Marek Koppel TEETÖÖDE KIRJELDUS RIIGIMAANTEELE 21157 VALJALA LAIMJALA KM 1,783 4,828 JA 5,638 15,406 LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2015
SISUKORD SISSEJUHATUS... 6 1. LÄHTEANDMED TEEHOIUTÖÖDE KIRJELDUSE KOOSTAMISEKS JA OLEMASOLEVA TEE ÜLDISELOOMUSTUS... 7 1.1. Lähteandmete kogumine... 7 1.2. Olemasoleva tee üldiseloomustus... 7 1.2.1. Asukoht... 7 1.2.2. Tee klass, liiklussagedus ja bussiliiklus... 9 1.2.3. Piirimärgid... 10 1.2.4. Kitsendused... 11 1.2.5. Kate... 14 1.2.6. Mahasõidud ja ristmik... 15 1.2.7. Teekraavid... 15 1.2.8. Teemaa... 15 1.2.9. Puud ja võsa... 16 1.2.10. Kevadised tulvaveed... 16 1.2.11. Piirdeaiad... 17 1.2.12. Truubid... 17 1.2.13. Liikluskorraldusvahendid... 18 2. PLANEERITUD TÖÖDE LOETELU, ISELOOMUSTUS JA TÖÖDE MAHUD... 22 2.1. Üldised... 22 2.2. Ehitusobjekti ettevalmistamine... 23 2.2.1. Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine... 23 2.2.1.1. Raadamine... 23 2.2.1.2. Üksikpuude kändude juurimine... 24 2.2.1.3. Üksikute puude langetamine koos kändude juurimisega... 24 2.2.1.4. Teemaa puhastamine... 25 2.2.2. Konstruktsioonide ja teepäraldiste lammutamine... 26 4
2.2.2.1. Liiklusmärgi eemaldamine... 26 2.2.2.2. Okastraataia lammutamine... 27 2.3. Mullatööd... 27 2.3.1. Kaevetööd... 27 2.3.1.1. Kasvupinnase eemaldamine... 28 2.3.1.2. Kaevamine karjäärist... 37 2.3.1.3. Uute kraavide kaevamine... 38 2.3.2. Kraavide puhastamine... 38 2.3.3. Olemasolevate veeviimarite puhastamine... 39 2.3.4. Mullete ehitamine... 39 2.3.4.1. Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest... 40 2.3.5. Planeerimistööd... 40 2.3.5.1. Olemasoleva mulde pealispinna planeerimine ja tihendamine... 40 2.4. Katend... 40 2.4.1. Aluse ehitamine... 40 2.4.1.1. Purustatud kruusast sirbikujulise profiiliga kate... 40 2.5. Pindamine... 42 2.5.1.1. Ühekordne pindamine... 42 2.6. Drenaaž... 43 2.6.1. Päised... 44 2.6.1.1. Päiste tüüp... 44 2.6.2. ide ehitamine... 44 2.6.2.1. Plastiktruup... 44 2.7. Liikluskorraldus ja ohutusvahendid... 45 2.7.1. Liiklusmärgid... 45 2.7.1.1. Liiklusmärgi paigaldamine... 45 2.7.1.2. Liiklusmärkide ümbertõstmine... 46 KOKKUVÕTE... 47 SUMMARY... 48 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU... 49 LISAD... 53 Lisa 1. Makseartiklid ja makseartiklitele vastavad mahud... 54 Lisa 2. Piirimärgid... 55 GRAAFILINE OSA... 62 5
SISSEJUHATUS Käesolev lõputöö käsitleb Saaremaal, Valjala ja Laimjala valda läbivat kõrvalmaantee nr 21157 km 1,783 4,828 ja 5,638 15,406 kruusatee remondi teetööde kirjeldust. Töö on valitud AS Eesti Teede tööportfellist. Maanteeamet ja AS Eesti Teed on sõlminud riigimaanteede hoolde- ja säilitusremondilepingu Maanteeameti poolt hallatavate Saare maakonna teede hooldeks. Leping hakkas kehtima 2012. aastal ja on kehtiv 5 aastat. Vastavalt lepingule on teehooldaja kohustatud koostama ja esitama tellijale säilitusremondi teostamiseks vajalikke teetööde kirjeldusi. Tellija on esitanud 6. novembril 2014. a. säilitusremondi teostamiseks koos teetööde kirjelduse koostamisega tellimuse kõrvalmaanteele nr 21157 Valjala Laimjala km 1,783-4,828 ja km 5,638 15,406. Tellimus on esitatud e-postiga. Teetööde kirjelduse koostamise eesmärk on kirjeldada olemasoleva tee olukorda ja tuua välja remonditava tee puudused. Selleks, et tagada liiklejatele ohutum ja mugavam liiklemine on teetööde kirjelduses kirjeldatud planeeritud tööde koosseis ja mahud. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on välja toodud lähteandemete kogumine. Kuidas on andmed kogutud ja millal? Autor toob esimeses osas välja tee olemasoleva olukorra. Milline on tee klass, liiklussagedus ja bussiliiklus? Millised on teel olevad kitsendused? Mis olukorras on tee kate, olemasolevad teekraavid, piirdeaiad, truubid, mahasõidud ja ristmik? Kas on teemaa sisse jäävaid puid ja võsastunud alasid ning millistes kohtades jookseb kevadeti vesi üle tee? Nendele küsimustele saab vastuse töö esimeses osas. Teise osa ülesehitus on teetööde tehniliste kirjelduste järgi koostatud. Toimub samal põhimõttel nagu tehnilised kirjeldused: peatükid, alapeatükid ja makseartiklid. Selline ülesehitus annab teisele osale terviklikkuse ja toob välja täpsed mahud, mida kasutatakse lisas 1- makseartiklid ja makseartiklitele vastavad mahud. [1] 6
1. LÄHTEANDMED TEEHOIUTÖÖDE KIRJELDUSE KOOSTAMISEKS JA OLEMASOLEVA TEE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Lähteandmete kogumine Lähteandmed teetööde kirjelduse koostamiseks on võetud Teeregistrist, Maaameti kaardirakendusest ja kogutud töövõtja poolt läbiviidud välitööde käigus. Teetööde kirjelduse koostamiseks vajalike lähteandmete kogumiseks kasutati Citroën Berlingo sse paigaldatud ELTRIP 45-n, mõõdulinti ja kaugusemõõtjat Leica Disto D5 -te. Välitööd toimusid ajavahemikul 18.11.2014-26.01. 2015.a. Enne mõõdistamist tuvastati ja tähistati teemaa-alaga külgnevate katastriüksuste piirimärgid. Andmed piirimärkide kohta vt Lisa 2- Piirimärgid. 1.2. Olemasoleva tee üldiseloomustus 1.2.1. Asukoht Käesolev teetööde kirjeldus on koostatud kõrvalmaantee nr 21157 Valjala- Laimjala teelõigul asukohaga km 1,783 4,828 ja 5,638 15,406 kruusatee remondi teostamiseks. Vahepealne teelõik km 4,828 5,638 on saanud mustkatte aastal 2000 ja ei kuulu remonditava tee hulka [2]. Kõrvalmaantee nr 21157 Valjala- Laimjala asub Saare maakonnas ja tee kogupikkus on 15,469 km, ( Joonis 1. Asukohaskeem ). Remonditava teelõigu pikkus on 12 813 meetrit. Remonditavad teelõigud läbivad Valjala valla haldusala 8605 meetri ulatuses (Joonis 2. Lõik 1, km 1,783 4,828 ja (Joonis 3. Lõik 2, km 5,638 11,198) ja Laimjala valla haldusala 4208 meetri ulatuses (Joonis 3. Lõik 2 km 11,198 15,406) [6]. Remonditav teelõik läbib Valjala ja Laimjala alevikke, Undimäe, Veeriku, Rahu, Männiku, Kõriska, Tõnija, Nõmme, Paju Kurdla, Kogula ja Kuiste külasid [7]. 7
Trassi lõpp 15,406 km Trassi algus 1,783 km Joonis 1. Asukohaskeem [3] Lõigu 1 algus 1,783 km Lõigu 1 lõpp 4,828 km Joonis 2. Lõik 1 [4] 8
Lõigu 2 lõpp 15,406 km Lõigu 2 algus 5,638 km Joonis 3. Lõik 2 [5] 1.2.2. Tee klass, liiklussagedus ja bussiliiklus Teeregistri andmete järgi on kõrvalmaantee 21157 Valjala Laimjala jaotatud erinevateks teeklassideks (Tabel 1). Tabel 1 Tee klassid [8] Mõõdetuna piki teed algus, km lõpp, km pikkus, m Tee klass 1,783 1,933 150 Valjala alevik 1,933 7,321 5388 V klass 7,321 15,406 8085 Klassita kruuskattega tee 9
Liiklusloendusandmed on kogutud 2013 aastal. Andmed vaata (Tabel 2). Tabel 2 Liiklussagedus [9] Mõõdetuna piki teed Aasta Sõiduautod Veoautod keskmine ja ja Autorongid, algus, lõpp, pikkus, ööpäevane pakiautod, autobussid, a/ööp km km km liiklussagedus a/ööp a/ööp 1,783 1,853 283 283 276 3 4 1,853 4,828 2975 117 111 6 0 5,638 15,406 9768 117 111 6 0 Maanteel on bussiliiklus. Teel on 9 bussipeatust (Tabel 3). Tabel 3 Bussipeatuste asukohad ja nimetused [10] Asukoht km tee teljest Laiendus Ooteplatvorm Ootekoda Peatuse nimi paremal/vasakul 1,823 Paremal Olemas Puudub Puudub Rahu TR 1,836 Vasakul Olemas Puudub Puudub Rahu TR 3,246 Vasakul Olemas Puudub Puudub Liivapoe 3,257 Paremal Olemas Puudub Puudub Liivapoe 4,520 Paremal Olemas Puudub Puudub Veeriku II 4,560 Vasakul Olemas Puudub Puudub Veeriku II 6,429 Paremal Puudub Puudub Puudub Männiku 6,448 Vasakul Olemas Puudub Olemas Männiku 7,714 Paremal Olemas Puudub Olemas Kuiste 1.2.3. Piirimärgid Välitööde ajal tähistati leitud piirimärgid punase värviga tipust kaetud puitvaiadega. Info piirimärkide kohta vt lisa 2- piirimärgid. Looduses tuvastamata piirimärgid vaadatakse töövõtja poolt täiendavalt üle enne tööde algust. Ehitustööde käigus tuleb tagada piirimärkide säilimine. 10
Elektripaigaldise kaitsevöönd Kaabli valdaja Elektrilevi OÜ Piirimärgid, mis asuvad tee maa- ala sees ja ei võimalda sirget kraavi kaevata, tuleb säilitada ja kraaviga teest kaugemalt läbi minna. 1.2.4. Kitsendused Maaameti kaardirakenduste, kaabli valdajate ja teeregistri andmete põhjal jäävad remonditavale teelõigule erinevad tehnovõrgud, maaparandushoiuala ja kaitsealune liik. Enne kaevetöödega alustamist võetakse ühendust tehnovõrkude valdajatega ning märgitakse looduses välja töötsooni jäävad trassid ja täpsustatakse sügavused. Kitsendusi põhjustavad objektid (Tabel 4). Tabel 4 Kitsendus, kitsendust põhjustav objekt Kitsendused [11] [12] [13] Piirnemine Ristumine vasak parem Objekt km Mardi elektrimaakaabelliin 1,783 1,831 Laut, Elektriõhuliin alla 1 kv 1,847 Elektriõhuliin 1 20 kv (keskpingeliin) Tundmatu 3,124 õhuliin Mesilase elektrimaakaabelliin 3,328 Mesilase, Elektriõhuliin alla 1 kv 3,415 Mesilase, Elektriõhuliin alla 1 kv 3,816 Küla, elektrimaakaabelliin 4,115 Valjala VLJ, 4,116 elektrimaakaabelliin 4,464 107714LK, elektrimaakaabelliin 4,547 Märkused 11
Elektripaigaldise kaitsevöönd Kaabli valdaja Elektrilevi OÜ Kitsendus, kitsendust põhjustav objekt Objekt Ristumine Piirnemine vasak parem km Märkused 42338JK, elektrimaakaabelliin 4,764 Valjala VLJ, elektrimaakaabelliin 6,498 Valjala VLJ, 6,541- elektrimaakaabelliin 6,855 38114JK, elektrimaakaabelliin 6,669 107943LK, elektrimaakaabelliin 6,878 107942LK, 6,767 elektrimaakaabelliin 6,855 38114JK, 6,541 elektrimaakaabelliin 6,855 107943LK, 6,855 elektrimaakaabelliin 6,879 107943LK, elektrimaakaabelliin 6,879 38115JK, 6,855 elektrimaakaabelliin 7,143 38115JK, elektrimaakaabelliin 7,143 38115JK, 7,143 elektrimaakaabelliin 7,407 38115JK, elektrimaakaabelliin 7,407 Elektriõhuliin 1 20 kv (keskpingeliin) Valjala VLJ 8,057 12
Kitsendus, kitsendust põhjustav objekt Elektripaigal dise kaitsevöönd Piirnemine Ristumine vasak parem Objekt km Nõmme, 12,591 elektrimaakaabelliin 13,056 Nõmme, elektrimaakaabelliin 13,056 Aida, elektrimaakaabelliin 13,056 Nahkhiire alajaam 13,056 Pöide: ORI, 13,056 elektrimaakaabelliin 14,098 39547JK, 13,732 elektrimaakaabelliin 14,242 Märkused Kaabli valdaja Elektrilevi OÜ III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Coenonympha hero (aasasilmik, vareskaera) Coenonympha hero (aasasilmik, vareskaera) 1,857 1,917 1,976 2,262 Keskkonnar egistri kaitstavate loodusobjek tide nimistu Maaparandus hoiuala Sidekaabli kaitsevöönd Kaljusoo 10,656 10,757 Kurdla II-II 14,059 14,500 Hundisilla II 14,356 15,406 Hundisilla I 15,215 15,235 Hundisilla I 14,500 15,265 sidemaakaabli liin 1,847 4,828 sidekaabli õhuliin 1,847 sidekaabli õhuliin 1,847 1,985 Maaparand ussüsteemid e register Kaabli valdaja Eesti Telekom AS 13
Kitsendus, kitsendust põhjustav objekt Sidekaabli kaitsevöönd Piirnemine Ristumine vasak parem Objekt Märkused km sidekaabli õhuliin 3,271 Kaabli sidemaakaabli liin 3,440 valdaja sidemaakaabli liin 3,790 Eesti sidekaabli õhuliin 4,083 Telekom sidemaakaabli liin 4,550 AS 1.2.5. Kate Teel on kruuskate ja laiusega 6 8 meetrit (Tabel 5). Tee ei anna sirgetel lõikudel välja vajalikku põikkallet ja kõveratel puuduvad viraažid. Teed on iga aasta profileeritud vastavalt vajadusele, kuid materjali ei ole piisavalt, et tagada vajalik kalle. Teepeenrad on suuremalt osalt kogu tee ulatuses kõrgemaks kujunenud. Tabel 5 Tee katte laiused [14] Algus Lõpp Pikkus Katte laius Sõidutee Katte laius Pindala km km m m m m 2 1,783 4,828 3045 8 6 24360 5,638 7,321 1683 7,5 6 12622,5 7,321 9,464 2143 7 6 15001 9,464 13,721 4257 6 6 25542 13,721 14,321 600 6,5 6 3900 14,321 15,406 1085 7 6 7595 Kokku 12813 89020,5 14
Eelnevate remonttööde käigus ei ole omadust parandavaid lisandeid purustatud kruusale lisatud ja antud trassil katselõike ei asu. Teed on ehitatud lõiguti ja erinevatel aastatel (Tabel 6). Tabel 6 Katete andmed [2] Algus, km Lõpp, km Pikkus, km Ehitamise aasta Vanus Ehitamise meetod Segu nimetus 1,783 4,828 3045 2010 4 5,638 6,521 883 2000 14 6,521 15,406 8885 1986 28 Uus kulumiskiht purustatud kruusast Uus kulumiskiht purustatud kruusast Uus kulumiskiht purustatud kruusast Purustatud kruusliiv Purustatud kruusliiv Purustatud kruusliiv 1.2.6. Mahasõidud ja ristmik Teetööde kirjelduses käsitletakse teeregistris ja kohapealse vaatluse käigus nähtud mahasõite. Mahasõidud on väljaehitamata - puuduvad vajalikud plaaniraadiused ja kruuskate vajab uuendamist. Plaaniliste raadiuste tagamiseks on vajalik eemaldada mahasõitudel kasvupinnas ja teostada tagasitäide enne kruuskatte rajamist. Kõikidele põldudele ei ole mahasõite ehitatud ja teele sõidetakse kõrguslikult sobivatelt kohtadelt. Veeriku ristmikul, km 6,521, ristub tee paremal pool telge kõrvalmaanteega 21158 Tõnija - Veeriku [15]. 1.2.7. Teekraavid Olemasolevad teekraavid asuvad vasakul pool teed km 1,783 4,828, paremal pool teed km 1,783-4,828 ja 9,340-9,521. Olemasolevad teekraavid vajavad puhastamist. Ülejäänud osas remonditaval lõigul teekraavid puuduvad, kuid on vajalikud tee muldkeha niiskusrežiimi parandamiseks ja pinnasevete ärajuhtimiseks. 1.2.8. Teemaa Teemaa ei ole viimistletud ja esteetilise väljanägemisega. Tee maa-ala on muutuva laiusega, jäädes vahemikku 4,5-16,5 meetrit (Tabel 7). 15
Tabel 7 Teemaa laiused [16] Algus, km Lõpp, km Pikkus, m Vasakule, m Paremale, m 1,783 1,819 36 7 5 1,819 1,905 86 7 11 1,905 3,284 1379 7 7 3,284 3,304 20 7 4,5 3,304 4,828 1524 7 7 5,638 6,384 746 7 7 6,384 6,502 118 7 10 6,502 6,514 12 16,5 10 6,514 6,523 9 13 10 6,523 6,567 44 12 7 6,567 15,406 8839 7 7 1.2.9. Puud ja võsa Teemaal kasvavad puud ja on võsaga kaetud alasid. Puud ja võsa asuvad valdavalt tee maa-ala äärealal ja varjavad teed päikese eest, mis ei võimalda tee pinnal kuivada. 1.2.10. Kevadised tulvaveed Kevadistel lumesulamisperioodidel tõuseb vesi üle tee või ujutab parema poole teest üle. Vesi muudab tee liigniiskeks. Tulvavete asukohad (Tabel 8). Tabel 8 Kevadised tulvaveed Algus, km Lõpp, km Pikkus, m 7,240 7,469 229 12,900 14,040 1140 Kokku 1369 16
1.2.11. Piirdeaiad Teemaale on kariloomade karjatamiseks paigaldatud okastraataedasid ja elektrikarjuseid, mis kohati on teele liiga lähedal. Osa okastraataeda on siiamaani kasutusel. Teemaal asuvate piirdeaedade asukohad (Tabel 9). Kokku asub remonditaval teelõigul piirdeaedasid 2295 meetrit. Tabel 9 Piirdeaiad Vasakul Paremal algus, km lõpp, km pikkus, m algus, km lõpp, km pikkus, m 8,247 8,424 177 7,771 8,029 258 13,832 14,074 242 8,029 8,080 51 14,273 15,130 857 8,476 8,666 190 13,955 14,074 119 14,273 14,384 111 14,540 14,830 290 1.2.12. Truubid Ülevaade põhiteel olevatest truupidest ja nende seisukorrast (Tabel 10). Tabel 10 Truubid [17] Põhitee, Pikkus, Läbimõõt, km m mm Materjal Seisukord 2,317 10,8 300 plast Hea, otsad kindlustatud munakividega, põhjas sete, otsades tähispostid 6,377 9,5 500 raudbetoon Hea, päised raudbetoonist, põhjas sete, otsades tähispostid 9,464 12 400 plast Hea, otsad kindlustatud munakividega, põhjas sete, otsades tähispostid 13,619 9 400 plast Hea, otsad kindlustatud munakividega, põhjas sete, otsades tähispostid 13,944 9 300 plast Hea, otsad kindlustatud munakividega, põhjas sete, otsades tähispostid 17
Põhitee, Pikkus, Läbimõõt, km m mm Materjal 14,153 8 400 raudbetooni sees plasttoru 14,501 10,5 750 raudbetoon 15,227 13 750 raudbetoon Seisukord Hea, päised raudbetoonist, põhjas sete, otsades tähispostid Hea, päised raudbetoonist, põhjas sete, otsades tähispostid Päised raudbetoonist, pool truupi settinud, puhastada, otsades tähispostid 1.2.13. Liikluskorraldusvahendid Kõrvalmaanteel remonti minevatel lõikudel ei ole kiirusepiiranguid. Põhitee truubid on tähistatud tähispostidega. Kilomeetripostid numbriga 651 on raudbetoonist. Ülejäänud liiklusmärgid on tsinkposti küljes ja betoonkannuga maas. Liikluskorraldusvahendite asukohad (Tabel 11). Tabel 11 Liikluskorraldusvahendid [18] Asukoht Liiklusmärgi km paremal/vasakul number Suurusgrupp 1,818 vasakul 572 571 1,823 paremal 541a 1,836 vasakul 541a 1,852 vasakul 221 1,858 paremal 2 tükki 631 2 suurusgrupp, 2,039 paremal 651 mittehelkivate omadustega 2,107 paremal 2 tükki 631 Tekst liiklusmärgil Rahu TR Rahu TR Rahu 2 2 Undimäe 18
Asukoht Liiklusmärgi Tekst Suurusgrupp km paremal/vasakul number liiklusmärgil 3,027 paremal 651 2 suurusgrupp, 3 3,036 vasakul 5 tükki 631, mittehelkivate omadustega 3,037 paremal 221, mittehelkivate omadustega 3,173 paremal 641 3,246 vasakul 541a Liivapoe 3,257 paremal 541a Liivapoe 4,042 paremal 651 4 4,520 Paremal 541a Veeriku II 4,560 vasakul 541a Veeriku II 6,043 paremal 651, mittehelkivate 6 omadustega 6,279 paremal 2 tükki 641 6,336 paremal 133a 6,429 paremal 541a Männiku 19
Asukoht Liiklusmärgi km paremal/vasakul number Suurusgrupp 6,448 vasakul 541a 6,515 paremal 2 tükki 634 6,523 vasakul 4 tükki 631 6,527 vasakul 221 6,665 vasakul 133a 7,041 paremal 651, mittehelkivate omadustega 7,700 vasakul 2 tükki 631 7,714 paremal 541a 8,044 paremal 651, mittehelkivate omadustega 9,052 paremal 651, mittehelkivate omadustega 10,057 paremal 651, mittehelkivate omadustega 10,871 vasakul 2 tükki 631 Tekst liiklusmärgil Männiku Tuulingu tarandkalme 5 7 Kuiste Kuiste 8 9 10 20
Asukoht Liiklusmärgi km paremal/vasakul number Suurusgrupp 11,065 paremal 651, mittehelkivate omadustega 11,215 paremal 2 tükki 641 2 tükki 642 12,068 paremal 651, mittehelkivate omadustega 13,061 paremal 651, mittehelkivate omadustega 14,060 paremal 651, mittehelkivate omadustega 14,801 paremal 2 tükki 641 15,074 paremal 651, mittehelkivate omadustega 221 15,278 paremal 811 Tekst liiklusmärgil 11 Laimjala vald. Nõmme. Valjala kk. Pöide kk 12 13 14 Laimjala. Nõmme 15 21
2. PLANEERITUD TÖÖDE LOETELU, ISELOOMUSTUS JA TÖÖDE MAHUD 2.1. Üldised Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad ja saama neilt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks. 48 tundi enne tööde algust peab töövõtja objektijuht saatma välja Eelteate ehitustööde alustamise kohta Maanteeameti lääne regioonile ja Maanteeameti ühistranspordi osakonnale. Objektijuht on kohustatud teavitama Maanteeinfokeskust Maanteeameti kodulehelt leitaval vormil tööde alustamise kohta objektil 48 tundi ette ja liikluse ümberkorraldusest 24 tundi ette. Töövõtja peab enne tööde algust paigaldama sobivasse kohta objekti algusesse ja lõppu teabetahvlid vastavalt MKM määrusele Liikluskorralduse nõuded teetöödel. Teabetahvlid, nende paigaldamise asukohad ja ehitustöödeaegne liikluskorraldusskeem tuleb enne tööde algust kooskõlastada Maanteeameti Lääne regiooniga. Teabetahvlitel peavad olema töövõtja ja tellija nimed, aadressid ja telefoninumbrid. Nende kontaktidega peab olema võimalik saada ühendust ööpäevaringselt terve ehitusperioodi vältel. [19] Tööpiirkond ning nendega seonduvad alad tuleb hoida puhtad ja korras. Kõik jäätmed, ehituspraht, prügi ja reovesi tuleb käidelda vastavalt kohaliku keskkonnateenistusega kooskõlastatud jäätmekavale ja kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjale. Pärast tööde lõpetamist, kuid enne vastuvõtuakti ja kasutusloa koostamist tuleb tööpiirkond ja kõik töövõtja töödega seotud maa-alad puhastada ja korrastada vastavalt tellija heakskiidule. [19] Edasiseks kasutuseks kõlblik materjal tuleb vedada tellija poolt näidatud laoplatsile. Mulla ja pinnase ladustamiskohad otsib ja kooskõlastab ehitaja tellija, vallavalitsuse ja maaomanikega. Ehitustöödeaegne liikluskorralduse skeem tuleb koostada ja liikluskorraldusvahendid tuleb paigaldada vastavalt MKM määrusele Liikluskorralduse nõuded teetöödel. Liikluskorralduse skeem peab sisaldama tööpiirkonna üldist liikluskorralduse lahendust. Objektijuht, kes vastutab 22
liiklusohutuse eest tööpiirkonnas peab enda lähedal hoidma liikluskorralduse skeemi. Kui on tekkinud töövõtja halva tegevuse, eeskirjadest ja juhendites mitte kinnipidamisel liiklusega seonduvat kahju, siis selle eest vastutab töövõtja. Samuti peab töövõtja kinni pidama kehtivatest töötervishoiu ja tööohutuse reeglitest. Ühe tööpiirkonna suurim pikkus sõltub töövõtja poolsest liikluse korraldamisest ja on reguleeritud kooskõlastatud liikluskorralduse projektis. Töövõtja peab oma tegevuses lähtuma headest ehitustavadest ning ei tohi kahjustada sotsiaal- ja looduskeskkonda. Töövõtja peab jälgima keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud antud tegevusega. [19] Ehitajal lasub vastutus tööde kvaliteedi eest. Ehitatud rajatise garantiiaeg on kaks aastat. Garantiiajal ilmnenud vead ja puudused likvideeritakse jooksvalt ehitaja poolt. 2.2. Ehitusobjekti ettevalmistamine 2.2.1. Raadamine, juurimine, teemaa puhastamine Järgnevalt annab autor ülevaate teemaa- alal tehtavatest raadamis- ja juurimistöödest ning teemaaala puhastamisest. [20]. 2.2.1.1. Raadamine Nähtavuse paremaks tagamiseks on teetööde kirjeldusega ette nähtud eemaldada teemaal kasvavad puud ja võsa täies ulatuses. Teemaalt raadatava võsa asukoht ja maht (Tabel 12). Raadatava ala pindala on kokku 419,5 m 2. Tabel 12 Raadamistööd Võsaga kaetud ala Tee teljest vasakul Tee teljest paremal algus lõpp m laius, pindala, laius, pindala, algus lõpp m m m² m m² 7,264 7,273 9 0,5 4,5 6,432 6,474 42 0,5 21,0 7,310 7,329 19 0,5 9,5 6,553 6,590 37 0,5 18,5 8,189 8,337 148 0,5 74,0 6,789 6,821 32 0,5 16,0 6,871 7,000 129 0,5 64,5 7,135 7,229 94 0,5 47,0 23
Võsaga kaetud ala Tee teljest vasakul Tee teljest paremal algus lõpp m laius, pindala, laius, pindala, algus lõpp m m m² m m² 7,497 7,521 24 0,5 12,0 7,573 7,581 8 0,5 4,0 8,476 8,666 190 0,5 95,0 10,253 10,296 43 0,5 21,5 14,027 14,067 40 0,5 20,0 14,320 14,344 24 0,5 12,0 Kokku: 88,0 Kokku: 331,5 2.2.1.2. Üksikpuude kändude juurimine Teemaaga piirnevad lageraie alad, kus puud on eemaldatud, aga kännud on alles jäetud. Samuti kohad, kus teemaaga piirneva kinnistu omanik on puud eemaldanud. Enne kraavi kaevamist tuleb vanad kännud juurida. (Tabel 13). Tabel 13 Kändude juurimine Vasakul pool tee telge Paremal pool tee telge algus lõpp kändude arv algus lõpp kändude arv km km tk km km tk 10,000 11,000 20 11,000 12,000 5 12,470 12,900 20 Kokku Kokku 45 2.2.1.3. Üksikute puude langetamine koos kändude juurimisega Tee maa-alal langetamist vajavate puude asukohad (Tabel 14). Puud, mis tuleb eemaldada, peab saagima maha võimalikult maapinna lähedalt [20]. Puud, mille kännud jäävad teemaast välja, kuid tüvi on tee poole ohtlikult kaldu, tuleb eemaldada. Sellised puud on ohtlikud liiklejatele, sest võivad tormiste ilmadega teele kukkuda. Kännud peab juurima enne kraavi kaevamist ja teemaa puhastamist. Langetatavaid puid ja kände on kokku 677 tk. 24
Tabel 14 Üksikpuude langetamine koos kändude juurimisega Vasakul pool tee telge Paremal pool tee telge algus, km lõpp, km puude arv, tk algus, km lõpp, km puude arv, tk 6,000 7,000 3 6,000 7,000 33 7,000 8,000 4 7,000 8,000 12 8,000 9,000 19 8,000 9,000 9 9,000 10,000 23 9,000 10,000 30 10,000 11,000 80 10,000 11,000 98 11,000 12,000 98 11,000 12,000 72 12,000 13,000 39 12,000 13,000 36 13,000 14,000 44 13,000 14,000 3 14,000 15,000 23 14,000 15,000 39 15,000 15,406 1 15,000 15,406 11 Kokku 334 Kokku 343 2.2.1.4. Teemaa puhastamine Viimistletud väljanägemisega peavad jääma tee ja sellega piirnevad alad. Jääkmaterjale ei tohi jätta teemaale ega selle lähedusse. Pinnases olevad augud tuleb täita ja tihendada. Samuti tuleb likvideerida mahajäänud teed. [20] Aastatega teekattest kõrgemaks kujunenud teepeenrad likvideeritakse. Tee äärtele antakse sobiv kontuur. Kokku on vaja teemaa- ala puhastada 17 645 m 2 (Tabel 15). 25
algus, km lõpp, km pikkus, m laius, m katte laius, m puhastatav ala, m algus, km lõpp, km pikkus, m laius, m katte laius, m puhastatav ala, m Tabel 15 Teemaa puhastamine Vasakul pool tee telge teemaa-ala puhastatav ala, m 2 Paremal pool tee telge teemaa-ala puhastatav ala, m 2 6,385 6,491 106 7 3,75 3,25 344,5 6,817 6,897 80 7 3,75 3,25 260 7,163 7,321 158 7 3,75 3,25 513,5 7,057 7,163 106 7 3,75 3,25 344,5 7,321 7,478 157 7 3,5 3,5 549,5 7,243 7,321 78 7 3,75 3,25 253,5 7,776 8,521 745 7 3,5 3,5 2607,5 7,321 7,478 157 7 3,5 3,5 549,5 8,521 9,098 577 7 3,5 3,5 2019,5 7,709 7,737 28 7 3,5 3,5 98 10,677 11,223 546 7 3 4 2184 10,100 10,284 184 7 3 4 736 12,491 12,692 201 7 3 4 804 10,702 11,381 679 7 3 4 2716 14,063 14,321 258 7 3,25 3,75 967,5 13,947 14,321 374 7 3,25 3,75 1402,5 14,321 14,506 185 7 3,5 3,5 647,5 14,321 14,506 185 7 3,5 3,5 647,5 Kokku 2933 10 638 Kokku 1871 7007,5 2.2.2. Konstruktsioonide ja teepäraldiste lammutamine Konstruktsioonide lammutamises toob autor välja tööd, mis sisaldavad kaevetöid, täitmist, lammutamist ja töövõtja poolt objektilt kõrvaldamist. [21] 2.2.2.1. Liiklusmärgi eemaldamine Remonditaval teelõigul on vajalik eemaldada vanad raudbetoonist kilomeetritähised (Tabel 16). Tabel 16 Eemaldatavad postid Asukoht, km Tee teljest paremal/vasakul Suurusgrupp Tekst liiklusmärgil 2,039 paremal II grupp 2 3,027 paremal II grupp 3 4,042 paremal II grupp 4 26
Asukoht, km Tee teljest paremal/vasakul Suurusgrupp Tekst liiklusmärgil 6,043 paremal II grupp 6 7,041 paremal II grupp 7 8,044 paremal II grupp 8 9,052 paremal II grupp 9 10,057 paremal II grupp 10 11,065 paremal II grupp 11 12,068 paremal II grupp 12 13,061 paremal II grupp 13 14,060 paremal II grupp 14 15,074 paremal II grupp 15 2.2.2.2. Okastraataia lammutamine Teemaale jääv okastraataed, mis on kasutuses, tuleb tee katastriüksusega piirneva kinnistu omanikul tõsta kinnistu piirile. Okastraataed, mis jääb teemaa sisse ja ei ole enam kasutusest, tuleb eemaldada enne kraavi kaevamist. Teemaalt eemaldatava okastraataia asukohad (Tabel 17). Tabel 17 Okastraataia lammutamine Tee teljest vasakul Tee teljest paremal algus, km lõpp, km pikkus, m algus, km lõpp, km pikkus, m 8,247 8,424 177 8,029 8,080 51 8,476 8,666 190 14,240 14,318 78 Kokku 177 Kokku 319 2.3. Mullatööd 2.3.1. Kaevetööd Kaevetöödes on välja toodud uute kraavide kaevamine ja mahasõitudelt kasvupinnase eemaldamine. [22] 27
2.3.1.1. Kasvupinnase eemaldamine Mahasõitude ehitamiseks kooritakse kasvupinnas keskmiselt 20 cm sügavuselt, tagamaks mahasõitude väljaehitamise vastavalt tüübile ja täidetakse kruusliivaga. Mahasõitudel tehtavate mullatööde mahud (Tabel 18) ja (Tabel 19). Kokku tuleb kasvupinnast eemaldada 160,4 m 3. Tabel 18 Teeregistris olevad mahasõidud [23] Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ 1,824 vasakul 5 3 - - 28 1,4 1,836 paremal 5 3 - - 28 1,4 1,852 vasakul 10 5 - - 96 4,8 2,112 paremal 10 4 - - 53 2,65 2,553 paremal 5 3 - - 28 1,4 3,027 vasakul 5 3 - - 28 1,4 3,037 paremal 10 4 - - 53 2,65 3,177 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 3,235 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve Valjala asula tee Ille talu tee Valjala- IVa Kõnnu tee Välinurme I talu tee Tallu, elukohta sissesõit Kaljuküla Vilido tee Kaljuküla tee I Põllule Tallu, elukohta 28
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ 3,303 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 3,456 vasakul 5 3 - - 28 1,4 3,532 paremal 5 3 - - 28 1,4 3,674 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 3,683 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 3,743 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 3,803 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 3,928 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 3,993 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 4,087 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve sissesõit Põllule Põllule Tallu, elukohta sissesõit Põllule Heinamaale Tallu, elukohta sissesõit Tallu, elukohta sissesõit Tallu, elukohta sissesõit Heinamaale Põllule 4,093 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Heinamaale 29
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve 4,129 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 4,264 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Heinamaale 4,333 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Heinamaale 4,530 paremal 10 4 - - 53 2,65 Tallu, elukohta sissesõit I 4,557 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 4,690 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Heinamaale 4,713 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 4,730 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Heinamaale 4,762 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 5,693 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Veeriku lauda tee 30
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ 6,029 paremal 10 4 - - 53 2,65 6,253 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 6,527 vasakul 10 5 - - 96 4,8 6,587 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 6,666 paremal 5 3 - - 28 1,4 6,667 vasakul 10 4 - - 53 2,65 6,764 vasakul 5 3 - - 28 1,4 6,835 paremal 5 3 - - 28 1,4 6,863 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 6,881 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 7,055 paremal 5 3 - - 28 1,4 Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve Veeriku I sigala tee Heinamaale Koksi Väkra küla IVa tee Tallu, elukohta sissesõit Metsatee Kuivati I Tallu, elukohta sissesõit Tallu, elukohta sissesõit Metsatee Tallu, elukohta sissesõit Tallu, elukohta 31
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve sissesõit 7,102 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 7,139 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Kuiste küla tee 7,197 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 7,387 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Heinamaale 7,700 paremal 10 5 - - 96 4,8 Tallu, elukohta sissesõit V 7,752 vasakul 10 5 48 9,6 96 4,8 Kõriska küla tee IVa 7,984 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Kuiste lauda tee 8,063 paremal 5 3 - - 28 1,4 Kuiste lauda juurde 8,453 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 10,671 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Soo tee 10,871 paremal 5 3 - - 28 1,4 Metsatee 32
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve 11,215 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Kehitu soo tee 12,427 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Tammimõisa talu tee 12,559 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 12,770 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 13,062 vasakul 5 3 - - 28 1,4 Randvere soo tee 13,735 paremal 5 3 - - 28 1,4 Metsatee 14,096 vasakul 10 5 - - 96 4,8 Metsatee IVa 14,098 paremal 10 5 - - 96 4,8 Nõmme lauda tee IVa 14,242 paremal 5 3 13 2,6 28 1,4 Tallu, elukohta sissesõit 14,493 vasakul 10 5 - - 96 4,8 Karjamaale IVa 14,741 vasakul 5 3 13 2,6 28 1,4 Karjamaale 33
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ 14,810 paremal 10 4 - - 53 2,65 Kokku 438 87,6 2418 120,9 Truubi olemasolu mahasõidul Tabel 19 Kohapealse vaatluse käigus juurde tulevad mahasõidud, mis ei ole teeregistris Asukoht Mahasõidu Kasvupinnase Purustatud Truubi mõõde- eemaldamine kruusast olemastuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius olu piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, h keskm =5 mahatelge pool täide cm sõidul km m m m² m³ m² m³ 1,977 parem 5 3 - - 28 1,4 2,754 parem 5 3 - - 28 1,4 6,569 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 7,236 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 7,262 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 7,337 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve Karjamaale I Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve metsatee metsatee Tallu, elukohta sissesõit Põllule Põllule Heinamaa 7,724 parem 5 3 - - 28 1,4 Bussi 34
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, h keskm =5 telge pool täide cm km m m m² m³ m² m³ 8,992 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 9,145 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 9,212 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 9,329 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 9,486 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 9,499 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 9,651 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 9,746 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 9,767 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 9,977 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 10,296 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 10,491 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve ümberpööramise koht metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee 35
Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, h keskm =5 telge pool täide cm km m m m² m³ m² m³ 10,972 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 11,130 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 11,590 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 11,849 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 11,871 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 12,070 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 13,124 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 13,631 vasak 5 3 13 2,6 28 1,4 14,055 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 14,335 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 15,219 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 15,398 parem 5 3 13 2,6 28 1,4 Kokku 364 72,8 868 43,4 Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, kasutusotstarve tüüp metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee metsatee heinamaale heinamaale heinamaale 36
Tabel 20 Mahasõidud mis on teeregistris, aga ei eksisteeri looduses [23] Asukoht mõõde- Mahasõidu Kasvupinnase eemaldamine Purustatud kruusast tuna parem/ Pik- h keskm = 20 cm sirbikujuline Laius piki tee vasak kus ja kruusliivast kate, telge pool täide h keskm =5 cm km m m m² m³ m² m³ Truubi olemasolu mahasõidul Mahasõidu nimetus, liigitus, tüüp kasutusotstarve 3,237 paremal 3 Tallu, elukohta sissesõit 3,251 vasakul 3 Tallu, elukohta sissesõit 6,419 vasakul 3 Tallu, elukohta sissesõit 7,224 vasakul 3 Tallu, elukohta sissesõit 2.3.1.2. Kaevamine karjäärist Karjäärist kaevamine tähendab sobiva täitepinnase kaevandamist ja vedu objektile väljaspool antud objekti asuvast karjäärist. Karjääris kaevandamisel tuleb lähtuda Maapõueseadusest ja selle rakendamise õigusaktidest. Töövõtja peab kõiki kaevandamisloas sätestatud tingimusi täitma ka juhul, kui ta ise osutub karjääri omanikuks. [22] Kokku tuleb karjäärist sobivat pinnast (kruusliiva) kaevandada 160,4 m 3. Kruusliiva vajadust mahasõitudel (Tabel 18) ja (Tabel 19). 37
2.3.1.3. Uute kraavide kaevamine Uute kraavide kaevamisel on kraavi nõlva kaldeks 1:1,5. Väljakaevatud pinnas planeeritakse teemaale või laetakse kalluritele ning veetakse maaomanikega eelnevalt kokkulepitud aladele. Uute kraavide asukohad ja mahud (Tabel 21). Kokku tuleb uut kraavi kaevata 7857,54 m 3. Tabel 21 Uute kraavide kaevamine Vasakul pool tee telge Paremal pool tee telge kaevatava kraavi jm kaevatava kraavi jm maht algus lõpp pikkus maht algus lõpp pikkus maht maht km km m m³/m m³ km km m m³/m m³ 5,638 6,385 747 0,54 403,38 5,638 6,817 1179 0,54 636,66 6,491 7,163 672 0,54 362,88 6,897 7,057 160 0,54 86,4 7,478 7,776 298 0,54 160,92 7,163 7,243 80 0,54 43,2 9,098 10,677 1579 0,54 852,66 7,478 7,709 231 0,54 124,74 11,223 12,491 1268 0,54 684,72 7,737 9,34 1603 0,54 865,62 12,692 14,063 1371 0,54 740,34 9,521 10,1 579 0,54 312,66 14,506 15,406 900 0,54 486 10,284 10,702 418 0,54 225,72 11,381 13,947 2566 0,54 1385,64 14,506 15,406 900 0,54 486 Kokku 6835 3690,9 Kokku 7716 4166,64 2.3.2. Kraavide puhastamine Olemasoleva kraavi põhi ja nõlvad tuleb puhastada kaevates kuni 0,5 m sügavuselt, sealjuures jälgides, et oleks tagatud minimaalne nõutav kraavi pikikalle ja minimaalne lubatav muldkeha nõlvus. Kraavi põhjas ei ole lubatud üle 5 cm sügavusi loike. [22] Kraavide puhastamine (Tabel 22). Kokku tuleb kraave puhastada 6271 meetrit. 38
Tabel 22 Kraavide puhastamine Vasakul pool tee telge Paremal pool tee telge puhastatava kraavi puhastatava kraavi algus, km lõpp, km pikkus, m algus, km lõpp, km pikkus, m 1,783 4,828 3045 1,783 4,828 3,045 9,340 9,521 181 Kokku 3045 Kokku 3226 2.3.3. Olemasolevate veeviimarite puhastamine Truubid, mis on eelnevalt paigaldatud, tuleb puhastada nende sisse- ja väljavoolu avad prahist, takistustest ja setetest. [24] Puhastamist vajavate truupide andmed (Tabel 23). Tabel 23 Asukoht, km ide puhastamine [17] Truubi materjal siseläbimõõt, mm pikkus, m 2,317 plast 300 10,8 6,377 raudbetoon 500 9,5 9,464 plast 400 12 13,619 plast 400 9 13,944 plast 300 9 14,153 raudbetooni sees plasttoru 400 8 14,501 raudbetoon 750 10,5 15,227 raudbetoon 750 13 Kokku 81,8 2.3.4. Mullete ehitamine Mullete ehitamisel peab kinni pidama erinevatest juhistest ja käskkirjadest. Põhiliselt tuleb kinni pidada muldkeha pinnase tihendamise ja tiheduse kontrolli ja muldkeha projekteerimise, ehitamise ja remondi juhistest. Samuti peab jälgima Maanteeameti peadirektori käskkirja nr 0069. [25] 39
2.3.4.1. Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest Remonditaval teelõigul tuleb juurdeveetavast pinnasest ehitada mahasõitude muldkehad. Juurdeveetava pinnase mahud (Tabel 18) ja (Tabel 19). Kokku on juurdeveetavat pinnast vaja 160,4 m 3. 2.3.5. Planeerimistööd 2.3.5.1. Olemasoleva mulde pealispinna planeerimine ja tihendamine Töövõtja peab profileerima ja tihendama olemasoleva mulde pealispinna nii, et kaoksid sellised kohad, kuhu võiks vesi koguneda. Remonditava lõigu mulde pealispinna laiused ja pikkused (Tabel 5) ja (Tabel 25). Kokku on mulde pealispinda vaja planeerida ja tihendada 89 788 m 2. 2.4. Katend 2.4.1. Aluse ehitamine Aluse ehituses tuuakse välja kruusatee pealiskihi ehituseks vajaminevaid purustatud kruusa mahud nii tee katte, bussilaienduste kui ka mahasõitude jaoks. Joonistele peavad vastama aluste geomeetrilised parameetrid. Samuti peab kate olema visuaalsel hindamisel ühtlane. Vastavalt kehtivale määrusele Tee ja teetööde kvaliteedinõuded tuleb kontrollida pikiprofiili, ristprofiili ja trassi plaani. [26] 2.4.1.1. Purustatud kruusast sirbikujulise profiiliga kate Vastavalt määruse lisa 10 positsiooni 6 nõuetele peab olema kruuskatte täitematerjali terastikuline koostis. Standard EVS-EN 13285 kirjeldab täitematerjalide nõudeid. Täitematerjali terastikulise koostist tuleb kontrollida mitte harvemini kui üks kord 1000 m³ paigaldatud materjali kohta. Kui materjal ei vasta nõuetele, tuleb see konstruktsioonist eemaldama. [27] Katend ehitatakse Varkja kruusakarjääri segust nr 6. Kruuskate ehitatakse olemasolevale planeeritud ja tihendatud teekattele 5, 7 ja 12 cm paksusena. Kruusatee pealiskihi täitematerjali mahud vt (Tabel 24) Tabeli viimases lahtris kihile vastavad ristprofiili tüübid vt lisa 2 joonised. Mahasõitudele ehitatakse purustatud kruusast sirbikujuline kate 5 cm paksuse kihina. Mahud (Tabel 18) ja (Tabel 19). Ristmikule ja bussipeatustele vajalik täitematerjali mahud (Tabel 25). 40
Tabel 24 algus, km Katendi kihi ehitamine Teelõigu Kihi Katte lõpp, km pikkus, laius, m paksus, m pindala m 2 maht, m 3 m Ristprofiil 1,783 1,936 153 8,0 0,12 1224 146,88 1 1,936 4,000 2064 8,0 0,05 16512 825,6 2 4,000 4,184 184 8,0 0,12 1472 176,64 1 4,184 4,283 99 8,0 0,05 792 39,6 2 4,283 4,828 545 8,0 0,12 4360 523,2 1 5,638 5,700 62 7,5 0,12 465 55,8 3 5,700 7,240 1540 7,5 0,07 11550 808,5 4 7,240 7,321 81 7,5 0,12 607,5 72,9 3 7,321 7,469 148 7,0 0,12 1036 124,32 5 7,469 8,460 991 7,0 0,07 6937 485,59 6 8,460 9,464 1004 7,0 0,07 7028 491,96 7 9,464 10,700 1236 6,0 0,07 7416 519,12 8 10,700 11,000 300 6,0 0,12 1800 216 9 11,000 12,900 1900 6,0 0,07 11400 798 8 12,900 13,721 821 6,0 0,12 4926 591,12 9 13,721 14,04 319 6,5 0,12 2073,5 248,82 10 14,04 14,321 281 6,5 0,07 1826,5 127,855 11 14,321 15,406 1085 7,0 0,07 7595 531,65 7 Kokku 89020,5 6783,56 Tabel 25 mõõdetuna piki tee telge, km Bussipeatuste ja Veeriku ristmiku kiht Asukoht Kihi Katte tee teljest paremal/vasakul 1,823 paremal täislaius, m paksus, cm pindala, m 2 maht, m 3 2,5 0,12 68,8 8,3 Peatuse /ristmiku nimi Rahu TR 1,836 vasakul 3,246 vasakul 3,257 paremal 4,520 paremal 2,5 0,12 68,8 8,3 2,5 0,05 87,5 4,4 2,5 0,05 87,5 4,4 2,5 0,12 68,8 8,3 Rahu TR Liivapoe Liivapoe Veeriku II 41
mõõdetuna piki tee telge, km Asukoht Kihi Katte tee teljest paremal/vasakul 4,560 vasakul täislaius, m paksus, cm pindala, m 2 maht, m 3 2,5 0,12 68,8 8,3 Peatuse /ristmiku nimi Veeriku II 6,448 vasakul 6,521 paremal 2,5 0,07 87,5 6,1 0,07 230 16,1 Männiku Veeriku Kokku 767,5 64,0 2.5. Pindamine Pindamistööde teostamisel peab kinni pidama pindamisjuhisest ja teetööde kvaliteedinõuetest. Samuti peab arvestama EVS-EN 12271 nõudeid. [28] 2.5.1.1. Ühekordne pindamine Katteks on teele, ristmikule, mahasõitudele ja bussipeatuste laienditele ette nähtud bituumenemulsioon C60B4/V6000 baasil ridapindamine kruuskillustikuga fr. 0/16. Ühekordne pindamine (Tabel 26) ja (Tabel 27). Tabel 26 Tee ja bussipeatuste pindamine Teelõigu/bussipeatuse Katte algus, km lõpp, km pikkus, m laius, m pindala, m 2 1,783 4,828 3045 7,5 22 837,5 1,823 35 2,0 55 1,836 35 2,0 55 3,246 50 2,0 70 3,257 50 2,0 70 4,520 35 2,0 55 4,560 35 2,0 55 5,638 7,321 1683 7 11 781 6,448 50 2,0 70 7,321 8,460 1139 6,5 7 403,50 Kokku 6157 42 452 42
Tabel 27 mõõdetuna piki tee telge, km Asukoht parem/ vasak pool Ristmiku ja mahasõitude pindamine Pinnatava mahasõidu/ristmiku Pikkus, m Laius, m Ridapindamine kruuskillustikuga fr. 0/16, m 2 Mahasõidu/ristmiku nimetus, liigitus, kasutus-otstarve joonis 1,824 vasakul 5 2,5 23 Valjala asula tee; Kohalik tee Ib 1,836 paremal 5 2,5 23 Ille talu tee; Kohalik tee Ib 1,852 vasakul 10 4,5 88 Valjala Kõnnu tee; Kohalik tee IVb 2,112 paremal 10 3,5 46 Välinurme talu tee; Kohalik tee IIb 3,027 vasakul 5 2,5 23 Kaljuküla Vilido tee; Kohalik tee Ib 3,037 paremal 10 3,5 46 Kaljuküla tee; Kohalik tee IIb 5,693 paremal 5 2,5 23 Veeriku lauda tee; Kohalik tee Ib 6,029 paremal 10 3,5 46 Veeriku sigala tee; Kohalik tee IIb 6,521 paremal 20 6.5 200 Veeriku ristmik; tavaline ristmik 6,527 vasakul 10 4,5 88 Koksi- Väkra küla tee; Kohalik tee IVb 7,139 vasakul 5 2,5 23 Kuiste küla tee; Kohalik tee Ib 7,700 paremal 10 4,5 88 Tallu, elukohta sissesõit; Muu IVb 7,752 vasakul 10 4,5 88 Kõriska küla tee; Muu IVb 8,063 paremal 5 2,5 23 Kuiste lauda juured; Muu Ib 8,453 vasakul 5 2,5 23 Tallu, elukohta sissesõit; Muu Ib 2.6. Drenaaž Kokku 851 Drenaaži eesmärk on veerežiimi toimima panemine kasutades kraavide ühendamiseks teetruupe. Drenaaži tööde hulka kuulub truupide ja truubi päiste ehitamine. 43
2.6.1. Päised Uute truupide ehitamise juures on vajalik peale truubi paigaldamist päiste kindlustamine. Järgnevalt on ära kirjeldatud mismoodi tuleb päised ehitada ja mis materjalist. [29] 2.6.1.1. Päiste tüüp Päised ei toi mulde nõlvast väga palju välja ulatuda. See tagab liiklejatele ohutuma liiklemise. Päised peavad olema võimalikult paralleelsed mulde nõlvaga. [29] Päised tuleb kindlustada munakivilaotusega h= 15-20 cm betoonalusel. Päised, mida on vaja kindlustada (Tabel 28). 2.6.2. ide ehitamine Tee ja teetööde kvaliteedinõuded toovad välja mis materjalist tohib truup olla. Vastavalt nõuetele peavad olema aluse- ja tagasitäitematerjalid. Truubi ümber kasutatakse täitematerjalina kergelt tihendatavat kivimaterjali. [30] 2.6.2.1. Plastiktruup Peateele on vaja paigalda 1 truup veerežiimi toimimiseks. Mahasõitudele tuleb ehitada 10 uut truupi, et tagada vete äravool kraavides. Truubid paigaldatakse vastavalt truubi rajamiseks ettenähtud alusele ja kruusliivast tagasitäitega. Plastiktruupide paigaldamise mahud (Tabel 28). Tabel 28 km Asukoht peateel/ tee teljest paremal/vasakul ide ehitamine Truubikeha materjal pikkus, m siseläbimõõt, mm 4,544 peateel plastik 10,0 300 8,663 paremal plastik 5,0 300 9,499 vasakul plastik 5,0 300 9,651 paremal plastik 5,0 300 10,491 paremal plastik 5,0 300 10,583 paremal plastik 5,0 300 12,770 vasakul plastik 5,0 300 13,062 vasakul plastik 5,0 300 13,735 paremal plastik 5,0 300 14,810 paremal plastik 5,0 300 15,219 paremal plastik 5,0 300 44
km Asukoht Truubikeha peateel/ tee teljest materjal paremal/vasakul pikkus, m Kokku 60 siseläbimõõt, mm 2.7. Liikluskorraldus ja ohutusvahendid 2.7.1. Liiklusmärgid Liiklusmärk koosneb märgialustest, märgi esikülje materjalidest, postidest, kinnitustarvikutest ja vundamentidest. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastama standardile EVS-EN 12899. Kõik postid peavad olema kuum galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EVS-EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. [31] 2.7.1.1. Liiklusmärgi paigaldamine Teele paigaldatakse uued valguspeegeldava kaetud kilomeetritähised. Post peab olema sellise pikkusega, et oleks tagatud liiklusmärkide paigaldamise ettenähtud kõrgus. Kinnitusvahendid peavad tagama liiklusmärgi kindla püsimise toe küljes. Kilomeetritähiste uued asukohad ja info (Tabel 29). Tabel 29 Uued liiklusmärgid Vana asukoht mõõdetuna piki tee telge, km Uus asukoht mõõdetuna piki tee telge, km tee teljest paremal/v asakul Liiklusmärgi number Paigaldatav suurusgrupp Tekst liiklusmärgil 2,039 2,000 paremal 651 I grupp 2 3,027 3,000 paremal 651 I grupp 3 4,042 4,000 paremal 651 I grupp 4 6,043 6,000 paremal 651 I grupp 6 7,041 7,000 paremal 651 I grupp 7 8,044 8,000 paremal 651 I grupp 8 9,052 9,000 paremal 651 I grupp 9 10,057 10,000 paremal 651 I grupp 10 11,065 11,000 paremal 651 I grupp 11 12,068 12,000 paremal 651 I grupp 12 13,061 13,000 paremal 651 I grupp 13 14,060 14,000 paremal 651 I grupp 14 15,074 15,000 paremal 651 I grupp 15 45
2.7.1.2. Liiklusmärkide ümbertõstmine Liiklusmärgid, mis jäävad ette kraavi kaevamisele, tuleb eemaldada, tõsta kõrvale ja peale kraavi valmimist paigaldada sobivasse kohta. Ümbertõstetavate liiklusmärkide asukohad (Tabel 30). Tabel 30 Liiklusmärkide ümbertõstmine km Asukoht tee teljest paremal/vasakul Liiklusmärgi number Suurusgrupp 6,279 paremal 2 tükki 641 6,336 paremal 133a 6,429 paremal 541a 6,523 vasakul 4 tükki 631 6,665 vasakul 133a 7,454 vasakul 641 7,700 vasakul 2 tükki 631 14,801 paremal 2 tükki 641 15,278 paremal 221 811 Tekst liiklusmärgil Männiku Männiku Kuiste Laimjala. Nõmme 46
KOKKUVÕTE Käesoleva lõputöö teemaks oli koostada teetööde kirjeldus riigimaanteele 21157 Valjala Laimjala km 1,783 4,828 ja 5,638 15,406. Lõputöö on jaotatud kaheks osaks. Esimeses osas on kirjeldatud tee olukorda, bussiliiklust, liiklussagedust, katet, teekraave, piideaedu, puude ja võsa koguseid, kevadisi tulvavavete asukohti ning truupide ja liikluskorraldusvahendite seisukorda. Autori poolt tehtud tee olukorra uurimise järgi on teada saadud milliseid remonttöid on vajalik teostada ja mis mahus. Lõputöö teises osas on välja toodud remondi käigus teostatavate tööde loetelud ja mahud. Autor on kirjeldanud millistel tee lõikudel on vajalik raadamine, juurimine ja teemaa puhastamine, mis tagab sõidunähtavuse paranemise. Välja on toodud millised liiklusmärgid tuleb eemaldada ja palju okastraataeda tuleb lammutada. Mullatööde koosseisu kuuluvad tööd nagu uute kraavide kaevamine, olemasolevate kraavide puhastamine, uute truupide ehitamine ja mulde pealispinna planeerimise tööde mahud tagavad veerežiimi korrapärase töö. Purustatud kruusast sirbikujulise profiiliga katte ehitamine ja ühekordne pindamine kruuskillustikuga tagavad teel liiklejatele sõidumugavuse. Vastav teetööde kirjeldus on saanud Eesti Teede vastutava spetsialist allkirja ja Maateeameti Kuressaare esinduse spetsialistide nõusoleku planeeritud mahtude sobivuse kohta. Autori poolt koostatud teetööde kirjelduse järgi on Eesti Teede Saaremaa ehitusosakonna projektijuht kalkuleerinud makseartiklis välja toodud mahtudele hinnad. 47
SUMMARY The description of the road works at the state highway 21157 Valjala-Laimjala km 1,783-4,828 and 5,638-15,406. The thesis is divided into two parts. The first part comprises the current situation of the highway, public transportation, traffic frequency, covering, road trenches, barriers, amounts of trees and copses, locations of the deluges at spring and the conditions of the small road bridges and traffic managing devices. The study on the conditions of the highway that is made by the author gives the possibility of knowledge which road works and in which capacity need to be made. The second part of the thesis comprises the listing and capacities of the works that will be made during the repair. The author outlines which parts of the road need copse removing, exterminating and clearing of the areas fringing the roads that provide better visibility for driving. It is exteriorized which traffic signs and how much of the barbed-wire fences need to be removed. Works belonging to the set of the earthworks like digging new trenches, cleaning of the existing trenches, building of the new road bridges and other works planned with the veneer of the soil secure orderly work of the water-regime. Building the cover with a falcate profile of the shattered gravel and one-time surfacing with the gravel macadam ensure the travelling-comfort for the passengers. Correspondent description has been approved by the responsible specialist in the Eesti Teed AS and the congruence of the capacities has been accepted by the specialists of National Road Administration s branch in Kuressaare. Project manager of Eesti Teed Saaremaa s building department has calculated the prices of the capacities that are brought out in the payment article based on the description of the road works composed by the author of the thesis. 48
VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [1] Riigi infosüsteemi amet, Eesti.ee, [Võrgumaterjal]. Available: https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_form_spetsi_kinnitamine?spets=15. [Kasutatud 27. veebruar 2015]. [2] Maanteeamet, Katted, [Võrgumaterjal]. Available: https://teeregister.riik.ee/mnt/index/report/data/show.do?resultid=ddad99f890ac99f87da246 7a0b0f11&reportID=cdad84e890ac84e87da2467a0b0f11. [Kasutatud 27. veebruar 2015]. [3] Maaamet, joonis 1, [Võrgumaterjal]. Available: http://xgis.maaamet.ee/xgis/xgis?app_id=uu75&user_id=at&bbox=428282.872472508,64 73354.68804088,442485.496206166,6481750.86483545&setlegend=FUU75_KMP=1,FUU KATE2=1&LANG=1. [Kasutatud 27. veebruar 2015]. [4] Maaamet, Lõik 1, [Võrgumaterjal]. Available: http://xgis.maaamet.ee/xgis/xgis?app_id=uu75&user_id=at&bbox=429610.514285715,64 74740.4,433391.485714285,6476975.6&setlegend=FUU75_KMP=1,FUUKATE2=1&LAN G=1. [Kasutatud 27. veebruar 2015]. [5] Maaamet, Lõik 2, [Võrgumaterjal]. Available: http://xgis.maaamet.ee/xgis/xgis?app_id=uu75&user_id=at&bbox=432503,6475134.4990 4031,442583,6481093.50095969&setlegend=FUU75_KMP=1,FUUKATE2=1&LANG=1. [Kasutatud 27. veebruar 2015]. [6] Maanteeamet, Haldus, [Võrgumaterjal]. Available: https://teeregister.riik.ee/mnt/index/report/data/show.do?resultid=d1bd8e5811ac8e587da246 7a0b0f11&reportID=c1bdc84811acc8487da2467a0b0f11. [Kasutatud 27. veebruar 2015]. [7] Maaamet, Külad, [Võrgumaterjal]. Available: http://xgis.maaamet.ee/xgis/xgis?app_id=uu82&user_id=at&bbox=427314.450245701,64 49