EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.4.2013 COM(2013) 179 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Teine aruanne ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise kohta ET ET
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Teine aruanne ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise kohta 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisejulgeoleku strateegia tänases kontekstis ELi sisejulgeoleku strateegia eesmärk on võimaldada Euroopal vastata olemasolevatele väljakutsetele ja esilekerkivatele ohtudele vastavalt ühisele lähenemisviisile, mis hõlmab nii ELi kui ka riiklikku ja kohalikku tasandit. Strateegia põhineb ühistel väärtustel, mis hõlmavad põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete järgimist, solidaarsust ja vastastikust toetust. Komisjon tagab jätkuvalt kõnealuste väärtuste ja eelkõige Euroopa põhiõiguste harta täieliku järgimise. Oluline oht ELi sisejulgeolekule on organiseeritud kuritegevus ja selle kahjulik mõju ELi majandusele, sealhulgas moonutused siseturul. Näiteks ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo hinnangul oli kriminaaltulu kogumaht 2009. aastal umbes 3,6 % maailma SKPst ehk ligikaudu 2,1 triljonit USA dollarit. Korruptsiooni, pettuste ja salakaubaveo tõttu kannavad ELi liikmesriigid suurt kahju ajal, mil stabiilne tulu ja maksubaas on esmatähtis riigieelarve puudujäägi vähendamiseks. Kriminaaltulu kindlakstegemine ja tagasinõudmine on organiseeritud kuritegelike võrgustike tegevuse tõkestamise ELi strateegia peamine eesmärk. Komisjon on selle eesmärgi saavutamiseks juba esitanud algatused ja õigusaktid, nt direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta, neljas rahapesuvastane direktiiv, direktiiv ELi finantshuvide kaitse kohta. Administratiivne lähenemisviis, millega nähakse ette võimalused, kuidas teha kindlaks ja peatada kuritegevuse sissetung majandusse, aitab samuti vähendada tasakaalustamatust, mis muu hulgas on tingitud kuritegevusest, ja luua tingimused siseturu tõrgeteta toimimiseks. Hiljuti Europoli raames loodud küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse eesmärk on suurendada Euroopa suutlikkust kaitsta kodanikke, ettevõtjaid ning valitsusi ja nende infrastruktuuri küberrünnakute eest, mis võivad tekitada suurt majanduslikku kahju. Sisejulgeoleku strateegia põhineb viiel strateegilisel eesmärgil. Need on tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust, hoida ära terrorismi, edendada küberjulgeolekut, tugevdada julgeolekut piiridel ning suurendada vastupanuvõimet kriisidele ja suurõnnetustele. 2011. aasta aruandes sisejulgeoleku strateegia rakendamise kohta märgiti, et võitlus organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu on kaks peamist prioriteeti järgmistel aastatel. Sellest ajast alates on võetud palju meetmeid, sealhulgas strateegia muude eesmärkide raames. 2. SISEJULGEOLEKU STRATEEGIA EELMISEL AASTAL 2.1. Strateegiline eesmärk nr 1: tõkestada rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevust Rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevus on keerulisem, mitmekesisem ja rahvusvahelisem kui kunagi varem. Näiteks suureneb jätkuvalt internetipõhine organiseeritud kuritegevus kooskõlas lairiba internetiühenduse ja mobiilseadmete kasutamise levikuga. ET 2 ET
Rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitlev ELi poliitikatsükkel aitab kooskõlastada operatiivkoostööd selliste kuritegevuse vormide valdkonnas, mida esineb terves ELis. Liikmesriigid teevad ELi ametite ja institutsioonide toetusel koostööd prioriteetses võitluses piiriülese kuritegevuse vastu. Esmajärjekorras tähelepanu nõudvad kuritegevuse vormid on teinud kindlaks Europol ohuhinnangute (eelkõige raske ja organiseeritud kuritegevuse ohu hindamine SOCTA) raames liikmesriikide esitatud teabe põhjal. Praegu rakendatakse täispika poliitikatsükli (2013 2017) õppimisetapina lühikest poliitikatsüklit, mis hõlmab ajavahemikku 2011 2013. Komisjon võttis 2013. aasta alguses vastu ettepanekud neljanda rahapesuvastase direktiivi 1 ja rahaülekandeid käsitleva määruse 2 kohta. Viimast täiendatakse hiljem 2013. aastal ettepanekuga rahapesu kuritegelikuks tunnistamise direktiivi kohta. Selle meetmepaketi eesmärk on piirata suuri riske ja ohte, peamiselt suurendades juriidiliste isikute läbipaistvust. Euroopa välisteenistus on koostöös Aafrika ja Ladina-Ameerika piirkondlike platvormidega välja töötatud rahapesuvastased meetmed ka väljaspool ELi. 2013. aasta alguses võeti vastu ka ettepanek vääringute võltsimist käsitleva direktiivi kohta 3. Eelkõige nähakse ettepanekuga ette uued kriminaalkaristused. Lisaks seatakse olulise punktina liikmesriikidele kohustus teha tõhusad uurimisvahendid kättesaadavaks raha võltsimise juhtude kindlakstegemiseks, sarnaselt vahenditele, mida kasutatakse võitluseks organiseeritud või muu raske kuritegevuse vastu. Direktiivi ettepanek, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil, 4 ja direktiivi ettepanek siseringitehingute ja turuga manipuleerimise korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta 5 on täiendavad kriminaalõiguslikud vahendid, mis käsitlevad probleeme, mis on vastavalt seotud kauplemisega siseturul ja finantsturgudel. Komisjon edendab jätkuvalt uut ELi korruptsioonivastast strateegilist algatust. Sellega järgitakse kahte lähenemisviisi: ELi korruptsioonivastase tegevuse aruanne, milles hinnatakse liikmesriikide jõupingutusi pidevas võitluses korruptsiooni vastu, ja põhjalikum keskendumine korruptsioonile ELi poliitika sise- ja välisvaldkondades. Loodi 17 eksperdist koosnev korruptsioonialane töörühm ja kõiki liikmesriike hõlmav kohalike uuringukorrespondentide võrgustik, et koostada esimene ELi korruptsioonivastase tegevuse aruanne, mis esitatakse 2013. aastal. Transparency International viis 2012. aastal lõpule liikmesriikide korruptsioonivastase võitluse süsteemide (ENIS) projekti, mida kaasrahastas komisjon ja mis hõlmab 23 ELi liikmesriiki, Norrat ja Šveitsi. Analüüsiti kokku 13 asutust ja sektorit igas liikmesriigis ning hinnati nende suutlikkust tõkestada korruptsiooni. Transparency International avaldas riigipõhised hinnangud ja võrdleva analüüsiaruande. ENISe hinnangute soovitusi ja järeldusi võetakse muu hulgas arvesse ELi korruptsioonivastase tegevuse aruande koostamisel. Kriminaaltulu konfiskeerimine on tõhus vahend võitluses kuritegevuse vastu, kuna sellega vähendatakse kurjategijate rahalisi stiimuleid, kaitstakse majandust kurjategijate sissetungimise ja korruptsiooni eest ning aidatakse taastada sotsiaalset õiglust. Komisjon võttis vastu direktiivi ettepaneku kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta 1 2 3 4 5 COM (2013) 45/3. COM (2013) 44/2. COM(2013) 42 final. COM(2012) 363 final. KOM(2011) 654 (lõplik). ET 3 ET
Euroopa Liidus, 6 et ühtsete miinimumeeskirjade abil lihtsustada raskest ja organiseeritud kuritegevusest saadud tulu külmutamist ja konfiskeerimist ELis ning seega kaitsta õiguspärast majandust. ELi tasandi jõupingutused tehakse kooskõlas liikmesriikide algatustega, nt uute kriminaaltulu jälitamise talituste ja töörühmade loomine Austrias, Rumeenias ja Eestis ning Europoli toetus liikmesriikidele kriminaaltulu Europoli büroo raames. Samuti on mõni liikmesriik kehtestanud mehhanismid konfiskeeritud varade taaskasutamiseks avalikel ja sotsiaalsetel eesmärkidel. Kriminaaltulu jälitamise alase koolituse Hispaania tippkeskuse (Spanish Centre of Excellence on Asset Recovery and Training (CEART)) projekti raames, mida kaasrahastas Euroopa Komisjon, töötati välja valge raamat kriminaaltulu jälitamise talituste kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult iga talituse tegevust. Samuti hõlmas CEART projekt rahvusvahelist koolitust kriminaaltulu jälitamise ja finantsuurimise kohta, mis oli üks esimesi üleeuroopalisi koolitusi kriminaaltulu jälitamisega tegelevate isikute jaoks. Euroopa Liit sõlmis Ameerika Ühendriikide ja Austraaliaga uued lepingud broneeringuinfo 7 kasutamise ja edastamise kohta ning on läbirääkimisi lõpule viimas Kanadaga. Kõnealused lepingud võimaldavad andmeid analüüsida meie partneritel, et hoida ära, teha kindlaks ja uurida raskeid piiriüleseid kuritegusid, sealhulgas terroriakte. Lisaks õiguskaitseorganitele varem tundmatute, kuid julgeolekuohtu kujutavate isikute tuvastamisele, aitab broneeringuinfo kiiremini ja tõhusamalt tõkestada kuritegelikke võrgustikke. 2012. aasta juunis vastu võetud inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012 2016 keskendub inimkaubitsejate vastu süüdistuste esitamise lihtsustamisele, inimkaubanduse ohvrite abistamisele ja kaitsele ja inimkaubanduse tõkestamisele ning sellega laiendatakse ja täiendatakse 2011. aastal vastu võetud direktiivi 8. ELi inimkaubanduse vastase võitluse koordinaatoril on esmatähtis roll strateegia rakendamisel, et parandada kooskõlastamist ja sidusust asjaosaliste vahel. Ühendkuningriigi ja Madalmaade ühiselt juhitav inimkaubanduse vastane tegevuskava on üks rasket ja organiseeritud kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli kaheksast prioriteetsest valdkonnast. Selleks et edendada inimkaubanduse valdkonnas tehtava ELi töö välismõõtme sihipärasust ja sidusust, leppisid liikmesriigid tihedas koostöös komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja ELi ametitega kokku prioriteetsete kolmandate riikide loetelu. Piiriülene teabevahetus ELis on esmatähtis võitluseks raskete ja piiriüleste kuritegude vastu. Arenguruumi aga jätkub. Teatises Euroopa teabevahetusmudeli (EIXM) kohta esitas komisjon tegevuskava, 9 millega nähakse ette kehtivate ELi õigusaktide parem rakendamine, Europoli teabevahetuskanali korrapärasem kasutamine ja riiklikud ühtsed kontaktpunktid, kuhu koondatakse peamised teabevahetuskanalid. ELi uue uimastitevastase strateegia (2013 2020) keskse osana käsitletakse muu hulgas ebaseadusliku uimastituru dünaamikat, sealhulgas uimastikaubanduse muutuvaid marsruute, piiriülest organiseeritud kuritegevust ning uute kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist ebaseaduslike narkootiliste ja uute psühhotroopsete ainete levitamiseks. Sellel on mitu eesmärki, sealhulgas aidata mõõdetavalt vähendada uimastite nõudlust, uimastisõltuvust ning uimastitega seotud tervisealaseid ja sotsiaalseid ohtusid ja kahju; aidata tõkestada 6 7 8 9 KOM(2012) 85 final. ELT L 186, 14.7.2012, lk 4 (Austraalia) ja ELT L 215, 11.8.2012, lk 5 (Ameerika Ühendriigid). Direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. COM(2012) 735 final. ET 4 ET
ebaseadusliku uimastituru toimimist ja mõõdetavalt vähendada ebaseaduslike uimastite kättesaadavust; edendada koordineerimist aktiivse arutelu ning uimastivaldkonna arengusuundade ja probleemide analüüsi kaudu ELi ja rahvusvahelisel tasandil. 2013. aasta jaanuaris avaldatud aruanne ELi uimastiturud oli oluline samm sisepoliitika valdkonna asutuste tegevuse koordineerimisel, et võidelda organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Europoli koostöös koostatud aruandes toodi esile mitmed uued suundumused, sealhulgas mobiilne amfetamiini ja ecstasy tootmine ning selliste uute psühhotroopsete ainete plahvatuslik kasv, mida agressiivselt turustatakse noortele interneti kaudu. Üleeuroopaline koostöö ja uimastiturgude suundumuste selge mõistmine on esmatähtsad tõhusaks õiguskaitseks selles kiiresti muutuvas valdkonnas. Europolil on oluline roll piiriülese teabevahetuse hõlbustamisel ELis teabevahetus ja - salvestussüsteemide ning erinevate operatiivtoetusteenuste ja analüüsivahendite pakkumise teel. 2012. aasta kolmanda kvartali lõpuks oli Europol aidanud vahetada üle 200 000 operatiivteate ja ligikaudu 12 000 juhul oli algatatud menetlus. Europol toetas järjest rohkem 10 kõrgetasemelisi uurimistoiminguid liikmesriikides, osutades operatiivtoetusteenuseid ja esitades üle 600 operatiivanalüüsi aruande. Seoses ELi poliitikatsükli raames kokku lepitud prioriteetide rakendamisega suurenes liikmesriikide teabepanus analüüsifailidesse üldiselt 40 % ja inimkaubanduse valdkonnas 60 %. Piiriülest koostööd ja teabevahetust toetatakse ka Euroopa Politseikolledži (Cepol) korraldatavate ELi-tasandi koolitustega. Cepol korraldas 2012. aastal ligikaudu 6 000 osalejale enam kui 100 erinevat koolitust eri teemadel, näiteks finantskuriteod, uimastikaubandus, ühised uurimisrühmad, inimkaubandus ja küberkuritegevus. Eurojust on kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö oluline osaline. Võitlus raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu oli ja jääb Eurojusti tegevuse prioriteediks. Organiseeritud kuritegelikud rühmitused ei ole mitte ainult eraldiseisvad nähtused, vaid neil on valdkonnaülene mõju, mis muudab muud kuriteod raskemaks. 2012. aastal registreeriti Eurojustis 231 organiseeritud kuritegevusega seotud juhtu, võrreldes 197 juhuga 2011. aastal. Veel üks tõhus vahend kurjategijate kindlakstegemiseks on ühised uurimisrühmad. Eurojusti poolne rahastamine hõlbustab ühiste uurimisrühmade kiiret loomist vastavalt vajadusele. Eurojust toetas 2013. aasta veebruarini teise ühiste uurimisrühmade rahastamisprojekti abil 87 erinevat ühist uurimisrühma 252 rahastamistaotluse alusel. Enamik ühiseid uurimisrühmi uurivad uimasti- ja inimkaubandust, samuti ka rahapesu, pettusi, korruptsiooni ja organiseeritud rööve. Belgia, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi koostöös ning Eurojusti ja Europoli osalusel loodi ühine uurimisrühm Tokio, et uurida selliste kullerite võrgustikku, keda värbas Belgia ja Prantsusmaa organiseeritud kuritegevuse rakuke rahvusvaheliseks uimastikaubanduseks, mille raames toimetati uimasteid Brasiiliast ja mõnest Kesk-Aafrika riigist Londoni kaudu Jaapanisse. Korraldati ühisoperatsioon, mille käigus arreteeriti kahtlusaluseid Belgias ja Ühendkuningriigis. Kahele isikule määrati hiljem vastavalt kaheksa aasta pikkune vabadusekaotus ja rahatrahv 3 780 eurot ning kuue aasta ja kuue kuu pikkune vabadusekaotus ja rahatrahv 30 000 eurot. Edasised sammud 2013. aastal Komisjon teeb järgmist: 10 Suurenemine 43 % võrreldes 2011. aastaga. ET 5 ET
avaldab esimese ELi korruptsioonivastase tegevuse aruande, seahulgas soovitused liikmesriikidele; esitab rahapesu eest määratavaid kriminaalkaristusi käsitleva direktiivi ettepaneku; paneb ette Eurojusti reformi; töötab välja poliitilise algatuse võitluseks ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastu, et kaitsta ELi sisejulgeolekut; esitab kaks õigusakti ettepanekut, millega muudetakse nõukogu 10. mai 2005. aasta otsust 2005/387/JHA uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva teabe vahetuse, riski hindamise ja kontrolli kohta ja nõukogu 25. oktoobri 2004. aasta raamotsust 2004/757/JHA, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta; esitab määruse Euroopa Prokuratuuri loomise kohta, et parandada Euroopa Liidu eelarve kaitset ja edendada süüdistuste esitamist sellest valdkonnas. võtab vastu teatise sigarettide salakaubanduse vastu võitlemise laiaulatusliku strateegia kohta. Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist: tegema kiireid edusamme Europoli ja Cepoli reformi ettepaneku läbirääkimistel ning veelgi rohkem edendama õiguskaitseametnike koolitamist, et tugevdada piiriülest koostööd; viima lõpule arutelud Euroopa Parlamendiga direktiivi üle, milles käsitletakse kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist ELis, ja direktiivi üle, milles käsitletakse broneeringuinfo kasutamist õiguskaitse eesmärkidel; jätkuvalt arendama siseriiklike kriminaaltulu jälitamise talituste vahendeid ja volitusi; järgima teatises Euroopa teabevahetusmudeli (EIXM) kohta esitatud soovitusi; võtma vastavalt ELi strateegiale meetmeid võitluseks inim- ja uimastikaubanduse vastu; järgima esimeses ELi korruptsioonivastase tegevuse 2013. aasta aruandes esitatud soovitusi; rakendama poliitikatsükli raames tegevuskava seoses järgmisega: inimkaubandus, mobiilsed organiseeritud kuritegelikud rühmitused, salakaubavedu konteineritega, sünteetilised uimastid, Lääne-Aafrikast alguse saavad uimastiteed, Lääne-Balkani päritolu kuritegevus. 2.2. Strateegiline eesmärk nr 2: hoida ära terrorismi ning tegeleda radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga Kuigi terroriaktide koguarv ELi liikmesriikides on viimastel aastatel vähenenud, on terrorismioht Europoli hinnangul praegu väga mitmetahuline (Al-Qaidaga seotud terrorism, parem- ja vasakäärmuslased või anarhistid, separatismiga ja konkreetsete küsimustega seotud ET 6 ET
terrorism) ning üksinda tegutsevate terroristide ja väikeste autonoomsete rühmituste tegevus võib aktiveeruda. Lisaks mõjutavad julgeolekut Euroopas geopoliitilised suundumused Lähis- Idas, Saheli piirkonnas ja Aafrika Sarvel. Eelkõige kujutavad ELi julgeolekule jätkuvalt ohtu radikaliseerunud ELi kodanikud, kes reisivad konfliktipiirkondadesse, osalevad seal konfliktides ja naasevad Euroopasse konfliktikogemustega (nn välismaa võitlejad). Võitlus terrorismi vastu on olnud jätkuvalt ELi prioriteet aastal, mil Toulouse i ja Burgase terroriaktid traagiliselt rõhutasid terroriohu olemasolu. Burgase terroriakti järel andis Europol olulist operatiivtoetust Bulgaaria ametiasutustele. Lisaks andis ELi Airpol võrgustik, kuhu kuuluvad lennujaamades ja ümbritseval alal turvalisuse eest vastutavad politseiasutused, välja juhised uute turvameetmete ja -menetluste kohta, et hoida ära sarnased rünnakud 24 tunni jooksul. Airpol võrgustikule anti volitused nõukogu otsusega pärast Jeemenis 2010. aastal kavandatud rünnakut transpordilennukitele. Võrgustiku ülesanne on jagada parimaid tavasid ja arendada suutlikkust komisjoni kuritegevuse ennetamise rahastamisprogrammi (ISEC) alusel. Võitlus terrorismi vastu jääb Eurojusti tegevuse üheks prioriteediks 11. Lisaks arendas Eurojust 2012. aastal edasi sellise terrorismialaste kohtuotsuste seire põhimõtteid ja sisu, mis annab ülevaate terrorismialase kohtupraktika suundumustest liikmesriikides ning koostab valitud juhtudel õiguslikke analüüse. Eurojusti ja Europoli koostöös 2012. aasta detsembris korraldatud seminaril osalesid terrorismivastse võitluse spetsialistid Indiast ja EList. Seminari eesmärk oli edendada õigusalast koostööd ühiste huvide määratlemise ja standardite analüüsimise teel. Euroopa terrorismivastane poliitika põhineb ärahoidmisel. ELi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik loodi, et viia kokku isikud, kes kohapeal võitlevad radikaliseerumise ja vägivaldse äärmusluse vastu kogu Euroopas (esmatasandi praktikud, eksperdid, sotsiaaltöötajad, teadlased, valitsusvälised organisatsioonid jne). Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik pakub kaheksa teemarühma raames ainukordset võimalust kogemuste ja tulemuste jagamiseks. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töötulemustest anti aru ka poliitikakujundajatele ja neid arutati kõrgetasemelisel konverentsil 2013. aasta jaanuari lõpus. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku soovitused, sealhulgas välismaa võitlejaid käsitleva töörühma soovitused, aitavad kaasa ka ELi jõupingutustele tugevdada sise- ja välisjulgeolekupoliitika vahelist sünergiat. Kuritegevuse ennetamise rahastamisprogrammi raames on toetatud projekte, mis käsitlevad radikaliseerumist ja vägivaldset äärmuslust ja millega eelkõige võetakse meetmeid praktikute paremaks koolitamiseks ja nende teadlikkuse tõstmiseks, mõjutatakse äärmuslasi lõpetama oma tegevust ja deradikaliseeruma, suurendatakse kodanike ja kodanikuühiskonna vastupanuvõimet, levitatakse terrorismiohvrite tunnistusi ja võideldakse terrorismipropaganda vastu. Selliseid projekte viivad ellu osalevad organisatsioonid Belgias, Taanis, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja mujal. 11 Kokku registreeriti Eurojustis 2012. aastal 32 terrorismiga seotud juhtu, sealhulgas terrorismi rahastamise juhtu. ET 7 ET
Terrorismi tõkestamiseks tehtavate jõupingutuse raames on EL lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitleva määrusega 12 kehtestanud maailma kõige edumeelsema süsteemi, et piirata juurdepääsu lõhkeainete lähteainetele, mida terroristid võivad kasutada. Komisjon on koostöös liikmesriikidega välja töötamas uusi ettepanekuid keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete julgeoleku (CBRN-E) kohta ELi tasandil. Keskendutakse järgmistel aastatel rakendatavatele kõige asjakohasematele meetmetele ja sünergia tekitamisele seoses CBRN-E valdkonnas tehtud tööga, eelkõige seoses avastamisega, tuginedes 2012. aastal avaldatud kahele eduaruandele. Komisjon on alustanud elutähtsa infrastruktuuri kaitse direktiivi 13 läbivaatamist, et panna ette uus lähenemisviis 2013. aasta esimesel poolel. Selle eesmärk on tagada, et ühiskonnale elutähtsad teenused jäävad nõuetekohaselt toimima. Elutähtsa infrastruktuuri kadumisel või toimimise häiretel võivad olla ühiskonna jaoks tõsised tagajärjed. Elutähtsa infrastruktuuri kaitse programmiga kaasrahastatava projektiga Poseidon on kindlaks tehtud ohud ja nõrgad kohad nii elutähtsas infrastruktuuris kui ka otsuste tegemise mehhanismides, et parandada piiriülese reisijateveo turvalisust Läänemere piirkonnas. Tulemused on esitatud prooviuuringus (Terrorismi ärahoidmine merepiirkondades projekti Poseidon analüüs) ja need hõlmavad näiteks terrorismivastast strateegiat seoses parvlaevaliiklusega. Eri transpordiliikide integreeritud seotuse tõttu on vaja usaldusväärset terrorismivastast strateegiat, et kaitsta kaubanduse stabiilsust ja säilitada usaldus transpordivõrgu turvalisusse ja ohutusse. Komisjon andis 2012. aastal välja dokumendi transpordi turvalisuse kohta, 14 milles on kindlaks määratud mitmed valdkonnad, mis on esmatähtsad terrorismiohu vähendamiseks. Muu hulgas soovitatakse dokumendis luua transpordiettevõtjate üldine turvaraamistik, nt turvaprogrammid, koolitused ja harjutused turvalisusalase teadlikkuse tõstmiseks, hädaolukorra lahendamise plaanid ja taastamiskavad. Lennundusjulgestuse valdkonnas on suundumused ohupõhised ja ohu avastamise tehnoloogiat tuleb ajakohastada vastavalt terrorirühmituste pidevale uuendustegevusele. Lõppjärgus on lennujaama läbivaatusseadmete ELi ühtse sertifitseerimissüsteemi kehtestamine ja käimas on rahvusvaheline koordineerimine teadustöö ühtlustamiseks. Komisjon ja liikmesriigid toetavad aktiivselt uuendusliku tehnoloogia katsetamist, et parandada eri ohtude avastamist (nt kaubaveo, pagasi ja isikute puhul). Lisaks mitmele uuenduslike tehnoloogiate testimist käsitlevale uuringule on komisjon koos liikmesriikidega võtnud ennetavaid avastamismeetmed, mis hõlmasid mitmeid toimimiskatseid nii EURO 2012 jalgpalli meistrivõistluste ajal kui ka ühistranspordi ja üldkasutatavate hoonete turvalisuse valdkonnas, et töötada välja kõige tõhusamad turvasüsteemid. Näiteks rakendab komisjon radioaktiivsete materjalide salakaubaveo hindamise programmi, et sõltumatult hinnata kiirguse kindlakstegemise seadmeid, mis on turul kättesaadavad ning mida kasutatakse tuumamaterjalide ja radioaktiivsete ainete tuvastamiseks ja kindlakstegemiseks. Koolitus on esmatähtis turvasüsteemide tõhusaks rakendamiseks. Konkreetse meetmena selles valdkonnas on komisjon näiteks loonud Euroopa Julgeolekukoolituse Keskuse (EUSECTRA), 12 13 14 2010/0246(COD) Direktiiv 2008/114/EÜ, 8. detsember 2008, Euroopa elutähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise ning nende kaitse parandamise vajaduse hindamise kohta. SWD(2012) 143 final. ET 8 ET
mille eesmärk on töötada välja õiguskaitseorganite suhtes kohaldatav julgestusalase väljaõppe kava. ELi terrorismivastaste sekkumisjõudude võrgustikuga ATLAS, mille komisjon asutas 2008. aastal ja mida ta on sellest alates ISEC programmi raames rahastanud, parandatakse eriüksuste koostööd ELis ja toetatakse nende tegevust kriisiolukorras (nt terrorismiaktid või pantvangidraamad), kui liikmesriik vajab abi. Samuti luuakse ühised platvormid koolituseks, vahendite jagamiseks ja tihedaks koostööks liikmesriikide piirialadel. Edasised sammud 2013. aastal Komisjon teeb järgmist: ajakohastab ELi lähenemisviisi vägivaldse äärmusluse vastase võitluse valdkonnas, et töötada liikmesriikide parimate tavade põhjal välja Euroopa vahendid; paneb ette keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete julgeoleku meetmed; töötab välja vahendid terroriohu kindlakstegemise edendamiseks kõigis valdkondades, sealhulgas lennundusjulgestuse standardid; paneb ette uue lähenemisviisi Euroopa elutähtsa infrastruktuuri kaitseks. Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist: suurendama jõupingutusi vägivaldse äärmusluse ärahoidmiseks ja tõkestamiseks; rakendama lennukauba julgestuse tegevuskava; looma vajalikud haldusstruktuurid lõhkeainete lähteaineid käsitleva määruse rakendamiseks. 2.3. Strateegiline eesmärk nr 3: tõsta kodanike ja ettevõtjate jaoks turvalisuse taset Järjest aktiivsemaks ja mitmekesisemaks on muutunud internetipettustega seotud tegevus, sealhulgas ebaseaduslikud internetitehingud ning nn rahamuulade ja võltsitud veebilehtede kasutamine. Kahel viimasel aastal on suurenenud ka andmepiraatlus ja muu internetipõhine ebaseaduslik tegevus. Võitlus küberkuritegevuse vastu ei tähenda mitte ainult kuritegude vähendamist võrgukeskkonnas, vaid ka turvalise küberruumi tagamist, kus majandus- ja ühiskonnaelu saab vabalt areneda. See jääb komisjoni ja liikmesriikide prioriteediks, mida järgitakse ka Euroopa digitaalarengu tegevuskavas. Selleks et kuritegusid paremini ära hoida ja nendele tõhusamalt reageerida, on oluline koondada vahendid ELi tasandil. Märkimisväärseid meetmeid on võetud nii strateegilisel kui ka operatiivtasandil. 2013. aasta veebruaris ajakohastatud Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegias 15 on esitatud terviklik visioon ja asjakohased meetmed, mis põhinevad kodanike õiguste tugeval kaitsel ja edendamisel, et muuta EL maailma kõige turvalisemaks internetikeskkonnaks. Strateegia eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet ning võrgu- ja infoturvet, vähendada oluliselt küberkuritegevust, töötada välja ELi küberkaitsepoliitika, arendada tööstuslikke ja 15 JOIN(2013) 1 final. ET 9 ET
tehnoloogilisi vahendeid küberjulgeoleku jaoks, edendada teadus- ja arendustegevust ning edendada ELi rahvusvahelist küberruumipoliitikat. Strateegias rõhutatakse vajadust tugevdada koostööd ja teabevahetust asjaomaste osaliste vahel, et tagada varane avastamine ja kooskõlastatum meetmete võtmine. Strateegia eesmärgid on üksteist toetavad. Näiteks hõlmab vastupanuvõime ning võrgu- ja infoturbe tugevdamise eesmärk meetmeid, millega püütakse tugevdada avaliku ja erasektori partnerlust ning luua riiklikud infoturbeintsidentidega tegelevad rühmad (CERT). See omakorda toetab võitlust küberkuritegevuse vastu. Kõnealused eesmärgid toodi esile strateegiale lisatud ettepanekus võrgu- ja infoturvet käsitleva direktiivi kohta 16. Ettepaneku peamine eesmärk on tagada siseturu sujuv toimimine. Ettepaneku eesmärk on suurendada liikmesriikide valmisolekut, tugevdada koostööd ELi tasandil ja tagada, et olulisi teenuseid osutavad ja elutähtsat infrastruktuuri haldavad ettevõtjad teostaksid asjakohase riskide hindamise ja teataksid tõsistest intsidentidest liikmesriikide pädevatele asutustele. Olulise sammuna küberkuritegevuse vastases võitluses loodi 2013. aasta algul Europoli juurde küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3). Tihedas koostöös Eurojustiga toetab EC3 ELi suutlikkust vastata kasvavale ja keerulisele küberkuritegevusega seotud ohule ning peab muutuma koordinatsioonikeskuseks küberkuritegevuse küsimustes. Sellega tagatakse parem operatiivtoetuse tugivõime ELi tasandil võitluseks piiriülese küberkuritegevuse vastu, sihtotstarbelised strateegilised analüüsid ja ohuhinnangud ning sihipärasem koolitus-, teadus- ja arendustegevus, mille tulemusel töötatakse välja erivahendid võitluseks küberkuritegevuse vastu. Samuti edendab keskus koostööd kõigi sidusrühmadega, sealhulgas õiguskaitsevaldkonna väliste sidusrühmadega. Pidades silmas nähtuse piiriülest olemust ja rahvusvahelise koostöö vajadust, võimaldab EC3 teha ELi õiguskaitseasutustel koostööd rahvusvaheliste asutustega (nt Interpol) ja saada osa teiste osaliste jõupingutustest, nt info- ja kommunikatsioonisektor või interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioon (ICANN). EC3 võimaldab väljendada komisjoni kaudu muresid ja esitada soovitusi interneti haldamise küsimustes. Samuti tegutseb EC3 koostöös Euroopa Võrgu- ja Infoturbeametiga (ENISA), kes kogub ja koostab võrgu ja infoturbe analüüse, toetab liikmesriike ühtsete rikkumistest teatamise lähenemisviiside väljatöötamisel, infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade loomisel ning lõppkasutajate teadlikkuse tõstmisel. Kavandatav ENISA volituste pikendamine tagab tema toetuse liikmesriikidele ja komisjonile ka järgmistel aastatel. Veel üks näide 2012. aastal tehtud strateegilistest algatustest on ELi-USA algatus käivitada internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmne liit. Liit, kuhu käivitamise hetkel kuulus 48 riiki üle kogu maailma, aitab edendada ülemaailmset koostööd võitluses lasteporno vastu internetis. Riikide koostöö ühiste sihtide ja eesmärkide saavutamiseks peaks võimaldama teha kindlaks ja päästa rohkem lapsohvreid, tõhusamalt esitada süüdistusi kurjategijaitele, paremini hoida ära kuritegusid ja vähendada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate piltide kättesaadavust internetis. Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaga 17 tugevdatakse ennetavaid meetmeid veelgi, kehtestades laste turvalisuse meetmed, mis põhinevad mõjuvõimu suurendamisel ja kaitsel ning millega julgustatakse lapsi kasutama internetti vastutustundlikult. 16 17 COM(2013) 48 final. COM (2012) 196. ET 10 ET
Infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva direktiivi 18 ettepaneku puhul, mille üle Euroopa Parlament ja nõukogu praegu läbirääkimisi peavad, seatakse sihiks ühtlustada liikmesriikide kriminaalõigust küberkuritegevuse valdkonnas ning nähakse ette ebaseadusliku infosüsteemidesse sisenemise, ebaseadusliku süsteemide häirimise ja andmetesse sekkumise ning ebaseadusliku pealtkuulamise määratlused ja nende puhul kohaldatavad karistused. Lisaks nähakse ettepanekuga ette karistused kõnealuste rikkumiste toimepanemiseks kasutatavate vahendite tootmise, müügi, hanke, impordi ja turustamise eest. Ainult kuus liikmesriiki peavad veel ratifitseerima küberkuritegevuse vastase Budapesti konventsiooni. Küberkuritegevus on üks kaheksast operatiivkoostöö valdkonnast organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli raames. Rumeenia juhtimisel liikmesriikide rakendatavad erimeetmed hõlmavad juriidiliste isikute ja kodanike puhul isikuandmetega seotud rikkumiste, küberjuhtumite ja küberkuritegude teatamise riiklike süsteemide loomist igas liikmesriigis, interneti haldamise tugevdamist nii, et liikmesriikide ametiasutused saaksid tuvastada küberruumi kasutajaid õiguskaitse eesmärkidel ning selliste vahendite (nn robotivõrkude) toime piiramist, mis hõlbustavad laiaulatuslikke küberrünnakuid. ISEC programmi poolse kaasrahastamisega aidatakse liikmesriikidel suurendada suutlikkust võitluseks küberkuritegevuse vastu ja edendatakse piiriülest ning avaliku ja erasektori koostööd. Hiljutised edukad projektid hõlmavad riiklike tippkeskuste võrgustiku loomist, et edendada koostööalgatusi uurimis-, teadus- ja õiguskaitsevaldkonnas, mille tulemusel töötati välja konkreetsed vahendid küberkuritegevuse mõistmiseks, kindlakstegemiseks ja selle vastu võitlemiseks. Komisjon rahastab praegu kaheksat sellist keskust. Praeguseks on komisjon eraldanud ligikaudu 5 miljonit eurot, et toetada küberkuritegevusealase koolituse ja uurimise tugivõimet liikmesriikides. Edasised sammud 2013. aastal Komisjon teeb järgmist: tagab, et Europoli juures tegutsev küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3) astub olulisi samme täiskoormusel töö alustamiseks; rakendab Euroopa Liidu küberjulgeoleku strateegiat; toetab sellise ette pandud direktiivi vastuvõtmist, millega nähakse ette meetmed võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks kogu Euroopa Liidus ning annab ENISAle uued volitused; jätkab internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu toetamist, arendamist ja laiendamist. Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist: tegema tihedat koostööd küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusega (EC3); tegema tihedat koostööd Eurojusti ja ENISAga; rakendama poliitikatsükli raames tegevuskava küberkuritegevuse valdkonnas; 18 KOM(2010) 517 (lõplik). ET 11 ET
järgima internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu ühiseid poliitikaeesmärke ja võtma erimeetmeid nende saavutamiseks; toetama Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse vastase Budapesti konventsiooni ratifitseerimist ja rakendamist. 2.4. Strateegiline eesmärk nr 4: tugevdada julgeolekut piirihalduse kaudu Komisjon esitas 2011. aasta detsembris õigusakti ettepaneku Euroopa piiride valvamise süsteemi (Eurosur) kohta. See kavatsetakse vastu võtta 2013. aastal ning sellega nähakse liikmesriikide ja ELi ametite jaoks ette ühine raamistik teabe vahetamiseks peaaegu reaalajas ning asutustevaheliseks koostööks liikmesriikide ja Euroopa tasandil, et võidelda ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse vastu. Samuti aitab Eurosur edendada rändajate kaitset ja päästmist. ELi lõuna- ja idapoolsel välispiiril asuvas 18 Schengeni riigis, mis esimestena ühinesid Eurosuriga, on loodud riiklikud piirivalve koordinatsioonikeskused, mis hõlmavad erinevaid riiklikke ametiasutusi, nt piirivalve, politsei, rannavalve ja merevägi. Need 18 riiklikku koordinatsioonikeskust on katseprojekti raames Frontexi kaudu ühendatud Eurosuri võrgustikku Eurosuri raamistikus on välispiirifondi kaudu rahastatud olulisi piirkondlikke seiresüsteeme, tugevdades seega Schengeni ala välispiiride kontrolli. Välispiirifondi raames anti toetust Hispaania integreeritud seiresüsteemile SIVE (Sistema Integrado de Vigilancia Exterior), millega teostatakse seiret eelkõige Gibraltari väinas, Kanaari ja Baleaari saartel ning Vahemere lõunarannikul. Samuti toetati välispiirifondi raames märkimisväärselt Prantsusmaa rannavalvesüsteemi. Komisjon võttis 2013. aasta algul vastu kaks õigusakti ettepanekut riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi kohta (nn aruka piiri pakett), millel on kaks eesmärki edendada julgeolekut piiridel ning hõlbustada reisimist ja juurdepääsu kolmandate riikide kodanike jaoks. Pärast mitut aastat arendamist ja testimist võetakse täiel määral kasutusse teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SISII), mis pakub piiride haldamiseks täiendavaid vahendeid. Lisaks tugevdab julgeolekut veelgi viisainfosüsteemi rakendamise lõpuleviimine ülemaailmsel tasandil. Komisjon abistab Kreekat rände- ja varjupaigaküsimuste juhtimist käsitleva tegevuskava rakendamisel, mis hõlmab ka piirihaldusmeetmeid, et parandada Kreeka suutlikkust kontrollida oma välispiire, eelkõige välispiiri Türgiga. Tollipiiride haldamise valdkonnas jätkati tööd ühise riskijuhtimise rakendamisel ning komisjon esitas teatise tolli riskijuhtimise ja tarneahela turvalisuse kohta 19. Kõnealuse teatise eesmärk on edendada arutelusid soovituste üle, et tagada tingimused praeguse olukorra ühiseks parandamiseks. Lennukauba kõrgetasemelise turvalisuse kava raames jätkatakse koostööd transpordivaldkonna ametiasutuste ja ettevõtjatega, et parandada tollile esitatavate andmete kvaliteeti. Frontexi raames on edendatud turvalisust eri viisil vastavalt tema tugevdatud volitustele. Tihedas koostöös liikmesriikide piirihaldustalitustega on edasi arendatud Frontexi riskianalüüsi võrgustikku ning ette nähtud korrapärane ja juhtumipõhine riskianalüüs seoses 19 COM(2012) 793 final. ET 12 ET
ebaseadusliku rändega ELi välispiiridel. Teostati ühisoperatsioone kõigis peamistes välispiiride ohukolletes. Frontex tegi operatiivkoostööd kõigi teiste asjakohaste ELi ametitega, sealhulgas Europoli, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga. Samuti on Frontex aidanud liikmesriikidel korraldada ühiseid tagasisaatmisoperatsioone kooskõlas ELi tagasisaatmispoliitikaga. Võttes arvesse edukat koostööd 2011. ja 2012. aastal Frontexi koordineeritud ühisoperatsioonil INDALO, mis oli suunatud ebaseadusliku rände ja uimastikaubanduse vastu, kutsus komisjon Frontexit, Europoli, koordinatsioonikeskust Centre de Coordination pour la Lutte Antidrogue en Méditerranée (CeCLAD-M) ja Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskust (MAOC-N) üles kooskõlas kavandatud Eurosuri määrusega ette nägema ametlikku koostöökorda. Pärast muudetud Frontexi määruse jõustumist 2011. aasta lõpus kutsus komisjon Frontexi ja Europoli üles töötama välja korda, mille kohaselt võib Frontexist edastada Europolile isikuandmeid, mis on seotud ebaseadusliku rännet või inimkaubandust hõlbustava piiriülese kuritegevusega. Olulisi edusamme tehti 2012. aastal läbivaadatud Frontexi määruse uute põhiõigusi käsitlevate sätete rakendamisel. Loodi põhiõiguste nõuandefoorum, mis on juba alustanud tööd, ja nimetati ametisse põhiõiguste ametnik. Oluline tegevusvaldkond 2012. aastal oli jätkuvalt koostöö parandamine piirivalve ja tolli vahel. Eesmärk on hõlbustada kaubandust ja reisimist ning edendada ELi julgeolekut, muu hulgas samaaegse kontrolli, teabevahetuse, koolituste, ühise riskianalüüsi ja ühisoperatsioonide abil. Mõnes liikmesriigis juba on edumeelseid lahendusi, mida kasutatakse parimate tavadena. Näiteks Soomes on loodud politsei, tolli ja piirivalve ühised teabe-, uurimis- ja analüüsitalitused, mis võimaldavad tulemuslikumalt võidelda raskete kuritegude vastu. Euroopa välispiirifond toetas liikmesriike võitluses võltsitud isikut tõendavate dokumentide ja reisidokumentide vastu, eelkõige ostes eriseadmed, mida piirivalve ja konsulaadid kasutavad dokumentide autentsuse kontrolliks. Samuti aitas välispiirifond töötada välja internetipõhist FADO (võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis) süsteemi, mis võimaldab vahetada liikmesriikide vahel teavet dokumentide võltsimise juhtumite kohta. Edasised sammud 2013. aastal Komisjon teeb järgmist: toetab Eurosuri rakendamist alates 1. oktoobrist 2013; tagab, et teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SISII) võetakse täiel määral kasutusse alates kevadest. Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist: tagama, et kõik piirivalve eest vastutavad riiklikud asutused teevad koostööd riiklike koordineerimiskeskuste kaudu; tegema kiireid edusamme läbirääkimistel, mis käsitlevad ettepanekuid riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ning registreeritud reisijate programmi kohta; leppima kokku ühised soovitused ja parimad tavad piirivalve ja tolli koostööks, et tagada samal tasemel julgeolek ja teenindus kõigil ELi välispiiridel ning vähendada kontrolliga seotud kulusid; ET 13 ET
arutama ühiseid soovitusi ja leppima need kokku, et parandada tolli riskijuhtimist ja tarneahela turvalisust; rakendama poliitikatsükli raames tegevuskava ebaseadusliku rände valdkonnas. Ametid peaksid tegema järgmist: veelgi tõhustama koostööd, et teha kindaks ja hoida ära ebaseaduslikku rännet ja piiriüleseid kuritegusid välispiiridel (Frontex, Europol, MAOC- N ja CeCLAD-M); võtma vajalikke meetmeid, mis vastavalt muudetud Frontexi määrusele võimaldavad Frontexist edastada Europolile isikuandmeid (Frontex ja Europol). 2.5. Strateegiline eesmärk nr 5: suurendada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele ja suurõnnetustele Nii loodusõnnetustest kui ka inimtegevusest tingitud ohtude puhul on EL edendanud oma riskijuhtimissuutlikkust, et jagada vahendeid tõhusamalt ning tugevdada ELi ennetus- ja valmisoleku suutlikkust. Solidaarsusklausli (ELi toimimise lepingu artikkel 222) rakendamise korda käsitleva ettepanekuga on ette nähtud üldraamistik erakordselt ohtlike või kahjulike olukordade jaoks, millega liikmesriik/liikmesriigid oma jõududega toime ei tule. Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanek solidaarsusklausli rakendamise korra kohta võeti vastu 2012. aasta detsembris 20. Julgeolekuohtude tõhusa juhtimise tagamiseks tuleb ette näha usaldusväärsed riskihindamismeetodid ja neid kohaldada. EL on välja töötamas ühist metoodilist lähenemisviisi kõnealuste julgeolekuohtude hindamiseks. Märkimisväärset tööd on tehtud riskihindamise valdkonnas, mis on seotud rahvusvaheliste kuritahtlike ohtudega, eelkõige lennundusjulgestuse valdkonnas (lennukaup, vedelike keeld). Nõukogu kutsus 2012. aasta detsembris komisjoni üles laiendama seda metoodilist lähenemisviisi kogu lennundusjulgestusele. Seoses hoonete vastupanuvõimega loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud suurõnnetustele on võetud mitmeid meetmeid katastroofiohu juhtimise ELi poliitikaraamistiku 21 rakendamiseks. Liikmesriigid on teinud erinevaid edusamme riiklike riskihinnangute koostamisel kooskõlas komisjoni 2010. aasta suunistega 22. Praeguseks on komisjon saanud 12 liikmesriigilt, kes osalevad ELi kodanikukaitsemehhanismis (Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Madalmaad, Norra, Poola, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik), suuremal või vähemal määral üksikasjalikku teavet riiklike riskianalüüside kohta, mis osutab vajadusele tagada usaldusväärsemad katastroofiohuandmed ja töötada välja võrdlevad riskijuhtimise lähenemisviisid. Selle põhjal on komisjon praegu ette valmistamas esimest valdkonnaülest ülevaadet loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud ohtudest, millega liit võib seista silmitsi tulevikus; ülevaade on kavas esitada 2013. 20 21 22 JOIN(2012) 39 final. Ette nähtud teatisega Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele (KOM(2009) 82 (lõplik)). SEK(2010)1626 (lõplik), kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/echo/civil_protection/civil/pdfdocs/prevention/comm_pdf_sec_2010_1626_f_st aff_working_document_en.pdf ET 14 ET
aastal. Sellele võib 2014. aastal järgneda laiaulatuslikum töö, mille käigus käsitletakse julgeolekuohtusid põhjalikumalt. Komisjoni ettepanekus liidu uue kodanikukaitse mehhanism kohta 23 viiakse ennetamine kooskõlla valmisoleku- ja reageerimismeetmetega ning nähakse ette sätted riskihindamise täiendavaks arendamiseks kodanikukaitse valdkonnas. Samuti on komisjon pidevalt edendanud vastastikust hindamist, mis on tõhus viis kogemuste vahetamiseks ning juhtimise ja poliitikakujundamise parandamiseks katastroofiohu juhtimise valdkonnas. Ühendkuningriik oli 2012. aastal esimene riik, kes vabatahtlikult viis koos kolme liikmesriigiga (Itaalia, Soome ja Rootsi) läbi vastastikuse hindamise katseprojekti, mida toetas komisjon koostöös ÜRO Katastroofiohu Vähendamise Rahvusvahelise Strateegiarühma (UNISDR) ja OECDga. Aruanne tulemuste kohta esitatakse tõenäoliselt 2013. aasta kevadel ning see hõlmab häid tavasid, parandamist vajavaid valdkondi ja soovitusi edasiste edusammude kohta. Samuti kasutatakse tulemusi komisjoni käimasolevas töös, et töötada välja suunised suurõnnetuste ennetamiseks heade tavade alusel. Lisaks avab komisjon 2013. aastal olemasoleva järelevalve- ja teabekeskuse (humanitaarabi peadirektoraat) baasil hädaolukordadele reageerimise keskuse, mis tugevdab veelgi ELi suutlikkust reageerida suurõnnetustele. Märkimisväärset tööd on tehtud, et ratsionaliseerida ja tugevdada sünergiat ELi kriisijuhtimissuutlikkuse eri vormide vahel. ELi läbivaadatud kriisikoordineerimiskorra ning integreeritud teadlikkuse ja analüüsi tugivõime eesmärk on tagada terviklikum ja tõhusam lähenemisviis. 2012. aastal võeti mitu olulist meedet, et tugevdada komisjoni ja asjaomaste ametite valdkonnaüleste ja valdkondlike keskuste sidusust. See hõlmab riski- ja kriisijuhtimisalaste koostöölepingute sõlmimist ning uute tõhusate ja vastupidavate teabevahetusmeetodite kehtestamist. Komisjoni siseasjade peadirektoraadis 2012. aastal asutatud strateegilise analüüsi ja reageerimise keskus võimaldab võtta kasutusele uued julgeolekuohtude hindamise ja juhtimise meetodid ja tavad, millega koondatakse asjaomaste komisjoni talituste ja eksperdirühmade oskusteave (nt transpordi- ja energiavaldkonnas) ning võetakse arvesse ELi luureandmete analüüsi keskuse, ELi ametite ja liikmesriikide talituste koostatud ohuhinnanguid. ELi kriisijuhtimise ja riskihindamise tugivõime edendamiseks on vaja salastatud teabe vahetamise tugivõimet. Sellega seoses on oluline ette näha õigusraamistik, mis võimaldab ELi ametitel vahetada salastatud teavet. Edasised sammud 2013. aastal Komisjon teeb järgmist: toetab jõupingutusi, et parandada riskihindamismeetodeid ning kogemuste vahetamist ja edastamist ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel riskijuhtimisega seotud toimingute puhul; koostab ELi esimese valdkonnaülese ülevaate loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud ohtudest; töötab heade tavade alusel välja suunised suurõnnetuste ennetamiseks ; edendab jätkuvalt ELi suutlikkust hinnata julgeolekuohtusid. 23 KOM(2011) 934 (lõplik). ET 15 ET
Liikmesriike kutsutakse üles tegema järgmist: viima lõpule riiklikud riskihinnangud ja neid korrapäraselt ajakohastama, võtma meetmeid katastroofi- ja julgeolekuohu mõistmise parandamiseks, riskijuhtimise kavandamise ja ELi toetatavate katastroofikindla infrastruktuuri investeeringute edendamiseks ning viima vabatahtlikult läbi riikliku riskijuhtimispoliitika vastastikuse hindamine; võtma vastu ettepaneku solidaarsusklausli rakendamise korra kohta. 3. JULGEOLEKUPOLIITIKA RAKENDAMISE ÜHTLUSTAMINE JA RATSIONALISEERIMINE Sisejulgeolekupoliitika põhineb ühisel tegevuskaval, mis hõlmab kõiki osalisi: ELi institutsioone, liikmesriike ja ELi ameteid. Euroopa Parlament esitas 2012. aastal sisejulgeolekustrateegia kohta esimese arvamuse, milles üldiselt kiideti heaks strateegia viis eesmärki 24. ELi sisejulgeolekut ähvardavate ohtude vähendamiseks on väga oluline liikmesriikide vaheline koostöö. Vahendite koondamine ja meetmete ühtlustamine ELi tasandil võib olla tõhusam ja vähem kulukam kui üksinda tegutsemine. Selles on eriline roll ELi ametitel. 3.1. Töö ühtlustamine Komisjon esitas 2013. aasta märtsis ettepaneku Europoli ja Cepoli reformiks, millega nähakse ette kahe ameti ühendamine, ja teatise Euroopa õiguskaitsealase koolituskava kohta. Europoli ja Eurojusti reformi üldine eesmärk on parandada ametite tegevuse tõhusust ja tulemuslikkust selliste julgeolekuohtude vähendamisel, mis tulenevad raskest ja organiseeritud kuritegevusest ning terrorismist. Europoli parem suutlikkus teha kindlaks kuritegevusega seotud ohtusid ja suundumusi tugevdab veelgi nii ELi kui ka liikmesriikide meetmeid, et piirata kuritegelike rühmituste tegevust ja negatiivset mõju ühiskonnale ja majandusele, tõhustades toetust, mida Europol saab anda liikmesriikidele, edendades liikmesriikide tegevuse koordineerimist ja sünergiat ning paremini toetades ELi poliitikatsüklit raske ja organiseeritud kuritegevuse valdkonnas. Cepoli ja Europoli ülesanded on üksteist vastastikku täiendavad, kusjuures Cepol toetab ELi õiguskaitsealase koostöö edendamist koolituste abil. Kavandatav Cepoli ja Europoli ühinemine muudaks koolituse sihipärasemaks ja viiks selle vastavusse tegelike koolitusvajadustega, mis on ette nähtud Euroopa õiguskaitsealase koolituskavaga, mille komisjon võttis vastu samal ajal. Sellega ühendataks piiratud rahalised vahendid ja inimressursid, mis võimaldaks ELil korraldada rohkem koolitusi. Europoli teenuste tõhustamine ja koolitustegevuse suunamine ELi prioriteetsetesse valdkondadesse võimaldab vabastada vahendeid liikmesriikide tasandil ja suunata neid ümber vastavalt vajadusele. Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus on järjekordne näide ühtlustamisest, mille eesmärk on võidelda tõhusamalt küberkuritegevuse vastu. Võrgupettuste, laste kuritarvitamise ja muude kuritegudega on sageli korraga seotud sadu ohvreid ning kahtlusalused võivad asuda maailma eri paigus. Selliste kuritegude uurimine on nii mahukas, et iga liikmesriigi politsei üksi ei pruugi sellega edukalt hakkama saada. Ükski teine kuritegevuse liik ei ole nii piirideta, kui seda on küberkuritegevus: see nõuab õiguskaitseorganitelt piiriülest koordineeritud ja koostöövalmis lähenemist ning seda koos avaliku ja erasektori sidusrühmadega. 24 Borsellino aruanne, Euroopa Parlamendi 22. mai 2012. aasta resolutsioon Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia kohta (2010/2308(INI)). ET 16 ET
Rahastamismehhanismide ühtlustamine aitab kasutada vahendeid sihipärasemalt. Komisjon esitas 2012. aastal uue finantsraamistiku (2014 2020) raames ettepanekud sisejulgeolekufondi kohta. Üks kavandatud uuendustest on kohaldada jagatud juhtimist kõigi fondide (ISEC fond ei olnud varem hõlmatud) puhul, mis tähendab, et järjest suuremat osa olemasolevatest vahenditest haldavad liikmesriigid otse. 3.2. Sise- ja välismõõtme ühtsuse tagamine Kuna ohud tulenevad osaliselt väljastpoolt ELi, on eduka julgeolekupoliitika tagamiseks oluline tõhustada koostööd kolmandate riikidega ning ELi väliste julgeolekuvaldkonna osalejate ja organisatsioonidega. Osana laiematest jõupingutustest julgeoleku sise- ja välismõõtme ühtsuse edendamiseks jätkas tööd poliitika- ja julgeolekukomitee (PSC) ning sisejulgeoleku komitee (COSI), et rakendada tegevuskava, mille eesmärk on tugevdada sidemeid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonna osalejate vahel ning luua täiendavat sünergiat muudes valdkondades nagu küberjulgeolek, elutähtsa infrastruktuuri kaitse ja võitlus terrorismi vastu. Samuti on tihendatud sidemeid Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste ametite (nt Europol ja Frontex) vahel. 2012. aastal korraldati kaks PSC-COSI kohtumist, millel käsitleti ELi tegevuse geograafilist mõõdet (Lääne-Balkan, Sahel ja Liibüa), ning 2013. aasta veebruaris toimus PSC-COSI kohtumine, millel keskenduti julgeolekuolukorrale Malis. Sisejulgeoleku küsimused on nüüdsest korrapäraselt lisatud asjaomaste kolmandate riikide ja asjaomaste organisatsioonidega peetavate poliitiliste arutelude päevakorda ning neid käsitletakse ka asjakohaste strateegiliste partnerluste ja kokkulepete raames. Arutelude algatamine Vahemere lõunapiirkonna riikidega liikuvus-, rände- ja julgeolekupartnerluste raames on täiendav võimalus koostöö tugevdamiseks välispartneritega sisejulgeolekuküsimustes. Ka ühinemiseelne protsess ja eelkõige käimasolev töö seoses viisanõude kaotamise järgse järelevalvemehhanismiga, mida kohaldatakse Lääne-Balkani riikide suhtes, samuti viisanõude kaotamise tegevuskava rakendamine Kosovoga ja Türgi suhete positiivse tegevuskava rakendamine on mõjuvõimsad vahendid, millega aidata kolmandatel riikidel viia oma õigusraamistik ja tegutsemisvõime kooskõlla ELi õigusaktide ja standarditega julgeolekuvaldkonnas. Ülemaailmse ohu vähendamise erimeetmeid, mis suurendavad ELi sisejulgeolekut, rahastatakse ELi stabiilsusvahendi raames ka väljastpoolt ELi. 3.3. Valmistumine tulevikuks: seitsmes Euroopa julgeoleku-uuringute raamprogramm Alates 2007. aastast on komisjon rahastanud seitsmendat Euroopa julgeoleku-uuringute raamprogrammi ligikaudu 1,4 miljardi euroga. Rahastatud on enam kui 250 projekti, mille rahastamises osalesid märkimisväärselt ka sidusrühmad. Projektide raames uuriti enamikku käesolevas aruandes käsitletud teemadest, nt lõhkeseadmete vastane tegevus, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete julgeoleku meetmed, radikaliseerumine ja julgeolek piiridel. Komisjon avaldas 2012. aasta juulis teatise Julgeoleku valdkonna tööstuspoliitika Innovatiivse ja konkurentsivõimelise julgeolekupoliitika tegevuskava 25. Tegevuskavaga nähakse ette täiendavad meetmed, et ühtlustada ELi julgeolekuturgu ning kõrvaldada uuringute ja turu vaheline lõhe, võttes peamiselt standardimismeetmeid keemiliste, 25 COM(2012) 417 final. ET 17 ET
bioloogiliste, radioloogiliste, tuuma- ja lõhkeainete julgeoleku, piirijulgeoleku ning kriisijuhtimise/kodanikukaitse valdkonnas. 4. KOKKUVÕTE Sisejulgeoleku strateegia rakendamine on hästi edenemas. Nagu käesolevas aruandes märgitud, on viie eesmärgi saavutamiseks tehtud palju. Kuid pikk tee ootab veel ees. Võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on 2013. aastal jätkuvalt ELi sisejulgeoleku strateegia üks prioriteete. Rahapesu, korruptsioon, salakaubavedu ja mobiilsed organiseeritud kuritegelikud rühmitused on ainult mõned prognoositavatest ohtudest. Küberkuritegevus on endiselt väga murettekitav. Samuti on oluline 2013. aastal parandada vahendeid võitluseks kasvava vägivaldse äärmusluse vastu. Järgmine ja viimane aruanne sisejulgeoleku strateegia rakendamise kohta esitatakse 2014. aasta keskpaigas. Kõnealuses aruandes hinnatakse, kas sisejulgeoleku strateegia eesmärgid on täidetud, ja käsitletakse tulevasi väljakutseid sisejulgeoleku valdkonnas. ET 18 ET
Lisa 1: Graafiline ülevaade kõigist aastateks 2011 2014 kavandatud meetmetest ET 19 ET