10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?... 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?... 3. Kuidas tekkis paberraha?... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?... 5. Kuidas nägi välja pankrot renessansiaegses Itaalias?... 10.4.2 Panga tegevuse alused Panku iseloomustab: 1. Võõrvara... 2. Reserv... 3. Mõjutab rahapakkumist... 4. Usaldus... Pangandusega seotud mõisteid: 1. Omavahendid... 2. Kapitali adekvaatsus (Eestis 8%)... 3. Pangareserv... 4. Kohustusliku reservi määr (Eestis 10%)... 5. Panga likviidsus (Eesti 30%)... 10.4.3 Rahapakkumise muutumine Pankadel on omadus luua juurde või vähendada mittesularahalisi maksevahendeid. Selle mõistmiseks vaatame lihtsustatud näidet. 1. Hoiustamine Pangas hoiustatakse 1 000 kr. Pangal tekib (võõr)vara 1 000 kr ja kohustus hoius tagasi maksta. Varad aktiva Kohustused passiva 2. Sularaha laenamine Pank laenab hoiustatud raha välja. Laenu suurus on 900 kr, sest 10% hoiustest peab jääma reservi. 3. Sularahatu laenamine Oletame, et sama summa ei anta laenajale kätte sularahas, vaid pank kirjutab laenu saajale tšeki 900 kr väärtuses. Sellisel juhul reserv ei vähene. pool täieneb kohustusega tšekk välja lunastada. 1/5
Väljastatud tšekk suurendab ringluses olevat raha. Tšekk on rahaga samaväärne maksevahend. Selle eest võib osta kaupu ja teenuseid. Tšekk võib jääda ringlusesse. 4. Tšeki lunastamine Laenu saaja võib ise panka tulla ja tšeki rahaks vahetada. Ta võib selle eest osta ka kaupu ja tšeki vahetab rahaks kaupmees. Peale tšeki lunastamist on panga seis sarnane 2. punktis kirjeldatuga. Rahapakkumine väheneb endisele tasemele. Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja on näitaja, mis kirjeldab kuidas hoiustatud summa võib suurendada rahapakkumist. Rahakordaja arvutamiseks jagatakse arv sada pankade kohustusliku reservimääraga. Kuna Eestis on kohustusliku reservimäär 10%, siis See tähendab hoiustatud 1 000 kr võiks rahapakkumist suurendada 10 korda ehk 10 000 kr võrra. Seda muidugi juhul, kui hoiustatud raha ei laenata välja sularahas vaid tšekkidena või mõnel muul sularahatul kujul. Näiteks Selgitus Hoius Laen Kui hoiustada 1000 kr, palju võib sellest välja laenata 1000 900 Kui äsja laenatud summa uuesti hoiustada, palju võib sellest laenata 900 Jätka tabelit Kui suur on laenude summa? Kehtib ka vastupidine seos. Kui võtta pangast sularaha, siis väheneb selle edasilaenamise võimalus. Tulemuseks on rahapakkumise vähenemine. Rahapakkumine suureneb, kui ettevõtted on tuleviku suhtes optimistlikud ja julgevad raha laenata. Rahapakkumine väheneb, kui ettevõtted on tuleviku suhtes ettevaatlikud. 2/5
10.4.4 Kommertspanga teenused Kommertspank rahaasutus, mis võtab vastu hoiuseid ja annab kommertslaene. Mida tähendab kommerts?... 1. Hoiustamisteenus: 1.1.nõudehoius ehk arvelduskonto;... 1.2.tähtajaline ehk deposiithoius;... 1.3.säästuhoius... 2. Laenuteenused: 2.1.tarbimislaen;... 2.2.hüpoteeklaen;... 2.3.arvelduslaen... 3. Maksete teostamine. Laene võib liigitada nende otstarbe, laenuperioodi pikkuse, intressimäära ja tagatiste järgi. Milliseid teenuseid pangad veel osutavad? 1.... 2.... 3.... 4.... 5.... 10.4.5 Keskpank Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu. (Eesti Panga missioon) Eesti Panga ülesanded: 1. raharingluse korraldamine;... 2. rahapoliitika kujundamine;... 3. panganduse järelvalve;... 4. koostada Eesti maksebilanss... Eesti pank annab aru Riigikogule. On sõltumatu Vabariigi Valitsusest ja teistest riigiasutustest. Eesti Panga kõrgeim juhtimisorgan on Nõukogu. Nõukogu liikmed on riigikogu poolt valitud. Igapäevast tööd juhib 5 aastaks valitud Eesti Panga president. 3/5
10.4.6 Eesti majanduse põhijooned Tagada usaldus Eesti Krooni suhtes Luua majanduse arenguks sobivad tingimused Valuutakomitee: 1. keskpanga laenud valitsusele 2. krooni kattevara müümine 3. krooni fikseeritud kurss 4. krooni 100% kattevara Proportsionaalne tulumaks: Reinvesteeringud maksuvabad: Tasakaalustatud riigieelarve: Vabakaubandus: Toetusi vähe: 10.4.7 Valuutakomitee Keskpank ei sekku majandustegevusse. Valuutakomitee on loodud raha stabiilsuse tagamiseks. Valuutakomitee stabiilsuse tagamise süsteem. Süsteemi tunnusjooned: 1. Raha kurss on fikseeritud;... 2. Sularahal on 100% kattevara;... 3. Keskpank ei tohi anda riigile ja kommertspankadele laenu;... 4. Raha kattevara müümine on keelatud;... 5. Majanduse mõjutamiseks võib suurendada kohustusliku reservi määra... Krooni katevara 1. Kuld... 2. Konverteeritav valuuta... Küsimused: 1. Miks ei ole kuld hea reserv?... 2. Kui palju on ringluses Eesti krooni sularaha?... 3. Miks on reserv suurem, kui sularaha hulk?... 4/5
10.4.8 Riigi maksebilanss Nii nagu ettevõttel, on ka riigil bilanss. Maksebilanss kirjeldab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel. Eesti Vabariigi 2004 aasta maksebilanss miljonites kroonides Jooksevkonto -2482,2 Kaubandus -3166,2 + kaupade eksport 6483,3 kaupade import -9649,5 Teenused 828,8 + teenuste eksport 2833,5 teenuste import -2004,7 Kasumid -689,5 + Eesti ettevõtete välisriigis teenitud kasumid 448,0 välisfirmade Eestis teenitud kasumid -1137,5 Ülekanded 544,7 + välisriikides teenitud töötasud 854,7 + välisriikide tasutud toetused välismaalaste Eestis teenitud töötasud -310,0 teiste riikide kodanikele tasutud toetused Kapitali ja fiskaalkonto 2428,2 Investeeringud 3510,5 välisriikidesse -100,9 + Eestisse 3611,4 Laenud -122,3 laen teistele riikidele -1 482,6 + Eesti riigi välislaen 1 360,3 Reservfond -1216,9 + puudujäägi katmine reservfondist ülejääk reservfondi -1216,9 Vead ja täpsustused 256,9 Küsimused: 1. Mis asi on jooksevkonto?... 2. Miks on Eestil jooksevkonto puudujääk?... 3. Miks on jooksevkonto puudujääk halb?... 5/5