KINNITATUD Dir kk nr 1.2/ PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄ

KINNITATUD Dir kk nr 1.2/4 07.09.2016 PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 2 KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 3 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 3 1.1. Kooli väärtused ja eripära 3 1.2. Kooli õppe-kasvatuseesmärgid 4 2. ÕPPEKORRALDUS 6 2.1. Põhikooli tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti 8 2.2. Vaba tunniressursi kasutamine põhikoolis 9 2.3. Gümnaasiumi kohustuslikud ja kooli pakutavad kursused ning valikkursused 11 2.4. Õpilase õppekoormuse kujunemise põhimõtted gümnaasiumis 13 2.5. Võõrkeelte ja valikainete valik 13 2.6. Eesti keelest erinevate õppekeelte kasutamine 14 2.7. Riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes ja -mahtudes tehtud erisused põhikoolis 14 2.8. Kooli õppekava välise õppimise või tegutsemise arvestamine koolis õpetatava osana 14 2.9. Liikluskasvatuse põhimõtted ja teemad 15 2.10. Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine 17 3. ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMISEKS KAVANDATAVAD TEGEVUSED 28 3.1. Väljaspool kooli korraldatav õpe 29 4. III KOOLIASTME LOOVTÖÖ TEMAATIKA VALIKU, JUHENDAMISE, TÖÖ KOOSTAMISE JA HINDAMISE KORD 29 5. ÕPILASTE ARENGU JA ÕPPIMISE TOETAMISE JA HINDAMISE KORRALDUS 31 5.1. Üldsätted 31 5.2. Hindamise eesmärk 31 5.3. Kujundav hindamine 31 5.4. Kokkuvõttev hindamine 32 5.5. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus 33 5.6. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis 34 5.7. Põhikooli õpilase täiendavale õppele ja klassikursust kordama jätmine 34 5.8. Põhikooli lõpetamine 35 5.9. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumis 36 5.10. Gümnaasiumi lõpetamine 37 5.11. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted 37 5.12. Käitumise hindamine 37 5.13. Hoolsuse hindamine 38 5.14. Meditsiinilised näidustused ning nendest tulenevad erinõuded kehalises kasvatuses 38 5.15. Hindamise korraldus ja hindamisest teavitamine 38 5.16. Hinde ja hinnangu vaidlustamine 39 5.17. HEV õpilaste emakeele kirjalike tööde hindamine 39 5.18. Sõnaline hindamine I kooliastmes 40 5.19. Põhikooli loov- ja praktiliste tööde hindamine 40 5.20. Kõne ja esitluse hindekriteeriumid 40 5.21. Uurimistöö hindamine põhikoolis 40 6. HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE PÕHIMÕTTED, TUGITEENUSTE RAKENDAMISE KORD 41 6.1. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamine gümnaasiumis 42 7. KARJÄÄRIÕPPE, sh KARJÄÄRIINFO JA NÕUSTAMISE KORRALDAMINE 50 8. ÕPILASTE JA LASTEVANEMATE TEAVITAMISE JA NÕUSTAMISE KORD 51 9. ÕPETAJATE KOOSTÖÖ JA TÖÖ PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED 53 10. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD 53

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppekava lähtealuseks on Põhikooli riiklik õppekava ja Gümnaasiumi riiklik õppekava, mis kehtestavad riigi haridusstandardi. (PGS 17, lg 1) Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppekava terviktekst on kättesaadav Põltsamaa Ühisgümnaasiumi veebilehel aadressil http://www.poltsamaa.edu.ee ja köidetuna kooli raamatukogus. (1) Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhikooli õppekavas on üldosa ja ainevaldkondade kavad. (2) Põltsamaa Ühisgümnaasiumi põhikooli õppekava üldosas esitatakse: 1) Põltsamaa Ühisgümnaasiumi väärtused ja eripära, kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid; 2) õppekorraldus tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti; läbivate teemade ja lõimingu rakendamine, valikainete ja võõrkeelete valik, riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes või õppemahtudes tehtud erisused ja erisuste tegemiste põhjendused; 3) õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sh õppekava rakendamist toetavad tegevused, õppekäigud jm ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted; 4) III kooliastme loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise kord; 5) õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus; 6) hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted, tugiteenuste rakendamise kord; 7) karjääriõppe, sh karjääriinfo ja nõustamise korraldamine; 8) õpilaste ja lastevanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; 9) õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted; 10) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord. (3) Ainevaldkondade õppeainete ainekavades esitatakse õppeainete õpitulemused ja õppesisu kirjeldused klassiti ning hindamise kriteeriumid. (4) Ainevaldkonnad ja neis kirjeldatavad kohustuslike õppeainete ainekavad on: 1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus; 2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel; 3) matemaatika: matemaatika; 4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia; 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus; 6) kunstiained: muusika, kunst; 7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus; 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.

KOOLI ÕPPEKAVA ÜLDOSA 1. PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MISSIOON, VÄÄRTUSED, ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Kooli väärtused ja eripära (1) Kooli põhiväärtused on järgmised. 1. Ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö: üksteist arvestades ja austades täidame koos ühiseid eesmärke. 2. Areng ja teadmised: väärtustame isiksuse arengut õppimise ja enesetäienduse kaudu. 3. Turvalisus ja koolirõõm: loome ja hoiame enda ümber turvalist ja sõbralikku keskkonda. (2) Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus). (3) Põltsamaa Ühisgümnaasiumi missiooniks on olla HEADE EELDUSTE LOOJA. Kooli eripäraks on kindlasti see, et kool asub küll Põltsamaa linnas, kuid PÜGis õpib lapsi 30 erinevast omavalitsusest seega on PÜG põhiliselt piirkonnakool, kuid õpilasi on kaugematest omavalitustest. Õppetöö toimub kahes koolimajas: algkooliklassid (1. 6. klass) Lille tn koolimajas, progümnaasium ja gümnaasium Veski tn koolimajas. PÜGi eripäraks on ka see, et järgides visiooni kooli üks oluline arengusuund on tehnoloogilise kirjaoskuse arendamine: tehnoloogiaõpe, sh digiõpe, robootika, infotehnoloogia on tähtsustatud kõigis kooliastmetes. 1. klassis (võimalusel ka 2. ja 3 klassis) on WeDo robootika lõimitud loodusõpetusega, 8. klassis Mindstorm NXT üks osa infotehnoloogia ainekavast. Gümnaasiumis on nii infotehnoloogia kui küberkaitse õppesuunas robootika (Arduino). Põhikooliõpilased saavad osaleda robootikaringis. Gümnaasiumi infotehnoloogia ja küberkaitse õppesuuna ainekavas on tehniline joonestamine ja 3D-modelleerimine, infotehnoloogia suunas lisaks arvutigraafika, kontoritarkvara ja pilveteenused, arvutite riistvara ja arvutite koosteprojekt. PÜGi eripäraks on kindlasti ka see, et tehnoloogilise kirjaoskuse arendamiseks, sh digipädevuse arendamiseks on koolil korralik IT- taristu: koolil on arvutiga juhitav CNC-freespink ja digitaalne tikkimismasin, mida kasutatakse kolmanda kooliastme töö- ja tehnoloogiatundides; kaks 3D-printerit, digilaud ja digitaalne skänner; Samsungi digitaalne klass: 31 Samsung Galaxi Note 10.1 tahvelarvutit koos klaviatuuridega, üks 65-tolline puutetundlik ekraan, ML Novatori laadimisjaamtranspordikäru, mis võimaldab laadida korraga kõiki seadmeid. Klassis on kvaliteetse internetiühenduse tagamiseks ka kaks wifi ruuterit, Samsung School tarkvara, eraldi server; õpilaste kasutuses on lisaks veel 41 sülearvutit ja 13 tahvelarvutit; õpetajatele ja klassiruumides 20 sülearvutit ja 6 lauaarvutit; kõikides klassides on õpetajate kasutuses arvutid ja projektorid;

koolis on kaks arvutiklassi (milles 30+1 ja 18+1 arvutit) ning tehnoloogiaklass, kus on 15 sülearvutit ning sammastahvli ja projektoriga kaasaegse õpikeskkonna klass, loodud koostöös kohaliku tahvlitehasega TK-TEAM; klassides on 13 interaktiivset tahvlit; Veski tn koolihoone on kaetud korraliku WIFI võrguga ja olemas on 50-megabitine interneti alusühendus (fiiberoptika), Lille tn koolimajja on WIFI paigaldamisel. Kooli eripäraks loeme ka väga laiapõhjalist koostööd erinevate õppeastuste ja institutsioonidega: oluline koostööpartner on Tartu Ülikool PÜG on TÜ innovatsioonisõber. Viis aastat on ülikool õppeaasta eelviimasel päeval korraldanud 10. klassi õpilastele oma laborites praktilise õppe päeva. Samasuguse õppepäeva korraldab 11. klassi õpilastele Tallinna Tehnikaülikool. Oluline koostööpartner on Tartu Kutsehariduskeskus: õpetame TKHK õppekava alusel infotehnoloogia ja majandus-ettevõtluse õppeaineid ning lõpetades on õpilastel võimalus taotleda vastavalt IT- süsteemide spetsialisti või ärijuhi kutsealase eelkoolituse tunnistust. Kutsealase eelkoolituse raames teeme koostööd Jõgevamaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega, töötukassa ja Rajaleidja ning kohaliku tarkvarafirmaga Merit. Kooli eripäraks on kahtlemata praktiline õpe, s.o teoreetiliste teadmiste seostamine praktilise tegevusega. Aastaid on koolis tegutsenud keemia õpikoda, mille õppetöö toimub tänu väga heale koostööle linna ettevõtetega, eelkõige AS Felix, E-Piim, ettevõtete laborites. Kolmanda astme informaatika tundides (8. klassis) õpitakse tegema digitaalseid õppefilme. Kooli eripäraks loeme ka kultuuriloolist tegevust: koolis töötavad pikaajaliste traditsioonidega puhkpilliorkeste ja laulukoorid, gümnaasiumis on muusika õppesuund, mille õppeaineid saavad valida ka teiste suundade õpilased. Pikaajalised traditsioonid on nii kooli lauluvõistlusel, muusikanädal kui kõnevõistlusel. Teises kooliastmes (5. klassis) õpitakse valikainena Põltsamaa ajalugu ning sellega seose on tähtsustatud Eesti lipu ja lipupäevaga seotud ettevõtmised. 1.2. Kooli õppe-kasvatuseesmärgid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi toetab iga õppija arengut ja kodanikuks kasvamist. Õppimist käsitletakse väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes, st selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mida kogedes muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Kooli lõpetades on õpilane omandanud üld-, kooliastme- ja ainevaldkonnapädevused, s.t teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumi, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida. Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös õpilaste üldpädevuste kultuuri- ja

väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus kujunemist. Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava 4 lõikes 4 ja gümnaasiumi riikliku õppekava 4 lõikes 3 esitatud üldpädevuste, põhikooli riiklikus õppekavas 7, 9 ja 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava ainevaldkonnakavades esitatud valdkonnapädevuste kujunemine, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. a soovitustes Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes sätestatut. Kooli lõpetades on õpilane saavutanud riiklikes õppekavades esitatud õpitulemused. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava teabe kasutamiseks, et täita (töö)ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid töötab ja õpib juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega. http://www.kutsekoda.ee/et/kvalifikatsiooniraamistik/ekr_tutvustus/tasemekirjeldused Gümnaasiumi lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: tööalased või õppesuunaalased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele lahenduse leidmiseks ning juhib ise oma tööd ja õppimist vastavalt juhtnööridele situatsioonides, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda juhendab kaaslaste tavatööd, võtab mõningase vastutuse töö ja õppetöö hindamise ja edendamise eest. http://www.kutsekoda.ee/et/kvalifikatsiooniraamistik/ekr_tutvustus/tasemekirjeldused Põhikoolis kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. Gümnaasiumis on õpilastele loodud tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või kutseõppeasutuses. Põhikooli õpilasele on tagatud eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Gümnaasiumi õpilastele on tagatud tingimused, mis võimaldavad neil leida endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Põhikoolis on loodud õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Gümnaasiumiõpilased valmistatakse ette toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Põhikooli õpilasel, kes on läbinud kooli õppekava, on kujunenud põhilised väärtushoiakud ning õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. On loodud alus määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse. Põhikooli õpilased on jõudnud selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning omavad valmisolekut õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli

lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. Gümnaasiumi õpilane, kes on läbinud kooli õppekava, omab oma maailmapilti ning tal on valmisolek elus toime tulla, tal on adekvaatne enesehinnang, iseseisva õppimise ja koostööoskus, ta on tuttav edasise haridustee võimalustega ning on teadlik oma võimetest. Lähtudes põhikooli riikliku õppekava 3 lõikest 7 ja gümnaasiumi riikliku õppekava 3 lõikest 5 peetakse õpetuses ja kasvatuses esmatähtsaks eesti keele õpet, kindlustades sellega eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu. 2. ÕPPEKORRALDUS (1) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. (Põhikooli ja gümnaasiumiseadus) (2) Õppetöö korraldamise aluseks on I kooliastme alguses üldõpetuslik või üld- ja aineõppe kombineeritud õppeviis ning samm-sammult minnakse üle aineõpetuslikule õppeviisile sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest ja valmisolekust. (3) Õppetöö korraldamisel II ja III kooliastmes rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides. Kasutatakse valdavalt aineõpetuslikku õppeviisi kusjuures kasutatakse ainetevahelist lõimingut. (4) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. (5) Õppeaastas on vähemalt 175 õppepäeva ning see koosneb kolmest 11 nädala pikkusest trimestrist ning koolivaheaegadest. 10 õppepäeva on arvestatud üldpädevuste arendamiseks (1. september, spordi- ja tervisepäevad, karjääripäev, tehnoloogiapäev) ja praktiliseks õppeks (õppekäigud, eksamid, uurimistööde kaitsmine jm). (6) Lõpuklassis on õppetrimestrites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne eksamit õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka. (7) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. (8) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. (9) Juhendatud õpe on ka kooli määratud viisil toimuv õpe, nt loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe, õppekäik jm, mis on suunatud teadmiste ja oskuste ning üldpädevuste kujundamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog. (10) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas. (11) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. (12) Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

(13) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on 1. klassis 20, 2. klassis 23, 3. ja 4. klassis 25, 5. klassis 28, 6. ja 7. klassis 30, 8. ja 9. klassis 32. (Põhikooli ja gümnaasiumiseadus) (14) Õppetöö erisused kooliastmeti. Põhikooli I aste: 1) rahaliste ressursside olemasolul õpetatakse tööõpetust rühmades, kui klassis on 20 ja enam õpilast; 2) 1. klassi II poolaastal kasutatakse robootika õpetamist ühe võttena erinevate õppeainete lõimimisel; 3) inglise keele õpetamine toimub alates 2. klassist rühmatundidena; 4) male õpetamine toimub rühmatundides. Põhikooli II aste: 1) informaatikatunnid toimuvad rühmatundides; 2) õppetöö diferentseerimiseks toimub andekatele õpilastele 5. ja 6. klassis üks matemaatika rühmatund; 3) 5. klassi valikaine toimub rühmades; 4) kehaline kasvatus toimub alates 4. klassist eraldi poistele ja tüdrukutele; 5) kodundus ja käsitöö ning töö- ja tehnoloogiaõpetus toimub rühmades alates 4. klassist. Võõrkeelerühmad moodustatakse põhimõttel, et keeleõppe alustamisel ei ületa rühmade suurus üldjuhul 12 õpilast. Põhikooli I, II ja III kooliastmes moodustatakse matemaatikas võimalusel õpiabirühmad. Põhikooli III aste: 1) rahaliste ressursside olemasolul õpetatakse I poolaastal 8. kl bioloogiat ja II poolaastal keemiat ning 9. kl keemiat ja füüsikat ühe tunni ulatuses rühmades, keskendudes praktilise õppe kaudu üldpädevuste kujundamisele ja lõimingule läbivate teemade kaudu. 2) 8. klassi informaatikatundidest kolmandiku osa moodustab robootika, ülejäänud osa on lõimitud loovtööga, mille väljundiks on õppefilm. (15) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks. (16) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Semestri või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks (info kantakse semestri või kursuse algul stuudiumisse esimese tunni teema lahtrisse). (17) Semestri jooksul läbitavad peamised teemad, õpitulemuste hindamise kriteeriumid ja vajalikud õppevahendid ning olulisemad planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks semestri või kursuse algul stuudiumi kaudu. (18) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas ja ringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor. (19) Koolipäevakava ja õppekorraldus lähtub sotsiaalministri poolt kehtestatud tervisekaitsenõuetest. (Tervisekaitsenõuded koolidele) (20) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

2.1. Põhikooli tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti Tunnijaotusplaani koostamise aluseks on põhikooli riiklikus õppekavas esitatud kohustuslike õppetundide arv kooliastmete kaupa. I II III I kooliaste IV V VI II kooliaste VII VIII IX III kooliaste RÕK Eesti keel 8 7 6 21 5 3 3 11 2 2 2 6 36 Kirjandus 2 2 4 2 2 2 6 10 A-võõrkeel 2 3 5 4 4 3 11 3 3 3 9 21 B-võõrkeel 4 4 3 3 3 9 12 Matemaatika 3 4 5 12 5 5 5 15 5 4 4 13 36 Loodusõpetus 2 1 2 5 2 2 3 7 2 2 12 Geograafia 2 1 2 5 5 Bioloogia 1 2 2 5 5 Keemia 2 2 4 4 Füüsika 2 2 4 4 Inimeseõpetus 1 1 2 1 1 2 1 1 2 6 Ajalugu 1,5 2 3,5 2 2 2 6 9 Ühiskonnaõpetus 1 1 2 2 3 Muusika 2 2 2 6 2 1,5 1 4,5 1 1 1 3 13 Kunst ja tööõpetus 3 3 3 9 9 Kunst 1 1 1 3 1 1 1 3 10,5 Tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus 2 2 2 6 2 2 1 5 11 Kehaline kasvatus ja tantsuõpetus 2 3 2,5 0,5 8 2 1 3 2 8 2 2 2 6 22 Informaatika 1 1 2 1 3 Valikaine 1 1 1 Tundide arv kokku 20 23 25 68 25 28 30 83 30 32 32 94 245

2.2. Vaba tunniressursi kasutamine põhikoolis Vaba tunniressurssi kasutatakse üldpädevuste arendamiseks ning õppekava läbivate teemade käsitlemiseks. I II III I kooliaste IV V VI II kooliaste VII VIII IX III kooliaste KOKKU Eesti keel 1 1 2 1 1 2 4 A-võõrkeel 1 1 2 1 1 2 4 B-võõrkeel 1 1 1 Matemaatika 1 1 2 1 1 2 1 1 5 Loodusõpetus 1 1 2 2 Ajalugu 0,5 0,5 0,5 Muusika 0,5 0,5 0,5 Tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus 1 1 1 Informaatika 1 1 2 1 1 3 Valikaine: ajalugu, usundiõpetus, matemaatika, orkestripillid 1 1 1 Vaba tunniressurss 2 3 3 8 4 5 1 10 1 2 1 4 22 I kooliaste a) 1. klassi eesti keele tund aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid. b) 1. klassi loodusõpetuse tunnis pööratakse tähelepanu igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele praktiliste tegevuste kaudu. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele. c) Täiendavat tunniressurssi kasutatakse ka robootika ja male õpetamiseks. Tutvutakse lihtsamate e-õpikeskkondadega. d) 2. klassi eesti keele tunnis pakutakse õpilasele võimalust osaleda oma kultuurikeskkonna tavades ja kogeda sellega seonduvaid emotsioone. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et meie kultuuriruumi tavadest ja kommetest. Õppe ja kasvatusega kujundatakse üldiselt tunnustatud käitumisharjumusi, toetatakse uudishimu uue ja erineva suhtes ning positiivset suhtumist sellesse. e) Loovuse ja eneseväljenduse arendamiseks tehakse loovtöid (vormistatakse ka arvutis), dramatiseeringuid, sh valmistutakse kooli näitemängupäevaks. f) A-võõrkeele täiendava tunni kaudu toimub 2. ja 3. klassi õpilaste õpi- ja

suhtlemisoskuste kujundamine, teiste kultuuridega tutvumine, osalemine etwinningu projektides. g) 2. ja 3. klassi matemaatika tundides arendatakse tehnoloogia- ja digipädevust, kasutatakse mängulisi arvutiprogramme. Tehnoloogia rakendamise võimalusi mitmekesistatakse mudelite ja makettide meisterdamise integreerimise kaudu õppetegevusse. II kooliaste a) 4. ja 5. klassi A-võõrkeele täiendava tunni kaudu toimub õpilaste õpi- ja suhtlemisoskuste, empaatiavõime, enesekontrollioskuste kujundamine, teiste kultuuridega tutvumine, osalemine e-twinningu projektides, võimalusel oma teadmisi ja oskusi omakultuuri tutvustamine näiteks koolide ja rahvusvaheliste projektide kaudu. b) 4. ja 5. klassi matemaatikatunde kasutatakse matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse arendamiseks. Taotletakse, et õpilased suudaksid kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; tähelepnu pööratakse praktiliste tööde sooritamisele kasutades erinevaid mõõtmisvahendeid ja tõenduspõhiste otsuste tegemisele. Kasutatakse e-õpikeskkondi, rakendatakse arvutitunnis õpitud programme praktiliste tööde vormistamisel. Pööratakse tähelepanu nn mitterutiinsete ja nuputamisülesannete lahendamisele. c) 4. klassi käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse tund on projektitöö tegemiseks, aine alusoskuste kujundamiseks. Õpilasi suunatakse leidma jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi ning aidatakse neil kogeda koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust. d) 5. klassi 0,5 tundi ajaloos tutvutakse paikkonna ajalooga, õppekäigud Põltsamaa ajaloolistesse kohtadesse, lühireferaadi koostamine ja vormistamine arvutis. e) 5. klassi 0,5 muusikaõpetust kasutatakse praktiliseks musitseerimiseks. f) 4. ja 5. klassi informaatikatunnis keskendutakse digipädevuse ja esmaste IKT oskuste arendamisele, mida kinnistatakse ainetundides (tekstitöötlus emakeel jt, tabelarvutus matemaatika, esitlusprogrammid loodusõpetus jt, referaat ajalugu, ühiskonnaõpetus, loodusõpetus jt, õpimapp). Õpib leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hindama selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osalema digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; olema teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti. g) 5. klassis õpilaste oma huvide ja võimete arendamiseks ja valikute tegemise oskuse arendamiseks on üks valikaine tund, sh usundiõpetus. h) 6. klassis on B-võõrkeelena õpitava vene keele õppimiseks üks tund lisatud õpi- ja suhtluspädevuse arendamiseks; III kooliaste a) 7. ja 9. klassis on üks eesti keele tund suhtluspädevuse, kultuuri- ja väärtuspädevuse ja enesemääratluspädevuse kujundamiseks ning läbivate teemade Teabekeskkond ja Kultuuriline identiteet lõimimiseks. b) 8. klassi matemaatika (üks tund) ja informaatika tunnis keskendutakse matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase ning digipädevuse arendamisele. c) 8. klassi infotehnoloogia õppimisel toimub loovtöö ja geograafia (soovi korral bioloogia, ajalugu vm õppeaine) ning eesti keele lõiming. Õpitakse kasutama videotöötlusprogrammi. Lisaks tegeldakse ühe trimestri tundides robootikaga.

2.3. Gümnaasiumi kohustuslikud ja kooli pakutavad kursused ning valikkursused GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KURSUSED ÕPPEAASTATI KOHUS- TUSLIK GRÕK VALIK GRÕK VALIK KOOL X XI XII KOKKU AINEVALDKOND ÕPPEAINE Keel ja kirjandus Eesti keel 6 2 3 2 3 8 Kirjandus 5 2 2 3 2 7 Võõrkeeled B2 võõrkeel (inglise keel) 5 6 1 4 4 4 12 B1 võõrkeel(vene/saksa keel) 5 2 2 1 5 Matemaatika Lai kursus 8 6 4 5 5 14 Bioloogia 4 2 2 4 Loodusained Geograafia 2 2 2 Keemia 3 2 1 3 Füüsika 5 2 2 1 5 Ajalugu 6 2 2 2 6 Sotsiaalained Ühiskonnaõpetus 2 2 2 Perekonnaõpetus 1 1 1 Geograafia (inimgeograafia) 1 1 1 Kunstiained Kunst 2 1 1 2 Muusika 3 1 1 1 3 Kehaline kasvatus 5 2 2 1 5 KOHUSTUSLIKUD KESA moodul: karjääri-, ettevõtluse, suhtlemispsühholoogia, projektitöö alused 4 2 2 4 LISAKURSUSED Uurimistöö alused 1 1 1 1 2 Tekstitöötlus ja tabelarvutus (arvuti uurimistöös) 1 1 1 64 16 7 31 31 25 87 X XI XII KOKKU Usundiõpetus 2 2 VALIKKURSUSED Sissejuhatus filosoofiasse 1 1 Tänapäeva filosoofilised küsimused 1 1 Erialane matemaatika 1 1 1 Erialane inglise keel 1 1 1 Rakendusbioloogia 1 1 Elu keemia 1 1 Praktiline keemia 1 1 Elementide keemia 1 1 1 Globaliseeruv maailm 1 1 Rahvakultuuri alused* 3 1 1 1 3 Sportlikud võimed, Liikumine välitingimustes* 3 1 1 1 3 Liiklus B-kateg/ e-kursus 1 1 Üldajalugu 2 2 20 2 3 4 20

ÕPPESUUNA kursused INFOTEHNOLOOGIA 10 X XI XII Tehniline joonestamine 1 1 1 Programmeerimine I / robootika 1 1 1 Programmeerimine II 1 1 1 I Kontoritöötarkvara ja pilveteenused 1 1 1 Masinprojekteerimine (3D-modelleerimine) 1 1 1 Arvutigraafika 1 1 1 Riistvara ja arvuti lisaseadmed 2 2 2 Arvutite koostetehnoloogia projekt 2 2 2 KÜBERKSAITSE 11 X XI XII Riigikaitse 2 1 2 II Küberkaitse 4 1 2 1 4 Tehniline joonestamine 1 1 1 Masinprojekteerimine (3D-modelleerimine) 1 1 Kontoritarkvara ja pilveteenused 1 1 1 Programmeerimine I / robootika 1 1 1 Programmeerimine II 1 1 1 MAJANDUS-ETTEVÕTLUS 7 X XI XII Inimene ja õigus 1 1 1 III Äriplaan 2 2 2 Kodumajandus 1 1 1 Kontoritarkvara ja pilveteenused 1 1 1 Ärietikett 1 1 1 Raamatupidamise alused (arvutiprogramm) 1 1 1 MUUSIKA 8 X XI XII IV Põhipill 3 1 1 1 3 Ansambel: pill/laul 3 3 Aranžeerimine 2 2 LOODUS 8 X XI XII Joonestamine 1 1 1 Masinprojekteerimine (3D-modelleerimine) 1 1 1 Kontoritöötarkvara ja pilveteenused 1 1 1 V Programmeerimine ja rakenduste loomine 1 1 1 Elementide keemia 1 1 1 Rakendusbioloogia 1 1 1 Praktiline õuesõpe 1 1 1 Keemia praktikum 1 1 1

2.4. Õpilase õppekoormuse kujunemise põhimõtted gümnaasiumis (1) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile. (2) Kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks kursuse algul. (3) Lisaks RÕKi kohustuslikele kursustele ja kooli poolt kohustuslikuks tehtud valikkursustele, peab õpilane valima veel 13 valikkursust tunnijaotusplaanis esitatud valikkursuste ja, et saavutada minimaalne õppekoormus, mis on vajalik gümnaasiumi lõpetamiseks. (4) Gümnaasiumiastmes õpitakse B2 keeleoskustasemel õpitakse inglise keelt. B1 keeleoskustasemel õpitakse vene (2016/2017 alustav 10. klass ka saksa) keelt võõrkeelt. (5) Õpilase soovil arvestatakse valikkursus(t)ena huviringis ja/või -koolis õppimine ning selle arvestamiseks esitab õpilane vastava institutsiooni poolt välja antud tõendi, kus on märgitud õppe sisu ja saavutatud õpitulemused ning tundise maht (vt p 2.7). (6) Tunnijaotusplaanis esitatud valikkursused (vt p 2.3) toimuvad vähemalt 12 soovija olemasolu korral. (7) Kursused Karjääriplaneerimise alused, Majandus- ja ettevõtlusõppe alused, Suhtlemispsühholoogia ja Projektitöö moodustavad ühtse KESA mooduli ja neid õpitakse teemapõhiselt, kusjuures karjääriõpetuse, majanduse ja ettevõtluse, suhtlemisõpetuse ja projektitöö ainekavad on koostatud aineti. (8) Ärijuhi kutsealase eelkoolituse tunnistust saab taotleda ka reaal-infotehnoloogia õppesuuna õpilane, kui on läbinud kursused Äriplaani koostamine ja Inimene ja õigus ning erialane inglise keel. 2.5. Võõrkeelte ja valikainete valik Põltsamaa Ühisgümnaasiumis õpitakse nii põhikoolis kui gümnaasiumis A- võõrkeelena inglise keelt, kusjuures inglise keele õpe algab 2. klassist. B-võõrkeelena õpitakse alates 6. klassist vene keelt. 2015/2016. õppeaastal 9. klassis ja gümnaasiumiklassides õppivad õpilased õpivad B-võõrkeelena ka saksa keelt. Valiku tegemisel on arvesse võetud õpilaste/vanemate soovi (küsitlus) ja kooli materiaalseid ressursse. Põhikoolis on valikainete valimise põhimõtted järgmised: I kooliastmes 1. klassis on õpilastel võimalik õppida malet (hea lugemisoskusega õpilased ühe eesti keele tunni arvelt, teised pikapäevarühma tegevusena). Kool võimaldab kõigile 1. klassi õpilastele õppeainete lõiminguna robootika õpet (WeDo). II kooliastmes 5. klassis valivad õpilased ühe tunni ulatuses kooli pakutud valikainete hulgast. Õpilased saavad valida kas usundiõpetuse või Põltsamaa ajaloo, praktilise musitseerimise, orkestripillide või programmeerimise valikaine (viimased neli võivad muutuda sõltuvalt kooli võimalustest ning õpilaste soovidest). Keskendutakse enesemääratlus-, tehnoloogia-, kultuuri- ja väärtuspädevuse arendamisele.

4. ja 5. klassis õpetatakse kooli valikuna informaatikat. III kooliastmes õpitakse informaatika tunni raames ühe semestri jooksul robootikat. Gümnaasiumis toimub valikainete esimene valik koos õppesuuna valikuga, teise valiku teeb õpilane kooli poolt pakutud kursuste hulgast lähtuvalt oma huvidest. Valikkursusena Rahvakultuuri alused arvestatakse 1 kursus õppeaastas väljaspool kooli huviringis ja/või -koolis õppimine arvestusega, et ning selle arvestamiseks esitab õpilane vastava institutsiooni poolt välja antud tõendi, kus on märgitud õppe sisu ja saavutatud õpitulemused ning tundide maht. Valikkursusena Kehalised võimed ja liikumisoskused arvestatakse üks kursus õppeaastas väljaspool kooli spordiringis ja/või -koolis õppimine ning selle arvestamiseks esitab õpilane vastava institutsiooni poolt välja antud tõendi, kus on märgitud õppe sisu ja saavutatud õpitulemused ning tundide maht. 2.6. Eesti keelest erinevate õppekeelte kasutamine Õpetaja võib lõimida kõiki õppeaineid erinevate keeltega, kusjuures õppekavas kindlaksmääratud aine õppekeel sellest ei muutu. Õpetaja võib õpitulemuste saavutamiseks õppetunni tasandil kasutada aine õppekeelest erinevas keeles õppematerjale (sh õpilase koduses keeles) või tunni teatud etapis (nt reflektsioonifaasis) keele vahetust. 2.7. Riiklikus õppekavas sätestatud õppeainete nimetustes ja - mahtudes tehtud erisused põhikoolis I kooliastmes lõimitakse kunstiõpetus ja tööõpetus ühtseks õppeaineks Kunst ja tööõpetus, tagades mõlema aine õpiväljundite saavutamise. 2.8. Kooli õppekava välise õppimise või tegutsemise arvestamine koolis õpetatava osana 1) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõige 4 ja põhikooli riikliku õppekava 15 lõike 9 kohaselt arvestatakse õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osava tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi. 2) Gümnaasiumi riikliku õppekava 18 lõike 2 kohaselt mõistetakse kokkuvõtva hindamisena ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 17 lõikele 4 arvestab kooli õppekava välist õppimist või tegevust koolis õpetatava osana. 3) Kool arvestab valikkursusena õpilase osalemist huvikoolis või mõnes muus väljaspool kooli aset leidvas õppetegevuses, kui õpilane esitab 1. oktoobriks esitama õppealajuhatajale kirjaliku avalduse. Avalduse vorm on saadaval kooli veebilehel (vt koolivälise õppimise arvestamise avaldus http://www.poltsamaa.edu.ee/index.php?page=399).

Valikkursusena arvestatakse TÜ Teaduskoolis õppimist vastavalt läbitud tundide arvule. Valikainena arvestatakse spordikoolis või -ringis osalemine kursusena Kehalised võimed ja liikumisoskused (1 kursus õppeaastas) ja kunsti-, muusikakoolis või näite-, tantsu-, lauluringis osalemine väljaspool kooli kursusena Rahvakultuuri alused (üks kursus õppeaastas). Õpitu peab olema sisuliselt sobiv vastava kooliastme õppekavaga ning olema määratletav tasemega, s.t põhikoolis ja gümnaasiumis arvestatakse samal haridustasemel või kõrgemal tasemel omandatut. Gümnaasiumis ei arvestata põhikooli tasemel omandatud õpitulemusi. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamise hindamine toetub tõendusmaterjalidele. Üldjuhul on esitatavaks tõendusmaterjaliks õpilase kirjalik reflektsioon, analüüs õpitu kohta või dokumenteeritud primaarsed tõendusmaterjal (töönäidised, artiklid, kirjutatud projektid, kavandid, aruanded, elektrooniline õpimapp jm, mis otseselt tõendavad taotleja pädevusi või õpitulemusi), sekundaarsed tõendusmaterjalid (nt päevik, hinneteleht, juhendaja hinnang, õppeaine kava koos eesmärkide, sisu, tegevused ja õpitulemustega). Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale õpitulemuste tõendamiseks, kui tõendusmaterjal pole piisav. Hinnatakse sõnaliselt. 2.9. Liikluskasvatuse põhimõtted ja teemad (1) Vastavalt Liiklusseaduse 4 on liikluskasvatuse eesmärk kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on: a) ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt; b) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina. (2) Kooli poolt läbiviidav liikluskasvatus toimub vastavalt ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20.10.2011. a määrusega nr 136 Laste liikluskasvatuse kord ning vastavalt õppekava läbivale teemale Tervis ja ohutus. (3) Vabariigi Valitsuse 20.10.2011. a määrusega nr 136 Laste liikluskasvatuse kord 5 lg 3 5 on esitatud liikluskasvatuse sisu kooliastmeti: a) põhikooli esimeses astmes (1. 3. klass) on liikluskasvatuse sisuks jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise, käitumise ja liikluses toimetuleku õpetamine, lähtudes eelkõige lapse koduümbruse liikluskeskkonnast; b) Põhikooli teises (4. 6. klass) ja kolmandas astmes (7. 9. klass) on liikluskasvatuse sisuks erinevate liiklusolukordade selgitamine lapse enda ja teiste liiklejate seisukohalt ning linna ja maapiirkonna teedel ohutu liiklemise õpetamine; (4) Klassi- ja koolivälised liiklusalased üritused kajastuvad kooli kalenderplaanis, nende läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.

(5) Liikluskasvatuse teemade kaudu kujundatakse alljärgnevad üldised teadmised ja oskused ohutuks liiklemiseks kooliastmeti: I kooliastme lõpuks õpilane: II kooliastme lõpuks õpilane: III kooliastme lõpuks õpilane: Teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada; Oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel; Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti; Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada; Oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta; Oskab ohutult liikuda/ liigelda märjal, libedal, lumisel teel; Oskab valida tee, sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada; Oskab määrata sõidukite liikumise suunda ning hinnata liikumise kiirust; Oskab eristada valet/ ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest. Oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada; Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed; Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning sõiduteed ületada; Oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust; Oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; Oskab hinnata sõiduki liikumiskiirust ja määrata vahemaid; Tunneb/teab/mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile); Oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta; Oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas ohtu vältida. Väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas; Oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda; Oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi; Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed; Teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda; Oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks; Kirjeldab ohutu teekonna valiku põhimõtteid; Mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile); On teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta; Oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus) ohutusalast olukorda teiste riikidega.

2.10. Läbivate teemade ja lõimingu rakendamine (1) Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. (2) Läbivad teemad on aineülesed ja käsitlevad ühiskonnas tähtsustatud valdkondi ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Läbivate teemade kirjeldused on esitatud Põhikooli riikliku õppekava lisas 13 (vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4020/1m%20lisa13.pdf#). (3) Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige: 1) õppekeskkonna korralduses kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke; 2) aineõppes läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õpetajad arvestavad nendega oma tööd kavandades. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga; 3) valikainete valikul valikained toetavad läbivate teemade taotlusi; 4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös õpilased võivad läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna; 5) klassivälises õppetegevuses ja huviringide tegevus ning kooli, linna, maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides. (4) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine; 2) keskkond ja jätkusuutlik areng; 3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus; 4) kultuuriline identiteet; 5) teabekeskkond; 6) tehnoloogia ja innovatsioon; 7) tervis ja ohutus; 8) väärtused ja kõlblus. Lõiming on õpetajate teadlik tegevus erinevate teadmiste ja oskuste ning õppemeetodite seostamisel ning see kavandatakse õppe-kasvatustegevuse käigus, seostades teadmisi ja oskusi reaalse elu kontekstis, aidates õpilasel need seostada tervikuks. Lõiming saavutatakse õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil ning see toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist.

Gümnaasium III kooliaste II kooliaste I kooliaste 1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine EESMÄRK. Taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis: õppima kogu elu; täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. KOOLI- ASTE TEGEVUSED LÕIMING ÜLDPÄDEVUS tutvumine vanemate elukutsetega õppekäigud sügislaat karjääripäev emakeelenädal matemaatikanädal huviring ja -kool tutvumine linna ettevõtetega õppekäigud sügislaat karjääripäev emakeelenädal matemaatikanädal huviring ja -kool tutvumine õppimisvõimalustega järgmise astme õppeasutustes karjääripäev tehnoloogiapäev õpikoda digitaalne arengumapp loovtöö 8. klass huviring ja -kool õppekäigud tutvumine järgmise astme õppeasutuste õppimisvõimalustega praktilise õppe päevad TÜs (10. kl) ja TTÜs (11. kl) keemia õpikoda individuaalsed karjäärivestlused (10. ja 12. kl) töövarjupäev1(0. ja 11. kl) karjääripäev tehnoloogiapäev õpetajate päev KESA moodul (karjääri-, ettevõtlus- ja suhtlemisõpetuse alused) infotehnoloogia õppesuund majanduse- ja ettevõtluse õppesuund muusika õppesuund projekt Sisenemine tööturule valikkursused õppekäigud digitaalne arengumapp huviring ja -kool eesti keel loodusõpetus inimeseõpetus matemaatika muusika kehaline kasvatus klassijuhatajatund loodusõpetus inimeseõpetus ühiskonnaõpetus eesti keel matemaatika muusika valikaine informaatika jt klassijuhatajatund eesti keel ühiskonnaõpetus inimeseõpetus keemia bioloogia geograafia matemaatika informaatika karjääriõpetus majanduse ettevõtluse alused projektitöö alused ühiskonnaõpetus keemia füüsika eesti keel muusika ja KULTUURI- ja VÄÄRTUSPÄDEVUS: hindab inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivatest moraalinormidest lähtuvalt; tajub ja väärtustab oma suhteid teiste inimestega. SOTSIAALNE ja KODANIKUPÄDEVUS: suudab ennast teostada, toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna; teab ja järgib ühiskondlikke väärtusi ja norme; teeb koostööd erinevates olukordades; aktsepteerib inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ja arvestab neid suhtlemisel, oskab töötada meeskonnas, jagada ülesandeid rühmas. ENESEMÄÄRATLUS-PÄDEVUS: oskab ennast analüüsida, valida sobiva eriala, teab tulevase eriala nõudmisi/oskusi ja võimalusi eriala omandamiseks. Jätkab õpinguid endale sobival erialal. ÕPIPÄDEVUS: eesmärgistab oma tööd, vormistab eri liiki tekste, väljendab end adekvaatselt, hindab oma õpitule-musi kriitiliselt; rakendab teoreetilisi teadmisi praktikas, hindab infot adekvaatselt, loob seoseid. SUHTLUSPÄDEVUS: põhjendab oma arvamust, töötab rühmas ja meeskonnas, väljendab ennast selgelt ja asjakohaselt, käitub ja suhtleb vastavalt olukorrale, oskab kujundada ja kaitsta oma seisukohta. ETTEVÕTLIKKUS-PÄDEVUS: leiab probleemi lahendamiseks erinevaid lahendusi, uusi ideid, teeb teadlikke valikuid. DIGIPÄDEVUS: teab kuidas ja kust otsida infot, oskab kasutada digivahendeid õppimiseks, info leidmiseks, suhtlemiseks erinevates digikeskkondades, teab digikeskkonnaga seonduvaid ohte, järgib digikeskkonnas moraali- ja väärtuspõhimõtteid. MATEMAATIKA-, LOODUSTEADUSTE JA TEHNOLOOGIAALANE PÄDEVUS: oskab koostada arvjooniseid ja nende põhjal analüüsi, kasutab ülesande lahendamiseks erinevaid lahendusi. Oskab töödelda andmeid, lahendada probleemülesandeid, kasutab mõõtühikuid ning saab nende süsteemist aru.

Õpilast suunatakse: 1) tutvuma erinevate ametite/elukutsetega, haridus- ja koolitusvõimalustega, pöörama tähelepanu praktilistele tööotsimisoskustele; 2) koostama isiklikku karjääriplaani; analüüsima võimalikke alternatiivseid karjäärivalikuid ja nende mõju pikemas perspektiivis; 3) analüüsima tööd reguleerivaid õigusakte, ettevõtte ja töötaja õigusi ja kohustusi ning kohalikku majanduskeskkonda; 4) tutvuma teabega edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus). Luuakse võimalused saada karjäärinõustamist.

Gümnaasium III kooliaste II kooliaste I kooliaste 2. Keskkond ja jätkusuutlik areng PÕHIKOOLI EESMÄRK. Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. GÜMNAASIUMI EESMÄRK. Taotletakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas jätkusuutlikku tulevikku, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. KOOLI- ASTE TEGEVUSED LÕIMING ÜLDPÄDEVUS oma töökoha korrashoid õppekäigud koolitoit oma töökoha korrashoid õppekäigud koolitoit vahetusjalatsite kandmine õpikeskkonna hoidmine õppekäigud koolitoit vahetusjalatsite kandmine kooliümbruse korrastamine paberi, sh tualettpaberi kasutamine õpikeskkonna hoidmine õppekäigud koolitoit vahetusjalatsid kooliümbruse korrastamine prügi sorteerimine inimeseõpetus loodusõpetus kehaline kasvatus inimeseõpetus loodusõpetus kehaline kasvatus informaatika inimeseõpetus bioloogia kehaline kasvatus klassijuhatajatund informaatika karjääriõpetus majanduse- ja ettevõtlusõppe alused projektitöö alused ühiskonnaõpetus keemia füüsika kirjandus kunst kodumajandus KULTUURI- ja VÄÄRTUSPÄDEVUS: mõistab ja väärtustab bioloogilist ja kultuurilist mitmekesisust, ökoloogilist jätkusuutlikkust. SOTSIAALNE ja KODANIKUPÄDEVUS: mõistab inimese ja teda ümbritseva keskkonna seoseid ning inimese sõltuvust loodusressurssidest. ENESEMÄÄRATLUSPÄDEVUS: oskab hinnata ennast kui tarbijat, oma harjumusi ja käitumist, säästab loodust, teeb tarbijana mõistlikke valikuid. ÕPIPÄDEVUS: saab aru loodusest kui terviksüsteemist ning teab inimese ja keskkonna seoseid, on vastutustundlik tarbija hoidmaks ära keskkonnareostust. SUHTLUSPÄDEVUS: teab keskkonnaga seotud probleeme ja oskab arutleda nende üle. ETTEVÕTLIKKUSPÄDEVUS: leiab probleemi lahendamiseks loodustsäästvaid lahendusi, uusi ideid, tegutsedes teeb teadlikult loodust säästvaid ja hoidvaid valikuid. DIGIPÄDEVUS: oskab otsida infot keskkonnaküsimuste kohta, kasutada digivahendeid loodust säästvalt. MATEMAATIKA-, LOODUSTEADUSTE JA TEHNOLOOGIAALANE PÄDEVUS: elab loodust säästvalt, väärtustab keskkonda, tar säästlikult. Õpilast suunatakse: 1) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jätkusuutlikkust; 2) kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti, osalema kodanikualgatuse korras keskkonnaasjade otsustamisel, pakkudes välja lahendusi keskkonnaprobleemidele nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil; 3) aru saama loodusest kui terviksüsteemist ning inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest, inimese sõltuvusest loodusressurssidest; 4) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest, inimtegevusega kaasnevatest riskidest; 5) võtma vastutust jätkusuutliku arengu eest ja omandama jätkusuutlikku arengut toetavad väärtushinnangud ning käitumisnormid.

Gümnaasium III kooliaste II kooliaste I kooliaste 3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus PÕHIKOOLI EESMÄRK. Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks, vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele; GÜMNAASIUMI EESMÄRK. Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ja vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele, osaleb poliitiliste ning majanduslike otsuste tegemisel. KOOLI- ASTMED TEGEVUSED ÕPPEAINETE LÕIMING ÜLDPÄDEVUSED klassi ühisüritused sügislaat klassi ühisüritused õpilasesindus sügislaat klassi ühisüritused õpilasesindus heategevusüritused klassi ühisüritused õpilasesindus heategevusüritused osalemine projektides ettevõtlusmäng koolisiseste projektide läbiviimine emakeel loodusõpetus inimeseõpetus matemaatika kehaline kasvatus loodusõpetus inimeseõpetus ühiskonnaõpetus emakeel matemaatika informaatika töö- ja tehnoloogiaõpetus ühiskonnaõpetus inimeseõpetus keemia bioloogia geograafia matemaatika kirjandus informaatika töö- ja tehnoloogiaõpetus karjääriõpetus majanduse- ja ettevõtluse alused projektitöö alused ühiskonnaõpetus keemia füüsika kirjandus kunst kodumajandus KULTUURI- ja VÄÄRTUSPÄDEVUS: väärtustab koostööd, algatust, vabatahtlikku tegevust, lahendab konflikte rahumeelselt. SOTSIAALNE ja KODANIKUPÄDEVUS: mõistab enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning oskab osaleda otsustamisprotsessis. ENESEMÄÄRATLUSPÄDEVUS: teab ja kaitseb enda ja teiste õigusi ning mõistab nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi. ÕPIPÄDEVUS: teab ja mõistab avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ja toimimist. SUHTLUSPÄDEVUS: oskab oma seisukohta kujundada ja seda väljendada. ETTEVÕTLIKKUSÄDEVUS: teeb ettepanekuid, algatab tegevusi, oskab ja suudab korraldada üritusi. DIGIPÄDEVUS: kasutab digivahendeid vajaliku info leidmiseks ja edastamiseks. Õpilast suunatakse: 1) väärtustama demokraatiat, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; 2) mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektori seoseid ja toimimist, nende aluseks olevaid põhimõtteid, õigusi ja kohustusi; 3) mõistma enda kui üksikisiku rolli poliitilises ja majanduslikus süsteemis, võimalusi ja vajadust mõjutada ühiskonnas toimuvat ning omandada oskused otsustamisprotsessides osalemiseks; 4) mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas, ettevõtlusega seotud negatiivseid ja positiivseid mõjusid ning kujundama kaalutletud seisukohti ettevõtlusega seotud eetilistes küsimustes; analüüsima ettevõtlusega kaasnevaid riske ja nende vähendamise võimalusi.