SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus

SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ETTEVÕTLIKU KOOLI VÕRGUSTIKU STRATEEGIA 2009-2025 (Ida-Virumaa) ( http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/ap071021.html) Jõhvi 2009 1

Sisukord Mõisted...3 Sissejuhatus...4 I. Olukorra analüüs...4 1.1 Fookusgruppide intervjuude ja ankeetküsitluse kokkuvõte...5 1.2 Võrgustik Ettevõtlik kool...7 1.3 Väliskeskkonna analüüs...8 1.3.1 Poliitilised tegurid...8 1.3.1.1 Euroopa strateegiadokumendid ja poliitikad...8 1.3.1.2 Eesti strateegiadokumendid ja poliitikad...10 1.3.1.3 Regionaalse tasandi strateegiadokumendid...14 1.3.2 Majanduslikud tegurid...15 1.3.2.1 Maailmamajandus...15 1.3.2.2 Eesti majandus...16 1.3.2.3 Regiooni majandus...16 1.3.3 Sotsiaalsed tegurid...21 1.3.3.1 Rahvastik...21 1.3.3.2 Tööhõive...28 1.3.3.3 Kolmas sektor...29 1.3.4 Valdkonnapõhised tegurid...30 1.3.4.1 Haridus...30 1.4 Olukorra analüüsi kokkuvõte...33 II. Ettevõtliku kooli võrgustiku strateegia...35 2.1 Strateegia koostamise metoodiline ülesehitus...35 2.2 Strateegia ajaline määratlus...36 2.3 Tuleviku (2025) kooli edukriteeriumite hinnang...36 2.4 Ettevõtliku kooli võrgustiku missioon...37 2.5 Ettevõtliku kooli võrgustiku visioon...37 2.6 Ettevõtliku kooli võrgustiku väärtused...38 2.7 Ettevõtliku kooli strateegia eesmärgid...38 2.7.1 Eesmärgistamise valdkonnad...38 2.7.2 Strateegilised eesmärgid...39 2.7.2.1 Õpilasega seotud eesmärk...40 2.7.2.2 Õppeprotsessiga seotud eesmärk...40 2.7.2.3 Õpetajatega seotud eesmärk...40 2.7.2.4 Partneritega seotud eesmärk...41 2.7.2.5 Ressurssidega seotud eesmärgid...41 2.8 Võrgustiku strateegia elluviimise skeem...42 III. Ettevõtliku kooli võrgustiku tegevusprogrammid...43 IV. Strateegia rakendamine ja seire...50 4.1 Strateegia seire...50 Kokkuvõte...52 2

Mõisted Ettevõtlikkus - inimest iseloomustav ja tema käitumist suunav hoiakute kogum, mida iseloomustab tahan-suudan-teen suhtumine. Võib väljenduda erinevates ühiskonnaelu vormides: ettevõtluses, kodanikuühiskonnas, avalikus sektoris. Ettevõtlus - kasumi teenimisele suunatud majandustegevus Ettevõtlikkuskompetentsid (ettevõtlikkuspädevused) - suutlikkus näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, püstitada eesmärke, genereerida ideid ja neid teostada, võtta initsiatiivi ja vastutada algatatud tegevuste eest; teha koostööd teistega eesmärkide teostumiseks, tegevust lõpule viia, isegi kui ilmneb takistusi; reageerida paindlikult muutustele, võtta arukaid riske ning tulla toime ebakindlusega; valida sobivad ja loovad meetodid ideede teostamiseks, mis toetuvad olukorra, enda suutlikkuse ja ressursside adekvaatsele analüüsile ja tegevuse tagajärgede prognoosile ning on kooskõlas eesmärkidega. Ettevõtlikkusõpe - õppeprotsess, kus teadmiste ja oskuste omandamine toimub ettevõtlikkuse võtmes läbi juhendamise, vastutustunde ja loovate lahenduste kasutamise ning praktilise eluga seostatult. Ettevõtlik tegevus- ettevõtlikku haridust saab õppetöös edukalt rakendada läbi ettevõtlike tegevuste. Need on tegevused mis toetavad noorte iseseisvust (on õpilaste enda planeeritud ja läbiviidud, õpetaja oli juhendaja rollis) ja/või rakendavad õppeaine(te)s omandatud teadmisi ja oskusi praktikas. Õpetaja - haridusprotsessis vahetult õpetamisega tegelev kooli või lasteaiatöötaja Õpilane - haridussüsteemis õppiv koolilaps/koolinoor või lasteaialaps Ettevõtliku kooli võrgustik - Kooli- ja lasteaiajuhte, õpetajaid (nii kooli-, kui lasteaiaõpetajaid), omavalitsusi, ettevõtjaid, lastevanemaid ja muid haridusprotsessi osalisi (ettevõtliku kooli võrgustiku partnereid) hõlmav võrgustik, mis toetab haridussüsteemi raames antava hariduse kvaliteedi parandamist. Ettevõtliku kooli võrgustiku strateegia võrgustiku tegevuste aluseks olev dokument, mis sätestab ettevõtliku kooli võrgustiku tegutsemise põhilised eesmärgid ja nende saavutamise põhimõtted. Strateegia keskendub soovitud muutusele ja selle saavutamise teedele. Strateegia annab aluse operatiivse tasandi tegevuskavade koostamiseks Väärtused tõekspidamised ja hoiakud, millele põhineb võrgustiku strateegia realiseerimine. Visioon soovitud seisundi kirjeldus, mille saavutamise poole on suunatud võrgustiku tegevused. Missioon võrgustiku eksisteerimise mõte ja tema põhiline olemuslik ülesanne. Valdkondlikud strateegilised eesmärgid Eesmärgid, mis on püstitatud haridusprotsessi toimimise valdkonniti ning mille saavutamist saab mõõta Formaalsed mõõdikud - haridusprotsessi hindamiseks kasutatavad kvantitatiivsed näitajad Tegevusprogramm kava, kus määratletakse taktikalise tasandi tegevussuund koos indikatiivsete tegevustega. Tegevuskava - võrgustiku partnereid hõlmav poolaastase täpsusega tegevusplaan, mis põhineb strateegia tegevusprogrammil 3

Sissejuhatus 80% töökohti, mida praegused 1. klassi õpilased tulevikus tegema hakkavad, täna ei eksisteeri (BT Futurologist 2006). Riiklik struktuurifondide kasutusele võtmise strateegia: Eesti ettevõtete arengut ning uute töökohtade loomist takistab muude tegurite seas ka elanike vähene ettevõtlikkus. Eesti elanikud ei taha olla ettevõtjad, neil ei ole ettevõtlusega tegelemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ettevõtlusaktiivsus Eestis on 2004. aasta andmete põhjal Global Entrepreneruship Monitor i metoodika (TEA) järgi arvutatuna 5% - nii suur osa tööealisest elanikkonnast tegeleb hetkel oma ettevõtte asutamisega või on alustanud ettevõtlusega viimase kolme aasta jooksul. Samas ei ole 61% elanikkonnast kunagi tulnud selle peale, et oma ettevõte luua ning potentsiaalseid ettevõtjaid (neid, kes mõtlevad oma ettevõtte asutamisele) on vaid 9%. Ettevõtte asutamisel on inimestele kõige sagedamini takistuseks ideede nappus, teadmiste ja oskuste vähesus, raskused kapitalile ligipääsul ning administratiivsete protseduuride keerukus. Potentsiaalsete ettevõtjate arvu kasvule aitaks kaasa ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja loovuse väärtustamine ühiskonnas. Alar Karis: andekus ja loovus tapetakse enne ülikooli ära (Postimees 22.04) Loovad ja andekad inimesed kaovad kuskile ära. Mitte ülikoolis, kuigi seal ka. Tegelikult ei jõua doktorantuuri mitte targad, vaid need, kes suudavad vastu pidada süsteemile,» rääkis Karis täna Tallinnas kõrghariduskonverentsi lõpetamisel. «Loovust 3-4-5-6-aastasel lapsel jagub. Kui ta jõuab ülikooli, on kõik see millegipärast ära kadunud.» I. Olukorra analüüs Võrgustiku Ettevõtlik kool strateegia hetkeolukorra analüüs jaguneb kaheks osaks: sisekeskkonna-ja väliskeskkonna analüüs. Sisekeskkonna analüüsi raames on teostatud alusuuring, mis koosnes ankeetküsitlusest õpilastele ja pedagoogidele ning 8 fookusgruppide intervjuust haridussüsteemi osapooltega. Ankeetküsitluse käigus uuriti 4 klassi, 9 klassi ja gümnaasiumiõpilaste hoiakuid ja hinnangut enese ettevõtlikkuskompetentsidele. Õpetajatelt uuriti, kuivõrd nad kasutavad ettevõtliku õpetamise meetodeid oma igapäevases tegevuses. Fookusgrupi intervjuude eesmärk oli kaardistada probleemid haridussüsteemis ja uurida huvigruppide ootusi erinevatele haridusprotsessis rolli omavatele partneritele. Võrgustiku Ettevõtlik kool alusuuring on publitseeritud eraldi dokumendiga. Seetõttu piirdub sisekeskkonna analüüs strateegiadokumendis võrgustiku kirjeldusega. PEST analüüsi raames on selgitatud välja seniseid ja perspektiivseid arengud väliskeskkonnas lähtuvalt neljast valdkonnast. Kaardistati võrgustiku arengut mõjutavad poliitilised (P-Political), majanduslikud (E-Ecomic), sotsiaalsed (S-Social) ja valdkonnapõhised (T-Tecnological) muutused nii globaalsete ja riiklike kui ka regionaalsete trendide tasemel. 4

1.1 Fookusgruppide intervjuude ja ankeetküsitluse kokkuvõte Fookusgruppide intervjuud Fookusgrupi intervjuude eesmärk oli kaardistada probleemid haridussüsteemis ja uurida huvigruppide ootusi erinevatele haridusprotsessis rolli omavatele partneritele. Keskmine intervjuu kestvus oli 2 tundi, osalejate arv gruppides oli 6-10 ja töökeeleks peamiselt eesti keel. Fookusgruppide intervjuud viidi läbi järgnevate haridussüsteemi osapooltega: koolide juhid lasteaedade juhid lapsevanemad ja III sektor riigi ja kohalike omavalitsuste haridusspetsialistid tööturu osapooled (ettevõtjad, Töötukassa) pedagoogid noorteorganisatsioonide esindajad kõrg-, kutse- ja täiendharidusasutuste juhid Läbivaks väljatoodud kitsaskohaks peaaegu kõikides fookusgruppides oli mure, et riigi hariduspoliitikas puudub pikaajalisus, sihikindlus ja stabiilsus, mis peegeldub edasi kogu süsteemi. St. haridussüsteemis puudub eesmärgipärasus ja arusaam, et mida see peab inimesele ja ühiskonnale andma. Seda alates lasteaiast läbi terve ahela kuni täiskasvanuhariduseni välja. Seejuures on tarvilik, et kõik selle ahela lülid erinevate haridustasandite näol peavad lõpetama sisese ja omavahelise konkureerimise. Tarvilik on saavutada sügavam omavaheline integreeritus ja tegutseda ühise eesmärgi saavutamise nimel kasvatada paremaid inimesi. Ühe võimaliku lahendusena pakuti välja haridusvaldkonna käsitlemist parteipoliitika ülese teemavaldkonnana, millest lähtuvalt oleks võimalik ka uue laiapõhjalise riikliku haridusstrateegia koostamine. Igas fookusgrupis toodi probleemina välja ka õpetajate isikuomadused, seda eelkõige sotsiaalsete oskuste vajakajäämise aspektist lähtuvalt. Leiti, et lahendused muutusteks on peidus eelkõige ikkagi õpetaja isikus ja seda kujundavas õpetajaõppes, kus on tarvilik lisaks teadmistele anda ka koolis töötamiseks vajalikud suhtumised ja hoiakud. Lisaks on õpetajaõppe ülesehitus liiga ainekeskne koolitatakse eelkõige ainespetsialiste pedagoogiliste lisateadmistega. Seejuures vastutav roll uue põlvkonna õpetajate kujundamisel on ikkagi kõrgkooli õpetajaõppe õppejõududel. Lahendusena nähti peamiselt laiema ringi avaliku elu edukate (avaliku-, era- ja kolmanda sektori) kaasamist õpetajaõppesse ja täiendkoolitusse. Samuti toodi välja õpetajaameti väärtustamise tarvilikkus, saavutamaks olukorda, kus õpetajaõppesse lähevad erinevalt hetkeolukorrast just parimad gümnaasiumilõpetajad et tekiks konkurents. Lisaks tõdeti, et õppeprotsessi korraldus põhikooli osas ei ole efektiivne. Loenguvorm kui läbiv metoodika, faktipõhisus ja sidususe puudus teiste ainete ning praktilise eluga on tekitanud olukorra, kus õpilastel ei ole koolis huvitav. Lähtuvalt eelnevast ei näe õpilased õppeprotsessis kasutegurit. Olukord on tingitud lisaks õpetajate harjumustele õpetada õpikut ka õppekava vähesest paindlikkusest. Seetõttu leiti, et õppekava koostamisele on 5

lisaks ainepatoloogidele tarvilik kaasata ka teisi, nt tunnustatud ühiskonnategelased, kes näevad laiemat (sh tuleviku) pilti ning lähtuvad sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsete reaalsusest. Lõppkokkuvõttes leiti, et piltlikult võib olukorda kirjeldada tõdemusega: hetkel toimivas haridussüsteemis on õpilane võimeline lõpetama gümnaasiumi kindla veendumusega, et füüsika molekul ja keemia molekul on kaks erinevat asja. Ankeetküsitlused Ankeetküsitluse käigus uuriti 4. klassi, 9. klassi ja gümnaasiumi lõpuklasside (peamiselt 12. klass, kuid tulenevalt riigieksamite perioodi algusest koolides osaliselt ka 11. klass) õpilaste hoiakuid ja hinnangut enese ettevõtlikkuskompetentsidele. Nimetatud sihtgruppide valikul lähtuti kokkuleppel tellijaga eeldusest, et kooliastme lõpuklassi seisukohad peegeldavad astmes omandatut. Õpetajatelt uuriti nende hoiakuid ja seda, kuivõrd nad kasutavad ettevõtliku õpetamise meetodeid oma igapäevases tegevuses. Ankeetküsitlus toimus kõigis 13 võrgustikku kuuluvas üldhariduskoolis. Ankeetide täitmise korraldas igas koolis oma ettevõtlikkuse koordinaator. Kokku oli vastajaid 1063 ehk 18% osalevate koolide õpilastest ja õpetajatest, sh: õpilasi 811 / 5786 ehk 16%; õpetajaid 252 / 598 ehk 43%; 4. klassi õpilased: kokku 288 õpilast, nendest 32% eestlased, 46% tüdrukud; 9. klassi õpilased: kokku 339 õpilast, nendest 46% eestlased, 47% tüdrukud; gümnaasiumiõpilased: kokku 184 (sh 142 12.klass ja 42 11. klass), nendest 47% eestlased, 59% tüdrukud; pedagoogid: kokku 252, nendest 45% eestlased, 93% naised. 23% töökogemusega kuni 10.a., 27% 11-20.a., 50% enam kui 20 a. Õpilased peavad kooli valikul selgelt kõige olulisemaks sõbraliku õhkkonda koolis ning tegusaid ja ettevõtlike õpetajaid (mõlemad kokku ca 50%). Kaasaegne füüsiline koolikeskkond ja riigieksamite tulemused on kokkuvõttes tähtsuselt alles kolmas-neljas valikukriteerium. Algkoolist gümnaasiumi lõpetamiseni õpilaste ettevõtlikkuskompetentsid nende endi hinnangul sisuliselt ei muutu. Järelikult õppeprotsess ei taga õpilaste sotsiaalsete oskuste arengut või alternatiivsel juhul ei toeta õpilaste eneseusu teket oma sotsiaalsesse võimekusse. Õpilase rahulolu ja kasuteguri nägemine õppeprotsessis langeb oluliselt põhikoolis ja gümnaasiumis. Õpilaste jaoks kahaneb omandatud teadmiste ja oskuste väärtus tuleviku valikute vundamendina gümnaasiumiastmes märgatavalt võrreldes põhikooliga, seejuures enam pessimistlikumalt meelestatud on muulased. Kõige kõrgemalt hindavad pedagoogid oma panust karjäärinõustajatena, samas kõige tagasihoidlikum on õppeprotsessi seotus reaalse töömaailmaga. 6

Õpetajad on rahul töö-õhkkonnaga ja usuvad, et rakendavad õppeprotsessis kaasaegseid meetodeid. Samas aga hindavad õpetajad õpilaste rahulolu õppeprotsessiga millegipärast tegelikust madalamaks. Samuti leiab valdav osa pedagoogidest, et nad suudavad õpilastele ellu kaasa anda teadmised ja sotsiaalsed oskused toimetulekuks järgmises haridusasutuses või tööl ning oma soovide saavutamiseks. Siinjuures esineb lahknevus õpilaste endi samasisulise arvamusega. 1.2 Võrgustik Ettevõtlik kool 2005.a. alustati Ida-Virumaal projektiga Ettevõtlik kool. Tegemist on pilootprojektiga Eesti haridussüsteemis. Projekt kutsuti ellu eesmärgiga, et Ida-Virumaal pakutava hariduse tulemusel kujuneks noortest ettevõtlikud inimesed: enesekindlad, iseseisvad, tulemusele orienteeritud, paindlikud, riskijulged, otsustusvõimelised, valmis võtma liidri rolli. Hoiakuga tahan-suudan-teen. Projekti sisuks on õpetada koolides ettevõtlikust integreerituna kõikides õppeainetes, luues seeläbi noortele võimaluse siduda koolis õpitud teadmisi reaalses elus vajaminevatega. Ettevõtliku kooli projekti toetatakse ja osaliselt rahastatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtlusteadlikkuse programmi raames. Loodud koostöövõrgustiku kuuluvad SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus kui juhtpartner, 13 nii eesti kui venekeelset kooli, 10 lasteaeda, 10 kohalikku omavalitsust ning toetajaliikmed kolmandast ja erasektorist. Tabel 1. Võrgustiku Ettevõtlik kool üldhariduskoolid (Cumulus Consulting/IVEK 04.2009) Omavalitsus Haridusasutus Õppekeel klassi- õpetajaijaid teistes õpeta- õpilasi õpilaste arv kom- plekte (N) (M) KOV eesti/ven Aseri vald Aseri Keskkool e 151 18 30 5 6 Avinurme vald Avinurme Keskkool eesti 231 14 28 7 38 Illuka vald Illuka Põhikool vene 500 23 49 7 0 Jõhvi Vene Jõhvi vald Gümnaasium vene 590 30 53 7 106 Jõhvi Gümnaasium eesti 619 28 58 6 104 Kiviõli linn Kiviõli Keskkool eesti 313 18 23 5 114 Ahtme Kohtla-Järve linn Gümnaasium vene 667 31 73 6 117 Tammiku Gümnaasium vene 611 29 52 6 58 Narva linn Narva Humanitaargümnaa sium vene 868 37 67 12 18 Narva Eesti Gümnaasium eesti 240 12 24 6 50 Sillamäe Linn Sillamäe Vanalinna kool eesti 72 9 13 3 21 7

Toila vald Toila Gümnaasium eesti 260 13 30 5 27 Tudulinna vald Tudulinna Põhikool eesti 75 5 12 2 18 Võrgustiku 13-st üldhariduskoolist 2 põhi- ja 11 keskkoolid. Sealhulgas on riigikeelse õppega 7, venekeelse õppega 5 ning Aseri kool on kakskeelse õppega. Klassikomplekte on 267 ja nendes õpib kokku 5786 õpilast. 589 õpetajast on 87% naised. Valdav osa koolide õpilastest on pärit asukoha omavalitsustest, vaid 13% käib mõnest teisest omavalitsusest. 1.3 Väliskeskkonna analüüs Väliskeskkonna analüüs kasutamiseks võrgustiku Ettevõtlik Kool strateegiaprotsessis põhineb informatsiooni jagamisel neljaks kategooriaks: poliitilised tegurid maailmast tulenevad trendid ja prognoosid, riiklikud prognoosid ja tuvastatavad poliitilised trendid, regionaalsed trendid. Euroopa, riikliku ja regionaalse tasandi strateegiadokumendid; majanduslikud tegurid maailmamajanduse mõjud, eesti majandusprognoosid, regionaalsed majandusnäitajad sektorite lõikes; sotsiaalsed tegurid rahvastikuprotsessid ja prognoosid, rahvuslik koosseis, haridus; valdkonnapõhised tegurid üldharidusega haakuv informatsioon. 1.3.1 Poliitilised tegurid 1.3.1.1 Euroopa strateegiadokumendid ja poliitikad Järgnevalt on välja toodud kolm Euroopa taseme peamist alusstrateegiat, milles püstitatud eesmärkide saavutamisel on ettevõtlikkusõppe rakendamisel üldhariduskoolis oluline roll. Euroopa Liidu strateegiaprotsess Lissaboni strateegia (http://ec.europa.eu) Euroopa Liidu Ülemkogu Lissaboni tippkohtumisel märtsis 2000 püstitati eesmärk kujundada Euroopast 2010. aastaks maailma kõige dünaamilisemalt areneva teadmistepõhise majandusega piirkond. Selle eesmärgi saavutamiseks peab haridussüsteem arendama järgmisi baasoskusi: 1) infotehnoloogiaoskused, 2) võõrkeelteoskused, 3) tehnoloogia- ja ettevõtlusalased oskused, 4) sotsiaalsed oskused. Lissaboni strateegia on olnud viimase kümnendi Euroopa Liidu arengu alus ja suunis. Seetõttu on selle raames kujundatud seisukohad eriti olulised liikmesriikide tegevussuundade valikul. Haridussüsteemis sotsiaalsete oskuste kujundamise tarvilikkuse tähtsustamine niivõrd kõrgel tasandil on tugevaks toetuseks ettevõtlikkusõppe kui paljuski indiviidi sotsiaalsete kompetentside arendamisel põhineva õppeviisi rakendamisel. 8

Euroopa komisjoni hariduskomisjoni raport (Report from Education Council to European Council on the concrete future objectives of education and training systems (2001)) (www.hm.ee) leiab, et luues aluse majanduskasvuks, aitavad oskused ja pädevused kaasa isiklikule eneseteostusele, kodanikuaktiivsusele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. Need aitavad parandada ka kohanemisvõimet, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse kasvu. Raport toob välja, et kooli õppekava peab toetama üleminekut teadmistepõhisele ühiskonnale. St tuleb saavutada olukord, kus riiklikud raamõppekavad on andnud koolile õiguse ja võimaluse luua oma õppekava, mis arvestab kooli erisusi, õppurite soove ning piirkondlikku omapära. Õppekava arenduse eesmärgiks peaks olema alus-, põhi- ja keskhariduse eesmärkide ja sisu kooskõlla viimine isiksuse arengupsühholoogia ja kiiresti teiseneva infoühiskonna ning tööturu nõudmistega. Riiklikud õppekavad peavad võimaldama erinevaid haridusvalikuid, looma võimaluse laste vaimsete ja sotsiaalsete võimete arendamiseks, olema sobitatud kutseõppekavadega. Riiklikes õppekavades tuleb vähendada õppe sisulist mahtu, leida õpetuse lõiminguvõimalusi, tõsta laste keskkonnateadlikkust. Raporti järgi on Euroopa Liidu tasandil seatud haridusvaldkonnas 3 strateegilist eesmärki ning 13 alleesmärki aastaks 2010: 1. Parandada hariduse kvaliteeti ja haridussüsteemi efektiivsust parandada pedagoogide koolitust arendada teadmistepõhises ühiskonnas tarvilikke oskusi tagada kõigi juurdepääs IKT-vahenditele suurendada täppis-, loodus- ja tehnoloogiavaldkonna õppurite osakaalu kasutada ressursse parimal võimalikul viisil 2. Hõlbustada kõigi juurdepääsu haridusele kujundada avatud õppekeskkond muuta õppimine atraktiivseks toetada aktiivsete kodanike kujunemist, võrdseid võimalusi, sotsiaalset sidusust 3. Muuta haridussüsteemid avatuks tugevdada seoseid tööelu, uuringute ja ühiskonnaga arendada ettevõtluskeskkonda tõhustada võõrkeelte õpet tugevdada üleeuroopalist koostööd UNSCE Säästvat arengut toetava hariduse strateegia (www.hm.ee) üldeesmärk on julgustada UNECE liikmesriike arendama säästvat arengut toetavat haridust (Education of Sustainable Development ESD) ja kaasama teda formaalharidussüsteemidesse, kõikidesse asjakohastesse õppeainetesse, mitteformaalsesse ja vabahariduslikku õppesse. ESD kujundab inimestes säästva arengu alaseid teadmisi ja oskusi, muutes neid pädevamaks ja enesekindlamaks ning suurendades nende võimalusi tegutseda kooskõlas loodusega tervema ja tulemuslikuma elu hüvanguks ning huvituma sotsiaalsetest väärtustest, soolisest võrdsusest ja kultuurilisest mitmekesisusest. Strateegia eesmärgid, mis aitavad saavutada üldeesmärki, on järgmised: tagada ESD-d toetav poliitiline, reguleeriv ja tegevuslik raamistik; edendada säästvat arengut formaalses, mitteformaalses ja vabahariduslikus õppes; 9

kujundada pedagoogide pädevust säästva arengu temaatika lõimiseks õppesse; tagada ESD-alaste õppevahendite ja -materjalide kättesaadavus; edendada ESD-alast teadus- ja arendustegevust; tugevdada UNECE piirkonnas kõikide tasandite ESD-alast koostööd. Lisaks nendib strateegia, et ESD-ga tuleb seostada ka väljaspool klassiruumi omandatav sotsiaalne ning tööalane kogemus. Säästvat arengut toetav haridus oma olemuselt ja rakendamisviisilt sarnane ettevõtlikkusõppele ja reaalsuses omavad mõlemad ka teatud ühisosa. Samalaadne on aineteülene ja reaalse eluga igapidist seost otsiv lähenemine ning rõhuasetus sotsiaalsetel oskuste ja väärtushinnangute kujundamisel. Ettevõtlikkuse strateegiadokumendid lähiriikides Uurides naaberriikide Soome ja Rootsi ettevõtlikkusõppe rakendamisega seotud praktikaid, tuvastas läbiviidud sarnaste lähenemiste kontroll, et kompleksne lähenemineviis ei ole levinud. Praktikas esineb projektilisel tasemel tegevusi, kuid kontseptuaalselt tervikliku lähenemise loomiseni ei ole jõutud ning riiklikul tasemel strateegilised alusdokumendid puuduvad. Shotimaal ellu viidav riiklik kooliprogramm Determined to Succeed lähtealused ja ülesehitus on seega hetkel parim teadaolev toimiv praktika ettevõtlikkusõppe juurutamiseks Eestis. 1.3.1.2 Eesti strateegiadokumendid ja poliitikad Järgnevalt on välja toodud Eesti riigi peamised alusstrateegiad, milles püstitatud eesmärkide saavutamisel on ettevõtlikkusõppe rakendamisel üldhariduskoolis oluline roll. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 (www.riik.ee) raames koostatud SWOT analüüsis on välja toodud järgnevad nõrkused: Haridussüsteem ja selle tugisüsteemid pole piisavalt paindlikud ja kvaliteetsed; Arengu regionaalne tasakaalustamatus; Elanike vähene ettevõtlikkus. Üldeesmärgi kiire jätkusuutlik areng poole liikumiseks on Eestis vaja viia ellu tegevusi eeskätt järgnevates valdkondades ehk prioriteetides, mis sisaldavad EL struktuurivahenditest potentsiaalselt abikõlblikke ja neid toetavaid siseriiklikke tegevusi (välja on toodud 2 prioriteeti kuuest): Haritud ja tegus rahvas nii majanduslik kui laiemalt ühiskondlik areng sõltuvad eeskätt inimeste võimest iseseisvalt toime tulla, ennast arendada ja oma elujärge parandada. Selle olulisteks eeldusteks on hea tervis, korralik haridus ning oskus ja võimalus haridust tööturul edukalt rakendada; Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng - Eesti erinevate piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng võimaldab otseselt suurendada majandusliku arengu regionaalset tasakaalu, samas aga aitab kaasa nii arengu kiirenemisele konkurentsivõime kasvu kui ka jätkusuutlikkuse suurendamisele potentsiaalse keskkonnasäästlikkuse kasvu kaudu; 10

Kõik nimetatud puudused on iseäranis omased ka Ida-Viru maakonnale. Samas toob dokument välja, et ettevõtluse jätkusuutlikuks arenguks on vajalik ettevõtlikkuse, uuendusmeelsuse ja loovuse kasv ühiskonnas (ettevõtluse õpe jt meetmed). Seega osundab otseselt vajadusele rakendada Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks ka ettevõtlikkusõppes sisalduvaid tegevusi. Eesti säästva arengu riiklik strateegia «Säästev Eesti 21» (www.riik.ee), seab kolm põhilist eesmärki: Eesti kultuuriruumi elujõulisus - Haritus. Eestis eestikeelse ja eesti kultuuriga seotud, samas kaasaja teaduste ja tehnoloogia arengutel põhineva, eesti kultuuri maailmakultuuriga seostava, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse tagamine. Heaolu kasv - Haridussüsteem ja väljaõpe majanduse arengu alusena. Sidus ühiskond - Regionaalne tasakaal. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused vähenevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi enda kui elu- ja tööpaiga väärtustamiseks. Kõigi kolme väljatoodud eesmärgi saavutamise põhimehhanismide hulgas on peamiseks teguriks muutused haridussüsteemis. Olulisel kohal on nägemus, et haridussüsteemi arendamisel on tarvilik lähtuda tööturunõudluse ja haridussüsteemi vastavuse põhimõttest ja välja kujundada elukestva õppe süsteem. Õppesüsteem peab aitama igal töötajal vajadusel juurde või ümber õppida, eriala vahetada jms. See aga on võimalik vaid kaasaegsete õppetehnoloogiate kasutamise puhul, milles oluline roll on kindlasti ka ettevõtlikkusõppe rakendamisel. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007 2013 Teadmistepõhine Eesti (www.riik.ee) visioon kujutab tulevikku, kus ühiskonna arengumootoriks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mida toetab tulevikku vaatav ja paindlik haridussüsteem. Suujuures on ootus, et visiooni viivad ellu haritud inimesed, kes arendavad oma andeid ja on avatud uutele ideedele ning arengusuundadele ühiskonnas; andekad teadlased, kes tegutsevad teaduse eesliinil ning on avatud koostööle, et luua uusi ühiskondlikke ja majanduslikke väärtusi; uuendusmeelsed ettevõtjad, insenerid ja teised spetsialistid, kes on avatud koostööle, et arendada uusi tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid, luues uusi töökohti ja säästes keskkonda. Visiooni saavutamiseks on strateegias püstitatud kolm põhieesmärki: teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõimeline kvaliteet ja mahu kasv, uuendusmeelne ettevõtlus ülemaailmses majanduses uut väärtust loomas, pikaajalisele arengule suunatud ja innovatsioonisõbralik ühiskond. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu kasvu aluseks saab olla ainult valdkonnas tegutsevate töötajate hulga ja nende kvaliteedi kasv, mis tähendab vajadust investeerida inimestesse. Eesmärkide realiseerimise meetmed näevadki ette meetmetekompleksi väljatöötamist põhikooli ja gümnaasiumi tarbeks äratamaks õpilastes sügavamat huvi teaduse ja tehnoloogia vastu ning nendega seotud tegevuste toetamist. 11

Selleks, et omandatud teadmised realiseeruksid uuendusmeelse ettevõtlusena, on kindlasti lisaks tehnoloogia alastele teadmiste omandamisele olulisel kohal ka sotsiaalsete kompetentside arendamine. Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013 (www.riik.ee) lähtub põhimõttest, et Eesti riigi tulevik, ühiskonnaliikmete toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Seejuures elanikkonna haritusele paneb aluse hea ja kvaliteetne üldharidus. Visioon eeldab, et üldharidussüsteemi vahendusel luuakse võimalused iga õppija arengu toetamiseks, isiklikus, töö- ja ühiskonnaelus tarvilike teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ja valmisolekute kujunemiseks ning pannakse alus elukestvaks õppeks. Ehk et nii põhikooli kui ka gümnaasiumilõpetajad peavad olema otsustus- ja vastutusvõimelised, eetiliste väärtushinnangutega aktiivsed ühiskonna liikmed nii tarbijatena kui loojatena, harmoonilise isiksusena olema küllaldaselt ette valmistunud eluga toimetulekuks ja haridustee jätkamiseks kas akadeemilisel või kutseõppe suunal, olema orienteeritud edule, väärtustades teisi ja olles väärtustatud teiste poolt, suutma orienteeruda maailma eri kultuurides, olles sallivad erisuste suhtes ja säilitades omaenese kultuuri ning identiteeti, omama valmisolekut ning motivatsiooni täiskasvanuna vajadusel ümber õppida. Lisaks näeb dokument ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rolli koolides ettevõtlikkusealase õppe arendamisel. Visioonis väljatoodud õpilase isikuomaduste kujundamine on otseselt ettevõtlikkusõppe sisuline osa Noorsootöö strateegia 2006-2013 (www.riik.ee) toob välja, et hariduspoliitika eesmärk peab olema anda formaalhariduslikud baasteadmised, kutse- ja sotsiaalsed oskused ning valmistada noori ette ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ühiskonnas hakkamasaamiseks. Samuti tähtsustab dokument noorte töökasvatust, mille eesmärgiks on noorsootöö meetodite kaudu parandada noorte olukorda tööturul, suurendades noorte tööhõivevalmidust. Vajalik on võimalikult mitmekesiste töökasvatuslike meetodite rakendamine sõltuvalt sihtgrupist ja kohalikest tingimustest. Lisaks on välja toodud, et mitmetes üldhariduskoolides tegutsevad õpilasfirmad, mis soodustavad noorte ettevõtliku mõtlemise arengut. Dokument tähtsustab sotsiaalsete oskuste õpetamise olulisust haridussüsteemis ja on seega otseselt ettevõtlikkusõppega haakuv. Eesti ettevõtluspoliitika 2007 2013 (www.riik.ee) koondab strateegilised eesmärgid ning neist lähtuvad tegevused ettevõtluse arendamiseks Eestis. Strateegilised tegevussuunad märgitud perioodil on muuhulgas ettevõtluseks vajalike tingimuste loomine regioonides ja ettevõtluse vajadustele vastava inimressursi ja ettevõtlikkuse arendamine. Ettevõtluspoliitika eduka rakendamise tulemusena liigutakse 12

lähemale järgneva üldeesmärgi saavutamisele: Eesti ettevõtjad ja ettevõtete töötajad on pädevad ja professionaalsed ning rahvas ettevõtlik ja uuendusmeelne; Selleks on ette nähtud meetmed: ettevõtete ja õppeasutuste vahelise koostöö soodustamine läbi praktikantide ettevõtte tegevustesse kaasamise toetamise õppeprogrammide ja õppevahendite väljatöötamine ja arendamine edendamaks õpilaste ja tudengite ettevõtlikkust ning ettevõtlusalaseid teadmisi Kiiresti muutuvas majandusstruktuuris ei suuda haridussüsteem ilmselt kunagi piisava paindlikkusega tagada vajalikul määral ettevõtlusele sobiva väljaõppega tööjõudu. Lisaks koolitustegevusele saab kvalifitseeritud tööjõu nappustest tulenevaid probleeme leevendada haridusasutuste ning ettevõtete vahelise koostöö soodustamise kaudu (nt praktikad). Inimeste ettevõtlikkuse oluliseks mõjutajaks on nende eelnevad teadmised ettevõtlusest. Kuivõrd ettevõtlusõpe ei ole eraldi lülitatud üldhariduskoolide õppekavadesse, siis on noorte teadmised ettevõtlusest ja innovatsioonist sõltuvuses konkreetse kooli võimalustest (õpetaja olemasolust, tema teadmistest ja initsiatiivist). Teisalt põhjalikud teadmised ja ettevõtlussektori vajaduste mõistmine ühiskonnas on konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujunemise aluseks. Eesti Regionaalarengu Strateegia 2015 (www.riik.ee) nendib, et tööjõu kvaliteet muutub uute ettevõtete tekkel ning olemasolevate laienemisel üha teravamaks probleemiks. St omandatud haridustase, oskused ja töökogemus ei ole sageli vastavuses kiiresti muutuvate tööturu nõuetega, kusjuures järjest rohkem noori ning andekamaid inimesi lahkub suurematesse keskustesse. Ühe olulise lahendusena nähakse ettevõtliku mõtteviisi kujundamist inimestes. Noorte lahkumine maakonnast on statistika põhjal selgelt täheldatav ka Ida-Viru maakonnas. Teisalt on ilmselge, et kõige vastuvõtlikum sihtgrupp ettevõtliku mõtteviisi kujundamiseks on veel õppivad noored. ehk et ettevõtlike õppemeetodite kasutamine Ida- Virumaa üldhariduskoolides aitaks vähendada noorte lahkumist kodukohast ja nende potensiaali rakendumist kohaliku elu edendamisel. Eesti majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011 Lissaboni strateegia rakendamiseks (www.riik.ee) eesmärkideks on muuhulgas ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine. Seejuures on selle elluviimise meetmena ette nähtud praktilise orientatsiooniga ettevõtlikkust suurendavate õppematerjalide koostamise toetamine õppevõimaluste laiendamiseks ja õppekavade täiendamiseks (aastatel 2009-2010). Eesti Vabariigi Haridusseadus (www.riigiteataja.ee) sätestab, et hariduse eesmärk on: 1) luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; 2) kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; 13

3) luua igaühele eeldused pidevõppeks. 11. defineerib, et üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust. Koolieelse Lasteasutuse Seadus (www.riigiteataja.ee) sätestab, et lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: 1) luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; 2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. 2. lg1 defineerib, et alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 1.3.1.3 Regionaalse tasandi strateegiadokumendid Ida-Virumaa arengustrateegia 2005-2013 (www.ivmv.ee) toob välja järgnevad probleemid: Ettevõtlusaktiivsus on maakonnas küllalt madal, inimestel puudub huvi oma ettevõtte loomiseks; Tööpuuduse probleemid (erinevad mõnevõrra Eesti muude piirkondade probleemidest) nagu suur mitte-eestlaste osatähtsus, kelle keele- ja kultuuribarjäärid kitsendavad töösaamise võimalusi ning samuti on töötute hulgas suhteliselt enam noori (kasvab otse kooli lõpetamise järel töötuks jäänute arv). Probleemide lahendamine on ette nähtud läbi põhieesmärgi - haridussüsteem tagab piirkonnale vajaliku haritud tööjõu olemasolu saavutamise. Selle toetuseks on määratletud järgnevad pikaajalised tegevussuunad: tõhusa eesti keele ja eestikeelse õppe edendamine maakonna haridussüsteemis; elukestva õppe ning kutse- ja karjäärinõustamise tervikliku süsteemi arendamine; reaalsetele tööhõive prognoosidele ja koolitusvajadusele vastava kutse- ja kõrghariduse kujundamine; kõigile lastele võrdsete võimaluste pakkumine üld-, kutse-, kõrg- ja huvihariduseks. Lisaks näeb tegevuskava ette õppeasutusi, nõustajaid, tööhõiveametit, ettevõtteid ja majandusarengut toetavate organisatsioone kaasava kutse- ja karjäärinõustamiskeskuste võrgustiku loomist ja tööshoidmist. Arengustrateegia järgi tuleb maakonna hariduskorralduses arvestada eelkõige idavirumaalastega. Tähelepanu on tarvilik pöörata noorte soovidele ja valikutele haridustee jätkamisel ning teada töötajate teadmisi, oskuseid, hoiakuid ja täiendkoolituse vajadusi. Haridussüsteem ja selle õppekvaliteet on kujunenud järjest olulisemaks Ida-Virumaa 14

jätkusuutlikkuse tagamisel. Kõrge tööpuudus, inimeste vähene riigikeele oskus, olulised muutused majanduskeskkonnas tingivad vajaduse kvalifitseeritud oskustööliste, kaasaegse haridusega spetsialistide ja juhtide järele tööjõuturul. Samas maakonna haridussüsteemis on juba alustatud vajalike muudatuste tegemist kõiki osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks, kuhu annab olulise panuse ka võrgustiku Ettevõtlik kool tegevus. Ettevõtlikkusõppes sisalduv kutse- ja karjäärinõustamine leiab strateegias kajastamist olulise tegevusena. Kokkuvõte Euroopa haridusvaldkonda korraldav strateegiline raamitstik on ettevõtlikkusõppele toetav ja ettevõtlikkusõppe laiem praktiseerimine on kindlasti üks võimalus Euroopat vaevavate struktuursete murede leevendamisel. Samas vähemalt Eesti naaberriigid ei ole veel kasutanud võimalust kompleksse ettevõtliku hariduse riigitasandil juurutamiseks. Valdav osa siseriiklikest arengudokumentidest on lühiajalised või keskpikad. Ettevõtlikkusõpet kui konkreetset tegevust käsitletakse neis otseselt vaid mõningates. Samas Eesti lähikümnendite arenguülesanne on raske ja omamoodi paradoksaalne järele jõuda EL elukvaliteedile, säilitades seejuures Eesti kultuuriruumi, oluliselt suurendades ühiskonna sidusust ning tagades ökoloogilise tasakaalu. See on võimalik, aga mitte senise arengumudeli jätkamise kaudu, vaid mõtlemisviisi muutumise teel. Ei majanduse võrgustumine ega üleminek innovatsioonikesksele majandusele pole võimalikud ilma kvalitatiivse hüppeta hariduses, mistõttu on oluline tagada kogu elanikkonnale põhimõtteline juurdepääs haridusele. Samas peab haridusesüsteemi reformimine olema tuleviku majanduskeskkonna nõudeid arvestav, mis tingib vajaduse teha tihedat koostööd erasektoriga. Siin on kindlasti tuvastatav vajadus ettevõtlikkusõppe järele. Kokkuvõtvalt on mitmed väljatoodud eesmärgid ja nende rakendusmehhanismid otseselt seostatavad ja/või teostatavad läbi õpilaste ettevõtlikkuskompetentside arendamise ja nende rakendamise. 1.3.2 Majanduslikud tegurid 1.3.2.1 Maailmamajandus Maailmamajanduses toimuvad hetkel suured muutused ja tulevik on ebaselge. Ameerika Ühendriikide finantssektoristalguse saanud kriis on kujunenud eeldatust märksa ulatuslikumaks. Realiseerumas on oht, et maailmamajanduse maht esmakordselt viimase 60 aasta jooksul kahaneb. Majanduslanguses on nii euroala, Ameerika Ühendriigid kui ka Jaapan. Vaatamata valitsuste ning keskpankade võetud stabilisatsioonimeetmetele pole veel selgeid märke olukorra paranemisest. Riskiks on, et üliolulise tähtsusega institutsioonid (näiteks tööturg), ei ole suuremates riikides piisavalt paindlikud, et tagada maailmamajanduse sujuv üleminek kasvuetappi. Eestit iseloomustab kõrge finants- ja majandusintegratsioon Põhjamaadega, mistõttu 15

nende eksporditurgude käekäik avaldab Eesti majandusele suurt mõju. Ükskõik missuguseks kujuneb üleilmse majanduse areng lähitulevikus, on praeguseks selge, et Põhjamaad on kogemas majanduslangust. Majanduslangus Lätis ja Leedus juures vähendab käesoleval aastal nii meie välisnõudlust kui ka kogu Baltikumi usaldusväärsust välisinvestorite silmis. Väikeste avatud majandusega riikide puhul määrab majandusaktiivsuse taastumiskiiruse lisaks väliskeskkonnale ennekõike majanduse paindlikkus, eelarvedistsipliin ning juurdepääs väliskapitalile (www.eestipank.ee). 1.3.2.2 Eesti majandus Alates sajandivahetusest 2007. aastani oli Eesti majanduse areng stabiilselt kasvav. Kuigi 1998 2000 aastate majanduskriisi ületamine oli keeruline suudeti järgnevatel aastatel realiseerida Eesti olulised konkurentsieelised, milleks olid keskmise kvalifikatsiooniga tööjõu madal hind ning sellest tulenev võimalus pakkuda turul konkurentsivõimeliste hindadega toodangut. Eriti kiirenes areng pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Majandusse lisandus olulisel määral raha nii välisinvesteeringute kui ka laenuraha näol. Eesti majanduse tsükliline jahtumine algas juba 2007. aastal ning läks 2008. aasta keskel üle languseks. Maailmamajanduse finantskriisist ajendatuna lisandus sellele märkimisväärne ebakindlus ning aasta lõpus ka välisnõudluse prognoositust suurem vähenemine. 2008. aasta kokkuvõttes alanes SKP 3,6%. (www.eestipank.ee) Joonis 1 Sisemajanduse koguprodukti kasvutempo aheldatud väärtusena (ESA) Käimasolev majanduse kiire langusfaas osundab, et senine majandusmudel on ennast ammendanud. Edukas majandusareng tulevikus eeldab hoopis teistsugust lahendust. Langusfaasis välumiseks peab esmajärjekorras teostuma kohandumine nii tootlikkuse kasvu taastumise kui ka pakkumise-nõudluse teljel. Muutused on kiired ja ebastabiilsus suur. 1.3.2.3 Regiooni majandus Võrreldes Eesti keskmisega, omab Ida- Virumaa majandus tugevat tööstuslikku 16

orientatsiooni (joonis 2). Teisalt on aga olulist potentsiaali tertsiaarsektori (teenuste) arengul. Tegemist Eesti toodangumahult teise tööstuspiirkonnaga Harjumaa (koos Tallinnaga) järel (joonis 3). Joonis 2 Ettevõtete jagunemine põhiliste majandussektorite vahel (Kliimask, 2008) Joonis 3 Tööstustoodang jooksevhindades Eesti maakonnad 2007 (miljonit krooni) (ESA) Joonis 4 Sisemajanduse koguprodukt (% Eesti keskmisest) (ESA) 17

Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta regioonis moodustas 2006.a. vaid 56%, Eesti keskmisest ja seda on iseloomustav langustrend. Joonis 5 Äriregistri registreeringud 2009.a. (1000 el kohta) (RIK) Registreeritud ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on Ida-Virumaal üle kahe korra väiksem kui Eestis keskmiselt (joonis 5). Seejuures aktsiaseltside ja osaühingute puhul isegi ligi kolm korda, enamvähem võrreldavas suurusjärgus füüsilisest isikust ettevõtjate puhul. See näitab otseselt maakonna inimeste vähest ettevõtlikkust. Joonis 6 Keskmine brutopalk 2000 ja 2007 (krooni) (ESA) Kui 2000.a moodustas Ida-Virumaa keskmine brutokuupalk 79% eesti keskmisest, siis 2007.a. vaid 74%, mis näitab, et elatustaseme vahe võrreldes ülejäänud eestiga on käesoleval kümnendil suurenenud. 18

Joonis 7 Ida-Viru väliskaubanduse osakaal Eesti keskmisest (ESA) Ida-Viru maakonna eksport on viimasel kolmel aastal jõudsalt kasvanud ja moodustab 7,1% Eesti koguekspordist. Lisaks ületab eksport enam kui kahekordselt maakonna impordi. Harjumaa osakaal Eesti ekspordis (61%) ja impordis (77%) on mahuliselt kordades suurem, kuid väliskaubandusbilanss negatiivne. Seega on Ida-Virumaa näol Eesti mõistes tegemist igati jätkusuutliku ja suurima lisandväärtust loova regiooniga, mis maailmamajanduse stabiliseerumisel ja turgude taastumisel omab endiselt märkimisväärset potentsiaali. Joonis 9 Ida-Viru ja Eesti ettevõtted 2008.a. (ESA) Valdava osa (97%) Ida-Viru ettevõtetest moodustavad väikeettevõtted, samas on täheldatav keskmiste- ja suurettevõtete suurem osakaal võrreldes Eesti keskmisega (Eesti 201 suurettevõttest tegutseb Ida-Virumaal 17). 19

Joonis 9 Ida-Virumaal sündinud ettevõtete osakaal Eestis sündinud ettevõtetest (ESA) Eestis on perioodil 2000-2006 aastas sündinud ettevõtete arv kasvanud 118%, Ida- Virumaal 71%, mis näitab ettevõtlikkuse kehvemat olukorda ja/või majanduse aeglasemat arengutempot võrreldes Eesti keskmisega. Samas tuleb madalama sünnitempo põhjendamisel arvestada maakonna suurtööstusliku orientatsiooni. Kokkuvõte Ida-Virumaad iseloomustab võrreldes Eesti keskmisega aeglasem majanduse arengutempo ja tagasihoidlikum ettevõtlusaktiivsus. Samas tuleb arvestada ikkagi maakonna pikaaegseid suurtööstuslike traditsioone, mis on kujundanud ka vastavad ootused ja elustiili. Teisalt on tegemist tugevalt ekspordile orienteeritud regiooniga ning Ida-Viru majanduses toimuv mõjutab oluliselt Eesti tervikpilti. 20

1.3.3 Sotsiaalsed tegurid 1.3.3.1 Rahvastik Rahvastikuanalüüsi ja prognoosi alusena on kasutatud Ida-Viru Maavalitsuse poolt edastatud Eesti Rahvastikuregistri andmebaasi andmeid Ida-Virumaa rahvastiku soolisvanuselise koostise kohta perioodil 1.01.2004 kuni 1.01.2009. Ida-Viru rahvastikutrendid on sarnased Eestis tervikuna aset leidvate negatiivsete demograafiliste muutustega. Toimub kiire rahvaarvu vähenemine ja rahvastiku vananemine. Joonis 10 Ida-Viru rahvaarv 2004-2009 (Eesti Rahvastikuregister) Aastatel 2004-2009 on maakonna elanike arv vähenenud enam kui 12 000 inimese võrra, mis teeb aastakeskmiseks languseks ca 1,3% (Joonis 10). Kuigi kahanemine on maakonniti peaaegu üleüldine (v.a. Tallinn, Tartu, Pärnu kasvuregioonid), on see Ida- Virumaal tunduvalt tempokam, kui Eesti teistes maakondades. 21

Joonis 11 Ida-Viru rahvastik vanuserühmadena 2004-2009 (Eesti Rahvastikuregister) Viimase viie aasta muutused vanuserühmades on välja toodud joonisel 11. Selgelt on näha, kuni 14 aastasi on pea poole vähem, kui inimesi vanemates vanuserühmades. Pensionieale läheneb arvukas 45-59 aastaste kohort ning jõudsalt on kasvanud üle 80 aastaste arv. Joonis 12 Ida-Viru rahvastiku soolis-vanuseline struktuur seisuga 1.01.2009 (Eesti Rahvastikuregister) Seisuga 1. jaanuar 2009.a. elas Ida-Virumaal 168 159 registreeritud elaniku, neist 54,6% naised (joonis 12). Kui kuni 39 eluaastani on veel ülekaalus mehed, siis mida vanem vanuserühm, seda suuremaks kasvab naiste osakaal - põhjuseks on Eesti suremusarengule iseloomulik suur lõhe meeste ja naiste suremuse ja sellelt tulenevalt ka 22

keskmise eluea vahel. Seetõttu on rikutud ka vanuriikka jõudvate sünnikohortide sooline tasakaal. Vanuspüramiidi seene kuju on iseloomulik just vananevale rahvastikule. Joonis 13 Ida-Viru loomulik iive 2004-2009 (Eesti Rahvastikuregister) Alates taasiseseisvumisest on sündimus Eestis olnud madal. Taastenivooks loetakse 2,1 lapse sündi ühe fertiilses eas (15-49 eluaastat) naise kohta see vastab sündimuse tasemele, mis tagab rahvaarvu püsimise. Ida-Virumaal on sündimus püsinud märgatavalt madalamal tasemel võrreldes Eesti keskmisega, 2008.a. vaid 1,24 last fertiilses eas naise kohta. Aastakeskmiselt on perioodil 2004-2009 Ida-Virumaal sündinud 1533 ja surnud 2612 inimest ehk siis loomuliku iibe tagajärjel on jäänud vähemaks keskmiselt 1069 inimest aastas. (joonis 13). Joonis 14 Ida-Viru rändeiive 2004-2009 (Eesti Rahvastikuregister) Kahel möödunud aastakümnel, kuid eriti just viimaste aastate kiire majanduskasvu ajal, on üheks Eesti peamiseks rändetrendiks olnud koondumine suuremate tõmbekeskuste (Tallinn, Tartu, Pärnu) mõjupiirkondadesse, seda peamiselt majanduslikel põhjustel (töö, eluase ja õpingud). Nimetatud linnaregioonide rahvastik on valdavas osas kasvanud maalt väljarändavate eriti just nooremapoolsete tööeas inimeste arvelt. See seletab ka Ida- 23

Virumaa rahvaarvu aastakeskmist 1344 inimese võrra vähenemist rändeiibe tagajärjel (joonis 14). Joonis 15 Ida-Viru lapsed vanuserühmadena 2004-2009 (Eesti Rahvastikuregister) Õpilaste arvu vähenemine on seotud sündide arvu vähenemisega, mis algas 1989. aastal. Jaotades lapsed lähtuvalt kooliastme läbimise eeldatavast east, on näha, et I, II ja III kooliastmes on vähenemisperiood juba läbi ning õpilaste arv on stabiliseerunud u 4000 ringis astme kohta. Sündimuse mõningane suurenemine viimasel viiel aastal on tinginud eelkooliealiste laste arvu tagasihoidliku kasvu. *** Rahvastikuprognoos on koostatud aastateks 2009-2025. Lähtealuseks on Eesti Rahvastikuregistri andmebaasis seisuga 1. jaanuar 2009.a. fikseeritud rahvastiku vanuselis-sooline koostis Ida-Viru maakonnas. Prognoosi annab ülevaate Ida-Virumaa rahvastiku (sh. õpilased) kujunemise võimalikest tulevikustsenaariumitest ja loob eeldused teenustevajaduse hindamiseks. Kasutatud on maailmas enimlevinud kohort-komponent prognoosimise meetodit, mis baseerub ÜRO neljal projektsioonitüübil. Järgnevalt on välja toodud kolm peamist: Optimistlik stsenaarium sündimuseelduse kohaselt tõuseb sündimus praeguselt tasemelt aastaks 2019 ühtlaselt tagasi rahvastikutaasteks vajalikule tasemele (ühe fertiilses eas naise kohta sünnib keskmiselt 2,1 last) ning püsib seal prognoosiperioodi lõpuni. Suremuseelduseks on eluea jätkuv ning meeste ja naiste lõikes diferentseeritud kasv. Väljaränne kahaneb järgneva kümne aastaga nulltasemele ja püsib seal prognoosiperioodi lõpuni. Pessimistlik stsenaarium sündimuseelduse kohaselt langeb sündimus aastaks 2019 tasemele üks laps ühe naise kohta ja püsib sellel tasemel kuni prognoosiperioodi lõpuni. Suremuseelduseks on keskmise eluea stabiliseerumine praegusel madalal tasemel. Rändesaldo on jätkuvalt negatiivne, kahanedes siiski aja jooksul mõnevõrra. Mõõdukas ehk tõenäoseim stsenaarium sündimuseelduse kohaselt kasvab sündimus võrreldes 2009. aasta tasemega mõnevõrra, kuid ei jõua siiski rahvastikutaasteks vajalikule tasemele. Suremuseelduseks on keskmise eluea kasv, kuid aeglasemalt kui optimistliku prognoosivariandi puhul. Rändesaldo on küll 24

jätkuvalt negatiivne, kuid kahaneb prognoosiperioodi lõpuks nulltasemele. Prognoosi koostamisel on kasutatud programmi Spectrum v.3. Rahvastikuprognoosi arvutused on täpsemalt toodud välja käesoleva dokumendi lisas 1. Aastaks 2025 on tõenäoseima stsenaariumi rakendumisel maakonna rahvastikustruktuuris toimunud suured muutused (vt joonis 16 ja vrdl joonis 12). Taastootetasemele alla jääv sündimus ja väljaränne on tinginud veelgi väikesearvulisemad uued sünnikohordid ning seene vars on kasvanud pikemaks ja jäänud kitsamaks. Ehk siis noori tööealisi, kes peavad üleval pidama vanemat põlvkonda (läbi maksude) saab olema oluliselt vähem kui ülalpeetavaid. Seetõttu muutub eriti oluliseks noorte suutlikkus olla efektiivne ja kõrge tootlikkusega. Joonis 16 Ida-Viru rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2025 Joonis 17 Kogurahvastik aastatel 2009-2025 Maakonna rahvaarv väheneb olenevalt stsenaariumis 15 000 kuni 40 000 elaniku võrra (joonis 17). Pessimistliku stsenaariumi täidemineku vältimiseks on tarvilik eelkõige noorema põlvkonna sidumine maakonnaga luues tasuvaid töövõimalusi ja parendades elukeskkonda. 25

Joonis 18 Vanuserühm 2-6 aastatel 2009-2025 Lasteaialaste arv jääb tõenäoliselt stabiilseks (joonis 18). Prognoosiperioodi lõpuaastatel aga algab vähenemine, kuna fertiilsesse ikka jõuab järjest enam väiksemaarvuline põlvkond, kellel seetõttu sünnib ka omakorda vähem järeltulijaid. Joonis 19 Vanuserühm 7-18 aastatel 2009-2025 Kooliealiste osas on lähimatel aastatel ette näha veel mõningat langust eelkõige gümnaasiumiastme õpilaste vähenemisest (joonis 19). Samas tõenäoline stabiliseerumine 16-17 tuhande õpilase vahel prognoosiperioodi lõpuni näitab, et sündimuse mõningane kasv kompenseerib väljarände 7-18 aastaste hulgas. 26

Joonis 20 Surmad 2009-2025 Surmade arv langeb kõigi kolme stsenaariumi puhul, tulenevalt kas siis aktiivsest väljarändest või oodatava eluea kasvust (joonis 20). Joonis 21 Sünnid 2009-2025 Tingituna 1980ndate lõpuaastate suurearvuliste aastakäikude jõudmisest aktiivsesse sünnitusikka on võimalik lähimal kümnel aastal eeldada sündide arvu püsimist enamvähem stabiilsel tasemel u 1500 lapse näol aastas. Samas võib eriti just nooremapoolsete inimeste (sh koolilõpetajad) väljaränne tuua paratamatult karmi reaalsuse saabumise sündide arvu jätkuva languse näol 2020. aastast veelgi varasemale ajale. Rahvuslik koosseis Ida-Viru maakond on rahvuslikult koosseisult Eestis ainulaadne kuivõrd enamuse maakonna elanikest moodustavad mitteeestlased (joonis 22). Seejuures mitte-eestlasi (slaavi rahvused) iseloomustab ka mõnevõrra erinev rahvastikukäitumine, näiteks madalam sündimus ja lühem oodatav eluiga. 27

Joonis 22 Ida-Viru maakonna ja Eesti rahvuslik koosseis (ESA) 1.3.3.2 Tööhõive Töötuse määr Ida-Virumaal on läbi aegade olnud kõrgemaid Eestis. Viimasel kümnendil majanduslikult edukatel aastatel on siiski toimunud töötuse vähenemine ja mõningane lähenemine Eesti keskmisele (joonis 23). Joonis 23 Töötuse määr 2000-2007 (protsentides) (ESA) Samas majandussurutis on tekitanud olukorra, kus võrreldes märtsiga 2008 on töötute arv 28

Ida-Virumaal käesolevaks kevadeks enam kui kahekordustunud ja jätkab kasvutrendi. Tulevikuarengud sõltuvad eelkõige kohalike ettevõtete võimekusest ümber kohaneda ja arengutest põhilisel eksporditurgudel. Ühes kogu elanikkonnaga on keerulises situatsioonis ka koolilõpetajad, kellel on lähtuvalt kogemuse puudumisest veel raskem tööd leida. 1.3.3.3 Kolmas sektor Aktiivne kolmas sektor on oluline ettevõtliku vaimu kasvataja piirkonnas. Kogemus, mis on saadud vabaühendustes tegutsedes, seal oma ideede genereerimises, arendamises ja elluviimises loob positiivse aluse elus hakkama saamiseks, sealhulgas ka ettevõtlusega alustamiseks. Ida-Virumaal on ühendusi 1000 elaniku kohta umbes viiendiku võrra vähem (joonis 24). Joonis 24 Ühingute- ja sihtasutuste registri registreeringud 2009.a. (1000 el kohta) (RIK) Tegus kodanikuühiskond on oluline ka kogukondade toimimise efektiivsuse seisukohalt. Kodanikuühiskonna raames on sageli võimalik lahendada probleeme ja valukohti kiiremini ja tõhusamalt kui suhteliselt kohmaka riigiaparaadi abil. Sageli piisab inimeste heast tahtest, et olulised probleemid saaksid leevendust (nt. "Teeme ära" koristusaktsioon 2008 aastal). Kokkuvõte Tulevikus toimub ettevõtliku kooli võrgustiku tegevus langeva rahvaarvu tingimustes, kuigi kooliealiste puhul on suurem kahanemine juba aset leidnud ja ees ootamas suhteline stabiilsusperiood. Eriti oluline on keskenduda praeguste koolilõpetajate ja 20 aastaste põlvkonna sidumisele maakonnaga, kes on lisaks potentsiaalsele maksumaksjale ka perspektiivsed sünnitajad ja/või vanemad. Teisalt loob vananev ja madala sündimusega rahvastik paratamatult situatsiooni, kus järjest väiksemal hulgal noortel tuleb asuda ülal pidama proportsionaalselt suuremat hulka mitteaktiivseid ühiskonnagruppe. Samas tarvilik laste arvu edasine tõus naise kohta sõltub aga ennekõike Eesti Vabariigi pere- ja rahvastikupoliitikast, rahva majanduslikusk kindlustatusest ning väärtushinnangute kujunemisest. Teiseks tuleviku väljakutseks on rahvastikuarengu võimalikud eripärad multikultuurses ja kakskeelses kogukonnas. Eelnimetatud väljakutsetele reageerimiseks peab ühiskond suurendama oma 29