KOOLITERVIHOID ÕPILASE TUGISÜSTEEMI OSANA LASTE TERVISE KONVERENTS 26. SEPTEMBER 2017 Kädi Lepp
Ettekande sisu Koolitervishoiu arengutest Õppimise ja tervise seostest Valupunktid koolitervises ja kooliõe töös Võimalikud lahendused
Kooliarsti ametikoht loodi 1880-ndate lõpus eeskätt õppeasutusse, kus käisid jõukamate inimeste lapsed. Tallinnas toomkool (praegune Tallinna Balletikool), kubermangugümnaasium (praegune GAG), Aleksandri gümnaasium, tütarlaste gümnaasium ja Peetri reaalkool (praegune Tallinna Reaalgümnaasium). Kooliarsti ülesanded on kooliruumide, sisustuse ja koolikorra sanitaarne kontroll, õpilaste tervisliku seisukorra jälgimine, epideemiatõrje koolides. Kooliarst vaatab graafiku järgi läbi kõik lapsed. Teisel poolaastal koostab arst nimistu laste kohta, keda tuleks saata kosuma suvekolooniatesse. Gustavsson, H. Tallinna meditsiin XIX sajandist kuni 1917.a. Tallinn 1979, lk 74-75 Koolitervishoid hõlmab õpilase vaimset ja kehalist arenemist ning tema tervislikku seisundit kogu kooliea vältel; keskkonda, kus õpilane viibib õppeaja jooksul; koolisanitaaria ning kooli meditsiinilise teenindamise küsimusi. Kask, M. Koolitervishoid. Tallinn 1962, lk 6
Koolitervishoid vrs koolitervis Tervis kui haiguse puudumine Tervishoid, koolitervishoid Meditsiin Uurida õpilaste tervisekahjustusi- ja häireid ning vastavate abinõudega neid vältida, kõrvaldada puudused ja luua soodsad tingimused Mis sul viga on? Fookuses on holistiline tervisekäsitlus, kus bioloogiliste, psühholoogiliste sotsiaalsete Tervise hoidmine, koolitervis Preventiivne meditsiin Kaitsta, hinnata ja edendada õpilaste kasvamist ning arenemist füüsilisel, kognitiivsel ja sotsiaal-emotsionaalsel tasandil Kuidas ma Sind aidata saan? Missugust tuge Sa minult ootad? Mida Sa sooviksid oma elus muuta?
Õppimine ja tervis on seotud Whole School, Whole Community, Whole Child Model Terve laps saab oma eluga paremini hakkama, eluga toimetulev laps on tervem. www.ascd.org/programs/learning-and-health/wscc-model.aspx www.schools-for-health.eu/she-network/health-promoting-schools www.pshe-association.org.uk/news-and-blog/blog-entry/whole-school-approach-promoting-health-schools
Toetada iga õpilase arengut Koolijuht Õpetaja Tugispetsialistid (eripedagoog, psühholoog) Abipersonali liikmed (kokk, koristaja, valvur jne) Kooliõde TERVISENÕUKOGU Lepp, K. Tervisedendus koolis. Juhendmaterjal tervisenõukogudele. https://intra.tai.ee//images/prints/documents/130097107695_tervisedendus_koolis_est.pdf
Laste õigus ja kohustus tervisele Lapse õiguste konventsioon Õigus saada vajalikku ja parimat arstiabi raviks ja tervise taastamiseks - Täielik info (ravi, soovitused, kaasa rääkimine) - Privaatsus ja usaldus (ruumis on vaid üks patsient, info ei levi) - Teenuste kättesaadavus (mul on, kuhu vajadusel pöörduda) Lapse kehalise, hingelise, seksuaalse ja moraalse tervise kaitse Prof. Dr. Bruno Vanobbergen, Flaami laste õiguste volinik Lapse kohustus hoida oma tervist Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväärtuslik elujätkaja
Kuidas kooliõed leiavad üles riskifaktorite ja/või haigustunnustega lapsed? Kooliõe ülesanded PGS paragrahv 43 Sotsiaalministri määrus 13.08.2010 nr 54 https://www.riigiteataja.ee/akt/13349448
Kroonilise haigusega õpilase tugisüsteem Tallinna koolides 1.tüüpi diabeet (T1D) näitel Tugivõrgustiku olemasolu Tallinna koolides T1D õpilase toetamiseks T1D diagnoosiga õpilase abistamisega seotud kooliõe poolsed tegevused 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 86 53 28 140 120 100 80 60 40 20 131 41 27 29 0 Number of schools in Tallinn Number of schools Schools participated in the study Support network exists in schools 0 T1D diagnosed Number of pupils Measuring blood sugar Injecting insulin Other procedures
Õpilaste vaimse tervise probleemid 70% 60% 61% Unetuse, väsimuse ja masenduse esinemissagedus 7 ja 11 klassis 2016 aastal kolme Tallinna kooli põhjal Foto: Vida Press 50% 40% 30% 20% 10% 0% 34% 27% 15% 11% 2% väsimus unetus masendus 11 kl 2016 7 kl 2016 Aastatega on vaimse tervise häirete riskifaktorite esinemissagedus kasvanud nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste seas. Vanuse kasvades vaimse tervise probleemid (väsimus, unetus, masendus) kasvavad.
Individuaalsed omadused ja tervis Emotsioonid tunded ja mõtted iseendast ning ümbritsevast keskkonnast, tähelepanuvõime Sotsiaalne toimetulek suhted teiste inimestega, ühiskonnaga tervikuna, sotsiaalne kaasatus Sidusus elu mõte ja eesmärgid Kooliõpilase heaolu hindamiseks kasutavad kooliõed WHO heaolu skaalat (WHO-5 Scale of Well-being) Mis saab edasi?
Laste kuulmisteravuse langus Kestev müratase 60 db võib häirida elulisi toiminguid nagu mõtlemine ja keskendumine http://forte.delfi.ee/news/teadus/mura-saastab-ja-tapab?id=18014598 Müraga kaasnevad peale kuulmiskahjustuste veel närvisüsteemi häired peavalud, uimasus, väsimus, nägemishäired, tähelepanuvõime langus jne. Lisaks närvisüsteemi räsimisele põhjustab müra häireid mao töös (halvemal juhul kahjustusi), rikub ainevahetuse ja keerab untsu hormonaalse tasakaalu. Mürasaaste laastab veel südame veresoonkonda, põhjustab pindmise vereringe muutusi, südame ülekoormusi ja vererõhuhäireid. Õppeasutustes on lubatud müratase kuni 40 db www.riigiteataja.ee/akt/108022017001 Erinevate mõõtmistulemuste andmetel on koolimajas müratase kõrgeim vahetundidel, keskmiselt 80dB
Sisekliima koolides vajab tähelepanu 2016.a viis Tallinna Tehnikaülikool Riigi Kinnisvara ASi toetusel läbi uuringu «Sisekliima, õpitulemus, tööviljakus», kus võeti vaatluse alla kuue koolimaja sisekliima. Leiti, et ebasobiva sisekliima (temperatuur, õhuniiskus, õhu süsihappegaasi sisaldus) tõttu võivad õpilaste õpitulemused langeda ligi kümnendiku võrra, mis tähendab, et kaheteistkümne aasta pikkuse õppeperioodi jooksul võib omandamata jääda rohkem kui ühe aasta jagu teadmisi Programmiga on liitunud Tallinna koolidest Mustamäe HG, Linnamäe VL, Muusikakeskkool, G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool
Õnnetusjuhtumid ja traumad Tallinna koolides Sel õppeaastal seisuga 22.09.2017 Rasked traumad - 40 Kerged traumad - 485
Raskemate traumade esinemine 2010-2016 Traumade arv 900 800 700 725 764 üla- ja alajäse 600 500 400 300 497 412 384 272 451 pea, nina, silm, kael rindkere, selg, kõht 200 muu 100 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 traumad Column2
Kooliõe poolsed ettepanekud Valdkond Ettepaneku sisu Tulemus Söömine Vaimne tervis, uimastid ja alkohol Kroonilised- ja nakkushaigused, haiguste riskitegurid Kehaline aktiivsus Hügieen Turvalisus Kooli menüüs vähendada suhkrut, menüü kaloraaž kättesaadavaks ja ka kodulehele, pikendada söögivaheaja kestvust, automaatidest välja magusjoogid, tervislikud vahepalad, koolis hommikusöögi võimalus, vesi kättesaadavaks, puhveti menüü tervislikumaks jne Toetada hoolivat suhtumist endasse, kaaslastesse ja keskkonda, rahustada ärevaid lapsi, õpetada keskendumist, toetada positiivset tervist, puhkenurk ja murepostkast Nakkushaiguste leviku peatamine, kroonilise haigusega õpilasele tingimuste loomine, koolikotid kergemaks, valgustus- ja müraprobleemide lahendamine Aktiivse vahetunni sisseviimine, nutiseadmete kasutamiseks kindel kord, liikumistunnid aktiivsemaks, lisatunni sisseseadmine Kool puhtamaks (koridor, klass, võimla, ujula, WC, garderoob), vahetada koristajat, kätepesu õpetamine, sööklasse valamu, paberrätid kuivatamiseks, tervislikud vahetusjalatsid, hammaste tervis Vigastuste vältimiseks organiseeritud vahetunnid ja korraldada õpetajate korrapidamine, helkurite ja helkurvestide kandmine, vältida libedaid põrandaid, treppe, katkiseid vahendeid, mööblit jne Tervislikud snäkid, hommikupudrud, söögi- ja joogiautomaadid OK Koolitused, infomaterjalid, ümarlauad, uuringud Koolitused õpilastele, lapsevanematele, personalile Rakendatud osaliselt Probleemid korduvad mõne aja möödudes. Praktilised õppused Rakendatakse osaliselt
Kooliõed räägivad Sügisel pöördus minu juurde õpilane, kellel ägenes tolmuallergia ühes kindlas klassiruumis. Käisin ruumi vaatamas, kõrgete kappide lael paks tolmukiht, rääkisin aineõpetaja ja majandusjuhatajaga. Palusin pöörata ruumi koristamisele suuremat tähelepanu ja jälgida, et koristamine oleks põhjalik. Probleem rahunes. algklasside lapsed vahetavad riideid hulgakesi koos tualettruumides, riided on ühes hunnikus. koolis puudub päeva ja õhtu koristaja ruumid väga mustad. Kord kuus koolis koogipäev, kus õpilased ise küpsetavad ja müüvad. Ettepanek õpilastele teha koogipäevale vahelduseks juur- ja puuviljapäev. Lapsed ise tunnistavad, et pea hakkab vahetunnis valutama, sest kõik jooksevad ringi ja kisavad.
Mida võiks lastele pakkuda? Vaikuseminutid https://vaikuseminutid.ee/ - tähelepanu ja meelerahu harjutused Mulle väga meeldisid aitab rahuneda, keskenduda ja süvendada. Ma ei lõõgastu nende harjutuste ajal, aga meeldib, sest siis on kõik vaiksed. Organiseeritud tegevused õpetajate ja/või vanemate õpilaste juhendamisel
Õpilase terviseinfo Kooliminevale lapsele peab perearst andma väljavõtte tervisekaardist et õpilasel ei ole koolis õppimiseks tervisest tulenevaid vastunäidustusi või juhtima tähelepanu asjaoludele, millega tuleb koolielus arvestada. teave puudutab varasemaid immuniseerimisi, kroonilisi haigusi, pidevalt kasutatavaid ravimeid, aga ka infot allergiate kohta. Teave on vajalik lapse tervise jälgimisel koolis, samuti õppekoormuse ja eluviisi kohaldamiseks. Väljavõte saab olema esimene info õpilase tervisekaardis, mille avab kooliõde. Kristel Kolga, vanemusaldusarst 16.märts 2016 www.kliinik.ee
Kuidas koostööd elavdada? Võluvitsa pole Aitab parem kommunikatsioon Näe teises spetsialistis koostööpartnerit, mitte konkurenti Kui üksi hakkama ei saa, kutsu pere appi, kui perega ei saa, siis kutsu küla appi, kogukond aitab tulla toime keeruliste teemadega. President Kersti Kaljulaid Arvamusfestival 2017
Hea praktika näide - Nõmme piirkonna koostööprojekt õpilaste suutervise edendamiseks Tulemused külastanud kaaries % ortodond% 1 kl 67 31 46,27% 26 38,81% 2 kl 58 23 39,66% 17 29,31% 3 kl 36 16 44,44% 20 55,56% 4 kl 46 12 26,09% 17 36,96% 5 kl 39 14 35,90% 17 43,59% 6 kl 33 15 45,45% 15 45,45% 7 kl 34 13 38,24% 16 47,06% 8 kl 34 13 38,24% 9 26,47% 9 kl 23 11 47,83% 4 17,39% Kokku 383 152 39,69% 143 37,34%
Kokkuvõtteks me peame aktiivselt koos töötama kadi.lepp@kth.ee 56256670