126. VAEKÜLA mõis (Wayküll). Hüütlimõis. Kaarli ~n, Vaeküla Internaatkool (VirQ-Jaagupi kihelkond) Peahoone on SQQr ja kahesealine ehitqs. Hoone põhiosa moodustab kõrge soklikorrqsega ühekordne pqithoone, millel lakatqbe hoone otstel. Sokkel on krohvitqd, seinad kaetqd soklikarniisilt kqni aknalaqdade joonel kulgeva kitsa profileeritqd vahekarniisini püstlaudadega, kõrgemal kqni räästakarniisini rõhtlaudadega. Hoonet katab seintest kõrgem poolkelpkatqs, katteks plekk. Poolviiludel ja räästastel on profileeritud ja eendqvad karniisid, viilqd e all on samqti profileeri tud karniis, kqid kitsam. Hoone nqrkadel on laiad, rqsteeritud nqrgaliseenid, mis asqvad räästa- ja vahekarniisi vahel, selle all kuni soklikarniisini on suured kvaaderlõikega kattelaqad. Hoone esifassaadis on kaks külgrisaliiti, mis võrdlemisi kitsad, eendatud ja kaetqd kolmnqrkviilqdega. Viiludest on üks säilqnud. Ta on piiratqd räästakarniisi vorme kordava karniisiga. Ühe külgrisaliid i ette ( parempoolne) on ehi tatqd avar palkon, teise ette uus tiibhoone, risaliithoone on vaheehituseks. Aknad on võrdlemisi SQQred ja kõrged, üidbritsetqd profilee ritqd piirdelaqdadega, on 6-ruQdulised ja asuvad ühtlaste vahedega. Pool viilq 3 akent on vaid vähe madalamad, samuti 6-rQudQlised ja piirdelaqdadega. Nad on ääristatud ruudukqjuliste ja 4-ruuduliste väikeste lakaakendega. Sokliaknad on kaetud väga lameda kaare ga, nad on keskmise sqqrusega ja pea ruqdukujulised 12-ruudulised, asetsevad korrapäraselt põhikorruse akende all. Hoone esiküljel on parempoolse külgrisaliidi ees suqr pqit veranda kõrgel soklil, mille all rqume. Veranda on kaetud väga lameda katusega, millel eenduv, lai ja profileeritud karniis. Seinu katavad väga suqred liitaknad, mis eraldatud saledate ümarsammastega. Need omavad komposiitkapiteele. Ruudustik on
- 2 - keeruka raamistikuga, kus kolmnurgad, romb id ja kuusnur gad. Akende all on sammaste all ja aknapoolte vahede kohtades liigendatud pindadega eenduvad pjedestaalid, nende vahel on seina pind liigendatud profileeri tud tahvli tega. Peauks asub soklis, allpool aknaid. Ta on kahepoolega lai tahveluks, mis kujund a tud kvaaderlõikeliste plokkid ega. Hoone tagafassaadi keskteljal on samutie suur puitveranda, mis omab esiküljel suure lahtise ava. Verandat katab viilkatus laialt üleulatu vat e räästastega. See on toetatud kujundatud otstega konsooltaladele, kujundatud on ka sari:jajalad. Katust kannab vahvärgilaad.ae karkass, mille prusside vahed akende kohal ja all täidetud laudpaneelidega, alumised seejuures liigen datud puittahvlitega. Aknad on suured liitaknad, mis omavad ruudukujulise väikseid ruute. Külgedel on akende kohal kitsad lamedad aknad, mille raamistik koosneb ringidest, esiküljel on suured aknad lõpetatud ülal kolmnurkselt. Akende vahel on esifassaadi verandaga samalaadaed sambad. Kõrgelt,krohvitud soklil t laskub lai kivi trepp aeda. Hoone siseruumid on anfilaadsed. Katusel asub sümmeetriliselt kolm korstnapiipu, mis massiivsed, omavad simsi ja astmelise profiiliga otsakarniisi. See hoone võib pärineda XIX saj. II veerandist, olles kla sitsistlikus laadis ehitus, temale on ehitatud historitsistlikus stiilis verandad ilmselt juba viimasel sajandivahetusel. Põhikorpuse esifassaadi vasakule tiivale on ehitatud täisnurga all keskmise suurusega mitmekordne kivikorpus tiibhoonen Ta omab madala soklikorruse, kõr ge peakorruse ning taas madala mezz aninokorruse. Ehi tu st katab lame viilkatus laia ja tugevalt eendatud profileeritud räästa- ja viilukarniisiga, viilualune karniis on kitsam. Katuse katteks on samuti plekk. ~ Tiibhoone on 3 aknavahe laiune, seetõttu ta küljega eendub
- 3 - põhikorpuse otsafassaadi joonelt, samuti teda viimasega siduva külgrisaliidi joonelt. Tema sekkel omab kitsa simsi. Esimese korruse aknalaudad e joonel kulgeb profileeri tud ki taas vahekarniis. Nende vahel on seinapind kergelt rusteeritud. Põhikorruse aknad on kõrged ja suured, 6-ruudulised, piiratud profileeritud krohviääristega ja kaetud murtud nurkade ga, profileeri tud ehiefrontoonid ega. Soklikorruse aknad on lamedad, kaetud lameda ka rega ja 8-ruudulised. Mezzaninoaknad on samuti lamedad, 6-ruudu lised, kuid nad on ilmselt kaasajal moonutatud kujuga. nad on asetatud külgfassaadides korrapäraselt paariti. Katusel tõusevad kaks kõrget korstnapiipu, mille otsakarniisi all on hammaslõige. Seega on tiibhoone historitsistlikus stiilis ehitus, mille kõrvuti klassitsistlikud ja pseudogooti motiivid. Hoone võib pärineda XIX saj. IV veerandist. Kogu peahoonet kasutatakse koolihoonena ja korteri tena, ta on heas seisundis. Kõrvalhooneid on väga palju, asu.vad kahes suures ja korrapärases rühmas, üks peahoone kõrval, olles temaga teataval määral ansambliliaalt seotud, teine eraldi, pargi taga. Olulisemad on:!alitsejamaja peahoone juures on kõrge, krohvitud kivimüüridega aoklikorrusega ühekordne puithoone, millel on kaasajal ulatuali kult väljaehitatud lakakorrus. Algselt võis alla tube hoone ots tel. Ehitust katab kõrge viilkatus, katteks vormikivi. Omab laiu ja profileeri tud vi ilu- ja räästakarniise. Seinad on kaetu rõ)tlaudvoodriga. Hoone nurkadel on pilastreid meenutavad laiad kattelauad. Põhikorruse ühtlaste vahedega asetatud aknad on suu red ja kõrged, 6-ruudulised, ümbritsetud profileeritud piirdelaudadest. Soklis on mõned väikesed, ruudukujulised ja 4-ruudulised aknad. Hoone võib pärineda XIX saj. III veerand1st. Ait tema juures on suur ehitus kõrgel kivisoklil. Hoone otsa- JJ
- 4 - fassaadid on õhukese krohvikattega paekivist,külgseinad aga rõh laudadest. Nendega on kaetud ka poolviil tagafassaadis. Hoonet katab kõrge poolkelpkatus, katteks S-kivi, millel lai ja profileeritud viilu- ja räästakarniis. Hoone nurkadel on pilastrid, seintel üksikud, kitsad puitliseenid. Viilus on lame, suur aken 8 ruuduga. On mõned suured võrdlemisi kõrge kaarega kaetud aknad, on 2o-ruudulised. Hoone Võib pärineda XIX saj. I veerand1st või I poole keskelt. Aednikumaja-suvemaja~ on kahekordne väike hoone, mille alumine korrus õhukese krohvikihiga paekivimüüridega, teine korrus puidust. Neid eraldab lai puidust vahevöö. Seinad on vooderdatud sellest vööst kuni aknalaudada joonel kulgeva kitsa vahekarniisini püstlaudadega, kõrgemal rõhtlaudadega. Mõlemal hoone otsafassaadil on konsooltaladele toetuvad eendatud rõdud, millel sisse saetud pilud ega 1 audkattega rinnatis. Hoonet katab väga laialt üleulatuvate räästastega lame viilkatus, katteks eternii mille sarikajalad on kujundatud. Otsafassaadides ulatuvad räästad rõdude kohale, on toetatud lihtsate puittulpadega. Trepp rõdukorrusele kulgeb ühe otsafassaadi välispinnal. Alakorruse aknad ja uksed on piiratud telliste ga, mis müüriga seotud hambuval t plol"...kidena. Aknad on seejuures väikesed, pea ruudukujulised, algne raamistik ei ole säilunud. Teise korruse aknad on kõrgemad, ümbritsetud laiade lamedate piirdelaudadega, on lo-ruu dulised. Otsviiius on väike lakaaknake, 12 väikese ruuduga. Hoone on seega historitsistlikus laadis ehitus, meenutab lahendusel t nn. Svei tsi maj akest. Ta võib pärineda XIX saj. IV veeraneist. Viinavabrik on väga suur ja liigendatud kivihoone, mille põhikorpus on kõrge, kahekordne hoone lakakorrusega hoone otstel. Temaga liituvad juurdeehitused, mis on nii ühe- kui kahekordsed, samuti on tal kitsaid risaliitehitusi. Hoone põhiosa on kaetud
- 5 - kõrge viilkatusega, katteks S-kivi, osadel juurdeehitustel on lamedamad viilkatused, katteks laast. Räästad on laialt üleulatuvad ja sarikajalad on kujundatud. Seinad on kogu hoonerühmal laotud lõhutud maakivist hea müüritehnikaga, nurgad lao tud tahutud paekivist, seotud miiüriga hambuvate plokkidena. Avad on iimbritsetud tellistega, samuti seotud miiliriga hambuvate plokkidena. Avad on kaetud lamedate kaartega, v.a. põhikorpuse viiluaknad ja uks, samuti iihes tiibhoones asuvate, läbi kahe korruse ulatuvate masinasaali aknad, mis omavad kõrgeid kaari. Põhikorpuse alakorrusel on lamedad, väikesed aknad 3 ruuduga. Teisel korrusel on suured, all 4-ruudulised, ülal 8-ruudulised aknad. Kõik nad on paigutatud ühtlaste vahedega. --- Viilus on keskel uks ja ääristatud kõrgete akendega. Viilu nurkadel on veel ümaraknad, millel eenduv tellisääris. Hoonet võib lugeda historitsistlikuks, ta on ilmselt XX saj. alguse või saj andi vahetuse ehitus. Laut samas on pikk, lõhutud maakividest krohvimata ehitus, mis kaetud lameda viilkatusega, katteks plekk, räästad üleulatuvad. Avad on osalt piiratud eenduvate tellisääristega, osalt vaid hambuval t seotud telliskiviplokkidega piiratud. Kõikidel avadel on lame kaar. Aknad on väga suured, väikeste, 32 ruuduga. Viilus on kitsas uks, mis ääristatud kitsaste lakaakendega, millel 8 ruutu. Hoone võib pärineda XX saj. algusest. Tall on keskmise suurusega krohvitud paekivihoone, mis kaetud väga kõrge viilkatusega, katteks eterniit ja vormikivi. Räästad on laialt üleulatuvad, toetatud kensool taladele ja alt kaetud laudadega. Algsed avad on kaetud lamedate kaartega, aknad on seejuures keskmise suurusega. Hoone võib pärineda XIX saj. II poole keskelt.
- 6 - \!öölistemaja on pikk, kahekordne, krohvitud kiv.ihoone, mis kaetud väga lameda viilkatusega, katteks plekk. Räästad on laialt üleulatu vad, sarikajalad kujundatud. Korrapäraste vahedega asetatud aknad on väike s ed, kaetud 1 amed at e kaarte ga. Raamistikud on kaasajal moonutatud. Kaustel ja väikesel viiluaknal on katteks lame kaar. Hoone võib pärineda XIX saj. IV veerand1st. ~öölismaja (?) oli pikk ühekordne krohvitud kivihoone, mis tõenäoliselt kodanlikul perioodil ehitatud kahekordseks kivihooneks kaetud viilkatusega, katteks plekk. Alumise korruse vähesed aknad on keskmise suurusega ja 6-ruudulised. Algne ehi tu s võib pärineda XIX saj. II poolest. ~ on väga pikk, krohvitud paekivihoone, mis on kaetud seintest kuni kaks korda kõrgema kelpkatusega, katteks laast, räästad on kitsalt üleulatuvad. Hoonet on kaasajal mõningal äääral rekonstrueeritud, algne ehitus võibpärineda veel XIX saj. I poolest. ~, Park on suur ja kaheosaline. Eriosad on eraldatud suure aiaga peahoone taga. Pargi vanema osa moodustab peahoone ees asuv pargiala, kus segastiili tunnuseid, mis hiljem pargi täiendamisel rekonstrueeritud põhijoontea vabakujulist&ks. Peahoone on asetatud rinnakule, tema ette jääb tasane esiväljak, millel ees väike ringteega piiratud muruala. Juurdesõiduteed tulevad külgedel t, olles orienteeritud külgrisaliitidele. Peatee aga suuddhb piki rinnaku serva läbi tihedama pargipuistu hoone parempoolsele otsa fassaadile küljelt. Rinnaku äärel on vanade alleede fragmente. Peahoone taga on avar ehisaed, poolitatud keskteega, piiratud ovaalse ringteega ja ääristatud tihedama pargipuistuga vabades rühmades. Aed lõpeb suure, pargi küljele ulatuva tiigiga, mille keskosas on puudega kaetud suur saar. Tiigi kaldal pärnadest ring.
- 7 - Tiigi lähedusest algab pargi teine pool, mis piirab kõrval hoonete rühma. See on tiheda istutusviisiga noor pargipuistu, puud eriliselt valimata, vabalt. Teedevõrk ei ole säilunud selles pargiosas. l?õhiliikid eks mõlemas pargiosas on pärn, vaher, jalakas. On uuemas pargiosas ka tamme ja lehist, neile kontrastiks kasutatud kaske. Eksootidest märkimisväärsemad on veel pensilvaania saar, ebatsuuga, hariliku vahtra punaselehine vorm, lõhislehine vaher. Majandushoonete vahel samuti puid rühmades, siin lisandub lehtpuudele ka kuuski. l? argi esiosaga liitub kaasajal ehi tailld uute koolihoonete juurde kuuluv regulaarne park-aed. Täiendatud on ka vana parki. l? argi seisund on hea, teedevõrk hooldatud. Külastatud viimati 1972.a., pildiatatud 1968.a. 9?
Vaeküla mõis. Peahoone esikülg. Jo - Vaeküla mõis. Peahoone tagakülg. Vaeküla mõis. 1 Peahoone otsvaade. /D()