TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Kehakultuuri õpetaja Marek Koitla EESTI U16 NEIDUDE KORVPALLIKOONDISE VÕISTKONDLIKU RÜNDEMÄNGU A

TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Kehakultuuri õpetaja Marek Koitla EESTI U16 NEIDUDE KORVPALLIKOONDISE VÕISTKONDLIKU RÜNDEMÄNGU ANALÜÜS Magistritöö Juhendaja: lektor Kersti Sirel Kaitsmisele lubatud: (juhendaja allkiri) Tallinn 2016

Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina Marek Koitla (sünnikuupäev: 04.08.1974) (autori nimi) 1. annan Tallinna Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose Eesti U16 neidude korvpallikoondise võistkondliku ründemängu analüüs (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on Kersti Sirel (juhendaja nimi) säilitamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu repositooriumis. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Tallinnas, 06.01.2015 (digitaalne) allkiri ja kuupäev 2

RESÜMEE Marek Koitla. Eesti U16 neidude korvpallikoondise võistkondliku ründemängu analüüs. Magistritöö. Tallinna Ülikool 2016 Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti neidude U16 korvpallikoondise võistkondliku ründemängu ülesehitus. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: Vaatluse all olnud mängudest andmebaasi koostamine; Määrata resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitte resultatiivsete (0 punkti) rünnakute sooritamise erinevad näitajad; Võrrelda saadud andmeid võidetud ja kaotatud mängude kontekstis; Otsida seoseid erinevate Eesti U16 koondise mängude tehnilis-taktikaliste võtete vahel. Uuringus olid vaatluse all 2014 aasta suvel Tallinnas toimunud tütarlaste Euroopa U16 meistrivõistluste finaalturniiril osalenud Eesti noortekoondise 8 mängu, mis toimusid ajavahemikus ajavahemikus 31.07-9.08. Saadud andmete analüüsimisel tehti järgmised järeldused: Rünnakuajas ei olnud märkimisväärseid erinevusi resultatiivsete ja mitteresultatiivsete keskmiste näitajate vahel; Eesti tütarlaste U16 korvpallikoondise ründemängu peamiseks taktikaliseks lahenduseks osutus positsiooniline rünnak; Läbiviidud kiirrünnakute arv oli väike ja nende realiseerimise protsent madal; Kättesaadud ründelaudade arv oli väike. Esines tugev seos ründelauapallide ja mängutulemuse vahel; Eesti U16 koondise kõikidest rünnakutest sooritati kahe sööduga neljandik nii võidetud kui kaotatud mängudes. Võidetud mängudes oli rünnakute realiseerimisprotsent oluliselt parem võrreldes kaotatud mängudega; Pick n Rolli.osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli nii võidetud kui kaotatud mängudes ei erinenud märkimisväärselt. Seos Pick n Rolli rakendamise ja mängu lõpptulemuse vahel puudus; Pallita mängijale katete osatähtsus võistkondlikus ründemängus oli väike ja selle realiseerimine madal. Erinevused võidetud ja kaotatud mängude vahel selle näitaja osas puudusid. Seos mängu lõpptulemusele puudus; Võidetud mängudes sooritati rohkem pealeviskeid võrreldes kaotatud mängudega ja realiseerimisprotsent oli võidetud mängudes kõrgem. Esines tugev seos visete arvu ja mängu lõpptulemuse vahel; Eesti U16 koondise sooritatud visete liikidest moodustasid nii võidetud kui kaotatud mängudes kõige suurema osa hüppelt visked (Jump Shot). Kõige parema tabavusega olid sammudelt (Lay Up) visked; Ründelaudu saadi võidetud mängudes enam kui kaotatud mängudes. Esines tugev seos ründelaudade hankimise ja tagamängija tulemuslikkuses. Vabavisete arv oli võidetud mängudes suurem võrreldes kaotatud mängudega. Soorituse protsent oli võrdne Pikkade (4;5) mängijate poolt sooritatud pealevisete arv ja realiseerimise protsent jääb märgatavalt alla perimeetril (1;2;3) mängijate vastavate näitajatega. 3

Käeoleva uurimuse põhjal saame välja tuua vajakajäämised võistkondlikus ründemängus. Parema tulemuse saavutamiseks tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata treeningprotsessis mängutempo tõstmisele ja seda eelkõige, et tagada kiirrünnakute arvu suurenemist. See annab võimaluse, et saada nii öelda kergeid korve ja suurendada pealevisete arvu. Ühtlasi vajab tähelepanu ründelaua pallide hankimine, mis omakorda annab võimaluse kordusviseteks ja seega tõstab visete üldarvu. Töö autor on seisukohal, et lõplike hinnangute tegemiseks on vaja rohkem analüüsida mänge ja selle põhjal suurendada andmepanka. Töö käigus sai autor kinnitust võistlusmängude põhjaliku analüüsi vajalikkusest ka noorte korvpallis. See aitab üles ehitada tulemuslikku treeningprotsessi ja saavutada edu järgnevatel võistlustel. Võtmesõnad: Korvpall, Ründemäng, Ründelaud, Taktikaline struktuur. 4

ABSTRACT Marek Koitla. Analysis of the offensive play of the Estonian U16 Girls basketball national team. Master s Thesis. Tallinn University 2016. The aim of these thesis is to explain the composition of the offensive play of the Estonian U16 Girls basketball national team. The research was based on the following points: Compiling a database of the games observed; Defining the separate indicators of the effective (1-3 points) and non-effective (0 points) offensive plays; Comparing the data in the context of the winning and losing games; Finding links between the different technical tactical elements of the Estonian U16 national team games. The research surveyed the 8 games of the Estonian youth national team in 2014 summer during the European U16 championship in Tallinn 31.07-9.08. The analysis of data resulted in following conclusions: There were no significant differences between the resultative and non-resultative average indicators in the offensive time; The main tactical offensive solution for Estonian girls U16 national team was Set Offense; The fast break undertaken were few and their realization percentage low; The offensive rebounds achieved were also few. There was a significant link between offensive rebounds and game results; Quarter of all offensives were performed with two passes in both one and lost games. The realization percentage of the offensives was significantly better in the winning games; The relative importance of the Pick n Roll in the team offense did not change in won and lost games. There was no relation between the application of Pick n Roll and game result; The notability of the off ball screens in team offensive was small and the realization percentage low. There was no difference regarding this indicator between won and lost games. There was no link to game end result; There were more shots in the winning games and the realization percentage was higher. There was a strong link between the number of shot and game result; The most common type of shots in Estonian U16 national team Jump Shot. The most accurate were Lay Up shots; More offensive rebounds were taken in the won games. There was a strong link between achieving offensive rebounds and perimeter player results; The number of free throws was higher in won games. The performance percentage equal; The number of shots and the percentage realization of the Inside players (4;5) was much lower than Perimeter players (1;2;3). This research focuses the shortcomings of the team offensive play, Increasing game tempo in the training process for more Fast Breaks will also achieve better game results. This will provide the opportunities to pick the easy points and increase the number of 5

shots. Also important is the offensive rebounds for second shots and therefore to increase the overall number of shots. The author maintains the opinion that for more accurate conclusions a further analysis is required from a larger database of games. During the research author was convinced that a thorough analysis is also applicable for youth basketball. This helps to build a more effective training process and to achieve success in the following competitions. Keywords: Basketball, team offence, Offensive rebound, tactical structure. 6

Sisukord RESÜMEE... 3 ABSTRACT... 5 SISSEJUHATUS... 8 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE... 10 1.1 Ründemängu struktuuri käsitlevad uurimused.... 13 1.2. Ründemängu üldised printsiibid... 14 1.3. Mängijate positsioonid... 16 1.4. Ründemängu taktika... 19 1.4.1 Kiirrünnak... 21 1.4.2. Positsiooniline rünnak (set offense).... 25 1.4.3. Rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense).... 26 1.4.4. Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale.... 27 1.4.5. Eriolukorrad (Special situation)... 31 2. TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA... 33 2.1. Uurimuse objekt ja andmed... 33 2.2. Andmetöötlus... 34 3.UURIMISTÖÖ TULEMUSED... 36 3.1 Ründemängu üldiseloomustus... 36 3.2. Resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud ning võrdlusanalüüs... 37 3.3 Kiirrünnak ja Transition... 38 3.4 Eriolukorrad... 39 3.5. Visete liigid... 40 3.6. Visete soorituskohad. Paanika visked... 42 3.7. Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale... 44 3.8. Korrelatsioonanalüüs... 46 4. TÖÖ ARUTELU... 49 KOKKUVÕTE... 58 KASUTATUD KIRJANDUS... 60 LISAD... 63 LISA 1.... 63 LISA 2.... 64 7

SISSEJUHATUS Töötades üle 10 aasta treenerina ja tundes muret kesiste tulemuste pärast neidude korvpallis, hakkas töö autorit huvitama Eesti neidude U16 korvpallikoondise võistkondlik ründemäng. Eestis on vähe tehtud tütarlaste korvpalli ründemängu uurimusi, mis kajastaksid Eesti noorte mänguoskuste hetkeseisu võrreldes Euroopa või maailma sama-ealiste korvpalluritega. Modernne korvpall on muutunud palju kiiremaks ja füüsilisemaks võistkonnamänguks kui see oli 10 aastat tagasi. Pidevas uuenduses olev Eestis populaarne spordiala on teinud läbi suuri muudatusi - näiteks 3-punkti joon on viidud poole meetri võrra kaugemale, varasemalt 6,25m, tänapäeval 6,75m, 3-sekundi ala on tehtud suuremaks ja lisatud kaarjoon, mis annab ründajale kaitsemängija suhtes eelise. Samuti on rünnakuaega peale ründelauapalli hankimist vähendatud endise 24-sekundilt 14-sekundini. Kõik need muudatused on sisse viidud ainult sellepärast, et muuta korvpall atraktiivsemaks ja vaatemängulisemaks. Töö autori tõekspidamised ühtivad noortespordi järgnevate põhimõtetega: (1) spordiharrastuse alustamine varajases eas ei tähenda koheselt varajast spetsialiseerumist; see tähendab, et lastele näidatakse nende keha kõiki liigutusvõimeid ajas ja ruumis. (2) Varajane spetsialiseerumine toob kaasa sportlike tulemuste tagaajamise varajases eas, mis ei ole positiivne. Lapsi on algusest peale treenitud kõrgeid tulemusi saavutama ja see on viinud liialdatud treeninguteni. Võita ei saa iga hinna eest. Tulemuseks on see, et palju lapsi lõpetab oma korvpalliharrastuse liialt noorelt, kuna treeningud on liiga pingelised ja orienteerutud võidule. (3) Treener juhendab isiksusi, mitte objekte. Juhendaja ei tohi liialt jõuliselt sekkuda laste mängu. (4) Eesmärkide jaotamine aastate vahel teeb võimalikuks liigutusoskuste kindlustamise ja järk-järguliste õigete erioskuste õpetamise ning arendamise (M. Mondoni, Minikorvpall, treenerite koolitus). Viimati olid meie U16 koondise neiud medalitel Tallinnas 2005. aastal, kui jäädi finaalmängus alla Slovakkiale. Selle võiduga lunastati hetkeks pääse A-divisjoni. Paraku aasta hiljem kukuti tagasi B-divisjoni. Eesti koondis on olnud B-divisjoni keskmik: 10.- 15. kohal. Peale viimast EM-i 2014.a. Tallinnas, kus Eesti jäi 15. kohale, otsustati Korvpalliliidu juhatuses järgneval aastal enam Eesti neidude noortekoondist mitte saata Euroopa meistrivõistlustele. Otsust põhjendati kesiste tulemustega tiitlivõistlustel. Töö autor soovib antud uurimustööga aidata treenereid, et edaspidi on tulemused sellised, mis võimaldaksid edukalt osaleda noorte Euroopa Meistrivõistlustel. 8

Võistlusmängude analüüs on üks kõige enam levinum viis treening- ja võistlusprotsessi ülesehitusel ja sportlike saavutuste planeerimisel. Samas ei ole see väga levinud noortespordis. Sellest johtuvalt pidas töö autor vajalikuks välja selgitada Eesti U16 võistkondliku ründemängu ülesehitus ja saada sellega vastused küsimustele, millised on Eesti U16 koondise edukad ja mitteedukad tehnilis-, taktikalised rünnakulahendused. Samuti tekitas kesine koht viimastel tiitlivõistlustel huvi, miks kaotati viis ja võideti kolm mängu. Töö autoril tekkis küsimus, miks Eesti U16 koondis on rünnakul passiivne ja pealevisete tabavusprotsent madal jne. Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada Eesti neidude U16 korvpallikoondise võistkondliku ründemängu ülesehitus. Selle töö metoodiliseks aluseks on H. Lehto, M. Häyrinen, T. Fay, A. Tammivaara ja H. Dettmanni uurimustöö Technical and Tactical Game Analysis of Elite Basketball in three Diferent Levels (2010), mis on esitatud KIHU Research Institute for Olympic Sports (Soome Võistlus ja Tippspordi) uurimiskeskusele. Nimetatud uurimistöö tehti koostöös Soome Korvpalliliiduga. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: Vaatluse all olnud mängudest andmebaasi koostamine; Määrata resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitte resultatiivsete (0 punkti) rünnakute sooritamise erinevad näitajad; Võrrelda saadud andmeid võidetud ja kaotatud mängude kontekstis; Otsida seoseid erinevate Eesti U16 koondise mängude tehnilis-taktikaliste võtete vahel. 9

1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE Korvpalli ründemängu eesmärgiks on tabada vastaste korvi. Mängu võidab see võistkond, kes on saanud rohkem punkte. Ründemäng nõuab mängijatelt erinevaid individuaalseid tehnilisi, taktikalisi, füüsilisi ja vaimseid oskusi. Lisaks mängija individuaalsetele oskustele peab võistkond koostööd tegema, et sooritada edukalt rünnakuid. Olla rünnakul edukas tähendab suuremalt osalt oskust teada rünnaku põhialuseid. Ründemängu dikteerib vastaste kaitsemäng. Kas mängitakse üle-välja, ¾, ¼ väljast mees-mees või maa-ala kaitset. Hästi treenitud ja organiseeritud võistkond peab olema valmis kõigiks nendeks kaitseformatsioonideks. Täiendavalt tuleb osata lahendada ka kiir ja transitionrünnakut. Tänapäeva korvpallis on rünnakuaeg 24 sekundit. Ründelauast saadud palli puhul aga 14 sekundit. Lisaks tuleb pall toimetada enda kaitsealast ründealasse kaheksa sekundiga. Üldjoontes jaotatakse rünnak kolme faasi. Esimest kolmandikku kutsutakse kiirrünnakuks. See jaguneb kiirrünnakuks (Fast break) ja transition-rünnakuks (transition offense) (H.Lehto, H.Dettmann, A.Tammivaara 2010:5). Varajane rünnak ehk Early Offense jääb kiirrünnaku ja positsioonirünnaku (Set Offense) vahele. Teine kolmandik on Set Plays ehk positsiooniline rünnak. Seda võib nimetada treenerite faasiks, kuna hõlmab erinevaid mängijate liikumisi ja kombinatsioone, mida on treener mängijatele varem õpetanud. Siin kasutatakse erinevaid lähenemisnurki, kus palju oleneb võistkonna koosseisust ja kas mängitakse ühe või kahe keskmängijaga; kas on rünnak suunatud mees-mehe või maa-ala kaitse vastu. Tänapäeva noorte korvpallis väljaspool Eestit mängitakse palju Read ja React Loe ja reageeri: ilma kombinatsioonita vaba mäng kus on teatud reeglid. Esmatähtis on noormängijate õpetamisel rünnakul tugineda küsimustele: miks, kuidas, millal? Kolmandat kolmandikku nimetatakse rünnaku lõpetamine (Last Second Plays). Selles faasis tulevad esile mängijate individuaalsed oskused, 1:1 mäng, kate palliga mängijale. See faas lõppeb kas palli kaotusega, viskega või ründelauapalli hankimisega. Jerry Krause, tunnustatud korvpalli skaut, kes on saanud NBA juhtkonnalt aasta inimese tiitli, on öelnud: Saavutada edu korvpallis ilma heade põhisoskusteta, oleks sama, kui üritada ehitada pilvelõhkujat soole. Töö autor on nõus eelneva väitega, kuna põhisoskused saadavad mängijat terve tema karjääri vältel. Head oskused aitavad kohaneda ükskõik millise treeneri nõudmistega. Keskpärased oskused on pärssivaks mängija karjäärile. Ründemängu vundamenti tuleb alustada alustaladest: põrgatamine, 10

viskamine, lõikamine, söödu- ja viskepetted, jalgade töö. Osad põhisoskustest on need, mida peavad harjutama kõik mängijad, olenemata, mis positsioonil nad mängivad. Näiteks, kuidas ennast vabaks mängida - see on Eesti tütarlaste üks põhiprobleemidest mängus. Töö autor on seda meelt, et noorte korvpallitreenerid osalt eiravad oma mängijate põhioskuste arendamist võistkondlikus treeningus. Töö autori vaatluste põhjal korduvad mängudes üsna tihti samad vead. Iga mängu ajal treenerid loodavad ja ootavad imesid, et nende mängijad on individuaalselt paremaks muutunud. Arvatakse, et mängijad arendavad ise neid oskusi, aga kahjuks jäävad lootused nii öelda lootusteks. David Foucher i (2006) toob välja põhimõtted põhisoskuste treenimiseks treeningul: (1) mängijad peavad harjutama põhioskusi igal treeningul, aastaringselt; (2) noorte treeneril on kohustus olla väga tähelepanelik noormängija õppimise juures; (3) parandada iga väiksemgi viga; (4) mängijatelt tuleb elimineerida halvad harjumused; (5) noori tuleb õpetada ja kasvatada, et nad keskendunult arendaksid põhioskusi. Tsiteerides Woodenit (2006) tema soovitustest põhisoskuste treenimiseks võistkondlikus treeningus: (1) treeneril peab olema kindel plaan, mida ja kui palju midagi harjutada. Igal harjutusel peab olema spetsiifiline eesmärk, mis toetab kogu meeskonna kui terviku arengut samal ajal. (2) Iga treening peab algama soojendusega, kus alguses tuleks kasutada aeglasemas tempos harjutusi, et organism kohaneks treeninguga. (3) Harjutusi peab varieerima, et ära hoida monotoonsust. (4) Sama eesmärgi saavutamiseks rünnakul kasutada erinevaid harjutusi. (5) Varieerida tuleb raskete ja kergemate harjutuste vahel. (6) Harjutused peavad vastama võimalikult täpselt mänguolukordadele. Treener peab oma töös täpselt teadma, mida annab teatud harjutus, kus seda harjutust kasutada mängus. Kui me seda ei kasuta, siis miks me seda harjutame? (S. Pesic. 2011, FIBA koolitus) Ründemängu kontseptsioon: (1) loo meeskonnakaaslastele olukordi, mitte ära mängi üksi; (2) mängi rohkem sööduga, mitte põrgatusega; (3) eesmärgista tegevused; (4) anna söötu korvi all olevale mängijale; (5) mängi sisse-välja; (6) ole rünnakul aktiivne, ründa korvi; (7) hoia ründemäng lihtne; (8) asetumine; (9) ära kiirusta; (10) usalda meeskonnakaaslasi (FIBA Assist Magazine 10, 2004:27). 11

Legendaarne USA korvpallitreener Pete Newell on kirjutanud: Ründemängu mitmekesisus on võti edukaks rünnakuks. Kui me suudame kolm tegevust (söötja, lõikaja ja katte tegija) kokku panna, saaksime väga häid ja tulemuslikke viskeid. Treener peab olema pidevas muutuses ja käima ajaga kaasas. Ma ümbritsen ennast noorte inimestega, kes annavad mulle päevast päeva uusi ideid. Elu muutub õpi ja käi muutustega kaasas (S. Pesic www.coachpesic.com). 12

1.1 Ründemängu struktuuri käsitlevad uurimused. Tsamourtzise jt (2005) analüüsisid oma töös kiirrünnakuid ja nende efektiivsust korvpallis. Töö tulemustest järeldus, et edukamad võistkonnad sooritasid rohkem kiirrünnakuid, mis tingis suurema arvu resultatiivseid kahepunktiviskeid. Saadud tulemuste alusel järeldati, et võidu saavutamiseks korvpallis on kiirrünnak oluline faktor. Mexas jt (2005) uurisid Kreeka meestekoondise taustal Pick n Rolli efektiivsust rünnakul. Kokku analüüsiti 9 mängu, milles osales Kreeka rahvuskoondis. Autorid järeldasid, et Pick n Roll ründe viimases faasis oli efektiivsem kui vastasvõistkondadel (36% vs 28%). E. Ortega jt. (2006) uurisid oma töös erinevusi võitjate ja kaotajate võistkondade vahel noorte korvpallis (14-16 aastased). Euroopa meistrivõistluste raames analüüsiti 24 mängu 16. võistkonna osavõtul. Kokku uuriti 3897 pallivaldamist. Töö autorid leidsid, et võitja võistkonna kiirrünnakute osakaal oli keskmiselt 18%. Lisaks oli võitjal võistkonnal parem tabavusprotsent kui kaotajatel ja tehti enam sööte rünnakul kui kaotanud võistkonnad. Samuti leidsid töö autorid, et kaotajad võistkonnad kasutasid rohkem Pick n Rolli kui võitjad võistkonnad. Varasemalt on ründemängu struktuuri uurinud H.Lehto, H.Dettmann, A.Tammivaara 2010. Uurimustöö ülesandeks oli kindlaks teha Soome koondise ründemängu struktuur ja võrrelda seda koduse liiga (5 mängu), Soome koondise vastasvõistkondade (5 mängu) ja Pekingi olümpiamängude 5 mängu vastavate näitajatega. Lisaks võrreldi resultatiivseid ja mitteresultatiivseid pallivaldamisi. Selgus, et keskmiselt tehti 94 pallivaldamist, millest efektiivsed olid keskmiselt 49%. 17% kogu rünnakutest moodustasid kiirrünnakud ja Transition Offense 14% erisituatsioonid (küljeaut, otsaaut, ründelaud). Polykratis, Tsamourtzis, Mavridis,&Zaggelidis.(2010) jõudsid oma uuringus järeldusteni, et tänapäevasemaid ja enimkasutatavaid ründetaktikaid mees-mehe kaitse vastu (Man-to-Man Defence) on kate-kattest (Pick and Roll) mäng. 2006. aastal Jaapanis toimunud maailmameistrivõistlustel uuriti 1152 positsioonilist rünnakut, millest 42,36% sooritustest kasutati kate-kattest mängu. Karipidis, Mavridis, Tsamourtzis,& Rokka (2010) uurisid 2003-2007. aastatel toimunud Euroopa meistrivõistlustel kate-kattest mängu. Nad jõudsid järeldusele, et võistkonnad kasutasid neljal juhul kümnest positsioonilisel rünnakul kate-kattest mängu ning nendel 13

võistkondadel oli kõrgem kahe- ja kolmepunktivisete tabavusprotsent. Rünnakud, mis mängiti kaugemal korvist kate-kattest, oli keskmängijatel kõige suurem efektiivsuse indeks. Anastasia Ptitsõna (2012) uuris oma lõputöös naiste 2011. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste ründemängu ja selle intensiivsust. Andmed saadi seitsmest mängust, mille käigus analüüsiti 951 pallivaldamist. Autor leidis, et kiirrünnakute osakaal oli madal, mis moodustas 8% kogu rünnakutest. Töö autori N. Ptitsõna arvates oli rõhku pandud positsioonirünnakule, mis tingis kiirrünnakute madala osakaalu. Š. Valinskait jt (2012) võrdlesid visete mitmekesisust Leedu tütarlastel maa meistrivõistluste ja koondise mängude lõikes. Uuringust selgus, et mida võrdsem mäng seda halvem visketabavus ehk mida täpsemini visata seda parem mängutulemus. Lisaks sõltub visete täpsus korvi kaugusest, vanusest ja mängija meisterlikkusest. Kreivyte jt (2013) uurisid erinevusi (aastast 1995-2011) tippnaiskondade osavõtul, kus viskeid sooritati erinevatelt positsioonidelt. Uuriti, kas visete osakaal on muutunud aastate lõikes. Autorid tulid järeldusele, et enamus viskeid sooritavad naised lähipositsioonilt ja keskpositsioonilt. Järk-järgult on kasvanud kolmepunktivsete osakaal. V. Sinikas uuris 2015.a. magistritöös USA korvpallimeeskonna ründemängu struktuuri 2014 a. MM-i näitel. Autori uurimusest tuli välja, et Pick n Rolli kasutamine rünnakul eliitvõistkondade vahel tõstab rünnaku efektiivsust positsioonilisel rünnakul. Kõige kõrgem efektiivsus rünnakul oli 47% kui kasutati pallita mängijale katet ühel korral rünnakul. 1.2. Ründemängu üldised printsiibid Ründemängu eesmärk on korvpallis lihtne visata pall korvi ja tabada rohkem kui vastane. Ründemängu ülesehituse määrab ära kaitsemäng, kas mängitakse mees-mees või maa-ala kaitset. Ründemäng sõltub suuremalt jaolt mängijate asetumisest (spacing) ja ajastusest - kõik viis mängijat peavad väljakut jaotama, liikuma ja lõikeid tegema õigel ajal. Kogu rünnak peab olema tasakaalustatud see võimaldab tabada kõrge protsendiga viskeid (Krause, Meyer, Meyer, 2008:212). 14

Iga ründemängu esmane ülesanne on tabada vastase korvi nii palju kui võimalik ja igalt positsioonilt (Smith,1999:15). Lisaks väidab raamatu autor, et korvpalli ründemängus on eesmärgiks alati saada kaks kuni kolm punkti, ründelauast palli hankimiseks õigete positsioonide valik ning võimaluste loomine headeks viseteks korvile. Lisaks tuleb rõhutada kahte faktorit: kaugust korvist ja kaitse surve tugevus. Treeneri peamisi eesmärke on õpetada mängijaid aru saama oma rollist võistkonnas. Oma rollist aru saades, on mängijail kergem mõista, milline on igaühe jaoks õige tegutsemine väljakul ja milliselt positsioonilt sooritada õige vise. Ründemäng peab olema piisavalt paindlik, et kõik mängijad saaksid rakendada oma individuaalseid oskusi. Treener valib oma võistkonnale rünnaku süsteemi ja formatsiooni, pidades silmas oma meeskonna tugevaid ja nõrku külgi. Treenerid mõtlevad mõnikord üle, suutmata leida, milline rünnak on just antud võistkonnale parim. Hakatakse kopeerima rünnakut, mida mängiti viimati NBA-s või WNBA-s, arvates, et see muudab nende võistkonna vastu mängimise võimatuks. Unustatakse ära, et palju tähtsam on hoida rünnak lihtsana (Hatchell, 2006: 99). Ründemängu edukus korvpallis põhineb kollektiivsel tegevusel, mis on suunatud sellele, et luua ühele kaasmängijaist võimalikult kiiresti ja ratsionaalselt soodne olukord korvi ründamiseks. Ilma kollektiivse tegutsemiseta, mis nõuab üksteistmõistmist, head kokkumängu, individuaalsete püüdluste allutamist kogu võistkonna huvidele, täisväärtuslikku ja edutoovat ründemängu olla ei saa (Laos, 2001). Ründemängu üldised printsiibid: 1. kõrgeprotsendilised visked; 2. üleminek kaitsest rünnakusse (Transition Offense); 3. tasakaal; 4. liikumine; 5. korralduste täitmine (Hatchell, 2006: 88) Ründemängul peab olema väljakul tasakaal ehk mängijad peavad õigesti asetsema väljakul. See peab looma mängijatele häid viskekohti, samuti organiseeritud lauavõitlust ja tagala kindlustamise. Võistkonnamäng peab olema jaotatud mitme mängija vahel ja ei tohi sõltuda ühest tähtmängijast. Resultatiivne ja hea ründemäng tähendab nii palli kui ka mängijate liikumist rünnakul. Samuti peavad rünnakusse olema kaasatud nii palliga kui ka pallita mängijale katted. Resultatiivne rünnak tähendab, et sellesse on kaasatud ka 15

keskmängijad. Rünnak peab tulema nii öelda seestpoolt väljapoole. Ründemängu puhul on vaja meeles pidada seda, kuidas teha, mitte seda, mida teha. Sõltumata, millist rünnakut tahetakse mängida, tuleb meeles pidada järgmisi põhimõtteid: (1) asetumine (spacing) hea ruumijaotus väljakul jaotab kaitsjad laiali ehk üks kaitse saab kaitsta ühte ründemängijat. Hea asetumine tähendab head rünnakut ja hea rünnak tähendab head asetumist (Hatchell, 2006: 100). Ideaalne vahemaa mängijate vahel on umbes 4-5 m. (2) Mängijate liikumine (Player movement) 80-90% mänguajast mängijad liiguvad ilma pallita - tuleb lõigata, katet teha, vabastada jne. Tähtis on osata liikuda eesmärgistatult, mitte juhuslikult. (3) Kannatlikkus (Patience) head mängijad mängivad kiiresti, aga nad ei kiirusta. Kannatlikkus tähendab, et mängija söödab õigel ajal, oodatakse katet, ei visata korvile igal võimalikul juhul peale jne. See võtab aega, et mängijad oleksid kannatlikud rünnakul. (4) Viskevalik (Shot selection) pole tähtis, millist rünnakut mängitakse, kõik peavad valmis olema heaks viskeks (kõrgeprotsendiline tabavus). Esmane ülesanne rünnakul on rünnata seni, kuni ühel mängijaist avaneb hea võimalus viskeks. (5) Rünnaku tasakaal (offensive balance) võistkonna rünnak peab olema tasakaalus ehk korve visatakse nii lähipositsioonilt kui ka kaugpositsioonilt ehk punkte toovad nii pikad mängijad kui ka tagamängijad. Ideaalselt loob rünnak kõigil positsioonidel mängivatele mängijatele võrdsed võimalused skoori teha (Koik, Brock, 2006:99). (6) Palli liikumine (Ball movement) Palli liikumine tähendab seda, et pall liigub kas söödu või põrgatusega kaitsealast ründealasse või ühelt äärelt teisele. Palli liikumise kiireim viis on söötmine, sellepärast tuleks seda primaarsena võtta, kui soovitakse kaitsjatest eelist saada. (7) Lauavõitlus (Rebounding) ründelaua võtmine tähendab seda kui mängija hangib palli pärast ründemängija sooritatud pealeviset vastaste lauast. Kaitselaua võtmine tähendab seda, kui hangitakse pall peale vastaste sooritatud pealeviset oma lauast. 1.3. Mängijate positsioonid Korvpallis jaguneb ründemäng viie positsiooni vahel: tagamängija (Point Guard), viskav tagamängija (Shooting Guard), väike ääremängija (Small Forward), jõuline ääremängija (Power Forward) ja keskmängija (Center). Töö autor keskendub oma lõputöös kolmele positsioonile rünnakul: tagamängija, ääremängija, keskmängija. Tänapäeva korvpallis 16

peavad kõik mängijad oskama mängida kõiki positsioone. Samas on jätkuvalt väikesed erinevused eripositsiooniliste mängijate vahel. Tagamängija 1 (Point Guard) on treeneri käepikenduseks väljakul ja nendel peavad olema liidri iseloomuomadused. Nad peavad olema vaimselt stabiilsed ja emotsionaalselt tugevad (FIBA koolitus, S. Pesic Player profiling 2012). Tema peamised ülesanded rünnakul: viia pall kiiresti kaitsealast ründealasse (põrgatuse või sööduga); kiiresti ja turvaliselt hoida palli agressiivse kaitse vastu ja luua eeliseid võistkonnakaaslastele rünnakul; kui kiirrünnak ei õnnestu, tuleb reageerida ja otsida võimalusi väljasööduks; öelda võistkonnale, millist rünnakut mängitakse; palli kontrollimine seni kuni avaneb võimalus viskeks; luua olukordi võistkonnakaaslastele; otsida ja leida heal positsioonil olevaid mängijaid; kontrollida ja muuta mängurütmi; võtta visete vastutus: mängu lõpus või rünnakuaja lõppedes. Viskav tagamängija 2 (Shooting Guard) organiseerib rünnakut, viskav tagamängija üldjuhul lõpetab visetega kas kiirünnakul, Transition Offenses või positsiooni rünnakul. Ta on võistkonna üks paremaid kesk ja kaugpositsiooni viskajaid. Peamised ülesanded rünnakul: teeb esimese või teise söödu kiirrünnakule minnes; üldjuhul saavad teise söödu positsioonirünnakul; sooritab viske kas kiirrünnakul või transition offense: on valmis söötma palli vastasäärele või söötma esimesele või teisele lainele. Ründama esimese liini mängijaid põrgatusega korvile; lugeda kaitsemängija tegevust ja kasutada ära tema nõrkusi eriti just palliga ootab oma viske võimalust; liigub positsiooni rünnakul ja teeb katteid; võtab vastutuse viske eest mängu erilistes situatsioonides; mängija peab jääma külmavereliseks pressingu all; aitab tagamängijat kiir -ja positsioonirünnaku organiseerimisel. 17

Väikesed ääremängijad 3 (Small Forward) on universaalsed mängijad, kes suudavad mängida nii väljas kui ka sees. Põhimõtteliselt on ta viskaja, aga ta peab suutma resultatiivselt visata nii lähi - kui ka kaugpositsioonilt. Peamised ülesanded rünnakul: tagaukse lõiked; läheb ründelauda; üritab visata lähi ja kaugviskeid; valmis kasutama ja panema katteid; ründama esimese liini mängijaid põrgatusega korvile; võtab viske vastutuse mängu teatud situatsioonides; mängija peab jääma külmavereliseks pressingu all; ootab oma viske võimalust. Jõuline ääremängija 4 (Power Forward) on tänapäeva korvpallis muutunud palju vajalikumaks mängijaks kui umbes 10 aastat tagasi. Mitmeid kordi on just nemad otsustanud mängu saatuse. Võistkonnas on nad kas esimeseks või teiseks lauapallide hankijaks. Nad peavad olema võimelised mängima nii nägu kui ka selg ees korvile. Üldjuhul peab jõuline äär olema suuteline andma söötu nii sees kui ka väljasolevatele mängijatele. See on põhjus, miks kutsutakse neid mängijaid tänapäeva korvpallis võistkonna teiseks mängujuhiks. Nad peaksid olema peale keskmängijaid võistkonna kõige pikemad mängijad. Nendel mängijatel peaks olema käte siruulatus suur. Peamised ülesanded rünnakul: andma sööte väljasolevatele (tagamängija, viskav tagamängija) mängijatele peale lauapallide hankimist; aidata palli üle tuua agressiivse kaitse vastu; spurtima kiirrünnakusse mööda keskmist koridori; ennetada kaitsemängijat kas sees või väljas, et saada pall enne, kui kaitsemängija suudab õige positsiooni sisse võtta; turvaliselt sööta pall teisele äärele; ründelauapallide hankimine; mängida 1:1 nägu ees korvile kas põrgatades või visates; võidelda alumise pika kohapeal (low post) ja otsida sööte lõigetele või väljasöötudele; koostöö kahe mängija vahel. 18

Keskmängijad 5 (Center) on kõige pikemad ja jõulisemad mängijad võistkonnas. Tavaliselt on nendel kõige raskem ülesanne väljakul - mängida nii alumisel (Low Post) kui ka ülemisel kohal (High Post) kolme sekundi ala ümbruses. Tänapäeval suudavad keskmängijad väga tulemuslikud olla ka väljaspool 3-punkti joont. Selle positsiooni mängijad peavad olema suutelised mängima kahte positsiooni: keskmängija ja jõuline äär. Treenerid peavad olema väga kannatlikud ja entusiastlikud töötamaks selle positsiooni mängijatega. Peamised ülesanded rünnakul: esimene sööt kiirrünnakusse (outlet pass); spurtima kiirrünnakusse mööda keskmist koridori; ründelauapallide hankimine; võidelda alumisel kohal (Low Post) kui ülemisel kohal (High Post) kolme sekundi ala ümbruses; koostöö kahe mängija vahel; palliga mängijale katte tegemine ja rullimine korvile (Pick n roll). (FIBA, FECC koolituse materjalid 2011). 1.4. Ründemängu taktika Taktika see on osa strateegiast, mis lahendab peamised ettevalmistuse ülesanded, võttes arvesse konkreetseid võimalusi võistkonna tehnilised oskused, vastasvõistkonna iseärasused ja võistluste tingimused. See kõik määrab ära oma võistkonna taktikalise ja kindlate liikumiste osakaalu (Gomelski, 1997:107). Korvpallimäng koosneb korduvatest üleminekutest rünnakult kaitsesse ja vastupidi. On arusaadav, et ründe- ja kaitsetegevus peab toimuma organiseeritult. Taktika moodustab mängus põhitegevuse sisu. Õigesti valitud taktika soodustab võiduvõimalust, valesti valitud taktika või taktikalise plaani täitmata jätmine viib tavaliselt kaotuseni. Taktika on olulisim faktor, mis võrdse kehalise, tehnilise ja psühholoogilise ettevalmistuse korral ühele kahest võistkonnast võidu kindlustab. (Laos, 2001:177). A.Gomelski (1997) ütleb oma raamatus, et see, milliseid liikumisi meie võistkond kasutab teatud situatsioonides, sõltub vastasvõistkonna kaitsemängu tugevusest ja nõrkusest ning mängijate individuaalsetest oskustest. Meie liikumiste eesmärgiks on kaasmängijate 19

vabastamine rünnakul sinna, kus on ta kõige ohtlikum ning kus ründemängija tehnilised oskused avalduvad kõige efektiivsemalt. Kullami, Laose jt järgi on harjutud mõistma Eesti korvpalli ründemängu taktikat järgmiselt: individuaalne ründemängutaktika (pallita mäng, palliga mäng, lauavõitlus ja palli hüpitamine); kahe mängija koostöö ( sööda ja lõika, katted); kolme mängija koostöö ( kolmnurk, sööt ühele poole, kate teisele, väike kaheksa, ristlõige, kahekordne kate, arvuline ülekaal). Iga rünnaku eesmärk peaks olema parima viskekoha leidmine, olenemata sellest, millist taktikat või lähenemist rünnakul kasutatakse (kindlad liikumised, teisejärguline rünnak). Viimaks hinnataksegi meeskondi nende viske valiku kvaliteedi põhjal. Kvaliteet sõltub kaitse survest, kaugusest korvist, ründemängija omadustest ja ka sellest, millisel ajahetkel vise sooritati (Mexas, K., Tsitskaris, G., Kyriakou, D. and Garefis 2005) Meeskonna ründemängu arendamisel tuleb võistkond ette valmistada kõikideks kaitsemängu formatsioonide vastu mängimiseks (J.W.Krause, D. Meyer, J. Meyer 2008:214). Meeskonnamängu arendamise üldised printsiibid: kaitsest rünnakusse üleminek (transition game) kõige lihtsam ja kiireim moodus korvi saamiseks; rünnak pressingu vastu (press offense) nii mees-mees kui maa-ala kaitse vastu; rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense); rünnak maa-ala kaitse vastu; rünnak kombineeritud kaitse vastu; aeglane, viivitav või kontrolliv rünnak eduseisu või aja võitmiseks; eriolukorrad: hüppepall, audi sissevisked, vabavisked (Krause, Meyer, Meyer, 2008:214). Alljärgnevalt on välja toodud mitme erineva autori arusaam võistkondliku ründemängu ajalistest parameetritest. USA korvpalliteoreetik Norm Stewart on jaotanud rünnaku kolme faasi: kiirrünnak; 20

vaheperiood, 3-sekundiline periood, mis mahub korviga mitte lõppenud kiirrünnaku ja aja vahele, mil võistkonnad võtavad sisse rünnakuasetused; positsiooniline rünnak (Krause, 1994:163). Samas annavad Venemaa korvpallikorüfeed Aleksander Gomelski ja Nikolai Preobrazenski rünnakule järgmise jaotuse: kiirrünnak (3-5 s); varajane rünnak (8-10 s); positsiooniline rünnak (13-18 s). Jälgides maailma tugevamate meeskondade tegevust, võib öelda, et optimaalne aeg kiirrünnaku organiseerimiseks on 3-5 sekundit, varajaseks rünnakuks 8-10 sekundit ja positsiooniliseks rünnakuks 13-18 sekundit. Nendes eelpool mainitud ajalistes intervallides täheldatakse kõrget pealevisete resultatiivsust mängus (Kataulin, 2002:5-16). Nagu eelnevast näeme, on siin erinevaid lähenemisviise. Kindlasti on üheks mõjutavaks faktoriks siin aeg. S.Pesic, kes on tänapäeval Euroopas ja kogu maailmas väga hinnatud treener ja koolitaja, jaotab ründemängu kolme faasi: kiirrünnak (8 sek); positsiooniline rünnak (8 sek); rünnaku lõpetamine (8 sek) (http://coachpesic.com/). Ta võrdleb seda ööpäevase 24 tunniga, kus on hommikune kiirustamine tööle-kooli, tööl-koolis õppimine-töötamine ning uneaeg. 1.4.1 Kiirrünnak Kiirrünnak tähendab, et pall tuuakse ründealasse võimalikult kiiresti ja seda enne kui kaitsemängijad suudavad üles seada organiseeritud kaitsemängu. Kiirrünnak algab kaitselauapalli hankimisest, vaheltlõikest, pallikaotusest. Kiirrünnak tähendab, et ründealas on rohkem ründemängijaid kui kaitsjaid. See saab olla kas 1:0 situatsioon (üks ründaja põrgatab korvile ja kus ei ole kaitsemängijaid tal ees). Samuti 2:1 situatsioon (kaks ründajat ühe kaitsemängija vastu), 3:1; 3:2; 4:1; 4;2; 4:3; 5:1 jne (Hatchell, 2006:120). 21

Claudio Papini (2005) arvates saab enamus kiirrünnakutest alguse vastase möödaläinud visetest. On vaja vaimset valmisolekut ja füüsilisi võimeid, et saada kaitselauast pall ja sooritada hea sööt ette. Niipea kui kaitse saab kaitselauast palli, kasutab ta kiiret avasöötu või põrgatust kiirrünnaku alustamiseks. Alati on sööt esimene võimalus tekitada kiirrünnak ja põrgatus teisejärguline. Joostakse maksimaalse kiirusega kogu väljaku laiuselt. Tsamourtzis jt (2005) uurisid kiirrünnakuid ja selle efektiivsust mängus. Uurijad leidsid, et kiirrünnak on oluline tegur võidu saavutamiseks. Uurimuse tulemused näitasid, et kiirrünnak 3:2 vastu oli kõige sagedasem variant. Tulemused kinnitavad, et kiirrünnakud on oluline tegur, et saavutada vastasvõistkonna ees edu ning rõhutab kiirrünnakute harjutamise tähtsust treeningute planeerimisel. D. Smith (2006) väidab oma raamatus, et kiirrünnak ei ole ainult vaatemänguline pealtvaatajatele, vaid sellel on mängus väga suur tähendus, kuna sellel on kõrge tabavusprotsent. Tsamourtzis jt (2005) uurimustöös uuriti kiirrünnakute tabavust ja tuldi järeldusele, et mida pikemalt kiirrünnak kestab, seda väiksem tabavusprotsent on. Samuti järeldati, et kõige suurem efektiivsus kiirrünnakutel oli, kui tehti vaheltlõige või hangiti kaitselauast pall. Nende metoodikast selgus, et nad kasutasid kiirrünnakuks ajavahemikku 0-8 sek. Madejonil (2002) oli kiirrünnaku kriteeriumiks 1-7 sekundit, aga Carballol ja Dopicol (2005) 1-8 sekundit. Naiste kiirrünnaku keskmine aeg oli 4,42 sek 2008. a. olümpiamängudel Pekingis. Näiteks Gomez (2007) sai keskmiseks ajaks naistel 5,44 sek. play offi mängudes (Refoyo, Romaris, Sampedro, 2009). Ortega (2007) kirjutab oma uurimustöös, et kõrgem kiirrünnakute protsent fikseeriti nendel võistkondadel, kes kasutasid agressiivset kaitsemängu, kes olid aktiivsed 1:1 mängu situatsioonides. Kiirrünnaku puhul on tähtis selle organiseeritus, kus meeskonnal tuleb joosta kogu väljaku ulatuses, mis on jaotatud koridorideks. Pikad mängijad 4 ja 5 jooksevad alati mööda keskmist koridori. Tagamängijad 2 ja 3 mööda äärekoridori. Palliga mängija valib, kas liigub Joonis 1. Kiirrünnaku koridorid mööda keskmist koridori või söödab palli piki äärekoridori 22

(joonis 1). Ortega (2007) teeb järelduse, et naiste kõige edukamad kiirrünnakud sisaldasid keskmiselt 1,22 söötu ja kasutati 2,13 mängijat kiirrünnakusse jooksmisel. Efektiivne ja mõtestatult läbiviidud kiirrünnak avaldab olulist mõju ka kogu vastasvõistkonna mängumaneerile: halvab kaitsetegevuse, toob kaasa pealiskaudse tagalauavõitluse, muudab plaanitud mängutempot ning nõuab treenerilt kaitsesüsteemi vahetust (Cousy 1975:101). Kiirrünnak on vajalik mitmel põhjusel. 1. Kaitsel on selle vastu raskem mängida, kuna see pole kindlaksmääratud liikumine ega positsioonile rünnak 2. Õigesti joostuna võimaldab see kergeid ja vabadelt positsioonidelt viskeid. 3. Kiirünnakutel on tabavusprotsent palju kõrgem kui positsioonirünnakul. 4. Kasutada tuleb kogu meeskonda. Kiirrünnakut saab alustada: 1. peale kaitselauapalli, kui on visatud mööda kas mängusituatsioonist või vabaviskest; 2. peale kaitsemängija vaheltlõiget või ründemängija pallikaotust; 3. alati peale vastaste tabavat viset. Kiirrünnakut saab rakendada: 1. kaitses survestades ründemängijaid; 2. kaitselauapalli hankimisel; 3. joostes rünnakule kindlaksmääratud koridoris; 4. palli söötes; 5. visates kiireid ja resultatiivseid viskeid. Kiirrünnaku peamised eesmärgid: 1. resultatiivsed visked korvi lähedalt; 2. hea 1:1 situatsioon kolmesekundi alast; 3. kaitset viie mängijaga survestades; 4. neljandal veerandil annab see eelise, kui võistkonna füüsiline vorm on parem (www.coaching.fibaeurope.com) 23

A.Gomelski kirjutab oma raamatus (1997): Kiirrünnakut saab alustada järgmistes situatsioonides: vaheltlõikest; peale kaitselauast hangitud palli; peale vastaste visatud vabaviskeid; peale hüppepalli (tänapäeva korvpallis toimub hüppepall ainult mängu alguses); peale vastaste visatud korvi. Transition rünnak tähendab kiiret üleminekut rünnakult kaitsesse (Defensive Transition) või vastupidi - kaitsest rünnakule (Offensive Transition). (http://www.basket.ee/et/indrek-reinbok). Varajane rünnak (Early Offense) Varajast rünnakusüsteemi iseloomustab: 1. kõikide ründemängijate kiire üleminek vastase väljakupoolele olenemata mängulistest funktsioonidest. 2. operatiivne, ilma pausideta ja spetsiaalsete kohtade sissevõtmiseta. Tüüpiline kahe või kolme mängija koostöö eesmärgiga vabastada koht lõigeteks või läbimurreteks korvile. 3. rünnak korvile pärast lihtsaid koostöövorme väljaku nõrgemal poolel arvestades kujunenud mängusituatsiooni (Kataulin, 2002: 5-16). Miks varajane rünnak on hea? Tuleb saavutada olukord, kus võistkondliku kaitsemängu ei ole veel suudetud üles ehitada ehk kaitsjad peaksid pigem reageerima kui tegutsema distsiplineeritult. See tähendab, et pall tuleb toimetada kiiresti ründealasse ja rünnata korvi enne, kui kaitsemäng suudetakse paika saada. Varajane rünnak loob olukordi kiirele viskele ja väljasöödule peale korvi ründamist. Kostas Missase, Kreeka naiskonna ja U20 Kreeka meeste peatreeneri sõnul on uuritud, et kui ründajad liiguvad ründealasse kõndides, siis seda võistkonda on palju kergem kaitsta sellepärast, et kaitsjad suudavad oma kaitsemängu üles ehitada käsi vahel (deny), lõksudega (traps) jne. (www.coaching.fibaeurope.com) Eeldused efektiivseks varajaseks rünnakuks (K.Missas 2013)- tuleb mängida agressiivset kaitset; nõuda koridoride kiiresti täitmist, joosta laialt ja palli näha; alati ei suudeta sammudelt (lay up) visata; tuleb olla vastasvõistkonnast paremas füüsilises vormis; 24

eelistada põrgatamisele söötmist; kui tagamängija, viskav tagamängija või väike äär saavad lauapalli, siis tuleb püsida endiselt keskel (keskmängija - center, jõuline äär - power forward) kontrollimaks palli; kui keskmängija (center) või jõuline äär (power forward) hangivad lauapalli, tuleb koheselt sööta tagamängijale (point guard); esimene pikem mängija (first trailer) jookseb palli pool; teine pikem mängija (second trailer) jääb vabaviskejoone ümbrusesse (high post) (www.coaching.fibaeurope.com) 1.4.2. Positsiooniline rünnak (set offense). Positsiooniline rünnak on eriline mängijate ja palli liikumise jada, kuni luuakse võimalus kõrgeprotsendiliseks viskeks (Hatchell, 2006:102). Selleks peab võistkond sisse võtma algasetuse ning kasutama põhioskusi palliga ja pallita viskevõimaluste loomiseks. Millist algasetust kasutada, see sõltub treenerist, mängijate pikkusest, jõust, kiirusest, taktikalisest ettevalmistusest jne. Iga mängija saab panustada resultatiivsesse rünnakusse. Positsioonirünnaku eeliseks on võimalus seda kohandada endale sobivaks ning samas pakub ta võimalust erinevate oskustega erinevaid mängijaid kasutada erinevates mänguolukordades (Wootten 1992: 96). Igal treeneril on oma nägemus ründemängust, aga kõige enam kasutatav ründemängu formatsioon mees-mees kaitse vastu on 3-2, 1-2-2, mille keskel mängib mängujuht, äärtes on viskav tagamängija ja väike äär ning kaks eesliini mängijat (suur äär ja keskmängija). Sellise formatsiooni taktikaks on söödumäng, katete tegemine, lõikamine ja viskamine kõigi viie mängija poolt. Sellise formatsiooni asetuse eelduseks on mängu laiali tõmbamine. Mängijatel on võimalik vahetada kohti ja liikuda ründealas ülevalt alla ja alt ülesse olenemata mängijate pikkusest (Oliver 2004: 110). J. Sampaio jt (2004) võrdlesid erinevates vanustes võistkondade mängude statistikat ja leidsid, et täiskasvanute meeskondadel on väiksem arv vaheltlõikeid ja suurem arv resultatiivseid sööte võrreldes alla 18aasta vanuste meeskonnaga. Portugali 1998/99. hooaja U16 ja U22 võitjavõistkondi iseloomustas resultatiivsete kahepunktivisete, ründeja kaitselauapallide suurem arv (Almeida, 1999). 25

1.4.3. Rünnak meesmehe kaitse vastu (man-to-man offense). Enamus võistkondi mängivad noorteklassis mees-mehe kaitset, sellepärast harjutatakse treeningutel ka kõige enam mees-mehe rünnakut. Kõige lihtsam pooleväljaku rünnaku variant on sööda ja mine (Give and-go). Seda kasutatakse kõige enam noorteklassis. See põhineb sööda ja lõika printsiibil, rünnak on sobiv nii mees-mehe kui maa-ala kaitse vastu (Hatchell, 2006:105). 5-väljas (5-out) algajatele mängijatele ja väikesekasvulisele võistkonnale on kõige parem korvi saamiseks 5-väljas mäng (Joonis 2), sest see annab parema võimaluse välja tuua 1:1 mängu eelised. Kõikidel mängijatel on palju võimalusi mängida nägu korvi poole. Mängijad saavad piisavalt ruumi, et mängida 1:1 korvile, samuti lõigata korvile (basket cut) Kasutades seda mudelit, on mängijatel võimalus kasutada erinevaid tehnilisi ja Joonis 2. 5-väljas taktikalisi oskusi: mängida 1:1 palliga ja pallita, lõikeid korvile ja pallile, kasutada katteid jne (Drvaric, FIBA koolitus, 2013). Tänapäeva noortekorvpalli alustala on Read and React Offense, mille võttis kasutusele Rick Torbett. See süsteem võimaldab lastel vabalt mängida ja neid ei treenita robotiteks. Mängijad on selles süsteemis reageerijateks ja otsuste vastuvõtjateks Rick Torbett (2014). Seda rünnakut saab tänapäeval kasutada kõigi kaitseformatsioonide vastu: mees-mehe, maa-ala, kombineeritud kaitses. See põhineb söötmise puhul peaaegu samadel ülesannetel nagu 5-väljas. NBA mängija Chris Mullin on öelnud: Võimalik, et ta ei oskaks praegusel hetkel liikuda väljakul kui ta ei oleks seda rünnakut õppinud. 26

1.4.4. Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale. Peale lõike on ilma pallita ründaja tegutsemise tähtsaks elemendiks kate. See on parim viis aidata kaaslast vabaks mängida. Katte tegemisel kasutab üks ründaja oma keha kui ajutist takistust või seina teise ründaja kaitsja liikumise takistamiseks (Koik, Brock, 2006:52). Katteid liigitatakse selle järgi, kas kate tehakse kaitsjale eest, tagant või küljelt: - eestkate (front screen), - tagantkate (rear screen), - külgmine kate (side screen). Treeneritel on teinekord erinevad põhimõtted, kuhu katte peaks tegema. Osa treenereid on seda meelt, et katte peaks tegema teatud punkti või kohta väljakul (n-ö positsiooniline kate), teised soovitavad aga teha katte kaitsjale, liikuda kaitsja juurde ja jääda tema oletatavale teele ette seisma (n-ö mängija kate). Kate kaitsjale on efektiivsem oma kaasmängija vabastamisel, kuid võib samas kaasa tuua rohkem isiklikke vigu rünnakul. Katte tüübid (Types of Screens) Katteid võib jagada kahte põhitüüpi: (1) kate palliga mängijale või kate palli poole (On the Ball Screen); (2) kate pallita mängijale või kate pallist eemale (Off the Ball Screen) (Koik, Brock, 2006:52). Katted palliga mängijale (on-ball-screens) Palliga mängijale katte tegemine tähendab palliga mängija kaitsja oletatava liikumistee blokeerimist kattega, et aidata palliga mängijal katte abil läbi murda või viskele minna. Kate-kattest mängus on efektiivse katte puhul alati kaks võimalust korvi tegemiseks: (1) palliga ründaja jääb vabaks kui ründajad ei vaheta; (2) kui kaitsjad vahetuvad, jääb katte tegija korvile pöörde järel vabaks. (H.Koik, C.Brock, Korvpall,2006:53). 27

Pick n Roll Kate-kattest mäng on üks peamisi kahe mängija koostöid tänapäeva korvpallis. Ilma pallita ründaja teeb katte palliga ründaja kaitsemängijale. Pick-and-Roll ehk kate palliga mängijale (joonis 3) koosneb viiest tehnilisest elemendist: põrgatus; kate; Joonis 3. Pick n Roll vise; pööre või rullumine; sööt (Drvariz.Group Tactics: www.coaching.fibaeurope.com). Pick n Pop Tänapäeva korvpallis on Pick n Pop (joonis 4) saanud sama populaarseks kui on Pick n Roll. See on samade põhimõtetega nagu Pick n Roll aga rullimise (rolling) asemel korvile astub/hüppab katte tegija peale katet üles Pop Out saamaks viskeks palli (Joonis 4). See on väga populaarne Euroopa pikkadele mängijatele, kes armastavad Joonis 4 Pick n Pop visata 3-punkti viskeid. Samuti on seda raskem kaitsta, kuna pikk mängija hüppab kattest välja (http://bballsuccess.com/2015/01/28/basketball-screen-pick-and-pop). 28

Pick n Slip Üheks üllatavamaks momendiks katekatte puhul on Pick n Slip ehk pettekate ehk sisselibisemine (joonis 5). Pettekate tähendab, et katte tegija ei teegi katet, ehkki ta on sellest märku andnud, vaid lõikab vahetult enne katte tegemist korvile. Joonis 5 Pick n Slip Katted pallita mängijale (off-ball-screens) Pallita mängijale katte tegemine tähendab pallita mängija kaitsja oletatava liikumistee blokeerimist kattega, et aidata pallita mängijal end kattest mahalõikel vabaks mängida ja söötu saada. Katted pallita mängijale tähendab kolme mängija koostööd: katte tegijat, kattest väljujat ja söötjat (Koik, Brock, 2006:54). Katte tegija on sama tähtis kui katte kasutaja Lõikaja, kes palli ei saa, on sama tähtis, kui on lõikaja, kes palli saab ning söötja on sama tähtis kui skooritegija, sest nad kõik töötavad ühise eesmärgi nimel (Wooden, 1987:90). Hatchell (2006) kirjutab oma raamatus, et kui mängija ei kasuta katet, mis talle on võistkonnakaaslane teinud, siis ta kaotab võimaluse saada söötu, põrgatada korvile või visata. Katteid liigitatakse selle järgi, millisest kohast ja kuhu väljakul kate tehakse: a) Kate alt üles (Back Screen or popout cut) - kui korvist lähemal olev ründaja teeb korvile kaugemal olevale ründaja kaitsjale katte (joonisel 6 liikumine a). b) Kate ülevalt alla (Down Screen) - kui korvist kaugemal olev ründaja teeb korvile lähemal olevale ründaja kaitsjale katte (joonisel 6 liikumine b). 29

Joonis 6 Katted pallita mängijale c) Kate väljakuga risti ehk ristikate (Cross Screen) - kui üks ründaja teeb teise ründaja kaitsjale katte, liikudes risti kas üle kolme sekundi ala või väljakuga risti (Joonisel 6 liikumine c). Lõige katte taha pallist eemale (Fade cut) Kui kaitsja (Joonis 7) on asetunud rohkem üles ehk palli poole, käsi vahel kaitse (deny). Katte tegija teeb katte palli poole ja võimaldab katte saajal liikuda pallist eemale, et saada sööt ning võimaldada mängida nurgast 1:1 või visata korvile Head viskajad soovivad endale sellist katet, kuna see võimaldab neil vabalt visata kaugviset (Hatchell, 2006:71). Joonis 7 Fade cut 30

Lõige ümber katte pallile (Curl Cut) Kui kaitsja järgneb ründajale varjuna (shadow), siis ründaja jookseb teravalt ümber katte korvile (Joonis 8). Sellest kattest õige väljumine (curl cut) viib tavaliselt kergele korvile kuna kaitsja jääb ründaja selja taha ega jõua teda enam takistada (Hatchell, 2006:71). Joonis 8 Curl cut 1.4.5. Eriolukorrad (Special situation) Eriolukordadeks mängus on audi sissevisked nii külje- kui otsajoonelt, vabavisked, viimaste sekundite situatsioonid korvi saavutamiseks ja vähesel määral hüppepalli situatsioon (Krause, Meyer, Meyer, FIBA koolitus 2004) Igas mängus on selliseid olukordi, kus kohtunik peatab mängu ja võistkonnal on õigus pall mängu panna, olgu see küljeaudist, otsaaudist või saab mängija õiguse vabaviseteks (Hatchell, 2006:125). Igal meeskonnal peab olema omad kindlad liikumised audi sissevisete puhul. Kõige tähtsam on, et meeskond suudaks sooritada audi sissevisked turvaliselt või kindla peale iga kaitse vastu (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225). Eriolukorrad (audid) annavad mängijatele situatsiooni üle kontrolli ja kui kasutada seda õigesti, siis võistkonnal ei õnnestu mitte ainult sööta oma mängijale, vaid lõpetada eriolukord korviga. Põhimõte on, et mängijatel peab olema soov mitte ainult välja sööta vaid lõpetada see korviga (A.Radu,2010:103). Küljeaut (sideline plays) Küljeaudis peaks söötjaks minema väike äär, kes on pikem ja see mängija on üldjuhul hea söötja. Samas on kõige tähtsam, et audi väljaviskaja oleks tark söötja kaitse pressingu puhul (Hatchell, 2006:125). 31

Otsaaut (Baseline plays) Juhul, kui toimub otsaaut kaitsja võistkonna korvi taga, siis on see väga hea võimalus saavutada kõrgeprotsendiline tabav vise (Hatchell, 2006: 127). Vabavisked Vabavisete puhul peab mängijate asetus olema hoolikalt planeeritud. Kaks kõige paremat lauapallide võitlejat on esimesed, kes lähevad lauda, üldjuhul kõige pikemad mängijad. Mängijate asetus vabaviske ajal - jõuline äär ja keskmängija asuvad ründelaua vabaviske teisel joonel ja kas vaba mängijat omakorda kolme punkti joone taga. Kui saadakse ründelaud, siis peavad avanema koheselt perimeetri taga oleva mängijad, et lauapalli võtjal oleks kellele sööta (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225). Viimaste sekundite mäng (Last Second Plays) Viimaste sekundite mäng (last-second plays) algab siis, kui rünnakuaja lõpuni on 8 sekundit, mida võib kasutada ka kontrollitud rünnaku mängimiseks (Krause, Meyer, Meyer, treenerite koolitus 2004, Meeskondlik rünnak). Siin ei ole enam aega sööta palli ringiratast ja oodata kaitsjate eksimust (Hatchell, 2006: 134). Pole vahet, millist liikumist kasutatakse viimaste sekundite rünnakul, tähtis on see, kui hästi mängijad oskavad olukordi lahendada (Krause, Meyer, Meyer, 2008:225). 32

2. TÖÖ TEOSTAMISE METOODIKA 2.1. Uurimuse objekt ja andmed Magistritöös oli vaatluse all 2014 aasta suvel Tallinnas toimunud tütarlaste Euroopa U16 meistrivõistluste finaalturniiril osalenud Eesti noortekoondise 8 mängu, mis toimusid ajavahemikus 31.07-9.08. Kokku oli Eesti naiskonnal nendes mängudes 704 pallivaldamist. Tabel 1 Analüüsitud mängud ja nende tulemused Euroopa Meistrivõistlused Mäng Tulemus 2014 31.07 Eesti-Sloveenia 28:62 1.08 Leedu-Eesti 57:27 3.08 Eesti-Saksamaa 54:21 4.08 Austria-Eesti 39:79 6.08 Šveits-Eesti 53:46 7.08 Eesti-Iisrael 53:68 8.08 Austria-Eesti 47:53 9.08 Eesti-Luksemburg 54:47 Henrik Dettmann jt., kelle uurimistöö on käesoleva töö metoodiliseks aluseks, on Soome korvpallikoondise juht ja noortetöö koordinaator. Varasemalt on ta olnud (1) Saksamaa koondise peatreener aastatel 1997-2003; (2) maailmameistrivõistluste pronks Saksamaa koondisega 2002; (3) Bundesliigas Braunschweigi ja Mitteldeutscheria võistkondade peatreener; (4) Soome koondise peatreener aastatel 1992-1997 ning uuesti alates aastast 2004; (5) 2002. aastal Saksamaa Aasta Korvpallitreener ja Soome Aasta Treener. Tema kolleeg, Soome Korvpalliliidu noortekoondiste peatreener aastast 2007 Ari Tammivaara on samuti olnud Soome koondise peatreener (aastatel 2001-2003), pidanud peatreeneri ametit Saksamaa liigades (kaasa arvatud Bundesliigas), ning olnud Soome Meistriliiga võistkonna Lahti Namika peatreener. Video vaatluse põhjal ülesmärgitud võistkondliku rünnaku variandid ja nende selgitused on toodud alljärgnevas tabelis 2 33

Tabel 2 Analüüsitud ründemängu liigid ja nende seletused Ründemängu Ründemängu liigi seletus liik Kiirrünnak rünnak organiseerimata kaitse vastu, ründajad rohkem kui kaitsemängijaid. Transition rünnak organiseerimata kaitse vastu, ründajad võrdselt kaitsemängijatega Küljeaut audist saadud võimaluste korviga lõppenud rünnak Otsaaut audist saadud võimaluste korviga lõppenud rünnak Ründelaud lauast saadud palli korviga lõppenud rünnak Lõputegevus Lõputegevus rünnakul enne viset, viga, pallikaotust rünnakul Paint 3-sekundi alast sooritatud tegevus outside Väljapoolt 3-sekundi ala sooritatud tegevus Pick n roll Kate palliga mängijale, mis viis viskele screening Kate pallita mängijale, mis viis viskele Penetrate and Põrgatus sisse ja sööt välja kick Visete tüübid Visete tüübid Lay up Põrgatus korvile ja sammudelt vise Jump shot Hüppelt vise Pull up Peale põrgatust sooritatud vise kas 1-takti või 2-takti peatusega Panic offense Ründeaja lõppedes kiirustatud pealevise Mängija Mängija, kes on teinud pealeviske, vea, pallikaotuse positsioon Guard Tagamängija, mängujuht Forward Mängija, kes mängib nii 3. sekundi alas kui perimeetril Post Mängija, kes enamasti tegutseb 3. sekundi alas Väljakult vise Väljakult sooritatud viske koht Lähivise 3.sekundi alast sooritatud vise Keskpositsioon Keskpositsiooni vise, väljastpoolt 3.sekundi ala Kaugvise Kaugvise, mis on sooritatud 3.punkti joone tagant Efektiivsus Ründemängu efektiivsus Edukad Tabatud vise/viga ründajate vastu Mitteedukad Mitte tabatud vise/pallikaotus Käesolevas töös kasutatakse valdavalt inglise keelseid termineid kuna eesti keeles ei ole senini täpseid tõlkeid kõikide tehnikaelementide osas fikseeritud. 2.2. Andmetöötlus Mängude vaatamiseks ja analüüsiks kasutati Kinovea programmi. Andmed sisestati Microsoft Excel 2013 programmi ja analüüsimiseks kasutati Pivot-Table ehk 34

liigendtabelit. Seoste uurimiseks kasutati korrelatsiooni programmi. Mängude videod, mille põhjal analüüs teostati, on saadud Eesti korvpalliliidult. Andmeid töödeldi statistiliselt, et selgitada välja, kas resultatiivsete (1-3 punkti) ja mitteresultatiivsete (0 punkti) tehnilis-taktikaliste rünnakute, võitude ja kaotuste vahel on erinevusi. Resultatiivseteks loeti kõik rünnakud, kus saavutati vähemalt 1 punkt. Mitteresultatiivsete rünnakute tulemus võrdus 0. Mängude analüüsimisel grupeeriti andmed järgnevalt: kõik Eesti koondise mängud, resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud. Selgitati välja ründetsooni pallivaldamiste aeg. Nende põhjal arvutati miinimum, maksimum, keskmine, ulatus ja standardhälve (±SD). Andmete omavahelist erinevust kontrolliti F-testi ja T-testiga (olulisuse nivoo p<0.05). Rünnakud jaotati vastavalt tulemustele: resultatiivseteks ja mitteresultatiivseteks. Korrelatsioonanalüüsi peatükis keskendub töö autor seoste otsimisele erinevate mängusid iseloomustavate karakteristikute vahel üle kõikide mängude, mille kohta on kogutud andmeid. Töösse võetakse sisse järgmised mõisted ja tähised: RL ründelaud kui ründava võistkonna mängija, saab peale viset lauapalli enda valdusesse sündmuste loendus VH visete hulk. Palju sooritati viskeid mängus PR Pick n Roll - palliga mängijale kate. Loendatakse, kui palju tehti iga rünnaku jooksul palliga mängijale katteid M Eesti U16 neidude koondise skoor N Vastasvõistkondade lõppskoor PK pallita mängijale katete arvu loendus PP_G Tagamängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi PP_F Ääremängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi PP_P Keskmängija. Vaadeldi antud positsioonimängija tabamisi MPO Eesti U16 koondise neidude punktide osakaal M/(M+N) vastas võistkondade punktiarvu suhtes. Täpsemalt keskendub autor U16 Eesti koondise naiskonna punktide osakaalu MPO korrelatsioonile teiste tunnustega nagu VH, PR, PK, PP_G, PP_F ja PP_P. 35

3.UURIMISTÖÖ TULEMUSED 3.1 Ründemängu üldiseloomustus Vaadeldud mängudes tegi Eesti U16 koondise naiskond keskmiselt ühes mängus 88 rünnakut, mis viisid kas viskeni, vabaviskeni, pallikaotuseni või veani. Kõige suurem rünnakute arv oli meie koondisel Austria vastu, kus tehti 108 rünnakut (tabel 3). See viitab Eesti võistkonna kõrgemale mängutempole kui vastasvõistkonnal. Samuti saadi selles mängus lihtsamini viskele kui teistes mängudes. Keskmiselt 33% Eesti rünnakud olid edukad (kas saadi korv või tehti viga meie ründaja vastu). Kõige parem mäng oli Austria vastu, kus Eesti naiskonna rünnakute edukus oli 44% ja kõige tagasihoidlikum mäng Saksamaa ja Leeduga, vastav näit 20%. Tabel 3 Edukate rünnakute % mängudes Edukad Kokku % Austria-Eesti (39:79) 108 44 Austria-Eesti 2.mäng (47:53) 81 32 Eesti-Saksamaa (21:54) 85 20 Eesti-Iisrael (53:68) 88 39 Leedu-Eesti (57:27) 83 20 Eesti-Luksemburg (54:47) 100 41 Eesti-Sloveenia (28:62) 84 26 Šveits-Eesti (53:46) 75 39 Kokku 704 261 Keskmiselt ühes mängus 88 33 Eesti rünnakud toimusid kõige enam ründemängu teises faasis, mis moodustus umbes pool rünnakutest 47%. Pealevisete tabavuse osas olid kõik ründemängufaasid üldjoontes sama protsendiga. Kolmandas faasis (last second plays), kus reeglina tulevad esile mängijate individuaalsed oskused, tehti kõige vähem rünnakuid kuigi tabavusprotsnt oli sama, mis teistes faasides (tabel 4). 36

Tabel 4 Rünnaku aeg rünnakuaeg Nr R% T% 0-8 sek 217 31% 25% 9-16 sek 329 47% 26% 17-24 sek 158 22% 27% Nr rünnaku number R% - protsent kogu rünnakute arvust T% - tabavusprotsent Söötude arv on välja toodud tabelis 5. Suurt erinevust ei olnud märgata rünnakute vahel, kus kasutati 1 või 2 söötu. Küll aga oli erinevus nende tabavusprotsendis. Nimelt, olid kahe sööduga rünnakud efektiivsemad. Rünnakud, kus kasutati nelja söötu, olid kõige väikseima efektiivsusega. Rünnakud, kus sööte ei kasutatud, moodustasid üldarvust 13% ja need olid kõige resultatiivsemad. Tegemist on siis kas kaitselauast, ründelauast või vaheltlõikest saadud palliga. Tabel 5 Söötude arv rünnakul Söötude arv Nr R% T% 1 154 22 21 2 165 23 31 3 116 16 27 4 89 13 16 5 ja enam 88 13 28 NULL 92 13 33 3.2. Resultatiivsed ja mitteresultatiivsed rünnakud ning võrdlusanalüüs T-testi abil selgitati, kas resultatiivsete ja mitteresultatiivsete rünnakute keskmiste näitajate vahel on märkimisväärseid erinevusi rünnakuajaga ründetsoonis. Töö autor kontrollis (tabel 6) pallivaldamise aja keskmiste erinevust edukate ja mitteedukate rünnakute vahel. 37

Tabel 6 Resultatiivsete ja mitteresultatiivsete rünnakute näitajad Statistiline arvnäitaja Edukad Mitteedukad Keskmine 11,43 11,67 Standardhälve 6,07 5,84 Miinimum 1 1 Maksimum 23 24 Ulatus 22 23 Erinevus keskmiste kui hajuvusnäitajate vahel on statistiliselt juhuslik. t-testi tulemused t=-0,47 p=0,64 usalduspiirid: -1,26 kuni 0,78 T-test tehti usaldusnivool 95%, kus sisukaks hüpoteesiks oli, et palli valdamise keskmised ajad on oluliselt erinevad edukate ja mitteedukate rünnakuaegade vahel. Vaadates alternatiivhüpoteesi kehtimise tõenäosust (0,64) võib tagasi lükata sisuka hüpoteesi ning kehtima jääb alternatiivhüpotees: keskmised ei ole statistiliselt olulised (usaldusnivool 95%). Kui alternatiivhüpoteesi kehtimise tõenäosus p väiksem või võrdne 0,05, siis võiksime sisuka hüpoteesi vastu võtta (usaldusnivool 95%). Hajuvuse olulisuse kontrolliks tehti F-test, millest järeldub, et rünnaku edukusel või mitteedukusel dispersioonide erinevus pole statistiliselt oluline. Järgnevas F-testi tulemused: F-testi tulemused F=1,08 p=0,52 3.3 Kiirrünnak ja Transition Kiirrünnakuid ja Transition rünnakuid sooritati vaatluse all olnud mängudes keskmiselt 7% rünnakutest, kokku 55. korral. Väike arv (7%) näitab suhteliselt aeglast mängutempot, 38

kus selge ülekaal on organiseeritud positsioonilisel rünnakul. 31% sooritatud kiirrünnakutest olid edukad. Analüüsitud mängudes sooritas meie naiskond kiirrünnakuid kõige enam Austria ja kõige vähem Sloveenia vastu. Kõige edukamalt sooritati kiir-, ja transition rünnakuid Iisraeli vastu - 67% efektiivsusega. Vastavad andmed esitatud tabelis 7. Tabel 7 Kiir- ja Transition rünnakud Kiirrünnak+transition Nr R% T% EST_AUT 15 14% 33% EST_AUT2 9 11% 22% EST_GER 2 2% 50% EST_ISR 3 3% 67% EST_LTU 5 6% 0% EST_LUX 7 7% 43% EST_SLO 1 1% 0% EST_SVI 10 13% 20% Kokku 52 7% 29% Nr rünnaku number R% - protsent kogu rünnakute arvust T% - tabavusprotsent 3.4 Eriolukorrad Eriolukorrad (küljeaut, otsaaut ja võidetud ründelaud) rakendamine on esitatud tabelis 8 on näha, et kõikidest rünnakute üldarvust alustati palli mängu panekut 8,5% küljeaudist, 6% otsaaudist, ründelauast hangitud palliga alustati uut rünnakut 12,6%. Kõige tulemuslikum eriolukordade lahendus oli otsaaudist mängu pandud pall (50%). Toodud arvud peegeldavad tõsiasja, et Eesti naiskond oli liiga vähe keskendunud küljeaudi resultatiivsetele lahendamistele. 39

Tabel 8 Eriolukorrad Küljeaut Otsaaut Ründelaud R% T % R% T% R% T% Austria-Eesti (39:79) 6,48 42,86 9,26 60,00 16,67 16,67 Austria-Eesti 2.mäng (47:53) 9,88 25,00 3,70 66,67 6,48 14,29 Eesti-Saksamaa (21:54) 15,29 0,00 10,59 0 11,11 8,33 Eesti-Iisrael (53:68) 12,50 36,36 4,55 75 12,04 38,46 Leedu-Eesti (57:27) 6,02 0,00 1,20 100 6,48 42,86 Eesti-Luksemburg (54:47) 9,00 22,22 8,00 62,50 15,74 29,41 Eesti-Sloveenia (28:62) 3,57 0,00 2,38 0 5,56 16,67 Šveits-Eesti (53:46) 5,33 0,00 4,00 33,33 8,33 44,44 Keskmiselt ühes mängus 8,52 15,81 5,68 49,69 12,6 26,39 3.5. Visete liigid Eesti koondise mängijad jõudsid kõikides mängudes kokku viskele 447 korral, mis teeb 63% kogu rünnakute arvust. Tabel 9 näitab, et enim tegid viskeid ääremängijad (Forward) - 204 korral. Teisena pikad mängijad (post) 137. Kõige vähem sooritasid viskeid tagamängijad 106. Tabavuses suuri erinevusi ei täheldatud. Kõige enam sooritasid pealeviskeid ääremängijad, ümardatult 46% visete koguarvust, kõige vähem tagamängijad ümardatult 24%. Tabavusprotsendi osas suuri erinevusi kokkuvõttes ei olnud. 40

Tabel 9 Visete liigid forward guard post Kokku Kokku Reasildid Visked Tabatud Visked Tabatud Visked Tabatud Visked Tabatud Kokku % EST_AUT 35 14 14 8 24 11 73 33 45% jump shot 21 9 4 2 18 7 43 18 42% lay up 4 1 8 5 4 3 16 9 56% pull up 10 4 2 1 2 1 14 6 43% EST_AUT2 21 7 12 4 28 13 61 24 39% jump shot 10 5 6 2 23 10 39 17 44% lay up 3 1 5 2 3 2 11 5 45% pull up 8 1 1 0 2 1 11 2 18% EST_GER 25 4 11 3 15 4 51 11 22% jump shot 15 2 4 0 9 3 28 5 18% lay up 4 1 5 3 4 1 13 5 38% pull up 6 1 2 0 2 0 10 1 10% EST_ISR 25 13 15 9 15 5 55 27 49% jump shot 20 11 5 2 13 4 38 17 45% lay up 1 1 9 6 1 0 11 7 64% pull up 4 1 1 1 1 1 6 3 50% EST_LTU 28 6 11 5 17 2 56 13 23% jump shot 13 3 5 0 16 2 34 5 15% lay up 7 3 5 4 1 0 13 7 54% pull up 8 0 1 1 9 1 11% EST_LUX 30 12 22 7 11 4 63 23 37% jump shot 17 7 9 1 10 3 36 11 31% lay up 11 5 13 6 24 11 46% pull up 2 0 1 1 3 1 33% EST_SLO 24 13 9 1 9 1 42 15 36% jump shot 15 9 4 1 8 1 27 11 41% lay up 4 1 5 0 9 1 11% pull up 5 3 1 0 6 3 50% EST_SVI 16 8 12 4 18 10 46 22 48% jump shot 8 6 11 6 19 12 63% lay up 5 1 12 4 6 4 23 9 39% pull up 3 1 1 0 4 1 25% Üldkokkuvõte 204 77 106 41 137 50 447 168 38% Eesti koondis kasutas vähe sammudelt viskeid (lay up), see tehniline element moodustas kõikidest pealevisetest 27% ja tabavus oli 44%. Kõige vähem kasutati peale põrgatust sooritatud viset (pull up) - keskmiselt ligi 14% ja nende tabavus oli ümmardatult 29%. Enim sooritatud element oli hüppeltvise (jump shot), mida kasutati ~59% kogu visete arvust ja nende tabavus oli 36% (joonis 11). 41

Visete liigid 70 60 59 50 44 40 30 27 36 29 20 14 10 0 Lay up T Jump shot T Pull up T Joonis 9 Visete liigid 3.6. Visete soorituskohad. Paanika visked Eesti võistkond sooritas vaatluse all olnud mängudes kolmepunktiviskeid 14%, kahepunktiviskeid 23% ja 3-sekundi alast 63%. Kogu rünnakute üldarvust tehti kas pallikaotus või viga (ründajale või kaitsjale) 11%. 3-sekundi alast lõpetati rünnak kas Lay Up (43%) või Jump Shot (49%) viskega (tabel 10). Minimaalselt sooritati sellest alast Pull Up viskeid (8%), mis oli Eesti koondises üldse vähe kasutatud tehniline element. Visete tabavuse osas olid suured erinevused teistega võrreldes Pull Up visetel 3-sekundi alast. Väiksem erinevus oli hüppelt ja sammudelt sooritatud visetel. Kolmest sooritatud viskeliigist tehti kõige vähem peale põrgatust tehtavaid viskeid (Pull Up). 42

160 140 120 100 139 3-sekundi ala (Paint) 119 80 60 69 54 40 20 24 11 0 jump shot Tabatud lay up Tabatud pull up Tabatud Joonis 10 Lähivisked 3-sek alast (Paint) Keskpositsioonilt sooritasid Eesti noortekoondisemängijad kõige enam hüppelt viskeid (Jump Shot) viskeid 66 korral, mis teeb visete üldarvust 65%. Pull up ja jump shot tabavuste vahel suuri erinevusi ei olnud märgata (joonis 11). Kokkuvõtvalt oli tabavusprotsent keskpositsioonilt madal 21%. 70 60 50 66 Keskpositsioonivisked 40 35 30 20 10 0 15 7 1 0 jump shot Tabatud lay up Tabatud pull up Tabatud Joonis 11. Keskpositsioonivisked Joonisel 12 on näha, et kaugvisetest sooritati jump shot ja pull up viskeid. Märkimisväärne oli hüppelt viskeliigi erinevus teise suhtes. 43

3-punkti visked 70 60 59 50 40 30 20 10 0 12 3 0 jump shot Tabatud pull up Tabatud Joonis 12 3-punkti visked Keskmiselt 5% rünnakutest olid niinimetatud paanika rünnakud (rünnakuaeg hakkas täis saama ja oli vaja visata (Tabel 10). Ligikaudu iga neljas oli nendest edukas rünnak. Kõige rohkem oli sunnitud kasutama paanika viskeid Eesti võistkond mängus Saksamaa vastu, 11% kõikidest rünnakute arvust. Tabel 10. Paanika visked % koguarvust T% EST_AUT 5% 20% EST_AUT2 4% 0% EST_GER 11% 22% EST_ISR 3% 67% EST_LTU 5% 25% EST_LUX 6% 50% EST_SLO 2% 0% EST_SVI 1% 0% Keskmine 5% 27% 3.7. Katted palliga (Pick n Roll) ja pallita mängijale Vaadeldud mängudes Eesti naiskonna mängijate poolt pallita mängijatele sooritatud katete arv oli väike - vaid 6% kogu rünnakute arvust ja nende realiseerimise tulemus oli keskmiselt 24%. Keskmiselt tehti palliga mängijale katet 32% rünnakutest, mis tõi edu 44

24%. Tabelis 11 on näha, et kõige enam mängiti kate kattest Sloveenia vastu, kus pooled rünnakud sisaldasid vähemalt ühte katet palliga mängijale. Rünnakuid, mis ei sisaldanud palliga mängijale katet, mängis Eesti noortekoondis keskmiselt 68% rünnakute koguarvust. Keskmisi erinevusi rünnakul ei esinenud tabavusprotsendi osas. Märkimisväärne erinevus selle näitaja osas oli võidetud ja kaotatud mängude võrdluses võidetud mängudes oli tabavus 31% ja kaotatud mängudes 22%. Tabelis 11 on näha, et rünnakud, kus kasutati Pick n Rolli ja mis sisaldasid ühte palliga mängijale katet, moodustasid enamuse. Kahte katet palliga mängijale (tabel 12) tehti keskmiselt 6% rünnakutest. Ükski kahe kattega rünnak Eesti noortevõistkonnale edu ei toonud. Tabel 11. Pick n Roll vs no Pick n Roll Pick n Rolli ei mängitud Pick n Roll Mäng Nr Rünnakuid% T% Nr Rünnakuid% T% EST_AUT 70 65 34 38 35 42 EST_AUT2 62 77 31 19 23 26 EST_GER 48 56 15 37 44 11 EST_ISR 73 83 29 15 17 40 EST_LTU 53 64 21 30 36 10 EST_LUX 75 75 27 25 25 32 EST_SLO 41 49 22 43 51 16 EST_SVI 57 76 32 18 24 33 Kokku 479 68 27 225 32 24 Tabel 12. 1 Pick n Roll vs 2 Pick n Rolli 1 Pick n Roll 2 Pick n Roll % T% % T% EST_AUT 100 42 0 0 EST_AUT2 100 26 0 0 EST_GER 95 11 5 0 EST_ISR 93 43 7 0 EST_LTU 90 11 7 0 EST_LUX 84 38 12 0 EST_SLO 86 11 14 0 EST_SVI 94 35 6 0 45

3.8. Korrelatsioonanalüüs Korrelatsioonanalüüsi võtab kokku alljärgnev tabel 13. Tabel 13 Seoste selgitamiseks viidi läbi korrelatsioonianalüüs. Lisaks kontrolliti korrelatsiooni statistilist olulisust usaldusnivool 95%, kus püstitati hüpoteesid: H0 (nullhüpotees): korrelatsioon kahe uuritava arvtunnuse vahel puudub H1 (sisukas hüpotees): korrelatsioon kahe arvtunnuse vahel on olemas Statistilise olulisuse kontroll teostati statistikapakettiga R (https://cran.r-project.org/), kasutades Pearsoni korrelatsiooni. Arvnäitajatena toodi välja iga korrelatsiooni hüpoteeside kontrolli kohta arvtunnused (tabel 13): Korrelatsoon 46