Microsoft Word - f_cdr _bro_et.doc

EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Konsultatsioon Teie arvamus Euroopa 2020. aasta strateegia kohta Lõpparuanne Juuni 2010 EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Rue Belliard/Belliardstraat, 101_1040 Bruxelles/Brussel _ BELGIQUE/BELGIË Tel. +32 2/282 22 11 _ Fax +32 2/282 23 25 http://www.cor.europa.eu

Sisukord EESSÕNA... 5 PEAMISED TULEMUSED, HINNANG JA POLIITILINE TÄHENDUS... 6 1. PEATÜKK... 10 ÜLESKUTSE SEADA EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIAS TERRITORIAALSELT KOHANDATUD EESMÄRGID... 10 1.1 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA TASAKAALUSTATUD LÄHENEMISVIIS MAJANDUSLIKU, SOTSIAALSE JA KESKKONNAALASE SAMBAGA... 10 1.2 PEAMISTE EESMÄRKIDE TÄIENDAMINE KÕIGILE ASJAOMASTELE SIDUSRÜHMADELE ÜHISTE RIIKLIKE JA PIIRKONDLIKE EESMÄRKIDEGA... 10 1.3 MÄRKUSED JA SOOVITUSED PEAMISTE EESMÄRKIDE KOHTA... 11 1.3.1 75 % elanikkonnast vanuses 20 64 aastat peab olema tööga hõivatud... 11 1.3.2 3 % ELi SKP-st tuleb investeerida teadus- ja arendustegevusse... 12 1.3.3 Kliima- ja energiaalased eesmärgid (20 %, 20 %, 20 %)... 12 1.3.4 Haridusega seotud eesmärgid... 12 1.3.5 Vaesuse ohus elavate inimeste arvu vähendamine 20 miljoni võrra... 12 1.4 UUTE EESMÄRKIDE ETTEPANEKUD... 13 2. PEATÜKK... 14 POLIITIKAMEETMETE KUJUNDAMINE, TÄIENDADES SKP-D SÄÄSTVA ARENGU JA ELUKVALITEEDI UUTE NÄITAJATEGA... 14 2.1 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA KUJUNDAMISEKS JA STRATEEGIA EDENEMISE JÄLGIMISEKS ON LISAKS SKP-LE VAJA UUSI NÄITAJAID... 14 2.2 VAJALIKE NÄITAJATE PEAMISED OMADUSED... 14 2.3 KUIDAS TEHA KINDLAKS UUED NÄITAJAD?... 15 2.4 ETTEPANEKUD VÕIMALIKE EUROOPA 2020. AASTA NÄITAJATE KOHTA... 15 3. PEATÜKK... 18 KUIDAS SAAVAD LINNAD JA PIIRKONNAD EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIAS AKTIIVSELT OSALEDA?... 18 3.1 ERI VALITSUSTASANDITE PARTNERLUS ON EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA JAOKS VÄGA OLULINE... 18 3.2 KOHALIKE JA PIIRKONDLIKE OMAVALITSUSTE PANUS EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIASSE.. 19 3.3 SUURPROJEKTIDE ARENDAMINE PARTNERLUSES... 19 3.3.1 Innovatiivne liit... 20 3.3.2 Noorte liikuvus... 20 3.3.3 Euroopa digitaalne tegevuskava... 21 3.3.4 Ressursitõhus Euroopa... 21 3.3.5 Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika... 21 3.3.6 Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava... 22 3.3.7 Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm... 22 3.4 SKEPTILINE VAADE SUURPROJEKTIDELE... 22 3.5 UUTE LAHENDUSTE OTSIMINE STRATEEGIA JUHTIMISEKS KOHALIKUL JA PIIRKONDLIKUL TASANDIL VÕI PRAEGUSTE LAHENDUSTE PARANDAMINE... 22 3.5.1 Olemasolevate juhtimissüsteemide mitmekesisus... 22 3.5.2 Uute juhtimissüsteemide kasutuselevõtt... 24 3.5.3 Piirkondade ja linnade praeguste osalemisvahendite täiendamine... 25 3

4. PEATÜKK... 26 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA TÄIENDAVAD JA TUGEVDAVAD ÜKSTEIST... 26 4.1 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA VAHELINE VASTASTIKKU TUGEVDAV SIDE... 26 4.1.1 Ühtekuuluvuse eesmärgid vajavad Euroopa 2020. aasta strateegiat... 26 4.1.2 Euroopa 2020. aasta eesmärgid vajavad ühtekuuluvust... 26 4.1.3 Üleskutse ühtekuuluvusele kriisi ajal... 26 4.2 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA VAHELISE SEOSE LEIDMINE 27 4.3 ELI EELARVE KOOSTAMINE ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKAT JA EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIAT SILMAS PIDADES... 28 4.4 RAHASTAMISE ÕIGE MÄÄRA TAGAMINE... 29 4.5 KULUDE MUUTMINE SIHIPÄRASEMAKS, LIHTSAMAKS JA TULEMUSTELE SUUNATUKS... 29 4.6 RAHAKASUTUS PARTNERLUSLEPINGUTE KAUDU... 31 5. PEATÜKK... 33 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA TUTVUSTAMINE SIHIPÄRASELT JA ATRAKTIIVSELT... 33 5.1 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA LAIEM JA PAREM TUTVUSTAMINE... 33 5.2 SÕNUMITE KOHANDAMINE SIHTRÜHMALE... 33 5.3 STRATEEGIA TUTVUSTAMINE NII ÜLDSUSELE KUI KA KONKREETSETELE SIDUSRÜHMADELE... 34 5.4 KÕIGI TASANDITE JÕUPINGUTUSTE ÜHENDAMINE EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA TUTVUSTAMISEL... 35 5.5 EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA TUTVUSTAMISE VAHENDID... 35 KÜSIMUSTIKULE VASTANUTE NIMEKIRI... 37 4

EESSÕNA 3. märtsil 2010. aastal avaldatud komisjoni ettepaneku Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia järel kinnitas Euroopa Ülemkogu strateegia 2010. aasta märtsis ja juunis toimunud koosolekutel 1. Uue strateegia peamised eesmärgid ja uued koondsuunised on paigas. Euroopa Komisjon peaks 2010. aasta lõpuks esitama strateegia seitse suurprojekti ning uue strateegia kohaldamise toetamiseks ja juhtimiseks luuakse iga-aastane seire- ja aruandeprotsess. Regioonide Komitee korraldas juba 2009. aasta märtsis konsultatsiooni Euroopa piirkondade ja linnadega uue säästva arengu strateegia kohta 2. Selle tulemuste alusel võttis Regioonide Komitee 2009. aasta detsembris vastu omaalgatusliku arvamuse, 3 mida võeti osaliselt arvesse komisjoni eelmainitud ettepanekus. Osa olulisi küsimusi, mis puudutavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, jäävad Euroopa 2020. aasta strateegia kavandis siiski endiselt lahtiseks: vajadus diferentseeritud eesmärkide järele piirkondlikul tasandil, vajadus SKP-d täiendavate näitajate järele, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegelik roll uue strateegia kujundamisel ja elluviimisel, seosed Euroopa 2020. aasta strateegia, ühtekuuluvuspoliitika ja ELi eelarve vahel ning vajadus tutvustada uut strateegiat kõigile ELi kodanikele. Seetõttu otsustas komitee neid küsimusi põhjalikumalt uurida ja anda kõikidele ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaluse esitada oma seisukoht järelkonsultatsioonil Teie arvamus Euroopa 2020. aasta strateegia kohta, mis algatati 2010. aasta märtsis küsitlusega, mis pandi kõikides ELi keeltes üles Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi veebilehele. Käesolevas aruandes tehakse kokkuvõte 28. aprilliks 2010 saadud 97 vastusest, mis saadi 21st ELi liikmesriigist 4. Linnade ja piirkondade vastuseid oli enam-vähem võrdselt. 24 vastust saabus Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi liikmetelt. Platvorm on 120 linna ja piirkonna võrgustik, mis on jälginud Lissaboni strateegia rakendamist kohapeal alates 2006. aastast. 10 vastust saabus linnapeade pakti liikmetelt. Tegemist on Euroopa Komisjoni edendatava üle 1 700 ELi linna koalitsiooniga, mille eesmärk on energiatõhususe poliitikameetmete vastuvõtmise toetamine. Samuti vastasid küsimustikule liikmesriikide ja üleeuroopalised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendused ja piirkondade piiriülesed rühmitused. Kõik vastused ja küsimustik on esitatud originaalkeeles ja inglise keeles Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi veebilehel (www.cor.europa.eu/europe2020). Järgmised peamised tulemused näitavad, millistes valdkondades valitses vastajate seas kõige ulatuslikum üksmeel, samas kui aruande põhiosas antakse ulatuslikum ülevaade vastajate seisukohtadest ja soovitustest. Aruande sisu ei väljenda tingimata Regioonide Komitee seisukohta. 1 2 3 4 Ametlikud dokumendid Euroopa 2020. aasta strateegia kohta leiate järgmiselt veebilehelt: http://ec.europa.eu/eu2020/index_en.htm Täielik aruanne ja vastused on esitatud aadressil http://portal.cor.europa.eu/europe2020/pages/library.aspx Lissaboni strateegia tulevik pärast 2010. aastat (CdR 25/2009). Ühtegi vastust ei saadud Bulgaariast, Iirimaalt, Küproselt, Lätist, Maltalt ega Sloveeniast. Vastajate loetelu on esitatud käesoleva dokumendi lõpus. 5

PEAMISED TULEMUSED, HINNANG JA POLIITILINE TÄHENDUS ELI LINNAD JA PIIRKONNAD: EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIA ON OLULINE Regioonide Komitee küsitluses osales 97 Euroopa piirkonda ja linna 21st ELi liikmesriigist. Nende esitatud kõrgetasemelised dokumendid kajastavad nende pühendumust Euroopa 2020. aasta uuele strateegiale aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks. Nad tegid hulgaliselt märkusi ja ettepanekuid ning tõid konkreetseid näiteid selle kohta, kuidas nad saaksid aidata kaasa strateegia elluviimisele. Vastajad hindasid kõrgelt Euroopa 2020. aasta strateegia kavandi tasakaalustatud lähenemisviisi, mis kajastub strateegia prioriteetides ja ambitsioonikates kohustustes kogu ELi hõlmavate eesmärkide saavutamiseks. Samuti pidasid vastajad suurprojekte konkreetseteks vahenditeks, mis toovad Euroopa 2020. aasta strateegia kodanikele lähemale. Siiski ei käsitleta komisjoni kavandis asjakohaselt seda, et uues strateegias on vaja võtta arvesse territoriaalset mitmekesisust ja erinevusi, täiendada SKP-d uute näitajatega, mida kasutada poliitikameetmete kujundamise vahenditena, lahendada poliitiliste programmide ja nendega seotud rahastamiskanalite praeguse killustatuse probleem, seada halduse lihtsustamine prioriteediks, kutsuda üles partnerluse põhimõtte järgimisele riiklike, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel ning vastata teabevahetusalasele väljakutsele tuua uus strateegia tavakodanike igapäevaelule lähemale. Neil mainitud põhjustel paneb uue strateegia vastuvõtmise äärmiselt tihe tegevuskava sellisel kujul, nagu see oli kavas konsulteerimise hetkel, enamikku vastajatest muretsema, et nende panus Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmisse ja edukusse võib olla piiratud 5. Seepärast esitasid vastajad mitmeid konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada praegust Euroopa 2020. aasta strateegiat ning tagada selle edukas elluviimine. UUE STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA RAKENDAMINE: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED 1. Euroopa 2020. aasta strateegias ei arvestata eksisteerivaid sotsiaal-majanduslikke erinevusi ning võimaluste ebaühtlast jaotumist piirkondade ja linnade vahel ning nende sees. Viimase kümne aasta jooksul suurenenud erinevused ei peegelda ainult nn tavapärast lõhet arenenud ja mahajäänud piirkondade vahel. Erinevused on märgatavad ka kõige arenenumates piirkondades, näiteks mitmete ELi linnade ebasoodsas olukorras olevates linnaosades. Seades eesmärgid üksnes ELi ja riikide tasandil ning ülevalt-alla suunatud menetluse raames, ei võimalda Euroopa 2020. aasta strateegias kavandatud juhtimisstruktuur kohandada eesmärke, näitajaid ja sihte kõnealuste kohalike ja piirkondlike erinevuste arvessevõtmiseks. 5 2010. aasta juunis paluti liikmesriikidel esitada 2010. aasta sügiseks riiklikud reformikavad, mida nad kasutavad Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidesse oma panuse andmiseks. 6

Kohandades strateegia eesmärgid, näitajad ja sihid eri kohalikele ja piirkondlikele oludele, muutub strateegia realistlikumaks ja tõhusamaks: kohalikud ressursid aitavad kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja parandavad samas ELi kodanike elutingimusi, mistõttu tugevneb ka ühtekuuluvus. 2. Euroopa 2020. aasta strateegia ei edenda säästva arengu näitajate levitamist SKP-d täiendavate näitajatena. Selliste näitajate kasutuselevõtmine uue strateegia paindliku elluviimise raames kõigil asjaomastel valitsustasanditel ja kõigi teiste sidusrühmade poolt on vajalik kohalike ja piirkondlike sihtide seadmiseks ning aitab määratleda kõige sobivamad viisid strateegia rakendamiseks kohalikul tasandil. Nimetati mitmeid võimalikke näitajaid. 3. Euroopa 2020. aasta strateegia poliitilised vahendid ja seonduvad rahastamiskanalid on sarnaselt Lissaboni strateegiaga endiselt killustatud ja see võib need muuta ebatõhusaks. Euroopa 2020. aasta strateegias ei ole ka halduse lihtsustamine prioriteediks seatud. Poliitilisi vahendeid tuleb koordineerida ja nende kasutamist lihtsustada, et keskenduda sidusal ja tõhusal viisil piiratud hulgale eesmärkidele. See tagaks ka vajaliku integratsiooni ELi eri poliitikavaldkondade, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika ja muude asjakohaste valdkondlike poliitikameetmete vahel. 4. Lõpuks ei sõltu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide tõhus saavutamine mitte ainult sellest, mida kõik asjaomased valitsused teevad, vaid olulise tähtsusega on ka see, kas nad tegutsevad koordineeritult ja sünkroniseeritult. Seitsme suurprojekti eri aspektide rakendamisel on just kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused eesliinil. Kuid nende rolli ei tunnustata ei sihtide seadmisel ega ka suurprojektides, rääkimata riiklike reformikavade koostamisest. Tegelikult kuuluvad paljudes ELi riikides vähemalt mõned uue strateegia aspektid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse, samas kui komisjoni ettepanekust kajab vastu kiirustav ülalt-alla suunatud lähenemisviis. Kui soovitakse täita strateegias võetavad kohustused, on vaja kõigi asjaomaste valitsustasandite vahelist pidevat koordineerimist kohe algusest peale. Eelkõige peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, riikide valitsused ja ELi tasand aastal 2010 töötama partnerluses kõigepealt eesmärkide seadmise nimel (ka piirkondlikul tasandil) ning seejärel suurprojektide ja riiklike reformikavade kujundamisel ja käivitamisel. Selles protsessis tuleks nõuetekohaselt arvestada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. 7

5. Ehkki strateegia kavandis märgitakse õigustatult, et ühtekuuluvuspoliitika vahendid aitavad kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, ei rõhutata strateegia potentsiaalset panust ühtekuuluvuse tugevdamisele kogu ELis. Kui strateegiat ei rakendata paindlikult, siis võib jääda kasutamata võimalus toetuda kohalikele inim- ja muudele ressurssidele aruka, säästva ja kaasava majanduskasvu edendamiseks. Vastajad rõhutasid üksmeelselt, et Euroopa 2020. aasta strateegiat ja ühtekuuluvuspoliitikat tuleb käsitada kui vastastikku üksteist tugevdavaid poliitilisi vahendeid, mille abil edendada säästvat arengut ning mis tugevdavad samal ajal sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust. Kuna mure territoriaalse ühtekuuluvuse pärast kasvab ja seda ka ELi rikkamates piirkondades, peaks ühtekuuluvuspoliitika oma ressursside ümberjaotamist puudutavaid eesmärke täites endiselt hõlmama kõiki piirkondi. Euroopa 2020. aasta strateegia ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamist ei tohiks mitte vähendada, vaid võimaluse korral hoopis suurendada. Aga veelgi olulisem on kulusid ratsionaliseerida, lihtsustada ja tõhusamaks muuta paranenud järelevalve ja hindamismenetluste kaudu. Samuti oleks mõttekas uurida võimalusi nende piirkondade ja linnade tunnustamiseks, kes teevad tõhusaid kulutusi, toetada neid, kes soovivad oma toimimist parandada, ning karistada neid, kes ei tee piisavaid jõupingutusi. Linnavalitsustel peaks olema keskne roll Euroopa 2020. aasta strateegia õnnestumisel, kuna nad saavad tegutseda majanduskasvu edasiviiva jõuna, aga nad vaevlevad suurte majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust puudutavate probleemide käes. Maapiirkondi tuleb uue ja tugeva majanduskasvu poole püüdlemisel toetada. Euroopa 2020. aasta strateegia peaks sisaldama suuremaid jõupingutusi peamiste infrastruktuuride parandamiseks, kuna see edendab ELi majanduskasvu ja tagab ühtekuuluvuse. Samuti rõhutasid mitmed vastajad, et ka poliitikaloome pädevusega piirkondlikke rühmitusi, sealhulgas piiriüleseid rühmitusi (nt Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus ja makropiirkonnad), tuleks käsitada partneritena. 6. Kuna Euroopa Liit on kodanike jaoks kauge küsimus, siis on Euroopa Liidust teavitamine alati olnud heidutav ülesanne ka Euroopa 2020. aasta strateegia tutvustamine ei saa kergem olema. Ükskõik, kui raske võib Euroopa 2020. aasta strateegiast teavitamine olla, tuleks teabevahetusalastes jõupingutustes keskenduda strateegia tegelikule panusele säästvasse arengusse ka kohalikul ja piirkondlikul tasandil kogu elanikkonna ja eri elanikerühmade hüvanguks. Seda sõnumit tuleb levitada ajakohaste vahendite kaudu ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsel osalusel. 8

HINNANG JA POLIITILINE MÕJU Vastajate suur huvi Euroopa 2020. aasta strateegia vastu ei ole üllatav, kui arvestada järgmist: uus strateegia käivitatakse samal ajal, kui liikmesriigid, nende piirkonnad ja linnad seisavad erineval määral silmitsi aastakümnete kõige tõsisema majanduslangusega, mis suurendab olemasolevaid sotsiaal-majanduslikke erinevusi ja mõjutab negatiivselt väljavaateid majanduskasvule kogu ELis; praegune mure rahandusliku stabiilsuse pärast euroalal vaid suurendab vajadust ühitada rangem fiskaaldistsipliin paremate pikaajaliste kasvuväljavaadetega ELis. Eesmärk on muuta liikmesriikide eelarvepoliitika säästvaks ja vältida pikalevenivat majanduslangust. Muret tekitava majandusliku olukorra tõttu on veelgi olulisem asendada Lissaboni strateegia uue tõhusama strateegiaga, et suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja luua seeläbi eeldused majanduskasvuks. Saadud vastused näitavad, et ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on teadlikud sellest, mis on kaalul. Nad on pühendunud asjakohastele eesmärkidele ja on valmis täitma oma kohustusi, et tagada eesmärkide edukas täideviimine (näiteks linnapeade pakti algatus). Siiski ei ole küsitlusele vastanud omavalitsused kindlad, kas praegusel kujul sõnastatud uus Euroopa 2020. aasta strateegia võetud lubadused ka täidab. Selleks et parimal viisil ära kasutada seda väga vajalikku võimalust ületada majanduskriis ja edendada pikaajalist säästvat arengut, vähendades samal ajal erinevusi ja parandades ELi kodanike elukvaliteeti, tuleb Euroopa 2020. aasta strateegiaga anda kõigile valitsustasanditele, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, võimalus rääkida alaliste partneritena kaasa selle kujundamisel ja elluviimisel. 2010. aastal peaks see kehtima sihtide seadmise ning suurprojektide ja riiklike reformikavade koostamise kohta. Seetõttu on komitee teinud ettepaneku sõlmida Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlev kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalne pakt, mille eesmärk on tagada tulevase strateegia eest vastutuse võtmine kõigil tasandeil tänu tõhusale partnerlusele Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku valitsustasandi vahel. Pakti peaksid toetama riiklikud territoriaalsed paktid, mille alusel peaksid liikmesriigid tegema piirkondade ja linnadega koostööd, kasutades selleks aktiivselt olemasolevaid institutsioonilisi vahendeid. Regioonide Komitee jätkab Euroopa 2020. aasta strateegia järelevalveplatvormi kaudu kõnealuse uue strateegia edenemise jälgimist kohapeal ning annab sellest korrapäraselt aru nõukogule, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile. 9

1. PEATÜKK ÜLESKUTSE SEADA EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIAS TERRITORIAALSELT KOHANDATUD EESMÄRGID 1.1 Euroopa 2020. aasta strateegia tasakaalustatud lähenemisviis majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase sambaga Suur enamik vastajad hindas kõrgelt Euroopa 2020. aasta strateegia kavandi tasakaalustatud lähenemisviisi, mis kajastub strateegia prioriteetides (arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv) ja ambitsioonikas kohustuses saavutada kogu ELi hõlmavad peamised eesmärgid 6. Eelkõige leitakse järgmist: vastajate arvates on (jätkusuutliku) majanduskasvu edendamine esmatähtis ning selleks tuleb suurendada riikide ja piirkondade konkurentsivõimet; nad kinnitavad, et keskkonnaalaseid probleeme, eelkõige kliimamuutusi, peaks käsitlema esmase prioriteedina; praktiliselt kõik vastajad näevad kaasava majanduskasvu mõistet sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamise vajaduse laiemas kontekstis. Kui sotsiaalne ühtekuuluvus tähendab rohkemate töövõimaluste loomist, siis territoriaalne ühtekuuluvus tegeleb olemasolevate sotsiaal-majanduslike puudujääkidega mitte ainult riikide ja piirkondade vahelises võrdluses, vaid ka piirkondade sees ja eelkõige kõige arenenumates piirkondades. 1.2 Peamiste eesmärkide täiendamine kõigile asjaomastele sidusrühmadele ühiste riiklike ja piirkondlike eesmärkidega Enamik vastajaid nõustus, et eesmärkidel peaks olema poliitikameetmete kujundamise ülesanne, s.t et neid peaks kasutama vahendina, mille abil kaasata kõik asjaomased sidusrühmad poliitika kavandamisse kõigil tasandeil, sh eri territoriaalsetel tasanditel (ELi, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil). Selleks peaksid näitajad ja eesmärgid enamiku vastajate arvates olema piiratud arvuga, nagu praeguse Euroopa 2020. aasta strateegia ettepaneku puhul; selgelt seotud strateegia pikaajaliste sihtidega ja kodanikele arusaadavad; mõõdetavad vastavalt standarditud määratlustele, mis muudavad nad võrreldavaks; omavahel seotud ja sidusad, et vältida võimalikke konflikte eri poliitiliste eesmärkide vahel; realistlikud ja samas ambitsioonikad; paindlikult kohandatud iga piirkonna sotsiaal-majanduslikule eripärale. 6 2020. aasta strateegia peamised eesmärgid on esitatud järgmises alapunktis. 10

Viimane punkt on küsitluse üks olulisematest tulemustest: enamiku vastajate arvates vajavad eri olukorrad ja lähtepositsioonid erinevaid poliitilisi eesmärke, sihte ja meetmeid. Nimelt selleks et iga liikmesriik annaks Euroopa 2020. aasta strateegia sihtide saavutamisse panuse vastavalt oma riigi oludele ja lähtepositsioonile, palus komisjon liikmesriikidel kujundada neist eesmärkidest riiklikud eesmärgid enne juunikuist Euroopa Ülemkogu. Seda lähenemisviisi kommenteerides ütlesid praktiliselt kõik vastajad, et ELi tasandi eesmärke ei peaks käsitama automaatselt kõikidele ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele kehtivate eesmärkidena. Nende arvates tuleks konkreetsed eesmärgid ja sihid seada mitte ainult riiklikul, vaid ka piirkondlikul tasandil, pöörates tähelepanu ka linna- ja maapiirkondadele. Eesmärkide seadmine peaks mahajäänud piirkondadel aitama suunata kõik olemasolevad ressursid vahe vähendamisse arenenumate piirkondadega. See annaks Euroopa 2020. aasta strateegiale ja ühtekuuluvuspoliitikale hoogu liikuda koos samas suunas, tingimusel et ühtekuuluvuspoliitikale eraldatakse rahalised vahendid, mis on vajalikud selleks, et avalikõiguslik sektor saaks lähenemiseesmärgi piirkondadesse investeerida. (Vastajate seisukohad Euroopa 2020. aasta strateegia ja ELi ühtekuuluvuspoliitika seoste kohta on toodud 4. peatükis.) Selleks et eesmärgid oleksid realistlikud ja et soodustada piirkondlikku mobiliseerimist, peaks sihtide seadmisse kaasama kõik asjaomased sidusrühmad. Mitmed vastajad märkisid, et eesmärkide seadmisel tuleks kinni pidada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest. Üldiselt peetakse eesmärkide seadmist keeruliseks ülesandeks, kuid strateegia edukuse seisukohast esmatähtsaks. Seetõttu leidis suur enamik vastanuid, et Euroopa 2020. aasta strateegia tegevuskava peaks võimaldama sidusrühmadel õiglaselt ja tõhusalt üksteisega konsulteerida ja omavahel tööd kooskõlastada, eelkõige eri valitsustasandite vahel. 1.3 Märkused ja soovitused peamiste eesmärkide kohta Paljud vastajad väljendasid mõningast kriitikat kõikide peamiste eesmärkide suhtes ja soovitasid täiendavaid eesmärke, mida nende riik võiks kaaluda. 1.3.1 75 % elanikkonnast vanuses 20 64 aastat peab olema tööga hõivatud Paljud vastajad rõhutasid kõrge tööhõivemäära olulisust, kuid seadsid kahtluse alla, kas nende piirkonna tingimustes on see ELi eesmärk teostatav. Mõnede sõnul peaks selle eesmärgi puhul arvestama ka töökohtade kvaliteediga (mitte ainult kvantiteediga). Seetõttu tuleks rääkida pikaajalisest tööhõivest, mitte ebakindlatest töökohtadest, mille vähendamine peaks mõnede arvates hoopis eraldi eesmärk olema. Paljud tegid ettepaneku pöörata erilist tähelepanu noorte kaasamisele tööturule. Mitmed soovitasid seada eesmärgiks tööjõu liikuvuse suurendamise. 11

1.3.2 3 % ELi SKP-st tuleb investeerida teadus- ja arendustegevusse Üllatavalt jagunesid vastajad teise eesmärgi osas (3 % ELi SKP-st tuleb investeerida teadus- ja arendustegevusse) kaheks. Ühed leidsid, et eesmärk ei ole realistlik (eesmärki on võimatu täita), ja teised arvasid, et eesmärk peaks olema palju ambitsioonikam (protsent peaks olema suurem). See arvamuste lahknevus näitab, mil määral piirkondade lähtepunktid erinevad. Paljud vastajad kritiseerisid, et eesmärk ei ole piisavalt konkreetne (ega tulemusele orienteeritud), et saavutada nähtavaid tulemusi. Lisaks sellele ei aita see tugevdada teadmussiiret ettevõtetele. Teadus- ja arendustegevuse eesmärkide seadmisel tuleks tugevdada sidet reaalmajanduse vajaduste ning kõrghariduse ja teadustöötajate koolituse eesmärkide vahel. 1.3.3 Kliima- ja energiaalased eesmärgid (20 %, 20 %, 20 %) Kolmas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide rühm puudutab kliima- ja energiaalaseid eesmärke (20 %, 20 %, 20 %). Üldiselt kiitsid vastajad need eesmärgid heaks, kuigi mitmete sõnul võiksid need eesmärgid ambitsioonikamad olla. Teised tuletasid meelde, et nende eesmärkide saavutamiseks on vaja asjakohaseid rahanduslikke, õiguslikke ja tehnoloogilisi tingimusi. Mõned mainisid vajadust seada uued eesmärgid, mis mõõdaksid kehtivate keskkonnaalaste eeskirjade rakendamist, ning pöörata rohkem tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisele ning veevarude kaitsele ja ratsionaalsele kasutusele. 1.3.4 Haridusega seotud eesmärgid Paljud rõhutasid pädevuse küsimust, kus haridus jääks liikmesriikide (või mõnel juhul piirkonna) pädevusse, ja tuletasid meelde subsidiaarsuse põhimõtet. Konkreetsemalt peaks eesmärk olema selgemalt määratletud ja selleks, et ta oleks vastuvõetav, hõlmama ka hariduse kvaliteeti. Mõned vastajad ütlesid isegi, et vale on keskenduda kooliaastate arvule, kuna see ei taga alati hariduse kvaliteeti. Mõnede arvates ei ole seost hariduse kvaliteedi ja pakutavate töökohtade vahel. Peamine eesmärk ei hõlma vajadust elukestva õppe järele. Eesmärgid peaksid viitama rohkem õpitud oskustele (mida näitavad nii lugemis-, kirjutamis- ja arvutamis- kui ka arvuti kasutamise oskus) ja olema jaotatud soo järgi. Peaks ette nägema parameetrid haridussüsteemide tipptaseme poole liikumise ja ettevõtlikkuse soodustamise võime mõõtmiseks (nt luues tõhusaid sidemeid ülikoolide, kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel). 1.3.5 Vaesuse ohus elavate inimeste arvu vähendamine 20 miljoni võrra Vaesuse vähendamise eesmärki peaks mõõtma eri kriteeriumide alusel: sugu, vanus, etniline päritolu. Mõistet vaesuse ohus elav peaks paremini määratlema, kuna sotsiaalkindlustussüsteemid ja arusaamad elukvaliteedist on erinevad. Ühest küljest tugevdas hiljutine kriis vajadust vaesuse probleemiga tegeleda, kuid teisest küljest võib praeguste eelarvepiirangute tõttu olla raske teha rohkem investeeringuid sotsiaalvaldkonda. 12

Paljud vastajad tuletasid meelde, et sotsiaalsed eesmärgid peaksid hõlmama üldisemalt rikkuse õiglast jaotust, mitte lihtsalt vaesuse määra (nt sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärgid). Samuti võiks eesmärgiks seada juurdepääsu tervishoiuteenustele. Mõned küsisid, kuidas saaks asjakohaste eesmärkidega toetada sotsiaalset innovatsiooni, s.t uusi lahendusi rohujuuretasandi osalisi kaasava sotsiaalpoliitika jaoks, mida rahastatakse nii avalik-õiguslikest kui ka erasektori vahenditest ning mis aitaks ühitada tugevama sotsiaalpoliitika (riigi)eelarve piirangutega. Mõned rõhutasid, et vaja on täiendavaid eesmärke aktiivse vananemise, soolise võrdõiguslikkuse, keskmise eluea ja sotsiaalsete probleemidega inimeste tööturule juurdepääsu kohta. 1.4 Uute eesmärkide ettepanekud Paljud soovitasid lisada majanduse, infrastruktuuri ja jätkusuutliku majanduskasvuga seotud eesmärke, nt ettevõtete asutamise määr, juurdepääs transpordi infrastruktuurile, jätkusuutlik turism, toiduainete kohaliku tootmise kasv, võrdsed tingimused säästvaks arenguks maapiirkondades. Samuti tehti ettepanek lisada kuues peamine eesmärk piirkondadevaheliste erinevuste vähendamine, mis peegeldab mitmete vastajate ideed luua tugev side ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa 2020. aasta strateegia vahel (täiendavad märkused 4. peatükis). Kuid vastajad ei toonud konkreetseid näiteid selle kohta, et Euroopa 2020. aasta strateegia lähenemisviis selle eesmärgi saavutamiseks erineks kehtivast ühtekuuluvuspoliitika lähenemisviisist, kus struktuurifondide toetused suunatakse pigem vähem arenenud piirkondadesse. Mõned vastajad soovitasid, et eesmärgid peaksid olema piiriülese mõõtmega ning arvestama piiriüleste alade vajaduste ja eesmärkidega. 13

2. PEATÜKK POLIITIKAMEETMETE KUJUNDAMINE, TÄIENDADES SKP-D SÄÄSTVA ARENGU JA ELUKVALITEEDI UUTE NÄITAJATEGA 2.1 Euroopa 2020. aasta strateegia kujundamiseks ja strateegia edenemise jälgimiseks on lisaks SKP-le vaja uusi näitajaid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide kohta tehtud otsused Euroopa, liikmesriikide ja vahest ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil vajavad asjakohaseid, kättesaadavaid ja võrreldavaid näitajaid, et kujundada otsused kõigi asjaomaste sidusrühmade osalusel, jälgida nende elluviimist, hinnata nende tulemusi. Küsimusele, milliseid näitajaid peaks kasutama selleks, et jälgida edusamme Euroopa tasandil seatud eesmärkide saavutamise suunas, andis enamik vastajaid kaheosalise vastuse: SKP-d ei saa välja jätta, sest see on globaalselt võrreldav näitaja, kuid seda peaks täiendama teiste näitajatega, mis peegeldavad elukvaliteeti ning sotsiaalseid ja säästva arengu küsimusi; näitajaid ei peaks kasutama mitte ainult järelevalve eesmärgil, vaid ka poliitikakujundamise vahendina. Enamik vastajaid lähtus oma vastustes sellest üldisest lähenemisviisist ning esitas üksikasjalikke põhjendusi vajaminevate näitajate omaduste kohta, tõi rohkeid näiteid ja tegi mitmeid soovitusi. 2.2 Vajalike näitajate peamised omadused On laialt levinud arvamus, et Euroopa 2020. aasta strateegia näitajad peaksid põhinema teatud ühistel omadustel. Esiteks peaksid näitajad olema asjakohased ja kooskõlas põhiliste majanduskasvu, jätkusuutlikkuse ja ühtekuuluvuse eesmärkidega. Seda peetakse vajalikuks, kui strateegia peab seisma kõigil oma kolmel sambal (majanduslikul, sotsiaalsel ja keskkondlikul sambal) ning kui seda soovitakse tutvustada ja selgitada kõikidele ELi kodanikele. Teiseks peaks näitajaid kasutama uue strateegia kõikidel etappidel poliitikakujundamise ja järelevalve vahenditena. Ühelt poolt tuleks näitajad selgelt määratleda, mis muudab nad kõikjal ELi piirkondades ja ajaliselt omavahel võrreldavaks. Nt hariduse valdkonnas tuli ELi eesmärkide seadmisel arvestada riikide erinevustega. Teiselt poolt peaksid näitajad olema piisavalt paindlikud, et kohaneda erinevate sotsiaalmajanduslike oludega eri piirkondades ja aladel. 14

Kolmandaks, kuna territoriaalsele ühtekuuluvusele pannakse suurt rõhku (vt ka 1. ja 4. peatükk), ei peaks näitajad olema mitte ainult selgelt määratletud ja koheselt arusaadavad, vaid ka (all)piirkondade järgi jaotatud. Eelkõige peaksid näitajad olema kasutatavad piirkondlikul ja mõned ka madalamal tasandil (NUTS 3). Vastajad olid teadlikud sellest, et sellise territoriaalse jaotusega andmete kogumine tekitab rahalisi probleeme, kuna vaja on väga ulatuslikke valimeid. Kuid nad rõhutasid, et raskustest tuleb üle saada, et mitte jätta Euroopa 2020. aasta strateegiat ilma äärmiselt vajalikust kohaldamis- ja järelevalvevahendist. 2.3 Kuidas teha kindlaks uued näitajad? Euroopa 2020. aasta strateegia näitajaid ja nende sihtväärtusi ei saa seada ülevalt-alla meetodil. Vastupidi, kuna näitajad peavad täitma poliitikakujundamise ülesannet, s.t aitama uut strateegiat kujundada, kohaldada ja jälgida ning tutvustada seda ELi kodanikele ja ettevõtetele, peaks konsultatsiooni- ja kooskõlastamisprotsessi käigus saama nende kohta kõikide asjaomaste sidusrühmade nõusoleku. Küsitluses osalenud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis võtma vastutuse ja aitama kaasa uue strateegia edule. Kuid nad tunnevad, et nad ei saa seda teha, kui neid ei kaasata protsessi, sh uute näitajate kehtestamisse ja näitajatega seotud eesmärkide seadmisse. 2.4 Ettepanekud võimalike Euroopa 2020. aasta näitajate kohta Vastates küsimusele, milliseid näitajaid peaks Euroopa 2020. aasta strateegia raames kasutama, soovitasid paljud küsitluses osalenud näitajaid, mida saaks kasutada uue strateegia elluviimiseks riigi ja piirkonna tasandil. Mõnel juhul kahtlesid vastajad, kas esialgsed ELi eesmärgid sobituksid kokku nende riigi konkreetsete oludega. Järgnev tabel on koostatud saadud vastuste alusel. Iga eesmärgi kohta pakuti välja mitu näitajat, mida võiks kasutada kas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide või teiste riigi ja piirkonna poliitiliste prioriteetide saavutamiseks. Mitmed piirkonnad juba kasutavad mõnda neist näitajatest. 15

Vastajate ettepanekud Euroopa 2020. aasta strateegia näitajate kohta Mitmed järgneva nimekirja näitajad on hästi tuntud (nagu ka nende allikad), samas kui teised näitajad on lihtsalt katse mõttes välja pakutud ning neid oleks vaja enne kasutusse võtmist metodoloogiliselt hinnata ja ette valmistada. 1. eesmärk tööhõive Pikaajalise tööhõive määr Uute pikaajaliste töökohtade arv Naiste / noorte / kvalifitseeritud töötajate tööhõive määr Tööhõivemäär kõrgtehnoloogia sektorites Seaduslike sisserändajate tööhõive määr ja selle mõju SKP-le Pikaajalise töötuse määr Nende noorte arv, kes ei omanda haridust, ei tööta ega osale koolitusel 2. eesmärk teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon Teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile eraldatud osa SKP-st Erasektori kulutused teadus- ja arendustegevusele ning VKE-de investeeringud teadus- ja arendustegevusse (protsent käibest) Üldsuse ja majandusosaliste juurdepääs uutele tehnoloogiatele ning nende kasutuse ulatus tootmises Toote- ja protsessiuuendused (protsent müüdud tööstustoodete koguhulgast ja uuendusi sisse viivate ettevõtete arv) Välja antud (s.t Euroopa Patendiametis registreeritud) patentide arv miljoni inimese kohta Kiire internetiühenduse ulatus ning interneti lairibaühendusega majapidamiste ja ettevõtete protsent 3. eesmärk keskkond Ökoloogiline jalajälg Õhu- ja veekvaliteet ning saaste Jäätmete tekkimine Materjali taaskasutus ning ringlusse võetud materjali hulk aastas Toksilised ained Energia o Kasutatud taastuvenergia protsent (primaarenergia kogutarbimisest) o Ettevõtete investeeringud taastuvenergiasse o Taastuvenergiat kasutades toodetud kaupade protsent o Energia kogutarbimine ja -sääst Kasvuhoonegaaside heitkogused kokku Haljasalade pindala inimese kohta Majandusarengu keskkonnakulud Keskkonnasäästlikkuse indeks Loodusvarade potentsiaal Koondnäitajad, milles arvestatakse püsiva ja jätkusuutliku arengu ning keskkonnakaitse põhiteguritega: o Euroopa Keskkonnaameti näitajate põhikogum o ELi säästva arengu näitajate kogum o Individuaalsete elutingimuste indeks o Tõeliste edusammude näitaja o Jätkusuutliku majandusliku heaolu (piirkondlik) indeks Jätkusuutliku ühiskonna indeks o 4. eesmärk haridus Haridus- ja koolitustase ning -tulemused o Teaduskraadi saavate noorte arv o Üliõpilaste osa teatud vanuserühmas o Kohustuslikku haridusprogrammi läbivate õpilaste osa teatud vanuserühmas o Keskkooli erialase ettevalmistusega lõpetavate õpilaste osa o Ametialane kvalifikatsioon Kõrgharidus o Doktorikraadiga inimeste arv (100 000 inimese kohta) o Reaalainetes kõrghariduse omandanud üliõpilaste protsent o Keeleoskus Haridussüsteemi kulutõhusus Edusammud kirjaoskamatuse vähendamisel Kooli poolelijätmise määr

5. eesmärk sotsiaalvaldkond Inimarenguindeks Elukvaliteet ja heaolu o Eluasemestandardid ja juurdepääs eluasemele o Tervisekindlustus ja juurdepääs tervishoiuteenustele o Elustandard (nt palgatase ja ostuvõime) o Oodatav eluiga (ja suremuse määr) o Tunnetatav elukvaliteet o Turvalisus ja kuritegevuse tase Sotsiaalne kaasatus o Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaasatuse indeks o Sotsiaalse integratsiooni indeks (juurdepääs haridusele, transpordile ja avalikele teenustele) o Sotsiaal-majanduslike rühmade erinevused seoses tervishoiuga o Sotsiaalsed suhted o Sissetulekute jaotus o Digitaalne lõhe Vaesus o Sissetulek inimese kohta o Piirkondliku vaesuse indeks o Alla vaesuspiiri elavate inimeste osa riikliku statistika järgi o Vaesusohus elavate inimeste arv o Mitmese deprivatsiooni indeks (majanduslikud ja sotsiaalsed põhiandmed) o Sotsiaalabi kasutamine (sotsiaalabi ja -toetuste saajate arv) Demograafiline areng (vanuseline struktuur) Soolise võrdõiguslikkuse indeks Turuvälise tegevuse näitajad Muud pakutud näitajad Majandustulemusi ja sotsiaalseid edusamme mõõtvad näitajad Stieglitzi aruandest Investeeringute määr Tootlikkus (SKP/RKT) Ettevõtete asutamine Kaubaveo maht (osa SKP-st) Tehtud investeeringud ja erasektori poolt eraldatud rahalised vahendid (avaliku sektori kulutuste võimendav mõju) Infrastruktuuri olemasolu Programmides osalevate ja nendes sihtmärgiks võetud kohalike omavalitsuste arv Näitajad, mis võimaldavad teha võrdlusi selliste riikidega nagu USA, Jaapan jne Saarelisuse näitaja (hindab, mil määral on saarelisus ebasoodne tegur) Andmed Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustiku programmist (territoriaalse arengu mudelite projekt NUTS 3 tasandil (SPAN 3)) OECD näitajad, mis on kujundatud osalusdemokraatia kriteeriumite järgi 17

3. PEATÜKK KUIDAS SAAVAD LINNAD JA PIIRKONNAD EUROOPA 2020. AASTA STRATEEGIAS AKTIIVSELT OSALEDA? 3.1 Eri valitsustasandite partnerlus on Euroopa 2020. aasta strateegia jaoks väga oluline Väga suur osa vastajatest ütles, et Euroopa 2020. aasta strateegia peab konkreetsete meetmete abil täitma vajaduse teha koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega: see on praeguse Euroopa 2020. aasta strateegia kavandi üks suurimatest puudustest. Nende arvates peaks strateegia järgmises versioonis kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele selgemalt viitama. Paljud vastajad rõhutasid, et kui kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei kaasata piisavalt juba liikmesriikide eesmärkide väljatöötamisse, siis on oht, et strateegia ei arvesta konkreetsete kohalike oludega, on puudulikult kooskõlastatud muu asjaomase poliitikaga riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Tagamaks seda, et strateegias arvestatakse kohalike ja piirkondlike erinevustega ning et seda kohandatakse nendele erinevatele oludele, peaks kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema aktiivsem roll kõikidel uue strateegia kujundamise, elluviimise ja hindamise etappidel. Nagu mõned vastajad rõhutasid, tuleks seda teha subsidiaarsuse põhimõttest kinni pidades, eelkõige hariduse ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. See tähendab eelkõige seda, et tuleb teha hoolikat tööd selleks, et jagada näitajaid ja eesmärke ning suurprojektide kujundamist eri valitsustasandite vahel. Realistlike eesmärkide seadmine ja nende lisamine regionaalpoliitika programmidesse võtab aega. Mitmed vastajad rõhutasid ka, et Euroopa 2020. aasta strateegia vastuvõtmise ajakava ei jäta lihtsalt piisavalt aega riigi tasandist allpool olevate partnerite konstruktiivseks kaasamiseks 7. Mitmetes riikides, kus keskvõimu ja riigi tasandist allpool olevate tasandite vahel toimivad struktureeritud koostöömudelid, suhtusid vastajad skeptiliselt võimalusse kasutada neid mehhanisme strateegia kujundamiseks partnerluses, sest strateegia ajakava on väga tihe. Mitmete vastajate sõnul oli üks Lissaboni strateegia õppetund see, et kui linnu ja piirkondi ei käsitata partneritena, siis ei teki neil tunnet, et nad saavad strateegiast kasu, ning nad ei pea strateegiat nn enda omaks. 7 Strateegia ja koondsuuniste vastuvõtmiseks kehtestatud väga tiheda ajakava probleemi tunnistati ka Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsil 5. mail 2010. Kuid Euroopa Ülemkogu koosolekul 17. juunil 2010 ei kinnitatud veel liikmesriikide eesmärke, mis peaksid olema nüüd välja töötatud 2010. aasta sügiseks.

Lühidalt viib partnerluse puudumine vältimatult selleni, et strateegiat ei võeta omaks, mis omakorda viib selleni, et eri valitsustasandite vahel on kooskõlastamine puudulik ning lisaväärtus kodanike jaoks on väiksem. 3.2 Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus Euroopa 2020. aasta strateegiasse Paljud vastajad on nõus sellega, et Euroopa 2020. aasta strateegia on ulatuslik strateegiline ülevaade, mis tuleb Barca aruande soovituste järgi ellu viia piirkondliku tasandi konkreetsete meetmete abil, mis toetuvad alt-üles suunalisele ja kohapõhisele lähenemisviisile. Sellepärast näeb enamik vastajaist end aktiivse osalisena Euroopa 2020. aasta strateegias ning lisaks osalemisele teoreetilises ja praktilises töös eesmärkide ja näitajatega (nagu eespool kirjeldatud) märgivad nad ära mitmeid viise, kuidas nad saavad Euroopa 2020. aasta strateegiasse oma panuse anda. Vastajad juhtisid tähelepanu oma rollile ELi struktuurifondide haldamises ja Euroopa 2020. aasta strateegia meetmete kaasrahastamises, kus nad saaksid Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele tuge pakkuda tänu ühtekuuluvuspoliitikale. Kui vaja, võivad nad üle vaadata oma piirkondlikud programmid, et võtta Euroopa 2020. aasta strateegiat rohkem arvesse. Nad rõhutasid oma rolli teabe levitamisel ning ELi suuniste ja ettepanekute parema mõistmise edendamisel. Nad võivad juhtida suurprojektide raames esmatähtsaid projekte, mida võiks ellu viia koostöös teiste piirkondlike üksuste ja sidusrühmadega. Piirialadel või piirilinnades elavad vastajad tõid välja ka oma rolli piiriülestes ja riikidevahelistes projektides, mille eesmärk on saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kooskõlastavad tihtipeale Euroopa 2020. aasta strateegiaga seotud meetmete elluviimisel oma tegevust teiste valitsusväliste osalistega (nt ülikoolide, ettevõtete, kaubanduskodade ja ühiskondlike organisatsioonidega). Nad võivad toimida vahelülina, mis kaasab madalamate valitsustasandite osalisi ja tagab tõhusamad lahendused. Mitmed vastajad tõid esile oma võime juhtida riigihankeid Euroopa 2020. aasta strateegiale soodsal viisil 3.3 Suurprojektide arendamine partnerluses Linnad ja piirkonnad soovivad Euroopa 2020. aasta strateegia raames osaleda kõikides suurprojektides ja anda nendesse oma panuse, kuid nad soovivad seda teha sõltuvalt suurprojektist eri ulatuses. See on eriti oluline juhtudel, kui piirkondadel on paljudes valdkondades seadusandlikud volitused. 19

On oluline, et suurprojektid oleksid kooskõlas kohalike ja piirkondlike prioriteetide ja jõupingutustega (nt elutingimuste parandamisele suunatud projektidega) ning rõhutaksid loogiliste seoste ahelat ELi tasandi ning kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel, sest see on vajalik Euroopa 2020. aasta strateegia edukaks elluviimiseks. Mitmed vastajad rõhutasid vajadust lisada praegusesse regionaalpoliitika kavandamise etappi kõik seitse suurprojekti, eelkõige aga struktuurifondidest kaasrahastatavad projektid, ning vajadusel käimasolevaid programme muuta. Järgmises kavandamise etapis saaks siis nendele projektidele rohkem tähelepanu pöörata. Kohalike ja piirkondlike omavalitsustega tuleks konsulteerida ja/või neid suurprojektidesse kaasata alati, kui see on kasulik (projektide kujundamine ja elluviimine koostöös ELi ja liikmesriikide valitsustega) 8. See on vajalik selleks, et nende konkreetset rolli ja lisaväärtust saaks eri valitsustasandite vahelise kooskõlastamise raames hinnata. Suurprojektidesse tuleks partneritena kaasata ka teised asjaomased piirkondlikud osalejad, nt piiriülesed ühendused, makropiirkonnad ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmitused. Paljud vastajad tutvustasid oma käimasolevat (ja potentsiaalset) panust seitsmes suurprojektis kavandatud meetmetesse. Järgnev näidete nimekiri ei ole ammendav. 3.3.1 Innovatiivne liit Innovatsiooniga seotud algatustest rääkides otsustasid mitmed vastajad koostada oma innovatsiooni- ja teadustegevuse kava. Nad rõhutasid oma rolli erasektori ja teadusasutustega koostöö tegijana. Väga tihti sisaldab piirkondliku majanduskasvu programm järgmisel kolmel sambal põhinevat innovatsioonistrateegiat: ettevõtlus, innovatiivsed väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning teadusklastrid. Seetõttu on võimalik katsetada uusi tehnoloogiaid sellistes valdkondades nagu ühistransport, IT ja keskkond. Selline koostöö on väga oluline ja selle tegemise peaks muutma lihtsamaks. 3.3.2 Noorte liikuvus Kohalikud omavalitsused võtavad konkreetseid meetmeid noorte vahetusprogrammide edendamiseks, eelkõige mestimise kaudu Euroopa partneritega ja noorte õppestipendiumite abil. Algatus Euroopa noortepealinn võimaldab ühel välja valitud omavalitsusel tutvustada oma noortele suunatud kultuuri-, sotsiaal-, poliitilist ja majanduselu ja -arengut Euroopa integratsiooni kontekstis. 8 Resolutsioonis teemal Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsem kaasamine Euroopa 2020. aasta strateegiasse palub Regioonide Komitee jõuliselt toetada Euroopa Parlamendi ettepanekut sõlmida Euroopa 2020. aasta strateegiat käsitlev kohalike ja piirkondlike omavalitsuste territoriaalne pakt, mille eesmärk on tagada tulevase strateegia eest vastutuse võtmine kõigil tasandeil tänu tõhusale partnerlusele Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku valitsustasandi vahel. 20

3.3.3 Euroopa digitaalne tegevuskava Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel juba on oluline roll kõnealuses valdkonnas ning nad on seetõttu valmis selle tegevuskava elluviimisel rohkem osalema. Eelkõige toetavad nad lairibaühenduse arendamist maapiirkondades ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, kus avalik-õigusliku sektori vähese toetuse tõttu ei ole ülikiire lairibaühendus eriti levinud. Lairibaühendus võimaldab saada nendes piirkondades kasu IT-tehnoloogiast, st uuenduslikest uutest ettevõtetest IT-sektoris. Teised projektid on juba käimas ja nad on suunatud e-valitsuse rakenduste abil avaliku halduse tõhususe suurendamisele. Selles valdkonnas kohaliku tasandi jõupingutuste toetamiseks tuleks Euroopa tasandil parandada e-allkirja kasutusvõimalusi ja edendada selle kasutamist tänu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toetusele, sest neil on kodanike ja ettevõtetega suheldes esmatähtis roll. Teised rakendused, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kõnealuses valdkonnas aidata arendada, on näiteks e-tervishoid ja e-õpe. 3.3.4 Ressursitõhus Euroopa Selles valdkonnas tegelevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused juba ökoinnovatsiooni, ettevõtluse ja tööstuspoliitika ning tarbijate omavahelise seostamisega. Mõned vastajad rõhutasid, et nad on linnapeade pakti liikmed. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad teha kindlaks, kus oleks sobiv toota taastuvenergiat väiksemas mastaabis, ning nad saavad aidata haldusüksustel, majapidamistel ja kohalikel ettevõtetel teha otsuseid selle kohta, milline on nende asukohale ja hoonetüübile kõige sobivam taastuvenergia ja energiatõhus tehnoloogia. Paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on nn energiatõhususe kultuuri arendamist tugevdada püüdes vastu võtnud nn rohelise tegevuskava, milles võivad olla sellised meetmed nagu vee- ja sanitaarvõrgustike ajakohastamine ja parandamine, toodete ringlussevõtu ja jäätmekäitluse teenused ja seadmed, säästva liikuvuse projektid ning bioloogilise mitmekesisuse, põllumajanduse ja ressursside kaitse projektid. Mõned riigi tasandist allpool olevad asutused kasutavad riigihankeid otsustavalt ära keskkonnapoliitika valdkonnas tootmis- ja tarbimisharjumuste kohandamiseks. 3.3.5 Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika Piirkonnad on investeerinud ulatuslikesse ettevõtlusinkubaatorite programmidesse, tehes seda tihtipeale Euroopa regionaalabi programmide kaasrahastamisel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on sageli säilitanud head suhted partneritega erasektorist. Kohalike ja piirkondlike projektide eesmärk on parandada tingimusi ettevõtete, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, ning edendada tugevat, vastupidavat ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist tööstusstruktuuri. Mõnel juhul on neil omavalitsustel eraldi osakonnad, mis tegelevad ettevõtjate tegevuse jälgimise, investeeringute ligitõmbamise või bürokraatia vähendamisega nii palju kui võimalik. Nagu paljud vastajad rõhutasid, on esmatähtis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll autotööstuse ajakohastamisel (nt keskkonnahoidlikud autod). 21

3.3.6 Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava Vastajad rõhutasid oma rolli ELi fondidest (nt Euroopa Sotsiaalfondist) rahastatud tööhõiveprojektides. Teised mainisid selliseid uute töökohtade loomisele ja oskuste arendamisele suunatud projekte nagu turismiinvesteeringute innustamine, teadlikkuse tõstmise projektid haridussüsteemis, mille eesmärk on kõikidel haridustasanditel õpetades ettevõtlust edendada, noorte töötuse vastu võitlemise meetmed ning integratsioonipüüded, milles keskendutakse eelkõige suurlinnade haavatavatele linnaosadele. 3.3.7 Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm Mis puudutab oskusi liikmesriikide tasandil, leiavad mõned vastajad, et liikmesriigid peaksid algatuste määratlemisel võtma juhtpositsiooni ja vastama nende abil vaesuse ohus olevate konkreetsete elanikerühmade vajadustele. Liikmesriikide tegevuse eesmärk on luua kõigile kättesaadavate ja kvaliteetsete kohalike sotsiaalteenuste süsteem, kasutades vaesuse vastu võitlemisel peamiste meetmetena ennetusmeetmeid. Sotsiaalvaldkonna esindajad ja teenindussektor, samuti elanikud ja kõik valitsustasandid peaksid välja töötama juhtimismudeli, mille abil maksimeerida sotsiaalset kaasatust toetavaid ja tõrjutust ennetavaid algatusi. Teistel juhtudel edendavad kohalikud omavalitsused kohalikku sotsiaalpoliitikat (sh uuenduslike lahenduste kaudu). 3.4 Skeptiline vaade suurprojektidele Mõned vastajad jäävad aga Euroopa 2020. aasta strateegias esitatud suurprojektide suhtes skeptiliseks. Põhjuseks ei ole ainult see, et need suurprojektid ei ole veel selgelt määratletud. Mõned vastajad on mures, et suurprojektid võivad saavutada oma eesmärgi ainult mõnes riigis ja piirkonnas, samas kui teised alad muutuvad üha marginaalsemaks. Ühe vastaja arvates peegeldavad esitatud suurprojektid valdkonnapõhist, mitte integreeritud lähenemisviisi. 3.5 Uute lahenduste otsimine strateegia juhtimiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil või praeguste lahenduste parandamine 3.5.1 Olemasolevate juhtimissüsteemide mitmekesisus Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise mehhanismid on riigiti erinevad ning mitmed vastajad rääkisid oma riigi süsteemist (mida nad paljudel juhtudel kritiseerisid). Föderaalsüsteemiga liikmesriigid kohaldavad subsidiaarsuse põhimõtet, kaasates aktiivselt riigi tasandist allpool olevaid tasandeid. Viimaste ülesanne on kasutada olemasolevaid struktuure ja käimasolevaid protsesse Euroopa 2020. aasta eesmärkide elluviimiseks. Mõned vastajad tõstsid esile piirkondliku ja riigi tasandi (enamasti aastaste) partnerluslepingute rolli pikaajaliste strateegiate rakendamisel. 22

Mõned keskvalitsused on loonud kontaktkomiteed või töörühmad, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad oma seisukohti väljendada. Niisugused foorumid on loodud selleks, et arutada Euroopa 2020. aasta strateegia (samuti Lissaboni strateegia) liikmesriigi tasandi aspekte või kohaliku ja piirkondliku arengu üldisemaid aspekte (näiteks strateegiale pühendatud töörühm). Nagu mõned vastajad märkisid, on riigi ja territoriaalüksuste tasandi administratsioonide kontaktid sageli kahjuks valdkonnapõhised (konkreetsete ministeeriumide kaudu), mistõttu puudub horisontaalne nägemus, et muuta Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid integreeritud strateegiaks. Leitakse, et koosolekud on mõnikord liiga bürokraatlikud ja ei paku piisavaid võimalusi rohujuuretasandi seisukohtade väljendamiseks. Samuti on loodud töörühmi kohalikul ja piirkondlikul tasandil (kus keskvalitsus pidevalt ja struktureeritult ei osale). Mitmel juhul osalevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused avalikes konsultatsioonides, mida korraldab nende valitsus. Ometi kaebasid mitmed vastajad, et isegi kui keskvalitsus nendega konsulteerib, ei võeta nende arvamust alati arvesse. Mõnikord pööravad piirkondlikud omavalitsused (isegi mõnes föderaalriigis) teatud omavalitsusüksuste konkreetsetele vajadustele vähe tähelepanu hoolimata linnade ja muude piirkondade aktiivsetest liitudest. Kui küsiti, kas nende riigis on institutsioonilisi mehhanisme linnade ja piirkondade tõhusaks kaasamiseks strateegia ettevalmistamisse, esitasid mitmed vastajad konkreetseid andmeid ja oma arusaama praegusest olukorrast. Alljärgnevalt on esitatud vastajatelt mõned näited. Kuigi need annavad teatud ülevaate, ei piisa neist muidugi iga konkreetse riigi olukorra täielikuks kirjeldamiseks. Taani piirkonnad vastutavad muu hulgas piirkondlike äristrateegiate väljatöötamise eest (piirkondlike majanduskasvu foorumite kaudu) ning valitsuse teavitamise eest ELi struktuurifondide kasutamise kohta. Piirkondlikud majanduskasvu foorumid sõlmivad valitsusega aastase partnerluslepingu, et viia ellu globaliseerimisstrateegia. Kohalike ja piirkondlike omavalitsustega võiks luua sarnased partnerluslepingud Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. Saksamaa Liitvabariigis on Liidunõukogu ehk Bundesrat (parlamendi ülemkoda) föderaalne põhiseaduslik organ. Maakonnad võivad Liidunõukogu mõjutada oma liidumaa tasandil tegutseva maakondade liidu kaudu. Maakondade liitude põhiseaduslik ülesanne on pakkuda Maapäevale ehk Landtagile (liidumaa parlament) ja liidumaa valitsusele ettepanekuid seaduste, määruste ja korralduste ettevalmistamiseks ja rakendamiseks juhul, kui need puudutavad maakondade huve. Liidupäev ehk Bundestag (parlamendi alamkoda) ja föderaalministeeriumid kaasavad Saksamaa maakondade üleriigilise ühenduse (Deutscher Landkreistag) kohalikke huve puudutavate seaduste koostamisse. Samuti osaleb see paljudes föderaalsetes ja liidumaade organites ja institutsioonides otsuste langetajana või nõuandjana. 23