Helen Fisher, PhD < Miks me armastame? Romantilise armastuse olemus ja keemia
Originaali tiitel: Why We Love: The Nature and Chemistry of Romantic Love Copyright 2004 by Helen E. Fisher. All rights reserved. Tõlkija: Helen Talalaev Luuletuste tõlkija: Maarja Kaplinski Toimetaja: Piret Voolaid Korrektuur: Elle Vatsar, Kristiina Haug Kujundus: Anna Lauk/MOMO Tõlke autoriõigus: Helen Talalaev, 2006 Luuletuste tõlke autoriõigus: Maarja Kaplinski, 2006 Autoriõigus: OÜ Väike Vanker, 2006 Autoriõigus: OÜ Pilgrim Grupp, 2006 Tõlke kõik õigused kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. ISBN-13: 978-9985-9757-1-8 ISBN-10: 9985-9757-1-5
Sisukord } 9 1 Milline metsik ekstaas : armumine 13 2 Loomade külgetõmme: armastus loomade seas 40 3 Armastuse keemia: armunud aju skaneerimine 68 4 Armastuse võrgustik: iha, armumine ja kiindumus 96 5 Esmane muretu õndsus : keda me valime 120 6 Miks me armastame: romantilise armastuse evolutsioon 149 7 Kaotatud armastus: tõrjumine, meeleheide ja raev 180 8 Kire kontrollimine: kuidas armastust hoida 211 9 Jumalate hullus : armastuse triumf 243 Lisa 256 Tänuavaldused 271 Autorist 273 Järelviited 274 Kasutatud kirjandus 303 7
} Mis on armastus? mõtiskles Shakespeare. Suur luuletaja ei olnud esimene, kes seda küsis. Usun, et meie esivanemad arutlesid sellel teemal juba miljon aastat tagasi, kui nad oma lõkke ümber istusid või pikutades tähti vaatasid. Olen selles raamatus üritanud vastata näiliselt vastamatule küsimusele. Võtsin selle töö ette mitmel põhjusel. Olen armastanud ja võitnud, armastanud ja kaotanud kahtlemata olen kogenud romantilise armastuse rõõmu ja valu. Enamgi veel, olen veendunud, et see kirg on inimeste sotsiaalse elu nurgakivi. Küllap on kõik inimesed, kes kunagi maailmas elanud, tundnud nii romantilise armastuse ekstaasi kui ka meeleheidet. Ja mis ehk kõige tähtsam selle tuulispasa parem mõistmine võib aidata inimestel leida ja hoida seda suurepärast kirge. Niisiis alustasin 1996. aastal mitmeosalist uurimustööd, et harutada lahti müsteeriumide müsteerium ehk armumise kogemus. Miks me armastame? Miks valime just need inimesed, kelle me valime? Mille poolest meeste ja naiste romantiline tundeelu erineb? Armastus esimesest silmapilgust. Armastus ja iha. Armastus ja abielu. Loomadevaheline armastus. Kuidas armastus tekkis? Armastus ja vihkamine. Armunud aju. Need kujunesid käesoleva raamatu peateemadeks. Ühtlasi lootsin saada aimu, kuidas võiksime kontrollida seda ettearvamatut ja sageli ohtlikku tuld südames. 9
Usun, et romantiline armastus on üks kolmest muistsest ajuvõrgustikust, mis kujunes välja paaritumise ja järglaste saamise korraldamiseks. Iha ehk himu seksuaalse rahulduse järele tekkis selleks, et ajendada meie esivanemaid otsima seksuaalset liitu peaaegu valimatut. Romantiline armastus ehk armumise joovastus ja meeletus võimaldas neil keskenduda ühele inimesele korraga ning hoida seega kokku paaritumisele kuluvat väärtuslikku aega ja energiat. Mehe ja naise vaheline kiindumus ehk rahu- ja turvatunne, mida sageli pikaajalise partneri vastu tuntakse, kujunes omakorda välja selleks, et motiveerida meie esivanemaid oma partnerit armastama nii kaua, kuni nad oma järglased koos üles kasvatavad. Lühidalt öeldes on romantiline armastus sügavale inimaju ehitusse ja keemiasse juurdunud. Aga mis tegelikult selle armastuseks nimetatud nähtuse tekitab? Otsustasin asjas selguse saamiseks kasutada uusimat aju skaneerimise tehnoloogiat, mida tuntakse funktsionaalse magnetresonantsjäädvustusena (fmri ingl. k. functional magnetic resonance imaging). Soovisin salvestada meeletult armunud meeste ja naiste ajutegevust. Uurimistöö selle olulise etapi eel oli mul õnn näha endaga liitumas kaht erakordselt andekat kolleegi. Need olid doktor Lucy L. Brown, neuroteadlane Albert Einsteini Meditsiinikolledžist ja doktor Arthur Aron, uurija-psühholoog New Yorgi ülikoolist Stony Brookis. Uurimistöös mängisid olulist rolli ka Debra Mashek, tolleaegne psühholoogiadoktorant New Yorgi ülikoolist Stony Brookis, Greg Strong, sama ülikooli psühholoogiamagistrant ning doktor Haifang Li, radioloog New Yorgi ülikoolist Stony Brookis, kes kõik olid andekad isiksused. Ska- 10
neerisime kuue aasta jooksul enam kui neljakümne meeletult armunud mehe ja naise aju ning kogusime iga uuritava kohta tervelt 144 ajutegevuse pilti. Pooled projektis osalenud meestest-naistest olid leidnud vastuarmastuse; ülejäänud olid kõrvale lükatud. Tahtsime jäädvustada armumisega seotud tundeid. Tulemused olid hämmastavad. Leidsime soolisi erinevusi, mis võivad aidata selgitada meeste sedavõrd kirglikku reageerimist visuaalsetele stiimulitele ja naiste võimet meelde jätta suhte üksikasju. Avastasime, kuidas armunud aju aja jooksul muutub. Määrasime kindlaks mõned ajupiirkonnad, mis muutuvad romantilise ekstaasi ajal aktiivseks see teave aitab välja selgitada, kuidas säilitada armastust pikaajalistes suhetes. Hakkasin uskuma, et loomad tunnevad üksteise vastu teatud romantilist kiindumust. Meie avastused näitasid jälitamist ja kiremõrvu uues valguses. Nüüd mõistan ma paremini, miks oleme nii meeleheitel ja vihased, kui meid tõrjutakse. Tean koguni mõningaid abinõusid, kuidas aju valu vähendamiseks stimuleerida. Kõige tähtsam on aga, et meie tulemused muutsid minu arusaama romantilise armastuse olemusest. Hakkasin seda kirge nägema inimeste põhilise tungina. Nagu toidu- ja joogivajadus ning emainstinkt, on ka see füsioloogiline vajadus, sügav tung, instinkt kurameerida ja võita kindel paaritumiskaaslane. Armumistungil on olnud osa inimkonna kõige mõjuvamate ooperite, näidendite ja romaanide, meie kõige liigutavamate luuletuste ja meeldejäävamate meloodiate, maailma parimate skulptuuride ja maalide ning kõige värvikirevamate pidustuste, müütide ja legendide loomisel. Romantiline armastus on maailma kaunistanud ja valmistanud paljudele tohutut rõõmu. Aga kui armastus ära põlatakse, võib see tekitada piinavat valu. Jälitamine, mõrv, enesetapp, tõrjutud armastusest tingitud sügav 11
depressioon, suur lahutuste hulk ja truudusetus on levinud eri ühiskondades üle maailma. On aeg tõsiselt mõelda Shakespeare i küsimusele Mis on armastus? Loodan, et selle raamatu lugemine on kui igavene tants jõulise armumisvajadusega, et sulle on sellest sama palju kasu kui oli minul selle kirjutamisest. 12