LISA 1 Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava vorm PÕLVAMAA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE 1 PRIORITEETSUS TULENEVALT MAAKONNA ARENGUKAVAST Tegevus

LISA 1 Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava vorm PÕLVAMAA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE 1 PRIORITEETSUS TULENEVALT MAAKONNA ARENGUKAVAST Tegevuskava ettevalmistus. PKT Põlvamaa tegevuskava eelnõu on valminud maakondlike arutelude põhjal koostööna ja piirkondliku kokkuleppena. Arendusvaldkondade leidmiseks toimus mitmeid arutelusid maakonnas eri sihtgruppide- KOV-id, maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Arenduskeskus vahel perioodil 04.2014-02.2015. Koordineerijaks oli maavalitsus. Esimesed arutelud maakonnas toimusid aprillis 2014, kus osalesid kõigi omavalitsuste esindajad (vallavanemad või volikogude esimehed), maavalitsuse, Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi POL) ja Põlvamaa Arenduskeskuse esindajad. Kohtumise ja arutelude käigus lepiti kokku, et kitsaskohtade leidmiseks, arenguvõimaluste analüüsimiseks ja potentsiaalsete arenguprojektide väljaselgitamiseks tellitakse ettevõtlus/arengueelduste uuring. Lepingu sõlmis maavalitsus 02.07.14 Eesti Maaülikooliga: Rando Värnik, Anne Põder uuringu Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime võimaluste väljaselgitamine ja arengueeldused läbiviimiseks. Eksperdid viisid suvel kuni septembri algus läbi intervjuud kõigi omavalitsuste esindajatega ja suuremate ettevõtjatega, samuti saadeti kõigile ettevõtjatele keda ei intervjueeritud, elektrooniline küsitlusvorm. Uuringu ülesanneteks oli statistika, riiklike arengukavade ja intervjuude andmete analüüsi põhjal sisendi andmine maakonna arengukava uuendamiseks ja olulisemate valdkondade väljaselgitamine. Uuringu tulemusi esitleti 02. oktoobril Põlva Maavalitsuses toimunud infopäeval. Aastast 2010 on maakonna arengukava koostamise eest vastutav Põlvamaa Arenduskeskus. Maavalitsus on olnud kaasatud arengukava uuendamise protsessi ja osaleb töögruppides. Maakonnas on arengukava elluviimiseks moodustatud 3 komisjoni: mainekomisjon, arengukomisjon ja hariduskomisjon. Suve jooksul uuendasid kõik KOV-id oma arengukava. 15. septembriks esitasid oma ettepanekud KOV-id, jt 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha eripära rõhutavate terviklike turismitoodete ja -atraktsioonide arendamine ning sihtkoha kui võrgustiku arendamine; 2) ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu kaasajastamine ja selle loomine olemasolevate või uute tööstus - ja ettevõtlusalade juurde; 3) inkubatsiooni - ja tootearendusvõimaluste väljaarendamine; 4) linnakeskuse avaliku ruumi, sealhulgas linnasüdamed ja väljakud, kaasajastamine ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks; 5) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste, sealhulgas ühistransport ning jalg- ja jalgrattatee, arendamine. 1

huvigrupid maakonna arengukavasse, töögrupid vaatasid ettepanekud üle ja muutused viidi arengukavasse sisse. Protsessi oli kaasatud Siseministeeriumi poolt määratud ekspert Ülari Alamets. Maakonna arengukava üldine ja ettevõtluse osa uuendati, seoti tegevuskavade ja uuringuga. Maakonna arengukava avalik arutelu toimus 26.nov maavalitsuses. Põlvamaa Omavalitsuste Liit kinnitas uuendatud Põlva maakonna arengukava 2015-2020 13.01.2015. 02. oktoobri infopäeval esitlesid potentsiaalsed PKT meetme taotlejad on projektiideid. Toimus arutelu PKT meetme osas ja tutvustati vormi, mida potentsiaalsed taotlejad peavad esitama oma projektiidee PKT maakondlikku tegevuskavasse lisamiseks. 31. oktoobriks esitasid potentsiaalsed taotlejad on projektiideed Põlvamaa Omavalitsuste Liidule. Laekus üle 35 projektiidee, mille maht ületas mitmekordselt maakonna toetussumma. 07. nov toimus nõupidamine, kus maavalitsuse, arenduskeskuse ja omavalitsusliidu esindajad vaatasid üle laekunud projektiideed ja tegid esialgse eelistuse/analüüsi tugevamatest projektiideedest. PKT projektiideid on arutanud maakonna arengukomisjon, POL juhatus ja omavalitsuste/potentsiaalsete projektide juhid maavalitsuse ja arenduskeskuse esindajad. POL juhatus tegi ettepaneku maavanemale maakondliku tegevuskava koostamiseks. Suures osas seda arvestati, jäeti välja määruse teemadega mittesobivad ja vaid kohaliku tähtsusega projektiideed. 17. nov toimus kohtumine Siseministeeriumis maakondliku PKT tegevuskava teemal, kus osalesid lisaks Siseministeeriumi esindajatele ka Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Kagu-Eesti tegevuskava koostajad. Tegevusvaldkondade ja prioriteetide valik. Maakonna arengukavas on olulisemate võtmeprobleemidena välja toodud prognoositav rahvastiku vananemine ja vähenemine 25-30% aastaks 2020. Väikeettevõtete madal lisandväärtus, Statistikaameti andmetel on Põlvamaal 95,6% mikroettevõtteid ettevõtete üldarvust. Põlvamaa ettevõtted on väiksed ja sellega seoses on keeruline kaasata kapitali, olla innovaatiline ja eksportida. Samuti on madal maakonna ettevõtete SKP elaniku kohta, alla poole Eesti keskmisest. Põlvamaal on ka Eesti keskmisest madalam tööhõive määr ja madalamad palgad. Põlva maakonna arengukava 2015-2020 http://polva.maavalitsus.ee/documents/180559/1052279/p%c3%b5lvamaa+arengukava+2015-2020.pdf/7d727a42-54ef- 4bf3-ba51-d2c0be98566e. Arengukava koos tegevuskava ja uuringuga: http://polva.maavalitsus.ee/arengukavad Maakonna arengustrateegia-rohelisem elu põhineb kuuel tugisambal ja ressursil: looduslähedaste (ehitus)materjalide kasutus ja energiasäästlike lahenduste rakendamine; nutikas ettevõtlus; energia loodusest: mineraalvesi, ravimuda, puhtad põllusaadused, puhas keskkond, loodusturismi arendamine; puhas ja värske toit oma ai(d)ast: kohalik toit, mahetoit; maalähedane elulaad; arenevad kultuuritraditsioonid. Põlvamaa puhta ja eripärase looduskeskkonna kaitsmine on oluline, samas tuleb ära kasutada kohalikke ressursse säästvalt ja soodustada ettevõtluskeskkonna arengut ja rohelisema eluga seotud innovaatilisi tegevusi. Maakonna võtmeprobleemide lahendamiseks ja olemasolevate ressursside ärakasutamiseks on valitud maakonna 2

ettevõtluse soodustamiseks järgmised kolm tegevusvaldkonda: tootearenduskeskused, turism ja linnakeskuse avalik ruum kokku kaheksa projektiga. Tootearenduskeskused on valitud seepärast, et aitavad kõige efektiivsemalt ellu viia maakonna arengukava eesmärke, kasutades ära olemasolevaid ressursse- mineraalvesi, kohalik toit, looduslikud ehitusmaterjalid, energeetikaalane ressurss, miljööväärtuslike alade traditsioonilised ehitised ning keskenduvad lisandväärtuse andmisele ja töötleva tootmise soodustamisele. Turismiprojektid on olulisel kohal maakonna tegevuskavas kuna nii uuringus Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime võimaluste väljaselgitamine ja arengueeldused kui maakonna arengukavas on perspektiivsemate tegevusaladena rõhutatud turismi. Valdkondlikult on keskendatud kahe olemasoleva ja tuntuima turismi sihtkoha Värska ja Postitee (Vana-Võru mnt piirkond) tugevdamisele. Kolmas valdkond maakonna tegevuskavas linnakeskuse avalik ruum on esindatud ühe projektiga ja valitud seetõttu, et käesoleval hetkel konkreetset ja multifunktsionaalset Põlva linnakeskust hea juurdepääsuga pole välja arendatud. Antud projektiga ehitatakse välja hästitoimiv maakonnakeskuse koos keskväljakuga, ehitatakse välja kommunikatsioonid ja tänavad, kus oleks juurdepääs nii jalgsi, autoga, võimalik kultuuri jmt sündmuste korraldamine, elavneb ettevõtlus sh kaubandus, paikneks turismiinfokeskus ja energiatõhusa ehituse keskus. Projekti elluviimisel on endisest vähe kasutuses olevast alast arendatud ettevõtjatele atraktiivne linnakeskuses, kuhu soovitakse investeerida. Tööstusalade arendusi (tegevusvaldkond 2) pole lisatud Põlvamaa tegevuskavasse, kuna viimastel aastatel on maakonnas mõned tööstusalad valminud, näiteks Koidula raudtee ja logistikakeskus ning Põlva tööstusala, mis pole rakendunud täies mahus, mõlemas on olemas kasutusvõimalusi. Koidula logistikaala täielikku kasutust pärsib mittesoodne poliitiline olukord. Samuti on naabermaakonna Võrumaaga kokkulepe, et Võrumaa keskendub tööstusalade väljaarendamisele ja vahemaad Võrumaa tööstusaladega ei ole liialt kauged kui meie maakonna ettevõtjad soovivad neid kasutada. Põlvamaa keskendub ressursside paremale ärakasutamisele ja lisandväärtuse arendamisele, seepärast on meil valitud neli tootearendusprojekti ja kolm turismiprojekti. Ühenduste projekte ei ole lisatud maakonna tegevuskavasse, sest hetkel pole suuri probleeme töökohtadele ligipääsu ja elukeskkonna ühenduste vahel. Samas töökohtadele ligipääsu Põlva keskusesse toetab projekt Postitee piirkonna kergteed kuna üks kergtee ühendab Postitee piirkonna külasid Põlva keskusega. Tootearenduskeskuste valdkonna projektide järjestus. Kõige olulisemaks tootearendusprojektiks on EELEK kuna perspektiiv energiatõhususe valdkonna nõudluse järele on suur, toob maakonda kõrgepalgalisi ja haritud töökohti, kokkulepped on kõrgkoolide ja valdkonna asjatundjatega Eestis ja välismaal. Samuti asjaolu, et tegemist on koostööprojektiga kus ettevalmistuse tase hea ja eestvedajate kompetents kõrge ning kaudselt on paljud ettevõtted kasusaajad. Tootearenduskeskuste prioriteetsuselt teine projekt on Värska balneoloogiakeskus kuna tegemist väga erilise ressursi- mineraalvee mõju uuringute ja selle põhjal uute toodete/teenuste väljaarendamisega. Mineraalveeuuringutega ei tegele mitte ükski asutus Eestis, samas on mineraalveemahud suured ja kindlasti on mitmeid võimalusi kuidas saaks mineraalvett paremini ära kasutada raviasutustes või tootmises. Sõlmitud koostöökokkulepped 3

teadusasutustega lisavad projektile potentsiaali. Kolmandal kohal tootearenduskeskuste projektide seas on Mahe ja kohaliku toidu koda Moostes kuna maakonnas on palju mahepõllumajandusettevõtteid, vajadus toidutoorme töötlemise järgi suur just väikeettevõtjate hulgas ning pikad toidutöötlemise traditsioonid. Olemas on reaalsed ja kompetentsed eestvedajad ning huvitatud ettevõtted. Neljandal kohal prioriteetsuselt on tootearenduskeskuste seas Traditsioonilise ja ökoloogilise ehituskunsti keskus Eestimaaehitus kuna tegemist kitsama sihtgrupiga kui eelmised projektid kuid samas olulise valdkonnaga maapiirkonnale. Tegevuskavasse on projekt lisatud, kuna savi- ja lubivärvide, linaõli, looduslike värvide väljatöötamine, omab piisavat potentsiaali traditsiooniliste ehitusviiside pooldajate seas. Maakonna tegevuskavasse valitud projektid loovad enim töökohti, omavad tugevat koostöövõimet ja mõju on laiem, kas mitme valla, kogu maakonda hõlmav või üle Eestilise tähtsusega. Tegevuskavas eelistati koostööprojekte, kuna neil on laiem nii mõju, tugevam ettevalmistuse tase ja finantseerimise riskid väiksemad. Näiteks kaks esimest projekti Energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskus (edaspidi EELEK) ning Postitee piirkonna kergtee on koostööprojektid. Ettevõtluse innovaatilisi lahendusi loovad projektid Värska balneoloogiakeskus mineraalveeuuringutega ja EELEK energiasäästlike teemade arendajana. Kohalikele ressurssidele tugevat lisandväärtust ja toodete edasiarenduse potentsiaaliga on EELEK kuna tegeleb nii nõustamise, projekteerimise kui ehitusmaterjalide katsetustega. Samuti projekt Kohaliku ja mahetoidu koda on puhtalt väikeettevõtjad toetav ja põllumajandussaaduste ümbertöötlemisega tegelev tootearendusele keskendunud projekt. Maakonnaülese mõjuga on projektid: EELEK, Värska balneoloogiakeskus ja Postitee piirkonna kergtee, mis on eripärased ja olulised kolmele Kagu-Eesti maakonnale. Kõik kolm projekti on välja toodud Kagu-Eesti tegevuskavas ja rakendusplaanis konkreetse olulise spetsialiseerumisvaldkonnana. Link Kagu-Eesti 2015-2020 tegevuskavale ja rakendusplaanile. https://www.siseministeerium.ee/et/kagu-eesti-tegevuskava Moostes traditsioonilise ehituse ja renoveerimise alaste koolituste jätkamine on oluline ka seetõttu, et neljal vallal maakonnas: Kõlleste, Kanepi, Mikitamäe ja Värska on määratletud teemaplaneeringuga miljööväärtuslikud alad (Maapiirkonna miljööväärtuslike alade säilitamise juhend Põlvamaa näitel, 2011). Kus tuuakse välja piirkondade hoonete, piirete, asustuse eripärad ja soovitused kuidas neid säilitada või renoveerida, et pärand säiliks. Samuti käsitletakse uute hoonete ehitamist nii, et nad sobituks miljööväärtuslikku alasse. Oluline on, et miljööväärtused säiliks nii eraomandis kui näiteks turismiettevõtjate omandi renoveerimisel, selleks on vaja teha palju teavitust ja koolitusi. Tuleb rõhutada, et maakonnas käivitunud Maale elama tegevused on keskendunud noorte elanike piirkonda toomisele ja selle liikumise kogemus on, et enamus uutest maale elama asunutest soovib elada talus maapiirkonnas ja enamasti on renoveerimine möödapääsmatu. http://polva.maavalitsus.ee/documents/180559/1231536/miljoovaartused_maapiirkonnas_25032011.pdf/e7861f71-9c2a- 4

4540-9504-99758fd7f2e7?version=1.0 Eesti planeering 2030+ rõhutab, et oluline on maakonnakeskuste tugevdamine ja hajaasustusega piirkondades olevate keskuste säilitamine ning nendele hea juurdepääsu tagamine keskustega. Samamoodi on Põlva maakonna arengukava ettevõtluse peatükis toodud välja, et oluline on Põlva linnakeskuse väljaehitamine tänapäeva vajadustele vastavaks. Seepärast on perspektiivne Põlva linna keskuse väljaarendamine, et toimiks kompaktne, hea juurdepääsuga, atraktiivne, erinevate sihtotstarvetega linnasüdame välja arendamine, mis annab ettevõtjatele impulsi investeerida nii keskusesse kui maakonda. Põlva keskväljaku arendamise projekt toetab ka tegevuskava esinumbrit projekti EELEK, kuna energiatõhususe peamaja asukohaks on valitud kesklinn. Tagatud on maakonna spetsialiseerumisvaldkonnaenergiatõhususe peamaja hea kättesaadavus, kus asub ka nii praegu puuduv turismiinfopunkt kui kaugtöö kohad uutele ettevõtjatele. Turismivaldkond on maakonna arengukavast lähtudes oluline ja välja on toodud, et turismisektori arendamisel on olulisim investeerida olemasolevate turismiettevõtete teenuste kvaliteedi parandamisse ja täiustamisse ning sporditurismi arendamisse sh matka ja terviserajad ning kergliiklusteed. Turismi valdkonnas on kolm projekti: Postitee kergtee, Eesti Maanteemuuseumi liiklushariduskeskus ja Setomaa turismi külastuskeskus. Turismi valdkonna prioriteetseim projekt Postitee kergtee, panustab kergteede arendamisse ja annab seeläbi piirkonnas tegutsevatele turismitegijatele lisavõimalusi (n jalgrattalaenutus, toodete pakettimine) ja võimalus on arendada sporditurismi. Eelpoolnimetatud projekt on küll ressursimahukas, kuid loob palju lisavõimalusi piirkonna paljudele turismiettevõtjatele, pikendab turismi hooaega ja loob palju uusi töökohti (10). Turismi valdkonna prioriteetsuselt teine projekt Eesti Maanteemuuseumi liiklushariduskeskus on oluline maakonna jaoks, kuna tegemist ühe maakonna enimkülastatava turismiobjektiga, mis on paljudele külastajatel sihtpunktiks ja mis on oluline kogu Kagu-Eestile. Välja arendamist vajavad liiklushariduslikud teenused ja väljapanekud, mis suurendavad külastavust veelgi ning piirkonna turismitulu kasv on märkimisväärne, samuti on oluline 6 töökoha tekkimine ning võimalus madalhooaja külastatavust tõsta. Turismi valdkonna prioriteetsuselt kolmas projekt Setomaa turismi külastuskeskus keskendub väärtusliku ajaloopärandi - I Eesti Vabariigi aegse kaitseväe Põhjalaagri materjalide väljapaneku tutvustamisele ja tugevdab piirkonna turismi turundust ning juhtimist. Lisab sünergiat Seto Talumuuseumile jt piirkonna turismiobjektidele kuna mitmekesistab piirkonna külastusobjektide teemat, loob 4 uut töökohta. Kõik kolm turismiprojekti tõstavad piirkonna turismiettevõtete ja teiste piirkonna seotud ettevõtete tulusid 10-30 % kolme aasta jooksul peale elluviimist (tuginedes tagapool olevate projektide kirjelduste prognoosidele). Maakonna tegevuskava koostamisel on jälgitud piirkondlikku asendit, investeeringud on planeeritud keskustesse Põlva ja Räpina linna (nagu maakonna arengukava ja üleriigiline planeering Eesti 2030+ välja toob) ning omakultuuriliselt eripäraselt kahte aktiivsemasse keskusse Moostesse ja Värskasse. Moostes olemasolev mõisakompleks ligi kümne 5

hoonega ja uhke piirdeaiaga mitmete huvitavate tegevustega mõisaaegsetes hoonetes on väga atraktiivne ja väärib kogu potentsiaali ärakasutamist, et hoonetes tegutsevad asutused täiendaks üksteist ja tooks juurde veelgi uusi ettevõtlikke inimesi. Mõned hooned on tühjad või on vaja leida uus tänapäevane funktsioon, seepärast on tegevuskavasse valitud kolm projekti, mis seotud Mooste mõisakompleksiga (EELEK-i koolituskeskus, mahetoidu koda ja Eestimaa ehitus). Mooste mõis on ainuke tervikuna säilinud mõisaansambel maakonnas. Värska piirkond kui puhke ja kuurordipiirkond koos väga eripärase seto kultuuriga vajab toetust turismi juhtimiseks ja suunamiseks, et protsesse turismis jätkuvalt arendada ning hoida tasakaalu eri turismi liikide seas (omakultuur, aktiivne puhkus, majutus, matkarajad jmt) vältimaks turismi negatiivsete mõjude tekkimist. Seepärast toetab projekt Setomaa külastuskeskus lisaks Põhjalaagri ajaloopärandi säilitamisele ka piirkonna turismi juhtimist, koordineerimist ja ühtse sihtkohana turundamist. Postitee piirkonna arendamist turismi sektoris toetavad kaks projekti: Postitee piirkonna kergteed ja Maanteemuuseumi turismikeskkonna arendamine ja liiklushariduskeskus. Mõlemad projektid toetavad Põlva maakonna tunnuslause Rohelisem elu kuvandit ja tugevdavad maakonna ühte tugevamat turismipiirkonda-postiteed. Seovad paremini üheks maakonna ühe külastatavama turismiobjekti Maanteemuuseumi ja Põlva Talurahvamuuseumi ning lähedalasuvad turismiettevõtted (majutus- ja toitlustus). Põlva maakonna arengukava. Ptk 5.2 Strateegilised tegevusvaldkonnad ja suunad. Ettevõtlus, lk 11. Turismisektori arendamisel on oluline investeerida olemasolevate turismiettevõtete teenuste kvaliteedi parandamisse ja (hooajalisusest tulenevate tühimike täitmine, lisateenused vaatamisväärsuste juures). Samuti on oluline panustada kergliiklusteedesse looduses viibimise ja sportimise ühendamiseks. Töökohtade loomise potentsiaal. Kõigi maakonna tegevuskava projektide elluviimisel lisandub maakonda 82 uut töökohta, neist vähemalt 13 on kõrgemat lisandväärtust pakkuvad töökohad. Kaudset kasu saavate ettevõte arvu on keeruline hinnata aga prognoosime, et see on vähemalt 167. Kokku maakonna tegevuskava 8 projekti toetuse maht on orienteeruvalt 10,6 miljonit eurot. Lühiülevaade 8 projekti kirjeldusest koos viidetega arengukavale. 1. Energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskus (EELEK). Tootearenduskeskusesse oleks koondatud kogu Eesti energiatõhusa ehituse kompetentsi kogemus uute hoonete rajamiseks ja vanade renoveerimisel seotuna kohalike looduslike ehitusmaterjalide ning taastuvenergia kasutusega. 2019. aastast peavad kõik uued ehitatavad avalikud hooned vastama liginullenergia nõuetele, 2021. aastast ka erasektoris ehitatavad hooned. Rajatav keskus hakkab pakkuma teadmisi, teenuseid ja tooteid projekteerijatele, arhitektidele, ehitajatele ning avaliku- ja erasektori hoonete tellijatel kogu Eestis. Rajatakse tootearenduskeskus Põlvasse, Räpinasse tootearendusüksus ja Moostes renoveeritakse õppeklassid. Kuna tootearenduskeskuse hooned asuks nii Põlvas, 6

Räpinas kui Moostes, siis tegemist on olulise koostööprojektiga kus kaasatud nii omavalitsused kui ettevõtted, teadusasutused Eestist, Saksamaalt ja Austriast. Tootearenduskeskus loob juurde mitmeid kõrgepalgalisi töökohti ja annab alustanud tootmisettevõtetele võimaluse areneda. Põlva maakonna arengukava, ptk 5.2. Ettevõtlus, lk 10. Strateegilised valdkonnad ja tegevussuunad rõhutab et: Põlvamaa edaspidises arengus on oluline asetada rõhk olemasolevate ressursside laiemale ja efektiivsemale kasutamisele ning nendega se otud valdkondade arendamisele. Eesti Maaülikooli uuringu tulemusena nähakse eelisarendatavatena eelkõige looduslike ehitusmaterjalide ja energiatõhusa ehituse tööstust, turismi, mahepõllumajandust ja niššitoodangule spetsialiseerunud toiduainetetööstust, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid. Lk 11, ptk 5.2 Energiatõhusus. Strateegilised tegevusvaldkonnad ja suunad. Toob välja: Põlvamaal on oluline veel rohkem hakata energiamajanduses kasutama oma kohalikke ressursse. Seejuures kombineerides erinevaid taastuvenergiaallikaid ja kasutada hoonete energiatõhusamaks muutmisel enam kohalikke looduslikke materjale (savi, puit, liiv, pilliroog jt) ja tegeleda nende tootearendusega (nt viimistlusmaterjalideks). Ptk 6.2.2. Tehniline infrastruktuur. Alameesmärgid ja lahendused. Lk 27. Ehitamisel järgitakse energiatõhususe nõudeid ning kaasaegseid tehnoloogiaid. Kõik maakonda ehitatavad uued avalikud hooned oleksid ehitatud energiasäästu põhimõttel. Ptk 6.1. Ettevõtluse, maamajanduse, turismi tegevuskava 2015-2020. 2.12. Energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskuse rajamine. Projekt toetab ka turismivaldkonna arengut, kuna Põlva tootearenduskeskuse peamajja Põlva uuele keskväljakule on plaanis raja da ka praegu puuduv turismiinfopunkt. 5.3. Strateegilised eesmärgid. 3. Turismivaldkonna arendamine lk 13. Turismiinfopunkti loomine Põlvasse. Oluline projekt, mis kannab edasi Põlva maakonna tunnuslause Rohelisem elu väärtusi praktilises pooles. Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020, rakendusplaanis on punkt 1.6.1 välja toodud üle-eestilise energiatõhusa ehituse kompetentsikeskuse rajamine. 2. Postitee piirkonna kergtee. Tugeva turismipotentsiaaliga Postitee piirkonna kui ühtse sihtkoha tugevdamine kergliiklustee rajamisega, liites ja ühendades erinevad turismiettevõtjad omavahel. Rajatakse ca 31 km kergliiklusteed; (22 km ajaloolise Postitee äärde alates Prangli-Vooreküla ristist kuni Hurmi külani ja 9 km Põlva-Saverna maantee äärde Ihamaru-Põlva lõigul). Loodav kergtee annab lisandväärtust marsruudil asuvatele turismi-, toitlustus- ja kaubandusettevõtetele. Ümberkaudsetel elanikel ja kaugemalt tulijatel tekib suurepärane võimalus planeerida kergteed kasutades näiteks matka- või ekskursioonimarsruute, sest kergtee lähedusse jääb lisaks muuseumitele veel mitmeid turismitalusid, terviseradasid, metsa- ja puhkealasid. Ajaloolisel postiteel on välja arendatud peatuspaigad ja viidasüsteem ning suurem arengupotentsiaal on piirkonda jääval ettevõtlusel. Projekti lisandväärtuseks on keskus-tagamaa-süsteemi ühendamine, kus toimepiirkonna keskus Põlva ühendatakse kergtee kaudu Postitee piirkonna tagamaaga (Kõlleste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Valgjärve, Põlva vallad). Käesoleva projektiga seotakse elanike igapäevased ja perioodilised liikumise sihtkohad, 10 suuremat küla omavahel. Mis tagaks nii elanike tööle jõudmise kui erinevate 7

teenuste kättesaadavuse parandamise. Kogu projekt toetab Põlva maakonna tunnuslause Rohelisem elu kuvandit. Tugevdab maakonna ühte tugevamat turismipiirkonda - Postiteed. Seob paremini üheks maakonna ühe külastatavama turismiobjekti Maanteemuuseumi ja Põlva Talurahvamuuseumi ning lähedalasuvad turismiettevõtted (majutus- ja toitlustus). Toetab tegevuskava projekti Eesti Maanteemuuseumi liiklushariduskeskus. Lk 12. Puhas, rahulik ja looduslähedane elukeskkond. Põlvamaal on oluline head elukeskkonda kiiremini ligipääsetavaks muuta. Seepärast on oluline panustada erinevate kergliiklusteede lõikude ühendamisse aga ka uute suuremate tiheasustusalasid ühendav ate kergliiklusteede ehitamisse. Kergteede võrgustiku tihendamine annab positiivse tõuke piirkonna toitlustuse, majutuse, kaubanduse, turismi arengule uute lisateenuste tekkimiseks. Lk 20, ptk 6.1. Ettevõtlus, maamajandus ja turism. Turismimajanduse suurem lisandväärtus. Vana-Võru maantee ehk Postitee arendamine ja turundamine. 6.2. Elukeskkonna tegevuskava 2015-2020. 4.4. Kergliiklusteede, jalgratta- ja matkaradade ning nende võrgustiku arendamine. Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020, rakendusplaanis punkt 2.3.3. Jätkatakse ajaloolise Postitee ala mitmekülgset väljaarendamist. 3. Värska balneoloogiakeskus. Projekt loob võimalused teadusuuringute teostamiseks ja uuringutele tuginedes hakatakse välja töötama uusi teenuseid/tooteid ja metoodikaid, mida s aab hakata praktikas rakendama. Keskendutakse vesikeskkonna mõju (kaalutuse, mineraalvee, temperatuuri toime) uuringutele nii tervetele kui haigetele inimestele. Üldisemaks eesmärgiks on arendada tooteid kuurortraviasutustes või ravispaades ja meditsiinis, kus teadmised ja kompetents oleksid kasutatavad valdkonna üles elt. Täpsemalt on kavas kohaliku mineraalvee mõju uurimine krooniliste nahahaiguste ja haiguslikust kahjustustel taastumisel ning selle mõjul teaduspõhise metoodika väljatöötamine. Samuti kavandatakse looduslikest mineraalvetest ülemiste hingamisteede raviks mõeldud spreide väljatöötamine ja kasutusele võtmine. Põlva maakonna arengukava. Ptk 5. Maakonnastrateegia-rohelisem elu. Põlvamaa tunnuslause rohelisem elu tugineb kuuele tugisambale sh üks tugisammas - energia loodusest: mineraalvesi, ravimuda, puhtad põllusaadused ja puhas keskkond. Teine tugisammas - nutikas ettevõtlusega: innovatiivsed ettevõtted, tootearendus ja uued tehnoloogiad, lisandväärtuse kasvatamine. 5.2 Strateegilised tegevusvaldkonnad ja suunad, ettevõtlus. lk 10 Eesti Maaülikooli uuringu tulemusena nähakse eelisarendatavatena eelkõige looduslike ehitusmaterjalide ja energiatõhusa ehituse tööstust, turismi, mahepõllumajandust ja niššitoodangule spetsialiseerunud toiduainetetööstust, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid. Tervishoiusektoris investeerida mineraalvee ja Värska lahes leiduva ravimuda kasutusvõimaluste uurimine ja laiendamine. Lk 11 Turismisektori arendamisel on oluline investee rida olemasolevate turismiettevõtete ja asutuste teenuste kvaliteedi parendamisse ja Värska Sanatooriumi kui olulise regionaalse kuurortpiirkonna arengusse. Lk 20. Turismimajanduse kõrgem lisandväärtus. Värska kui regionaalse kuurortpiirkonna arendamine. 6.1. Ettevõtluse, maamajanduse, turismi tegevuskava 2015-2020. 2.3 Kasvuettevõtjate arenguplaanide toetamine. Värska Vara OÜ kuurortravi teenuseid osutavast ettevõttest on arendatud regiooni (Eesti-Läti-Pihkva oblasti) rekreatsiooni ja balneoloogiakeskus. Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020, rakenduskava 2.3.2. Arendatakse Värska unikaalset kuurordipotentsiaali. Samuti rõhutab ERAS 2020, et piirkonna looduslike eelduste paremaks ärakasutamiseks on Kagu-Eestis suurem vajadus ka ökoloogiliste tegevusalade sh 8

tervise- ja loodustooted edendamise järele. 4. Kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koda. Inkubatsiooni ja tootearendusvõimaluste väljaarendamise projekt Põlvamaa põllumajandusvaldkonna tootjatele. Keskusest saavad kasu põllumajandusettevõtted, kes saavad arendada ja täiustada tooteid, läbi viia oma kasvatatud saadustest tehtud toodete säilivuse katseid. Planeeritud on konsultatsioonid teadlaste ja tootearenduse ekspertidega. Lisaväärtus on ettevõtjate omavahelisel suhtlusel ja ühisturundus el. Mooste mõisakompleksi endine vankrikuur rekonstrueeritakse mahetoidu valmistamise kodadeks. Sisustatakse tootmisruumid taimse- ja loomse tooraine töötlemiseks: piima,- mee-, linajahu ja õli töötluskoda, küpsetuskoda, õllepruulikoda, mahl, veini ja mooside töökoda. Õppeköök, labor, laoruumid. Keskuse loomisega lahendatakse väikeettevõtjate üks põhilisemaid murekohti toidutootmise nõuetele vastavate ruumide väljaehitus ja tootmisseadmete soetamine ning katselabor. Projekti lisandväärtuseks on Mooste mõisakompleksi turismipotentsiaali tõstmine. Riigi arengu seisukohalt on inimeste põhivajaduste parem tagatus ääre-aladel ja hõredalt asustatud piirkondades äärmiselt oluline. Samavõrd olulised on elukeskkonna parema kvaliteedi ja kõrgema heaolu tagamine ning töö, koolituste, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste suurendamine ja ühtlustamine. Ääremaade inimeste tegevusaladesse investeerimisel on tagatud elanike jäämine piirialadele, mis on tähtis riigi julgeoleku seisukohast. Maaettevõtluse mitmekesistamine on oluline eelkõige väiketootjatele, kes põllu- ja metsa esmasaaduste tootmisel suurtootjatega konkurentsis ei püsi. Samuti võimaldab mitmekesistamine kaasata tegevustesse kogukonda ja pakkuda kogukonnale vajalikke teenuseid ja kaupu. Valdkonna arendamise eelduseks on tooraine ja loodusressursside olemasolu (puhas loodus, põllu - ja metsamaa), peamiste tootmissisendite kättesaadavus (elekter, vesi, internetiühendused jmt.) ja tihe teedevõrk, arenduskohas analoogsete tegevuste traditsiooni olemasolu (linakasvatus ja Mooste Linalaat), tegutsevad väikeettevõtjate kojad (villakoda, savikoda, puidutöötlemine jmt), mis sobib kokku arendusega. Põlva maakonna arengukava. Ptk 5. Maakonnastrateegia-rohelisem elu. Põlvamaa tunnuslause rohelisem elu tugineb kuuele tugisambale sh puhas ja värske toit oma ai(d)ast: kohalik toit, mahetoit, toit talust otse tarbijale. Ptk 6.1. Ettevõtlus, maamajandus ja turism järgi on maamajanduse arengu seisukohast oluline liikuda väärtusahelas suuremat lisandväärtust andvate tegevuste poole: toidu väikekäitlemine ja toiduainete tootmine, toitlustamine, maaturismiteenused, käsitöönduslike toodete, suveniiride, ehitusmaterjalide, pakendi, mööbli ja kodukaupade disain ja tootmine, väikekaubandus jms. Samuti on sama ptk alameesmärkide ja lahenduste all lk 19 välja toodud: Kohalike toodete ja teenuste arendamine, kohalike toodete propageerimine kui osa maakonna rohelisest identiteedist. Ettevõtete turundusvõrgustike arendamine ning turundustegevuse toetamine koduturul ja välisturgudele sisenemisel. 6.1. Ettevõtluse, maamajanduse, turismi tegevuskava 2015-2020. 2. Konkurentsivõimelised ettevõtted. 2.6. Õppe- ja tootmiskeskuste arendus Mooste mõisa kompleksis. Rajatud mahetootmise (mahl, juust, mesindus) tootmiskeskus. Põlvamaa Partnerluskogu strateegia 2014-2020. Punkt 5.1. Toetada tootearendust. Oskusteabe piirkonda meelitamine koos ettevõtete vahelise koostöö soodustamisega. 9

Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020, rakenduskava 2.2.1. soodustatakse ja lihtsustatakse omatoodete müüki piirkonnas, kui müük on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud ning lihtsustatakse nõudeid kohalikele väiketootjatele traditsiooniliste väiketootmise meetodite kasutamiseks. 5. Põlva linna keskväljaku ja kontaktala arendamine. Põlva linnakeskuse avaliku ruumi kaasajastamise ja keskväljaku väljaehitamise projekt ettevõtluse edendamiseks. Põlva linn on pikliku ja väljaveninud kujuga: bussijaamast raudteejaamani on mitmeid km. Käesoleval ajal konkreetset ja multifunktsionaalset keskust hea juurdepääsuga pole välja arendatud. Antud projekt iga ehitatakse välja arhitektuurikonkursi tulemusena välja valitud parima idee alusel hästitoimiv maakonnakeskuse keskväljak, kus oleks juurdepääs nii jalgsi, autoga, võimalik kultuuri jmt sündmuste korraldamine, turismiinfokeskus, energiatõhusa ehituse keskus, elavneb ettevõtlus sh kaubandus. Keskväljaku alale asub tegutsema mitmeid uusi ettevõtjaid või olemasolevad laiendavad tegevust ja investeerivad keskusesse. Põlva maakonna arengukava 2015-2020. 5.2. Strateegilised tegevusvaldkonnad ja suunad. Ettevõtlus. Ettevõtluse edendamiseks on oluline panna rõhku ka maakonna suuremate keskuste arendamisele, sh linnaruumi kujundamine ettevõtlust soosivaks (nt linnasüdamete terviklahenduste kujundamine) ning inimese ja keskkonnasõbralikumaks. 6.2.3. Ruumiline planeerimine. Maa-alade detailplaneerimine toimub põhimõttel, et erinevatele investoritele kuuluvate alade või maaomandite planeerimisel arvestatakse alati laiemalt piirkonna ruumilist tervikut. 6. Eesti Maanteemuuseumi turismikeskkonna arendamine ja liiklushariduskeskus. Maakonna ühe külastatuma (35-38 000 külastajat keskmiselt aastas) turismiatraktsiooni arendamise projekt, kus valmib tänase masinhalli rekonstrueerimisel uus ajalooline autoajastu keskkonna väljapanek koos liiklushariduskeskusega erinevatele sihtgruppidele. Tänast ekspositsioonihalli laiendatakse juurdeehitustega otstesse, pannakse uus kate ning sisse ehitatakse soojustatud ja köetava blackbox-tüüpi mitmefunktsionaalne keskkond koos abiruumidega. Kiiresti liigendatavat ja ümbertõstetavat uut keskkonda hakatakse kasutama vastavalt hooajale nii ekspositsioonipinnana kui liiklus-hariduskeskusena. Arendusprojekti elluviimisel on võimalik pakkuda erinevatele sihtgruppidele uut autoajastu väljapanekut ja liiklusalast koolitust, mida praegu viiakse läbi enamasti vaid suveperioodil välitingimustes, ka talveperioodil sisetingimustes. Samas on võimalik mitmekordistada õppeprogrammide sisu, plaanitakse liiklushariduse pakkumist õpilastele kahekordistada. Teine võimalik sihtgrupp: viimastel aastatel pakutakse koostöös Töötukassaga maakonna töötutele liiklus koolituste praktilisi töötubasid ja ohutu liiklemise programme. Kuid vajadus on ka teistel Lõuna-Eesti maakondadel sarnaste koolituste järele, kuid paraku praegu jäävad õpperuumid väikseks ja koolitusbaas vajab uuendamist. Kogu projekti eesmärgiks on luua täiendavad võimalused väljapanekuteks ja eriprogrammide läbiviimiseks ning selle abil suurendada muuseumi külastatavust talvisel madalperioodil (oktoober- aprill), parandades ekspositsioonide vahetamise võimalusi ja külastajate tingimusi, kus terviklik külastuselamustoode on paremal tasemel. Maanteemuuseumi arendamise projekt toetab tegevuskava projekti Postitee kergliiklustee, kus mõlemad projektid tugevdavad üksteist ja koos tõstavad maakonna ühe külastatavama piirkonna 10

turismipotentsiaali. Põlva maakonna arengukava 2015-2020. 5.2 Strateegilised tegevusvaldkonnad ja suunad, ettevõtlus. lk 10 Eesti Maaülikooli uuringu tulemusena nähakse eelisarendatavatena eelkõige looduslike ehitusmaterjalide ja energiatõhusa ehituse tööstust, turismi, mahepõllumajandust ja niššitoodangule spetsialiseerunud toiduainetetööstust, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid. Turismisektori arendamisel on oluline investeerida olemasolevate turismiettevõtete ja asutuste teenuste kvaliteedi parandamis se (hooajalisusest tulenevate tühimikke täitvad lisateenused). Lk 20, ptk 6.1. Ettevõtlus, maamajandus ja turism. Turismimajanduse suurem lisandväärtus. Vana-Võru maantee ehk Postitee arendamine ja turundamine. 6.2. Elukeskkonna tegevuskava 2015-2020. 3. Turismimajanduse suurem lisandväärtus. Rahvusvaheliselt huvi pakkuvate, kvaliteetsete turismitoodete ja teenuste arendamine ning seda toetava taristu loomine. Mõõdik: Eesti Maanteemuuseumi (EMM) kui unikaalse turismikeskkonna arendamine ning uue konverentsi- ja liiklushariduskeskuse loomine. Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020, rakendusplaanis punkt 2.3.3. Jätkatakse ajaloolise Postitee ala mitmekülgset väljaarendamist. 7. Traditsioonilise ja ökoloogilise ehituskunsti keskus Eestimaaehitus. Olemasoleva inkubatsiooni-, tootearenduse- ja koolituskeskuse laiendamine ja kohalikest materjalidest uute ehitustoodete arendamise ja katsetamise võimaluste parandamine. Propageeritakse ja laiendatakse traditsiooniliste kohalike ehitusmaterjalide segude tootmist ja kasutamist. Põhilised arengu suunad on savi- ja lubjasegude arendus, linaõlide, looduslike värvide ja eeterlike õlide tootmise ja kasutamise arendus, kasutamise koolitus ja kasutuse propageerimine. Koolituskeskus on suunatud nii õpilastele kui ka asjaarmastajatele ja professionaalidele. Arendus-, nõustamis- ja õppetegevus aitab säilitada väärtuslike traditsioonide säilimist, kasvatada säästlikumat ja ökoloogilisemat ehitus - ning elustiili. Planeeritud on konsultatsioonid teadlaste ja tootearenduse ekspertidega. Lisaväärtus arendusest on ettevõtjate omavaheline suhtlus ja ühisturundus. Mooste mõisakompleksi endine sõiduhobuste tall-tõllakuur renoveeritakse, et luua sinna traditsioonilise ja ökoloogilise ehituskunsti keskus- Eestimaaehitus inkubatsiooni, tootearendus- ja koolituskeskusena, mis töötab välja uusi looduslikust materjalist ehitusmaterjale, nõustab ja õpetab traditsiooniliste ja ökoloogiliste materjalide kasutamist ehituses. Muinsuskaitse all olev a hoone renoveerimisel jälgitakse ideaalset kooslust, milles kohtuvad modernne energiatõhusus, muinsuskaitseliste detailide säilitamine ja restaureerimine ning looduslikud ehitusmaterjalid. Seeläbi on kogu hoone juba ise tervikuna oluline näidis - ja õppeeksemplar näitamaks, kuidas vana ja väärikas hoone parimal võimalikul moel soojustatult uuesti kasutusele võtta. Kõik hoones pakutavad tegevused ja teenused on hästitoimiv sümbioos, mis toetavad otseselt või kaudselt üksteist ning kogu mõisakompleksi terviklikku arengut. Põlva maakonna arengukava 2015-2020. Peatükk 5.2. Ettevõtlus, lk 10. Strateegilised valdkonnad ja tegevussuunad rõhutab et: Põlvamaa edaspidises arengus on oluline asetada rõhk olemasolevate ressursside laiemale ja efektiivsemale kasutamisele ning nendega seotud valdkondade arendamisele. Eesti Maaülikooli uuringu tulemusena nähakse eelisarendatavatena eelkõige looduslike ehitusmaterjalide ja energiatõhusa ehituse tööstust, turismi, mahepõllumajandust ja niššitoodangule spetsialiseerunud 11

toiduainetetööstust, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid. Lk 11, ptk 5.2 Energiatõhusus. Strateegilised tegevusvaldkonnad ja suunad. Toob välja: Põlvamaal on oluline veel rohkem hakata energiamajanduses kasutama oma kohalikke ressursse. Seejuures kombineerides erinevaid taastuvenergiaallikaid ja kasutada hoonete energiatõhusamaks muutmisel enam kohalikke looduslikke materjale (savi, puit, liiv, pilliroog jt) ja tegeleda nende tootearendusega (nt viimistlusmaterjalideks). Samuti on sama peatüki alameesmärkide ja lahenduste punkti 2 Konkurentsivõimelised ettevõtted all (lk. 19) välja toodud: Kohalike toodete ja teenuste arendamine, kohalike toodete propageerimine kui osa maakonna rohelisest identiteedist. Ettevõtete turundusvõrgustike arendamine ja turundustegevuse toetamine koduturul ning välisturgudele sisenemisel. 8. Setomaa turismi külastuskeskus. Setomaa külastuskeskuse rajamisel lisandub Kagu-Eesti piirkonda, Värskasse, Õrsava järve kaldale uus atraktiivne külastusobjekt. Külastuskeskuse tähtsaim eesmärk on I Eesti Vabariigi aegse Eesti Kaitseväe Põhjalaag ri ja ülema kindral Nikolai Reegi ajaloopärandi eksponeerimine ning Setomaa ja Kagu-Eesti turismivõrgustiku arendamine. Setomaa külastuskeskuse loomisega tekib lisandväärtusena võimalus turistidele kiirelt ja kompleksselt anda teavet Kagu -Eesti piirkonna puhkeja turismivõimaluste kohta. Setomaa külastuskeskus ei ole otseselt seotud Seto Talumuuseumiga, kuna muuseum on külastuskeskusest erineva funktsiooniga, samas asub välja arendatav külastuskeskus Seto Talumuuseumi läheduses -0,8 km, niiet mõlemad täiendavad üksteist ja mõlema atraktsiooni külastajad saavad ühise piletiga objekte külastada. Põlva maakonna arengukava 2015-2020. 5.2 Strateegilised tegevusvaldkonnad ja suunad, ettevõtlus. lk 10 Eesti Maaülikooli uuringu tulemusena nähakse eelisarendatavatena eelkõige looduslike ehitusmaterjalide ja energiatõhusa ehituse tööstust, turismi, mahepõllumajandust ja niššitoodangule spetsialiseerunud toiduainetetööstust, tervishoiu - ja sotsiaalhoolekandeteenuseid. Turismisektori arendamisel on oluline investeerida olemasolevate turismiettevõtete ja asutuste teenuste kvaliteedi parandamisse (hooajalisusest tulenevate tühimikke täitvad lisateenused). Lisaks on prioriteetne investeerida külastus - ja vaba aja veetmise keskuste arendamisse, mis tutvustavad Põlvamaale olulisi elemente (nt seto kultuur, traditsioonilisi ja elavaid kultuurisündmusi ja kohalikku käsitöö harrastust ühendav pärandkultuur, kohalik toidukultuur, looduskeskkond jms) ning annavad põhjuse siin pikemalt peatud a. Lk 13. 5.3 strateegilised eesmärgid. Turismivaldkonna arendamine. Koostöövõrgustike (kohalikud giidid, teenuste, objektide, sündmuste info) arendamine. Piirkondlike eripärade (unikaalsed ja omapärased loodusobjektid, elavad kultuuritraditsioonid, toidu - ja käsitöö traditsioonid jms) edasiarendamine ja rõhutamine turismikampaaniates. Lk 20, ptk 6.1. Ettevõtlus, maamajandus ja turism. Turismimajanduse suurem lisandväärtus. Värska kui regionaalse kuurortpiirkonna arendamine. 6.2. Elukeskkonna tegevuskava 2015-2020. 3.Turismimajanduse suurem lisandväärtus. Rahvusvaheliselt huvi pakkuvate, kvaliteetsete turismitoodete ja teenuste arendamine ning seda toetava taristu loomine. Mõõdik: Setomaa loodus - ja turismi külastuskeskuse rajamine Värskasse. 12

ARENDATAV OBJEKT / TEGEVUSTE KOMPLEKS (edaspidi arendatav objekt) TOETATAVAD TEGEVUS ED (tabelisse märkida ainult number: 1 turism, 2 tööstusalad, 3 inkubaatorid ja tootearendused; 4 linnakeskuse avalik ruum; 5 ühendused) ORIENTEERUV MAKSUMUS (kogumaksumus ning toetuse vajaduse maht) TEGEVUSTE VÄLJUNDINDIKAATORID Turismi, ettevõtluskeskkonna (tööstusalad, inkubaatorid ja tootearendused) ja linnaruumi projektide puhul Arenduse tulemusel loodud töökohtade arv (sh lisandväärtusega töökohtade arv) Mitterahalist abi saavate ettevõtete arv 2 Ühendusvõimaluste arenduste puhul Lahendatud toimepiirkonda de ühendusvõimal uste kitsaskohtade arv 1. Energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskus (EELEK) Põlvas, tootearendusüksus Räpinas ja traditsioonilise ehituse koolituskeskuse renoveerimine Moostes (Põlva ja Räpina vald, MTÜ Vanaajamaja) 2. Postitee piirkonna kergtee (Kõlleste, Kanepi, Valgjärve, Vastse- 3 3 340 000/ 2 839 000 1 3 500 000/ 2 975 000 28 (7) 60 10 17 2 Mitterahalist abi (otsetõlge inglise keelest: non-financial aid) saavate ettevõtete all on mõeldud toetusest nii otseseid kui ka kaudseid kasusaajaid. Tegemist on indikaatoriga, mille väärtus esitatakse Euroopa Komisjonile rakenduskava mitme meetme pealt ühiselt ja seetõttu on oluline ühine Euroopa Komisjoni poolt aktsep teeritud nimetus. Indikaatori mitterahalist abi saavad ettevõtted andmeid kogutakse kahesuguste ettevõtete kohta: 1) mitterahalist abi saavateks ettevõteteks loetakse need ettevõtted, kes juba tegutsevad ettevõtlus- ja tööstusalal, turismipiirkonnas või linnakeskuse avalikus ruumis ning saavad kasu toetusega paranenud tingimustest (kasu saavad ettevõtted). Andmeid kogutakse projekti aruannetest, lõpparuannetest ning järelaruannetest (1 3 aastat pärast projekti lõppemist); 2) mitterahalist abi saavateks ettevõteteks loetakse ka need ettevõtted, kel on potentsiaalne huvi pärast toetuse abil tingimuste paranemist asuda ettevõtlus- ja tööstusalale, turismipiirkonda või linnakeskuse avalikku ruumi (potentsiaalselt kasu saavad ettevõtted). 13

Kuuste, Põlva vallad) 3. Värska balneoloogiakeskus (Värska Vara OÜ) 4. Kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koda (Mooste vald) 3 453 211/ 203 945 3 12 3 900 000/765 000 6 10 5. Põlva linna keskväljaku ja kontaktala arendamine (Põlva vald) 6. Eesti Maanteemuuseumi turimikeskkonna arendamine ja liiklushariduskeskus (Eesti Maanteemuuseum, Kanepi vald) 4 1 100 000/ 935 000 1 1 900 000/ 1 425 000 21 (6) 16 6 5-10 7. Traditsioonilise ja ökoloogilise ehituskunsti keskus Eestimaaehitus (Mooste vald) 3 800 000/680 000 7 6-10 8. Setomaa külastuskeskus (Värska vald) 1 1 013520/ 807 500 4 50 14

INFORMATSIOON ARENDATAVATE OBJEKTIDE KOHTA ARENDATAV OBJEKT 3 1. Energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskus (EELEK) Põlvas, tootearendusüksus Räpinas ja traditsioonilise ehituse koolituskeskuse renoveerimine Moostes (Põlva ja Räpina vald, MTÜ Vanaajamaja) ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Kogu projekti kulud 3 340 000 EUR, toetuse suurus 2 839 000 EUR. Põlva projekti kulud 1 900 000 EUR, Räpina 1 400 000 EUR ja Mooste 40 000 EUR. Põlva. Põlvasse, uue rajatava keskväljaku äärde rajatakse uus büroohoone. Hoone projekteerimine 80 000 EUR (sisaldab energiatõhususarvutusi liginullenergiahoone taseme saavutamiseks, energiamärgis A, eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekt, autori järelvalve, rahvusvahelise passiivmaja standardi saavutamise võimaluse loomine). Ehitus 1 650 000 EUR (kahekorruseline hoone, max 1500 m2 hoone ehitus koos ehitusjärelvalvega). Sisustus, seadmed 70 000 EUR (mööbel, arvutid, tarkvara, vajalikud seadmed looduslike ehitusmaterjalide arendamisel). Tootearenduskeskuse käivitamise tegevuskulud 100 000 EUR. Räpina, Mooste. Räpinasse rajatakse uus tootmiskeskus 1 400 000 EUR. Moostes renoveeritakse MTÜ Vanaajamaja traditsioonilise ehituse koolituskeskus 40 000 EUR. Maakondlik/piirkondlik: laienemis- ja/või uued tootearendusvõimalused saavad mitmed Põlvamaal ja Lõuna-Eestis tegutsevad kohalike ehitusmaterjalide tootjad, samuti arhitektid, projekteerijad, ehitusfirmad jt. Keskus koos Räpina ja Mooste koostööpartneritega loob Lõuna-Eestisse soodsa ettevõtluskliima uute ettevõtete tekkeks vastavas temaatikas. Juurde tekib 28 uut töökohta. Eesti/naaberriigid/maailm: Euroopa Liidu ning seega ka Eesti olukorda energiamajanduse valdkonnas mõjutavad otseselt EL hoonete energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL ja energiasäästu direktiiv 2012/27/EL. 2019. aastast peavad kõik uued ehitatavad avalikud hooned vastama liginullenergia nõuetele, 2021. aastast ka erasektoris ehitatavad hooned. Täna reaalseid samme, mis tagaksid vastava võimekuse, veel astutud pole. Seega, turg, kuhu müüa EELEKi teadmisi, tooteid ja teenuseid on seni täitmata ja suure potentsiaaliga juba lähitulevikus (ka väljapool Eestit). Eestis ei ole seni ükski 3 Iga arendatava objekti kohta täidetakse eraldi tabel

institutsioon võtnud rolli, et energiatõhusa ehituse ja hea sisekliima saavutamiseks koguda näidete kohta infot ja koolitada huvilisi koos praktilise külastuse võimaldamisega. Põlvamaal oleksid nii esimesed hooned, seiretulemused kui motivatsioon väga kõrgel tasemel, et koos maailma tipptasemel partneritega infot jagada ja teadmiste juurdetootmist korraldada. Üheks eeskujuks on Vorarlbergi Energiainstituut Austrias, mis asudes samuti ääremaal on kujunenud Austria energiasäästu ja looduslike materjalide juhtivpiirkonnaks. Keskkonnasäästlik: Ühiskonna kestlikkust suurendavad energiasäästlikud lahendused. Hoonete energiatõhususe suurendamine kahandab soojusenergia vajadust, mis omakorda vähendab nõudlust mis tahes liiki energia järele. Energiasäästupotentsiaali ärakasutamine looduslike materjalide kasutuselevõtmisega ehitusmaterjalide tootmissektoris tagab energiatõhusa ja loodusressursse säästva elukeskkonna. Otsesed koostööpartnerid projekti elluviimisel: a) Põlva vald energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskus b) Räpina vald - kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootmisarendusüksus Räpinas c) MTÜ Vanaajamaja - vanade hoonete restaureerimise koolituskeskus Moostes. Teised koostööpartnerid: 1. Tartu Ülikool tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabor, uurimistööde katsetused Põlvas. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond. 2. Tallinna Tehnikaülikool ehituskonstruktsioonide õppetool, kütte- ja ventilatsioonilahendused, uurimistööd materjalidega. Tallina Tehnikaülikooli Tartu Kolledž. 3. Eesti Vabaõhumuuseum 4. Eesti Muinsuskaitseamet 5. Eesti Puitmajade Liit 6. Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituut 7. Võrumaa Kutsehariduskeskuse Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus puitmaterjalide alane koostöö 8. Tuuleenergia klaster tuuleenergia kasutus 9. Darmstadt Passive House Institute passiivmaja meetod ja sertifitseerimine 10. Arhitektuuribüroo Reinberg Austria energiatõhusa ehituse juhtiv arhitektuuribüroo 11. Peetri Puit OÜ (Arcwood) liimpuidu ja ristkihtpuidu (CLT) kasutamine 12. Sense OÜ projekteerimine, projektijuhtimine 13. Resand AS projekteerimine 14. Saviukumaja OÜ savitooted 15. Saulerman OÜ palkmajad 16. Okkastyle OÜ akustilised lae- ja seinaplaadid

17. Passiivmajaliit energiatõhusa ehituse koordinaator Eestis, IPHA liige 18. Passivehouse OÜ modelleerimine, sertifitseerimine 19. MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts 20. MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskus 21. MTÜ Vana ja Väärt 22. Mooste Vallavalitsus 23. Eesti Töötukassa 24. MTÜ Piiriäärne Energiaarendus 25. OÜ Hobbiton 26. OÜ Metsaveere Meistrid 27. OÜ Viia Veski 28. OÜ Treselle 29. SA Mooste Mõis 30. Eesti Fototurismikeskus 31. MTÜ Mooste KülalisStuudio (MoKS) 32. MTÜ Mooste Taaskasutuskoda 33. MTÜ HääOm 34. MTÜ Seto Käsitüü Kogo Tootearenduskeskusesse Põlvas oleks koondatud kogu Eesti energiatõhusa ehituse kompetentsi kogemus uute hoonete rajamiseks ja vanade renoveerimisel seotuna kohalike looduslike ehitusmaterjalide ning taastuvenergia kasutusega. Keskuse toimimist toetaksid otseselt Räpinasse tehnopargi territooriumile rajatav kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootmisarendusüksus ning vanade hoonete restaureerimise õppekeskus Moostes. Keskus oleks oma tegevusaladel Eestis juhtiv ning kogu Eestile teenuseid pakkuv ning eesmärgiks on Põlvamaa teadvustamine selle ala juhtivpiirkonnana Eestis. Kompetentsi hoidmine toimuks koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Saksa ja Austria energiatõhusa ehituse kompetentsikeskustega ning Euroopa Liidu projektides osalemisega. Tootearenduskeskuses Põlvas keskväljaku ääres asuksid väljapanekud, näitused (passiivmajad ja liginullenergiahooned Eestis, liginullenergiahoone ehitusetapid, mõne toote tootmisprotsess jne), toodete (ehitusmaterjalidest ja -elementidest majadeni) näidised, laboriruum, liginullenergiamaja külastustoad jms. Keskus toimiks kompetentsi edasiandjana, nõustamiskeskusena aga samas omaks see ka (keskkonna) hariduslikku väljundit (infotunnid, töötoad, huviringid, praktilised koolitused, kampaaniad jms) kõigil suundadel, mis vastava temaatika alla mahuvad ning seoks keskust ja selle tegevusi/teenuseid/võimalusi nii kohaliku kogukonnaga kui ka piirkonda tervikuna. Läbi tootearenduskeskuse ja koostöös partneritega (sh rahvusvahelisel tasemel) kaasatakse sisuliste tegevuste elluviimisel (tõukeks) erinevaid toetusmeetmeid ja nende eesmärkide (sh EL struktuurifondide toetusi jt). Näeme ette võimalusi erinevate teadlikkuse tõstmise (sh loodust säästvaid ja keskkonnasõbralikke) projektide algatamiseks, mida saab juhtida kohapeal, aga mille kasusaajad ja mõju on üle-eestiline või ka ulatuslikum (eelkõige

lähiriigid). Projektide juhtimiseks ja elluviimiseks kaasatakse ja pakutakse võimalusi eelkõige kohalikele haritud noortele. EELEK eesmärk on olla Põlva maakonnas ja ka teiste huviliste osas ettevõtetele koostöö kohaks. Tavapäraselt eraldi toimetanud ja tihti oma väikses nišis konkureerinud ettevõtted saavad teha koostööd ja arendada äri koos, töötades välja uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid. Näiteks puitmaterjalide tootjad (OÜ Peetri Puit uus ristkihtpaneel CLT) koostöös savikrohvi tootjaga arendavad ühist seinapaneeli, selleks aga vajalik arendustöö ja katsetused, saame pakkuda abi EELEKilt ja ülikoolidest. Samuti akustilise paneeli tootja Okkastyle seinatootjatega jne. Arendustöö ja koordineerimine EELEKis loob eelduse nii olemasolevate ettevõtete laienemiseks läbi tootearenduse kui ka uute valdkonna ettevõtete tekkele. Seega otsesed loodavad töökohad EELEKis on vaid väike osa kogu piirkonnas loodavatest valdkonna töökohtadest. Kaalutakse EELEKi esimesele korrusel turismiinfopunkti rajamist, mis Põlvas kui maakonna keskuses täna puudub, kuid mille olemasolu oleks väga vajalik. Ka asukoht (rajatava keskväljaku juures) oleks turismiinfopunktile sobiv ja loogiline. Kompetentsikeskuse rajamine on toetab Põlva linna keskväljaku kordategemist, kus rajatavad objektid ja nende eesmärgid toetavad ning annavad üksteisele suurema lisandväärtuse tulemuste saavutamiseks. Põlva maakonna suurima omavalitsuse- ja maakonnakeskus on siiani olnud ettevõtluskeskkonna jaoks liiga kaootiline ja ettevõtluse toetamiseks vähe arendatud. Põlva tootearendusüksus on plaanitud rajada 2- korruselise kuni 1500 m 2 teenused: suuruse põrandapinnaga liginullenergiahoonena. Tootearendusüksuse a) omavalitsuste, riigi ja erasektori nõustamine ja teenuste pakkumine liginullenergiahoonete projekteerimisel, lähteülesannete koostamisel, hangeteks ettevalmistumisel, nende läbiviimisel ning järelevalve teostamisel kogu Eestis; b) koolituste läbiviimine (nt energiatõhusa hoone projekteerimine, energiatõhususe arvutused, energiatõhusa renoveerimise koolitused jms); c) kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise populariseerimine nii tellijate, arhitektide, ehitajate kui avalikkuse seas laiemalt. Suunatud peamiselt Räpina tootmisüksusele ning Vanaajamajale, teine sihtgrupp on koostööpartnerid. d) looduslike materjalide kooskasutamise tootearendus (näiteks savi ja puit, pilliroog ja savi jne). Suunatud peamiselt Räpina tootmisüksusele ning Vanaajamajale, teine sihtgrupp on koostööpartnerid. e) tootearenduskeskuse partnerite koostööna valminud toodete (ehitusmaterjalidest ja elementidest hooneteni) müügi koordineerimine nii Eestis kui välisturgudel. f) Kaugtöökeskuse ruumide teenus (kaugtöökeskuse töökohad (kuni kuus) on mõeldud võimalusena uutele ettevõtjatele, kellel veel kontoripinda pole ja samuti EL erinevate koostööprojektide kureerimiseks projektijuhtidele ja partneritele). Kaugtöökeskuse ruume saavad kasutada uued ettevõtjad oma tegevuse algusaastatel kontoriruumidena/töökohtadena. EELEK tootearenduskeskuse erisus võrreldes Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskusega: Rakvere on spetsialiseerunud intelligentse hoone tehnoloogiale, kodu- ja kontoriseadmetele ning tehnosüsteemidele. Hoone automaatika on üks osa energiatõhusa looduslike materjalidega hoone olemusest. Kuna EELEK tegeleb kogu energiatõhusa ja looduslike ehitusmaterjalide valdkonnaga, siis Rakvere Targa Maja keskus saab olla

hooneautomaatika osas EELEKile partneriks. Räpina Tootmiskeskus kannab looduslike ehitusmaterjalide tootearenduse praktilist poolt ning Mooste koolituskeskus traditsioonilise ehituse ning renoveerimise alast teoreetilist osa. Räpina Tootmiskeskus kavandatakse mahus tootmispinnaga kuni 2000 m 2, kuhu lisanduvad laoabihooned ja laoplatsid. Traditsioonilise ehituse koolituskeskuses, Mooste mõisa kuivatihoones, ehitatakse välja koolituskeskuse teine korrus (100 m 2 ), kuhu on kavandatud seminariruum koolituste teoreetilise osa läbiviimiseks ning hoiu- ja näituseruum erinevate pärandehituse õppematerjalide eksponeerimiseks. Räpina vald on näidanud üles initsiatiivi ja osalenud mitmetel nullenergia ja energiasäästu temaatikat käsitlevates aruteludes. Energiasäästliku ja energiatõhusa ehituse nõudluse hüppeline kasv on ainult mõne aasta kaugusel. Selleks, et ehitussektoris oleks kõik eeldused juba varakult loodud, on vaja töötada välja erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ning tutvustada neid ettevõtetele ning nõustada neid lahenduste ja toodete kasutamise, vastupidavuse jms küsimuste osas. Tootearendusüksuse rajamine sobib Räpinasse, kuna vallal on arengukava ja üldplaneeringuga kavandatud tehnopargi territoorium, millele on hea ligipääsetavus ja piirneb Tartu-Räpina-Värska maanteega. Samuti paiknevad projektist huvitatud ettevõtted esmajoones Kagu-Eestis. Huvitatute ring on järjest suurenemas ning nõudlus nimetatud tootearendusüksuse järele kasvamas, kuna üksus hakkab kandma just kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduse praktilist poolt. Ettevõtetel on võimalik praktiliselt katsetada ning eksponeerida kohalike ja looduslike ehitusmaterjale ning töötada välja uusi tootelahendusi. Tootearendusüksus on hüppelaud edasiminekus nii tegutsevatele ettevõtetele kui ka vundament alustavatele ettevõtetele. Ettevõtetel tekib üks koht, kus neil on võimalik saada nõustamist spetsialistidelt, kasutada seadmeid, mida neil pole võimalik tootearenduseks endal soetada, eksponeerida oma tooteid, leida koostöövõimalusi jpm. Objektide rajamisel lähtutakse võimalikult energiatõhusa tootmishoone nõudeid silmas pidades ja hoone soojapidavust arvestades vastavalt Euroopa direktiividele 2010/31/EL, 2012/27/EL. Tootmis- ja koolituskeskust käsitletakse tervikuna loodusressursse säästva ja energiatõhusa näidisobjektidena. Räpina Tootmiskeskuses lahendatakse kõikvõimalikud praktilised uuendused looduslike ehitusmaterjalide tootmisel ning luuakse juhendmaterjal ja tehnoloogianäidised toodete reaalseks kasutamiseks ehituses. Teadmised mitmete looduslike ehitusmaterjalide rakendusvõimalustest traditsioonilises ehituses ja renoveerimises antakse edasi koolituskeskuses seminaride ja õppepäevade kaudu. Looduslike materjalide kasutusotstarbe edasiarendamine ja juurutamine tootmisse ning tarbimisse tagab tootmis- ja koolituskeskuse jätkusuutlikkuse. Mooste koolituskeskus. Koolituskeskuse paiknemine Moostes on loogiline, kuna seal juba toimetab vastava teemaline koolituskeskus, mis on ennast tõestanud ning vajab uusi arenguvõimalusi. Et Moostes täna tegutsev koolituskeskus saaks veel paremini toimida, vajatakse juurde väga head praktilist klassi koos sisustusega, mis oleks haarav ja hästi eksponeeritud vana maja taastamise näidislahenduste väljapanek. Koolitusklassis saaks teoreetilise ja praktilise poole ühendada ning annaks vastused küsimustele: a) Kuidas on mõistlik ja milliste materjalidega soojustada seinu, lagesid ja põrandaid? b) Kuidas ehitada vanasse hoonesse pesemisruume? c) Kuidas ja milliste vahenditega taastada vanu uksi-aknaid?, jne. Kõik need

küsimused saaksid koolituskeskuse II korrusel praktilised näidislahendused, mis oleksid kihiti nähtavad ja mõistetavad. Näidisteklassi abil saaks kvaliteetsemalt läbi viia teoreetilisi loenguid ning anda (traditsioonilist) ehitusharidust kõigile, kes selle järgi vajadust tunnevad, alates koolilastest kuni ehitusettevõteteni. Seni on populaarsemad kursused olnud seotud vanade majade soojustamise temaatikaga. Enamasti osaleb neil kursustel sadakond inimest. Koolituskeskusele on heaks koostööpartneriks Säästva Renoveerimise Infokeskus (SRIK). Peamine erinevus on tegevuspiirkondades SRIK tegutseb linnades, Mooste koolituskeskus maapiirkondades. Lisaks on Mooste koolituskeskus eripärane, kuna enamus MTÜ meeskonna liikmetest on ettevõtjad-praktikud ja vastava eriala eestvedajad Eestis. Tänu sellele ollakse väga hästi kursis ehitussektori arengutega ning ollakse valmis muutustele kiirelt reageerima. Koostööd on tehtud ka nt TTÜ-ga koostatud on vanade majade taastamise teemaline uurimustöö (http://vanaajamaja.ee/download/raport.pdf). Moostes traditsioonilise ehituse ja renoveerimise alaste koolituste jätkamine on oluline ka seetõttu, et neljal vallal maakonnas: Kõlleste, Kanepi, Mikitamäe ja Värska on määratletud teemaplaneeringuga miljööväärtuslikud alad (Maapiirkonna miljööväärtuslike alade säilitamise juhend Põlvamaa näitel, 2011). Kus tuuakse välja piirkondade hoonete, piirete, asustuse eripärad ja soovitused kuidas neid säilitada või renoveerida, et pärand säiliks. Samuti käsitletakse uute hoonete ehitamist nii, et nad sobituks miljööväärtuslikku alasse. Oluline on, et miljööväärtused säiliks nii eraomandis kui näiteks turismiettevõtjate omandi renoveerimisel, selleks on vaja teha palju teavitust ja koolitusi. Tuleb rõhutada, et maakonnas käivitunud Maale elama tegevused on keskendunud noorte elanike piirkonda toomisele ja selle liikumise kogemus on, et enamus uutest maale elama asunutest soovib elada talus maapiirkonnas ja enamasti on renoveerimine möödapääsmatu. http://polva.maavalitsus.ee/documents/180559/1231536/miljoovaartused_maapiirkonnas_25032011.pdf/e7861f71-9c2a-4540-9504- 99758fd7f2e7?version=1.0 Oodatavad tulemused: Tootmiskeskus Räpinas looduslike ehitusmaterjalide tootmisse juurutamiseks ning seminariruum traditsioonilise ehituse koolituste läbiviimiseks Moostes on valminud aastaks 2016. Kohalikest looduslikest ressurssidest valmistatud ehitusmaterjalide tehnoloogilised näidislahendused on tootjatele kättesaadavad, logistilised lahendused loodud. Keskused toimivad üle-eestiliste looduslike ning säästlike ehitusviiside edasikandjatena elavdades piirkonna turismi ja ettevõtlust. Tootearendusüksuse rajamine Räpinasse loob otseselt vähemalt 15 töökohta, lisaks seotud töökohti toorme hankimisel ja toormaterjali ettevalmistamisel. Mooste koolituskeskuse edasiarendamisega luuakse esialgu üks uus töökoht ning kaudselt viis töökohta aastas, mis tekivad kursustel käijate kaudu. Ainsa Töötukassa partnerina Põlvamaal koolitas Mooste eelmise poole aasta jooksul 16 töötut, kelle hulgas on mitmeid, kes loodavad alustada oma ettevõttega. Põlva Keskus on valmis ehitatud ja tööd alustanud 2016-2017. aastal. Põlvasse on loodud ca 7 kõrgepalgalist töökohta (nt projekteerija, arhitekt, konsultant jt), lisaks ca 5 tavatöökohta. Veelgi olulisem on kaudne mõju piirkonna osalevate ettevõtete arengule ja töökohtade loomisele.

Põlvas asub 2013. veebruaris valminud Eesti esimene sertifitseeritud passiivmaja (ühtlasi nullenergiahoone), samuti on esimesena Eestis projekteerimisel riigigümnaasium liginullenergiahoonena ja passiivmajana (valmib 2016). Lisaks on plaanis renoveerida vallale kuuluv spordihoone esimesena Eestis renoveeritavaks passiivmajaks. Need hooned koos rajatava tootearenduskeskusega on Eestis seni ainukesed koos käsitletavad energiatõhusad hooned, seega on Põlva juba praegu pioneer valdkonna arendusel Eestis. Põlva vallal on vastavad tegevused valla arengukavas ja eelarvestrateegias ette nähtud, omaosalusega arvestatud juba valla 2015. aasta eelarves. Põlva valla arengukava 2014-2029, viide valla kodulehelt www.polva.ee http://www.riigiteataja.ee/akt/417102014002 Põlva valla eelarvestrateegia 2015-2018, lisa 7 Investeeringutekava viide www.polva.ee http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/file/lisa_7_investeeringud_2014-2018.pdf Esialgne tasuvusanalüüs tehtud. Hoone ehitatakse Põlva uue rajatava keskväljaku äärde, lõppenud on üle-eestiline arhitektuurikonkurss keskväljaku rajamiseks, võidutöös on tootearenduskeskusele väga sobiv asukoht. Räpina vallal on vastavad tegevused arengukavas ja eelarvestrateegias kavandatud ning omaosalusega arvestatud. Olemas munitsipaalomandis olev territoorium, mis on valla arengukavas kavandatud tehnopargina. Detailplaneering on algatatud Räpina Vallavolikogu 24.09.2014. a otsusega nr 27. Räpina valla arengukava aastateks 2012-2020 link: https://www.riigiteataja.ee/akt/401102014044 Väljavõte lk 46: 2.2.2. Kohaliku ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tugevdamine ja arendamine 2.2.2.1 ETTEVÕTLUS Eesmärk: 2.2.2.1.1 Ettevõtluse arengu soodustamine ning tugevdamine Ülesanded: a) ettevõtlusalase ja sotsiaalse taristu täiendamine ja korrastamine; b) ettevõtjate motiveerimine ja tunnustamine; c) ettevõtete tekke ja arengu soodustamine; d) ettevõtjate suurem kaasamine piirkonna arendamisesse; e) tehnopargi rajamine. Arengukava tegevuskavas (lk 50) on toodud välja tegevus ja investeering: Osalemine projektis Energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide kompetentsikeskus kavandatud tehnopargi alal maksumusega 1 600 tuhat eurot, lisaks omafinantseering 240 tuhat eurot.

Mooste mõisa kuivatihoonele on koostatud restaureerimise ja remondi projekt. Väljastatud on ehitusluba ning muinsuskaitseameti kooskõlastus. Projekti omaosaluse katab MTÜ Vanaajamaja. ARENDATAV OBJEKT 4 2. Postitee piirkonna kergtee (Kõlleste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Valgjärve, Põlva vallad) ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Arendatava objekti planeeritavad kulud Arendatava projekti eeldatavad kulud on 3,5 miljonit eurot, mis kulub mullatöödele, kergteede ehitusele, ehitusjärelvalvele, jalgrattahoidjate paigaldamisele, viidasüsteemi täiustamine, peatuspaigad jmt. Arendatava objekti sotsiaalmajandusliku mõju ulatus Projekti mõju ületab maakonnapiire, kuna kergtee ühendab kahte üle Eesti tuntud muuseumi- Maanteemuuseum ja Põlva Talurahvamuuseum ning piirkonna tõmbekeskust Põlvat Postitee piirkonnaga. Loodav kergtee aitab oluliselt kaasa piirkonna turismi-, toitlustus- ja kaubandusettevõtete arengule ning uute ettevõtmiste kasvule. Ümberkaudsetel elanikel ja kaugemalt tulijatel tekib suurepärane võimalus planeerida kergteed kasutades näiteks matka- või ekskursioonimarsruute, sest kergtee lähedusse jääb lisaks muuseumitele veel mitmeid turismitalusid, terviseradasid, metsa- ja puhkealasid. Ajaloolisel postiteel on välja arendatud peatuspaigad ja viidasüsteem ning suurem arengupotentsiaal on piirkonda jääval ettevõtlusel, sh turismimajandusel. Projekti lisandväärtusena ühenduvad omavahel nelja valla (Kõlleste, Kanepi, Vastse-Kuuste ja Põlva) külasid ja nende elanikke. Samuti ühendatakse toimepiirkonna keskus Põlva kergtee kaudu Postitee piirkonna tagamaaga. 4 Iga arendatava objekti kohta täidetakse eraldi tabel

Eeldatav tegevustes osalejate ring Eeldatavad väljundid ja oodatav tulemus5 Projektis osalevad viis valda (Kõlleste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Valgjärve ja Põlva), kaks muuseumi ja ajaloolise postitee ääres paiknevad ettevõtted. Kaudselt on projektiga seotud ka tee lähistele jäävate külade elanikud. Kavandatava kergliiklustee äärde jääb Varbuse külas unikaalne ja aasta aastalt oma tegevust laiendav Eesti Maanteemuuseum (Külastajate arv 2014 aastal: 35000; Maanteemuuseumi loenduse andmed), kõrval asub arenev, muusikalist meelelahutust, peosaali, majutust, väärtuslikku mõisaparki ja kohalikku sööki pakkuv Varbuse Muusikamõis, mõned kilomeetrid edasi paikneb rahva seas ülipopulaarne Olive Pizza, suvel populaarne RMK Palojärve puhkeala (Palojärve telkimisala külastusmaht aastatel 2014-2013 on keskmiselt 40 000 külastust (RMK loenduse andmed). Tee teise otsa jääb Põlva Talurahvamuuseum (13112 külastajat 2013. aastal) oma mitmekülgsete võimalustega. Lisaks turismi arengule on kasusaajateks ka kohalikud elanikud, nii uute töökohtade ja võimaluste tekkimisele paraneb ka liikumisvõimalus ja tervisesportimise võimalus. Rajatava tee mõjupiirkonnas elavate inimeste arv: 3900. Väljundid: Kergliiklustee on rajatud, kasvanud on piirkonna konkurentsivõime. Oluliselt on kasvanud piirkonda külastavate inimeste arv. Piirkond on saavutanud tuntuse kui suurepärane turismipiirkond koos maaliliste vaadete, tervislike eluviiside ja tee ajaloo tutvustamise poolest. Suurenenud on turismiettevõtete külastatavus. Lisandunud on turismiga seotud töökohti ja loodud uusi ettevõtteid. Tagatud on turistide turvaline liiklemine turismipiirkonnas Postitee. Piirkonna külastajate arvu prognoosimine käesoleval hetkel on raske, eeldatavalt kasvab külastatavus tegutsevates turismiettevõtetes kuni 30 % peale projekti elluviimist. Juurde loodavate töökohtade arv on prognoositud ca 10 (jalgrattalaenutustega seonduvad töökohad 3-4, olemasolevate ettevõtete tööjõuvajaduse kasv ca 4-5, matkade ja teiste tegevustega seotud uued, tekkida võivad ettevõtted 3-4 töökohta). Lisandväärtusena on elanikkonnal paremad ühendusvõimalused ettevõtete ja avalike objektidega, töökohad ja teenused on paremini kättesaadavad. Rahva tervis on paranenud seoses sportimisvõimaluste arenemisega. Projekti raames rajatud teega saab lahendatud kergtee põhiühendus, vajalikud ühenduslõigud olemasolevate kergteede, loomaks ühtset kergteede võrgustikku ehitatakse välja omavalitsuste omade vahenditega lähiajal. Tulemused: Rajatud on ca 31 km kergliiklusteed; (22 km ajaloolise Postitee äärde ja 9 km Põlva-Saverna maantee äärde Ihamaru- Põlva lõigul); Oluliselt on tõusnud jalgrattaga liiklejate ja matkajate turvalisus, mis on tugevdanud Postitee piirkonna kui 5 Näiteks maja on valmis, piirkonna ettevõtjate tulu on kasvanud, lisandunud on uusi töökohti (sh lisandväärtusega töökohti) jne.

Valmisolek tegevuste elluviimiseks6 mitmekülgse turismipiirkonna mainet; Märgatavalt on paranenud piirkonnas sportimis- ja vabaaja veetmise võimalused piirkonna külastajale; Turismiettevõtete ja kaupluste külastatavus on paranenud kuni 30 %; Võimalus hakata korraldama piirkonnas jalgrattaspordi võistlusi; Tekivad täiendavad töökohad, kuni 10 (turismiettevõtjad vajavad rohkem tööjõudu, nt erinevate marsruutide juhid ning jalgrattalaenutusega seotud töökohad) Paranenud on kergtee läheduses elavate inimeste (ca 940 inimest elab nendes külades, millest kergtee läbi hakkab kulgema, 10 suuremat küla) ühendusvõimalused töökohtadega; Projektis osalevad vallad on pidanud läbirääkimisi ja jõudnud otsusele, et projekt on piirkonna arengule äärmiselt oluline ning kõik omavalitsused on valmis panustama omaosaluse vähemalt 15%. Projekti tegevused on prioriteetsed nii Põlva maakonna arengukavas kui osalevate omavalitsuste arengukavades. Valdade arengukavad: Kõlleste valla arengukava tegevuskava lk 3: Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine: Postitee äärde kergliiklustee projekteerimine ja rajamine http://www.kolleste.ee/index.php?id=32 Kanepi valla arengukava, tegevuskava punkt 8.2.2.4 http://www.kanepi.ee/index.php?id=11272&highlight=arengukava Põlva linna arengukava, lk 23 punkt 4.2.2 http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/file/ak_130313.pdf Vastse-Kuuste valla arengukava, Lk 9 punkt 2.3; lk 25 punkt 1.5.1 lk 28 1.5.1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4311/2201/4043/vastse-kuustevvk_29122014_m14_lisa.pdf# Valgjärve valla arengukava, Lk 17 punkt 3.5.4; lk 27 ja lk 37, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/0201/4005/valgj%c3%a4rve%20valla%20arengukava%202014-2023.pdf# On alustatud läbirääkimisi spetsialistidega tööde teostamise osas. Maaomanikega on saavutatud kokkulepped ja vastasseisu ei ole. Ajaloolisel postiteel on välja arendatud peatuspaigad, viidasüsteem, nii kohalike elanike, kui turistide seas on populaarne ka ajaloolisele teele pühendatud Rändaja kuju, mis paikneb planeeritava kergtee kõrval. Projekt Postitee viidasüsteem ja puhkekohtade rajamine on ettevalmistanud ja rajanud jalgrattaga matkamiseks vajalikud 6 Kas eeltöid on tehtud, tasuvusanalüüs, kuivõrd vallad ja/või linnad on ise valmis panustama jne.

puhkepaigad. Paigaldatud viidad on heaks infoallikaks ning oluliseks lisaväärtuseks matkal. Käesoleval hetkel puudub vaid turvaline võimalus Postitee heaks avastamiseks, kuna ajalooline tee on kitsas ning kurviline ning jalgratturite ja matkajate viibimine teel muudab olukorra ohtlikuks nii autojuhile, kui teistele teel viibijatele. Rajatav kergtee võimaldab veelgi suuremale ringile tutvustada unikaalset ja hästi säilinud teelõiku ning tutvustada seeläbi ka kogu piirkonda. Rajatav kergtee võimaldab erinevate huvidega inimestel arendavalt ja turvaliselt tutvuda ajaloolise ning unikaalse säilinud teelõiguga, mida mujal Eestis teha ei ole võimalik. Lisaks eelnevale loob turvaline liiklemisvõimalus täiesti uue võimaluse piirkonna positiivseks tutvustamiseks- see on spordivõistluste korraldamine. Käesoleval hetkel on Maanteeameti poolt projekteeritud Ihamaru külas paiknev teelõik, mis on kaasatud kogu kergtee projekti. 2013. aastal valmis Postitee kergliiklustee eskiisprojekt. 2007. aasta valmis Postitee piirkonna kergliikluskorralduse analüüs. Lisaks mitmed teised analüüsid, mis puudutavad Postitee piirkonda. Uuringud on kättesaadavad: http://www.kolleste.ee/index.php?id=31 ARENDATAV OBJEKT 7 3. Värska balneoloogiakeskus (Värska Vara OÜ) ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Arendatava objekti planeeritavad kulud OÜ Värska Vara omandis olev ravihoone rekonstrueeritakse ja laiendatakse hoone pinda 38 % (1162 m2) võrra. Selle tulemusena on võimalik rajada hoonesse teadus- või tootearenduskeskus (edaspidi balneoloogiakeskus ). Kogu arendatava objekti planeeritavad ehituskulud on kokku 1 300 000 eurot aga käesoleva projekti kulud on 453 211 eurot. Balneoloogiakeskuse jaoks on kavandatud rekonstrueeritava hoone II korrusele ca 600 m 2, mis moodustab kogu hoone mahust 19,5 % ja sellest tulenevalt toetus ruumide väljaehitamiseks 114 075 eurot. Planeeritavad kulud: üldehitus, eritööd sh küte, ventilatsioon, veevarustus ja kanalisatsioonitööd, elektripaigaldis. Balneoloogiakeskusesse hangitakse inventar ja mööbel, seadmeid ca 200 000 euro väärtuses. Käibemaks ei sisaldu projekti kuludes kuna pole selle projekti puhul abikõlblik. Rekonstrueerimise käigus paigaldatakse hoonele päikesepatarei, et selgitada välja elektrienergia tootmise efektiivsus ja samuti on eesmärk rakendada praktikasse hoone kanaliseeritavast veest ja õhust jääksoojuse 7 Iga arendatava objekti kohta täidetakse eraldi tabel

taaskasutusse võtmine. Arendatava objekti sotsiaalmajandusliku mõju ulatus Värska lähiümbrus on tunnistatud 1971. aastal kohaliku tähtsusega kuurordiks. Kuurort on looduslik paik, kus leidub naturaalseid ravitegureid (kliima, mineraalveed, muda jm) ning on loodud tingimused nende organiseeritud kasutamiseks. Värskas on tegeletud kuurortravi või siis üldisemalt kurortoloogia valdkonnaga 1980. aastast alates. Selgituseks, et kurortoloogia on meditsiini haru, mis käsitleb looduslikke ravifaktoreid, nende toimet organismisse ja vastavaid ravimeetodeid kas haiguste ennetamiseks või raviks. Kuurortravi spetsiifiliseks iseärasuseks on kohaliku loodusliku raviressursi (nt mere klimaatiline keskkond, muda, turvas, mineraalvesi jms) või füüsikalise raviteguri korduv kindlate intervallidega kasutamine kuuridena. Eesmärgiks on teadustöö ja uuringute tulemusena arendada uusi tooteid (ravimetoodikaid) ning kasutada tõenduspõhiseid argumente uute toodete turustamises. Kuna Värska on Eestis ainuke kuurort, kus on olemas kõik klassikalises kuurortravis kasutatavad ressursid (ravimuda, eriliigilised mineraalveed, kliima), siis on loogiline, et senisele tegevusele lisaks on piirkonna arendamiseks möödapääsmatu koostöös ülikoolide ja muude teadusuasutustega (näit Haapsalu TeRe KK, mille üheks asutajaks oli ka Värska Sanatoorium) tegema ka ravi mõju/toime uuringuid nii tervetele kui haigetele inimestele. Kuna erinevate mõjude osas teadusuuringute teostamiseks on vajalik klientide olemasolu, siis koostöös Värska Sanatooriumiga on see küsimus lahendatav ning uuringutesse kutsutakse jooksvalt Värska Sanatooriumisse tulijaid tasuta ja ainult vabatahtlikkuse alusel. Erinevalt Haapsalus tegutsevast kompetentsikeskusest on Värskas plaan keskenduda eelkõige vesikeskkonna mõju (kaalutuse toime, mineraalvee toime, temperatuuri toime jne) uuringutele. Ravimuda valdkonnas jääb juhtiv roll kindlasti TeRe KK-le (terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus). Projekti lisandväärtuseks on läbi uuringute anda sisendeid olemasolevate kuurortraviteenuste kvaliteedi parandamiseks uuel tänapäevasel tasemel. Balneoloogiakeskuses kavandatavate uuringute plaanid. Üheks perspektiivseks uuringuteemaks on tegeleda kosmosemeditsiini teadmistega kaalutusest ja nende rakendamise võimalustega Maa-pealse kuurortravi (innovatiivseks) arendamiseks. Seejuures on üks oluline aspekt just teaduspõhiselt arendada balneoloogia valdkonda, sest olek vedelikus on parim maapealne kaalutuse mudel, mille toime kohta nt. IBMP teadlased on kaitsnud üle 30 väitekirja ning Moskva mitme raviasutuse taastusravi osakondades on vastavaid meetodeid edukalt kasutusel. Eespool kirjeldatud kosmosemeditsiini valdkonnas on 2014. aasta suvel Värskas teinud juba koostööd Tartu Ülikooli ja Moskva Biomeditsiini Probleemide Instituudi (IBMP) teadlased ja nende poolt läbiviidud katsetused on täitnud oma eesmärgi ja väljatöötatud metoodikat hakatakse kasutama nii NASA astronautide kui vene kosmonautide terviseuuringutes vahetult nende maandumise järel, nn. field test tingimustes. Balneoloogiakeskuses on kavandatud kohaliku mineraalvete mõju uurimine krooniliste nahahaiguste ja haiguslikest kahjustustest taastumisel ning selle põhjal teaduspõhise metoodika väljatöötamine. Samuti on kavandatud looduslike mineraalvetest ülemiste hingamisteede raviks mõeldud spreide väljatöötamine ja kasutuselevõtmine. Arendatava objekti tulemusena saavutatav sotsiaal-majanduslik mõju ületab Värska valla, Põlva maakonna ja Lõuna-Eesti regiooni piire ning omandab rahvusvahelise mõõtme. Balneoloogiakeskuse tegevus annab tõuke piirkonnas uute tegevusalade või ettevõtlussuundade (toidulisandite või ravimitaoliste ainete tootmine) tekkeks ning võib aidata kaasa ka uute väikeettevõtete tekkele. Heaks ja julgustavaks näiteks on juba aastaid toimiv koostöö, kus Vana Jüri seebipood kasutab seepide tootmiseks Värska

ravimuda ja mineraalvett. Värskasse balneoloogiakeskuse rajamisega luuakse Värska valda juurde vähemalt kolm uut ja suuremat lisandväärtust loovat töökohta. Eeldatav tegevustes osalejate ring Eeldatavad väljundid ja oodatav tulemus 8 Arendajaks ja tellijaks on hoone omanik OÜ Värska Vara. Balneoloogiakeskust hakkab majandama (korraldama teadusuuringute läbiviimist ja tootearendustegevusi) loodav mittetulundusühing või sihtasutus. Laiendatava ja rekonstrueeritava hoone ülejäänud ruumide rentnikuks ja operaatoriks on ja jääb AS Värska Sanatoorium ning sanatoorium kasutab neid ruume raviprotseduuride ja rehabilitatsiooniteenuste läbiviimiseks. Teadustegevuse suunal on kavas jätkata koostööd Tartu Ülikooliga ja selles osas on peetud vastavaid läbirääkimisi. 2014/2015 aastal on Tartu Ülikool koostanud kuurortravis kasutatavate kohalike ressursside (Värska ravimuda, Värska mineraalveed) andmebaasid ja selle jaoks oleme saanud toetust EAS ist innovatsiooniosaku meetmest. Edaspidiseks on olemas uuringute läbiviimiseks eelkokkulepped Tartu Ülikooli Füsioloogia Instituudiga, Tartu Ülikooli geoloogiaosakonnaga ja Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonnaga ning Ragnar Viir Limited Partnershipiga (Soome). Koostööst (kuurortravi mõju uuringute osas) on huvitatud Eesti kuurortraviasutuste katusorganisatsiooni MTÜ Terviseturismi liikmed: 1. Pintmann Grupp OÜ ( Kubija), reg-nr 10435791 2. Sanatoorium Tervis AS, reg-nr 10044777 3. Pühajärve Puhkekodu AS, reg-nr 10 149 335 4. AS TRK Viiking, reg-nr 10002098 5. Heal AS (Fra Mare), reg-nr 10075401 6. Spa Tours OÜ (Viimsi), reg-nr 11693733 7. Kalevi Veekeskus OÜ, reg-nr 11053543 8. OÜ Baltic Beach Holding ( Laulasmaa), reg-nr 12080955 9. Värska Sanatoorium AS, reg-nr 10243330 10. AS Taastusravikeskus Estonia, reg-nr 10275471 11. AS Toila Sanatoorium, reg-nr 10338119 12. AS Haapsalu Kuurort (Laine), reg-nr 11144564 Uuringute tulemusi ja labori katsetusseadmeid saavad huvi korral kasutada kõik MTÜ Terviseturismi 12 liiget ja/või meditsiini/taastusravi asutused/või piirkonna väikeettevõtjad. Labori seadmete kasutamiseks ja vastavate teenuste tellimiseks töötatakse välja hinnakiri ja vastav metoodika. Suur potentsiaal on mineraalveest spreide tootmisel mis võib piirkonnas anda tõuke uue ettevõtte tekkimiseks. Värska kuurordisse on rajatud teadus- ja tootearenduskeskus (balneoloogiakeskus), kus uuritakse mineraalvee mõjusid nii tervetele kui ka haigetele inimestele. Uuringutele tuginedes on välja töötatud uusi ravimeetodeid, mida on võimalik hakata kuurortraviasutustes rakendama. On välja töötatud tehnoloogiad kohalikest looduslikest raviressursist (mineraalveed ja ravimuda) toidulisandite või ravimitaoliste ainete tootmiseks. Piirkonda (Värskasse) on juurde loodud vähemalt kolm keskmisest kõrgema lisandväärtusega töökohta. Kuurortravi sektori eripäraks on suur energiakulu ja seepärast on läbi viidud energiaauditile tuginedes eesmärk uurida ka päikeseenergia 8 Näiteks maja on valmis, piirkonna ettevõtjate tulu on kasvanud, lisandunud on uusi töökohti (sh lisandväärtusega töökohti) jn e.

kasutamise efektiivsust elektrienergia tootmisel ja kanaliseeritavast mineraalveest ning tehnoloogilisest veest jääksoojuse taaskasutusse võtmist. Teatud uuringute tulemused võivad anda tõuke uute väikeettevõtete tekkeks aga kindlasti loovad eelduse uute tegevusalade tekkeks piirkonda (n. mineraalveest spreide tootmine). Valmisolek tegevuste elluviimiseks 9 Valmis on kogu arendatava objekti laiendamise ja rekonstrueerimise põhiprojekt (K&M Projektbüroo). Taotluse kirjutamiseks on olemas kokkulepe (Civitta). OÜ Värska Varal on olemas vahendid omafinantseeringu tasumiseks. Värska vallavalitusele on esitatud ehitusloa saamiseks taotlus. OÜ Värska Vara on sõlminud töövõtulepingu hinnapakkumiste konkursil (30.01.2015 a) parimaks osutunud pakkujaga ning peale ehitusloa saamist saab ehitaja (AS Eston Ehitus) alustada I etapi ehitustöödega hoone laiendamiseks. I etapi tööde teostamise järel on võimalus arenduse II etapis ( alates I kvartal 2016 a) hakata välja ehitama ruume balneoloogiakeskusele. ARENDATAV OBJEKT 10 4. Kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koda (Mooste vald) ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Arendatava objekti planeeritavad kulud Tegevus on hetkel kavandatud Mooste mõisa vankrikuuri. Asukohana on valitud Mooste mõisa vankrikuur, kuna hoone suurus on sobilik, asukoht logistiliselt hea: suhteliselt maakonna keskel, hea teedevõrk-väikeettevõtjatel hea juurdepääs planeeritavale toidukojale, lähedus maakonnakeskusele ning teemana sobib hästi ülejäänud Mooste mõisa kompleksis tegutsevate asutustega. Hoone restaureerimine 550 000 EUR sh naturaalse sõrestiku vahetus (ligikaudu 1200 m2), hoone ehituslik osa (725m2), kütteehitus ja elekter. Seadmete soetamine 320 000 EUR, keskuse käivitamiskulud (töötasu ja halduskulud) 30 000 EUR. Kokku projekti kulu 900 000 EUR sh toetus 765 000 EUR. Hoone kohta on olemas teostusjoonised. Arendatava objekti Nõudlus. Väikeettevõtete madal lisandväärtus. Statistikaameti andmetel domineerivad Põlvamaal mikroettevõtted (95,6% ettevõtete üldarvust) ja väikeettevõtted (3,5% üldarvust). Põlvamaa ettevõtete väiksus ning sellega seotud nõrkused kapitali 9 10 Kas eeltöid on tehtud, tasuvusanalüüs, kuivõrd vallad ja/või linnad on ise valmis panustama jne. Iga arendatava objekti kohta täidetakse eraldi tabel

sotsiaalmajandusliku mõju ulatus kaasamisel, innovatsioonil ning ekspordivõimel mõjutavad ilmselt ettevõtete lisandväärtust. Maakonna ettevõtete SKP elaniku kohta 2013.a. oli Statistikaameti andmetel vaid 47% Eesti keskmisest. Kuna SKP on Põlvamaal madal, siis tulevaste arenduste võtmesõnadeks on tootlikkuse tõstmine ja suurema lisandväärtuse andmine. Suuremat potentsiaali nähakse Põlvamaal põllumajandussaaduste (ka mahepõllunduse saaduste) kohapealses väärindamises ning kohalike loodusressursside (savi, liiv, muda, mineraalvesi, puit) kasutamisel ehitus- ja tervishoiusektoris. Nende arenguvõimaluste tugevdamiseks on Põlva maakonna jaoks prioriteetne investeerida kohaliku ja/või mahetoidu valdkonna arendamisse, nt mahetoidutootjatele ühise labori- ja logistikateenuste pakkumine, tugevam ühisturundus (ka rohelisema märgi all), (mahe)põllumajandussaaduste (teravili, juur- ja puuviljad) kokkuost, tootmine ja ühine turundamine, põllumajandussaaduste väärindamise seostamine Räpina Aianduskooliga, kohaliku ja/või mahetoidukohvikud, kohapealsete saaduste maksimaalne kasutamine toidu valmistamisel avalikes asutustes, sh lasteaedades ja koolides, efektiivsed tootmisviisid suurtootmises jms. Tootearenduskeskuse käivitamisega on võimalik lahendada järgmised kitsakohad: tegelda toodete arendamisega toodetele suuremat lisandväärtust luues, suurendada mikro- ja väikeettevõtjate konkurentsivõimet ja leida seeläbi uusi turge, suurendada ettevõtjate vahelist koostööd, tõsta ettevõtlusteadlikust ja ettevõtlusaktiivsust, säilitada maalähedane elulaad - traditsioonilised maamajapidamised, loomad, põllud, hajutada investeerimisriske tootmisseadmetesse ja spetsialistide töötasusse. Uutel alustavatel ettevõtetel on võimalik ühes keskuses alustada ettevõtlusega ilma suuremaid investeeringuid tegemata ja saada ettevõtluse, tootearendus nõustamist ning toiduainete seadusele vastavates ruumides arendada tooteid. Kui ettevõte on oma tooted välja töötanud, turu leidnud ja vajab suuremaid tootmistingimusi, siis ei vaja ta enam tootearenduskeskust ja saab investeerida enda tootmisse ja seadmetesse. Mis annab võimaluse järgmistele väikeettevõtetele välja arendada oma tooted ja leida turud. Maamajanduse arengu seisukohast on oluline liikuda väärtusahelas suuremat lisandväärtust andvate tegevuste poole: toidu väikekäitlemine ja toiduainete tootmine, toitlustamine, maaturismiteenused, käsitöönduslike toodete, suveniiride, ehitusmaterjalide, pakendi, mööbli ja kodukaupade disain ja tootmine, väikekaubandus jms. Maaettevõtluse mitmekesistamine on oluline eelkõige väiketaludele, kes põllu- ja metsa esmasaaduste tootmisel suurtootjatega konkurentsis ei püsi. Seepärast on olulisteks märksõnadeks niššitootmine, kohaliku ja/või mahetoidukultuuri edasiarendamine turundusvõimaluste parendamise, ühisturunduse jms kaudu ning kohalike ressursside kohapealne väärindamine. Riigi arengu seisukohalt on inimeste põhivajaduste parem tagatus ääre-aladel ja hõredalt asustatud piirkondades äärmiselt oluline. Samavõrd olulised on elukeskkonna parema kvaliteedi ja kõrgema heaolu tagamine ning töö, koolituste, erinevate teenuste ja eneseteostusega seotud valikuvõimaluste suurendamine ja ühtlustamine. Ääremaade inimeste tegevusaladesse investeerimisel on tagatud elanike

jäämine piirialadele, mis on tähtis riigi julgeoleku seisukohast. Samas on põllumajandus- ja toidusektor strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid sektor mängib üha olulisemat rolli ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatoorme allikana. Toidujulgeolek (i.k. food security) on olukord, kus teatud piirkonna või riigi inimestel on igal ajal söögiks piisavalt toitu. Toidujulgeolek on energiajulgeoleku kõrval kiiresti muutumas 21. sajandi üheks kriitilisemaks probleemiks. Toidujulgeolek on riigi julgeoleku lahutamatu osa. Elanike stabiilne varustamine toiduainetega vajab selget tegevuskava ka rahuajal, et toime tulla väiksemate ja suuremate kriisiolukordadega (nt lumetorm, füüsiline blokaad riigipiiridel vms), mis takistavad tavapäraste tarneahelate toimimist. Eesti toidujulgeolek sõltub otseselt sellest, kui palju suudame kvaliteetset toitu toota ja eksportida ning kuivõrd eelistavad kohalikud tarbijad kodumaiste toidutööstuste valmistatud toidukaupa. Kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koja loomine piiriäärsesse Põlva maakonda panustaks Eesti riigi toidujulgeoleku tagamisse. Kohalike toidutoodete tarbimine on lisaks majandusele kasulik ka keskkonnale, tervisele ning maitsemeeltele värske, hõlpsasti kontrollitavast tootmisest pärinev söök teeb heameelt nii gurmaanide kui soust ja kartul -toitumistüübiga eestlastele. Kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koja eesmärgiks on ettevõtluse arendamine, põllumajandustootjate sissetulekute varieeruvuse vähendamine ning põllumajandus- ja toidusektori väärtusahelas esmatasandi tootjate väärtuseosa ning konkurentsivõime suurendamine. Keskuse sotsiaalmajanduslik mõju hõlmab aga oluliselt laiemat valdkonda. Keskusest saavad kasu põllumajandusettevõtted, kes saavad arendada ja täiustada tooteid, läbi viia oma kasvatatud saadustest tehtud toodete säilivuse katseid. Planeeritud on konsultatsioonid teadlaste ja tootearenduse ekspertidega. Lisaväärtus on ettevõtjate omavahelisel suhtlusel ja ühisturundus. Keskuse loomisega lahendatakse väikeettevõtjate üks põhilisemaid murekohti toidutootmise nõuetele vastavate ruumide väljaehitus ja tootmisseadmete soetamine. Oluline osa on tippspetsialistide nõustamine ja ühisturundus. Nii säilitame põllumajandustootjate struktuuri mitmekesisuse, säilib põllumajanduse roll maapiirkonna identiteedi hoidjana ning suureneb maapiirkonna ligitõmbavus ja jätkuks tootmise mitmekesistamine. Projekti elluviimine süvendab koostööd kohalike omavalitsuste ja teiste Kagu-Eesti maakondadega. Sotsiaalmajanduslik mõju kohalikule elanikule on uute töökohtade loomine, mille läbi kasvab leibkondade sissetulekute kasv. Seega, antud projekt aitaks kaasa kogukonna jätkusuutlikule arengule. Piirkonnas suureneb elanike keskmine brutopalk, tõuseb ettevõtete poolt loodav toodete lisandväärtus, suureneb laekuv tulumaks elaniku kohta, väheneb piirkonna perifeersus ja inimeste väljaränne. Kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koja mõju piirkonna arengule avaldub alljärgnevas: kohaliku põllumajandusettevõtluse kasv ( nii olemasolevate laienemine kui uute loomine);

uute töökohtade loomine; koostöö areng erinevate ettevõtjate vahel; koostöö tugevnemine ettevõtjate ja kõrgkoolide vahel; koja toodangu kasutamine Põlvamaa haridusasutuste toidumenüüde täiendamisel ja tervise sõbralikumaks muutmisel; tööhõive kasv vallas. Eeltoodust lähtuvalt kasvab märkimisväärselt Mooste valla ja lähipiirkonna tuntus ja hea elukvaliteet ning atraktiivsus nii elu kui töökohana uutele elanikele. Seda võib pidada kohaliku ja mahetoidu väiketootjate koja suurimaks ja olulisemaks sotsiaalmajanduslikuks mõjuks mis on praeguses arengufaasis suures osas hinnangulised ning nende ulatus sõltub projekti realiseerumise edukusest. Olulisemad mõjutajad on praegune väike majanduskasv ning Eesti ja maailmamajanduse edasised arengutrendid. Kohalikul tasandil mõjutavad toidukoja käivitumist ja edasist arengut eelkõige toidukeskuse juhtimis- ja turundusvõimekus. Kvantitatiivsed näitajad on seotud keskuse investeerimisprojekti otsese mõjuga ning need on alljärgnevad: kõrget lisandväärtust loovad ettevõtted (4-6); suureneb konkurentsivõimeliste innovatiivsete toodete arv; uute töökohtade arv (6-10); tööpuuduse vähenemine piirkonnas; kohalikele omavalitsustele laekuvate maksutulude kasv. Lisaks otsesele sotsiaalmajanduslikule mõjule kaasneb toidukeskuse investeerimisprojekti elluviimisega mitmeid arengueeldusi ja positiivseid mõjusid, mida iseloomustavad järgmised kvalitatiivsed näitajad: Piirkonna atraktiivsuse kasv nii elu- kui töökohana; ettevõtjate ja haridusasutustevahelise (s.h. kõrgkoolid) koostöö täiustumine; tööjõu kvalifikatsiooni tõus. Põllumajandustoodang on vastavalt nõudlusele mitmekesine, kõrge lisandväärtusega ja konkurentsivõimeline oma hea kvaliteedi tõttu. Eeldatav tegevustes osalejate ring Eelkokkulepped on sõlmitud 5 maakonna ettevõtjaga (Linaagro OÜ, Sireli talu, Üvasi Talu, Mesiveski OÜ, Janne Ehte-Tammiste), kel on huvi tootmise alustamiseks mahetoidukojas. Kindlasti projekti käivitamise juures saame teha suuremat reklaami läbi ajakirjanduse ja portaalide, ning seeläbi leida veel ettevõtjaid juurde. Labori teenuse järgi on esialgse küsitluse järgi tundnud huvi 2 (Maheveski, Sir Melvin OÜ), ettevõtet. Tootearenduskeskuse käivitamise ja arendamise koostööpartnerid: nõustamise ja uuringute läbiviimise osas Eesti

Maaülikool, toidulabori juhataja Hannes Mootse ja sotsiaal-ja majandusinstituudi turundusõppejõud Tiiu Ohvri. Katsetuste ja tehnoloogia juures rakendatakse ülikooli üliõpilasi. Tootearendajateks tunnustatud Eesti restoranide peakokad Indrek Kivisalu, Rait Kits; pakendidisainerid firmast Värv ja Vorm. Projektijuhiks oleks Tiiu Marran kes koordineerib kogu tööd. Tiiu Marran SA Põlvamaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant, on tegelenud seitse aastat alustavate ettevõtjate nõustamisega ja erinevate rahvusvaheliste ettevõtluse ja toidu teemaliste projektide juhina. Nõustab ettevõtjaid ja tegeleb koolituste korraldamisega nii Põlva maakonnas kui ka Võrumaal, Valgamaal ja Tartumaal. Omab konsultandi kutset. Eeldatavad väljundid ja oodatav tulemus 11 Mooste mõisakompleksi endine vankrikuur rekonstrueeritakse mahetoidu valmistamise kodadeks. Sisustatakse tootmisruumid vastavalt EU toiduseaduse tunnustamise nõuetele taimse- ja loomse tooraine töötlemiseks: piima-, mee-, linajahu ja õli töötluskoda, küpsetuskoda, õllepruulikoda, mahl, veini ja mooside töökoda. Väike köök koos puupliidiga toiduainete valmistamiseks ja katsete läbiviimiseks. Väiketootjate pood, labor koos seadmetega, laoruumid 200 m2. Objekti arendamise tulemusena on rekonstrueeritud hoone nii valla kui ka maakonna väikeettevõtjatele koostöös tootearendajate ja teadlastega. Keskusest saavad kasu põllumajandusettevõtted, kes saavad arendada ja täiustada tooteid, läbi viia oma kasvatatud saadustest tehtud toodete säilivuse katseid. Planeeritud on konsultatsioonid teadlaste ja tootearenduse ekspertidega. Lisaväärtus on ettevõtjate omavahelisel suhtlusel ja ühisturundus. Erinevatel väiketootjatel ja töötlejatel on tegevustingimuste paranemise tulemusena võimalik luua esialgsete prognooside kohaselt esimestel käivitumise aastatel kuni 6 uut töökohta. Tootearenduskeskuse teenused ettevõtjatele: terviklik tootearendustugi koos konsultatsiooniga; tehnoloogia ja seadmete kasutus ja tootegruppide seadmete kasutamise teenus; Laboratoorsed analüüsid (s.h tervisetoodete säilivuskatsed, mikrobioloogilised analüüsid, toodete ja tooraine analüüsid); Koolitused ja nõuandeteenused (sh teadmevara jagamine, üldine valdkondliku teabe levitamine, partnerite ja teenusepakkujate koostöökontaktide vahendamine, koolitused ja õppereisid koostöös rahvusvaheliste võrgustikupartneritega jne); esmatöötlemise alane arengutugi ettevõtjatele. Teenustena on võimalik välja arendada õlitootmine koos tehnoloogiaga erinevatele õlikultuurtaimedele, meesegude tootmine erinevate taimedega, õlle-ja siidrite tootmine erinevate kääritusprotsessidega, mahlade valmistamine erinevatest viljadest, ulukilihast erinevate toodete valmistamine, erinevatest sortidest marjade ja õunte külmutamise- aurutamise jm tehnoloogiad kaasaegsete seadmetega. Tootearenduskeskuse jätkusuutlikkus tagatakse ettevõtjatelt teenustasude laekumisest. Koolituste elluviimiseks taotletakse 11 Näiteks maja on valmis, piirkonna ettevõtjate tulu on kasvanud, lisandunud on uusi töökohti (sh lisandväärtusega töökohti) jn e.

toetust erinevatest siseriiklikest kui ka EU fondidest. Valmisolek tegevuste elluviimiseks 12 Eeltööna teostatakse projekteerimine hoone rekonstrueerimiseks, olemas on teostusjoonised. Mooste vald on valmis panustama projekti omafinantseeringu ulatuses rahalisi vahendeid. Mooste valla arengukava 2014-2020 tegevuskavas on punkti 2.14. Investeeringud all planeeritud olulisemad investeeringud: Mahetootmise (mahl, juust, mesindus) tootmiskeskuse rajamine. Link: http://www.mooste.ee/arengukavad. Eelkokkulepped potentsiaalsete koostööpartneritega Eesti Maaülikoolist toidulabori juhataja Hannes Mootse (projekteerimise ja sisseseade hankimise nõustamine), turundusõppejõud Tiiu Ohvril. Tunnustatud Eesti restoranide peakokad tootearendajatena Indrek Kivisalu, Rait Kits. Pakendidisainerid firmast Värv ja Vorm. Projektijuhina ja tegevuste käivitajana ning ettevõtjate kaasajana on eelkokkulepe konsultant Tiiu Marraniga, kes on juurutanud maakonnas Põlvamaa Rohelisema Märgi ja tegelnud ning koolitanud 7 aastat maakonna põllumajandus- ja toiduettevõtjaid. Valmimisjärgus on Eesti Maaülikooli teadurite-õppejõudude Jüri Leetsaare ja Tiiu Ohvrili poolt läbiviidav uuring toidukeskuse tasuvuse kohta. ARENDATAV OBJEKT 13 5. Põlva linna keskväljaku ja kontaktala arendamine (Põlva vald) ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Arendatava objekti planeeritavad kulud Projekti raames teostatakse kogu planeeringu alast ainult keskväljaku väljaehitamine koos kõigi kommunikatsioonide, heakorra- ja haljastustöödega, valgustusega ning linnamööbli soetamise ja paigaldamisega. Samuti ühendatakse keskväljaku ala teede- ja tänavavõrguga. Sealhulgas rajatakse juurdepääsutee linna peatänavaga (Kesk tn), vaata LISA 1 Asendiskeem. Projekti raames objekti väljaarendamise planeeritav kogukulu on 1 100 000 eurot koos käibemaksuga: Ideekonkursi tulemusena uue detailplaneeringu algatamine (omafinantseeringuna väljaspool projekti mahtu). Keskväljaku ja kontaktala projekteerimine, ehitusprojekti koostamine. Riigihangete läbiviimine ja hankelepingute sõlmimine ehitustööde elluviimiseks. 12 13 Kas eeltöid on tehtud, tasuvusanalüüs, kuivõrd vallad ja/või linnad on ise valmis panustama jne. Iga arendatava objekti kohta täidetakse eraldi tabel

Ehitustööde läbiviimine (sh kõik vajalikud kommunikatsioonide rajamistööd, heakorra-, haljastustööd, linnamööbli soetamine, valgustus jm). Kommunikatsioonide valmisolek uutele ettevõtjatele, kes soovivad keskusesse tulla. Objekti haldamise korraldamine koostöös maaomanikega (sh ettevõtjatega). Arendatava objekti sotsiaalmajandusliku mõju ulatus Projekti objektiks on Põlva linna keskväljaku ja seda ümbritseva kontaktala väljaarendamine, mille aktiivse arendusala suuruseks on ca 4000 m² aga mõjuala on suurem, kui projektis planeeritud tegevusala. Eesmärgiks on Põlva linna keskuse ja lähiala väljaarendamine ettevõtlus- ja elukeskkonna integreerimiseks ning soodustamiseks. Olemasolev olukord: Hetkel asub Põlva linna keskuses (olemasoleva komplekse kaubandus- ja teeninduskeskuse läheduses), väga heas asukohas, linna läbiva põhimaantee ääres suur maa-ala, mis on välja arendamata (planeeritav keskväljaku ala). See on jäätmaa, arendamata teede ja tänavateta ning kommunikatsioonideta, mida täna kasutavad osaliselt põhiliselt talunikud ja väikeettevõtjad avaliku turuna mõnel päeval. Kümme aastat tagasi maa-alale koostatud vana detailplaneering on realiseerimata, liiga suurte mahtude tõttu ning on seetõttu tänaseks ebareaalne elluviimiseks. Et hoogustada ettevõtlust ja laiendada linna keskuses ärikeskkonda on vaja kõigepealt ettevõtjatele ette valmistada äri- ja ettevõtluskeskkond, rajades planeeritavale objektile elementaarsed teed ja tänavad ning vajalikud kommunikatsioonid. Kuna objekt asub linna keskuses (samas on see ka kogu Põlva maakonna keskuseks), siis tuleb objekti arendamisel arvestada, et see on avalik ruum ning see vajab multifunktsionaalset lähenemist. Tuleb luua aastaringselt aktiivselt toimiv keskväljak (ca 4000m²) koos integreeritud kontaktaladega, erinevaid sihtgruppe kaasavate juurdepääsuteede ja tänavatega ning elementaarsete kommunikatsioonidega. Ettevalmistatud atraktiivsem ettevõtlus- ja ärikeskkond aitab tõsta ettevõtlusaktiivsust kohalike elanike, maade- ja eraomanike ning investorite seas. Tänaseks on juba teavitanud kohalik tarbijate ühistu, et soovib ise rajada planeeritava keskväljaku äärde suure kaubandus- ja teeninduskeskuse (mitte toiduainete müük) ning küsib vallalt projekteerimistingimusi. Valmisolek arendamiseks on mitmel maaomanikul, kelle maad piirnevad keskväljakuga, nende soov on ise välja ehitada üüripinnad äriettevõtetele. Samuti on väikeettevõtjatel ning talunikel võimalik jätkata väljaarendatud keskväljakut kasutada avaturuna, kuhu on tarbijatele parem juurdepääs. Lisaks on mitmed noored küsinud iga aasta aga eriti nüüd, kui on algatatud planeering pinda ja võimalusi oma äride alustamiseks. Objekti arendamine toetab üldist piirkonna ja maakonna eesmärki, soodustades majandusaktiivsuse kasvu läbi toimepiirkonna terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiva elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamise, mis aitab pidurdada elanikkonna

vähenemist, noorte lahkumist, tööpuudust ning tõsta ettevõtlusaktiivsust. Objekti väljaarendamise raames luuakse, rajatakse ja võimaldatakse: Linnakeskuses luuakse kaasajastatud ja multifunktsionaalne avalik ruum koos keskväljakuga, mis püüab arvestada erinevate elanikkonna sihtgruppide ja ettevõtjate vajadusi ning viib nad kokku. Luuakse eeltingimused ja rajatakse vajalik infrastruktuur arvestades erinevate huvigruppide vajadustega. Linna keskuses toimiks mobiilse avaturu võimalus väikeettevõtetele, keskväljaku kasutamine erinevate ürituste ja laatade korraldamiseks, aktiivseks vaba aja kasutamiseks jne) Atraktiivse külastus- ja ettevõtluskeskkonna rajamine keskuses, mis võimaldab kanda edasi mahulist ideed kavandatavast keskväljakuäärsest hoonestusest ja seonduvast äriettevõtlusest sealhulgas segafunktsiooniga ärikeskuse/te ehitusi erasektori poolt, pakkudes ruume lisaks tõsisema ärisektorile ka teenindussektorile. Turismiinfopunkti paigutamine keskusesse annab võimaluse aktiivsemalt infot jagada. Infopunkti ligipääs on hea kergesti leitav. Lisaks on võimalus keskväljaku kasutamine maakondliku tähtsusega lipuväljakuna (sh erinevate maakondlike ja üleriigiliste suurürituste läbiviimiseks). Põlva linna keskväljaku rajamine on seotud Põlva energiatõhusa tootearenduskeskuse rajamisega, kus rajatavad objektid ja nende eesmärgid toetavad ning annavad üksteisele suurema lisandväärtuse tulemuste saavutamiseks. Põlva vald näeb ette läbi tootearenduskeskuse toetamise luua võimalusi innovaatilisemaid ja lisandväärtustega töökohti. Konkreetne ettevõtlus- ja elukeskkonna integreeritud arendustegevus (sh läbi planeeritud projektide elluviimise) aitab koostöös luua uusi võimalusi ka uute ettevõtjate ja äriettevõtete arengule. Eeldatav tegevustes osalejate ring Otsesed kasusaajad ja osalejad: Maaomanikud 36 Olemasolevad tegutsevad ettevõtted planeeringualal 16 Rajatav energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide kompetentsikeskus Põlva valla elanikud 9 908 (elanikeregistri seisuga 01.01.15) Põlva maakonna elanikud, ettevõtjad jt Arhitektide Liit ja keskväljaku ideekonkursi projekteerijad Põlva vallas ja maakonnas asuvad riigi- ja valla asutused, kolmas sektor

Eeldatavad väljundid ja oodatav tulemus 14 Rajatud ja väljaarendatud on toimiv valmis objekt ca 4000m² keskväljak kõigi kommunikatsioonide koos juurdepääsuteede ja kõnniteede ühendamisega linna tänavavõrguga. Objekt on heakorrastatud ja haljastud ning keskväljakule on paigaldatud linnamööbel, mis vastab universaalse disaini põhimõttele st on kättesaadav ja tarbitav kõikidele kasutajagruppidele. Linnakeskuses ettevõtluskeskkonna parendamine on tekitanud majandusaktiivsuse kasvu ja sotsiaalsemalt aktiivsema linnaruumi. Projekti elluviimisel on endisest vähe kasutuses olevast alast arendatud ettevõtjatele atraktiivne linnakeskuses, kuhu soovitakse investeerida. Kuna olemas on uus praegustele oludele vastav ja kõiki huvigruppe arvestav planeering ja rajatud vajalikud kommunikatsioonid, mis lihtsustavad ettevõtete investeerimist keskusesse. Juurde on tekkinud 21 uut töökohta (sh kõrgema lisandväärtusega vähemalt 6 töökohta) ning kaasatud investeeringuid (erasektor ostab/arendab kinnisvara või maad ning ehitab välja ärikeskused jne). Piirkonna ettevõtjate arv, koostöö sünergia ja tulu on kasvanud. Tõuseb elanikkonna sh noorte ning ettevõtjate ja töökohtade arv. Lisa tulemus ja mõju: planeeritud juurdepääsuteed seovad linna keskväljaku ja kogu planeeringu ala hästi toimivaks (kokku 8000m²) sh olemasoleva keskuse ja ümbritseva ala, arvestades kogu linnaruumi tervikuna. Planeeringu ala piirneb Põlva linna läbiva Orajõega, jõeäärsele alale on koostamisel detailplaneering, millega on plaanis võtta jõe äärne ala (Oja tn 6) kasutusele turismivaldkonnas (sh puhke- ja rekreatsioonialana). Uue keskväljaku ja kontaktala väljaarendamisel arvestatakse eeldatava mõjuga lähialale jääva Orajõe kallaste arendamist. Valmisolek tegevuste elluviimiseks 15 Põlva Vallavolikogu poolt on kinnitatud Põlva valla arengukavas aastateks 2014-2029, eelarvestrateegias ning 2015. aasta eelarves objekti arendamisega seotud planeeritud tegevused ja omafinantseering. Koostöös eramaaomanikega ning saadud nõusolekuga viidi läbi keskväljaku ideekonkurss. Koostöös Arhitektide Liiduga välja kuulutatud ideekonkursi võitjaks osutus keskväljaku idee PUULINN. Hetkel toimub aktiivne läbirääkimine kõigi maaomanike ja investeerijatega uue detailplaneeringu algatamiseks ja ehitusprojekti koostamiseks. Potentsiaalsete ettevõtete huvi uue arendatava keskväljaku suhtes on suur. Põlva Vallavolikogu poolt on kinnitatud Põlva valla arengukavas aastateks 2014-2029 www.polva.ee, eelarvestrateegias ning 2015. aasta eelarves objekti arendamisega seotud planeeritud tegevused ja omafinantseering. Põlva valla arengukava 2014-2029, viide valla kodulehelt www.polva.ee; arengukava link https://www.riigiteataja.ee/akt/417102014002 ; Põlva valla eelarvestrateegia 2015-2018, lisa 7 Investeeringutekava viide 14 15 Näiteks maja on valmis, piirkonna ettevõtjate tulu on kasvanud, lisandunud on uusi töökohti (sh lisandväärtusega töökohti) jn e. Kas eeltöid on tehtud, tasuvusanalüüs, kuivõrd vallad ja/või linnad on ise valmis panustama jne.

www.polva.ee, link http://www.polva.ee/bw_client_files/polva_linn/public/img/file/lisa_7_investeeringud_2014-2018.pdf ARENDATAV OBJEKT 16 6. Eesti Maanteemuuseumi turismikeskkonna arendamine ja liiklushariduskeskus (Eesti Maanteemuuseum, Kanepi vald) ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Arendatava objekti planeeritavad kulud Eesti Maanteemuuseum on Lõuna-Eesti üks olulisemaid turismimagneteid. 2018. aastal valmib tänase masinhalli rekonstrueerimisel uus ajalooline autoajastu keskkond koos liiklushariduskeskusega. Uus keskkond kasvatab eeldatavalt külastajate arvu aastas 35 000-lt kuni 50 000. Eesmärgiks on luua lisa ekspositsioonipinda, võimalusi näitusteks, täiendavad võimalused liiklushariduse eriprogrammide läbiviimiseks, lisaväärtusena seminariteenus ning uuenduste abil suurendatakse muuseumi külastatavust aastaringselt sh talvisel madalperioodil (oktoober- aprill) 15 000 külastaja võrra. Projekti eesmärgiks on luua täiendavad võimalused eriprogrammide läbiviimiseks ning selle abil suurendad muuseumi külastatavust talvisel madalperioodil (oktoober- aprill), laiendada ekspositsioonipinda, parandada ekspositsioonide vahetamise võimalusi ja külastustingimusi, kus terviklik külastuselamustoode on paremal tasemel. Ekspositsiooni teemadeks on: Eesti teede areng alates 1920.- ndatest aastatest, Eesti teede ja autode ajalugu, sh kaasates keskkonna teemasid näiteks kuidas tekkis bensiin jmt. Tänast ca 1000 m² ekspositsioonihalli laiendatakse juurdeehitustega otstesse, pannakse uus kate ning sisse ehitatakse 240 m² soojustatud ja köetava blackbox-tüüpi mitmefunktsionaalne keskkond koos abiruumidega (kontor, töötuba, õppeklass, mängunurk, tualetid). Kiiresti liigendatavat ja ümbertõstetavat uut keskkonda hakatakse kasutama vastavalt hooajale nii ekspositsioonipinnana kui liiklushariduskeskusena, mida saab lisandväärtusena kasutada ka seminari või konverentsikeskusena. Sihtgrupid: Liiklushariduskeskuse tegevused on suunatud keskmisele ja vanemale kooliastmele ning täiskasvanutele. Liiklushariduskeskuse sisustuseks ja tegevuste läbiviimiseks kasutatakse Eestis seni kasutamata innovaatilisi aktiivõppe lahendusi, kaasates külastaja aktiivsesse tegevusprotsessi isetegemise ja õppimise kaudu. Arendusprojekti elluviimisel on võimalik pakkuda erinevatele huvigruppidele liiklusalast koolitust ka siseruumides. Täna viiakse neid läbi enamasti vaid 16 Iga arendatava objekti kohta täidetakse eraldi tabel

suveperioodil välitingimustes. Vajadus on täna taoliste programmide järgi suur. Uus pind annab võimaluse kahekordistada koolitatavate arvu ning viia see vähemalt 4000ni aastas. Teine võimalik sihtgrupp madalhooajal liiklushariduskeskuses: viimastel aastatel pakutakse koostöös Töötukassaga maakonna töötutele liikluskoolituste praktilisi töötubasid ja ohutu liiklemise programme. Uue keskuse valmimisel saame käivitada uue koostööprojekti ja olla koolitusbaasiks alko- ja narkojoobes mootorsõidukijuhtidele politsei poolt määratud kohustusliku koolituse rehabilitatsiooniprogrammides. Koostööpartneriteks selles tegevuses on Lõuna Politseiprefektuur, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond ja Maanteeameti ennetustööosakond. Läbirääkimiste faasis on selgunud, et selline projekt (mille sarnased toimivad Põhjamaades, USAs jne) on hädavajalik. Ehitus on kaheetapiline: Hoone enda ehitus kestab 2016-2017. Näitusepinna ehitus (installatsioonid, erilahendused jne) 2017-2018 kevad. Pikem ehitusperiood ja ka mõned lisatööd lähtuvad EMM-le kui muuseumile esitatavatest lisanõuetest (keerukam kliimasüsteem, nõudmised külaliste kogunemispinnana jne). Plaanitud on keskus avada EV 100. sünnipäevaks Maksumus 1,9 miljonit eurot (sh toetus 1 425 000 ja omafinantseering 475 000 eurot) sisaldab masinhalli üld- ja eriosade ehitustöid: ehitise arhitektuurse ja konstruktsioonilise osa ehitust; kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide ehitust; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitust ning välisvõrkudega seotud töid. Samuti sisaldab projekt omaniku ja autorijärelvalvet ning tehnilise projektijuhtimisega seotud kulutusi. Keskuse ekspositsiooni kujundus ja sisustus ei sisaldu selles projektis, vaid esitatakse projekt koostöös Läti Teedemuuseumiga Kesk-Läänemere programmi. Samuti tehakse koostööd Mihhailovskoje Puškini muuseumiga. Eeltöid selleks on alustatud. Eesmärk on, et mõlemad projektid valmivad üheaegselt 2018.aastaks. Antud projekti hinnangulised ülalpidamiskulud on 25 000 30 000 aastas, mis kaetakse omatulu arvelt. Arendatava objekti sotsiaalmajandusliku mõju ulatus Suureneb külastajate arv ja turismitulu piirkonnas. Projekti elluviimise sotsiaalmajanduslik mõju on piirkonna ja maakonnaülene. Täna külastab EMMi aastas keskmiselt 35-38 000 külastajat. Uue temaatilise keskuse avamisel eeldatav külastajate arv tõuseb aastal 2019 50 000-ni, külastajate arv suureneb 15 000 võrra. Praegustest külastajatest hinnanguliselt 10% peatub neist Põlvamaal (ja Võrumaal) enam kui ühe öö jättes piirkonda u 80 eurot, st kokku u 280 000 eurot aastas. EMMi kui unikaalse turismikeskkonna arendamisega, uue näitusekeskkonna ja liiklushariduskeskuse loomisega 2018. aastal luuakse võimalus 15 000 lisakülastaja vastuvõtuks ning lisaks kõrghooajale (mai september) ka senisel madalhooajal külastajate vastuvõtuks ning piirkonna külastamiseks laiemalt. Seega annab uus atraktiivne keskkond võimaluse ka piirkonda jäetava tulu kasvu kuni 400 000 500 000 euroni aastas. Uuendusega muutub sihtgruppide jaotus: täna moodustab üksikkülastajate arv 80%, turismigruppide arv 5% ja ärituriste on 3%. Uuendus ja sellega kaasneva atraktiivse keskkonna loomine ning selle turundamine loob võimaluse ärituristide ning gruppide arvu kokku 18 % ni. Välisturistide osakaalu kasvu eesmärk on tänase 5% asemel 7%. Liikluskasvatuskeskuses toimuvate projektide ning programmide eesmärk on võrreldes tänasega suurendada tuntavalt täiskasvanute osakaalu. Täna on

see 10%, eesmärk on nii madalhooaja aktiivsema kasutuse võimaluste loomisel kui rehabilitatsiooniprojekti ellukutsumisel 20%ne osakaal. Projekti sotsiaalmajandusliku mõju väljendub rahaliselt hinnatavate välismõjudena järgnevalt (aluseks tasuvusanalüüs): üle öö jäävate lisanduvate külastajate kulutused piirkonnas, lisanduvate külastajate kaasnevad kulutused piirkonnas. Eeldatakse, et 15% lisanduvatest külastajatest jäävad piirkonda kauemaks kui üks päev ning teevad tänu sellele kulutusi nii ööbimisele kui toitlustusele ning muudele teenustele. Ühe ööbiva külastaja keskmine kulutus piirkonnas viibides on kokku ca 80 eurot. Ülejäänud 90% külastajate puhul eeldatakse piirkonnas tekkivaid kaasnevaid kulutusi toilustusele ja muudele teenustele ning meelelahutusele keskmisel 31 eurot külastaja kohta. Sotsiaalmaandusliku tulu arvestatakse nendelt kaasnevatelt kulutustelt majandusel kaasneva puhta lisandväärtuse alusel. Vastavalt siis 44% ja 41%, mis on saadud vastavate sektorite statistilise keskmise põhjal. Käesoleva projekti oodatava stsenaariumi sotsiaalmajanduslik tasuvuse määr on ERR = 11,9%. Uued töökohad. EMMs töötab täna aastaringselt 14 inimest, neile lisandub 20 töötajat (10 töökohta) kõrghooajal. Lisaks on erinevate pikaajaliste lepingutega (haljastus, hooldus, toitlustus) aastaringselt seotud veel enam kui 10 töötajat. Neist ¾ elavad Põlvamaal. Seega pakub EMM täna hõivatust 50le inimesele. Projekti teostumisel kasvab aastaringselt hõivatud täiskohaga töötajate vajadus vähemalt 3 inimese võrra, juurde on vaja liikluspedagoogi, keskuse külastusjuhti ning töömees-majahoidjat. Hooajaliste tööde maht suureneb vähemalt 5 koha võrra, kes kõrghooajal tegutsevad põhiliselt uues keskuses olles ametis nii giidide kui valvetöötajatena. Kokku arvestatud projekti tulemusena loodud uusi töökohti 3 täiskoormusega aastaringset +5 hooajalist=6 täiskoormusega töökohta. Kaudsete töökohtade arv kasvab tänaselt 10 lt vähemalt 13ni. Suurem koormus langeb toitlustusettevõttele, kes rendib täna ruume EMMlt. Teisi kaudseid töökohti, mis kaasnevad antud projekti rakendumisel, siin arvestatud ei ole, kuid eeldatavalt on see vähemalt 10. EMM asub Postiteel ning osaleb aktiivselt MTÜ Postitee tegemistes olles selle juhtliige. Postiteel on jätkuvalt kõrge potentsiaal olla atraktiivne külastuspiirkond, kuid see vajab tugevat ja finantseeritud koordineerimist. Keskuse avanedes suureneb meie kohustus aidata kaasa Postiteel asuvate ettevõtete arendamisse, kasutades eelkõige nende ettevõtete teenuseid ja juhatades turiste nii Postiteel kui Põlva-Võru vahel asuvatesse majutusasutustesse. Loome eeldusi, et paremini tulevad toime Postiteel asuvad muuseumid (Põlva Talurahvamuuseum kui Teppo muuseum Võru maakonnas), seda kaasava turundustegevusega. EMM saab jagada täiendavat erialast infot ja lähipiirkonna turismiinfot (nt on muuseumi juurde paigaldatud elektrooniline turismiinfopunkt, lisaks aitab muuseum kaasa Põlvamaa mainesündmuste ühisturundamisele jms). Liiklushariduskeskuse projekt toetab tegevuskava projekti Postitee kergliiklustee, kus mõlemad projektid tugevdavad üksteist ja koos tõstavad maakonna ühe külastatavama piirkonna turismipotentsiaali ja pikendavad piirkonnas viibimist. Projekt annab võimaluse suurendada juba täna EMM-i ja Põlva-Võru ning Valga maakonna turismiettevõtete (Nõiariik, Kubija hotell, Uhtjärve liikluslinnak, Cantervilla mängumaa, Salamaa, Pokumaa, Pesa hotell) ühiseid teenuspakette nii

Eeldatav tegevustes osalejate ring Eeldatavad väljundid ja oodatav tulemus 17 üksikkülastajatele kui gruppidele. Samuti loome täiendavaid eeldusi, et ühistransport liiguks Postiteel sagedamini, et seda teed võetakse rohkem kasutusse. Maanteeamet, EMM, Postitee MTÜ, Postitee äärsed ettevõtted, Kanepi vald, Politsei- ja Piirivalveamet kui liiklushuligaanide rehabiliteerimisprogrammide kaasläbiviija, Lõuna-Eesti ja Tartu turismifirmad, Töötukassa. Välja on arendatud uus ekspositsioon ja liiklushariduskeskus, koos uute teenustega. Pakutakse uusi liiklushariduse teemalisi külastusprogramme keskmisele ja vanemale koolieale (ka sisetingimustes) ning täiskasvanutele. Atraktiivne autoajastu ekspositsioon, kus on võimalik ekspositsioonipindu liigutada vastavalt väljapanekute vajadusele. Uue temaatilise keskuse ja uue ekspositsiooni avamisel eeldatav külastajate arv tõuseb aastal 2019 50 000-ni, külastajate arv suureneb 15 000 võrra. Uue keskusega suureneb õpilaste liiklusalase koolituse võimekus ja võimalus. Täna suudab muuseum aastas anda liiklusharidust 3000le lapsele, uue keskuse puhul 4000-le. Muu hulgas tähendab see ka vähemalt ühe lisa liikluskasvatuse pedagoogi ametikoha loomist. Täna on need programmid hooajalised ja enamasti välitingimustes, uus keskus võimaldab liiklusharidust läbi viia ka siseruumides, mis mitmekesistab programmide sisu. Paranenud on külastajate olmetingimused: soojad ruumid, tualetid, lastenurk jmt. Postitee piirkonna ettevõtjate tulu on kasvanud, muuseumi külastajad saavad hõlpsamini kätte maakonna turismiinfo. Piirkonna külastajate arv kasvab ca 15 000 võrra jõudes 2019.aastal 50 000ni, tõuseb madalahooaja külastatavus, millega kaasneb piirkonna väikefirmade (toitlustus, majutus, transport jne) hõivatus aastaringselt. Luuakse 6 otsest ja 10 kaudset töökohta. Valmisolek tegevuste elluviimiseks 18 Valminud on: 1) Ehitise rekonstrueerimisplaan tööprojekt (AS Resand). 2) Eesti Maanteemuuseumi ekspositsioonihalli rekonstrueerimise ja näitusehoone ehitamise projekt (SALTO arhitektuuribüroo OÜ). 3) Keskuse sise- ja ekspositsiooni kujunduse tööprojekt (Laika, Belka & Strelka OÜ). 4) Keskuse tasuvusanalüüs koos sotsiaalmajandusliku tasuvusanalüüsiga (Civitta). 5) Olemas omafinantseeringu osalus. 17 18 Näiteks maja on valmis, piirkonna ettevõtjate tulu on kasvanud, lisandunud on uusi töökohti (sh lisandväärtusega töökohti) jn e. Kas eeltöid on tehtud, tasuvusanalüüs, kuivõrd vallad ja/või linnad on ise valmis panustama jne.

ARENDATAV OBJEKT 19 7. Traditsioonilise ja ökoloogilise ehituskunsti keskus Eestimaaehitus (Mooste vald) ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Arendatava objekti planeeritavad kulud Arendatava keskuse loomiseks on vajalik renoveerida mõisakompleksi kuuluv endise sõiduhobuste tall- tõllakuuri (mitte segi ajada vankrikuuriga, kuhu on planeeritud mahetoidu väiketootjate koda) hoone. Hoone asub katastriüksusel lähiaadressiga Tõllakuuri, tunnus 4731:002:0087. Hoonesse ei ole kavandatud teisi arendusi. 1874. aastal ehitatud hoone seisab praegu tühjana. Hoone seinad maakivi ja punase kivi segust, välisseinad vajavad soojustamist. Kiviseinte soojustamiseks seestpoolt kasutatakse uudsemaid hingavaid segusid. Vahelagi on puidust. Olemasolevaid laetalasid ja seinu saab suuremas osas kasutada. Põrand kavandatakse soojustada ja rajada põrandaalune küte. Hoone kütmine planeeritakse maakütte ja päikesepatareidega. Olemasolev eterniidist katusekate asendatakse kivikattega. Renoveerimistööde mahuks on kavandatud investeering kuni 800 000 eurot, sellest taotletav toetus 680 000 eurot ja omavalitsuse omafinantseeringuna 120 000 eurot. Täpsemalt koosnevad planeeritavad kulud: Objekti projekteerimine 20 000 eurot. Hoone ehitustööd, sh. katusekatte vahetus (ca 950 m²), külgviilu ehitus, katuseakende paigaldus 200 000 eurot; siseruumide restaureerimine (ca 460 m²) 400 000 eurot; kütteseadmed ja ehitustööd 100 000 eurot. Labori-, koolitus- ja katsetuste ruumide seadmed 80 000 eurot. Hoones sisustatakse uute looduslike ehitusmaterjalide väljatöötamise ja katsetuste tööruumid, õppeklass koos vajalike õppenäidistega ja toodetud materjalide näidiste ruum mõisa külastajatele ja töökoda-õppebaas praktiliste tegevuste jaoks. Külastajatele eksponeerimiseks sisustatakse näidiste saal ja ajalooliste materjalide muuseum. Korraldama hakatakse Eestisiseseid ja rahvusvahelisi koolitusi, õppepäevi. Keskuses töötatakse välja õppeprogrammid ning spetsialistide atesteerimisnõuded ning viiakse läbi koolitusi spetsialistidele atesteerimise ettevalmistamiseks. Traditsioonilise ja ökoloogilise ehituskunsti keskuses on planeeritud tingimuste loomine alljärgnevate tegevuste läbiviimiseks: savikrohvi segude väljatöötamine, katsetamine ning koolitus; savivärvide segude väljatöötamine, katsetamine ning koolitus; lubisegude väljatöötamine, katsetamine ning koolitus; kaasaegsete, stabiliseeritud ja soojustatud tambitud 19 Iga arendatava objekti kohta täidetakse eraldi tabel

pinnasest seinte väljatöötamine, katsetamine ning koolitus; tõrvavärvi segude (tökat, männitõrv) väljatöötamine, katsetamine ja koolitus; vanaaegsete keeduvärvi segude väljatöötamine, katsetamine ja koolitamine; koostöö arendamine Eestis asuvate teiste koolituskeskustega; euroopaliste ühtsete koolitusstandardite väljatöötamine; telliste tootmise ajaloo uurimine ja uute kivide tootmine; maakivist hoonete ja aedade ehitamine ja remont; kivihoonete soojustamine. Arendatava objekti sotsiaalmajandusliku mõju ulatus Objekti arendamise tulemusena luuakse soodsamad tingimused väiketootmiseks, kohalike ehitusmaterjalide vajalike segude valmistamiseks ja koolitustegevuse arenguks. Hoonesse koondatakse praegusel ajal erinevates kohtades tegutsevad asjatundjad ja koostöös arendatakse, katsetatakse ja propageeritakse traditsiooniliste ja uute ehitustegevuste ning ehitusmaterjalide retseptide kasutamist. Arendataval objektil on võimalus kaasata kokku 17 piirkonnas tegutsevat töötajat: - savi- ja lubisegude arendamine ja koolituste korraldamine 3 inimest (on juba olemas); - tampseinte arendaja ja koolitaja 1 inimene; - keeduvärvide (tõrvavärvid), eeterlike õlide ja looduslike värvide valmistamine ja arendus 1 inimene; - materjalide näidiste ja turistidele propageerimise ruum 1 inimene; - mõisaarhitektuuri elementide valuvormide valmistaja ja valaja 1 inimene. Rajatava keskuse baasil juurutatud toodangu valmistamisel planeeritakse töötama: - lubi- ja savisegude valmistajad 4 inimest; - kivide valmistamine 2 inimest; - keeduvärvide ja looduslike värvide valmistaja- pakendaja 2 inimest; - materjalide pakendaja ja müügimees 2 inimest. Järjest suureneb nõudlus kohalike ja ökoloogiliste ehitusmaterjalide järele. Laialdaselt kasutatakse savi- ja lubikrohve. Arendatava objekti missioon on Moostes juba olemasoleva looduslike ehitusmaterjalide väljatöötamise täiendav arendamine ja uute materjalide väljatöötamine ja praktikas kasutamise koolitus. Ehituskunsti keskuses toimub lisaks koolitustegevusele tootearenduse esimene faas nii laboris kui reaaltingimustes. Sealt edasi jätkub arendus- ja tootmisprotsess Räpina looduslike ehitusmaterjalide tootearendusüksuses, mida Mooste tingimused ei võimalda. Samuti varustab vastupidiselt Räpina tootearendusüksus ehituskunsti keskust koolituste jaoks vajalike valmistoodetega. Põlva kompetentsikeskuses nõustatakse eraisikuid, organisatsioone, ametkondi ja kohalikke omavalitsusi energiatõhusate hoonete osas. Energiatõhususe tõstmiseks ning ökoloogilise jalajälje vähendamiseks propageeritakse sealgi

looduslikke ehitusmaterjale. Huvilised suunatakse tootmisprotsessiga tutvuma Räpinasse või koolitustele ehituskunsti keskusesse. Vanade hoonete renoveerimisest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest huvitatud suunatakse materjali spetsiifikast lähtuvalt Moostesse kas ehituskunsti keskusesse või Põlva-Räpina-Mooste projektipartneri MTÜ Vanaajamaja juurde, mis on nii loodava ehituskunsti keskuse koostööpartner kui ka täna juba toimiva Mooste saviehituse kompetentsikeskuse väga hea koostööpartner. Muudes valdkondades on koolituskeskuse olulisteks koostööpartneriteks Mooste mõisakompleksis asuvad kojad (sepikoda, villakoda, taaskasutuskoda, käsitöökoda) ja Mooste Külalisstuudio. Samuti on õppe- ja koostöö partneriteks erinevad organisatsioonid, ülikoolid ning ametikoolid nii Eestist kui ka välismaalt. Koolituskeskus saab olema kursustepõhine ning see on suunatud nii õpilastele ja asjaarmastajatele kui professionaalidele. Õppes väärtustatakse kohalikke traditsioone aga samuti teiste riikide ja rahvaste omi ning kogemuste jagamiseks kutsutakse koolitajaid tihti ka piiri tagant. Nõustamis- ja õppetegevus aitab säilitada väärtuslike traditsioonide säilimist, kasvatada säästlikumat ja ökoloogilisemat ehitus- ning elustiili, suurendada huvi elu ja töö vastu maapiirkondades ning anda eeskuju sarnaste keskuste loomiseks ka teistes riikides Arendatava objekti tulemusena saavutatav sotsiaal-majanduslik mõju ületab Mooste valla, Põlva maakonna ja Lõuna-Eesti regiooni piire ning omandab rahvusvahelise mõõtme. Eeldatav tegevustes osalejate ring Eeldatavad väljundid ja oodatav tulemus 20 Keskuses hakkavad alaliselt tegutsema: savisegude ja värvide arendaja; lubisegude ja värvide arendaja; ajalooliste kivihoonete soojustamise õpetaja; tambitud pinnaste katsetaja ja arendaja; põhumajade ehituse õpetajad; tõrva- ja keeduvärvide arendaja; looduslike materjalide müügipunkt; ajalooliste ja põletamata telliste tootmine. Keskuses tegutsetakse reklaamtrükiste, õppekirjanduse ja filmide koostamise ja toimetamisega. Hoone on avatud mõisa külastajatele (aastas külastab mõisat ca 20 000 inimest). Käesoleval ajal tegutseb Moostes 3 töötajaga savi- ja lubisegude arendamise ja 2 töötajaga segude valmistamise keskus. Samuti toimub linaõli tootmine ja on ehitatud 2 tõrvaahju. Koostöö toimub ettevõtjatega Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Taanist. Moostes asub täna kogu lähiregiooni (Baltimaade ja Põhja-Euroopa, tõenäoliselt ka Ida- ja Kesk-Euroopa) tugevaim savi- ja lubikrohvide ning saviehituse kompetentsikeskus. Moostes väljatöötatud savi- ja lubikrohvide tootmismaht ei ole veel võrdväärne Euroopa ja maailma suurimatega aga kvaliteet on seda juba kindlasti. Saksamaa on üks vaieldamatuid pioneere saviehituse vallas nii Euroopas kui terves maailmas ning on ühtlasi tuntud oma ülikõrgete ehitusstandardite poolest. Moostes väljatöötatud savikrohvid on testitud Saksa saviehituse standardi DIN 18947:2013-08 järgi ning kuuluvad selle kohaselt 20 Näiteks maja on valmis, piirkonna ettevõtjate tulu on kasvanud, lisandunud on uusi töökohti (sh lisandväärtusega töökohti) jne.

kõrgeimasse tugevusklassi S II ning edestavad oma näitajate ja puhtuse poolest ka paljusid Saksa lipulaevasid. Tootearenduse vallas tehakse koostööd juhtivate ülikoolide ning laboritega nii Eestis kui mujal Euroopas. Tooteid eksporditakse juba mitmetesse riikidesse (sh Saksamaale) ning uusi turge lisandub aastas mitmeid. Koolituste valdkonnas tehakse koostööd nii kohalike kui rahvusvaheliste organisatsioonidega, sh Euroopa suurima saviehituse kooliga Saksamaal. Euroopas on ainult 10 organisatsiooni, millel on õigus väljastada savikrohvi ECVET-sertifikaati. Moostes loodav koolituskeskus (organisatsioonina) saab selle õiguse juba käesoleval aastal. Säästva renoveerimise infokeskused on juba Moostes tegutseva kompetentsikeskuse partnerorganisatsioonid nii koolituste, nõustamise kui ka toodete kasutamise ja levitamise vallas. Nõudlus SRIK-i poolt soovitud koolituste osas on hetkel suurem kui Mooste suudab pakkuda. Arenev ja kasvav tootearendus, tootmine ning koolituskeskus vajab maailma tippude sekka tõusmiseks suuremaid ruume ning paremaid tingimusi-vahendeid. Tootearenduseks vajalikud uurimustööd ja testid ülikoolides ning tipplaborites võtavad tihtipeale väga kaua aega ning on väikeettevõttele liiga kulukad. Korraliku labori ning vahendite olemasolul saaks palju vajalikku eeltööd ära teha juba Moostes. Kohalikele ametikoolidele, ettevõtetele ning rahvusvahelisele turule suunatud koolitusteenuse pakkumiseks on vaja suuremaid ruume. Uusi võrseid kasvatades ei saa aga ära unustada ka juuri - muuseum, uurimustööd ja arhiveerimine aitab säilitada ja õpetada väärtuslikke traditsioone. Lisaks on renoveeritav hoone ise eeskujulik energiatõhusa-, traditsioonilise- ja loodusehituse näidis- ja õppevahend. Valmisolek tegevuste elluviimiseks 21 Objekti arendamise tulemusena renoveeritakse muinsuskaitse all olev hoone uute looduslike ja ökoloogiliste ehitusmaterjalide väljatöötamiseks ja koolituste läbiviimiseks. Lisandub praegusele 3 töötajale 4 uut töökohta. Hoonesse koondub traditsiooniliste ja uute ehitusviiside, materjalide tootmise ja õpetamise keskus, kuhu koonduvad spetsialistid savikrohvisegude ja värvide, lubikrohvisegude- ja värvide, tõrva- ja linaõlivärvide, kiviehitiste ja aedade, telliste tootmise, tambitud pinnasest seinte ehitamise, põhumajade ehitamise alal. Hoonesse sisustatakse ka kivimuuseum ja töökodaõppebaas praktiliste tegevuste jaoks. Hoone restaureerimiseks on omavalitsuse initsiatiivil ja vahenditest koostatud ehitusprojekt (Mooste mõisa tall- tõllakuuri restaureerimise ja kohandamise ehitusprojekt, Kurmik Projekt OÜ 2010), mis vajab käesoleval ajal uuendamist. Projekti tuleb täiendada päikesepaneelide paigaldamise võimalusega, kivihoone seinte soojustamise osas ja ruumide osaliseks ümberehitamiseks. Moostes on ligikaudu neli aastat tegutsenud savi- ja lubjasegude arendaja OÜ Saviukumaja, kes on oma toodangu tegemiseks ja arendustegevuseks sisustanud töökoja, mis asub ehituskunsti keskuseks arendatava hoone kõrval olevas restauraatorite 21 Kas eeltöid on tehtud, tasuvusanalüüs, kuivõrd vallad ja/või linnad on ise valmis panustama jne.

kojas. Koostöös Eesti Maaülikooli ja Tallina Tehnikaülikooli õppejõudude ja teadlastega on Moostes korraldatud stabiliseeritud ja soojustatud tambitud pinnasest seinte ehituse koolitusi. Mooste inimesed on käinud ka vastavatel koolitustel Eesti Maaülikooli ehitusteaduskonnas ja Kanadas. Linaõli, männi- ja kasetõrva on Moostes toodetud aastaid, kuid seni pole olnud siin õpetamise keskust ega näidiste väljapanekut. Korraldatud on vastavasisulisi õppepäevi. Ka on korraldatud vanade keeduvärvide keetmise õppepäevi. Koostööd on tehtud MTÜ-ga Ajaloolised Võtted. Mõisaornamentide valmistamiseks on nõusoleku andnud skulptorid Riho ja Ilme Kuld. Objekti omanikuna on Mooste vald valmis panustama arendatavasse objekti omafinantseeringuga. Valla arengukavas aastateks 2014-2021 (Ptk 2.14. Investeeringud (lk. 26-27); Lisa 1 Tegevuskava 2014-2018 (lk. 39-40). Tabel 18 Majanduse ja ettevõtluse valdkond) ja eelarvestrateegias aastateks 2015-2018 (Ptk. 6.2. Investeerimistegevus, lk. 20-21) on vastavad tegevused kavandatud. Link: https://www.mooste.ee/arengukavad Ehituskunsti keskuse ehituse omaosalus on planeeritud Mooste valla eelarvest. Hoone ruume kasutavad erinevad MTÜ-d tootearenduseks ja ruume rendivad koolitusfirmad. ARENDATAV OBJEKT 8. Setomaa külastuskeskuse rajamine (Värska vald) Setomaa külastuskeskuse rajamisel lisandub Kagu-Eesti piirkonda, Värskasse, Õrsava järve kaldale uus atraktiivne külastusobjekt. Külastuskeskuse tähtsaim eesmärk on I Eesti Vabariigi aegse Eesti Kaitseväe Põhjalaagri ja ülema kindral Nikolai Reegi ajaloopärandi eksponeerimine ning Setomaa ja Kagu-Eesti turismivõrgustiku arendamine. Setomaa külastuskeskuse loomisega tekib lisandväärtusena võimalus turistidele kiirelt ja kompleksselt anda teavet Kagu-Eesti piirkonna puhke- ja turismivõimaluste kohta. Külastuskeskus teeb koostööd erinevate objektide ja teenusepakkujatega, mis võimaldab turistidele pakkuda terviklikku külastuselamust paketina. Originaalhoone on amortiseerunud ja pole võimalik taastada, uus hoone rajatakse lähtudes endise hoone kaunist arhitektuurilisest omapärast. Setomaa külastuskeskuse väljaarendamine on vajalik seetõttu, et säilitada ja külastajatele eksponeerida I Eesti Vabariigi aegse Põhjalaagri väärtuslikud materjalid, kus suur osa sõjaväest treenis ja töötas mitmetel aastatel. Laager rajati kindral N. Reegi eestvõttel 1926.aastal, suur osa

ehitustöödest tehti sõdurite poolt, kohalike meistrite juhendamisel. 1930. aastaks oli välja ehitatud väike linnak sh kasarmud sõduritele, staabihoone, ohvitseride elamud, pagaritöökoda, pood, kasiino, söökla, tallid, harjutusväljakud jmt. Laagris teenisid jala-, ratsa ja suurtükiväed. 1941. aastal laager hävitati ja enamus sõduritest hukati või küüditati. Paljud hooned on tänaseks veel alles sh kindral N. Reegi maja kuhu soovitakse rajada Setomaa külastuskeskus. Kahjuks ei ole Seto Talumuuseumis piisavalt pinda, kus lisaekspositsiooni üles panna, samuti on teemad erinevad. Materjal on nii väärtuslik, et kindlasti on vajalik teostada väljapanek just samas kohas, kus kõik aastakümneid tagasi ka tegelikult toimus. Ainukene praegu üleval olev materjal asub matkraja infostendil, mis on kahtlemata ei suuda anda edasi kõiki olulisi infokilde. Setomaa külastuskeskus ei ole otseselt seotud Seto Talumuuseumiga, kuna muuseum on külastuskeskusest erineva funktsiooniga, samas asub välja arendatav külastuskeskus Seto Talumuuseumi läheduses -0,8 km, nii et mõlemad täiendavad üksteist ja mõlema atraktsiooni külastajad saavad ühise piletiga objekte külastada. Setomaa külastuskeskuses eksponeeritakse Eesti Kaitseväe Põhjalaagri ja Vabadussõja ajalooga seotud esemeid ja materjale. Lisaks ühe funktsioonina kindral Nikolai Reegi ajaloopärandi vahendamine üldsusele ja erinevatele huvigruppidele. Setomaa külastuskeskus on stardipunkt paljudele Setomaa piirkonna külastajatele, hoones on kättesaadavad järgmised teenused: kindral Nikolai Reegi ja Eesti Kaitseväe Põhjalaagri ekspositsioon kahel korrusel; ekspositsiooniga seotud grupiekskursioonide, ürituste ja programmide läbiviimine; turismiinfo, teabe jagamine kogu Setomaa piirkonna vaatamisväärsuste ning turismiteenuste kohta; SA Seto Instituudi avatud raamatukogu, ajaloohuvilistele programmide läbiviimine; Setomaaga seotud meenete ja käsitöötoodete müük; töö- ja õpitubade läbiviimine; Koostööpartnerid on: MTÜ Setomaa Turism hakkab külastuskeskust haldama; OÜ Seto Line Reisid paadisadama väljaehitus külastuskeskuse piirkonda võimaldab pakkuda laevareise Õrsava järvel ja Värska lahel. Saab siduda Seto Talumuuseumi, Setomaa külastuskeskuse ja Värska Sanatooriumi teenuseid üheks ja/või kliendile lihtsamini kättesaadavaks; SA Seto Instituut teadusteemaliste ürituste ja seto kultuuri alase õppe korraldamine, väljapanekute korraldamine loodavas külastuskeskuses. Kaitseministeerium toetab ekspositsiooni loomisel ja rahastamisel; Laidoneri Muuseum toetab Setomaa külastuskeskuse kindral Nikolai Reegi ja Eesti Kaitseväe Põhjalaagri ekspositsiooni väljaarendamisel nõustab väljapanekute koostamist. ARENDATAVA OBJEKTI KIRJELDUS Arendatava objekti Kogu projekti planeeritavad kulud 1 013 520 EUR sh käibemaks, toetuse suurus 807 500 EUR. Planeeritavad kulud: välisrajatiste ehitus 310 550 EUR, peamaja ehitus 594 100 EUR, abihoonete ehitus 45 350 EUR,

planeeritavad kulud ehitusjärelevalve 15 000 EUR, elektriühendus 3 520 EUR, ekspositsiooni loomine, sisustus 40 000 EUR, külastusprogrammide väljatöötamine 5 000 EUR. Arendatava objekti sotsiaalmajandusliku mõju ulatus Setomaa külastuskeskus aktiviseerib Värska valla ja Setomaa piirkonna ettevõtluskeskkonda kasutades ära piirkonna olemasolevaid ajaloolisi ja kultuurilisi (kindral N. Reegi ajaloopärand, Setomaa omakultuur,) ressursse (matkarajad, järved jmt). Projekti tulemusena tekib uus täiendav turismiatraktsioon, mis toob Setomaale täiendavalt uusi külastajaid (turismigrupid, kooliõpilaste grupid, (militaar-) ajaloohuvilised, individuaalturistid jne) ning pikendab olemasolevate külastajate viibimist, kuna nende reisiprogramm täieneb veel ühe külastuskoha võrra. Oluline on turundus- ja müügialane koostöö Seto Talumuuseumiga. Projekti elluviimise järel kasvab Setomaa ning Kagu-Eesti piirkonna külastajate arv, pikeneb seal viibimise kestus ja suureneb kohalike teenuste tarbimine. Oluline on täiendavate külastajate saabumine madalhooajal. Majanduslik positiivne mõju: piletite ja erinevate puhkusepakettide müügist kasvavad turismikäive ja kasumlikkus kuni 10%, areneb elukeskkond, elavneb kohalik teenuste turg, luuakse juurde kõrgema lisandväärtusega 3 (suvehooajal 5) töökohta ning paraneb kohalik infrastruktuur. Täiendavaid investeeringuid plaanib OÜ Seto Line Reisid, avades regulaarse laevaliini Värska Sanatooriumi ja kindral N. Reegi suvila vahel. Sellega seoses rajatakse ka paadisild Reegi suvila maa-alale. SA Seto Instituudi tegevusvaldkond laieneb, kuna avatakse Setomaa teemaline arhiivraamatukogu ning hakatakse viima läbi ajaloohuvilistele programme ja üritusi. Lisaks kasvab MTÜ Setomaa Turismi võimekus ning organisatsiooni liikmete otsene turundamine. Külastuskeskuse rajamine mõjutab ümberkaudsetest ettevõtetest peamiselt toitlustus- ja majutusettevõtteid, poode (OÜ Marmil, Värska A ja O), tanklat (Mahta Kütus OÜ), Seto Talumuuseumi, Saatse Seto Muuseumi, Värska Veekeskust, Värska Sanatooriumi jt. Projekti tulemusel tekib lisaks praegustele turistidele Kagu-Eesti piirkonda uus sihtrühm külastajad, kes on huvitatud militaarajaloost. Samuti prognoosime noorte ja eriti meeste, huvi tõusu piirkonna külastatavuse osas. Külastuskeskuse rajamise mõju ulatub Soome, Venemaa Pihkva oblastini ning Läti Vidzeme regiooni, kuna suureneb veelgi praegune Soome, Venemaa ja Lätiga turismialane koostöö. Sotsiaalne mõju: tõuseb kohalik maine ja kogukonna ühtsustunne, paraneb väärtuste tunnustamine ning säilitatakse pärandkultuuri. Otsese mõjuna paraneb Setomaad külastavate omakultuuri- ja loodusturismi huviliste teenuste tase, kuna teenuseid paketina tarbides on lihtsam planeerida tegevusi külastuspiirkonnas. Kasusaajad paranenud turismiteenuste osas: muuseumide külastajad ~20 000 inimest; suurürituste (Leelopäev, Seto Kuningriigipäev, Seto Folk) külastajad ~1500 inimest;

Eeldatav tegevustes osalejate ring Värska Sanatooriumi ja Veekeskuse külastajad (külastajatest 10%) 1000 inimest; kohalikud turismivaldkonna ettevõtjad (35). Setomaa neli valda - Värska, Mikitamäe, Meremäe ja Misso; MTÜ Setomaa Turism koos 40 liikmega, Seto Talumuuseum, Kaitseministeerium, Laidoneri Muuseum, SA Seto Instituut, OÜ Seto Line Reisid, RMK, Keskkonnaministeerium. Eeldatavad väljundid ja oodatav tulemus 22 Valmisolek tegevuste elluviimiseks 23 Setomaa külastuskeskus on valmis ja tööle rakendatud. Piirkonnas on juurde loodud 4 uut töökohta (majandustöötaja, giidid, turismiinfo töötaja), sh suvehooajal 3 kõrgema lisandväärtusega töökohta. Kokku töötajate arv külastuskeskuses: Setomaa külastuskeskuse turismijuht, kes tegeleb müügi ja turundusega, gruppide teenindamisega, programmide koostamise ja läbiviimisega koostöös giididega jne; infopunkti töötaja, kes tegeleb ka suveniiride/meenete/käsitöö müügiga; ettetellimisel erinevates keeltes giiditeenus; majandustöötaja, kes tegeleb külastuskeskuse haldamise küsimustega; SA Seto Instituudi kontor kolib kitsastest oludest Seto Talumuuseumist Setomaa külastuskeskusesse, 2 töötajat tegevjuht ja toimetaja. Tegevuste elluviimiseks on koostatud 2012. aastal maa-ala ja hoonete projektdokumentatsioon ning kujundusprojekt. Setomaa loodus- ja turismi külastuskeskuse maa-ala on Värska valla omandis. Maa-alal on kehtiv Õrsava elamute detailplaneering. Setomaa loodus- ja turismi külastuskeskuse äriplaan on koostamisel, sh. teenuste kirjeldus, prognoositavad külastajate arvud erinevate sihtrühmade lõikes, keskuse tulude ja kulude prognoos jne. Setomaa vallad, sh Värska vald ja MTÜ Setomaa Turism koos 40 liikmega on üles näidanud valmisolekut külastuskeskuse projekti kaasfinantseerimiseks. Külastuskeskuse rajamine kajastub järgmistes arengudokumentides: Väljavõte Värska valla arengukavast: VÄRSKA VALLA ARENGUKAVA 2014-2024, Reegi suvila maa-alale külastuskeskuse rajamine lk 41, 48, 68 http://www.verska.ee/et/arengukavad Väljavõte MTÜ Setomaa Turism arengukavast SETOMAA ÜHTNE TURISMIARENGUKAVA AASTATEKS 2014-2020 23 Kas eeltöid on tehtud, tasuvusanalüüs, kuivõrd vallad ja/või linnad on ise valmis panustama jne.

Reegi suvila maa-alale külastuskeskuse rajamine; Põhjalaagri püsinäituse kujundamine (lk 21). http://www.setomaa.ee/index.php?id=dd77279f7d325eec933f05b1672f6a1f Värska Põhjalaagri tutvustus ja arhiivifotod: http://www.rindeleht.ee/foorum/phpbb2/viewtopic.php?f=23&t=11265