ABIKS TAOTLEJALE Sisukord 1. ÕIGUSAKTID... 3 2. ÕLLUMAJANDUSLIKUD OTSETOETUSED... 5 2.1. Kes saab toetust... 5 2.2. õllumajandusmaa kasutusõigus... 6 2.3. Toetusõiguslik põllumajandusmaa... 6 2.4. üsirohumaa säilitamine... 8 2.5. õllumassiivide uuendamine registris... 11 3. TOETUSÕIGUSLIKKUS JA HEAD ÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNATINGIMUSED... 13 4. ÜHTNE INDALATOETUS... 17 4.1. Toetuse saamise nõuded... 17 4.2. Toetuse vähendamise alused... 18 4.3. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused... 19 4.4. Ühtse pindalatoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine... 20 5. ÕLLUKULTUURI KASVATAMISE TÄIENDAV OTSETOETUS.. 21 5.1. Toetuse saamise nõuded... 21 5.2. õllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse kontrollimine... 22 5.3. Toetuse vähendamise alused... 22 5.4. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused... 23 5.5. õllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine... 24 1
6. ÕLLUMAJANDUSKULTUURI TÄIENDAV OTSETOETUS... 25 6.1. Toetuse saamise nõuded:... 25 6.2. Toetuse vähendamise alused... 25 6.3. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused... 25 6.4. õllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine... 26 7. HEINASEEMNE TÄIENDAV OTSETOETUS... 27 7.1 Toetuse saamise nõuded... 27 7.2. Toetuse vähendamise alused... 28 7.3. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused... 28 7.4. Heinaseemne täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine... 28 8. TAOTLUSTE VASTUVÕTMINE, MENETLEMINE JA TOETUSTE VÄLJAMAKSMINE... 29 8.1. Taotluste esitamine... 29 8.2 Ilmsed vead... 32 8.3. Taotlusel esitatud andmete muutmine või taotluse menetlemise lõpetamine... 32 8.3.1 Taotlusel esitatud andmete muutmine... 32 8.3.2. Taotluse menetlemise lõpetamine (annulleerimine)... 33 8.4. Taotluse kontrollimine... 33 8.4.1. Administratiivselt kontrollitakse... 33 8.4.2. Kohapealne kontroll... 34 8.4.3. õllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise nõuete järgimise kontrollimine 35 8.5. Toetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine... 37 8.6. Toetuse maksmine... 38 8.7. Otsuse vaidlustamine... 38 8.8. Toetussummade tagasinõudmine... 38 Lisa 1. õllumajanduskultuuride loetelu... 39 Lisa 2. indalatoetuse taotlus... 42 Lisa 3. õllumassiivide kaart... 44 2
1. ÕIGUSAKTID indalatoetuste maksmise aluseks on järgmised õigusaktid: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus; õllumajandusministri 5. septembri 2003. a määrus nr 89 õllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivi kaardi koostamise ning põllumassiivile numberkoodi andmise ja pindala määramise kord ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord ; Vabariigi valitsuse 30. aprilli 2004. a määrus nr 162 õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus ; õllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määrus nr 30 Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord (edaspidi ÜT määrus); õllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määrus nr 36 õlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord ; Euroopa Ühenduse (EÜ) Nõukogu määrus nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid - EMÜ nr 2019/93, EÜ nr 1452/2001, EÜ nr 1453/ 2001, EÜ nr 1454/2001, EÜ nr 1868/94, EÜ nr 1251/1999, EÜ nr 1254/1999, EÜ nr 1673/2000, EMÜ nr 2358/71 ja EÜ nr 2529/2001; Euroopa Ühenduste (EÜ) Komisjoni määrus nr 796/2004, millega kehtestatakse EÜ nõukogu määruses nr 1782/2003 ette nähtud täiendavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid; EÜ Komisjoni määrus nr 795/2004, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse EÜ Nõukogu määruses nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) sätestatud ühtse toetuskava üksikasjalikud rakenduseeskirjad; EÜ Komisjoni määrus nr 1973/2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks; 3
EÜ Komisjoni määrus nr 1444/2002, millega muudetakse komisjoni otsust nr 2000/115, mis käsitleb omaduste määratlusi, määratlustest erandite kehtestamist ning piirkondi ja alasid põllumajandusettevõtete struktuuri käsitlevates vaatlustes. RIA peadirektori käskkiri indalapõhiste toetuste vähendamise kord heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumise ning kogu maa deklareerimata jätmise nõude rikkumise eest. Muud toetuste menetlemisel aluseks olevad dokumendid: Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005, maa-ala kohapealne kontroll vastavalt EÜ Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklitele 23-32; European Commission working document AGR 49533/2002, On the concept of obvious error according to Art 12 of Commission Reg. (EC) No 2419/ 2001 (kättesaadav ainult inglise keeles); European Commission working document DS/2006/24-REV 1, On increases in the percentages of area aids applications to be checked where significant irregularities are found (kättesaadav ainult inglise keeles); European Commission working document DS/2006/24/rev2, On increases in the percentages of area aids applications to be checked where significant irregularities are found (kättesaadav ainult inglise keeles); European Commission discussion document JRC ISC/G03//SKA/ska D(2004)(2575), Implementation of IACS-GIS, Reg. 178272003 and 796/2004 (kättesaadav ainult inglise keeles); European Commission working document DS/2006/25 - REV 1, Working document on increases in the percentages of farmers to be checked in the context of cross- compliance when a significant degree of non-compliance is found (kättesaadav ainult inglise keeles); Komisjoni töödokument VI/10535/99 EN Rev. 7, nõukogu määruse 1257/ 1999 kohaste maaelu arengukava meetmete menetlemine, kontroll jmt. Eesti õigusaktidega saab tutvuda Riigi Teataja koduleheküljel www.riigiteataja.ee, Euroopa Liidu õigusaktidega koduleheküljel www.legaltext.ee ja http://europa.eu.int/eur-lex/lex/et/index.htm ning muude toetuse menetlemisel aluseks olevate dokumentidega RIA kodulehel. NB! Erinevuste korral käesoleva juhendi ja õigusakti vahel tuleb järgida õigusakti. 4
2. ÕLLUMAJANDUSLIKUD OTSETOETUSED Käesolev Abiks taotlejale käsitleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames välja makstavaid põllumajanduslikke otsetoetusi, mida on võimalik 2008. aasta kevadel taotleda: ühtne pindalatoetus; põllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus; põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus; heinaseemne täiendav otsetoetus; energiakultuuri toetus (vt eraldi Abiks taotleja RIA kodulehel) Lisaks on võimalik taotleda Maaelu Arengukava (MAK) alusel järgnevaid pindalapõhiseid toetusi, mida antud infomaterjalis täpsemalt ei kajastata: põllumajanduslik keskkonnatoetus; o o o o keskkonnasõbralik tootmine; mahepõllumajanduslik tootmine; ohustatud tõugu looma kasvatamine; poolloodusliku koosluse hooldamise toetus; ebasoodsamate piirkondade toetus; Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus. 2.1. Kes saab toetust õllumajanduslikke otsetoetusi saab taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, seltsing ning muu juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes harib või hooldab maad õiguslikul alusel, st on maa omanik või omab kehtivat rendilepingut (vt järgmist ptk). Toetust saab taotleda vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, kusjuures iga toetusõigusliku põllu pindala peab olema vähemalt 0,30 ha. õld, millele toetust taotletakse, peab asuma põllumassiivil, mis on kantud RIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse toetusõigusliku maana. Toetuse taotlusel märgitav põld peab olema selgelt eristatav teise maakasutaja või maakasutusviisi suhtes. Ühtse pindalatoetuse taotlemisel loetakse üheks põlluks samal massiivil 5
kõrvuti asuvad toetusõiguslikud põllud ka siis, kui need vastavad selle toetuse nõuetele ehk moodustavad ühtse kultuurigrupi (nagu on sätestatud EÜ Komisjoni määrusega nr 796/2004 art 49 lõige 1 punkt g) ja kokku moodustavad vähemalt 0,30 ha. Avaldus taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks tuleb esitada koos pindalatoetuste taotlusega neil taotlejatel, kes ei ole seda varem teinud. 2.2. õllumajandusmaa kasutusõigus Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, mis on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning mille kohta on taotlejal põllumajandusmaa kasutusõigus (omandiõigus või rendisuhe). Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid vaatamata sellele hakkab ta maad harima ning taotleb põllumajandusmaale toetust, rikub taotleja omandiõigust. Kui samale maale esitab toetuse taotluse kaks isikut ja selline vastuolu avaldub administratiivse kontrolli käigus, siis saadab RIA kõigile osapooltele kirjaliku järelepärimise, millega küsitakse omandi- või kasutusõigust tõendavaid dokumente. Nende põllumajandusmaade osas, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus, jäetakse taotlus rahuldamata. iisava tõendusmaterjali puudumisel ei rahuldata kumbagi taotlust 1. Kasutusvaldust reguleerib Asjaõigusseadus ( 201 228). Tasuta kasutamise lepingut reguleerib Võlaõigusseadus ( 389 395). 2.3. Toetusõiguslik põllumajandusmaa Toetust võib taotleda põllumajandusmaale, millel kasvatati põllumajanduskultuure, mida kasutati püsirohumaana või mis oli ajutiselt põllumajanduslikust kasutusest väljas ja mis oli 30. juuni 2003. a heas põllumajanduslikus korras 2. Samuti peab see maa olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise (edaspidi EL Ü) seaduse 77 ei saa alates 2006. aastast uusi põllumassiive registrisse kanda ning põllumassiivi piire ja pindala suurendada, seega ka toetusõiguslikku maad ei saa lisanduda (v.a energiakultuuri toetuse jaoks toetusõiguslik maa, mis võib asuda väljaspool ühtse pindalatoetuse toetusõiguslikku põllumajandusmaad). 1 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 5 ja preambula punkt 6 2 Nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, art 143 b p.4 6
õllud peavad olema selgelt piiritletavad, eriti juhtudel, kui tegu on ühel põllumassiivil asuvate, kuid eri põllumajandustootjate kasutuses olevate rohumaadega. Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelevalveametnikule ette näitama põllu piiri. Maad, millel kasvab puid, loetakse toetusõiguslikuks, kui seal on võimalik teostada põllumajanduslikku tootmist samal viisil nagu sama piirkonna puudeta aladel 3. Kooskõlas Euroopa Komisjoni selgitustega on Eestis kehtestatud nelja maakonna osas erand, mis tuleneb selle piirkonna looduskeskkonna tingimustest ja traditsioonilise põllumajandustegevuse erisustest 4. Nimelt loetakse Saare, Hiiu, ärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ning mis vastab EÜ Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 30 nõuetele, heas põllumajanduslikus korras olevaks. Kuigi üldreeglina kehtib jätkuvalt põhimõte, et põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik alal, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on üle 0,5. Selle erisuse korral toimub toetusõigusliku pinna osas liituvuse arvestus vaid puudealuse pinna, mitte kogu põllu pinna suhtes. RIA kui akrediteeritud makseagentuur kasutab kaalutlusõigust hindamaks põllumajandusliku tegevuse võimalikkust ja ka selle tegelikku teostamist nendel aladel. Liituvuse hindamisel on aluseks ortofotod ja satelliitfotod. Vajadusel kasutab RIA liituvuse hindamisel ekspertide abi. Maksimaalne toetusõiguslik püsirohumaa pindala on sellisel juhul RIA väljastatud põllumassiivi kaardil märgitud pindala. Seejuures kohapeal looduslikult eristuvad piirid võivad hõlmata suurema maatüki (sisaldades mittetoetusõiguslike puude ja kadastike gruppe), kuid taotlusele märgitav ja toetusõiguslik pindala ei tohi kindlasti olla suurem kui põllumassiivi pindala. Kõik mittetoetusõiguslikud alad, mis on jäänud taotlejal põllu pindalast maha arvamata, liidetakse üledeklareeritavaks ja toetuse vähendamisel arvesse võetavaks pindalaks. Liigniiske on ala, millel veerohkuse tõttu mullas ei ole võimalik teha põllumajanduslikke töid agrotehniliselt õigel ajal ja viisil. Liigniisked alad jagatakse järgmiselt: pidevalt liigniisked alad; ajutiselt liigniisked alad. idevalt liigniisked on alad, millel liigse vee tõttu ei ole võimalik põllumajanduslikku tegevust (rohumaade puhul niitmist või karjatamist, põllukultuuride puhul kultuuri rajamist, harimist ja koristust) läbi viia. õllumajandusmaa hulka ei loeta tiike, soote, 3 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004, art 8 p. 1 4 Komisjoni töödokument AGRI/60363/2005, Maa-ala kohapealne kontroll vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitele 23-32 7
mudaseid/soiseid alasid ja kõrkjastikke. idevalt liigniisketes tingimustes toimub ka soostumine ning neid on võimalik tuvastada iseloomuliku taimestiku järgi. idevalt liigniiskeid alasid ei loeta toetusõiguslikeks, seega kuuluvad need põllumassiivide registrist kustutamisele ning pindalapõhiseid toetusi neile taotleda ei saa. Ajutiselt liigniisked on alad, mida katab üleujutusvesi ainult mingi aja aastast. Selliste alade liigniiskus on varieeruv aastast aastasse. Ajutiselt liigniiskeid alasid ei kustutata põllumassiivide registrist. Küll aga tuleb sellistel aladel olla objektiivne pindalapõhiste toetuste taotlemisel. Kui põllumajandusmaad pole võimalik heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoida, ei tohi sellele ka toetust taotleda. Kahtluste ja vaidluste korral on lõpliku otsuse aluseks kohapealne kontroll ja selle tulemused. õllumajandusmaal asuvad puukoolid on toetusõiguslikud 5. Jõulupuude istanduse alune pind loetakse metsamaa hulka, mis ei ole toetusõiguslik. 2.4. üsirohumaa säilitamine üsirohumaa on maa, mida kasutatakse kõrreliste või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem 6. Lubatud on püsirohumaa uuendamine heinaseemnega. Kui säilitamisele kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse vahekultuur (näiteks teravili) või rajatakse mustkesa, siis ei loeta seda põldu püsirohumaaks ja taotlusele tuleb näidata maakasutustüüp, maa läheb välja külvikorrast ning taotleja saab põllule, millele on külvatud teravili, taotleda ka põllukultuuride kasvatamise täiendavat otsetoetust. Kui taotleja pärast teravilja koristamist külvab põllule taas heinaseemne, siis peab ta taotlusele järgnevad 5 aastat näitama maakasutustüübina ning alles kuuendal aastal on tegemist püsirohumaaga ning taotlusele saab näidata maakasutustüübi R. Ühtse pindalatoetuse taotleja peab säilitama või suurendama eelnevalt pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala. üsirohumaana käsitletakse kõiki põlde, mille maakasutuse tüübiks on põldude loetelus märgitud pikaajaline rohumaa (R) ja looduslik rohumaa (LR). 5 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1444/2002 lisa 1 punkt G5 6 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 2 lg 2 8
Säilitamisele kuuluva püsirohumaa pindala teatas RIA taotlejale 1. jaanuariks 2006. a. Kogu Eesti kohta ei tohi taotlusalune püsirohumaa pindala edaspidi väheneda 7. Ainsaks erandiks on püsirohumaa pinna vähenemine selle metsastamise tõttu. 2007. a alates loetakse püsirohumaa säilinuks ka juhtudel, kui taotleja taotleb oma püsirohumaa säilitamise kohustusega hõlmatud maale poollooduslike koosluste hooldamise toetust ja täidab seal nimetatud toetuse tingimusi 8. Kui 2008. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2008. a lõpul selgub, et Eesti on säilitanud 2005. a püsirohumaa absoluutväärtuse või on säilitanud 2005. a pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa suhte kogu põllumajandusmaasse, siis on püsirohumaa säilitamise nõue Eesti jaoks täidetud. Antud valdkonnas tuleb taotlejatel jälgida, et nad säilitaksid endi poolt eelnevatel aastatel pindalatoetuste taotlustel esitatud püsirohumaa pindala 2008. a pindalatoetuste taotlemisel. Seega, kui põllumajandustootja säilitab püsirohumaa pindala mahus, mille RIA teatas 2005. aasta pindalatoetuse taotluse alusel, ei kohaldu temale alljärgnevad tegevused. - Juhul, kui 2008. a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2008. a lõpuks selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud rohkem kui 5%, teavitab RIA sellest taotlejaid 9 31. detsembriks 2008. Taotlejad, kes siiski soovivad pärast selle teatise saamist oma püsirohumaa pinda vähendada, peavad esitama hiljemalt 1. veebruariks 2009. a taotluse järgnevaks kalendriaastaks püsirohumaa pinna vähendamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks. RIA vaatab esitatud taotlused läbi ning otsustab nende rahuldamise, lähtudes võrdse kohtlemise põhimõttest ja Eesti jaoks vajaliku püsirohumaa suhte säilitamisest. RIA võtab otsused vastu hiljemalt 1. aprilliks 2009. a. - Juhul, kui 2008.a pindalatoetuste menetlemise tulemusena 2008.a lõpul selgub, et kogu Eesti taotlustel esitatud püsirohumaa pindala suhe kogu põllumajandusmaasse on võrreldes 2005. a samade näitajatega vähenenud üle 10%, tuleb põllumajandustootjal püsirohumaa RIA poolt määratud ulatuses uuesti rajada 10. üsirohumaa rajamise kohustus hektarites määratakse igale taotlejale pindalatoetuste taotlustel märgitud püsirohumaa hektarite alusel, minnes tagasi kahe aasta võrra, lähtudes taotlejate võrdse kohtlemise printsiibist ja riigi tasandil vajaliku püsirohumaa 7 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 art 5 8 õllumajandusministri määrus oolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord 3 lg 6 9 Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord (edaspidi ÜT) määrus 6 p 1 10 ÜT määrus 7 p 1 9
pindala säilitamise kohustusest. Vastava kohustuse teatab RIA taotlejale hiljemalt 1. aprilliks 2009. a. Kui 2009. a pindalatoetuste taotlemise käigus selgub, et taotleja ei säilita ega raja uuesti RIA poolt ette nähtud ulatuses püsirohumaad, vähendatakse taotlejale 2009. a pindalatoetuste menetlemisel määratavat toetussummat 20% 11, kuna rikkumine on tahtlik. Seega on taotlejal seoses püsirohumaa säilitamise kohustusega riigi tasandil vajalik 2008. a: säilitada või suurendada enda poolt pindalatoetuste taotlusel esitatud ja püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega üle võetud püsirohumaa pindala; maakasutuse üleminekul teavitada RIA-t püsirohumaa säilitamise kohustuse üleminekust teisele põllumajandustootjale mõlemapoolse püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega, mille lisadeks on põllumassiivide kaart ja põldude loetelu, kus on toodud üleantavad/ ülevõetavad püsirohumaa kohustusega põllud 12 ; teavitada RIA-t püsirohumaa pinna ülekandmisest enda kasutuses oleva maa piires ühelt põllumassiivilt teisele püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotlusega 13 ; säilitada püsirohumaa põllul, mis asub sellisel registrisse kantud põllumassiivil, mille kohta ei ole alates 2004. a ühegi põllu kohta pindalatoetust taotletud ja mille kasutuseks on 2003. a teatatud püsirohumaa. üsirohumaa säilitamise kohustust on võimalik vähendada ainult püsirohumaa metsastamisel. Eraldi taotlust enda püsirohumaa kohustuse vähendamiseks esitama ei pea need, kes esitasid RIA-le 2006. aastal metsastamise rajamistoetuse taotluse. Need taotlejad, kes metsastavad oma püsirohumaad ilma metsastamise rajamistoetust taotlemata, peavad RIA-t sellest teavitama, esitades avalduse (piirimuutmise avalduse vorm) püsirohumaa pinna vähendamiseks ning näidates ära põllumassiivi kaardil metsastatavad põllud ja nende pindala. Seejuures peab arvestama, et metsastatav maa läheb põllumajanduslike pindalatoetuste jaoks toetusõigusliku maa hulgast välja. 11 Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 67 12 ÜT määrus 5 p 4 13 õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põhimääruse lisa 2 10
Samuti väheneb püsirohumaa säilitamise kohustus nende alade osas, mis on põllumassiivide piiride parandamise käigus toetusõiguslike alade hulgast maha läinud. 2.5. õllumassiivide uuendamine registris õllumassiivide registrit täiendatakse jooksvalt ning registri aluseks on ortofotod, mida uuendatakse järk-järgult selleks, et hoida register ajakohasena ning teostada kontrolle toetuse maksmise üle. Hetkel on põllumassiivide registris kõige vanemad fotod 2002. aastast ning kõige uuemad 2007. aastast. Kuivõrd looduslik situatsioon muutub pidevalt, on vajalik regulaarne massiivide piiride uuendamine. Uuendatud ortofotode põhjal tuvastatakse erinevused registris oleva pinna ja looduses oleva reaalse olukorra vahel ning korrigeeritakse vajadusel põllumassiivide piire. Kui massiivi pind on vähenenud visuaalselt põllumassiivil tuvastatavate püsiobjektide tõttu (teed, kraavid, tiigid, hooned, mets), siis põllumassiivi pinda vähendatakse. Kui maad on juurde haritud, siis põllumassiivi pinda ei suurendata. Vaid peale 30. juunit 2003. a rajatud ajutiste objektide (sõnnikupatareid jms) alust pinda, mis on eelnevatel aastatel toetusõiguslikust pinnast ajutiselt välja arvatud, on võimalik taotleja avalduse alusel massiiviga taas liita. Nende alust pinda saab taotleja arvestada toetusõigusliku pinna hulka alles pärast taasliitmise toimumist. õllumassiivide registri andmete kontrolli teostatakse aastaringselt. Sellega kaasnevatest muudatustest teavitatakse jooksvalt ka taotlejaid. Taotlejale väljastatud põllumassiivi kaart näitab registris olevat toetusõiguslikku pinda hektarites. Kaardile peab taotleja märkima võimalikult täpselt tema kasutuses oleva maa piirid, millele ta toetust taotleb. 2007. aastast teostab RIA nende põllumassiivide jagamist katastripiiride abil, milliste puhul ei ole olulisele osale toetust taotletud. Muudatuste aluseks on EÜ Komisjoni määruse nr 796/2004 artikli 6 punkt 2. Sisuliselt jagatakse põllumassiivid katastrija maakasutuspiiride abil väiksemateks massiivideks. Olulisim eesmärk on eraldada massiivist need osad, millele toetust ei ole taotletud. Oluline on, et selle tegevuse tulemusena ei kustutata pinda registrist, vaid lihtsalt jagatakse väiksemateks osadeks. Iga muudetud massiivi kohta saadetakse teave ka taotlejatele. Arusaamatuste vältimiseks tuleb pindalatoetuste taotluse lisana kasutada alati kõige uuemaid põllumassiivide kaarte. Kui RIA on konkreetsel taotlusaastal lisaks pindalatoetuse jaoks sobivatele kaartidele väljastanud taotlejale ka põllumassiivide registri uuendamise käigus muutunud põllumassiivide kaardid, siis tuleb alati vaadata kaardi serval olevas tekstiosas toodud väljatrüki kuupäeva ning kasutada pindalatoetuse taotluse lisana kõige värskemaid väljatrükke. 11
Kui taotleja pole rahul põllumassiivide registris tehtud muudatusega, siis on tal vastavalt Haldusmenetluse seaduse 75 võimalik haldustoimingut vaidlustada 30 päeva jooksul toimingust teadasaamisest arvates või esitada vastavalt Halduskohtumenetluse seadustikule 30 päeva jooksul kaebus halduskohtule. Tehtavas vaides tuleb täpselt põhjendada, miks ei soovita põllumassiivide piire muuta. Arvestama peab aga mittetoetusõiguslike pindade (mets, võsa, ehitised jms) registrist mahaarvamisega ning asjaoluga, et pindalatoetust saab ikkagi niisugusele põllumajandusmaale, mida taotleja kasutab õiguslikel alustel. 12
3. TOETUSÕIGUSLIKKUS JA HEAD ÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNATINGIMUSED Alates 2003. a EL Ü reformi otsustest on võetud suund põllumajanduslike otsetoetuste tootmise kohustusest lahti sidumisele, eesmärgiga siduda põllumajandustootjate majandusotsused enam turusituatsiooni ja vähem toetavast tootmisest sõltuvaks. Toetuse saamise nõuded jagunevad toetusõiguslikkuse nõueteks ja nõuetele vastavuse nõueteks. Esimene nõuete grupp annab aluse toetuse taotlemiseks, teise puhul on tegu põllumajanduslike ja keskkonnakaitseliste, hiljem ka loomade tervishoiu ja heaolu, toiduohutuse ja taimekaitse alaste nõuetega, milliste täitmise kohustus võib lisaks tuleneda ka teistest õigusaktidest ning mille rikkumise või täitmata jätmise korral vähendatakse taotlemise aasta toetussummat sõltuvalt rikkumise tahtlusest ja tõsidusest. I Toetusõiguslikkuse nõue Ühtse pindalatoetuse toetusõiguslikkuse nõudeks on, et põld, millele toetust taotletakse, oli heas põllumajanduslikus korras 30. juunil 2003. a seisuga ning on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. õld muutub mittetoetusõiguslikuks ning kustutatakse registrist, kui sellele on tekkinud mittepõllumajanduslik püsiv objekt (ehitis või rajatis) või põld on mitme järjestikuse aasta jooksul olnud hooldamata ja muutunud põllumajanduslikult mittekasutatavaks (näiteks kui sellel kasvab mets või on umbrohutõrje mitme aasta jooksul tegemata ja põllul kasvab võsa). Toetusõiguslikkus on kokku lepitud Eesti liitumislepingus, sätestatud EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 art 143b ning selle alused on EL Ü seaduse paragrahvis 12. II Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused on kehtestatud EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 Lisas IV antud raamistiku alusel nelja teema lõikes ja täpsemalt sätestatud põllumajandusministri määrusega (vt ÜT). Nimetatud neli teemat on järgmised: 1. teema - Mulla erosioon: mulla kaitsmine sobivate vahenditega Kuna erosioon ei ole terve Eesti seisukohalt oluline probleem (problemaatiline on vaid 3,7% põllumajandusmaa pindalast), siis selles valdkonnas nõuet kehtestatud ei ole. 13
2. teema - Mulla orgaaniline aine: mulla orgaanilise aine säilitamine asjakohaste tegevuste abil. Koristusjäätmete käitlus haritaval maal Kulu, heina ja põhu põletamine põllumajandusmaal on keelatud 14. Erandina võib mittetuleohtlikul ajal kokku kogutud heina või põhku põletada äästeseaduse 21 lõike 4 alusel sätestatud korra kohaselt. Erand on kehtestatud eesmärgiga vältida olukorda, kus põllu äärtesse on aastateks kuhjatud põhk ja hein. 3. teema - Mulla struktuur: mulla struktuuri säilitamine asjakohaste meetmetega. Masinate asjakohane kasutamine õllumajandusmaal tehtavatel töödel tuleb lähtuda muldade harimiskindlusest. õlluharimist võib läbi viia ajal, kui muld ei kleepu ja kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavmaid jälgi 15. Mulla oluline omadus on struktuursus, eriti aga selle vastupidavus vee ja masindegradatsiooni mõjule. Moodustunud mullastruktuur võib puruneda juba vähese vee ja mehaanilise surve, s.o mullaharimise all. Vastupidav mullastruktuur tekib intensiivse mullaelustiku tegevuse ja säästliku mullaharimise tulemusena. 4. teema - Minimaalne hooldustööde tase: hooldustööde minimaalse taseme tagamine ja asustuse kahjustamise vältimine; minimaalne loomkoormus ja/või asjakohane režiim; püsikarjamaade kaitse; maastikule iseloomulike vormide säilitamine; põllumajandusmaa võsastumise vältimine Selles valdkonnas on tingimused kehtestatud vastavalt põllumajandusmaa kasutusviisile järgmiselt: Kogu kasutataval põllumajandusmaal tuleb rakendada tuulekaera tõrjeabinõusid, mille üle teostab järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi TTI). Ühtse pindalatoetuse taotlemise nõudena peab taotleja kasutuses oleval põllumajandusmaal tuulekaera leviku korral olema edastatud vastavasisuline teatis, millele järgnevad tegevused on sätestatud Maaelu- ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 6. peatükis. Tuulekaera levikust tuleb TTI-d teavitada hiljemalt 31. juuliks 16. Saare, Hiiu, ärnu või Lääne maakonnas asuva püsirohumaa kohta, millel kasvavad puud ja kadakad ja mis vastab EÜ Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklis 30 sätestatud nõuetele, loetakse erandina heas põllumajanduslikus korras olevaks 17. - Kuigi üldreeglina ei ole põllumajanduslik tootmine võimalik 14 ÜT määrus 3 15 ÜT määrus 4 16 ÜT määrus 2 p 1 ja 12 p 5 17 ÜT määrus 2 p 2 14
alal, kui sellel kasvavate kadakate ja puude liituvus on üle 0,5. Erisus tuleneb nende maakondade põllumajanduslikest traditsioonidest, sest keskkonnatingimustest tulenevalt kasvavad sealsetel poolloodusliku kooslusega püsirohumaadel puud ja kadakad. Kui maa ei vasta kehtestatud nõuetele, arvatakse see pind toetusõigusliku pinna hulgast välja (analoogiliselt üldreegliga, et üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik, arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulgast välja). õllumajanduslikus kasutuses oleval põllumajandusmaal peab kasvatama põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud hiljemalt 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või peab kasutuses olevat põllumajandusmaad hoidma mustkesas 18. õllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval põllumajandusmaal peab taotluse esitamise aasta 1. juuliks olema külvatud, maha pandud või istutatud põllumajanduskultuur või rajatud mustkesa või peab seal 31. juuliks olema tehtud mehhaaniline umbrohutõrje. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada 19. Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita 20. Rohumaa rajamise aastal niitmise ja karjatamise nõue ei kehti. iisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (see on arvestuslikult 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Heinaseemne, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel ning mahepõllumajanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks sisseküntava rohumaa puhul ei kehti niitmise ja karjatamise nõuded 21. 18 ÜT määrus 2 p 3 19 ÜT määrus 2 p 7 20 ÜT määrus 2 p 4 21 ÜT määrus 2 p 6 15
Erandlik tähtaeg on rakendatav nende rohumaade suhtes, millele looduskaitseliste otsuste alusel on kehtestatud muu tähtaeg. Sellisel puhul peab nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks 22. õllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning võimaldavad seda maad järgmisel kasvuperioodil põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks kasutusele võtta ilma lisakuludeta. Ebasoovitavate taimede all mõeldakse eelkõige takjat, ohakat, puju, putkesid ja puittaimi. Nimetatud taimede ulatuslik levik võib soodustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Kui põllumajandusmaa, millele toetust ei taotleta, on rohumaa, siis tuleb seda niita või peab seal karjatama loomi, kuid ei nõuta, et seda peab tegema igal aastal. Oluline on, et kasutatavad agrotehnilised võtted välistaksid ebasoovitavate taimede ulatuslikku levikut. Täiendavate lisakulude all on mõeldud kulusid, mis ületavad tavapäraste agrotehniliste rakendamise puhul tehtavaid kulusid. Näitena võib tuua võsa, põõsaste ja puude lõikamiseks tehtavad kulud. Taotleja peab antud nõuet täitma ka vähemalt 0,3 ha suurusel põllumajandusmaal, mis pole kantud põllumassiivide registrisse, aga mida ta põllumajandusliku tegevuse eesmärgil kasutab. Lisaks eelnimetatutele kuulub heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste alla ka püsirohumaa säilitamine, mida käsitleti punktis 2.4. Nõuetele vastavuse alaste tegevuste kontrolli tõhustamise aluseks on põllumajandustootja poolt põlluraamatusse kantavad tegevused ja nende teostamise ajad. õllumajandusega tegelevad isikud, kelle tegevused ei ole seotud Veeseadusest tuleneva põlluraamatu kohustusega, täidavad oma tegevuste kohta tegevuste aruande, mis kehtestatakse ÜT määruse lisas 2. 22 ÜT määrus 2 p 5 16
4. ÜHTNE INDALATOETUS Ühtne pindalatoetus oli üks esimesi rakendatud toetusi, kus minimaalseks toetuse saamise nõudeks on toetusõigusliku maa hooldamine ehk toetus on lahti seotud tootmise nõudest toetuse taotlemise aastal. Seega tuleb toetuse saamiseks järgida toetusõiguslikkuse ja nõuetele vastavuse nõudeid. Ühtse pindalatoetuste taotlemiseks peab taotleja esitama järgmised dokumendid: pindalatoetuste taotluse koos põldude loeteluga, kuhu on märgitud kõik tema kasutuses olevad üle 0,3 ha suurused põllud (vorm T50 koos lisaga) (vt Lisa 2); põllumassiivi kaardi(d), millele on märgitud põldude numbrid ja piirid; 4.1. Toetuse saamise nõuded taotleja on täitnud peatükis 3 nimetatud nõuded; taotleja peab taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta jooksul olema säilitanud või suurendanud eelneval pindalatoetuste taotlusel märgitud püsirohumaa pindala 23 ; põllumajandusmaal tehtavad tegevused peavad olema kantud põlluraamatusse või ÜT määruse lisas 2 olevasse tegevuste aruandesse; hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) kasvatajale esitatavad nõuded 24 : o o o o lisaks taotlusele tuleb esitada kanepi seemnepakendi ametlikud etiketid 30. juuniks 2008; kui kanepit kasvatatakse kiu- või energiakultuurina, peab toetuse saamiseks olema kasvatajal eelleping töötlejaga, või kui taotleja töötleb kanepit ise, siis peab ta esitama vormikohase töötlemisdeklaratsiooni; kontrolli võimaldamiseks teavitab taotleja RIAt kanepi õitsema hakkamisest ning kanep peab pärast õitsemist kasvama veel vähemalt 20 päeva; kasvatada võib kuni 0,2% THC sisaldusega sertifitseeritud sorte, mis on nimetatud lisas 1; 23 ÜT määrus 5 p 1 24 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 art 52; Komisjoni määrused (EÜ) nr 1973/2004 art 56; nr 796/2004 art 13, 33 17
o põldude loetelus tuleb lisaks kultuurile näidata ära ka kasvatava kanepi sort; o kanepi õitsema hakkamisest tuleb RIAt teavitada telefonil 737 1307 4.2. Toetuse vähendamise alused Kui taotlus esitatakse hilinenult ajavahemikul 22. maist 15. juunini 2008. a vähendatakse toetust 1% iga tööpäeva kohta 25. Kuna sellel aastal on 15. juuni pühapäev, siis võetakse hilinenult esitatud taotlusi vastu ka 16. juunil 2008.a Toetuse vähendamine toetusõiguslikkuse nõuete rikkumise alusel, sh pindalade erinevuse tõttu 26 Taotlusel esitatud ja tegeliku haritava maa pindalade vahe Taotlusel esitatud põldude kogupindala on mõõdetud pindalast väiksem. Taotlusel esitatud põldude kogupindala on kuni 3% suurem mõõdetud pindalast. Taotluses esitatud põldude kogupindala on üle 3%, kuid mitte üle 30% suurem mõõdetud pindalast. Toetussumma vähendamine Toetus määratakse taotluses esitatud pindala alusel. Toetus määratakse kontrollimisel mõõdetud pindala alusel. Toetust vähendatakse (mõõdetud pindala vähendamisel) taotlusel esitatud ja kontrollimisel mõõdetud pindala kahekordse vahe võrra (vt näidet). Näide: Kui taotleja taotles toetust 100 ha kohta, kuid kohapealses kontrollis selgus põlde üle mõõtes, et tegelik pindala on 90 ha, siis leitakse pindalade protsendivahemik järgmiselt: 10/90 x 100 = 11%. Kuna taotlusel esitatud pindala on kontrollimisel selgunud pindalast suurem üle 3%, aga alla 30%, siis vähendatakse toetussummat kahekordse protsendivahemiku võrra ehk 22%. Toetuse vähendamine heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste nõuete rikkumise tõttu 27. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste rikkumiseks loetakse: rohumaa on täies ulatuses õigeaegselt niitmata või karjatamata; niide on koristamata; põllumajandusmaale ei ole rajatud põllumajanduskultuuri või mustkesa; 25 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21 26 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004 art 138 27 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 66 18
põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljasoleval maal on umbrohutõrje tegemata; mustkesa on umbrohtunud; külvatud või rajatud põllukultuur on umbrohtunud; tuulekaera levikust ei ole teavitatud TTI-d 31. juuliks; põllul on põletatud kokku kogumata põhku/heina/kulu; mullastruktuuri on rikutud; puudub põlluraamat või tegevuste aruanne; põlluraamat või tegevuste aruanne on puudulikult täidetud. Toetussumma vähendamise suurus sõltub rikkumise raskusest. Kui üksteisele järgneva kolme aasta jooksul on toetust vähendatud ulatusliku rikkumise, raske rikkumise või hooletuse tõttu, siis eelmise aasta vähendamise protsent (3 või 5) korrutatakse kolmega. Nõuetele vastavuse rikkumiste raskuse hindamine õllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise nõuete järgimise puhul hinnatakse leitud rikkumiste korral 28, kas tegemist on hooletusest või tahtlikkusest tingitud rikkumisega, raske või ulatusliku rikkumisega või on kergendavaid asjaolusid. Juhul, kui taotleja on toetuse saamise nõudeid rikkunud ka eelmisel aastal, on tegemist juba korduva rikkumisega. Toetussummasid vähendatakse vastavalt RIA peadirektori käskkirjale (vt õigusaktide loetelu). Rikkumise raskusest ja ulatusest tulenevalt vähendatakse üldreeglina 1-5% ja tahtliku rikkumise korral üldreeglina 20% toetuse summast. 4.3. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused Toetuse rahuldamata jätmise alused on kajastatud EÜ Nõukogu määruse nr 1782/ 2003 artiklis 143 b ja EÜ Komisjoni määruse nr 1973/2004 artiklis 138: taotleja ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning taotluses esitatud andmete alusel ei ole võimalik temaga ühendust võtta; taotluses esitatud põldude kogupindala on väiksem kui 1,00 ha 29 ; 28 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 41, 65, 66, 67 29 EL Ü rakendamise seadus 12 19
kontrollimisel selgub, et toetusõiguslikkuse nõuetele vastavate põldude kogupindala on väiksem kui 1,00 ha; taotlus on esitatud pärast 16. juunit 2008. a 30 ; taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli 31 ; taotleja on taotlusele märkinud tegelikult haritavast maa-alast üle 30% suurema pindala 32 ; pindalade erinevuse korral üle 50% jääb taotleja toetuse saajate hulgast välja käesoleval aastal ning üks kord järgmise kolme kalendriaasta jooksul selles ulatuses, milline oli taotletud ja kindlakstehtud pindalade vahe taotlemise aastal 32 ; taotleja on häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi rikkunud hooletuse tõttu enam kui 50% taotletud pinnast; taotleja on häid põllumajandus- ja keskkonnatingimusi tahtlikult rikkunud enam kui 20% taotletud pinnast; heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste tahtliku rikkumise korral kahel järjestikusel aastal arvatakse taotleja toetuse saajate hulgast välja ka järgmisel kalendriaastal; toetust ei maksta nende kanepi põldude eest, mille osas ei ole taotleja järginud kanepi kasvatajale esitatud nõudeid 24. Taotlust ei võeta menetlusse, kui taotlusel puudub taotleja allkiri ning taotlejaga ei õnnestu ühendust saada (kehtetu taotlus). 4.4. Ühtse pindalatoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine õllumajandusminister kehtestab ühtse pindalatoetuse ühikumäära 24. novembriks 2008. a 33. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2009. a. 30 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 21 p 1 31 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 23 p 2 32 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1973/2004 art 138 p 1 33 ÜT määrus 17 p 2 20
5. ÕLLUKULTUURI KASVATAMISE TÄIENDAV OTSETOETUS õllukultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus on tootmise nõudega seotud toetus. Seega selle toetuse puhul kontrollitakse kasvatavate põllukultuuride toetusõiguslikkust ja taotlusel esitatud maa suuruse vastavust toetuse saamise nõuetele. Toetust võib taotleda kogu külvatud põllumaa kohta, millel on kasutatud kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid. õllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust võib taotleda EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 Lisas IX nimetatud põllukultuuri kasvatamise eest, mis on külvatud hiljemalt 15. juuniks. õllukultuuri peab kasvatama vähemalt õitsemisperioodi alguseni, vältides umbrohu levikut. õllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotleja peab Veeseaduse 26 1 lõike 7 kohaselt põlluraamatut. Taotlusel peab olema maakasutustüüp märgitud tähega (taotluse lisa veerg 5). Iga taotlusaluse põllu pindala peab iga põllukultuuri osas olema vähemalt 0,30 ha, kusjuures pindalatoetuste taotlus tuleb esitada vähemalt 1 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. 5.1. Toetuse saamise nõuded: põllukultuurid peavad olema külvatud hiljemalt 15. juuniks 34 ; põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust saab taotleda EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 Lisas IX toodud põllukultuuride kasvatamise eest; toetusõiguslikud on järgmised põllukultuurid (toetuse taotluse lisa veerus 9 märkida tähega T ): kõva nisu (KN-kood 1001 10 00), nisu ja meslin (1001 90), rukis (1002 00 00), oder (1003 00), kaer (1004 00 00), mais (1005), terasorgo (1007 00), tatar hirss ja muu teravili, sh tritikale (1008), suhkrumais (0709 90 60), sojauba (1201 00), rapsiseemned (ex 1205 00), päevalilleseemned (ex 1206 00 10), hernes (0713 10), põlduba (0713 50), maguslupiin (ex 1209 50 50; vt ka punktidele järgnevat selgitust maguslupiini kohta), linaseeme (ex 1204 00), lina - toores või leotatud, kiu tootmiseks (ex5301 10 00), kanep - toores või leotatud (ex 5302 10 00) 35 ; vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr 1973/2004 artikli 2 lõikele 5 loetakse maguslupiinideks neid lupiinisorte, mille seemned ei sisalda üle 5% mõruseemneid. 34 ÜT määrus 1 p 3 35 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 art 66 ja Lisa IX 21
segavilja kasvatamise puhul on põld toetusõiguslik, kui kõik põllul kasvatatavad kultuurid on põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse jaoks toetusõiguslikud. Toetust võib taotleda kogu külvatud põllumaale põllukultuuri kasvatamise eest vähemalt kuni õitsemisperioodi alguseni, vältides umbrohtude levikut; toetust võib taotleda kogu põllumaa kohta, millele on täies ulatuses külvatud põllukultuur, mida kasvatatakse vähemalt kuni õitsemisperioodi alguseni, vältides umbrohtude levikut; kohalikele normidele vastavad agrotehnilised võtted tähendavad eelkõige normaalset külvinormi vastavalt kultuurile, et hoida ära ebasoovitavate taimede kasv; põldudel tehtud tööd peavad olema kantud põlluraamatusse (põllumajandusministri 9. aprilli 2003. a määrus nr 36 õlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord ) 36. 5.2. õllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse kontrollimine RIA kontrollib vähemalt 5% taotlejatest kohapeal. Lisaks põldude pindade suurusele kontrollitakse kohapeal, et põllukultuurid oleks külvatud hiljemalt 15. juuniks ega oleks koristatud enne õitsemisperioodi ning valgurikkad taimed (hernes, põlduba jt) enne piimküpsusfaasi 37. Kui külv on õigeaegselt tegemata või põllukultuur liiga vara koristatud, siis see pind ei ole toetusõiguslik. Juhul, kui taotletakse kas või ühele põllule põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust, peab taotleja pidama põlluraamatut kõigi oma põldude kohta 36. 5.3. Toetuse vähendamise alused Kui taotlus on esitatud hilinenult ajavahemikul 22. maist 16. juunini 2008. a, vähendatakse toetust 1% iga tööpäeva kohta 30. Kui taotlusel esitatud pinnad ja kontrolli tulemusel nõuetele vastavaks tunnistatud pinnad on erinevad, vähendatakse toetuse summat pinnaerinevust arvesse võttes. 36 ÜT määrus 2 p 9 37 ÜT määrus 8 p 1 22
Toetuse vähendamine pindade erinevuse tõttu 38 Kui taotlusel esitatud põllu andmed ei ole kantud põlluraamatusse, vähendatakse põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust selle põllu kohta 3% ulatuses. Kui põlluraamat puudub, vähendatakse põllukultuuri kasvatamise toetuse summat 5 % 39. 5.4. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused Toetuse rahuldamata jätmise alused on kajastatud EL Ü rakendamise seaduses 18: taotleja ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ning taotluses esitatud andmete alusel ei ole võimalik temaga ühendust võtta; taotlus on esitatud pärast 16. juunit 2008. a 30 ; taotleja ei kasvata toetusõiguslikku põllukultuuri 35 ; põllukultuur pole 15. juuniks külvatud 37 ; põllukultuuri pole kasvatatud vähemalt õitsemisperioodi alguseni 37 ; põllu umbrohtumus on üle 30% 40 ; taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli; 38 ÜT määrus 15 p 1 39 ÜT määrus 15 p 2 40 ÜT määrus 15 p 3 23
kohapealse kontrolli käigus selgub, et põllukultuuride kasvatamise tegelik kogupindala on üle 20% väiksem pindalast, millele taotleti põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust 41 ; taotleja ei ole pindalatoetuste taotlusel esitanud vähemalt 1 ha toetusõiguslikku põllumajandusmaad 42 ; taotlusel esitatud ja kontrollimisel kindlakstehtud põllukultuuride kasvatamise pindala erinevus tuleneb tahtlikust eeskirjade eiramisest 43. 5.5. õllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine õllumajandusminister kehtestab põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse ühikumäära 24. novembriks 2008. a 44. Toetus makstakse välja 30. juuniks 2009. a 45. 41 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 51 p 1 42 ÜT määrus 8 p 3 43 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 53 44 ÜT määrus 18 45 ÜT määrus 20 p 2 24
6. ÕLLUMAJANDUSKULTUURI TÄIENDAV OTSETOETUS õllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus on tootmise kohustusest lahti seotud toetus, mille puhul kontrollitakse 2006. a põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlemisel kindlaks määratud põllumaa hektarite arvu ja taotlemisaastal ühtse pindalatoetuse toetusõiguslike hektarite arvu. 6.1. Toetuse saamise nõuded: taotleja esitas 2006. a põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse ja taotluse menetlemise käigus määrati kindlaks EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 artiklis 141 ja lisas IX nimetatud põllukultuuride hektareid (va heinaseemne-põldude alune pind); taotleja taotleb ühtset pindalatoetust. NB! Erinevus eelmise aasta sama toetusega on see, et heinaseemne kasvatajad, kes 2006. aastal taotlesid põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 lisas XI punktides 3 ja 4 nimetatud seemne (välja arvatud hariliku herne ja põldoa seeme) kasvatamise eest, saavad taotleda heinaseemne täiendavat otsetoetust (vt punkt 7). 6.2. Toetuse vähendamise alused Kui taotlemise aastal on taotlejal ühtse pindalatoetuse toetusõiguslikke hektarid vähem, kui tal oli 2006. aastal punktis 6.1 nimetatud hetareid, siis võetakse põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse arvutamise aluseks ühtse pindalatoetuse toetusõiguslike hektarite arv 46. 6.3. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused taotleja ei esitanud 2006. a põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse taotlust või tema puhul ei leitud nõuetekohaseid põllumajanduskultuuri hektareid; taotlus on esitatud pärast 16. juunit 2008. a 30 ; taotleja ei taotle ühtset pindalatoetust; taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli. 46 ÜT määrus 16 25
6.4. õllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine õllumajandusminister kehtestab põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse ühikumäära nõuetele vastavate taotlejate 2006. a põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud ja ühtse pindalatoetuse hektarite kogupinna alusel 24. novembriks 2008. a 44. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2009. a 45. 26
7. HEINASEEMNE TÄIENDAV OTSETOETUS 2008. a esmakordselt makstav heinaseemne täiendav otsetoetus on tootmise kohustusest lahti seotud toetus, mille puhul kontrollitakse 2006. a põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otseteotuse taotlemisel kindlaks määratud heinaseemnepõldude hektarite arvu, põldtunnustamist ning käesoleval aastal taotleja põllumajandusliku tegevuse jätkumist. Iga põllu kindlakstehtud ha alusel saab maksta ainult kas põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust või heinaseemne täinedavat otsetoetust (sõltuvalt seal kasvatatud kultuurist) ja muidugi juhul, kui kõik teised toetuse saamise nõuded on täidetud. Kui taotleja kasutuses on põllumajandusmaa, siis peab ta taotlusele märkima kõik oma kasutuses olevad üle 0,3 ha suurused põllud. 7.1. Toetuse saamise nõuded 47 taotleja esitas 2006. a põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse ja taotluse menetlemise käigus määrati kindlaks EÜ Nõukogu määruse nr 1782/2003 lisa XI punktides 3 ja 4 nimetatud liiki seemne (välja arvatud harilik hernes ja põlduba) põldude hektareid; taotleja heinaseemne põllud on Taimetoodangu Inspektsiooni poolt 2006. aastal põldtunnustatud; taotleja on põllumajandusega tegelev isik. õllumajandusliku tegevuse kontrollimisel tuvastab RIA, kas 48 : - taotleja põllumajandusmaa on taotluse esitamise aastal ühtse pindalatoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud; - registreerimisele kuulunud loom on registreeritud põllumajandusloomade registris taotluse esitamise aasta 19. märtsi seisuga. Kui eelnimetatud kahe kontrolli alusel ei selgu taotleja põllumajanduslik tegevus, siis kontrollib RIA taotlejat vajadusel kohapeal. 47 ÜT määrus 10 48 ÜT määrus 13 27
7.2. Toetuse vähendamise alused Kui taotlejal oli 2006. aastal põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks määratud punktis 7.1 nimetatud heinaseemne-põldude hektareid rohkem kui TTI poolt põldtunnustatud hektareid, siis makstakse heinaseemne täiendavat otsetoetust TTI poolt põldtunnustatud hektarite alusel. 7.3. Taotluse rahuldamata jätmise põhjused taotleja ei esitanud 2006. a põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlust või tema puhul ei määratud kindlaks nõuetekohaseid heinaseemne hektareid; taotleja heinaseemne-põllud ei olnud 2006. aastal TTI poolt põldtunnustatud; taotlus on esitatud pärast 16. juunit 2008. a 30 ; taotleja ei tegele põllumajandusliku tegevusega; taotleja ei võimalda läbi viia kohapealset kontrolli. 7.4. Heinaseemne täiendava otsetoetuse ühikumäära kehtestamine ja toetuse väljamaksmine õllumajandusminister kehtestab heinaseemne täiendava otsetoetuse ühikumäära nõuetele vastavate taotlejate 2006. a põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse menetlemise käigus kindlaks määratud ja põldtunnustatud heinaseemne põldude (vt punkt 7.1ja 7.2) hektarite kogupinna alusel 24. novembriks 2008. a 44. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2009. a 45. 28
8. TAOTLUSTE VASTUVÕTMINE, MENETLEMINE JA TOETUSTE VÄLJAMAKSMINE Käesolevas peatükis toodud reeglid on 2008. a toetuste taotlemise perioodil ühised kõigi selles juhendis käsitletud toetuste ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse, põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse ning heinaseemne täiendava otsetoetuse osas. 8.1. Taotluste esitamine indalatoetuste taotlusi võetakse vastu RIA regionaalsetes büroodes ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini 2008. a. Hilinenud taotluste vastuvõtmise aeg on 22. maist kuni 15. juunini 2008. a. Kuna 15. juuni on sel aastal pühapäev, siis viimane päev taotlust hilinenult esitada ning põldude andmeid muuta ja lisada on 16. juuni. Hilinenud taotluste puhul vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta. ärast 16. juunit 2008. a. esitatud taotlusi menetlusse ei võeta. osti teel saadetud taotluse puhul loetakse taotluse esitamise ajaks postitempli kuupäev. Taotleja saab esitada ainult ühe pindalatoetuste taotluse aastas. Taotleja esitab ühe taotluse kõigi oma põllumajandusettevõtete kohta. Soovitame taotluse isiklikult regionaalsesse büroosse tuua, et oleks võimalik üle vaadata, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas. Eelmis(t)el aasta(te)l esitatud taotlusest koopia saamiseks peab taotleja esitama RIA-le avalduse. Koopia dokumentidest saadetakse taotlejale posti teel. RIA taotluste vastuvõtja ülesandeks on taotlusdokumentide ning juhendmaterjali jagamine ning taotluste vastuvõtmine. RIA toetuste vastuvõtuga tegelevad ametnikud ei tohi Teile sisulist nõuannet jagada, küll aga võib nende käest küsida teavet üldise informatsiooni, õigusaktide kättesaadavuse jms küsimustes. Taotlusdokumentide vorme võib saada RIA regionaalsetest büroodest ja koduleheküljelt www.pria.ee. Toetuse nõuetest arusaamiseks, vajaliku täiendava teabe saamiseks ja individuaalse taotlusvormi täitmiseks abi vajamisel tuleb pöörduda tunnustatud nõuandekeskuste poole või leida koolituse läbinud konsulent. Nõuandekeskuste andmed võib leida portaalist http://www.pikk.ee/ ja telefonil 730 8402. 29
NB! Taotlusele tuleb märkida kogu taotleja kasutuses olev põllumajandusmaa 49. Taotleja peab ära näitama ka maa, mille kohta ta toetust ei taotle, sealhulgas ka vähemalt 0,3 ha põllud, mille kohta pindalatoetusi ei maksta ehk mis ei ole registreeritud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Välja renditud maad paneb taotlusele kirja maa tegelik kasutaja (rentnik). Taotluse esitamisel võtke kaasa isikut tõendav dokument. Kui taotleja eest kirjutab taotlusele alla esindaja, peab ta taotlusega koos esitama taotleja poolt kinnitatud lihtkirjaliku volituse. Soovi korral saab taotluse esitada elektrooniliselt e-posti aadressil toetustaotlused@pria.ee. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid tuleb kinnitada digitaalallkirjaga. Viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui taotlus on elektroonilisel teel RIA-sse jõudnud, saadetakse saatja e-posti aadressile kinnitus taotluse vastuvõtmise kohta. Kui taotluse esitaja ei ole millegipärast saanud tagasisidet elektrooniliselt esitatud taotluse vastuvõtmise kohta, palume pöörduda RIA otsetoetuste osakonna piirkonna büroo poole telefonil 737 7679. Taotlusel ja sellele lisatud dokumentidel esitatud andmete õigsuse eest vastutab taotluse esitaja, kinnitades seda oma allkirjaga. indalatoetuste taotlus ja sinna juurde kuuluvad dokumendid tuleb täita selgelt ja loetavalt, soovitavalt trükitähtedega. Kõik dokumendid, sh põllumassiivide kaardid, tuleb taotleja poolt allkirjastada ning lisada täitmise kuupäev. Taotlusele tehtud igale parandusele tuleb lisada alati märkus parandus õige ning taotleja allkiri ja kuupäev. Taotluse lisas tuleb märkida loetavalt iga põllumassiivi ja põllu (vajadusel maa-ala) number ning veergudesse 5-14 tuleb teha vastavad märked toetuste taotlemise kohta (vt Lisa 2). Kuna toetustaotlusele tuleb märkida kogu maakasutus (ka nende põldude osas, millele toetust ei taotleta) ning kui toetuse taotlemise kohta pole tehtud märget vastavalt kas risti või toetuse märkimise jaoks ettenähtud tähega, siis märketa põldudele toetust ei maksta. Niitmise ja karjatamise nõuet ei pea 31. juuliks täitma nende põldude osas, millel kasvatatakse heinaseemet, heintaimi energiakultuurina või mis on mahepõllumajanduses kuni 2-aastane haljasväetiseks sisseküntav rohumaa ja vastav märge on tehtud põldude loetelu veergudesse 13 või 14 (vt lisa 2). õllumassiivi kaardid, mis taotlusega koos esitatakse, peavad olema samal aastal RIA-st pindalatoetuse taotlemiseks väljastatud. Vanemad kaardid taotlemiseks ei sobi. õllumassiivide registris teostatakse ulatuslikku põllumassiivide piiride korrigeerimist uute ortofotode alusel aastaringselt. Seetõttu võivad varem välja 49 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1782/2003 art 22 ja Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 14 30
trükitud põllumassiivide kaartidel olevad põllumassiivide piirid (ka tootjatele aprilli lõpus koju saadetavatel põllumassiivide kaartidel) olla taotlemise ajaks põllumassiivide registris muudetud. Kaardile tuleb märkida võimalikult täpselt taotleja poolt kasutatav ja taotletava toetuse nõuetele vastav põllumajandusmaa (vt ptk Toetusõiguslik põllumajandusmaa). Samuti tuleb jälgida, et taotleja poolt taotlusele märgitud pind ei ületaks põllumassiivi pindala. õllumassiivi kaardile tuleb kanda võimalikult täpselt ja selgelt eraldatava joonega kõigi põldude loetelus olevate põldude piirid ning märkida juurde põldude numbrid. õldude kandmisel kaardile tuleks vältida topeltjooni ja joonte mahatõmbamist. Soovitame kasutada põldude loetelus ja põlluraamatus ühtset numeratsiooni. Hektarite märkimine kaardile ei ole nõutav, kuid on soovitatav (vt Lisa 3). Kui võrreldes ettetrükitud kaartidega on taotlemise hetkeks põllumassiivi maakasutuse osas muudatusi (nt maa on võsastunud või metsastatud), on taotleja kohustatud põllud kaardile kandma vastavalt tegelikule olukorrale. õllu piiride märkimisel kaardile tuleb jälgida, et: põld oleks märgitud õigele massiivile; põld ei ületaks põllumassiivi piire ega paikneks väljaspool põllumassiivi piire; üks põld ei oleks korraga mitmel massiivil; sama numbriga põllud ei korduks ühel massiivil; põllul oleks piiritletud mittetoetusõiguslikud 0,01 hektarist suuremad maaalad (puude grupid, kivihunnikud jms). Ülaltoodud nõuete täitmist kontrollitakse ning puuduste avastamisel kutsutakse taotleja regionaalsesse büroosse tagasi puudust kõrvaldama. Taotleja on vastutav taotlusel ja selle lisadel esitatud andmete eest. Ta võib soovi korral taotlusele kantava maa ise üle mõõta või tellida mõõtmise sellealast teenust osutavalt isikult. Viimasel juhul jääb vastutuse määramine mõõtmise tulemuste eest taotleja ja mõõtmise teinud isiku vaheliseks küsimuseks. Kui taotleja esitab suurema pindala kui ettetrükitud põllumassiivi kaardil, kontrollivad inspektorid erinevuse kohapealse kontrolli käigus üle. õllumassiivi pindala määramisel arvatakse maha põllumassiivi sees paiknevad üle 0,01 ha suurused maa-alad, kus põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik (nt puude grupid, kivihunnikud jne.). 31
8.2. Ilmsed vead Ilmsete vigade parandamine 50 võib toimuda taotleja avalduse alusel või RIA ettepanekul. Enne parandamist peab RIA ametnik veenduma, et tegemist on ilmse veaga, mida tehes taotleja käitus heauskselt ja ausalt. Ilmseteks vigadeks saab lugeda vigu, mida saab kontrollida registri andmete alusel või mis ilmnevad toetuse taotluse eri andmeid võrreldes või kui viga on tehtud näiteks numbrite vales järjekorras kirjutamisel (169 asemel 196), vale on telefoni või pangakonto number või on tehtud liitmisviga, kuid taotlus on muidu täidetud hoolikalt. 8.3. Taotlusel esitatud andmete muutmine või taotluse menetlemise lõpetamine Taotlusel esitatud andmeid võib täiendada või taotluse menetlemise osaliselt või täielikult lõpetada (annulleerida) taotleja kirjaliku avalduse alusel 51. Soovituslikud vormid on saadaval RIA koduleheküljel www.pria.ee ja RIA regionaalsetes büroodes. 8.3.1. Taotlusel esitatud andmete muutmine taotlusel esitatud andmeid on võimalik täiendada kuni 16. juunini 2008. a; toetuse taotluse võib kirjaliku avaldusega täielikult või osaliselt tagasi võtta igal ajal 52 ; taotluse andmeid saab muuta 51 kuni kohapealse kontrolli toimumiseni või kohapealsest kontrollist teatamiseni, RIA poolt leitud vigadest teada andmiseni, ületaotlemiskirja saamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni; taotleja peab RIA-t 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama pärast taotluste esitamist tekkinud olulistest muudatustest (taotleja asendab taotlusel esitatud põllumajanduskultuuri või vähendab põllumajandusmaa pindala, mille kohta ta toetust taotleb) ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest (näiteks niitmise hilinemine pikaajalise sajuperioodi tõttu jms). Nii on võimalik hoiduda järgnevatest arusaamatustest või toetussumma vähendamisest ja karistavast toetussummast ilmajätmisest 53. 50 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 19 51 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 15 52 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 22 53 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 72 32
8.3.2. Taotluse menetlemise lõpetamine (annulleerimine) Taotluse või toetusliigi menetlemist on võimalik lõpetada (annulleerida) taotleja kirjaliku avalduse alusel kuni kohapealse kontrolli toimumiseni või kohapeasest kontrollist teatamiseni, RIA poolt leitud vigadest teada andmiseni, ületaotlemiskirja saamiseni või toetuse määramise otsuse tegemiseni 52. Taotluse annulleerimisel on taotleja samas seisus nagu enne taotluse esitamist, ehk - ta saab esitada uue taotluse taotluste vastuvõtmise ajal. 8.4. Taotluse kontrollimine Taotluse kontrollimine jaguneb administratiivseks ja kohapealseks kontrolliks. Kontrollitakse, kas taotleja ja põllumajandusmaa vastavad toetusõiguslikkuse nõuetele ja kas põllumajandusmaad hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Lisaks kontrollitakse erinevaid dokumente (nt põlluraamatut jm). 8.4.1. Administratiivselt kontrollitakse: kas taotleja taotlusel esitatud iga põld on vähemalt 0,30 ha ning kas ka pärast kontrollimist on toetusõiguslikku pinda kokku vähemalt 1,00 ha; kas põllumassiiv, mille kohta toetust taotletakse, on kantud RIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse; kas kõik põldude loendis kirja pandud põllud on kantud põllumassiivi kaardile (ka need, millele toetust ei taotleta); ületaotlemist, st võrreldakse põllumassiivi põhiselt taotlustes kirjas olnud põldude pindalade summat ja põllumassiivi kogupindala. Võrdluses arvestatakse taotlusel esitatud põldudega (mille kohta taotletakse toetust), taotluses esitatud põldudega (mille kohta ei taotleta toetust) ja põllumajandusmaa metsastamise toetuse taotlusel esitatud põldudega ning poollooduslike koosluste hooldustoetuse taotlusel põllumassiivide sisse jäävate aladega. Kui põldude kogupindala on suurem kui põllumassiivi kogupindala, siis saadetakse taotlejale ületaotlemise kiri, mis on kohustuslik täidetult tagastada RIA-sse 10 päeva jooksul. RIA kontrollib antud põllumassiivil asuvate põldude pindalasid ja vajadusel kasutamise õiguslikku alust kohapeal; kas kultuur on toetusõiguslik taotletud toetuse jaoks; taotlusel märgitud maakasutustüübi ja kultuuri vastavust. 33
Kui administratiivse kontrolli käigus avastatakse märke võimalikust nõuete rikkumisest, viiakse läbi järelkontroll mis tahes teise asjakohase menetluse abil ja vajadusel kohapealse kontrolli abil või saadetakse järelpärimine taotlejale 54. 8.4.2. Kohapealne kontroll indalatoetuste kohapealsed kontrollid algavad mai lõpus ja kestavad oktoobrini; vajadusel teostatakse nõuetele vastavuse kontrolli aastaringselt. Kohapeal kontrollitakse kontrollvalimite alusel igas maakonnas vähemalt 5% taotlejatest. RIA inspektorid kontrollivad kohapeal, kas taotluses esitatud põllumajanduskultuur on ka tegelikult tähtaegselt külvatud, kas maakasutus vastab taotletule ning kas toetuse saamise nõuded on täidetud. õldude pindala mõõtmiseks kasutatakse kalibreeritud GS-seadmeid, millega mõõdetakse täpselt mööda põllumajanduskultuuri piiri. Kui samale põllule taotletakse erinevate nõuetega toetusi (nt taotletakse põllule nii ühtset pindalatoetust kui põllukultuuri kasvatamise täiendavat otsetoetust), mõõdetakse vajadusel põldu mitu korda. õllu toetusõiguslikust pindalast arvatakse välja üle 2 meetri laiused kraavid, teed, kiviaiad jms ning üle 0,01 ha suuruse pindalaga kivihunnikud, metsa- ja võsatukad, tiigid, alaliselt liigniisked alad jms objektid 55. õllu pindalast mõõdetakse välja ka eelmisest aastast seisvad heina- ja silopallid, ühel kohal hoitavate põllumajandusmasinate alune maa jmt. Kui alla 0,01 ha objektid moodustavad olulise osa (vähemalt 5%) põllu pinnast, siis mõõdetakse sellised objektid välja 56. Seega tuleks sellised alad juba taotlemisel põllu pinnast välja arvestada. Saare-, Hiiu-, Lääne- ja ärnumaal on toetuskõlblikud püsirohumaad, millel kasvavad puud ja kadakad, ning see vastab EÜ Komisjoni määruse nr 796/2004 artiklis 30 sätestatud tingimustele. Kuna puudega kaetud alal ei ole tootmine võimalik samamoodi nagu puudeta alal, siis arvatakse põllu toetusõiguslikust pindalast välja alad, kus puude ja/või kadakate liituvus ületab 0,5 56. Arvestus toimub vaid puudealuse pinna, mitte kogu põllu pinna suhtes. Nt on 5 ha põllu ühes osas ca 0,5 ha ulatuses puudega kaetud ala, millel kasvab 30 puud. Arvestatuna 1 ha peale on sellel alal 60 puud, mistõttu puudega kaetud osa mõõdetakse põllu pinnast välja. Kui sellel pinnal oleks 15 puud, siis arvestatuna 1 ha kohta on seal 30 puud ja seda ala välja ei mõõdetaks. 54 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 24 55 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 30 56 JRC ISC/G03/p/SKA/ska D(2004) (2575) 34
Kohapealses kontrollis ei loeta toetusõiguslikeks liigniiskeid alasid, millel liigse vee tõttu ei ole võimalik põllumajanduslikku tegevust (rohumaade puhul niitmist või karjatamist, põllukultuuride puhul kultuuri rajamist, harimist ja koristust) läbi viia. Sellised alad on näiteks kobraste üleujutusalad, tiigid jt alad, mida ei saa lugeda heas korras olevaks põllumajandusmaaks, nt soodid, mudamülkad ja kõrkjaväljad. Sellised alad kuuluvad põllumassiivide registrist kustutamisele ning pindalapõhiseid toetusi neile taotleda ei saa. 8.4.3. õllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmise nõuete järgimise kontrollimine Tuulekaera kontrollimine Alates 2005. a on tootjatel kohustus kohe teavitada Taimetoodangu Inspektsiooni (TTI) põldudest, kus esineb tuulekaer. 2008. a esitab RIA TTI-le järelepärimise kõikide taotlejate ja nende põldude kohta, kus kohapealse kontrolli käigus leiti tuulekaera, kas taotleja on nende põldude kohta teavituse esitanud 57. Rohumaa niitmise ja karjatamise kontroll Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa või looduslik rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema karjatatud loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita. iisavaks loomkoormuseks tuleks arvestada orienteeruvalt 0,5 loomühikut hektari kohta (arvestuslikult 1 täiskasvanud veis või hobune 2 ha kohta või 1 noorloom ha kohta või neli täiskasvanud lammast või kümme talle 1 ha kohta). Kahtluse korral kontrollib RIA põllumajandusloomade registrist loomade olemasolu loomkoormuse kontrolliks. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-alal visuaalselt tuvastada. Looduskaitseseaduse 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud pindalalistel loodusobjektidel peab niitmise ja karjatamise nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks. Heinaseemne, heintaimede energiakultuurina kasvatamisel ja mahepõllumajanduses kuni kaheaastase haljasväetiseks sisseküntava rohumaa puhul ei kehti niitmise ja karjatamise nõue. 57 ÜT määrus 2 p 1 ja 12 p 5 35
Kui taotleja või taotleja esindaja viibib kohapealse kontrolli juures, peab ta vajadusel järelevalveametnikule ette näitama põllu piiri. Heina koristamine Kohapeal kontrollitakse, et niidetud hein oleks põllult ära veetud, hekseldatud pressitud rullidesse või pandud kuhjadesse 58. Heinaseemne kasvatamine Heintaimede seemnepõlluks loetakse põldu, kui sellel kasvatatakse ühte heintaime liiki puhaskultuurina. Heinaseemne kasvatamisel kontrollitakse, kas oma tarbeks kasvatatav heinaseemnepõld vastab nõuetele, st on tegemist monokultuuriga. Segukülvina on lubatavad vaid : a) timuti ja ristiku segukülv b) timuti ja lutserni segukülv. Umbrohtumuse hindamine Kohapeal hinnatakse haritaval maal kasvatatava põllukultuuri põllu umbrohtumust. Kui on näha, et põllul on kultuur külvatud liiga hõredalt, ei ole kasutusele võetud meetmeid umbrohu tõrjumiseks ja antud põllult saaki saada ei ole võimalik ning on näha, et vili on külvatud väikse külvinormiga üksnes toetuse saamise eesmärgil (teraviljad külvatud külvinormiga alla 180 kg/ha), siis ühtse pindalatoetuse ja põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse raames vähendatakse toetuse summat 59. Umbrohtumust kontrollitakse visuaalselt. Vajadusel määratakse umbrohtumuse määr. Umbrohtumuse määra arvestamisel kontrollitava põllu kohta võetakse aluseks umbrohutaimede arv pinnaühikul väljendatuna protsentides põllukultuuride arvust. Umbrohtumuse määramiseks loetakse arvestuslapil suurusega 50 50 cm kokku umbrohutaimede arv, mille kõrgus on vähemalt 3/4 kultuurtaime kõrgusest. Kuni 5 hektari suurusel põllul määratakse umbrohtumus neljal arvestuslapil, 510 hektari suurusel põllul kaheksal arvestuslapil ja iga järgneva 10 hektari kohta lisaks neljal arvestuslapil. Arvestuslapid, mille keskmise umbrohtumuse järgi arvutatakse põllu umbrohtumus, peavad asuma diagonaalselt üle põllu. ärast viljakoristust umbrohtumust ei kontrollita. 58 ÜT määrus 2 p 4 59 Komisjoni määrused (EÜ) nr 796/2004 art 30 p 2; nr 1973/2004 art 2 p 2 36
Mehaaniline umbrohutõrje Mehaanilist umbrohutõrjet peab tegema põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval põllumajandusmaal selleks loetakse maa niitmist, randaalimist, kultiveerimist jms töid, mis hävitavad mehhaaniliselt umbrohtusid ja tagavad umbrohtude leviku tõkestamise. Tehtud tööd peavad kontrolli hetkel olema visuaalselt tuvastatavad. Mustkesa hooldamine Mustkesa tuleb harida selliselt, et seal kasvavad umbrohutaimed ei kasvaks kõrgemaks kui 5 cm. Erandjuhul tulenevalt ilmastikust aktsepteeritakse mustkesana maad, millel umbrohtude kõrgus ei ületa 20 cm ja taimed ei ole jõudnud õitsemisfaasi. Kulu, heina ja põhu põletamise keeld õllumajandusmaal ei ole lubatud kulu, heina ja põhu põletamine, et säilitada ja koguda mulda toitaineid. õletamise indikaatoriks on selgete põlemistunnustega taimeosad. Erandkorras võib kokku kogutud heina ja põhku põletada mittetuleohtlikul ajal. Asjakohaste masinate kasutamine Et säilitada mulla struktuur, tuleb põlluharimisel lähtuda muldade harimiskindlusest. õlluharimist võib läbi viia ajal, kui muld ei kleepu ning kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi. Kohapeal kontrollitakse masinate poolt põllule jäetud roobaste sügavust ja ulatust. Kanepi õitsema hakkamisest teavitamine Taotleja, kes on toetust taotlenud kanepi kasvatamise eest, peab kanepi õitsemahakkamisel sellest RIAt teavitama telefonil 737 1307. 8.5. Toetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine RIA peadirektor otsustab ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise hiljemalt 1. detsembriks 2008. a. Toetuse saajate nimed avalikustatakse RIA kodulehel www.pria.ee 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest. Toetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab RIA taotlejat kirjalikult, saates käskkirja väljavõtte 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Väljavõtet ei saadeta neile, kellele määratakse toetus ilma toetuse vähendamisteta. 37
8.6. Toetuse maksmine Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse väljamaksmine toimub 1. detsembrist 2008. a kuni 30. juunini 2009. a. NB! Arveldusarve numbri või arve omaniku nime muutumisel tuleb taotlejal kohe RIA-t teavitada. Vastasel juhul ei ole võimalik toetussummat üle kanda. 8.7. Otsuse vaidlustamine Kui taotleja ei ole RIA otsusega nõus, on tal võimalus esitada Haldusmenetluse seaduse nõuetele 60 vastav vaie RIA peadirektorile, põhjendades omapoolset seisukohta. Vaie tuleb edastada aadressil Narva mnt 3, Tartu 51009 30 päeva jooksul pärast haldusakti kättesaamist. Vaide põhjal vaadatakse taotlus uuesti üle ja tehtud otsusest teavitatakse taotlejat kirjalikult. 8.8. Toetussummade tagasinõudmine Kui selgub, et eelmiste aastate toetus on välja makstud alusetult, peab tootja kõnealuse summa koos intressidega tagasi maksma. EL Ü alusel võib RIA otsustada alla 100 euro suuruseid toetussummasid ilma intressideta mitte tagasi nõuda 61. Tulenevalt kehtivast põllumassiivi identifitseerimissüsteemi ajakohastamise nõuetest (kord 5 aasta jooksul tehakse uued ortofotod) ja kohapealse kontrolli valimi suurusest (5% taotlejatest), on kehtestatud alusetult väljamakstud toetussummade tagasinõudmiseks kuni 10-aastane tähtaeg. Tagasimaksekohustust ei kohaldata, kui ajavahemik toetuse maksmise kuupäevast kuni kuupäevani, mil pädev asutus toetuse saajat esimest korda teavitab, et makse oli alusetu, on pikem kui kümme aastat. 60 Haldusmenetluse seadus 71 ja 75 61 Komisjoni määrus (EÜ) nr 796/2004 art 73 38
Lisa 1. õllumajanduskultuuride loetelu Alljärgnevas loetelus on iga kultuuri juurde märgitud sobiv maakasutustüüp. Mitme maakasutustüübi korral tuleb valida neist üks. põllumajanduskultuurid ja lühiajaline rohumaa R pikaajaline rohumaa K püsikultuur LR looduslik rohumaa Arbuus Arooniad K Artišokk Aruhein, harilik Aruhein, lamba- Aruhein, punane Aruhein, roog- Astelpaju K Bakla aan Dekoratiivtaimed K Esparsett, harilik Festulolium Haljaskesa Heintaimed, R, LR Heintaimed, liblikõielised ja kõrrelised, R, LR Heintaimed, liblikõielised, R, LR Hernes Kikerhernes, harilik Hiirehernes Hiirehernes, põld- Hirss Humalad K Jõhvikas K Kaalikas Kabatšokk Kaer allakülviga Kaer Kanep, Beniko Kanep, Bialobrzeskie Kanep, Cannacomp Kanep, Carmagnola Kanep, Chamaeleon Kanep, CS Kanep, Delta 405 Kanep, Delta-Llosa Kanep, Denis Kanep, Dioica 88 Kanep, Epsilon 68 Kanep, Fasamo Kanep, Fedora 17 Kanep, Felina 32 Kanep, Felina 34 Felina 34 Kanep, Ferimon - Ferimon Kanep, Fibranova Kanep, Fibrimon 24 Kanep, Futura 75 Kanep, Kompolti Kanep, Kompolti hibrid TC Kanep, Lipko Kanep, Lovrin Kanep, Red etiole Kanep, Santhica 23 Kanep, Santhica 27 39
Kanep, Silesia Mais, hübriid- Kanep, Silvana Mais, suhkru- Kanep, Uso 31 Mesikas Kanep, UNIKO-B Meslin Kapsas Murakas K Kartul Murel K Karusmari K Mustikad K Kastehein, harilik Mustjuur, aed- Kastehein, roomav Mustkesa Kastehein, soo- Naeris Kastehein, suur- Naeris, õli- Kastehein, valge- Nisu allakülviga Kasteheinad Nisu Keerispea Nisu, kõva Kerahein, harilik- Nurmikas, aas- Kirsipuud K Nurmikas, harilik- Kitsehernes, ida (galeega), R Nurmikas, salu- Kurk Oad Kõrvits Oder allakülviga Köögivili Oder Küüslauk aprika Lilled K astinaak (moorputk, aed-) Lina eakapsas Lupiin, magus- eet Lupiinid etersell Lutsern, harilik irnipuud K Lutsern, humal- loomipuud K Lutsern, hübriid organd Lääts, harilik ohl K Maapähkel, harilik K orrulauk Maasikas K uukool (täpsustada kultuuri) K Magunad uuvill Mais õldhein 40
õldmari K Segatis õlduba Segavili allakülviga äideroog Segavili äevalill Seller üsikluste, ohtetu Sibul Rabarber K Sinep Raihein Sojauba Raihein, hübriid Sorgo, tera- Raihein, itaalia Sorgod Raihein, karjamaa- Spinat Raihein, üheaastane- Sõstar, must- K Raikaerik, kõrge- Sõstar, punane- K Raps Sõstar, valge- K Ravim- ja maitsetaimed K Söödajuurviljad Redis Tatar Ristik, aleksandria Timut, mugul- Ristik, kahkjaspunane Timut, põld- Ristik, kroon-magus- Tomat Ristik, punane- Tritikale allakülviga Ristik, pärsia- Tritikale Ristik, roosa Tubakad Ristik, valge- Tuder, põld- Ristiku, valge- Tuder, õli- (varieteet Giganteum) Vaarikas K Ristikud Vikid Rukis allakülviga Vikk, suvi- Rukis Viljapuud ja marjad K Rõigas Õlilina Rüps Õunapuud K Salat 41
42
43
Lisa 3. õllumassiivide kaart (näidis) Kaardil on esitatud põllumassiivide pindalad hektarites. Toetuse tüüp: Asutus: RIA Lehekülg: Taotleja: Trükkija: Mõõtkava: Maakond: Amet: Kuupäev: 2008 Vald: e-mail: Allkiri: Küla: õllud nr 1 ja 2 asuvad tervikuna Natura 2000 alal ja neile saab taotleda Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antavat toetust. (LFA = ebasoodsamad alad) 44