Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB 75.1) ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Brüssel, 1. juuni 2011 Katvus: EL 27 (26 724 Euroopa Liidu kodanikku) Elanikkond: Euroopa Liidu kodanikud (alates 15. eluaastast) Metoodika: suuline küsitlus (CAPI) Uuringu korraldamise aeg: 9. veebruar 6. märts 2011, läbiviija TNS opinion ÜLDISED SUUNDUMUSED...3 I. NAISED OTSUSTUSPROTSESSIS... 5 A. Võrdse kvalifikatsiooni ja oskuste korral: kas naistel on tegelikke takistusi vastutavate ametikohtade saamisel?... 5 B. Millised järgmistest meetmetest on teie arvates kõige tõhusamad, et tagada naiste juurdepääs vastutavatele ametikohtadele?... 6 C. Mis põhjusel on naisi poliitikas vähem kui mehi?... 6 D. Kuidas saaksime ergutada naiste suuremat esindatust poliitikas?... 7 E. Mis põhjustel ei osaleta valimistel?... 8 II. SOOLINE EBAVÕRDSUS... 9 A. Kuidas vähendada meeste ja naiste palgalõhet?... 9 B. Kuidas on võimalik paremini ühitada eraelu ja töö?...10 C. Mis on naiste ebakindla olukorra põhjused?...10 jacques.nancy@europarl.europa.eu - www.europarl.europa.eu B-1047 Bruxelles - Tél +32 2 28 42485 - Fax +32 2 28 31407 F-67070 Strasbourg - Tél +33 3 88 1 74082
III. EMAPUHKUS JA ISAPUHKUS...12 A. Emapuhkus...12 B. Isapuhkus...13 IV. NAISTEVASTANE VÄGIVALD...14 A. Milliseid strateegiaid peab EL naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemiseks kasutama?...14 B. Kas ohvrile lähenemise keeldu tuleks laiendada kõigile ELi riikidele?...15 2
ÜLDISED SUUNDUMUSED Esimene analüüs avaldati juba 7. märtsil 2011. aastal 100. naistepäeva puhul. Selles avaldati ainult üldtulemused. Uuringu viis läbi TNS Opinion 9. veebruarist kuni 6. märtsini 2011. Lõplik analüüs sisaldab mõnda analüüsi lisaosa ning ühtlasi uut lõiku, mis on pühendatud ema- ja isapuhkusele. Uuringu tulemustest võib teha mitmeid olulisi järeldusi: Kõigi soolist võrdõiguslikkust puudutavate küsimustega seoses võib täheldada, et meeste ja naiste reageeringud on potentsiaalselt sarnased. Jääb mulje, et 100. rahvusvahelist naistepäeva võiks pidada tõeliseks sotsiaalseks edusammuks, mis aitab kaotada või tõhusalt vähendada soolist ebavõrdsust. Euroopa suundumuste lõplikuks väljaselgitamiseks tuleb analüüsida riiklikke tulemusi, mis võivad mõnikord olla erinevad. Erinevalt muudest uuringutest ja tavapärastest soolise võrdõiguslikkuse stereotüüpidest leidus piirkondlikke või loogiliselt seletatavaid suundumusi vaid Põhjamaades. Ühe peamise uuringutulemusena võib märkida, et meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavate kõigi meetmete hulgas eelistavad eurooplased ergutavaid meetmeid sunnivahenditele. o Seega toetab naiste osalusele kas firmadesiseste või valimiste ajal valimisnimekirjades kvootide seadmist mõlemal juhul keskmiselt vaid 19%. Erinevus meeste ja naiste vahel on ainult üks protsent. o Mõnes valdkonnas pooldavad naised siiski meestest mõnevõrra enam sunnimeetmeid: - Rahalised karistused ettevõtetele, kes ei järgi naiste ja meeste võrdset tasustamist (22% meestest, 27% naistest, [+5 protsenti]) - Rahalised karistused parteidele, kes ei järgi meeste ja naiste vahelist tasakaalustatust (15% meestest, 19% naistest, +4) Emapuhkuse küsimuses on vastakaid arvamusi o 58% vastajate arvates avaldab emapuhkus naise karjäärile negatiivset mõju. Samas ilmneb taas, et meeste ja naiste arvamus ühtib peaaegu täielikult: 58% meestest, 59% naistest. o Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekut kehtestada kõigis liikmesriikides 20 tasustatud nädala pikkune emapuhkus 100% palgaga toetab 78% Euroopa Liidu kodanikest (76% meestest, 79% naistest). 3
Nii mehed kui ka naised toetavad isapuhkust nendes 11 riigis, kus seda veel ei ole. Lausa 71% meestest küsiks isapuhkust, kui see nende riigis kehtiks, ning 73% naistest innustaks oma partnerit seda võtma. N.B.: Lugejatele tuletatakse meelde, et uuringu tulemused on hinnangulised ja nende täpsus kui muud tegurid püsivad muutumatuna sõltub valimi suurusest ja vaadeldud protsendimäärast. Valimite puhul suurusega umbes 1000 intervjuud (see on liikmesriigi tasandil tavaliselt kasutatav valimi suurus) varieerub tõeline protsent, seda juhul, kui intervjueeritud oleks kogu elanikkonda, järgmiste usalduspiiride ulatuses: Vaadeldud 10% või protsent 90% Vea ülemmäär +/- 1,9 punkti 20% või 80%; +/- 2,5 punkti 30% või 70%; +/- 2,7 punkti 40% või 60%; +/- 3,0 punkti 50% +/- 3,1 punkti 4
I. NAISED OTSUSTUSPROTSESSIS A. Võrdse kvalifikatsiooni ja oskuste korral: kas naistel on tegelikke takistusi vastutavate ametikohtade saamisel? Võimalike naisi takistavate asjaolude analüüsimisel on meeste ja naiste vaheline erinevus palju selgem võrreldes muude küsimustega: o 76% Euroopa kodanikest vastajatest arvab, et naistel on olulisi takistusi vastutavate ametikohtade saamisel suurtes firmades: 78% naistest ja 72% meestest nõustuvad selle arvamusega. o 70% Euroopa kodanikest vastajatest arvab, et need takistused on olulised avaliku halduse kõrgel tasandil, kuigi võrreldes 73% naistega jagab vaid 66% meestest sellist seisukohta. o Analüüsi tulemused on samad parteide osas: 69% Euroopa kodanikest vastajatest rõhutab kõnealuseid tõsiseid takistusi (72% naistest ja 65% meestest). o Kahes teises tegevusvaldkonnas peetakse takistusi vähem oluliseks, kuid need on siiski olemas: VKEdes (59%) ja ühiskondlikes organisatsioonides (49%). Riikidevahelised erinevused on väga suured ning kehtivad kõigis valdkondades, kus naised võivad olla vastutavatel kohtadel: parteid (38% suurune erinevus), avaliku halduse kõrge tasand (35%), suured ettevõtted (40%), VKEd (37%) ning ühiskondlikud ühendused (46%). Siin täheldatakse erisust Balti riikides. Lätis, Leedus ja Eestis arvab võrreldes teiste riikidega vähem vastanuid, et naistel on olulisi takistusi vastutavate ametikohtade saamisel kõigis valdkondades. - Suurte ettevõtete ja VKEde valdkonnaga seoses võib märgata mõnesid erinevusi, mis on seotud liitumise tähtajaga. Tõepoolest, enne 2004. aastat liitunud Euroopa riikide kodanikest vastajad arvavad palju sagedamini, et naistel on tõsiseid takistusi otsustamisprotsessis osalemisel, kui pärast 2004. aastat liitunud riigi kodanikest vastajad. - Nende kahe valdkonna vahel eraldab 9% suurune lõhe eurotsooni vastajad väljaspool eurotsooni olevatest vastajatest. Esimesed moodustavad arvukaima rühma, arvates, et naistel on olulisi takistusi. 5
B. Millised järgmistest meetmetest on teie arvates kõige tõhusamad, et tagada naiste juurdepääs vastutavatele ametikohtadele? Nii era- kui ka avalikus sektoris eelistavad naised ja mehed ergutavaid meetmeid. Seoses majanduse ja poliitika valdkonnaga: o arvab 44% Euroopa kodanikest vastajaid (44% naistest, 44% meestest), et kõige tõhusamad meetmed on sellised, millega ergutatakse ettevõtteid ja avalikku haldust võtma samme naiste ja meeste vahelise võrdsuse tugevdamiseks (heade tavade koodeks) ning stereotüüpide vastu võitlemiseks; o arvab 30% (29% naistest, 31% meestest), et koolituse ja toetavate meetmete edendamine paneb naisi võtma ettevõtetes endale rohkem vastutust; o Seoses kvootide kehtestamisega seaduses pooldab 19% Euroopa kodanikest vastajaid (20% naistest, 18% meestest) seda ettevõtete juhtkondade ja valimisnimekirjade puhul (19% naistest, 18% meestest). Riikidevahelistes erinevustes võib märgata olulisi lahknevusi eelkõige kvootide kehtestamise küsimuses. o Lõhe liikmesriikide vahel seoses kvootide kehtestamisega suurte ettevõtete juhtkonnas ja avaliku halduse kõrgemal tasandil ulatub 19 protsendini: Saksamaal 28%, Lätis 9%. o Valimistel seadusega kvootide kehtestamise osas on erinevused veelgi suuremad, ulatudes 29 protsendini: 5% Hollandis ja 34% Portugalis. C. Mis põhjusel on naisi poliitikas vähem kui mehi? Euroopa kodanike vastused on väga selgesõnalised. Naisi on poliitikas vähem, kuna poliitilist maailma juhivad mehed, kes ei hinda piisavalt naiste oskusi. 59% Euroopa kodanikest on samal arvamusel: 61% naistest ja 57% meestest (-4 protsendipunkti). Teisel kohal, kuid kaugel maas on püsivate stereotüüpide olemasolu: 40% meeste ja 41% naiste jaoks. 6
Ülejäänud Euroopa kodanike välja toodud põhjuseid toetab väiksem protsent: o Üks igast kolmest Euroopa kodanikust vastaja (28%) arvab, et poliitilises maailmas naiste ja meeste vahelist võrdsust toetavad meetmed on ebatõhusad. Mehed (28%) ja naised (28%) jagavad selles analüüsis sama seisukohta. o Veidi üle veerandi Euroopa kodanikest vastajaid (26%) usub, et naisi ei huvita selline karjäär ning poliitika ei ole nende prioriteet. Erinevus naissoost vastajate (25%) ja meessoost vastajate (28%) vahel on 3%. Jällegi on riikidevahelised erinevused väga suured. o Meeste poliitikas domineerimise osas on erinevus 26%: Küprosel 68% võrreldes 42%ga Taanis. o Püsivate stereotüüpide osas ilmnesid riikide vahel 36 protsendi suurused erinevused: Maltal 21% ja Hispaanias 57%. D. Kuidas saaksime ergutada naiste suuremat esindatust poliitikas? Naiste madala esindatuse tunnistamine poliitikas on fakt. Mida arvavad Euroopa kodanikest vastajad võetavatest meetmetest tänasel 100. naistepäeval? Sarnaselt oma seisukohaga erasektori kohta soosivad vastajad ergutavaid meetmeid; o Ligikaudu üks kolmandik Euroopa kodanikest vastajaid (30%; 30% naistest, 30% meestest) pooldab koolituse ja toetusega seotud meetmeid, et innustada naisi osalema poliitilises elus. o 25% (24% naistest, 27% meestest) Euroopa kodanikest vastajaid näeb parteide koostatud valimisnimekirjades võrdset esindatust meetmena, mis aitaks kaasa naiste paremale esindatusele poliitikas. Siduvad meetmed said vähem kui ühe viiendiku häältest: o Seadusega kvootide kehtestamist peab tõhusaks meetmeks 19% Euroopa kodanikest vastajaid (19% naistest, 18% meestest). o Rahaliste stiimulite/karistuste süsteemi kehtestamist parteidele eesmärgiga sundida neid järgima naiste ja meeste vahelist tasakaalustatust kaalus 17% vastanutest (19% naistest, 15% meestest). 7
Liikmesriikide tasandil nimetasid eurotsoonist pärit vastanud sagedamini sunnivahendeid (võrdsus valimisnimekirjades ning kvootide kehtestamine). Lõpetuseks mainib seadusega kvootide kehtestamist valimiste puhul Hollandis, Rootsis ja Taanis vähem kui üks inimene kümnest. E. Mis põhjustel ei osaleta valimistel? Vastates küsimusele põhjuste kohta, mis võivad heidutada neid hääletamast järgmistel kohalikel, riiklikel ja Euroopa valimistel, nimetasid Euroopa kodanikud eelkõige usalduse puudumist poliitika vastu üldiselt: o Usalduse puudumine poliitiliste esindajate vastu heidutas 29% Euroopa kodanikest hääletamast Euroopa valimistel, 40% riiklikel valimistel ning 34% kohalikel valimistel. o Teabe puudumine oli teine peamine seisukoht seoses Euroopa valimistega (22%). Kõnealune alainformeerituse tunne on vähem oluline riiklikel (12%) ja kohalikel (16%) valimistel. o Tunnet, et hääletamine ei mõjuta midagi ning et see ei muuda midagi, jagatakse enam-vähem ühte moodi kolmel tasandil: Euroopa valimistel (19%), riiklikel valimistel (18%) ning kohalikel valimistel (17%). 8
II. SOOLINE EBAVÕRDSUS A. Kuidas vähendada meeste ja naiste palgalõhet? Eurostati statistika räägib iseenda eest: isegi kui meeste ja naiste palgalõhe Euroopa tasandil on veidi kahanenud, oli see uuringu kavandamise ajal endiselt 17%. Kuidas me saaksime seda lõhet kärpida? Euroopa kodanike arvates peab palgalõhe probleemi esmalt lahendama ergutamise ja motiveerivate meetmetega, mitte siduvate meetmetega: o Vaadates ergutavaid meetmeid: - Esmaseks meetmeks (29%; 30% naistest, 29% meestest) palgalõhe kõrvaldamisel on parema meeste ja naiste esindatuse edendamine igasugustel ametikohtadel (õed, sekretärid, lennukipiloodid jne). - Üks Euroopa kodanik neljast (24%; 22% naistest, 26% meestest) arvab, et läbipaistev tasustamine firmades peab olema prioriteet. o Vaadates siduvaid meetmeid: - Rahalisi karistusi ettevõtetele, kes ei järgi võrdset tasustamist, eelistab esmase vahendina 24% Euroopa kodanikest (27% naistest, 22% meestest). - Juhul kui ei järgita võrdsete võimaluste loomist edutamisel, pooldab 16% Euroopa kodanikest (16% naistest, 15% meestest) eelkõige rahalisi karistusi. Liikmesriikide tasandil täheldame olulisi erinevusi, mis varieeruvad 19% ja 32% vahel. Kerget varieeruvust võib märgata ka eurotsooni riikide ja eurotsoonist väljapoole jäävate riikide vahel ning ühtlasi ELi riikide vahel, kes liitusid enne 2004. aastat võrreldes nendega, kes liitusid pärast 2004/2007. aastat. 9
B. Kuidas on võimalik paremini ühitada eraelu ja töö? Naistel, kellel on rohkem kui üks laps, on veelgi keerulisem kõnealust eesmärki saavutada. Hiljutine Eurostati statistika näitab, et Euroopa tasandil on lasteta naiste tööhõive määr 75%, samas kui kolme või enama lapsega naistel on see 54%. Sellele vastupidiselt on lastetute meeste tööhõive määr 80% ning kolme või enama lapsega meestel 85%. 37% (37% naistest, 36% meestest) Euroopa kodanikest vastanute jaoks peab prioriteediks olema väljaspool kodu lastehoiuteenuse kergemini kättesaadavaks tegemine. 30% (30% naistest, 30% meestest) vastanutest seavad prioriteediks paindlikkuse edendamise firmades ja avalikus teenistuses. Lõpetuseks ergutab 29% vastanutest (30% naistest, 29% meestest) naiste ja meeste vahelist tasakaalu koduste tööde jagamisel ning laste ja hooldatavate eest hoolitsemisel. Jällegi on liikmesriikidevahelised erinevused olenevalt küsimusest väga suured: 26% laste eest hoolitsemise osas ja 28% paindlikkuse ja naiste ning meeste vahelise tasakaalu osas koduste tööde jagamisel. C. Mis on naiste ebakindla olukorra põhjused? Eurostati statistika näitab seda väga selgelt: naised satuvad võrreldes meestega kergemini ebakindlasse olukorda. 2008. aastal oli meeste tööhõive määr 73% võrreldes kõigest 59% naiste puhul (-14%). Osalise tööajaga töötas 8% meestest ja 31% naistest (+23%). Vaesusrisk oli meeste puhul 16% ning naiste puhul 17%. Taas kord valitseb Euroopa tasandil ebakindla olukorra põhjuste analüüsil meeste ja naiste vastuste vahel õigupoolest tasakaal: Mis veelgi tähtsam, naised seisavad silmitsi rahaliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega oma ebakindla töö tõttu (hooajaline töö, ajutine töö jne). Sedasi arvab 34% (34% naistest, 33% meestest) Euroopa kodanikest vastajaid. Samasugune osa Euroopa kodanikest vastajaid (34%) nimetavad ühe vanemaga perekondade arvu suurenemist (34% naistest, 34% meestest). Karjääri katkestamist ja/või osalise tööajaga töötamist perekondlike kohustuste tõttu nimetas 31% (33% naistest, 30% meestest) Euroopa kodanikest vastajaid. Palgalõhet mainis 26% (36% naistest, 25% meestest) vastanutest. 10
Viimaseks ebastabiilsuse põhjuseks on vastanute jaoks osalise tööajaga töö kehtestamine (20%; 20% naistest, 20% meestest). Liikmesriikide tasandil märgitakse suuri erinevusi nende vastanute vahel, kes on pärit enne 2004. aastat liitunud riikidest ja nende vahel, kes on pärit pärast 2004. 2007. aastat liitunud riikidest. Teisest küljest peavad nad n-ö ebakindlat tööd (hooajalist või ajutist tööd jne) vähem oluliseks. Ühe vanemaga perekondade arvu kasv ja naiste ning meeste palgalõhe on kaks põhjust, mida eurotsoonist pärit vastajad esmajärjekorras nimetavad. 11
III. EMAPUHKUS JA ISAPUHKUS A. Emapuhkus Euroopa Parlament on hiljuti väljendanud soosivat suhtumist vähemalt 20 nädalat kestva emapuhkuse suhtes kõigis liikmesriikides ning mille ajal makstaks asjaomastele isikutele 100% palgast. Sotsiaalkindlustuse süsteemide varieeruvuse tõttu Euroopa Liidus saab tulemusi analüüsida ainult liikmesriikide tasandil kõiki lisasid uurides. Käesolevas tabelis tuuakse küsimuse tulemused, emapuhkuse pikkus nädalates ning palgatase. 11 riigis on emapuhkus 20 nädalat või pikem. Puhkuse ajal makstakse 100% palgast vaid kolmes riigis. Ülejäänutes varieerub tasustamine 55% ja 90% vahel. 16 riigis, kus emapuhkus on lühem kui 20 nädalat, makstakse asjaomastele isikutele 100% palgast 12 riigis 16st. Tulemuste analüüsis võivad mõned vastused olla üllatavad, kui asetada need kehtivate seaduste konteksti. Tõepoolest näib, et mõned vastuolud vastustes võivad olla tingitud teadmiste puudumisest kehtivate õigusaktide kohta. Emapuhkuse probleemi kohta on küsitud mitmeid küsimusi: 1. Kas 20 nädala pikkuse tavapärase emapuhkuse ajal makstakse 100% palgast? Pärast poolt- (keskne sotsiaalne edasiminek) ja vastuargumentide (kõrge maksumus asjaomastele riikidele) esitamist Euroopa kodanikest vastanutele leiab ligi kaheksa inimest kümnest (78%), et 20 nädala pikkune emapuhkus 100% palgaga oleks hea. o 34% vastanutest teatab, et see oleks väga hea ning 44% mõtleb, et see oleks küllaltki hea. o Vaid 12% vastanutest on vastupidisel seisukohal. o 6% leiab, et see ei ole ei hea ega halb, ning 4% ei ole arvamust avaldanud. Võrreldes meestega (76%) leiab veidi rohkem naisi (79%), et 20 nädala pikkune emapuhkus 100% palgaga oleks hea. 12
2. Kas pikem emapuhkus või paremini tasustatud emapuhkus? Euroopa kodanikel paluti märkida oma eelistus pikema emapuhkuse osas, juhul kui makstaks vähem, ning lühema emapuhkuse osas, mille jooksul makstaks 100% palgast. 43% vastanutest pooldab pikemat emapuhkust, isegi kui makstakse vähem: o Meeste (41%) ja naiste (46%) vahel märgitakse 5% suurust erinevust. o Lisaks on märgatav, et kõrgema haridustasemega vastajad eelistavad emapuhkuse pikendamist ilma täieliku (100%) palgata (48% versus 38% madalama kvalifikatsiooni diplomiga). 30% vastanutest eelistaks lühemat emapuhkust, kuid 100% palka. Lõpetuseks vastas igast viiest Euroopa kodanikust üks spontaanselt, et nad ei soovi mingeid muutusi. 3. Kas emapuhkus avaldab naiste karjäärile negatiivset mõju? Enamus vastanutest arvab, et emapuhkus avaldab naiste karjäärile negatiivset mõju. Nii arvab kümnest Euroopa kodanikust kuus (58%) nende 38% vastu, kes on vastupidisel arvamusel, samas kui 4%-l ei ole selles küsimuses arvamust. Nii naiste kui ka meeste vastused on küllaltki sarnased. Võrreldes 58%ga meestest arvab 59% naistest, et emapuhkusel on nende karjäärile negatiivne mõju. Tegelikku arvamuste lahknemist on märgata vastanute vanuse järgi. 61% 55-aastastest ja vanematest arvab, et emapuhkusel on naiste karjäärile negatiivne mõju, samas kui 50% 15- kuni 24-aastastest on samasugusel arvamusel. B. Isapuhkus 1. Isapuhkus, aga millistel tingimustel? Nagu ka emapuhkuse puhul, erinevad riikide seadused üksteisest märgatavalt. Üksikasjaliku riikide analüüsi jaoks on parem vaadata tabelit, mis on lisades. Neis 11 riigis, kus isapuhkust ei ole (Saksamaa, Austria, Küpros, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Rootsi), toetavad isapuhkuse kehtestamist (keskmiselt 2 nädalat, kas täielikult või osaliselt tasustatud) võrdselt nii mehed kui ka naised. Lausa 71% meestest küsiks isapuhkust, kui see nende riigis kehtiks, ning 73% naistest innustaks oma partnerit seda võtma. 13
Neis 11 riigis paluti nendel meestel, kes sellele küsimusele eitavalt vastasid, selgitada, millistel tingimustel nad otsustaksid isapuhkust võtta. On huvitav märkida, et vastused jagunesid küllaltki võrdselt kolmeks: o Veidi vähem kui üks kolmandik (32%) muudaks oma arvamust, kui nad oleksid kindlad, et see ei mõjuta nende tööalast karjääri. o 31% väidab, et nad võtaksid isapuhkust juhul, kui see oleks täielikult tasustatud. o Veidi enam kui üks kolmandik vastanutest (33%) on kinnitanud oma keeldumist võtta isapuhkust mis tahes rahalistel tingimustel. Lõpetuseks võis märgata, et veidi enam kui üks mees kümnest (12%) vastas, et see ei kehti nende kohta või nad ei tunne, et see neid puudutaks. IV. NAISTEVASTANE VÄGIVALD Naistevastase vägivalla vastu võitlemine on paljude aastate jooksul olnud Euroopa Parlamendi pidevaks mureks. Need kuriteod jäävad liiga sageli karistuseta. Nende tegude mahasurumine on eelkõige riikide õigusaktide pädevuses. Ometi ei eita see Euroopa Parlamendi arvates asjaolu, et selles valdkonnas on vaja lisaks ka Euroopa Liidu tegutsemist. Euroopa kodanike vastused näitavad selgelt, et nad jagavad seda muret Euroopa Parlamendiga võrdselt. A. Milliseid strateegiaid peab EL naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemiseks kasutama? Euroopa kodanikest vastanuilt küsiti, milliseid prioriteetseid tegevusi peaks EL kõnealuses valdkonnas ette võtma. Kaks Euroopa kodanikust vastanut viiest (39%; 38% naistest, 39% meestest) usub, et esmaseks prioriteediks on kaaluda ohvrite toetamiseks parimate tavade jagamist eri liikmesriikide politseiasutuste vahel. Teiseks mainivad vastanud (26%; 28% naistest, 24% meestest) Euroopaülese tasuta telefoniliini loomist naistele, kes otsivad abi. Vähem kui üks Euroopa kodanik viiest (19%; 18% naistest, 20% meestest) usub, et Euroopa teavituskampaaniad on prioriteetne meede naiste vastu suunatud vägivalla peatamisel. Lõpetuseks eelistab 10% Euroopa kodanikest (10% naistest, 10% meestest) Euroopa tasandil naistevastase vägivalla seireüksuse loomist. 14
B. Kas ohvrile lähenemise keeldu tuleks laiendada kõigile ELi riikidele? Inimesel, kes on süüdi naisevastases vägivallas, on sageli keelatud ohvrile uuesti läheneda. Praegu kehtib see keeld ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil. Kas seda tuleks laiendada kõigile teistele ELi liikmesriikidele? Euroopa kodanike jaoks ei ole siin kahtlust: 89% vastanutest (90% naistest, 88% meestest) leiab, et lähenemiskeeldu ühes riigis kohtu otsust, mis ei luba vägivallas süüdimõistetul oma ohvrile läheneda tuleks laiendada kõigile ELi liikmesriikidele. Lisainfo saamiseks pöörduda: Avaliku arvamuse jälgimise üksus SuiviOpinionPublique@europarl.europa.eu Jacques Nancy (+32 2 284 24 85) Jonas Trifot (+32 2 284 06 45) Elise Defourny (+32 2 284 11 23) Saïd Hallaouy (+32 2 284 60 73) Nathalie Lefèvre (+32 2 284 12 26) Luisa Maggio (+32 2 284 14 21) Caroline Van de Calseyde (+32 2 284 14 76) 15