Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks 1
SKP energiamahukuse trend Eestis (EEK2000 vääringus) 50 45 40 35 toe/eek2000 30 25 20 15 10 5 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 SKP energiamahukuse trend Eestis (USD 2000 vääringus) 900,0 800,0 700,0 600,0 toe/usd2000 500,0 400,0 300,0 200,0 100,0 0,0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2
Püsihindades SKP ja primaarenergia tarbimise trendid Eestis 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% SKP muutus püsihindades võrreldes 2000. aastaga Primaarenergia tarbimise muutus võrreldes 2000. aastaga 10% 0% 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 SKP energiamahukus EL liikmesriikides 2005. aastal (USD 2000. aasta vääringus) 1400 1200 1000 toe/$2000 800 600 400 200 0 Denmark Ireland United Kongdom Austria Italy Greece Germany France Sweden Luxembourg Netherlands Spain Belgium Portugal Cyprus Malta Finland Slovenia Latvia Estonia Hungary Poland Lithuania Czech Republic Slovak Republic Romania Bulgaria 3
SKP energiamahukus ostujõu pariteetsuse alusel EL liikmesriikides 2005. aastal 350 300 250 toe/$2000 200 150 100 50 0 Greece Ireland Denmark Italy Austria Malta Portugal United Kingdom Spain Cyprus France Germany Latvia Netherlands Luxemburg Hungary Slovenia Belgium Sweden Lithuania Poland Romania Finland Estonia Czech Republic Slovak republic Bulgaria Primaarenergia tarbimine inimese kohta (toe/capita) 2005. aastal 20 15 toe/cap 10 5 0 1 Qatar 2 Iceland 3 Bahrain 14 Finland 23 Sweden 31 United Kingdom 32 Estonia 33 Ireland 36 Denmark 53 Lithuania 60 Latvia 135 Senegal 136 Eritrea 137 Bangladesh 4
CO2 heitmed primaarenergia tarbimise kohta maailma riikides 2005. aastal 4 3 t CO2/toe 2 1 0 1 Congo 2 Mozambique 3 Tanzania 23 Sweden 38 Latvia 39 Lithuania 42 Finland 105 Denmark 133 Estonia 135 Bosnia 136 DPR of Korea 137 Mongolia Taastuvate energiaallikate osakaal energia brutotarbimisest 2005. aastal Euroopa Liidu riikides 40% 30% 20% 10% 0% SW LV FI AU RO ET DK PT LT SV BU FR EU 27 ES GR PL SK CZ GE IT HU IE CY NL BE LU MT 5
Energiasektori visioon ja missioon Visioon: Tõhus ja innovaatiline energiasektor toetab Eesti säästvat ja tasakaalustatud arengut. Missioon: Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus Eesti energeetika eesmärk aastaks 2020? Varustuskindlus 10 8 6 4 2 0 Keskkonnamõju Hind 6
1. eesmärk: tagada pidev energiavarustus Indikaatorid: Eestis ei toimu tavaolukorras ühtegi energiavarustuse katkestust, mis mõjutaks üle 10 000 tarbija üle 2 tunni Eestis ei toimu vääramatu jõu tagajärjel ühtegi energiavarustuse katkestust, mis mõjutaks üle 20 000 tarbija üle 5 tunni Tarbijate rahulolu kasv energiavarustuse pidevusega 1. eesmärk: tagada pidev energiavarustus Meetmed: Energiavarustuse mitmekesistamine uute ühenduste ehitamisega ja energiabilansis energiaallikate ühtlasema jaotusega Põlevkivi osakaal Eesti nõudlusest lähtuvas energiabilansis alla 30% aastaks 2020 (2005: ligi 45%) Teiste energiaallikate osakaal Eesti energiabilansis aastal 2020: igal primaarenergia allikal alla 20% (2005: naftakütused 21%, maagaas 17,7%, puit 10,7%) Uued elektri- ja maagaasi ühendused 2018, vedelgaasi ja veeldatud maagaasi terminaalid Baltimaadesse 7
1. eesmärk: tagada pidev energiavarustus Meetmed: Varustuskindluse- alase seadusandluse edasiarendamine Varustuskindluse näitajate paranemine 10% võrra 2015. aastaks. Kohalike omavalitsuste energeetika-poliitika parem koordineerimine Koostöö teiste EL liikmesriikidega ühtse energeetika välispoliitika arendamise eesmärgil Kütusevarude loomine 2. eesmärk: muuta energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks Indikaatorid (1): Taastuvenergia osakaalu suurenemine energia lõpptarbimises 25%-ni 2020. aastaks Koostootmise osakaalu suurenemine 20%-ni elektri brutotarbimisest aastaks 2020 (2006: 12%) Riigis rakendatud energiasäästu meetmete tulemusel hoitakse 2016. aastal kokku 9,8PJ aastas (st 9% aastate 2001-2005 keskmisest energiatarbimisest tulenevalt direktiivist 2006/32/EÜ) 8
2. eesmärk: muuta energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks Indikaatorid (2): Võrgukadude vähenemine (kadu/brutotootmine 2006: elekter 11,07%, soojus 10,7%) Eesti sisetarbeks tarbitava primaarenergia koguse vähenemine (2006: 114 693 TJ) Taastuvatel energiaallikatel põhinevate kütuste osakaal transpordikütustest moodustab 2020. aastal 10% (2006: 0,15%) Energiasektori CO2 heitmed on 2020. aastal võrreldes 2007. aastaga 2 korda madalamad (2007: 15,7 miljonit tonni) 2. eesmärk: muuta energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks Meetmed (1): Energiasäästu arendamine (8 arengudokumenti!) Põlevkivi kasutamise tõhustamine Uute keevkihtplokkide rajamine Põlevkivituha taaskasutuse määr vähemalt 3 korda suurem (2007: 3,8%) 9
2. eesmärk: muuta energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks Meetmed (2): Energiatehnoloogiate arendamine Taastuvate programm Põlevkivi programm 2012: Põlevkivi järeltöötlus efektiivselt toimiv 2015: Uued seadmed töös Mõlemast praegusest prioriteetsest valdkonnast on ettevõtete poolt rakendatud vähemalt 2 uut tehnoloogilist lahendust Tuumaenergia programmi loomine 2. eesmärk: muuta energiavarustus ja tarbimine säästlikumaks Meetmed (3): Taastuvenergia tegevuskava koostamine Eesti täidab kõiki kavandatavast direktiivist tulenevaid taastuvenergia eesmärke ja vahe-eesmärke Vedelate biokütuste strateegia Soojamajanduse riikliku arengukava koostamine Tasakaalustatumad energiaallikate osakaalud soojatootmises (iga energiaallikas alla 30%) Euroopa Liidu uute säästva energeetika alaste regulatsioonide rakendamine 10
3. eesmärk: tagada põhjendatud hinnaga energiavarustus Indikaatorid: Energiaettevõtjate investeeringute tootlus ei ületa EL analoogsete ettevõtete keskmist taset (2006: võrguettevõtete WACC 6,77%) Energiasektori osakaal SKP-s alla 2005. aasta taseme 3. eesmärk: tagada põhjendatud hinnaga energiavarustus Meetmed: Energiaturu konkurentsihälvete ja turumoonutuste kõrvaldamine Vähenev energiasektori ettevõtetega seotud süüdimõistvate kohtuasjade ja konkurentsi rikkumiste arv Energiaagentuuri loomine Tuumaenergeetika-alase teadmuse loomine ja vastava seadusandluse ettevalmistamine Energiasektori maksustamise alternatiivide analüüsimine Energeetika valdkonna hariduse edendamine Energeetika valdkonna magistriõppe lõpetajate arv 2 korda kõrgem kui 2007 (97) 11
Energiaagentuuri ülesanded energiasektori trendide pidev detailne analüüs, energiatõhususe alase teadlikkuse parandamine tööstus- ja teenindussektoris ning avalikus sektoris energiaauditite analüüs ja sellest tulenevate heakskiidetud ettepanekute elluviimine energiatehnoloogia programmi juhtimine riigi energiapoliitika elluviimise koordineerimine koostöös maavalitsustega ja kohalike omavalitsustega koostöö teiste riikide energiaagentuuride ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga vajadusel riigiabi andmine energiatarbijatele ja tootjatele. Riigi omanikupoliitika energiasektoris Elektrisektor Põhivõrk riigi otseomandisse Maagaas EG Võrguteenus omandisuhete eristamise võimaluste analüüs Soojamajandus Suunis riigi või omavalitsuse osaluse (kontrolli) säilitamiseks või omandamiseks Kütuseturg Vedelkütusevaru Agentuuri säilitamine riigi omandis Analüüsida Eesti Põlevkivi omandilise kuuluvuse võimalusi 12
Kokkuvõte Eesti energiasektorit ootavad ees väga olulised muutused Meetmed on suunatud vähendama energiasektori keskkonnamõju, tagama energiajulgeolekut ning hoidma energiahinda mõistlikul tasemel Energiat teile kõigile! 13