Staadium: Eelprojekt Koostatud: 02.05.2017 Katastritunnus: 52801:001:0574 Ehitise asukoht: Tartumaa, Nõo vald, Meeri küla, Lagedi Tellija, kinnistu omanik: Gaili Kangur tel: 5568 9096, gailijarvela@gmail.com Tartumaa, Nõo vald, Meeri küla, Lagedi Elamu Gaili ARHITEKTUUR-EHITUSLIK EELPROJEKT Vastutav spetsialist: Väino Aedmaa Telefonid: 7 400022, 5165835 E-mail: veino@ibtandem.ee Telefon: 534 84 110 E-mail: martin.salumaa@gmail.com Tellija: Gaili Järvela Inseneribüroo TANDEM OÜ, Tartu 51014, Tuglase 19-206, reg kood 10695279 tel.7407100 fax 7407556 e-mail:veino@ibtandem.ee MTR EP10695279-0001
SISUKORD 1. ÜLDOSA JA PROJEKTEERIMISE LÄHTEANDMED... 5 2. ALUSDOKUMENDID... 5 3. ASENDIPLAAN... 6 3.1. LÄHTEANDMED... 6 3.2. ASUKOHA KIRJELDUS... 6 3.2.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS... 6 3.2.2. KINNISTU ANDMED... 7 3.2.3. OLEMASOLEV HOONESTUS... 7 3.2.4. KRUNDI KIRJELDUS, RELJEEF... 7 3.2.5. OLEMASOLEVAD TEED JA TÄNAVAD... 7 3.2.6. HALJASTUS... 7 3.3. VERTIKAALPLANEERING... 7 3.4. HOONE PAIGUTUS KRUNDIL... 7 3.5. HEAKORD... 7 3.6. PIIRDED JA VÄRAVAD... 7 3.7. JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE... 8 3.8. PARKIMINE... 8 3.9. SADEMEVEED... 8 3.10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJADUS... 8 3.11. TULEOHUTUS... 8 4. ARHITEKTUURNE OSA... 8 4.1. KAVANDATUD TEGEVUSED... 8 4.2. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS... 8 4.3. VÄLISVIIMISTLUS... 9 4.4. HOONE TEHNILISED ANDMED... 9 4.5. HOONE RUUMIDE LOETELU... 10 5. KONSTRUKTIIVNE OSA... 11 5.1. KONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUSTE ALUSED... 11 5.2. KONSTRUKTSIOONID... 11 5.2.1. KATUS... 11 5.2.2. SEINAD... 12 5.2.3. LAGI... 13 5.2.4. PÕRANDAD... 14 5.2.5. VUNDAMENT... 15 5.2.6. TERRASS... 15 5.2.7. TREPID... 16 5.2.8. PÄÄSUD PÖÖNINGULE... 16 5.2.9. KORSTEN... 16 5.2.10. AVATÄITED... 16 5.3. MÜRAKAITSE... 16 5.4. TERVISEKAITSE... 16 6. TULEOHUTUSNÕUDED... 16 6.1. ALUSEKS VÕETUD DOKUMENDID... 16 6.2. TULEPÜSIVUSKLASS... 17 6.3. KASUTUSOTSTARVE... 17 Leht 2 / Lehti 22
6.4. HOONE ASUKOHT... 17 6.5. PÕLEMISKOORMUS... 17 6.6. KORRUSTE ARV... 17 6.7. TULETÕKKESEKTSIOONID... 17 6.8. TULETUNDLIKKUS... 17 6.9. TULEOHUTUSABINÕUD... 17 6.10. KÜTTESEADMED... 17 6.11. KORSTNAD JA KÜTTESEADMED... 17 6.11.1. NÕUDED KORSTENDE JA KÜTTEKEHADE ÜHENDUSTELE JA LÄBIVIIKUDELE... 18 6.12. KOLLETE TULEOHUTUS... 18 6.13. SUITSUEEMALDUS... 18 6.14. EVAKUATSIOON... 18 6.15. PÄÄSUD KATUSELE, PÖÖNINGULE... 18 6.16. TULEOHUTUSABINÕUD HOONE VÄLISPERIMEETRIL... 18 6.17. PIKSEKAITSE... 18 6.18. JUURDEPÄÄS KINNISTULE... 18 6.19. TULETÕRJEVESI... 19 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON... 19 7.1. VEEVARUSTUS... 19 7.1.1. VEETORUSTIK... 19 7.2. KANALISATSIOON... 19 7.2.1. KANALISATSIOONITORUSTIK... 19 7.3. SADEMEVESI... 19 7.4. KASUTUSIGA... 19 8. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS... 19 8.1. KÜTE... 19 8.2. VENTILATSIOON... 20 8.3. JAHUTUS... 20 8.4. KASUTUSIGA... 20 9. ELEKTRIVARUSTUS... 20 10. ENERGIATÕHUSUS... 20 10.1. ENERGIATÕHUSUS... 20 10.2. ENERGIAMÄRGIS... 20 11. EHITUSTEGEVUS... 21 11.1. EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE... 21 11.2. ÜLDISED DOKUMENDID... 21 11.3. EHITUSMATERJALID... 21 11.4. MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED... 21 11.5. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE... 21 11.5.1. EHITUSJÄÄTMED... 21 11.5.2. JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI... 22 11.5.3. JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD JA KOHAD... 22 11.6. PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL... 22 11.7. EHITUSVAHENDID JA MEETODID... 22 Leht 3 / Lehti 22
Asendiplaan M 1:500 A-1 Vaade A M 1:100 A-2 Vaade B M 1:100 A-3 Vaade C M 1:100 A-4 Vaade D M 1:100 A-5 Põhikorrus M 1:100 A-6 Katusekorrus M 1:100 A-7 Vundamendiskeem M 1:100 A-8 Lõige A-A M 1:100 A-9 Projekti konstruktiivse osa kontrollis: Tandem OÜ, MTR EP10695279-0001, reg kood 10695279 Kontaktisik: Väino Aedmaa, juhatuse liige Telefonid: 7 400022, 5165835 E-mail: veino@ibtandem.ee Aadress: Tartu linn, Tuglase 19-206 Telefon: 534 84 110 E-mail: martin.salumaa@gmail.com Leht 4 / Lehti 22
S E L E T U S K I R I 1. ÜLDOSA JA PROJEKTEERIMISE LÄHTEANDMED Käesoleva projektiga on lahendatud Tartumaal, Nõo vallas, Meeri külas, Lagedi kinnistul (kü. 52801:001:0574) asuva elamu laiendus. Projekti koostamise aluseks on Nõo Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused nr 1711802/01636, 09.03.2017 ja tellija lähteülesanne. Projekti tellija ja hoonestaja on Gaili Kangur. Käesoleva projekti koostamisel on lähtutud tellija soovidest ja heast ehitustavast. 2. ALUSDOKUMENDID Projekteerimise aluseks on võetud järgmised õigusaktid ja normdokumendid: - Ehitusseadustik (Riigikogu 01.07.2015) - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a. määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile - Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a. määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused - Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusest nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded - EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus - EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid - EVS 812:2012 Hoone ehitusprojekt - Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid - EPN 16.1 ja Eesti standardist EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded - Vabariigi Valitsuse 25.04.2010 määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded 1 - Nõo Vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused nr 1711802/01636, 09.03.2017 - EVS 812-3.2013 Eesti Projekteerimisnormidest ja standardist - EVS-EN 1991-1-1:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused - EVS-EN 1991-1-3:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. - EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Tuulekoormused - EVS-EN 1990-1-2 Üldkoormused. Tulekahjukoormus - Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine. - Vabariigi Valitsuse määrus nr. 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed, vv. 29.11.2012 Leht 5 / Lehti 22
3. ASENDIPLAAN 3.1. LÄHTEANDMED Asendiplaani aluseks on Maa-ameti kaardiserver. Plaan on koostatud M 1:500, kõrgused vastavalt asendiplaanil näidatud vertikaalplaneeringule. 3.2. ASUKOHA KIRJELDUS Joonis 1. Situatsiooniskeem Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist. Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ega ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Laiendatava hoone asukoht on Tartumaal, Nõo vallas, Meeri külas, Lagedi kinnistul. Kinnistule pääseb Nõo-Meeri teelt. Asendiplaani joonisel on näidatud käesoleva projektiga kavandatud laiendatava elamu asukoht ja Lagedi kinnistuga piirnevad maaüksused. Lagedi kinnistu piirneb 2 maaüksusega: Kinnistu Katastritunnus Sihtotstarve Nõo-Meeri tee 52801:001:0082 Transpordimaa 100% Lagendiku 52801:001:0575 Maatulundusmaa 100% 3.2.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Asendiplaani joonisel on näidatud käesolevalt projekteeritud hoone ja olemasolev hoone, juurdepääsutee kinnistule ja hoonele, prügikonteineri asukoht, horisontaal- ja vertikaalsidumine, olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud, majaühendused tehnovõrkudega, olemasolev haljastus ja sõiduautode parkimisala. Sõiduautode parkimine lahendatud krundisiseselt. Leht 6 / Lehti 22
3.2.2. KINNISTU ANDMED Kinnistu andmed (Maa-amet): Pindala 7482 m 2 Sihtotstarve Elamumaa 100% Katastritunnus 52801:001:0574 3.2.3. OLEMASOLEV HOONESTUS Olemasolevalt asub Lagedi kinnistul elamu, EHR kood 104008345 ja laut-küün, EHR kood 104008348 (kasutusest maas, vare). 3.2.4. KRUNDI KIRJELDUS, RELJEEF Krunt on valdavalt tasase reljeefiga, esineb kohtseid ebatasasusi. Suures osas kaetud kõrghaljatusega ja muruga. 3.2.5. OLEMASOLEVAD TEED JA TÄNAVAD Kinnistule pääseb Nõo-Meeri teelt mööda krundisisest juurdepääsuteed. Kinnistusisene juurdepääsutee on pinnastee. 3.2.6. HALJASTUS Olemasoleva olukorra alusel kasvab suures osas kõrghaljastus ja muru, esineb üksikuid põõsaid. Asendiplaani joonisel on näidatud olemasolev haljastus. Vundamendisüvendi kaevamisel kooritakse hoonealusel pinnalt kasvupinnas ja seda kasutatakse pärast hoone valmimist krundi vertikaalplaneerimiseks ja haljastuseks. Olemasolevat haljastust projektiga ei muudeta ja see säilib olemasolevas mahus, ka ei kavandata lisanduvat haljastust. 3.3. VERTIKAALPLANEERING Krunt on langusega põhjast lõunasse. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 66,50 68,00 m (Balti süsteemis). Sadeveed juhitakse hoonest eemale maapinna planeerimisega vajadusel tõstetakse hoone perimeetril maapinna kõrgust. Vundamendisüvendi kaevamisel kooritakse hoonealusel pinnalt kasvupinnas ja seda kasutatakse pärast hoone valmimist krundi vertikaalplaneerimiseks ja haljastuseks. Hoone soklijoone kõrgus on 0,35 m ümbritsevast maapinnast. Hoone laienduse arvestuslik +/-0.00 = 67,70 m (kontrollida olemasoleva hoone järgi). 3.4. HOONE PAIGUTUS KRUNDIL Olemasolev elamu asetseb krundi loodepoolses osas, katusehari põhja-lõuna suunas. Hoone laiendus rajatakse olemasoleva elamu põhjapoolsele küljele. 3.5. HEAKORD Krunt peab olema haljastatud ja heakorrastatud. Krundi ilme peab olema esteetiline. Soovituslik on tagada krundil hea valgustatus ja krundi jälgitavus kuritegelike riskide maandamiseks. Vajadusel likvideeritakse väheväärtuslikud ja/või ohtlikud puud või kärbitakse olemasolevat kõrghaljastust et parandada kinnistu esteetilist ilmet ja allesjäänud puude valgustingimusi. 3.6. PIIRDED JA VÄRAVAD Piirded puuduvad. Käesoleva projektiga piirdeid ei kavandata. Leht 7 / Lehti 22
3.7. JÄÄTMEKÄITLUS JA KESKKONNAKAITSE Nõuetekohase tegevuse puhul keskkonnale ohtu ei ole. Hoones tekkivad orgaanilised ja anorgaanilised jäätmed kogutakse eraldi prügikonteineritesse, mis paiknevad antud krundil sissesõidu läheduses. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi kinnistesse konteineritesse. Jäätmete äravedu tuleb tellida selleks litsentsi omavatelt ettevõtetelt vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Keelatud on jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul. Prügikonteiner asub kinnistu juurdepääsutee ääres. 3.8. PARKIMINE Sõiduautode parkimine lahendatud krundisiseselt. Asendiplaani joonisel on tähistatud autode parkimisala vastava tingmärgiga. 3.9. SADEMEVEED Looduslikult langevad sademeveed kogutakse hoonelt vihmaveesüsteemiga ja suunatakse pinnasesse. Keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistule. Kavandatud ei ole sademevee kogumist ja immutamist pinnasesse. 3.10. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE VAJADUS Keskkonnamõju hindamise vajadus puudub. Käesoleva projektiga kavandatud hoone püstitamine ja selle sihtotstarbepärane kasutamine ei kujuta endast keskkonnaohtu ega avalda negatiivset mõju keskkonnale. 3.11. TULEOHUTUS Päästetehnika juurdepääs kinnistule ja hoonele on tagatud. Projekteeritud hoone tuleohutuskujasse ei jää teisi hooneid. Normatiivne tuleohutuskuja (8 m) on tagatud. 4. ARHITEKTUURNE OSA 4.1. KAVANDATUD TEGEVUSED Käesoleva projektiga käsitletud elamu on 2-korruseline. Olemasolev elamu konstruktsioonid on puidust (palk ja karkass). Ehitustööde käigus eemaldatakse vanas osas välisvooder ja katusekorrus. Vana osa soojustatakse ja viimistletakse uue laudvoodriga. Juurdeehitus rajatakse madalvundamendile, kandekonstruktsioonid puidust. Kogu hoonele on projekteeritud uue katusekonstruktsiooni rajamine. Katusekonstruktsioon rajatakse puidust ning soojustatakse. 4.2. ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS Projekteeritud hoone on 2 korruseline elamu. Hoone katus on projekteeritud viilkatusena, katusekorruse osas vintskapid kaldkatusega, tuulekoda madala viilkatusega. Põhimahus on katusekalle 45 o, vinskappidel 14 o, tuulekoja katusel 25 o. Katusekatteks on tumepruun profiilplekk (kiviprofiil). Välisseinad viimistletakse puitvoodriga. Aknad on PVC raamidega klaaspakettaknad, välisuks puidust. Avatäidete toon tumepruun. Hoone räästa-, viilu- ja tuulekastilauad valged. Maja nurgalauad ja avade äärelaudade toon on tumepruun. Hoone sokkel viimistletakse halli tooni tsementkiudplaadiga. Hoone siseseinad on puitkarkass-seinad, mis viimistletakse või kipsplaadiga. Terrass projekteeritud sügavimmutatud puidust, toon pruun. Laienduse põhjapoolsele küljele, 2. korrusel katusega rõdu (hoone mahu sees). Välisviimistluses kasutatakse naturaalseid materjale ja keskkonda sobivaid värvitoone. Leht 8 / Lehti 22
Elamus on tuulekoda, esik, WC, vannituba, köök, söögituba, elutuba, vaheruum, garderoob, majapidamisruum, magamistuba, sauna eesruum ja leiliruum. Katusekorrusel asub 3 tuba ja trepihall. Katusekorruse osas on hoonele projekteeritud katuslagi, pennid jäetakse nähtavale. Hoone on kavandatud kasutamiseks aastaringselt. 4.3. VÄLISVIIMISTLUS 1. Korstnapits kaetud plekiga, toon - tumepruun RR32. 2. Katusekate plekk, toon tumepruun RR32. 3. Räästa-, viilu- ja tuulekastilauad laud 18x95 mm, toon valge. 4. Vihmaveesüsteemid kandiline profiil, toon tumepruun RR32. 5. Avade äärelauad laud 18 x 95 mm, toon tumepruun. 6. Aknad PVC, toon tumepruun. 7. Maja nurgalauad laud 18x120 mm, 8. Fassaad kare voodrilaud 18x136 mm, toon helebeež. 9. Sokkel viimistletud tsementkiudplaadiga, toon - hall. 10. Välisuks puit, soojustatud, toon tumepruun. 11. Välitrepp betoon, toon hall. 12. Rõdupiire puit, toon tumepruun. 13. Terrass sügavimmutatud puit, terrassilauad 28x145 mm, toon pruun. 14. Statsionaarsed katuseredlid, käiguteed metall, toon tumepruun RR32. 4.4. HOONE TEHNILISED ANDMED maapealse osa alune pind 140,1 m 2 ehitisealune pind 140,1 m 2 suletud netopind 166,8 m 2 köetav pind 166,8 m 2 eluruumide pind 166,8 m 2 tehnopind 0 m 2 maapealsete korruste arv 2 maa-aluste korruste arv 0 absoluutne kõrgus 74,7 m sügavus 0,0 m maapealse osa maht 772 m 3 maht 772 m 3 kõrgus maapinnast 7,4 m pikkus 17,3 m laius 9,6 m katusekalle 45 kasutusotstarbe kood 11101 üksikelamu tulepüsivusklass planeeritud tööiga TP3 50 aastat, klass D (1997a. ET kartoteegis avaldatud eelnõu EPN 15.1 pt.3 Ehitise tööiga (ET-1 0113-0189) ) Leht 9 / Lehti 22
4.5. HOONE RUUMIDE LOETELU RUUMI NR NIMETUS PINDALA m 2 Põhikorrus 1 Tuulekoda 4,1 2 WC 2,0 3 Esik 1,9 4 Köök 10,3 5 Söögituba 11,4 6 Elutuba 27,4 7 Vannituba 4,5 8 Garderoob 3,0 9 Vaheruum 6,1 10 Majapidamisruum 8,4 11 Eesruum 6,3 12 Dušširuum 2,0 13 Leiliruum 3,9 14 Tuba 1 16,5 Põhikorrus kokku 107,8 Katusekorrus 21 Tuba 2 13,9 22 Tuba 3 17,6 23 Trepihall 6,3 24 Tuba 4 21,2 Põhikorrus kokku 59,0 Kõik ruumid kokku 166,8 Leht 10 / Lehti 22
5. KONSTRUKTIIVNE OSA 5.1. KONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUSTE ALUSED Konstruktsioonide arvutustel on järgitud EPN-ENV 1, EPN-ENV 2.1.1, EPN-ENV 5.1, EPN-ENV 6.1, EPN-ENV 7.1 nõudeid. KOORMUSED Hoonete konstruktsioonidele mõjuvad koormused on arvutatud vastavalt Eesti Standardile EVS-EN 1990:2002. Kasuskoormused EVS 1991-1-1:2002 Vahelaed qk = 2,0 kn/m 2, Qk = 2,0 kn Lumekoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 Lumekoormuse normväärtus maapinnal sk = 1,5 kn/m 2. Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Tuulekoormus - maastikutüüp III: maastik, mis on kaetud ühtlase taimkatte või ehitistega või üksikute takistustega, mille vaheline kaugus ei ole suurem 20-kordsest kõrgusest (maa-asulad, äärelinnapiirkonnad, ühtlaselt metsaga kaetud alad) ning hoone arvutuskõrgusega kuni 8,5 m. Omakaalukoormused EVS-EN 1991-1-1:2002. Vastavalt konstruktsioonidele. Koormuste tähtsamad osavarutegurid EVS-EN 1990:2002 5.2. KONSTRUKTSIOONID 5.2.1. KATUS Hoone katus on viilkatus, kalle 45 o, projekteeritud katuslaena. Olemasolev katusekonstruktsioon eemaldatakse, katusekorrus rekonstrueeritakse. Hoone katus rajatakse puidust kandekonstruktsioonile. Vertikaalsetele kandvatele seintele paigaldatakse sarikad ja nende vahele soojustuseks mineraalvill. Sarikatele paigaldatakse hingav aluskate, tuulutuslatt, roovid ja katusekate. Katusekatteks tumepruun kiviprofiilplekk. Seestpoolt lisatakse katuslaele lisakarkass ja selle vahele lisasoojustus, kaetakse OSB ja kipsplaadiga. Katuse kihid: Katus K: - katusekate, plekk - roovid 25x100 mm - tuulutuslatt 50x50 mm - tuuletõkkeriie - sarikad 50x200 mm, vahel mineraalvill 200 mm - aurutõke Leht 11 / Lehti 22
- puitkarkass 45x95 mm, vahel mineraalvill 100 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,12 W/(m2 K) 5.2.2. SEINAD Elamu välisseinad on olemasolevas hoone osas puitpalkidest. Ehituse käigus eemaldatakse olemasolevalt hoonelt välisvooder, lisatakse väljast lisasoojustus, tuuletõke ja viimistletakse puitvoodriga. Laienduse osas rajatakse välisseinad puitkarkassist, mis soojustatakse, väljast viimistluseks puitvooder ja seest kipsplaat. Laiendus on projekteeritud viisil, mis võimaldab ühtlustada hoone fassaadi. Olemasolevas osas on siseseinad palkidest, rihitud karkassiga ja viimistletud kipsplaadi ja värviga. Laienduse osas rajatakse siseseinad puitkarkassist. Leiliruumi osas tehakse siseseinad väikeplokkidest. Siseseinte viimistlus vastavalt tellija soovidele. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlaid materjale ja tagada korrektne hüdroisolatsioon. Seinte kihid: Välissein olemasolevas osas: - puitvooder 18x136 mm - tuulutuslatt 22x50/100 mm - tuuletõkkeplaat Isover RKL31 30 mm - puitkarkass 50x100 mm, vahel vill 100 mm - palk 220 mm - puitkarkass 50x50 mm, vahel vill 50 mm - kipsplaat U = 0,15 W/(m2 K) Välissein, olemasolev tuulekoda: - puitvooder 18x136 mm - tuulutuslatt 22x50/100 mm - tuuletõkkeplaat Isover RKL31 30 mm - puitkarkass 50x100 mm, vahel vill 100 mm - väikeplokk 200 mm - puitkarkass 50x50 mm, vahel vill 50 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,15 W/(m2 K) Välissein, laienduse osas: - puitvooder 18x136 mm - tuulutuslatt 22x50/100 mm - tuuletõkkeplaat Isover RKL31 30 mm - puitkarkass 45x195 mm, vahel vill 200 mm - aurutõke - puitkarkass 45x45 mm, vahel vill 50 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,14 W/(m2 K) Leht 12 / Lehti 22
Toolvärk: - tuulutuslatt 22x50/100 mm - tuuletõkkeplaat Isover RKL31 30 mm - puitkarkass 45x195 mm, vahel vill 200 mm - aurutõke - puitkarkass 45x45 mm, vahel vill 50 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,14 W/(m2 K) Sisesein olemasolevas osas: - kipsplaat 13 mm - puitkarkass 50x50 mm - palk 150 mm - puitkarkass 50x50 mm - kipsplaat 13 mm Sisesein laienduse osas: - kipsplaat 13 mm - OSB 12 mm - Puitkarkass 45x95/70 mm, vahel vill 100 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm Sisesein, leiliruum/magamistuba: - laudis 15 mm - distantsliist 20 mm - fooliumiga aurutõke - puitkarkass 50x50 mm, vahel vill 50 mm - FIBO plokk 100 mm - siseviimistlus (krohv või pahtel) 5.2.3. LAGI Olemasoleva elamu vahelagi on puitkandekonstruktsiooniga (palgid) ja see säilib. Laienduse osas on vahelagi projekteeritud puittaladele. Talade vahe täidetakse heliisolatsiooni eesmärgil villaga, altpoolt lisatakse lisalatid, mille vahe täidetakse villaga; viimistluseks OSB ja kipsplaat. Pealtpoolt kaetakse talad OSB plaadiga ja kaetakse põrandakattega. Olemasoleva ja laienduse osa 2.k põrandate tasapinnad ühtlustatakse vajadusel rihtlattidega. 2. korruse osas on hoonel katuslagi, pööning puudub. Katuslae ehitamisel paigaldatakse katusekate koos roovide, tuulutuslattide ja tuuletõkkeriidega. Seestpoolt lisatakse sarikatevaheline soojustus, aurutõke, lisasoojustuslatid ja viimistluskihid. Katusekorrusel jäetakse pennid nähtavale. 2. korruse toolvärgi taha jäävale vahelaele ja tuulekoja laele paigaldatakse lisasoojustuseks puistevill. Lagede kihid: Vahelagi laienduse osas: - OSB 22 mm Leht 13 / Lehti 22
- Puittalad 50x200 mm, vahel vill - aurutõke - puitkarkass 45x45 mm, vahel vill 50 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm Vahelagi toolvärgi taga: - puistevill 200 mm - puittalad 50x200 mm, vahel vill - aurutõke - puitkarkass 45x45 mm, vahel vill 50 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,09 W/(m2 K) Tuulekoja lagi: - puistevill 200 mm - laetala 50x200 mm, vahel vill 200 mm - aurutõke - puitkarkass 45x45 mm, vahel vill 50 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,09 W/m 2 K Katuslagi: - katusekate, plekk - roov 25x100 mm - tuulutuslatt 50x50 mm - tuuletõkkeriie - sarikad 50x200 mm, vahel vill 200 mm - aurutõke - puitkarkass 45x95 mm, vahel vill 100 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,12 W/m 2 K 5.2.4. PÕRANDAD Hoone põrandaplaat kuulub keskkonnaklassi XC2 (betoonist plaatelement mõõduka või kõrge õhuniiskusega siseruumides). Põrandaplaat on monoliitraudbetoonist (C25/30). Betoonpõrandad eraldatakse vertikaalsetest kandekonstruktsioonidest min 10 mm paksuse vett mitteimava materjaliga. Betoneerimisel tuleb jälgida, et armatuurvardad püsiksid õiges asendis. Järelhoolduse alla kuulub põrandate kastmine. Õhutemperatuur põrandapinnal peab betoonivalu ja järelhoolduse ajal olema vähemalt +5 C. Kvaliteedinõuded põrandatele: - tasasuse klass B; - kulumiskindluse klass 2. Leht 14 / Lehti 22
Laienduse osas tehakse põranda alla tagasitäide, paigaldatakse vajalikud tehnosüsteemid (kanalisatsioon), paigaldatakse soojustusplaat ja terasarmeering, millele valatakse betoonist põrand. Põrand ehitatakse välja vesipõrandakütte torustikuga. Põrand kaetakse siseruumides tellija soovitud põrandakattega. Niisketes ruumides kaetakse põrand niiskuskindlate materjalidega. Korstna ja kerise alla rajada tugiplaat vastavalt kütteseadme ja korstna tootja juhistele. Kütteseadmete ja korstna asukohad näidatud vundamendiskeemi joonisel. Põranda kihid: Põrand: - põrandakate - armeeritud betoon + küttetorustik 80 mm - ehituskile - EPS soojustus 300 mm - tihendatud tagasitäide, kruus või liiv 200 mm - rikkumata pinnas U = 0,12 W/(m2 K) Rõdu põrand: - SBS kate 2 kihti - OSB 22 mm - tuulutuslatt 45x45 mm - tuuletõke Isover RKL31 30 mm - laetalad 50x200 mm, vahel vill 200 mm - aurutõke - puitkarkass 45x45 mm, vahel vill 50 mm - OSB 12 mm - kipsplaat 13 mm U = 0,15 W/(m2 K) 5.2.5. VUNDAMENT Olemasoleval hoonel on monoliitne betoonist lintvundament. Hoone laienduse vundamendiks on projekteeritud väikeplokkidest lintvundament. Vundamendi alalt eemaldatatakse kasvupinnas ja kaevatakse vundamendikraavid. Kraavi põhja rajatakse tihendatud killustikupadi, mille peale ehitatakse vundamenditaldmik (monoliit või taldmikuplokk). Taldmikule laotakse vundamendilindid. Vundamendi sokliosa soojustatakse väljast 100 mm EPS soojustusega ja viimistletakse tsementkiudplaadiga. Soklite tasapindade ühtlustamisel vana ja uue hoone osa vahel võib olla vajalik lisada vanale osale paksem soojustuse kiht. Vundamendi kihid: Sokkel S: - tsementkiudplaat - roovid 25x100 mm või paigaldusprofiil - EPS soojustus 100 mm - vundamendiplokk 200 mm 5.2.6. TERRASS Elamule on projekteeritud puidust terrass ja rõdu. Terrass ja rõdu rajatakse sügavimmutatud puidust. Terrassilaud 28 x 145 mm, samm 150 mm. Leht 15 / Lehti 22
5.2.7. TREPID Hoones on puidust sisetrepp, mis viib 1. korruselt katusekorrusele. 5.2.8. PÄÄSUD PÖÖNINGULE Katusekorruse osas on hoonel kogu ulatuses katuslagi. Pööning puudub. 5.2.9. KORSTEN Hoonel on 2 korstent. Laienduse osasse projekteeritud 1 lõõriga moodulkorsten. Korsten on ette nähtud sauna kerise kütmiseks. Olemasolevas hoone osas on 1 lõõriga müüritiskorsten, mida kasutatakse köögis asuva ahju kütmiseks. Korstna paigaldus toimub vastavalt tootja juhendile. Korstna kõrgus katusest peab olema vastavuses standardiga EVS 812-3:2013/A1:2015. Käesolevalt projekteeritud hoone korstna kõrgus on 1000 mm üle katusepinna. Korstnapits kaetakse katuse tooni plekiga. Korstna suitsulõõrid peavad olema vähemalt kahelt poolt vaadeldavad, s.t neid ei tohi kinni ehitada varjekonstruktsioonidega (tuleb tagada lõõride vaadeldavus kontrolliks vastavalt standardile EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid ). Tahmapuhastusluugid paiknevad ca 200 mm põrandast. Lõõride puhastamine peab toimuma üks kord aastas ja vähemalt iga 5 aasta tagant selleks litsentsi omava isiku poolt. 5.2.10. AVATÄITED Aknad on PVC klaaspakettaknad, toon - tumepruun. Hoone välisuks soojustatud puituks, toon tumepruun. Avatäidete äärelauad 18x95 mm, toon tumepruun. 5.3. MÜRAKAITSE Hoone ruumide piirdekonstruktsioonid vastavad normidele Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. ET-1 0403.0277. Välispiirde konstruktsioon tagab õhumüra indeksi Rw=55 db. Normitud õhumüra isolatsiooni indeks on Rw=55 db. 5.4. TERVISEKAITSE Kõik siseviimistlusmaterjalid peavad vastama kasutusohutuse nõuetele klass B. Ehituses kasutatavatel materjalidel on nõutav riigi Terviseinspektsiooni sertifikaadid. 6. TULEOHUTUSNÕUDED 6.1. ALUSEKS VÕETUD DOKUMENDID - Ehitusseadustik - Majandus- ja taristuministri 17.07.15 määrus nr.97 Nõuded ehitusprojektile - Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele - Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a. määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused - EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid - EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid - EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus - EVS 812:2012 Hoone ehitusprojekt - EVS-EN 1990-1-2 Üldkoormused. Tulekahjukoormus Leht 16 / Lehti 22
6.2. TULEPÜSIVUSKLASS Hoone tulepüsivusklass on TP3 (tuld kartev). 6.3. KASUTUSOTSTARVE Hoone kasutusotstarve on 11101, üksikelamu, I kasutusviis. 6.4. HOONE ASUKOHT Hoone asub hajaasustuse piirkonnas. Hoone aadress Tartumaa, Nõo vald, Meeri küla, Lagedi. 6.5. PÕLEMISKOORMUS TP3 klassi hoonel ei ole nõutud. 6.6. KORRUSTE ARV Hoonel on 2 korrust. 6.7. TULETÕKKESEKTSIOONID Hoone moodustab ühtse tuletõkkesektsiooni. 6.8. TULETUNDLIKKUS - seinte ja lae tuletundlikkus: D-s2,d2 - põrandate tuletundlikkus: nõudeid ei esitata - välisseinte välispinna tuletundlikkus: D-s2,d2 - õhutuspilu välispinna tuletundlikkus: D-s2,d2 - katusekate kivikatus, katuse tuletundlikkus: B ROOF 6.9. TULEOHUTUSABINÕUD Hoonesse on kohustuslik paigaldada vähemalt 1 suitsuandur. Üldjuhul paigaldatakse suitsuandurid magamistubadesse, muudesse eluruumidesse ja evakuatsiooniteedele (koridorid, trepihall, läbikäigud). Suitsuandurit ei paigaldata üldjuhul kohtadesse, kus see võib anda valehäiret, näiteks kööki. Soovituslik on tagada hoones ka teiste tuleohutusabinõude olemasolu, näiteks vähemalt üks 6 kg pulberkustuti hästi kättesaadavas kohas. 6.10. KÜTTESEADMED Hoone põhikütteks on kavandatud maasoojuspumba baasil vesipõrandaküte. Maasoojuspump asub majapidamisruumis. Lisakütteks on elamu köögis ahi. Sauna kütmiseks on kavandatud puuküttega keris. Kõigi kütteseadmete võimsus on alla 25 kw. Kütteseadmed ja nende paigaldus peab vastama standardile EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Kõikide küttseadmete võimsus jääb alla 25 kw. 6.11. KORSTNAD JA KÜTTESEADMED Hoonel on 2 korstent. Laienduse osasse projekteeritud 1 lõõriga moodulkorsten. Korsten on ette nähtud sauna kerise kütmiseks. Olemasolevas hoone osas on 1 lõõriga müüritiskorsten, mida kasutatakse köögis asuva ahju kütmiseks. Korstna paigaldus toimub vastavalt tootja juhendile. Korstna kõrgus katusest peab olema vastavuses standardiga EVS 812-3:2013/A1:2015. Käesolevalt projekteeritud hoone korstna kõrgus on 1000 mm üle katusepinna. Korstnapits kaetakse katuse tooni plekiga. Korstna suitsulõõrid peavad olema vähemalt kahelt poolt vaadeldavad, s.t neid ei tohi kinni Leht 17 / Lehti 22
ehitada varjekonstruktsioonidega (tuleb tagada lõõride vaadeldavus kontrolliks vastavalt standardile EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid ). Tahmapuhastusluugid paiknevad ca 200 mm põrandast. Lõõride puhastamine peab toimuma üks kord aastas ja vähemalt iga 5 aasta tagant selleks litsentsi omava isiku poolt. 6.11.1. NÕUDED KORSTENDE JA KÜTTEKEHADE ÜHENDUSTELE JA LÄBIVIIKUDELE Üldjuhul ühendatakse müüritud kütteseade korstna suitsulõõriga kütteseadme üla- ja/või allosas ühenduslõõride abil. Kütteseade ja suitsulõõr müüritakse kokku allosas asuvas ühenduses kahe müüritisekihi võrra kõrgemal. Mõnes kütteseadmes, nagu kaminas, võib ühendus asetseda ainult kütteseadme ülaosas. Kuna kütteseade ja suitsulõõr võivad omavahel erinevalt liikuda, tagatakse ülaühenduse tihedus näiteks metalltoruga, mille külge võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri. Ühendustoru ja müüritise vahelise soojuspaisumise võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5 mm kuni 10 mm laiune pilu, mis tihendatakse tulekindla isolatsioonimaterjaliga, kasutustemperatuuriga min 1000 C. Ühenduslõõrile esitatakse korstnaga samased nõuded. Põlevmaterjalist ehitisosa ja müüritiskorstna vahele paigaldatakse 100 mm (sauna kerise korstna puhul 250 mm) paksune kiht mineraalvilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 600⁰ C (EVS 812-3:2013). Müüritiskorstna välispinna vastu võib paigaldada põlevmaterjalist põranda- või katteliistud, mille kõrgus on kuni 150 mm. (EVS 812-3:2013) Moodulkorstna paigaldus ja läbiviigud vastavalt tootja juhendile ja vastavuses standardiga EVS 812-3:2013. 6.12. KOLLETE TULEOHUTUS Mittepõlev põrandakate (keraamiline plaat või plekk) peab olema ulatuma suletava uksega kolde ukseavast 400 mm ettepoole ning 100 mm külgedele mõõdetuna kolde ukseava servast. Ukseta kolde puhul peab mittepõlev põrandakate (keraamiline plaat või plekk) ulatuma kolde ukseavast 750 mm ettepoole ning 150 mm külgedele mõõdetuna ukseava servast. 6.13. SUITSUEEMALDUS Suits eemaldatakse tulekahjujärgselt avatavate uste ja akende kaudu. 6.14. EVAKUATSIOON Evakuatsioon toimub avatavate uste ja akende kaudu. 6.15. PÄÄSUD KATUSELE, PÖÖNINGULE Pööning puudub. Katusele pääseb väljastpoolt teisaldatava redeliga. Katusele paigaldatakse statsionaarsed käiguteed ja katuseredlid. 6.16. TULEOHUTUSABINÕUD HOONE VÄLISPERIMEETRIL Päästetehnika juurdepääs kinnistule ja hoonetele on tagatud. Tuleohutuskuja 8 m tagatud. 6.17. PIKSEKAITSE Hoonele ei nähta ette piksekaitset. Hoone on I kasutusviisiga ja tema kõrgeim punkt maapinnast on 7,4 m. 6.18. JUURDEPÄÄS KINNISTULE Kinnistule pääseb Nõo Meeri teelt. Leht 18 / Lehti 22
6.19. TULETÕRJEVESI Projekteeritud hoone asub hajaasustuse piirkonnas. Lagedi kinnistule lähim tuletõrje veevõtukoht (tiik) asub Meeri külas, Vaino kinnistul, kaugus projekteeritud hoonest ca 850 m. Veevõtukoht vastab standardile EVS 812 / OSA 6. Vajalik kustutusvee hulk - 10 l/s 3 tunni jooksul - tagatud. 7. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 7.1. VEEVARUSTUS Olemasoleva olukorra alusel on hoones toimiv veevarustus Lagedi kinnistu salvkaevu baasil. Laienduse veevarustus tagatakse olemasoleva hoone veevarustuse baasil. Veega varustatakse hoones duššid, WC-d, valamud köögis ja pesuruumides ning vett tarbivad kodumasinad. Soe vesi saadakse maasoojuspumba tarbeveeboilerist. 7.1.1. VEETORUSTIK Olemasoleva krundisisese veetrassi asukoht on kujutatud asendiplaani joonisel. Hoonesisene ja krundisisene veevarustus lahendatakse eraldi projektiga. 7.2. KANALISATSIOON Hoones tekkiv reo- ja heitvesi juhitakse olemasolevasse omapuhastisse (septik ja imbväljak). Laienduse kanalisatsioon olemasoleva lahenduse baasil. Septikus laguneb orgaaniline aine anaeroobselt, heitvesi immutatakse pinnasesse. Septiku tühjendamine toimub vastavalt vajadusele. Tagada juurdepääs septikule selle tühjendamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.04.2010 määrusele nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, on septiku minimaalne kuja 5 m, imbväljakul 10 m. Asendiplaani joonisel on kujutatud septiku asukoht koos kujaga graafiliselt. Heitvee juhtimine pinnasesse peab olema vastavuses Vabariigi Valitsuse 28.11.2012 määrusega nr. 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heitja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 7.2.1. KANALISATSIOONITORUSTIK Olemasolev krundisisene kanalisatsioonitorustik näidatud asendiplaani joonisel. Sademevee- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud. Hoonesisene kanalisatsioon ja sanitaartehnika lahendatakse eraldi projektiga. 7.3. SADEMEVESI Looduslikult langevad sademeveed kogutakse hoonelt vihmaveesüsteemiga ja suunatakse pinnasesse. Keelatud on sademevee juhtimine naaberkinnistule. 7.4. KASUTUSIGA Vee- ja kanalisatsioonivarustuse minimaalne planeeritud kasutusiga vähemalt 50 aastat. 8. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS 8.1. KÜTE Hoone põhikütteks on kavandatud maasoojuspumba baasil vesipõrandaküte.. 1. korruse põrand ehitatakse laienduse osas välja koos põrandaküttetorustikuga. Katusekorrusele paigaldatakse Leht 19 / Lehti 22
vesipõrandaküte vahelaele (kergpõrandakütte lahendus) kasutades selleks ette nähtud paigaldustarvikuid (nt. Uponor lahendus vms) ja ehituslikke võtteid. Olemasolevas hoone osas paigaldatakse vesiradiaatorid vannituppa, esikusse ja WC-sse (olemas on elektriline põrandaküte), teised olemasolevad põrandad ehitatakse välja vesipõrandaküttega. Küttesüsteemi soojuskandjaks hoones on vesi, maakollektoris kasutatakse kütteseadme tootja poolt spetsifitseeritud ainet (üldjuhul piirituslahus). Väline maaküttetorustik rajatakse maakollektorina. Maasoojuspump asub 1. korrusel majapidamisruumis. Lisakütteks on elamu köögis asuv ahi, mida köetakse tahkekütusega (puit). Sauna kütmiseks on ette nähtud puuküttega keris. Sauna kerise jaoks on ette nähtud eraldi korsten. Kerise ja korstna paigaldus peab vastama standardile EVS 812-3:2013 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Küttesüsteem lahendatakse eraldi projektiga, milles dimensioneeritakse hoone küttevajadus ja soojuspumba parameetrid. 8.2. VENTILATSIOON Hoonesse rajatakse soojustagastusega sundventilatsioon. Hoonesse juhitav ja hoonest väljuv õhk läbib ventilatsiooniseadmes soojusvaheti, mille käigus eraldatakse heitõhust soojus ja sellega soojendatakse sisenevat õhku. Ventilatsiooniseadme soojustagastus peab olema vähemalt 80%. Siirdeõhu liikumise hõlbustamiseks võib kasutada lävepakuta siseuksi või ventilatsioonirestiga varustatud siseuksi. Ventilatsiooniseade paigutatakse majapidamisruumi. Ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga, milles dimensioneeritakse ventilatsioonitorustik, vajalik õhuvahetus ja ventilatsiooniseadme täpsed parameetrid. 8.3. JAHUTUS Puudub. 8.4. KASUTUSIGA Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi (v.a. seadmed) minimaalne planeeritud kasutusiga vähemalt 50 aastat. 9. ELEKTRIVARUSTUS Kasutatav pinge: 220/380v. Hoone elektrivarustus on tagatud elektrivõrgust olemasoleva liitumislepingu alusel. Laienduse elektrivarustus tagatakse olemasoleva hoone elektrivarustuse baasil. Vajadusel taotleda peakaitsme amperaaži suurendamist vastavalt vajadusele (maasoojuspumba tarbeks). Hoonesisene elektrivarustus lahendatakse eraldi projektiga. Elektrisüsteemi (v.a. seadmed) minimaalne planeeritud kasutusiga vähemalt 50 aastat. 10. ENERGIATÕHUSUS 10.1. ENERGIATÕHUSUS Hoone energiatõhususe arvutamisel lähtutakse Majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusest nr 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, määrusest nr 58 Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika ja määrusest nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele. 10.2. ENERGIAMÄRGIS Projekteeritud hoone vastavus energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse arvutuslikul meetodil. Energimärgis laetakse üles EHR andmebaasi ja seostatakse hoone projektiga selle esitamisel EHR-i. Leht 20 / Lehti 22
10.3. ENERGIAARVUTUSE LÄHTEANDMED Piirete arvutuslikud soojusläbivused: Aknad: U = 1,1 W/m 2 K Uksed: U = 1,2 W/m 2 K Välisseinad laienduse osas (k.a. toolvärk): U = 0,14 W/m 2 K Välisseinad olemasoleva hoone osas: U = 0,15 W/m 2 K Katuslagi: U = 0,12 W/m 2 K Põrandad: U = 0,12 W/m 2 K Vahelagi tuulekojal ja toolvärgi taga: U = 0,09 W/m 2 K 11. EHITUSTEGEVUS 11.1. EHITUSTÖÖS JÄRGITAVAD DOKUMENDID, JÄRELEVALVE Ehitaja on kohustatud järgima ehitustegevuses kõiki projekteerija ja ehitusjärelvalve jooniseid ning kirjalikke juhendeid, samuti kehtivaid seadusi ja määrusi (näiteks kohaliku omavalitsuse määruste kogu). Samuti omavad seaduslikku jõudu riiklike järelevalveorganite poolt tehtavad ettekirjutused. 11.2. ÜLDISED DOKUMENDID Ehitustöös juhindutakse järgmistest dokumentidest: - Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid - RT-kartoteek, kehtivate teabelehtedega Tööde teostamisel juhindutakse ka heast ehitustavast. 11.3. EHITUSMATERJALID Kõik ehitusprotsessis kasutatavad materjalid ja tarvikud (näit. betoon, armatuur, jne.) peavad vastama sertifikaatidele ja muudele nende omadusi kindlaksmääravatele dokumentidele. Materjalide asendamine analoogidega, mille näitajad ei vasta täielikult esialgselt ettenähtule, tuleb kooskõlastada nii tellija kui projekteerijaga. 11.4. MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Kasutatavatel materjalidel, nende pakenditel või saatedokumentides peab olema märge, mille põhjal materjali kvaliteet on kontrollitav, või tuleb need andmed teatada mingil muul viisil. Kui vajalikku materjali ei ole dokumentides konkreetselt määratud, näiteks tootenimetust või standardit mainides, siis esitatakse materjali näide kooskõlastamiseks enne kõne all oleva materjali hankimist. 11.5. EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE JA UTILISEERIMINE Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemine ja utiliseerimine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale. Järgnevalt on välja toodud olulisemad punktid ehitusplatsil tekkivate jäätmete kogumise ja utiliseerimise kohta. 11.5.1. EHITUSJÄÄTMED Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). Leht 21 / Lehti 22
11.5.2. JÄÄTMETE KOGUMINE LIIGITI Ehituspraht tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: - puit - kiletamata paber ja papp - metall (eraldi must- ja värviline metall) - mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne) - raudbetoon- ja betoondetailid 11.5.3. JÄÄTMETE ÜLEANDMISE KORD JA KOHAD Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. 11.6. PAKENDID, TRANSPORT, LADUSTAMINE EHITUSEL Materjalid ja tooted peavad transportimise ja vaheladustamise ajal olema kindlalt kaitstud. Pakendil peab olema märge selle sisust. Lahtistena kohaletoimetatavate materjalide hulk, liik ja kvaliteet peavad olema märgitud saatedokumentides. Materjalide kohaletoimetamisajad tuleb viia kooskõlla ehitusgraafikuga. Ehitusmaterjale tuleb hoida ja ladustada selliselt, et nende kvaliteet ja väljanägemine ei halvene. Materjalide ja toodete ladustamisel võetakse arvesse igale ainele või tootele vajalikud tingimused, järgides valmistaja või edasimüüjate juhiseid. Kohe, kui materjalid või tooted saabuvad objektile, peab objektijuht kontrollima nende välimust, võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi visuaalsel vaatlusel. Leitud kahjustuste, vigastuste või muude puudujääkide teatamise eest vastutab materjalide tellija. Reklamatsioonidest teavitatakse materjalide kohaletoimetajat. 11.7. EHITUSVAHENDID JA MEETODID Töötsooni piirile ja ohtlikesse kohtadesse tuleb välja panna vastavad hoiatussildid ja liikumistõkked. Töökaitsetingimused peavad alati olema täidetud, kasutama peab kvalifitseeritud tööjõudu. Leht 22 / Lehti 22