Eesmärk Moodul õpetab kasutama arvutit. Samuti, kuidas orienteeruda arvuti töölaual; mida on võimalik teha töölaua ikoonide ja akende kasutamisel; kuidas hallata faile ja kaustu ning teadma, kuidas neid kopeerida, teisaldada ja kustutada; kuidas kasutada operatsioonisüsteemis olevate otsinguvahendite, lihtsa tekstiredaktori ja printimise võimalust. 1. Elementaaroskused 1.1 Esimesed sammud arvuti kasutamisel 1.1.1 Arvuti käivitamine Vaatada, et juhtmed on ühendatud, et arvuti on vooluvõrgus Vaatada, et disketti pole sees Vajutada arvuti pealülitit Power ja jälgida signaaltulede süttimist arvutil (seda lülitit on soovitav kasutada ainult kaks korda päevas hommikul ja tööpäeva lõppedes). Kuvari sisselülitamisel on samuti Power -nupp. Arvuti sisselülitamisest kuni töölauakuva ilmumiseni ei ole soovitatav puudutada või vajutada klaviatuuriklahve. Arvuti sisselülitamisel kontrollib arvuti iga kord arvuti seadmete korrasolekut ja laadib seejärel disketilt või kõvakettalt arvuti juhtprogrammi (operatsioonisüsteemi) muutmällu. Peale arvuti väljalülitamist ei tohi teda enne 5-10 sekundi möödumist uuesti sisse lülitada, sest see võib rikkuda arvuti toiteplokki või muid seadmeid. 1.1.2 Tegevused arvuti korrektsel väljalülitamisel Töö lõpetamiseks tuleb salvestada failid ja sulgeda kõik avatud programmiaknad hiireklõpsuga akna paremas ülanurgas asuval ristiga ruudul või vajutada klahve ALT + F4. Seejärel vajutada hiire vasaku klahviga ekraani vasakus allnurgas asuval nupul START ja avanenud menüüs käsul Shut Down Computer või. Edasi ilmunud dialoogikastis Turn Off või Shut Down. Arvutit ei tohi välja lülitada või vajutada lülitile RESET sel ajal, kui mõne kettaseadme signaallamp põleb, sest see võib rikkuda ketast või andmeid kettal. Samal põhjusel ei tohi disketti disketiseadmest välja võtta sel ajal, kui disketiseadme signaallamp põleb. 1.1.3 Arvuti taaskäivitamine (restart) Kui arvuti on jäänud väga aeglaseks või ka kokku jooksnud, siis on soovitatav teha arvutile taaskäivitamine. Selleks on kaks võimalust: START-menüüst Shut Down või Turn off ning järgmisena avanenud aknast valida korraldus RESTART; Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 1
klahvikombinatsiooni CTRL+ALT+DELETE abil avada Task Manager ning menüüst Shut Down valida RESTART. 1.1.4 Arvuti süsteemse info (operatsioonisüsteem, protsessori tüüp, mälu jne) vaatamine Kõige lihtsamad viisid arvuti parameetreid teada saada on järgmised: a) valida START => ALL PROGRAMS => ACCESSORIES => SYSTEM TOOLS => SYSTEM INFORMATION. b) valida START => MY COMPUTER'il parema hiireklahviga ja tekkinud menüüs klõpsata valikul Properties. Esimene valitust (a) annab kohese info kõikide asjade kohta. Avanenud aknas kuvatakse sellised parameetrid nagu operatsioonisüsteem, mälu, protsessori tüüp, emaplaadi tüüp jne. Kõvaketta kohta saate infot: 1) valida START => MY COMPUTER 2) avanenud aknas valite seadme LOCAL DISK (C:)'il parema hiireklahviga tekkinud menüüst Properties 3) ilmunud aknas näete kõvaketta kasutatud ja mitte kasutatud ruumi mahtu, võimalust kontrollida kõvakettal olevaid nö vigu, teha defragmenti jne. Defragment on mõeldud kettal olevate andmete korrastamiseks. See ei paranda arvutit, vaid teeb kõvakettalt andmete kättesaamise kiiremaks. 1.1.5 Arvuti töölaua (desktop) määrangute seadmine: kuupäeva ja kellaaja täpsustamine, heli seadmine, ekraanipildi seadmine (taustapilt, ekraanikaitse jne) Töölaua (ingl. Desktop) all ääres asub tegumiriba (ingl. Taskbar), kus paremas otsas kuvatakse kellaaeg ja kuupäev, keel, viirusekontrollija, võrguühendus ja helitugevuse regulaator (juhul, kui arvutil on helikaart). Vasakul pool asuvad programmide kiirkäivituse otseteed. Ekraanipildi seadistamist saab kõige lihtsamalt määrata järgnevalt: 1) valida töölaual hiire paremaklahviga saadud menüüst Properties 2) avanenud aknas saab määrata järgmisi seadeid: a) töölaua kujundust (ingl. Themes); b) taustapilti (esimene pilt järgmisel lehel); Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 2
c) ekraanisäästjat (parempoolne pilt antud lehel) pole soovitav valida väga lühikest aega. Liiga sagedane voolu väljalülitamine lühendab monitori eluiga, seepärast tasub valida näiteks Wait 10 min, Low Power Standby 15 min ja Turn off Monitor 30 min. ; d) ilmet tegumiriba kujundus jne. ; e) sätted ekraani resolutsiooni, värvigammat jne. Kuupäeva ja kellaaja täpsustamist saab teha topelt klõps tegumiriba paremas osas oleval kuupäeval või START => CONTROL PANEL ja valida Date and Time. Tekkinud aknas on võimalik valida kuud, aastat, kuupäeva, sisestada kellaaega. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 3
Heli seadmist saab START => CONTROL PANEL ja valida Sounds and Audio Devices. Helitugevuse määramiseks saab kasutada otseteed, valides tegumirea paremas osas helitugevus (ingl. Volume). Eesti standardile vastava kuupäeva, kellaja ja rahaühiku vormingu valimine 1) START => CONTROL PANEL ja valida Regional and Language Options 2) piirkonnasuvandid (ingl. Regional Options) osas valida asukoht (ingl. Location) Eesti (ingl. Estonia). 1.1.6 Disketi formaatimine Disketi formaatimise on protseduur, mille käigus disketil olevad andmed kustutatakse ja disketi pind valmistatakse ette salvestamiseks. Tänapäeval on kõik müügil olevad disketid Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 4
juba tootja poolt formaaditud, kuid teatud juhtudel võib olla vajadus uuesti formaatida (näiteks, kui disketile on tekkinud vigaseid sektoreid, kuid ära visata teda veel ei raatsi). Formaatimiseks: 1. Asetada diskett disketiseadmesse. 2. Valida START => MY COMPUTER. 3. Klõpsata tekkinud aknas 3½ Floppy(A:)-l parema hiirenupuga ja valida Format. 4. Avanenud aknas (pilt kõrval) teha sobivad valikud ja alustada formaatimist. Vormindamise võimalusi on kolm: Valik Quik on kasutatav ainult juba vormindatud vigadeta (kvaliteetse) diskettide jaoks võrdub disketilt andmete täieliku kustutamisega. Valik Full kustutab kõik failid, kontrollib kõiki plokke, märgistab vigased ja kirjutab disketil oleva info üle. Valik Copy System files only kirjutab disketile failid, mis on vajalikud arvuti käivitamiseks disketilt. Disketil olevad failid säilivad. 1.1.7 Abiteabe kasutamine Abiinfot saab START => HELP AND SUPPORT. Tekkinud aknas saab Search kasti sisestada otsitav sõna. Tulemused tulevad Search Resolts alla. Abiinfot saab ka programmide kasutamisel valides Help või kasutada klahvi F1. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 5
2 Töölaud 2.1 Töö ikoonidega 2.1.1 Töölaual olevate ikoonide valimine ja teisaldamine Paigutus laske arvutil see Teie eest ära teha. Töölaua puhastamiseks (ilme parandamiseks) kasutage automaatset ikoonide paigutamist: kasutades hiire paremat klahvi valige tekkinud menüüst Arrange Icons By ja seejärel vasaku hiireklahviga käsul Type. Teie töölaual olevad kaustad paigutatakse failitüüpide järgi veergudesse ekraani vasakule poole. Valimine selleks tuleb lihtsalt valida soovitud ikoon (nt. My Documents) ja teha sellel vasaku hiireklahviga kaks kiiret klõpsu, mille tulemusena avatakse soovitud ikooni sisu. Otsetee (ingl. Shortcut) loomine kui juhtute mõne otsetee töölaualt kustutama või tahate lisada, siis tuleb valida töölaual parema hiireklahviga tekkinud menüüst New => Shortcut. Avanenud uues aknas kasutades Browse-nuppu saate määrata faili või programmi, millele soovite teha töölauale otseteed. Kustutamine kõige lihtsam viis on vedada vasakut hiireklahvi all hoides eemaldamist vajav fail prügikasti peale ja hiireklahvi vabastamisel liigutatakse see fail sinna. Teine võimalus on valida eemaldamist vajaval ikoonil parema hiireklahviga tekkinud menüüst Delete. Teisaldamine ikoonide paigutamine ühte kausta. Selleks valida töölaual parema hiireklahviga tekkinud menüüst New => Folder. Määrata kausta nimi ja vedada soovitud ikoonid vasakut hiireklahvi all hoides tekitatud kausta. 2.1.2 Põhiliste ikoonide äratundmine (kõvaketas, failide/kaustade haldusvahend, "prügikast") Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 6
2.1.3 Start-menüüsse uue valiku loomine 1) Valida parema hiireklahviga START-nupul tekkinud menüüst Open 2) Avanenud aknas valida valgel alal parema hiireklahviga tekkinud menüüst New => Shortcut või kui tahate teha kuhugi startmenüü all olevasse programmide ossa uut kausta, siis valige enne Programs ja seejärel New => Shortcut 3) Teile avaneb Create Shortcut aken, kus saate Browse-nuppu kasutades valida faili, mida soovite näha stardimenüüs. Avades stardimenüü, saate kontrollida, kas soovitud valik tekkis menüüsse. 2.2 Töö akendega 2.2.1 Rakenduse akna osade tundmine: tiitliriba, tööriistariba, menüüriba, inforiba, kerimisriba Tiitelriba asub avatud programmi ülemises servas, kus on ära toodud programmi nimi ja dokumendi nimi. Topeltklõps tiitelribal maksimiseerib ja minimiseerib akna. Tööriistariba (ingl. Toolbar) ehk standardriba asub menüüriba all. See riba on enamkasutatavate käskude mugavaks kasutamiseks, mille igale nupule vastab mingi lihtsam või keerukam käsk. Olenevalt töö ja programmi iseloomust võib selliseid nupuribasid olla õige mitu (igal omad käsunupud). Menüüriba sisaldab avatud programmi käske (menüüsid) koos oma valikutega. Levinuimad menüüd on: a) File programmi dokumendifailide avamine, salvestamine, printimine, sulgemine, töö lõpetamine (programmiakna sulgemine); b) Edit dokumendifaili redigeerimisega seotud tegevused; c) Help spikker, õpetus- ja abiprogrammid; jt. Inforiba (ingl. Status bar) on rakenduste akende allosas ja sellel kuvatakse programmi oleku, aktiivse lehekülje, kursori asukoha kohta teateid või muud informatsiooni. Kerimisriba tekib akna paremasse või alla serva sellisel juhul, kui aken sisaldab rohkem infot, kui akna mõõtmed seda näidata võimaldavad. Kerimisriba otstes paiknevad noolenupud ja keskel kerimisnupp, mille abil saab aknas olevat informatsiooni nihutada vajalikus suunas. Kerimisriba võib asuda nii paremas kui ka alumises ekraani servas. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 7
2.2.2 Rakenduse akna asukoha muutmine töölaual Tööakna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitelribale, vajutada vasemale hiirenupule ja lohistada seda vabastamata aken ekraanil sobivale kohale. Selleks peab olema sisselülitatud akna maksimiseerimine rakenduse paremas ülemises nurgas. 2.2.3 Rakenduse akna suurendamine, vähendamine, suuruse taastamine. Akna sulgemine. Minimiseerimisnupp hiireklõps sellel jätab kausta- ja programmiaknast alles vaid nupu tegumiribal, dokumendiakna muudab nimekastiks programmakna tööväljal. Minimiseerimise käigus ei suleta rakendust, vaid peidetakse. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia ühele akna nurkadest või külgedest (tavaliselt rakenduse paremasse alumisse nurka), kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada siis vasemale hiirenupule ja lohistada akna nurka või külge soovitavas suunas. Suuruse taastamiseks tuleks kasutada akna taastamise nuppu. Sulgemisnupp hiireklõps sellel suleb akna. 2.2.4 Liikumine mitme akna vahel MSWindows töökeskkond on multiprogramne, kus korraga saab töötada mitme programmiga samaaegselt või vaheldumisi. Töötades näiteks tekstitöötlusprogrammiga võib tekkida vajadus joonistusprogrammi käivitamiseks ilma, et tekstitöötlusprogrammi akent sulgeksime. Samuti võib sel ajal, kui programm sooritab mõnda aeganõudvat automaatset protseduuri (sorteerimist, printimist jt) teha tööd mõne teise programmi aknas. Käivitatud programmide nimed on alati näha töölaua tegumiribal. See tagab pideva ülevaate töötavatest programmidest. Vajaliku käivitatud programmi akna kuvab hiireklõps programmi nimega nupul. Programmide vahel saab orienteeruda ka hiirt kasutamata. Selleks tuleb kasutada klaviatuuriklahve ALT + TAB. Kui on ühes programmis avatud mitu akent (nt. Word'i dokumendid), siis menüüribal käsk Windows täitab hetkel avatud kõiki dokumente. Kõikide avatud aknad (dokumendid) tuuakse ekraanile menüüst Windows korraldusega Arrange All. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 8
3 Failihaldus 3.1 Failid ja kaustad 3.1.1 Kaustade struktuuri mõistmine. Kaustapuu. Loogiliselt ülesehitatud failisüsteem võimaldab igas failis leiduvaid andmeid teatavate tunnuste järgi üles otsida ja omavahel kokkukuuluvaid faile tervikuna salvestada, uuesti lugeda või ümber korraldada. Kaustana võib tinglikult käsitleda ka arvutit ennast (My Computer), milles omakorda kaustadena paiknevad arvuti kettad. Kaustad on automaatselt kasutusel igas Windowsi kasutavas arvutis. Teil ei ole vaja installida ühtegi lisaprogrammi. Fail (ingl. File) arvutisse salvestatud objekt, nt. kiri, pilt või laul. Iga kord, kui oma töö uue nime all salvestate, loote uue faili. Kaust (ingl. Folder) kataloog, kus Teie failid asuvad. Tüüpiliselt asuvad kõik dokumendid My Documents kaustas. Dokument programmi (rakenduse) poolt loodud fail, nt. kiri. Failisüsteem et failide kogumis oleks lihtsam orienteeruda, on op.süsteemides loodud võimalus neid rühmitada. Põhikaust võib sisaldada faile ning alamkauste ja nii kujuneb välja omataoline hierarhiline (alluvus) struktuur kaustapuu või üksteise sees paiknevate kaustade süsteem. Liikumist kaustapuus on kerge teostada valides kas hiirega START => MY COMPUTER või klaviatuurilt WINDOWS + E. Avanenud aknas näete vasakus pooles kaustapuud ja parempoolses valitud kataloogi sisu. 3.1.2 Kausta loomine. Alamkausta loomine Uue (alam) kausta loomiseks valida kaust, milles loodav kaust peab paiknema. Edasi menüüst File ja alammenüüst korraldus Folder, kirjutada esiletõstetud tekstiribale ikooni alla uue kausta nimi (nime New Folder asemele). Neid korraldusi saab valida ka hiire parema nupuga avatavast menüüst New => Folder. 3.1.3 Kausta atribuutide vaatamine: nimi, suurus, viimase muutmise kuupäev Kausta omaduste (atribuutide) vaatlemiseks tuleb (olles hiirekursoriga vastaval kaustal) parema hiirenupuga avatavast hüpikmenüüst valida korraldus Properties (omadused). Avanenud aknas on kausta ikoon, kausta nimi, suurus (ingl. Size), kausta asukoht (ingl. Location), loomise (ingl. Created), muutmise (ingl. Modified) ja viimase avamise (ingl. Accessed) kuupäev. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 9
Akna alumises osas on kaustaatribuutide väärtused. Read-only kastikese märgistamisega võib kausta muutmist tõkestada, Hidden varjab kausta. 3.1.4 Enamkasutatavate failitüüpide äratundmine, näiteks tekstifailid (txt/pdf/rtf/doc/wpd/sdw), tabelitöötlusfailid (xls/sdc), andmebaasifailid (mdb/dbf), esitlusfailid (ppt/sdd), graafikafailid (gif/jpeg/bmp/cdr/tiff), veebifailid (html/htm). Ühte faili eristab ennekõike unikaalne ja ainult temale omistatud nimi. DOS-is võib faili nimi olla kuni 8 märki pikk (Windowsis kuni 255) ja sellele võib lisada kuni 3-tähelise laiendi, mis eraldatakse nimest punktiga. Nimes ei ole soovitav kasutada täpitähti ja märke nagu koma, semikoolon jne. Faili nimelaiend on faili nime järel. Failinime ja laiendi vahel on punkt (näiteks november.txt, jaanuar.doc). Failinime laiendit kasutatakse tavaliselt faili liigitamiseks, kuigi ta põhimõtteliselt võib ka puududa. Standardprogrammid lisavad failinimele vormingut näitava laiendi, nii et selle järgi on kerge määrata faili kuuluvust. Enamkasutatavad faililaiendid ja programmi nimi: Tekstifailid:.txt tekstifaili nimelaiend;.pdf Adobe platformist sõltumatu vorming teksti, graafika jms esituseks;.rtf (Rich text format) faili nimelaiend;.doc MSWordi tekstifaili laiend;.wpd WordPerfecti mallifaili nimelaiend;.odt OpenOffice.org Writer tekstifaili laiend. Tabelitöötlusfailid:.xls MSExceli tabelifaili laiend;.ods OpenOffice.org Calc tabelifaili laiend. Andmebaasifailid:.mdb MSAccess andmebaasi fail:.dbf MSFoxPro ja dbase andmebaasid Esitlusfailid:.ppt MSPowerPoint esitlusfail;.odp OpenOffice.org Impress esitlusfail. Graafikafailid:.gif rastergraafikafail;.jpg JPEG- pakitud pildifaili;.bmp MSWindows rastergraafikafaili;.cdr CorelDraw graafikafail; Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 10
.tiff rastergraafika, Veebifailid:.html (HypertextMarkupLanguage) WWWs kasutatav märgistuskeel;.htm HTML-faili laiend. 3.1.5 Faili atribuutide vaatamine (faili nimi, suurus, tüüp, viimase muutmise kuupäev) Faili omaduste (atribuutide) vaatlemiseks tuleb (olles hiirekursoriga vastaval failil) parema hiirenupuga avatavast hüpikmenüüst valida korraldus Properties (omadused). Avatavas aknas on faili ikoon; pikk failinimi ja asendusnimi (MSDOS name); suurus; asukoht; loomise, muutmise ja viimase avamise kuupäev. Akna alumises osas on failiatribuutide väärtused. Read-only kastikese märgistamisega võib faili muutmise tõkestada, Hidden varjab faili. Arhiveerimise atribuut (Archive) näitab, et seda faili pole veel kõvakettalt diskettidele või magnetlindile arhiveeritud. Arhiveerimise programmid eemaldavad selle atribuudi ja järgmisel arhiveerimisel sellisest failist koopiast ei tehta, kuna see on juba olemas. Kui faili vahepeal muudetakse, siis arhiveerimise atribuut taastatakse automaatselt. Selline pilt avaneb sel My Computer'i aknas, kui parema poole kataloogi sisu vaateks on määratud detailne (ingl. Details). 3.1.6 Faili nime muutmine. Kausta nime muutmine. Faili nime muutmiseks tuleb see valida fail ja teha failinimel vasaku hiireklahviga topeltklõps nime ümber tekib kastike, kuhu tuleb uus nimi tippida. Sama saab teha ka menüüst, valides faili ja siis menüüribalt käsu File alt korraldus Rename või vajutades klaviatuuriklahvi F2, mille tulemusena tekib kastike nime muutmiseks. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 11
3.2 Kopeerimine, teisaldamine, kustutamine Kopeerimiseks (või ümberpaigutamiseks teisaldamiseks) tuleb valida fail(-id) ja seejärel hiire paremnupumenüüst korraldus Copy (teisaldamiseks korraldus Cut). Edasi valida koht, kuhu kopeerida, ja uuesti hiire paremnupumenüüst korraldus Paste. Kui fail(id) teisaldatakse teise kettaseadmesse, tuleb lohistamisel teise kettaseadme ikoonile (või aknasse) all hoida Shift-klahvi, muidu toimub kopeerimine. Faili(de) kustutamiseks tuleb fail või failid esile tõsta, vajutada klahvile Delete ja sisestusklahvile Enter või valida menüüribalt käsu File korraldus Delete ja dialoogikastis Yes nupp. Failid saadetakse prügikasti (Recycle Bin). Kui soovitakse neid kustutada ilma prügikasti viimata, tuleb kasutada Shift + Delete klahvikombinatsiooni. Esiletõstetud failid võib ka lihtsalt lohistada prügikasti ikoonile või prügikasti nimele kaustapuus. Üksiku faili märgistamine nimekirjas toimub hiireklõpsuga ikoonil või failinimel. Failigrupi moodustamiseks tuleb klõpsutada vajalikel failinimedel või ikoonidel hoides allavajutatuna Ctrl-klahvi. Kui vajalikud failid paiknevad järjestikku, klõpsake esimesel nimel ja hoides Shift- klahvi allavajutatuna, viimasel nimel (kasutate hiire vedamist). Hoides vasaku hiireklahvi allavajutatuna võib tõmmata ümber ikoonigrupi nelinurga. Kõik nelinurgas olevad failid lülitatakse failigruppi. Varukoopia tegemine disketile valides faili või failigrupil parema hiireklahviga tekkinud menüüst Send To saate määrata, kuhu Te tahate nendest failidest teha varukoopia. Sellisel viisil saab teha koopia nii flopile, mälupulgale, lisakõvakettale. Originaalfail jääb Send To saatmisel endisesse kohta. 3.3 Otsingute tegemine Faili või kausta otsimine (otsinguvahend Find kasutamine) failide otsimist võib teostada My Computer ikooni hiire parema nupu menüüst (või Start menüüst) korraldusega Find või WINDOW + F kiirklahvikombinatsiooni kasutades. Avanenud aknas on võimalik otsida neljal erineva kategooria järgi: piltid, muusika, video; dokumendid; failid ja kaustad; arvutid ja inimesed. Peale kategooria valimist tuleks kasti Named tuleb kirjutada otsitava faili nimi (valitud on kõik failid, kaustad või dokument). Kastist Look In saab valida, millistelt ketastelt toimub otsimine. Failide otsimisel saab kasutada faili nime, loomise kuupäeva või tüüpi. Samuti asendussümboleid: * suvalist võimalikku arvu lubatud märke;? sellel kohal suvaline lubatud märk. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 12
4 Failide lihtne redigeerimine 4.1 Lihtsa tekstiredaktori kasutamine WordPad on tõhus vahend ärikirjade ja muude lihtsama struktuuriga dokumentide koostamiseks. WordPad võimaldab kasutada mitut keelt, sisaldab prindi eelvaatamise reziimi, lubab printida lehe päiseid ja jaluseid, lisada pilte ja diagramme ning kasutab failide salvestamiseks Wordi failivormingut. Faile saab salvestada ka tekstifailidena (laiendiga.txt), see tõttu võib WordPadi kasutada süsteemi ja käsufailide redigeerimiseks ning tekstitöötluse põhimõtete tutvustamiseks algajatele. Samuti pakuvad peaaegu samu võimalusi programmid Notepad ja Con TEXT. Tekstiredaktori käivitamine ja faili loomine. WordPad käivitatakse nupuga START => ALL PROGRAMS => ACCESSORIES => WordPad. Seejärel avaneb uue dokumendi aken, kuhu võib hakata sisestama teksti. Olles WordPad'is saab uut faili luua menüüribalt käsu File alt korraludsega New. Juba olemasolevat faili saab avada käsu File korraldusega Open. Faili salvestamine etteantud kausta. Uus fail salvestatakse kettale menüürealt käsu File korraldusega Save As, andes failile nime ja valides aknas Save In koha kuhu salvestada. Olemasolev fail või fail (peale muudatuste sisseviimist), millele on juba failinimi antud, salvestatakse korraldusega Save. Lihtsam viis salvestamiseks on klahvikombinatsioon CTRL + S. Faili salvestamine disketile. Faili salvestamiseks disketile tuleb menüürealt valida käsk File korraldus Save As. Avanenud aknas anda failile nimi ja Save In kohaks valida Floppy A:. Redaktori tööakna sulgemine. Redaktori WordPad tööakna sulgemine toimub menüürealt käsu File korraldusega Exit või vajutades ülemisel paremal tiitelreal X kujulisel nupul või klahvikombinatsioon ALT + F4. 5 Prindihaldus 5.1 Printimine Printimine eelnevalt installeeritud printeriga. Dokumendi koostamise üks eesmärke on saada see väljatrükituna paberile. Trükkimiseks on nupureal nupp Print (trükitakse kogu dokument vaikimisi määratud printerile, mingeid lisaandmeid küsimata), kuid otstarbekam on alustada menüüribalt käsu File alt korraldusega Print, mis avab printimisdialoogi. Dialoogist saab määrata, millist dokumendiosa trükkida: All trükitakse kogu dokument; Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 13
CurrentPage trükitakse lehekülg, milles asub tekstikursor; Selection trükitakse plokitud dokumendiosa; Pages trükitakse loetletud leheküljed. Enne printima asumist tuleks dokument printimise eelvaates (File => Print Preview) üle vaadata, et näha kuidas kõik lehel välja paistma hakkab. Printimisel tuleb silmas pidada, et printeri tüüp, kasutatav paberilehe suurus ja muud parameetrid vastaksid võimalikult tegelikkusele. Sobiva printeri valimine installeeritud printerite hulgast. Tihti on arvutis installeeritud mitu printerit: näiteks kohalik (local) maatriksprinter vähemtähtsatele töödele ja võrgu (network) printer kvaliteetseks printimiseks. Käsu File korraldusega Print tekkinud aknas valitakse printimisdialoogist printer ja siit on võimalik seada ka printimise parameetrid (vertikaalne (ingl. Portrait); horisontaalne (ingl. Landscape); paberi formaat; koopiate arv jt). Vaikimisi valitud printeri määramine. Vaikimisi kasutatava printeri teada saamiseks tuleb Start menüüst valida Printers and Faxes. Vaikimisi olev printer on märgistatud linnukesega. Kui soovitakse muuta teist printerit vaikimisi kasutamiseks, siis tuleb soovitud printeril valida parema hiireklahviga tekkinud menüüst korraldus Set As Default. Printimistöö jälgimine oma arvutist prindihalduri abil. Start menüüst valida Printers and Faxes ning edasi avanenud aknas valida parema hiireklahviga printeril, mis hetkel prindib, tekkinud menüüst korraldus Open. Uues aknas saab kontrollida, millised dokumendid on järjekorras ja kuidas pikemate dokumentide printimine edeneb. Samast dialoogaknast menüüst Print korraldusega Pause Printing võib ajutiselt peatada printimise, korraldusega Purge Print Jobs tühistada järjekorda pandud dokumendi printimise. Kogu printimine toimub foonil, seega võib üksteise järel mitu printimiskäsku, kus nad ootavad printimist. Tartu Mart Reiniku Gümnaasium 14