed ja Mammaste kooli ja Himmaste kooli kõik lapsed saavad valla toetusel igal aastal ujumisõpetust Põlva Spordikeskuses. Mammaste Lasteaia Algkooli, Himmaste algkooli ja Johannese Kooli Rosmal II klassi lapsed osalevad riigi poolt tasuta ujumisõpetuse programmis. Tugisüsteemid Lastel, kes sõidavad koju koolibussiga, on võimalik jääda pikapäevarühma, kus nad saavad õppida ja osaleda huviringide töös. Mammaste lasteaias algkoolis on nii lasteaias kui ka koolis logopeed. Toetused Vald maksab esimesse klassi astujale ranitsatoetust. Valla kaasabil võimaldatakse vähekindlustatud perede lastele osavõttu suvistest lastelaagritest. Korraldatakse lastele töö- ja puhkelaagreid, otsitakse võimalusi laste suviseks tööhõiveks. Põlva Vallavalitsuse eelarvest toetatakse valla noorsootööd. Aktiivselt tegutseb Peri Noorteklubi. Mammaste Lasteaed Algkoolis töötab tervishoiutöötaja. 32
Tabel 16. Põlva valla eelarve tulud aastate lõikes Aasta EEK 2002 29 281 937 2003 29 430 128 2004 61 863 279 2005 41 571 741 2006 47 480 630 2007 49 761 495 2008 58 250 215 2009 47 631 1993 Allikas: Põlva valla raamatupidamine Tabel 17. Põlva valla investeeringute kulud aastatel 2005-2009 (kogu eelarve kuludest %) Aasta Eelarve kulud Investeeringud % Valitsemine Majandus Kultuur ja sport Haridus Sotsiaal Keskkond Elamumaa ja kalmistud 2005 38990367 8146460 20,9 50000 1608965 4980400 323648 200000 983948 2006 49486165 18165700 36,7 113028 2776083 1215050 72688 2007 54930336 17469958 31,8 261800 3025149 537861 13372248 119000 153900 2008 51368717 5387220 10,5 96406 4361674-491340 400000 37800 2009 50138820 4185997 8,3-1606003 1029986 1210262 339745 Allikas: Põlva valla raamatupidamine 2.4 Tervislik elu-, õpi- ja töökeskkond Käesolevas peatükis kirjeldatakse valla elanike võimalusi tegeleda huvitegevuse ja spordiga, antakse ülevaade tervist mõjutavatest keskkonnatingimustest ja elanike riskikäitumisest. 2.4.1 Tervislike eluviiside propageerimine Põlva vallas on tervise edendamist arvestavad ning propageerivad koolidest ja lasteaedadest Mammaste Lasteaed-Algkool, kes on liitunud üle-eestilise tervist edendavate koolide ja lasteaedade võrgustikuga. Põlvamaal kokku on võrgustikuga Tervist Edendava Kool liitunud 13 kooli ja Tervist Edendava Lasteaed 7 lasteaeda. Võrgustikuga Tervist Edendavad Töökohad on liitunud Põlva maakonnas 7 suurettevõtte filiaali, Põlva valla ettevõtted hetkeseisuga ametlikult liitunud pole. Põlva valla õpilastest õpib Põlva linna huvialakoolides ligikaudu 116 õpilast. Sh Põlva Spordikoolis 60 õpilast, Põlva Muusikakoolis 29 õpilast ja Põlva Kunstikoolis 27 õpilast. Vald toetab huvikoolis käivaid lapsi kohamaksu tasumisega. 33
Kohalik omavalitsus levitab tervisealast informatsiooni eelkõige valla ajalehe, allasutuste (sh koolid ja lasteaed) ja sportlike ühisürituste kaudu. Koostöös maakonna, linna ja valla klubidega ning allasutustega korraldatakse tervisepäevi ja tervise alaseid loenguid. Korraldatud on valla territooriumil erinevaid tervist edendavaid üritusi: Kepikõnd Mammaste matka- ja suusaradadel; Erinevad külade vahelised spordipäevad ning spordivõistlused erinevatele sihtgruppidele; Lasteaedades ja koolides (sh lastevanematele) korraldatakse tervise teadlikkust suurendavaid õppe- ja teabepäevi ning õppereise; Külaseltsid ja MTÜd koostöös raamatukogudega korraldavad ja tähistavad erinevates külades traditsioonilisi ühisüritusi (vastlapäev, jaanipäev jne), õppereise, õppeloenguid, infopäevi ning matku ja kohtumisõhtuid erinevate MTÜde/klubidega; Põlva valla külades on valla toetusel aktiivsed eakad loonud ise seltsingud huviringide loomiseks; Eakad osalevad ka Põlva linna Päevakeskuse tegevustes, ringides ning loengutes; Noortele on iga aasta korraldatud tervise edendamise ning ennetuse eesmärgil õppe- ja infopäevi. Tervisedenduse eesmärgil korraldatakse raamatukogudes ja külades infopäevi ning kepikõnni matku. Tännassilmas on toimunud kolmandat aastat eraalgatusel võrkpalliturniir Soku Cup. Iga suvi toimuvad Põlva valla eestvedamisel külade vahelised suvemängud. Peri Noorteklubi eestvedamisel on noortele aastaringselt korraldatud erinevaid õppepäevi ja mänge, õppereise ning kaasatud aktiivselt vaba aega veetma. 2.4.2 Üldkasutatavad spordirajatised ja terviserajad Teenuste kättesaadavust näitab spordirajatiste, ehitiste ja terviseradade olemasolu ning kasutamine. Kogu maakonnas asub ~100 erinevat spordiehitist ning 13 omavalitsust omab hooldatud terviseradasid. Põlva valla MTÜ Spordiklubi Serviti tegeleb suusaspordi propageerimisega, suusatamise võimaluste avardamisega, võistluste ja ürituste läbiviimise ning korraldamisega. Samuti toetab klubi noorsportlaste spordimeisterlikkuse arendamist. Klubi esindusvõistluseks on Mammaste Karikas suusatamises. Lisaks on meie klubi korraldada traditsiooniline sügisene suusaraja jooks ja rattakross. Viimaste aastatel on koostöös Eesti Suusaliiduga korraldatud kas ETV - Swedbank noortesarja etapp või Eesti MV või Scandinavian CUP. Samuti korraldab klubi Põlva MK MV-si suusatamises ja Põlvamaa Talimängude suusatamise võistlust. Noorte suusatajatega tegelevad kvalifitseeritud treenerid. Mammaste suusa- ja matkarajad asuvad Põlva linna ääres Põlva vallas Orajõe külas - metsaga kaetud Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal. Rajad on aastaringselt hooldatud ja kasutatavad 0,5; 1; 2; 2,3; 3; 5; 7,5 ja 10 km ringidena. Kasutada on võimalik ka kergemaid 5 ja 10 km matkaringe Talveperioodil saab kasutada 2,3 km valgustatud ringi (kunstlume kasutamine). Valgustatud on rada igal tööpäeval alates pimenemisest kuni kella 21ni õhtul. Reeglina on võimalik sõita klassikat ja vaba sõidustiili. Mammaste Tervisespordikeskuse kompleks koosneb Orajõe ürgorus jõe mõlemal kaldal asuvatest hooldatud suusa-, jalgratta- ja matkaradadest ning kahel kinnistul asuvatest olmehoonest, stardifinišistaadionist, pallimängudeväljakutest ja telkimis- ja karavaniplatsist jm. Põlva vallas on aktiivseks vabaaja veetmiseks järgmised välisrajatised: Mammaste Tervisespordikeskuse jalgpalliväljak ja suusastaadion Peri mängu- ja korvpalliplats Himmaste mängu- ja korvpalliplats Mammaste mängu- ja korvpalliplats Rosma motokrossirada Taevaskoja võrkpalliväljak, puhkeplats ja tulekoda Vanaküla külakeskuse puhke- ja mänguplats Jalgratturid ja rulluisutajad kasutavad aktiivselt kergliiklusteid Mammastes ning Rosmas külas Kiuma külaplats Lisaks on valla turismiettevõtjate poolt pakutavad mitmeid lisavõimalused aktiivseks vabaaja veetmiseks. Vaata lisainfo www.polvavald.ee turismiinfo link. 34
2.4.3 Transport ja teedevõrk Põlva valda teenindavad maakonna linna ja lähiümbruse liinid: 1) Võru suunas: liin nr 18; 63; 246 2) Tartu suunas: liin nr 70; 70S; 70T; 71T; 292; 30 3) Kanepi suunas liin nr 11; 36 4) Räpina suunas: liin nr 12; 24; 25; 45; 46; 57 5) Mooste suunas: liin nr 16; 35A; 37A; 68 6) Värska ja Koidula suunal: liin nr 44; 59A, 59 7) Saverna suunal: liin nr 64; 65 Põlva vald on rõngasvald ümber Põlva linna ja seetõttu võrreldes teiste Põlvamaa omavalitsustega on bussiliiklus võrdlemisi tihe maakonna keskusega. 2010. aastal vaadati üle Põlva Maavalitsuse poolt maakonna linnaliinide graafik ning vastu tulles elanikkonna soovile viidi sõidugraafikutesse sisse muudatused. AS SEBE kaugliinidega on võimalik sõita enamustesse Eestimaa suurematesse linnadesse ning ümberistumine tuleb üldjuhul teha Tartus. Lähim bussijaam asub Põlva linnas. Suurimatest maanteedest läbib Põlva valda: 1) Põlva-Reola T-61(Tartu) riigimaantee, 9,7 kilomeetrit valla territooriumil; 2) Põlva-Võru T-64 riigimaantee,5,4 kilomeetrit valla territooriumil; 3) Põlva-Karisilla T-198 (Koidula piiripunkti) riigimaantee 10,65 km valla territooriumil; 4) Põlva-Saverna T-163 riigimaantee 6,4 km valla territooriumil Enamus suurest transiitkaubandusest liigub mööda Põlva-Reola, Põlva-Võru ja Põlva-Karisilla maanteed. Põlva maakonna suurimate turismiobjektide juurde jõudmiseks tuleb läbida Põlva valla teid ja seega liigub suviti valla territooriumil palju turismikorraldajate transporti. Valda läbivad riigiteed ja Põlva valla kohalikud maanteed kogupikkusega 159 km on heas korras. 2010. aastal on riik investeerinud suuremaid vahendeid Põlva valla territooriumil asuvatele riigimaanteede ehitustöödeks. Mustkatte alla said alljärgnevad Põlva valla territooriumil olevad riigiteed: 1) riigitee 18190 Põlva- Vanaküla T-190 2) riigitee 18157 Miiaste- Kanassaare T-157 3) riigitee 18158 Holvandi- Partsi T-158 4) riigitee 18151 Meemaste- Kiuma T-151 5) riigitee 18155 Kähri- Koorvere T-155 Tellijaks oli Lõuna Regionaalne Maanteeamet ja tööde teostajaks AS Põlva Teed. 2010. aastal teostati maanteede T-62 Kanepi-Leevaku; Põlva(km 21,745) Himmaste (km 25,25) ja T-18162 Himmaste-Rasina (km 0,0-1,5) ehitustööd, mille käigus rajatakse Mammaste ja Himmaste külla õueala ja kergliiklusteed. Valla teid on kokku ca 159 km. Iga aastal on teostatud investeeringuid Põlva valla teede ehituseks. Palju vahendeid kulub samuti talviseks lume-ja libedusetõrjeks. Põlva vallal on kehtiv teehoiukava aastateks 2013. Põlva valla teed on aastaringselt heas seisukorras ning stabiilselt investeerides ja hooldades teede seisukord ei tohiks muutuda. Valdavas enamuses on valla teed kruusateed. Tiheasustusega aladel on enamasti mustkattega teelõigud. Iga aasta teostab vald kruusateedele ka tolmutõrjet, kuid samas tuleb arendada kruusateede ümberehitamist tolmuvabaks (mustkatte alla), sest see vähendab tolmu teket ja parandab elukeskkonda. Probleemiks on suurte põllumajandusmasinate liikumine Peri, Lutsu, Kiuma jt külades. Probleemi lahendamiseks on vaja suuremad vallateed muuta tolmuvabaks. 35
Joonis 23. Inimkannatanutega liiklusõnnetused ja liikluskuriteod Põlva vallas 30 25 20 15 10 5 0 16 10 20 8 24 10 15 10 16 5 2005 2006 2007 2008 2009 Liikluskuriteod inimkannatanutega liiklusõnnetused Allikas: Lõuna Prefektuur Üldjuhul inimkannatanutega liiklusõnnetuste korral on olnud tegemist kergemate liiklusõnnetustega. Aastatel 2005-2009 on Põlva vallas liiklusõnnetustes hukkunud 4 inimest. Liiklusõnnetused Põlva vallas Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Inimkannatanutega liiklusõnnetused 8 8 9 9 5 Hukkunutega liiklusõnnetused 2 0 1 1 0 Kergliiklejatele on ohutumaks liiklemiseks rajatud Mammaste külas Põlva-Reola T-61 maantee äärde kergliiklustee kogupikkusega 1554 meetrit. Rajatud on kergliiklusteed Rosma külla Võru-Põlva T-64 kogupikkusega 760 meetrit, Mammaste külas asub veel kaks kergliiklusteelõiku Keldrikaela kogupikkusega 550 meetrit, mis ühendab Põlva valda ja Põlva linna mööda Põlva järvekallast. 2010. aasta lõpuks rajataks Lõuna Regionaalse Maanteeameti tellimusel (Põlva valla kaasfinantseerimisega) Mammaste õueala- ja kergliiklustee kogupikkusega 1580 meetrit ja Himmaste külla õueala- ja kergliiklusteed 490 meetrit. Põlva vald vajab elanikkonna turvaliseks ja ohutumaks liiklemiseks ning tervisliku liikumise soodustamiseks rohkem kergliiklusteid (sh Põlva-Rosma-Peri, Põlva-Puuri-Aarna, Põlva Tännassilma-Kähri suunas jne). Valla bussiga transporditakse lapsi kooli ja lasteaeda, ning õhtul tagasi koju. Himmaste kooli õpilased käivad kord nädalas ujumas Põlva ujulas. Selleks on käivitatud üks kord nädalas toimiv bussiliiklusliin. Põlva valla lapsed käivad koolis nii Põlva Ühisgümnaasiumis ja Põlva keskkoolis. Samuti ka Kauksi põhikoolis Mooste valla territooriumil. Õpilasvedu korraldab AS Harjumaa liinid. Põlva valla külades Mammastes, Himmastes, Rosmal, Peril, Aarnas, Tännassilmas, Miiastes, Taevaskojas, Aarnas, Kähris, Orajõel ja Hatiku külaosas on kokku tänavavalgustust ~30 km ulatuses. Tänavavalgustuse kasutamise aega muudetakse vastavalt aastaajale. Tänavavalgustust on paigaldatud ka bussipeatustesse ja kortermajade lähedusse. 36
2.4.4 Keskkonna mõjurid Põlva valla üldplaneeringu kohaselt moodustab ca 53% valla territooriumist haritav põllumaa ja 37% jääb metsamassiivide alla. 2.4.4.1 Joogivesi Põlva vald jääb Ida-Eesti Vesikonna Peipsi alamvesikonda. Põlva vallas ja kogu Lõuna-Eestis on joogivesi kõrge raua sisaldusega. Põlva vald on alates 2004 aastast AS Põlva Vesi osanik ning AS Põlva Vesi võttis üle Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamisel uuendatavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised. Aastatel 2008-2010 projekti raames ja rahaliste võimaluste piires rekonstrueeritakse Himmaste, Mammaste, Orajõe, Sika, Peri ja Rosma vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Eesmärgiks on tagada veetarbijatele normidele vastav joogiveekvaliteet. Reoveed juhitakse Põlva reoveepuhastisse. Põlva vald on aastatel 2008-2010 investeerinud joogivee ja kanalisatsiooni torustike ehitustöödesse ca 50 miljonit krooni. Kuid endiselt on asukohti, kus on veel vana amortiseerunud veetorustik, mis vajaks uuendamist. Pärast pumplate veepuhastusseadmete uuendamist on vee kvaliteet paranenud. Suurimates asulates Mammaste, Himmaste, Rosma, Orajõe, Peri, Sika on toimiv ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Pärast renoveerimistöid on oluliselt vee kvaliteedi näitajad paranenud. Põlva valla kodanikud on alates 2008. aastast võtnud aktiivselt osa Hajaasustuse veeprogrammist, kust on võimalik saada toetust uue kaevu ehitamiseks, renoveerimiseks, joogiveetorustiku rajamiseks ja veetõsteseadmete hankimiseks. Programmi abiga on antud võimalus (1. oktoober 2010 seisuga) ca 50 majapidamisel oma probleemi lahendada. Hajaasustusega piirkondades saadakse joogivett enamasti kas salvkaevust või puurkaevust. Reovesi kogumine toimub lokaalselt, kas immutatakse maasse või siis kogutakse kogumismahutitesse. Valla territooriumil on veel talupidamisi, kellel on probleeme vee kättesaamisega. 2011. aastal alustatakse Põlva valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava 2007-2019 ülevaatamist ja uuenduste ja muudatuste tegemist, kuna 2010. aasta talveks saab u 95% ulatuses arengukava ettenähtud tegevused. Kõigis valla haridusasutustes on tsentraalne vee-ja kanalisatsioonivarustus. Veeproove võetakse regulaarselt ja vee kvaliteedi näitajad püsivad stabiilsed. Rahule saab jääda veekogude veekvaliteediga. Valla territooriumil on väljakujunenud supluskohad, kuid ametlikke randasid pole avatud. Alljärgnevas tabelis on toodud pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava reovee kogus Eestis aastatel 2005-2008 (maakondlikud ja valla näitajad puuduvad). Tabel 18. Pinnaveekogudesse juhitud puhastamist vajava reovee kogus Eestis 2005-2008 PINNAVEEKOGUDESSE JUHITUD PUHASTAMIST VAJAVA VEE REOSTUSKOORMUS Maakond, Aasta ning Reostuskoormuse näitaja Orgaanilised reoained BHT7* Heljum Üldlämmastik Üldfosfor Naftasaadused Kogu Eesti 2005 1 399 2 636 1 771 146 79 2006 1 366 2 727 1 621 146 40 2007 1 160 3 185 1 646 138.. 2008 1 199 4 959 1 859 146.. Tabel 19. Pinnaveekogudesse juhitav puhastamist vajava vee reostuskoormus Põlva maakonnas PINNAVEEKOGUDESSE JUHITUD PUHASTAMIST VAJAVA VEE REOSTUSKOORMUS --- Maakond, Aasta ning Reostuskoormuse näitaja Orgaanilised reoained BHT7* Heljum Üldlämmastik Üldfosfor Naftasaadused Põlva maakond 2005 15 13 12 3-2006 10 16 9 2 0 2007 10 17 10 2.. 2008 9 13 17 2.. BHT7 - hapniku kogus, mis on vajalik orgaaniliste ainete lagundamiseks bioloogilistes lagunemisprotsessides. Allikas: STAT KK 25 30.10.2009 Info saadud : 18.10.2010 37
2.4.4.2 Heitvesi Heitvett tekib Põlva linna ja valla peale kokku ca 550 000 kuupmeetrit aastas. Sellest puhastatakse ligikaudu 100% Põlva reoveepuhastis. Võrreldes 2008. aastaga on puhastatava heitvee kogus langenud. 2008. aastal oli vastav näitaja 626 000 kuupmeetrit. Seega ei saa rääkida Põlva vallast kui reostatud piirkonnast, kuna reostuskoormus on äärmiselt väike. Tabel 20. Heitvee kogused ja puhastamine Eestis aastal 2005-2008 HEITVEE PUHASTAMINE --- Maakond, Aasta ning Näitaja Kogu Eesti Heitvesi Puhastamist vajav heitvesi puhastamata heitvesi puhastatud heitvesi 2005 1 619 735 326 080 1 879 324 201 2006 1 614 981 263 906 941 262 964 2007 1 880 234 301 270 1 143 300 127 2008 1 659 040 384 849 1 911 382 938 Märkus: Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit Allikas: STAT KK 23 30.10.2009 Info saadud: 18.10.2010 Tabel 21. Heitvee kogused ja puhastamine Põlvamaa aastal 2005-2008 HEITVEE PUHASTAMINE --- Maakond, Aasta ning Näitaja Heitvesi Puhastamist vajav heitvesi puhastamata heitvesi puhastatud heitvesi Põlva maakond 2005 1 087 1 087 13 1 075 2006 979 979-979 2007 1 079 1 079-1 079 2008 1 038 1 038-1 038 Märkus: Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit Allikas: STAT KK 23 30.10.2009 Info saadud: 18.10.2010 2.4.4.3 Õhk Välisõhu saastatus Saastamine paiksetest saasteallikatest on Põlvamaal äärmiselt väike. Valla territooriumil pole nii suuri tootmistsehhe, mis saastaksid välisõhku. Tabel 22. Õhku paisatavate saastejääkide kogused Eestis aastatel 2008-2009 ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Aasta, Saasteaine ning Maakond Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti Kogu Eesti 2008 14 852.90 67 866.32 26 857.13 12 756.79 11 245.76 2009 12 564.73 53 600.71 30 905.61 11 549.90 13 458.12 Märkus: Mõõtühik: tonni Allikas: STAT KK 027 05.10.2010 Info saadud: 18.10.2010 38
Võrreldes 2009. aasta Põlva maakonna andmeid Eesti andmetega (tabel 22) on kogu õhku paisatavate jääkide osakaal minimaalne (lämmastikoksiidi osakaal 3,1%, vääveldioksiid 0,01%, süsinikoksiid 1,45%, tahked osakesed 0,8 %, lendavad orgaanilised ühendid 3,29%). Tabel 23 Õhku paisatavate saastejääkide kogused Põlvamaal aastatel 2008-2009 ÕHU SAASTAMINE PAIKSETEST SAASTEALLIKATEST --- Aasta, Saasteaine ning Maakond Lämmastikoksiid Vääveldioksiid Süsinikoksiid Tahked osakesed Lenduvad orgaanilised ühendid Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond Põlva maakond 2008 34.60 9.12 115.14 98.43 302.47 2009 397.67 7.25 449.40 92.75 442.90 Märkus: Mõõtühik: tonni Allikas: STAT KK 027 05.10.2010 Info saadud: 18.10.2010 Siseõhk Eesti täiskasvanud Rahvastiku tervisekäitumise uuringu (www.tai.ee/?id=5239 ) kohaselt viibib vähemalt tund aega päevas suitsuses ruumis töökohal või kodus 25,8 % küsitletutest. Enamjaolt on need mehed. Küsitluses osales 2813 inimest, vastamata jättis 54. Suitsuses ruumis Mehed Naised Kokku viibimine > 5 tundi päevas 11,3% 3,5% 6,6 % 1-5 tundi päevas 10,5 % 4,1% 6,6 % <1 tund päevas 17,3% 9,6% 12,6 % Ei viibi 43,8% 59,8% 53,5 % Ei käi tööl 17,1% 23,0% 20,7 % Allikas: Tervise Arengu Instituut, info saadud 02.03.2010. a. 2.4.4.4 Jäätmed ja jäätmekäitlus Põlva valla territooriumil asus maakonna ainuke prügila (Adiste prügila), mis suleti 16. juulil 2009. 2007. aasta veebruarist läks Põlva vald üle korraldatud jäätmeveole, mille kohaselt on kohustatud iga majapidamine omama prügikasti ja prügiveo lepingut. Praeguse seisuga osutab meile jäätmeveo teenust AS Ragn-Sells ja jäätmed ladestatakse Torma prügilas, mis asub Jõgevamaal. 2011. aastal algavad Põlva jäätmejaama ehitustööd, mis rajatakse koos Põlva linnaga. Seal saavad kodanikud ära anda elektroonikaromusid, klaasi, ohtlikke jäätmeid, ehitusjäätmeid, olmeprügi, paberit ja pappi, rehve,vana mööblit jne. Jäätmejaama platsile on plaanis paigaldada ka prügipress, mis peaks jäätmete äraveo hinda alandama. Taaskasutatavate pakendite kogumiseks on Põlva vallas rajatud 15 kaasaegset kogumisplatsi, mis on varustatud konteineritega segapakendi ning kartongi ja paberi jaoks. Lisaks sellele on üle valla laiali paigaldatud veel 9 konteinerit segapakendi kogumiseks. Kuni jäätmejaama valmimiseni toimub ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikkonnalt kahes vastuvõtupunktis (linnaga ühiselt) ja lisaks sellele veel ühes valla kogumipunktis. 39
Tabel 24. Maakondade lõikes tekitatud jäätmete kogused Allikas: www.keskkonnainfo.ee Info saadud 19.10.2010 2.4.5 Kuriteod ja õnnetused Konstaablid esitavad Põlva Vallavalitsusele ja Volikogule iga-aastase kokkuvõtte vallas toimunud kuritegevuse kohta. Nimetatud materjalid on väga tänuväärsed ja annavad ülevaate vallas toime pandud kuritegudest. Enamuse kuritegevusest moodustavad varavastased kuriteod (salajased vargused), mida on viimastel aastatel Põlva vallas vähem registreeritud võrreldes kogu Eestiga. Majanduslanguses võib eeldada varavarguste kuritegude suurenemist. Joonis 24. Varavastaste kuritegude osakaal kuritegude arvust Põlva vallas ja Eestis 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Varavastaste kuritegude osakaal Allikas: Lõuna Prefektuur ja Statistikaamet 2005 2006 2007 2008 2009 Põlva vald 51,7% 42,2% 36,5% 24,3% 22,8% EESTI 66,0% 62,8% 54,8% 55,4% 61,0% 40