EESTI MAJANDUSE ÜMBERKORRALDUSTEST MAAILMAMAJANDUSE KRIISI TAUSTAL Urmas Varblane
Esinemise struktuur 1. Millises olukorras sisenes Eesti majandus maailma majanduskriisi. 2. Millised on maailma majanduse väljavaated? Kuidas need mõjutavad Eesti majanduse taastumist? 3. Milline on Eesti majanduse kohandumine ja mis on peamised probleemid? 4. Kuidas rahastada majanduse uut kasvu, mis suurendaks uuesti hõivet? 5. Millised on pikema perspektiivi probleemid, mille üle peaks mõtlema? 6. Kuidas Eesti tuleks sellest kriisist välja pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisema majandusega? 2
1. Millises olukorras sisenes Eesti majandus maailma majanduskriisi 2008. aastal? KUI MAAILMAMAJANDUSE KRIIS PUHKES OLI EESTIL KRIIS JUBA OLEMAS Eesti majanduskasvu vedurid olid väsinud välislaenamisel põhinev areng suunas majandust üha enam siseturule ehitus, kaubandus, teenused Tööjõukulude kasv ennetas üha enam tootlikkuse kasvu Ekspordis domineerisid töömahukad sektorid struktuurimuutused aeglased Teadmusmahukate teenuste osa ekspordis väike 3
Keskmise palga ja tootlikkuse areng Eesti majanduses 1999-2010 (kvartaliti)
Majandusbuumi aegne tööhõive kasv (2000-2007) ja kriisiaegne kahanemine (kuni 2009 lõpuni) Eestis 40000 30000 31969 Töötajate arvu kasv 2000-2007 Töötajate arvu kahanemine2008-2009 20000 21232 17910 Laenubuumi aegne tööhõive kasv 10000 0-10000 -20000-30000 -40000 Ehitus Muu äriteenus -16922 Kaubandus -14776 Laenubuumi lakkamine Töötlev tööstus -12946 9322 8737 Hotellid, restoranid -31819-4556 Maailma majanduskriisi mõjud 4102 317 Tarkvara Tervishoid, sotsiaalhoolekanne 2833 2705 1719-273 Veondus -8447 Vaba aja,kultuuriteenus -1466
Autoliisingu käive Eestis Sisetarbimise tase selgelt madalam
2. Maailma majanduskriis - kuidas see meid mõjutas? Majanduskriis maailmas on tasapisi vaibumas? Rahvusvaheline kaubandus on jälle suurenemas Arutlused majanduse taastumise mudeli üle. Kas V, U, L W või V tüüpi taastumine? Enam arvatakse V või W V tüüpi taastumist Kuid majanduskriis on väga erineva sügavusega (arenenud tööstusriigid Aasia ja Ladina Ameerika ) Meie jaoks on oluline kui kiiresti taastuvad meie peamised kaubanduspartnerid 7
Majanduskasvu taastumise prognoos (WEO, 2010) Praegu arvatakse üha enam, et V tüüpi kriis võib lõppeda V kriisiga Rahvusvahelise Valuutafondi maailma majanduskasvuprognoos 2010 a. 4.1%
Rahvusvaheline kaubandus kahanes Oleme esimest korda sügavas majanduskriisis, mis toimub globaliseerunud (vastastikku tihedalt läbi põimunud) maailmamajanduses Rahvusvaheline kaubandus on olnud aastakümneid peamine majanduskasvu allikas (kasvanud kiiremini kui maailma SKP) Esimest korda pärast 1982. aastat maailmakaubandus kahaneb. Kardetakse, et tegemist saab olema viimase 80 aasta suurima väliskaubanduse langusega (WTO, 2009). 9
Maailmakaubandus kahaneb esimest korda pärast 1980 aastate algust (Maailmapank) 18 15 Arengumaade kaubandus 12 9 Maailmakaubandus 6 3 0-3 1981 1984 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008
Erinevused Suure Depressiooni ja praeguse kriisi vahel SD ajal rahapoliitika karmistamine tekitas võimsa deflatsiooni ja majanduse kokkutõmbumise Hoiti kinni kullastandardist ja ei muudetu intressimäärasid (leiti et see pole keskpanga ülesanne) SD ajal USA tööpuudus oli 38%, Saksamaal koguni 43% (1934) SD ajal olid riigid võrdselt puudutatud, nüüd enam perifeeriariigid, kes sõltuvad kaubandusest ja välismaiste otseinvesteeringute sissevoolust Praegu maailmakaubanduse liberaliseeritus suurem Praegu enam koordineeritud tegevus valitsuste poolt(g20)
Maailma SKP dünaamika kolme kriisi ajal Suur Depressioon Maailma SKP areng Eesti SKP areng 2007=100
Tööpuudus Suure depressiooni ja praeguse majanduskriisi ajal Suur Depressioon Eesti 2008-2011
Maailmakaubanduse kahanemine 1929-1933 (1929 juuni =100)
Maailmakaubanduse kahanemine 2008-2009 (2008 aprill=100)
Mida valitsused ja keskpangad on õppinud Suurest Depressioonist ja teinud teisiti 1) Keskpangad koordineeritult alandasid intressimäärasid ja laenasid raha kommertspankadele 2) Valitsused samaaegselt kiitsid heaks suuremahulised majanduse toetuspaketid 3) Suudeti vältida väliskaubanduses protektsionismi teket
Keskpangad alandasid koordineeritult intressimäärad
Globaalne vastus kriisile: massiivne valitsuste toetuspakett USA: $700 Billion bailout rapid interest rate cuts $23 billion support for top 3 auto companies; plan to create 2.5 million jobs by 2011 Brazil Support to real, infrastructure development under PDP (more than $64billion injected to financial system) UK: 250 billion pound bailout Germany: $700 billion relief package Belgium & Switzerland: Capital infusion ECB Interest rate cuts France $50 billion stimulus package China: Interest rate cuts and $586 billion stimulus (infrastructure, rural) India: Interest rate cuts $4 billion stimulus package (infrastructure, exports, textiles) Russia Support for ruble; $20 billion stimulus package Japan: Interest rate cuts, 447 billion yen stimulus package South Korea: Interest rate cuts and efforts to keep currency stable, $11 billion stimulus package Global Response Governments infusing capital into financial institutions Globally coordinated interest rate cuts IMF offers bridge loan to meet foreign exchange requirements Discussions, coordinated efforts (G20 summit) 18
G7 riikide võlg protsendina SKP-st Sõjaaja võlg sõjata 140 120 G-7 Sovereign Debt to GDP (percent) 100 80 60 40 20 0 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 (p) 19
Halbadel aegadel tehtud laene on raske headel aegadel tagasi maksta (avaliku sektori võlg SKP-sse %)
Eurotsooni avaliku sektori võlg 2000-2011 sügis (% SKPst)
Majanduskriisi ohjeldamisel on kallis hind - välisvõlg akumuleerub üha enam
Seekordne kriis lõi tugevamini rikkaid riike Euroopas ja Ameerikas
3. Majanduskriis kiirendab Aasia muutumist maailma suurimaks majandusjõuks Aasias on majanduskasvu säilitamiseks vaja kaubandust USA ja EL osatähtsuse vähenemist on vaja kompenseerida Majanduskasvu tugevdab siseturgude nõudluse tugevdamine Hiinas, Indias jt. Tohutud valuutareservid annavad võimaluse tugevateks stimuleerimispakettideks Need meetmed annavad kombineerituna Aasia riikide omavahelise kaubanduse liberaliseerimisega võimaluse luua omavahelise kaubandusega tugev regioon 24
Maailma kolm regionaalset jõukeskust võrdluses Allikas: Yamada, 2008 25
4. Millised on maailma majanduse väljavaated? Kuidas need mõjutavad Eesti majanduse taastumist? Rahvusvahelise Valuutafondi prognoos maailmamajanduse arenguks
Väljavaated Euroopa hakkavad aeglaselt paranema Tarbijate kindlustunde indikaator (sesoonselt silutud)
KUID jälle on tarbijate kindlustunne saanud löögi 20 10 0-10 -20-30 -40 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Eesti EL27 -zone Allikas:Rahandusministeerium 2011 sept
Majanduskriisil olid ebasümmeetrilised tagajärjed Kes on maailmamajanduse langusest enam haavatavad? Väikese siseturuga ja väga avatud majandusega riigid Suure välisvõlaga riigid Suure väliskaubandusliku tasakaalustamatusega ehk maksebilansi puudujäägiga riigid Toorainete ekspordist tugevasti sõltuvad riigid 29
Mis juhtus maailma majanduskriisi puhkedes? Suurim tugevus enne kriisi Suurim nõrkus kriisi ajal Uus võimalus kriisist väljumiseks Väga intensiivne osalemine rahvusvahelises kaubanduses ja avatus maailmamajandusele
Millised olid maailmamajanduse kriisi mõjud Eestile Maailmaturu nõudlus kahanes Üldine Kesk-Ida Euroopa riikide usaldusväärsuse kadumine poliitikute, investorite silmis Välisrahastamise võimalused kesisemad (nii riigi, ettevõtete kui indiviidi tasandil) Siseturu nõudlus nõrgeneb samuti Protektsionismi levik kaubanduspartneritel Konkureerivad devalveerimised lähinaabritelt 31
Väikesed avatud majandused on SKP mahuga tagasi 2005 06 aastates (2000=100) 2 0 0 0 = 1 0 0 1 9 0 1 7 0 D E E E IE G R E S IT 1 5 0 L V L T P L 1 3 0 P T S K F I 1 1 0 S E U K U S 9 0 J P 2 0 0 0 2 0 0 2 2 0 0 4 2 0 0 6 2 0 0 8 2 0 1 0
Mis juhtus konvergentsiga? Kuidas võrdlevalt muutus Eesti sisemajanduse koguprodukt? Eesti SKP ühe elaniku kohta (ostujõu pariteedi alusel) oli 2010 a. lõpus ca 65% EL keskmisest ehk 3-4% väiksem kui maj. kriisi eel Majanduskriisi käigus on Sloveenia ja Tsehhi kuid ka Slovakkia eest ära läinud, Poola järgi jõudmas. Soome ja Rootsiga säilib enam vähem kriisi-eelne seis
SKP (ostujõu pariteediga kohandatud) Eestis võrreldes teiste EL riikidega 1995-2009 protsentides (EL27=100) 150 130 110 90 70 50 30 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Estonia Finland Sweden Denmark Germany Ireland
Uute liikmesriikide konvergentsiprotsess 1995-2010 ostuvõimega kohandatud SKP % EL keskmisest 100 90 80 70 60 50 40 30 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Estonia Latvia Lithuania Greece Hungary Slovakia Slovenia Czech Republic Poland
Mille poolest eristus Eesti kriisi käigus? Avaliku sektori kulutusi ei suurendatud Maksukoormust tõsteti katmaks eelarvelaekumiste vähenemist Maksukoormuse tõstmisega alustati väga varakult Pangandussektori stabiliseerimise probleemid lahendasid pankade omanikriigid (vrdl. Läti, Iirimaa) Paljud riigid teevad neid käike nüüd - tõstavad maksukoormust ja vähendavad eelarveid
Mis juhtus erinevate valitsuste kulutustega ja maksukoormusega kriisis 2008-2009? Eesti maksukoormus tõusis ja eelarvet ei suurendatud Riigid suurendasid kulutusi ja alandasid makse => võlgnevuse kasvu arvelt
Milline oli maksukoormuse tase 2000. aastal ja kuidas see muutus 2000-2009?
Source: Eurostat 2011
Maksukoormus % SKPst
Eelarve puudujääk ja avaliku sektori võlg 2010 aastal 3 Riigieelarve puudujääk % SKPst 0 EE SE 0 20 40 60 80 100 120 140-3 LUX BUL DK FI MT DE Avaliku sektori võlg % SKPst CZ CY A HU B I -6 RO SI NL LT SK LV PL F -9 ES PT UK EL -12 Ireland (-32.4;96.2)
Avaliku sektori võlg Greece 142.8-10.5 Italy 119-4.6 Belgium 96.8-4.1 Ireland 96.2-32.4 Portugal 93-9.1 Germ any 83.2-3.3 France 81.7-7 Hungary 80.2-4.2 United Kingdom 80-10.4 Austria 72.3-4.6 Malta 68-3.6 Netherlands 62.7-5.4 Cyprus 60.8-5.3 Spain 60.1-9.2 Poland 55-7.9 Finland 48.4-2.5 Latvia 44.7-7.7 Denmark 43.6-2.7 Slovakia 41-7.9 Sweden 39.8 0 Czech Republic 38.5-4.7 Lithuania 38.2-7.1 Slovenia 38-5.6 Romania 30.8-6.4 Luxembourg 18.4-1.7 Bulgaria 16.2-3.2 E ston ia 6.6 0.1 Riigieelarve puudujääk % SKPst
35000 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 33142 Avaliku sektori võlg ühe elaniku kohta (2010 lõpu seisuga, eurodes) 31460 3054429065 Eesti erasektori võlg elaniku kohta 9943 eurot 2011 juulis 25423 24587 24502 22385 21776 18458 16298 15674 13890 15085 7814 66955368 5129 4977 3570 31421727 773 710 Belgium Italy Greece Germany France Austria Netherlands United Kingdom Denmark Finland Sweden Portugal Spain Hungary Slovenia Czech Re public Poland Slovakia Latvia Lithuania Romania Bulgaria Estonia Ireland
Lühiajaline kohandumine Eesti majanduses majanduskriisi käigus Tervikuna edukas - tugev kohandumine- ELLUJÄÄMISE VÕITLUS Kulude tase kontrolli all Ettevõtluse raamtingimused toetasid suhteliselt kiiret kohandumist (miinimumpalga tase, ametiühingud ) Kiire turgude uuendamine Töötajate arvu paindlik juhtimine Operatiivne juhtimine paindlik Tööjõu tootlikkus hakkas uuesti kasvama
Eesti majanduskasvu taastumine sõltub nõudlusest välisturgudel ja meie ekspordisuutlikkusest Seni hästi läinud Eesti Pank, 2010 aprill
Eesti majanduse langus oli sügav - kuid pööre on toimumas (muutused eelmise aasta sama perioodiga) % punkti 30 120 25 20 15 10 5 0-5 -10-15 -20-25 -30 2001 III 2002 III 2003 III 2004 III 2005 III 2006 III 2007 III 2008 III 2009 III 2010 III 110 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Rah.min 2011 veebruar Majanduse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks* (parem skaala)
Eesti SKP kasv 2006-2011 3.kv. +7.9 v.e. aastaga + 0.8 v.e. kvartaliga
Euroopa miinimumpalgad 2011a.
Euroopa miinimumpalgad 2011a. võrdluses ostuvõime pariteedi alusel (PPS)
Tunnitööjõukulude muutus EL-is 2009.a. 4kv võrreldes 2008 4.kv. (%)
Millega me saame arvestada? Tööjõukulude eelis pole kuhugi kadunud Eesti 20010. a keskmine tase ca 6.6 EUR Eesti tööturg saab ka tõestada paindlikkust palkade allapoole kohandumine on meil siiski võimalik 51
Millega me saame arvestada? Ollakse valmis töötama - keskmine töötundide arv ühe töötaja EL uued liikmesriigid kohta aastas 1999-2005 52
Millised on ettevõtete põhimõttelised võimalikud strateegiad? 1) vähendada kulusid - üle vaadata oma ettevõtete kõik protsessid ja nende juhtimine organisatsiooniline innovatsioon 2) muuta oma toodangut, teenust eristuda teistest toote või teenuse innovatsioon 3) suurendada tulusid müük väljapoole Eestit jätkuv rahvusvahelistumine koostöö partneritega 4) asendada tööjõud kapitaliga - investeeringud vähendada toomise tööjõumahukust 5) muuta oma kohta väärtusahelas liikuda lõpptarbija suunas või tootearenduse suunas
Mõned väited välisinvestoritelt 2009.sügisel Ma arvan, et kunagi ei ole Eestis olnud lihtsam uut äri alustada kui nüüd. Rasked ajad on väga palju mõistlikke otsuseid lubanud teha. Inimeste ootused on muutunud palju realistlikumaks /.../ see on kaasa toonud põhiväärtuste paika minemise ja arusaamad, et ilma tööta, pingutuseta, endast andmiseta on ikkagi väga raske või väga keeruline hakkama saada. /.../ Sellel aastal inimeste haigestumiste tase on ääretult madal. Ta on viimase kuue või seitsme aasta kõige madalam tase. / / Varasematel aegadel käidi väga lihtsakäeliselt ringi selle võimalusega võtta haigusleht välja. Tihti põhjendamatult.
Mõned väited välisinvestoritelt 2009.sügisel Selline kriisi aeg on ka hea või oluline aeg tegelikult struktuuri korrastamiseks....selle mulli tipus me võtsime väga selge /.../ strateegilise otsuse, me peame suurendama ekspordi osatähtsust ja /.../ strateegia oli selline, et kui Eesti turu langemine tuleb, kompenseerida ekspordiga ja meie oleme /.../ selle ülesandega suurepäraselt hakkama saanud. Pigem on proportsioone ümber tõstetud, et kui mõni turg ei tööta, siis sinna pole mõtet jõuga viia, et ikkagi töötavale turule. N-ö mittepüsikulusid me tõmbasime kõvasti alla, turunduskampaaniate pealt, IT-arenduse pealt, kõik see, mis enne oli plaanitud investeeringuks täiendavatesse toodetesse, need meil kõik lükati edasi.
Töötajate arv ja selle muutus Eesti ettevõtluses 2008-2009 Töötajate arvu 2008 I kv 2008 IV kv 2009 IV kv muutus KOKKU 460461 428549 369751-90710 Taime- ja loomakasvatus, jahindus 10526 10075 9422-1104 Metsamajandus ja metsavarumine 3390 2900 2870-520 Mäetööstus 5030 5038 4859-171 Töötlev tööstus 122733 111636 90914-31819 Elektrienergia, gaas 6317 6182 5637-680 Veevarustus; jäätmekäitlus 3604 3500 3369-234 Ehitus 53944 44482 37021-16922 Hulgi- ja jaekaubandus; sõidukite remont 95301 92379 82356-12946 Veondus ja laondus 41577 38764 33130-8447 Majutus ja toitlustus 19665 17458 15108-4556 Info ja side 15842 15632 14662-1180 Kinnisvaraalane tegevus 10076 9622 8575-1501 Haldus- ja abitegevused 27517 26901 23485-4032 Haridus 3798 3042 2713-1085 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 8940 8929 8667-273 Arvutite ning tarbeesemete parandus 4003 3965 3423-580
Töötajate arv Eesti töötlevas tööstuses 2001-2011 (tuhandetes kvartalis) 140000 120000 100000 80000 60000 Töötlev tööstus vähendas 2007 a. võrreldes töötajate arvu ca 22 % Enim rõivatööstus (39%), ehitusmaterjali (36%), muude transpordivahendite (35%). Suurendas ainult kirjastamine (2.9%) 40000 20000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 0 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 41
Töötlevas tööstuses töötajate keskmine arv (iga aasta 3. kvartalis tuh.) ja 2011a.II kv. töötajate arv protsentides 2007 aastast. 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2011/2007 Töötlev tööstus 114367 116559 117709 120934 119984 122708 121885 117194 94189 91365 93629 76.8 toidu 17274 16578 15354 14777 14570 15267 15060 14320 12928 12296 12055 80.0 joogi- 1742 1944 2017 1883 2137 2044 1922 1826 1720 1416 1357 70.6 tekstiili 9763 9992 9900 9677 9173 8165 7239 5328 4553 4151 3971 54.9 rõiva- 13343 13742 13887 13472 11724 10512 9533 9669 7005 5936 5971 62.6 puidu- 13876 16663 17481 16606 16733 18672 17464 15416 12216 12436 13048 74.7 paberi- 2318 1939 1597 1649 1975 2023 1939 1719 1458 1499 1350 69.6 trükindus 2323 1947 2534 2055 2302 2473 2534 2347 2557 2415 2469 97.4 keemia- 3086 2704 2667 3226 2798 2642 2810 2645 2237 2142 2251 80.1 farmaatsia 325 279 267 313 252 266 351 296 248 257 288 82.1 plasti- 3157 3113 3321 3901 4198 4617 4673 4434 3489 3514 3295 70.5 ehitusmaterjali 4475 4690 4840 5275 5056 5619 6221 5842 4135 3731 3458 55.6 metalli- 294 299 365 319 352 334 406 448 339 365 458 112.8 metalltoodete 8013 9660 9805 10247 11390 12298 13010 13470 10567 9505 10433 80.2 elektroonika- 5790 5267 5419 7056 7560 7756 6518 6372 4812 5007 5746 88.2 elektriseadmete 1940 1352 1552 2132 2603 3381 4428 5025 4356 4363 4540 102.5 masinaehitus 3547 3431 3165 3292 3718 3570 4935 4525 3527 3469 3114 63.1 sõidukite,haagiste 1414 1947 2209 2823 3402 3394 3879 3896 2782 3241 3543 91.3 muu transpordi. 266 253 348 427 363 571 569 781 525 509 481 84.5 mööbli- 10207 9430 9375 9777 9258 8338 8604 7566 6240 6734 7214 83.8 muu tootmine 2473 2122 2335 2796 2767 3193 2710 3378 2005 1985 2041 75.3
Eesti töötlevas tööstuse töötatud tunnid 2001-2010 (tuh. tundi kvartalites) 60000 50000 40000 30000 Töötatud tundide arvu vähendati tekstiilis 48 %, ehitusmaterjalitööstuses 40 % rõivatööstuses 37%, 20000 10000 0 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39
Töötlevas tööstuses töötundide arv (iga aasta 3. kvartalis tuh.) ja 2011a.tundide arv protsentides 2007 aastast. 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2011/2007 Töötlev tööstus 45765 45268 47269 49689 50567 51411 51127 49876 40167 38996 41610 81.4 toidu 7254 6546 6216 6318 6234 6632 6403 6206 5503 5312 5300 82.8 joogi- 791 870 885 865 980 934 868 825 760 596 612 70.5 tekstiili 3508 3510 3476 3497 3427 3094 3219 2323 1858 1674 1687 52.4 rõiva- 5262 5272 5308 5233 4734 4295 3919 4044 2906 2471 2630 67.1 puidu- 5802 6898 7276 6895 7172 7882 7193 6438 5243 5293 5852 81.4 paberi- 1354 752 667 613 916 884 811 772 667 700 625 77.1 trükindus 978 784 1021 917 1023 1094 1101 1023 1107 1067 1103 100.2 keemia- 1201 944 1116 1362 1232 1105 1179 1121 947 906 960 81.4 farmaatsia 122 107 112 129 104 106 135 113 97 100 122 90.4 plasti- 1396 1268 1399 1684 1823 1940 1955 1866 1523 1557 1464 74.9 ehitusmaterjali 1953 1916 2128 2364 2279 2543 2696 2516 1864 1606 1546 57.3 metalli- 134 127 162 129 143 131 154 185 151 163 205 133.1 metalltoodete 3084 3873 4175 4360 4933 5250 5589 5833 4638 4219 4591 82.1 elektroonika- 1932 1957 2115 2870 3092 3039 2602 2686 2049 2121 2619 100.7 elektriseadmete 744 499 620 883 1163 1451 1836 2193 1798 1842 2032 110.7 masinaehitus 1416 1389 1301 1357 1580 1465 2045 1884 1509 1518 1447 70.8 sõidukite,haagiste 598 792 888 963 1346 1348 1519 1550 1129 1361 1596 105.1 muu transpordi. 101 100 137 159 146 230 231 348 227 220 230 99.6 mööbli- 3664 3350 3695 3996 3846 3419 3454 3112 2542 2765 3119 90.3 muu tootmine 846 757 847 1086 1138 1332 1131 1386 827 796 894 79.0
Tööstus kui majanduse kohandumise mootor Majanduse taastumises on töötleval tööstusel keskne roll algatab muutusi teistes sektorites Ekspordi kaudu suurendatakse uuesti käivet, tootlikkus kasvab => toob kaasa kasumlikkuse kasvu Hakatakse uuesti tarbima suuremas mahus erinevaid tööstusele vajalikke teenuseid Vajatakse jälle tööjõudu nii tööstuses endas kui teenustes
Kriisi eel kasvasime kiiremini, siis langesime kõvemini ja nüüd taastume kiiremini
Eesti töötleva tööstuse mahuindeks (2005=100) Septembris +6% v.e.a. kuid -12% võrreldes augustiga 2011 Eksporti läks 70 % tööstustoodangust
Milline oli meie tootlikkuse taseme lähtepositsioon enne kriisi? Lisandväärtus töötaja kohta töötlevas tööstuses 2007.a. (tuh. EUR) 100.0 90.0 87.0 80.0 71.0 69.4 70.0 66.9 61.8 21.5 20.0 20.0 17.3 13.5 12.1 60.0 53.5 52.5 50.7 50.0 41.3 40.0 30.0 29.1 24.2 24.2 20.0 10.0 0.0 Finland Sweden Denmark Germany France Spain EU-27 Italy Greece Slovenia Hungary Portugal Czech Republic Poland Slovakia EESTI Latvia Lithuania
Lisandväärtus ja tööjõukulud töötaja kohta töötlevas tööstuses 2007.a ja nende vahe (tuh. EUR) Lisand- Tööjõu- vahe väärtus kulud LV-TK Finland 87.0 46.8 40.2 Sweden 71.0 51.6 19.4 Denmark 69.4 48.2 21.2 Germany 66.9 45.4 21.5 France 61.8 45.4 16.4 Spain 53.5 32.7 20.8 EU-27 52.5 34.41 18.1 Italy 50.7 35.6 15.1 Greece 41.3 27.6 13.7 Slovenia 29.1 18.5 10.6 Hungary 24.2 12.0 12.2 Portugal 24.2 14.8 9.4 Czech Republic 21.5 12.2 9.3 Poland 20.0 9.6 10.4 Slovakia 20.0 10.1 9.9 EESTI 17.3 10.6 6.7 Latvia 13.5 6.8 6.7 Lithuania 12.1 7.3 4.8
Eesti ja Rootsi töötleva tööstuse ja metalli ja masinatööstuse sektori tootlikkuse võrdlus Tootlikkus töötaja kohta (tuh. EUR) Lisandväärtuse alusel arvutatud
Tööjõu tootlikkus Eesti ettevõtlussektoris 2005-2009 ettevõtete suurusrühmiti (tuh.eur) 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku 14.7 17.4 19.3 18.7 17.4 1-9 12.6 14.9 15.7 14.5 13.3 10-19 12.5 14.8 17.3 17.5 14.6 20-49 13.6 16.5 19.6 18.7 16.6 50-99 14.8 18.3 21.4 20.9 18.8 100-249 17.3 20.7 22.7 21.7 19.8 250 ja enam 16.9 19.5 20.9 21.0 22.4
Tunnitootlikkus Eesti töötleva tööstuse harudes (puhaslisandväärtus töötaja kohta eurodes) Q1/08 Q2/08 Q3/08 Q4/08 Q1/09 Q2/09 Q3/09 Q4/09 Q1/10 Q2/10 Q3/10 Q4/10 TOTAL 8.94 10.37 10.21 8.15 6.66 8.04 8.90 8.36 8.85 10.44 11.22 11.60 Food 7.06 7.35 8.13 8.32 8.13 8.69 8.57 7.30 7.54 7.68 7.91 9.24 Clothing 4.64 4.51 5.48 5.25 4.60 4.09 5.79 5.20 4.72 4.06 7.21 4.98 Furniture 6.84 6.68 6.10 7.20 5.91 6.44 6.82 7.98 7.77 8.21 7.65 9.05 Electronic 7.42 8.53 8.37 8.53 6.80 6.68 5.49 9.79 9.10 5.84 12.71 24.88 Wood 8.46 8.70 5.93 5.97 5.82 8.71 9.16 8.97 9.30 11.74 10.81 9.68 Constr.mater 10.87 15.37 16.24 9.37 1.97 8.53 8.88 4.54 6.50 12.23 15.71 11.78 Chemical 19.50 27.52 38.31 13.28 9.29 11.80 19.00 10.03 11.68 19.55 20.84 16.56 Machinery 10.43 10.98 12.24 10.91 6.90 5.90 7.76 7.98 7.29 9.38 10.73 12.44 Other transport 10.91 8.61 7.07 9.29 2.68 13.46 8.09 8.19 10.28 20.67 5.30 10.03
16 14 12 10 8 6 4 2 0 Tööviljakus arvuti-, elektroonika- ja optikatööstusharus võrreldes tööstusega keskmiselt (tuh. EUR töötaja kohta kvartalis) elektroonika tööstus I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal 2007 2008 2009 2010 2011
Töötajate arv, töötundide hulk ja tootlikkus töötaja kohta Eesti töötlevas tööstuses 2010 a. 3.kv. protsentides 2007a. tasemest töötajate arv tunnid tootlikkus Töötlev tööstus 78.0 76.2 117.0 to idu 85.9 83.0 105.8 jo og i- 77.6 68.6 115.7 tekstiili 77.9 52.0 143.9 rõiva- 61.4 63.1 141.8 puidu- 80.7 73.6 126.3 paberi- 87.2 86.3 147.2 trükindus 102.9 96.9 119.4 keem ia- 81.0 76.9 128.9 farmaatsia 86.8 73.9 169.2 plasti- 79.2 79.7 109.6 ehitusm aterjali 63.9 59.6 69.2 metalli- 81.5 105.6 56.0 meta llto o dete 70.6 75.5 109.1 elektroonika- 78.6 81.5 165.2 elektriseadmete 86.8 100.4 123.4 masinaehitus 76.7 74.2 111.4 sõidukite,haagiste 83.2 89.6 151.7 muu transpordi. 65.2 95.4 39.1 mööbli- 89.0 80.0 111.3 muu tootmine 58.8 70.4 120.7
Eesti majanduse kohandumine lähivaates Eksportsektor jätkab kasvu ja hakkab enam tarbima siseturul pakutavaid tootmiseks vajalikke teenuseid Tekib uus tööjõuvajadus - algul toimus osalise tööaja pikendamine täisajale, nüüd ka täiendava tööjõu vajadus (algab töötlevast tööstusest) Siseturu nõudlus kasvab pikkamööda tööhõive taastumine, ebakindluse vähenemisest tulenev säästmise pidurdumine
Kuidas käitub Eesti ettevõtlussektor praegu? Müügimahud taastusid ja varud vähenevad Osatööajalised tagasi täistööajal Töötajate arv mõõdukalt suureneb Tootmisvõimsuste kasutamise määr paraneb Uuele müügiringile minek aga nõuab investeeringuid ALGAB UUS TSÜKKEL VAJADUS INVESTEERIDA uutesse rajatistesse ja seadmetesse Kuid ebaselge olukord ei julgusta investeerima Milline on pankade valmisolek rahastada kasvu?
Eesti ettevõtlussektori investeeringud 2008-2011 II kv. (milj. EUR) 300000 250000 200000 150000 100000 50000 0 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv 2008 2009 2010 2011 hoonete soetamine hoonete ehitamine transpordivahendid arvutisüsteemid muud masinad/seadmed maa
Ettevõtetele kuu jooksul väljastatud lühiajalised ja pikaajalised laenud ja liisingud Allikas:Eesti Pank, 2011
Äriühingute laenujäägi muutus Eestis 1995-2011 2500 2000 Äriühingute laenujäägi kasv 1500 1000 500 0-500 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011-1000 Allikas.Eesti Pank, 2011a. juulini
Majapidamistele kuu jooksul väljastatud laenud Allikas:Eesti Pank, 2011
Missugused muutused on majanduses toimunud? Optimisti vaade Ekspordi konkurentsivõime taastunud ja toetab SKP kasvu Tööjõu tootlikkuse ja palga kasvu suhe paraneb Tööhõive 2011 a. kiiresti kasvab Sisetarbimine paraneb Erasektori võlakoorem on vähenenud Riigieelarve on uuesti tasakaalus
mln eur 1 200 1 000 800 600 400 200 0 Eksport on kasvanud kiiresti ning väline tasakaal on parem %, v.e.a. 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 80 70 60 50 40 30 20 10 0-10 -20-30 -40 Kaupade ekspordi maht (mln eur) Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi maht (mln eur) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)
Eesti kaubavahetus 2008-2011
Tootlikkuse ja palgakulude tasakaalustatud areng majanduskriisi käigus taastus Tootlikkuse kiire kasvu periood hakkab lõppema Majanduskriisi ajal tööjõu paremast kasutamisest saadud tootlikkus kasvu allikad on ammendumas
16 14 12 10 8 6 4 2 0 Tööviljakus arvuti-, elektroonika- ja optikatööstusharus võrreldes tööstusega keskmiselt (tuh. EUR töötaja kohta kvartalis) elektroonika tööstus I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kvartal IV kvartal I kvartal II kvartal 2007 2008 2009 2010 2011
Eesti valitsussektori riigieelarve positsiooni kujunemine 2008-2011 kuude lõikes % SKPst 1 0-1 -2-3 -4 0,74-1,14-1,92-4,0-5 kuud 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2011
Missugused muutused on majanduses toimunud? Pessimisti vaade Ekspordi kiire kasv on suures osas ühe tööstusharu ja isegi ettevõtte põhine (Ericsson veerand ekspordist) Tööjõu tootlikkuse kasv aeglustub ja palga kasvu surve tugevneb => tasakaalustatus väheneb Laiapõhjalised muutused sihtturgude ja toodete ning teenuste lõikes aeglased Erasektori võlakoorem endiselt suur ja kulutatav tulu suureneb aeglaselt. Sisetarbimise kasv ei saa palju kiireneda Määramatus maailmas suureneb
Eesti tööstusharude toodangutrendid 2002-2011 (2005=100) Elektroonikatööstus andis juulis ¼ Eesti kogu tööstustoodangust Kogu tööstustoodang aug 2011 +26.5% v.e.a. Eksport + 51%, Siseturg + 9%
Eesti eksport ja import kaubajaotiste alusel sept.2011
Eesti töötajate kogupalk (SKP-s) ja eraisikute laenujäägi kasv aastati (milj. EUR) 8000 7000 6000 5000 palk laenujäägi kasv 1764 755 2010 1311 4000 3000 2000 1000 0-1000 16 96 5 72 153 68 1114 1391 1664 1838 1895 2123 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2011 I kv. palk SKP-s ja laenujäägi muut oktoobrini 643 399 6233 240 5589 149 5327 5043 4508 3750 3256 2929 2371 2609 2710 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009-219 2010-250 2011iikv -143
Eraisikute hoiuste kasv 1998-2011 (milj. EUR) 800 700 600 500 400 300 200 100 0 71 177 245 241 141 127 241 554 680 450 383 83 291 328 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 iikv 2011 kuni septembri lõpuni
Eesti majanduse kohandumise probleemid Eestis kui valuutakomiteega riigis toimus majanduse kohandumisprotsess suures osas tööturu kaudu Tööhõive langes kiiresti Esmajoones langus neis majandussektorites, mis olid majandusbuumi ajal kasvatanud hõivet Hõivatute arv tagasi 2000. aasta tasemel
Eesti majanduse kohandumine toimus peamiselt tööturu kaudu % v.e.a. Rahandusmin. sügisprognoosist RM
Hõive vähenemine on peatunud. Töötajate arv ja selle muutus Eesti ettevõtluses 2009-2010 II kvartal 2009 IVkv 2010IIkv Hõive muutus Tegevusalad kokku 369719 372853 3134 Põllumajandus, metsandus 12924 13919 995 Mäetööstus 4859 4710-149 Töötlev tööstus 91064 90706-357 puidu 12232 12382 150 elektroonikaseadmete 4651 5005 354 elektriseadm ete tootmine 4030 4211 180 masinaehitus 3290 3450 160 autoosade tootm ine 2737 3036 299 mööblitootmine 6274 6684 410 Elekter, gaas 5637 5594-43 Veevarustus; kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlus 3383 3399 16 Ehitus 37021 34993-2029 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste rem 82436 81146-1290 Veondus ja laondus 33124 34279 1155 Majutus ja toitlustus 15153 15849 696 Info ja side 14643 14359-283 Kinnisvaraalane tegevus 8462 8833 371 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 19306 20277 971 Haldus- ja abitegevused 23486 25594 2108 Haridus 2661 2413-249 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 8667 9100 433 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 3469 3603 133 Arvutite,kodutarvete parandus 3423 4079 655
Tarbijate ootused Eesti majandusele järgnevaks 12 kuuks (% vastanutest, EKI 2010 juuni) Protsentjaotus 100% 80% 60% Saldo 23 28 40 30 20 10 0 40% 20% 0% 2002 2009 41-10 -20-30 -40 Paraneb Sama Halveneb Saldo
Eraisikute ja ettevõtete laenujäägi kasv ja hõivatute arv Eestis 1996-2009 680 660 Kiiret hõive taastumist pole oodata, sest laenukasvule toetuvat sisetarbimise buumi pole 62751 655 656 70000 60000 640 646 53660 50000 620 600 580 560 619 617 5337 5679 607 579 1579 838 573 578 586 2670 4136 5424 594 596 19380 10163 40752 607 18358 596 40000 30000 20000 10000 0 540-9137-10000 520 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009-20000 Hõivatute arv Laenujäägi kasv Vasakul hõivatute arv tuhandetes, paremal laenujäägi kasv miljonites EEK
Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR Eesti maariski paranemise ja Euribori langusega ei kaasnenud laenutingimuste samaväärset paranemist. Praegu on see vaikselt ilmnemas
Eesti maariskitase on langemas Eesti maariskitase madalam kui Itaalial
Eesti riigireitingud alates 1997. aastast Saksamaal AAA võlakiri 1.75 Sloveenial AA võlakiri 3.89 Kreekal BBB+neg võlakiri 6.29 % Veebruaris 2010 kõik reitinguagentuurid juba muutsid Eesti väljavaated negatiivsest positiivseks. EESTI LÄTI LEEDU AA+ A1 A+ Reiting 1.10.2011 S&P A-/Neg 10.08.2009 BB/Neg 10.08.2009 BBB/Neg? 17.08.2009 Moody's A1/Neg? 23.04.2009 Baa3/Neg 2 23.04.2009 Baa1/Neg 28.09.2009 Fitch BBB+/Neg 8.04.2009 BB+/Neg? 6.10.2009 BBB/Neg 8.04.2009
Eesti majanduse kohandumine lähivaates Eeltingimus majanduskasvu jätkumisele on muidugi välisnõudluse säilimine? Majanduskriisi käigus toimunud kulutaseme langusest antud hingetõmbeaega 2-5 aastat Eksportsektor jätkab kasvu ja hakkab enam tarbima siseturul pakutavaid tootmiseks vajalikke teenuseid Jätkub tööjõuvajaduse kasv (algas töötlevast tööstusest) Siseturu nõudlus kasvab pikkamööda tööhõive taastumine toetab
7. Millised on käsitlemist vajavad pikaajalisemad probleemid? Kuidas parandada Eesti ettevõtete kohta globaalsetes väärtusahelates => toetab tootlikkuse kasvu Struktuurinihked Eesti majanduses ja kuidas nendeni jõuda. Mis suunas üldse peaks muutused toimuma? => toetab tootlikkuse kasvu Tööpuudus ja selle ületamine kui võimalus struktuurinihkeid esile kutsuda. Regionaalselt tasakaalustatum areng kui Eesti ressursside parem ärakasutamine
Arenguvõimalused Eesti masinatööstuses (saab üldistada ka mujale) A. Jätkata sisuliselt samasuguse ärimudeliga - lisandväärtuse suurendamine sisemiste protsesside ümberkorraldamisega. 1) protsessiinnovatsioonide kaudu parandades sisemiste protsesside tõhusust (vähem jääke, vähem praaki, odavam ühiku hind) 2) parandades seoseid väärtusahela teiste lülidega (nt tihedam ja kiirem tarne) 3) tooteinnovatsioonide kaudu parandades olemasolevate toodete kvaliteeti või tuues tooteid turule konkurentidest kiiremini 4) organisatsiooniinnovatsioonid operatsioonijuhtimine, töökohtade struktuur (nt juhtimistasandite arvu vähendamine).
Arenguvõimalused Eesti masinatööstuses (saab üldistada ka mujale) B. Suurendada loodavat lisandväärtust olemasolevas väärtusahelas koha muutmise kaudu ettevõtetest suur osa kitsalt tootmises, valmistades rahvusvahelise tööjaotuse raames komponente lõpptoodangu koostajaile väljaspool Eestit. loodav uus väärtus on kõige väiksem just sellise ettevõtte kitsa töötlemisele orienteerituse puhul. Tunduvalt suureneb lisandväärtusega tootmine, kui ettevõte tegutseb ka teistes väärtusahela etappides. Eriti palju annab juurde oma brändi kujundamine ja tootmine oma kaubamärgi all. Selleni jõudmiseks on aga erinevaid võimalusi
Ettevõtte koha muutmine väärtusahelas Lisandväärtus Tootmiskeskus Arenduskeskus Disainikeskus Logistikakeskus Turustus kanalid Brändid T&A Disain Inseneritöö Tootmine Logistika Turundus Müük Teenused 112
Innovatsiooni suunad majanduskriisis Alguses põhirõhk protsessiinnovatsioonil (tõhustatakse tootmis- või teenuse pakkumise protsessi) Samaaegselt organisatsioonilised innovatsioonid (kohandatakse ettevõtete ülesehitust) Pärast kulude kontrolli alla saamist tähelepanu turundusinnovatsioonil (uute turgude otsimine, uute turusegmentide katmine ) Seejärel juba toote ja teenusteinnovatsioonil tähelepanu
Innovatsiooni suunad majanduskriisis Ettevõtete edukus innovatsioonide teostamisel oleneb paljudest teguritest: Motivatsioonist strateegilisest soovist Ettevõtte teadmiste baasist Kasutatavate innovatsiooniallikate mitmekesisusest Rahastamise võimalustest Organisatsiooni suutlikkusest kaasata töötajad
Aasia riikide tegevuse tulemusena lisandväärtuse tase ühtlustub üle väärtusahela
A - allhankija laiendab toote pakkumise ulatust, kasutades tootmiseks seniseid allhankijate abi, kes tellimuse täites selle otse kliendini suunavad (tekib kolmnurk). See muudab esialgse tootmisüksuse kõrgemat lisandväärtust tekitavaks vahendajaks ja nö logistikakeskuseks A müües lõpuks kaupa oma kaubamärgi a Turu laiendamine GLC OBM B OEM ODM Alguspunkt Tehnoloogilise võimekuse laiendamine B - ettevõte kompetents laieneb tootearenduse ja disaini suunas, kuid väljaarendatud tooteid müüaks edasi allhanget tellinu kaubamärgi al Kogemuse tekkimisel on sellel ettevõttel võimalik võtta kasutusele ka oma kaubamärk ja jätkata iseseisvalt OEM - original equipment manufacturer GLC - global logistics contracting OBM - own brand manufacturing ODM - own design and manufacturing
Arenguvõimalused Eesti masinatööstuses (saab üldistada ka mujale) C. Väärtusahelate vaheline liikumine (inter-chain innovation) Liigutakse uuele, kasumlikumale väärtusahelale, kus jätkatakse sama rolli täitmist väärtusahelas Tulenevalt uue väärtusahela keskmeks oleva toote või teenuse suuremast lisandväärtuse mahukusest on võimalik teenida suuremat tulu. Sisuliselt ettevõtete jaoks tähendab muutusi toodete portfellis või uudsete teenuste pakkumist. (nt. Taiwani elektroonikatööstusest) See arengutee eeldab Eesti masinatöötuse ettevõtetes mõningast tootmistehnoloogia muutmist, personali täiendkoolitusi jt. Mõningatel juhtudel on see arengutee ainuvõimalik, sest muutusi tegemata ei ole ettevõtte tegevus enam jätkusuutlik (senine ärimudel enam ei tööta).
Väärtusahelate vaheline liikumine I väärtusahel II väärtusahel Etapp A Etapp A Etapp B Väärtusahelate vaheline liikumine Etapp B Funktsionaalne innovatsioon Etapp C Etapp C Protsessi või tooteuuendus
Tööpuudus kui võimalus majanduse ümberstruktureerimisel Tööpuudus jääb kõrgeks pikaks ajaks (tunnitootlikkuse kasv vähendab täiendava tööjõu vajadust, struktuurne tööpuudus ) VAADATA TÖÖPUUDUST KUI VÕIMALUST MAJANDUSE ÜMBERSTRUKTUREERIMISEL Tööpuudusega tegelda süsteemselt - ametkondadevaheline töögrupp, kes võtab vastutuse (ministeeriumid, EAS, Kredex, Töötukassa, maakonna tasandil KOV, ettevõtluse esindajad..). Koordineerida on vaja erinevate ametkondade rahalisi vahendeid ja nende kasutamisreeglistikke. Tööpuuduse probleemide lahendamisel vaja kaasa haarata regiooni tasand (maakonnad ). Puudub regionaalsel tasemel piisav esindatus, kompetents ja volitused.
Tööpuudusega tegelemine eeldab tegelikult ettevõtluse arendamise probleemidega tegelemist Kohalikud omavalitsused on sageli liiga väikesed, nad ei suuda probleeme lahendada. Vajalik on probleemi olemusest tulenevalt koostöö ja koordineerimine (nt. töötute mobiilsuse probleemi lahendamisel). Ettevõtluse arendamise kaudu hõive suurendamine (EAS, Kredex, PRIA ) vajab enam tähelepanu. Palgatoetus on vajalik lühiajaliselt. Noorte õppima tagasi suunamine on positiivne ja vajab edasiarendamist Praegune EL ühtekuuluvusfondi kasutamine ei vähenda regionaalset ebavõrdsust (rõhuv osa taotlustest Tallinnast, Tartust). Kompetentsust vaja maakondadesse.
Konkurents äritegevuse sihtkohtade vahel teravneb Majanduskriisi käigus toimub paljudes Lääne-Euroopa, USA jne. ettevõtetes äripartnerite inventuur, kohandumise käigus otsitakse uusi senisest tõhusamaid lahendusi See on võimalus ka meie ettevõtlusele pakkuda ennast sobivaks partneriks Sisuliselt eeldab edukust äritegevuse sihtkohtade vahelises võitluses süsteemikonkurentsis Eestil on suurem vabadus vältida edasist maksude tõstmist ja eristuda teistest Kuid lisaks vaja olla aktiivne ja ennast maailmas tutvustada kui stabiilse majanduskeskkonnaga riik tormilises maailmas
Sihtkohtade vahelises võitluses peab eelised välja mängima Inimkapital hästi ettevalmistatud tööjõu olemasolu, selle pidev lisandumine, olemasoleva tööjõu ümberõpe ja selle hea süsteem. Inimkapitali arendamine ülioluline Infrastruktuur telekommunikatsioonivõrgud, lennundus, laevandus, rongiliiklus (nendeta ei realiseeru paljud head plaanid nt. unistused teadmusmahukate teenuste majandusest) Toetuspoliitika Eesti peaks oma tugevused hästi välja käima (nt. EAS ) ja otsima inimesed, kes saavad meie positiivset sõnumit levitada. EL str. vahendite kasutamine tõhusamaks
Ettevõtluskeskkonna arendamine toimub pidevas süsteemikonkurentsis teiste riikidega Võisteldakse investeeringute, inimkapitali, teadmuse ja koha pärast globaalsetes väärtusahelates Eesti konkureerib teiste riikidega ja regioonidega rahvamajanduse tasandil (nt välisinvestorite ligitõmbamisel, sobiva tööjõu pärast jne) ettevõtete tasandil (suutlikkuse eest müüa kaupu ja teenuseid) avaliku sektori tasandil (kui efektiivselt toimib missugused on mõjud rahvamajanduslikule stabiilsusele ja ettevõtete konkurentsivõimele) Selles võistluses on igal riigil omad rahvuslikud huvid ja ettevõtlussektoril on omad ärihuvid Neid tuleb mõistlikul kombel kokku panna
Era ja avaliku sektori võla areng 2000-2009 (%SKPst) Eesti kui ettevõtluse sihtkoht saab eelise kui stabiilse rahandussüsteemiga piirkond
Eestil on maksumäärade tõstmise surve väiksem 2009.a juulist kehtiv käibemaksu määr 20% püsib 25 24 23 22 21 20 19 18 17 16 15 Rumeenia Käibemaksu standardmäärad 2010 ja 2011 alguses Kreeka Poola Portugal Soome Läti Iirimaa Slovakkia Suurbritannia Jan'10 Jan'11 Jan'14 Hispaania 125
Source. Eurostat 2011 Taxation in EU
Majanduskriis sunnib ka üksikisiku tulumaksumäärade langetamist peatama Source. Eurostat 2011 Taxation in EU
Tööjõu vabam liikumine Maailmas võideldakse talentide pärast Haritud tööjõu Eestisse lubamine peaks olema kergem Me saame nii sisse tuua uut teadmust, kiiremini käivitada uusi tegevussuundi Tekitame kriitilist massi valdkondades, kus ise ei suuda piisavalt tööjõudu pakkuda Kuid peame vältima olukorda, kus toome sisse lihttöö tegijaid
Pikema perspektiiviga vaade Eesti majandusele Teadmuspõhine Eesti on seni suhteliselt loosunglik Kuid tootlikkuse kasv edaspidi eeldab uue teadmuse kasutamist suuremal määral Ettevõtete ja ülikoolide koostöö hädavajalikkus peab kohale jõudma Kõrghariduse korrastamine (mida ise teha suudame, mida sisse osta, välismaal õppida) Tark spetsialiseerumine oma nishide leidmine kombineerides nii seniseid teadmisi, asukohaeelist jm (nt. põlevkiviõli tehnoloogia,
Teadusasutustega koostööd takistavad tegurid Eesti masinatööstussektori ettevõtetes (ettevõtete osakaal, kes pidas takistust oluliseks, %). puudub ettevõttepoolne vajadus 40 TAde tegevusel puudub ettevõttes rakendus 27 info puudus 26 keerukus kontakti leidmisel 17 TAde soovimatus koostööd teha 10 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45
Ettevõtete ja ülikoolide koostöö probleemid Tegelikult tootearenduse poole pealt ei ole Eesti ettevõtetel palju teha, sest ollakse pigem allhankija rollis, ning välismaa emaettevõtted või koostööpartnerid teevad suurema osa arendustööst kohapeal ära. Seetõttu ei ole ka otseselt vajalik side ülikoolidega. (Fookusgrupis osaleja) Ettevõtjate poole innovatsioon on see, et tuleb kõigepealt tõsta oma kompetentsi, et oleks üldse võimalik innovaatiliselt tegeleda. (Fookusgrupis osaleja)
Ettevõtete ja ülikoolide koostöö probleemid Kui ettevõtetes toodetakse prototüüpe, mida enne keegi maailmas ei ole tootnud, siis on väga oluline paindlikkus ja kiire reageerimine. Kui ettevõtte palub ülikoolil midagi teha ja pakutakse välja, et esimesed tulemused tulevad 4 kuu pärast, siis selleks ajaks on juba rong läinud ning antud toodet tehakse juba mujal maailmas. Turu ammutamise moment on üsna lühike.
Fokusseerimine on vajalik Üldiselt soodsat ärikeskkonda loov 1 2 3 4 5 X Praegune seis X Püüeldav siht Fokuseeritud, proaktiivne Seni on piirdutud üldise lähenemisega, loome üldiselt tegevusvõimalused Töötab, kuid teatud tulutasemele jõudmisel enam sellest üksi ei piisa - vajalik on ka valikute tegemine Ei pea olema majandussektorite lõikes Pigem väärtusahela erinevate etappide tasemele (nt. tarneahelate juhtimisega ei saa hakkama, siis selle alase oskuse loomist toetatakse või brändi kujundamise alane oskus puudulik laiapõhjaline toetus sedalaadi oskuste arendamiseks
Millised on Eesti kasvuvaldkondade otsinguteed Perspektiivseid arengusuundi otsides vähemalt kaks suunda: a) otsida uusi kasvuvaldkondi nõudluse põhine lähenemine (nii lõpptarbijate, kui ka äripartnerite vajadustest lähtudes) (energiamajandus, infoühiskonna lahenduse, elanikkonna vananemisega seotud alad) b) arendada olemasolevaid tootmise ja teenuste pakkumise valdkondi (asukohaeeliste väljamängimine, olemasoleva tehnoloogilise eelise nt. põlevkivitehnoloogiarakendamised, loodusressursside nt. biomass - ärakasutamine )
Toote- ja teenuseturge mõjutavad globaalsed trendid (Arengufond, 2009)
Kuidas toetada tulevikusihtideni jõudmist?
Tööjõu säästlik kasutamine muutub väga tähtsaks 25000 Sündide arv Eestis vastaval aastal 20000 15000 10000 2011-2021 tuleb tööturule uus põlvkond, mis on kolmandiku väiksem kui tööturult lahkujad 1945 1948 1951 1954 1957 1960 1963 1966 1969 1972 1975 1978 1981 1984 1987 1990 1993 1996 1999 2002 2005 2008
Eesmärk - Eesti tuleks sellest kriisist välja pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisema majandusega oht (kiusatus), et langenud tööjõukulude tingimustes ei tehta põhimõttelisi muutusi ettevõtetes - odavam tööjõud võimaldab uuesti toota ja müüa töömahukaid, kuid madala lisandväärtusega tooteid ja teenuseid Vajalik pika-ajalisem muutustele orienteeritud käitumine ettevõtluse poolt (uued tooted ja teenused, uus koht globaalses väärtusahelas, uued koostööpartnerid, uued turunishid avaliku sektori poolt (koordineeritud tööturupoliitika, tasakaalustatum regionaalne areng,, migratsiooni juhtimine, ettevõtlikkuse arendamine ) 138
Millised on tulevikuväljavaated? Eesti ettevõtlussektoril kulub mitu aastat, et kaasata selles majanduskriisis töö kaotanuid Tööstussektoril ilmselt ei olegi enam kavas sellist hulka töötajaid uuesti palgata (Tootlikkuse tõus seda eeldab) Kuid õnneks tööstussektori kasv toob kaasa vajaduse teenuste järgi (transport, laondus, äriteenused jne.) See koos siseturu nõudluse järk-järgulise taastumisega võimaldab uuesti kaasata täiendavat tööjõudu KUID MIS JUHTUB MAAILMAMAJANDUSEGA?
Maailma majanduskriisi tulemusena Eestis kohandumisprotsessid kiirenevad lihttöömahukate toodete osatähtsus väheneb välisturule orienteeritus kasvab rahvusvahelise turunduse oskused esmatähtsad tõhususe tõstmisel tähelepanu hankimise poole paremaks muutmisele (allhangete kasutamine, uued toorme, pooltoodete pakkujad ) kulutaseme langus aitab enam teenuseid müüa kulukärped sunnivad avaliku sektori tõhusust tõstma protsessi asemel hinnata tulemust eelarve probleemid sunnivad paremaks muutma struktuurifondide kasutamist - mõjuanalüüs probleemide lahendamisel tuleb hakata mõtlema töörühma (task force) põhiselt?
Kokkuvõtteks Eesti pärast kriisi SKP on väiksem eelarve tulude kasv peatunud Kulueelis taastub osaliselt ja tootlikkus kasvab Tööjõu olemasolu loob eeldused majanduskasvuks Eurotsooniga liitumine loob usaldusväärsust, riigi riskireitingud paranevad, odavam rahastamine?, paranev riigi kuvand Uus investorite rühm, kes nihutavad tegevusi välja kalliks muutunud Skandinaaviast Eesti väljub kriisist väga väikese valitsussektori võlakoormaga Suurem valikuvabadus (maksude tõstmise surve väiksem, investeerimisvõimalused )
Kokkuvõtteks Eesti pärast kriisi Tekib uuesti konkurents erinevate pakkujate vahel Kõik ei lähe automaatselt müügiks ärimudelid peavad olema läbimõeldud Tekib tugev surve õppimiseks turgude, juhtimismudelite, tehnoloogiate osas Kauba ja teenuse kvaliteet uuesti tähtis Kulueelis osaliselt taastub: a) tööjõukulud lähevad uuesti allapoole b) muude sisendite vastastikune odavnemine Kuid kriisil on ka karm hind töötute arvu kiire kasv ja selle pikaajaline püsimine 142