Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone, mida viha temas põhjustab; tunneb ja oskab kasutada erinevaid viha talitsemise tehnikaid. Vajalikud materjalid. Juhtumid, töölehed, õpetaja lisamaterjal. III kooliastme aktiivtööd Taust. Viha on põhiemotsioon, mille tekkimist ei saa kontrollida. Küll aga saab kontrollida selle kestvust ja väljendamist. Oluline on osata väljendada oma viha nii, et see ei kahjustaks ennast ega teisi, sest muidu võib tekitada endale probleeme. See töö aitab õpilastel ära tunda olukordi, mis neis viha tekitavad, ning vihaga ennastsäästvalt toime tulla. Tunni tulemusena oskavad õpilased end analüüsida, ära tunda viha tundemärke, neid kontrollida ning väljendada viha nii, et see ei kahjustaks neid ega teisi. Nii väheneb ka vajadus maandada negatiivseid emotsioone uimastite abil. Tunni sissejuhatus. Joonistage tahvlile üks vihane nägu ja üks rahulik nägu või kasutage õpetaja lisamaterjali. Küsige õpilastelt, millist emotsiooni on esimesel näol kujutatud, ning paluge hinnata kahe figuuri oletatavat võimet käituda läbimõeldult ja tasakaalukalt. Arutlege, milline on viha mõju otsustusvõimele, ja rõhutage, et viha võib häirida võimet selgelt mõelda. Põhitegevused 1. Paluge õpilastel täita töölehelt ülesanne 1 ( Mis mind vihaseks teeb ). 2. Vaadake tööleht koos õpilastega läbi. Iga olukorra juures hääletage, kui suur on selle viha tekitamise potentsiaal. 3. Seejärel leidke koos õpilastega vastused järgmistele küsimustele. Kas on nimetatud selliseid viha esilekutsuvaid olukordi, mis on õpilastel ühised ja millised need on? Kuidas viha õpilasi kehaliselt mõjutab (milliseid füüsilisi tundemärke tekitab)? Mida õpilased teevad ja kuidas käituvad, kui nad vihased on? 284
4. Nüüd küsige õpilastelt, mis võib juhtuda siis, kui viha üle kontroll kaotada. Selgitage, et see võib muuta olukorra hullemaks ja tekitada lisaprobleeme (näiteks asjade lõhkumine või kellegi löömine). Rõhutage, et on oluline varakult ära tunda keha antavaid signaale. See aitab teadvustada viha enne, kui olukord kontrolli alt väljub. 5. Tutvustage viha kontrollimise tehnikaid. Selleks paluge õpilastel meenutada, milliseid emotsioonide kontrollimise viise nad varasematest tundidest mäletavad. Kirjutage need tahvlile. 6. Järgnevalt liikuge teise ülesande juurde. Tutvustage õpilastele keskendumise tehnikat (vt õpetaja lisamaterjal) ja selgitage, et selle eesmärk on rahuneda ja asju selgemini näha. Tehke koos õpilastega läbi keskendumise seitse sammu. Need on järgmised. I Peatu, võta aeg maha. II Sulge silmad ja kujuta ette kohta, milles tunned end meeldivalt, või mõnda inimest, kelle seltsis sul on hea olla. III Hinga aeglaselt sisse, hoides samal ajal rahustavat kujutelma silme ees. IV Hinga aeglaselt välja. Kujutle, et hingad endast välja tunde või mõtte, mis sind tasakaalust välja viis. V Jätka sügava hingamisega, raputa õrnalt õlgu ning rulli neid tasakesi ette- ja tahapoole. Venita vaikselt oma kaela vasakule ja paremale, ette ja taha. VI Jätka hingamist meeldiva kujutluspildi seltsis. Hinga välja sind segavad mõtted ja tunded, liigutades samal ajal õlgu ja kaela. VII Hinga vähemalt kümme korda aeglaselt sisse ja välja, kuni tunned end rahuliku, keskendunu ja värskena. 7. Seejärel tutvustage õpilastele ümberraamistamise tehnikat (vt õpetaja lisamaterjal) ja selgitage selle eesmärki viha juhtimisel. See tehnika aitab näha vihastavat olukorda teise nurga alt ning leida erinevaid tõlgendusi. Tehnika kasutamise tulemusena hinnatakse olukord ümber ning vihaemotsioon lahtub. Olukorda ümber raamistades tuleb vastata järgmistele küsimustele. Miks ma tunnen end selles olukorras nii, nagu ma tunnen? Kas see olukord on vihastamist väärt? Kas on võimalik, et ma saan situatsioonist valesti aru? Kuidas seda olukorda enda jaoks soodsalt ja rahulikult lahendada? III kooliastme aktiivtööd 8. Paluge õpilastel täita töölehel ülejäänud osa ülesandest 2. Kui õpilased on valmis, paluge kahelkolmel vabatahtlikul oma lahendust teistele õpilastele kirjeldada. 9. Andke õpilastele tagasisidet nende käitumise kohta. Eriti oluline on rõhutada positiivset, et selline käitumine kinnistuks. 10. Paluge õpilastel täita koduse tööna vihapäevik (töölehe ülesanne 3). Paluge neil harjutada tunnis õpitud tehnikaid rahunemiseks ja viha tekitavate situatsioonide ümberhindamiseks. Järgmises tunnis küsige kindlasti tagasisidet ja kinnistage positiivset. Põhisõnum. Rõhutage õpilastele, et viha on loomulik reaktsioon ebameeldivale olukorrale. Tavaliselt tekitab viha sellise füüsilise reaktsiooni, mis on ebameeldiv. On asju, mida me saame ette võtta, et oma viha kontrollida ja end paremini tunda. Lõiminguvõimalused. Töö pakub võimalusi lõiminguks kehalise kasvatuse (erinevate lihaste pingutamine ja lõdvestamine, sügav hingamine) ja võõrkeelega (iga õpilane leiab Youtube i keskkonnast võõrkeelse video, mis õpetab vihaga toimetuleku tehnikaid). 285
Ülesanne 1. Mis mind vihaseks teeb? Hinda, kui vihaseks sa järgmistes olukordades saad. Märgi X vastavasse lahtrisse. Olukord 1. Sõber laenab sinult MP3-mängija ja kaotab selle ära. 2. Keegi trügib järjekorras ette. 3. Sind hüütakse nõmeda hüüdnimega. 4. Keegi murrab sulle antud lubadust. 5. Keegi teeb tänaval sinu kohta solvava märkuse. 6. Sinu kohta levitatakse kuulujuttu. 7. Ema teeb pidevalt märkusi toakoristamise teemal. 8. Sind narritakse koolis. Üldse mitte pahaseks Pahaseks Vihaseks Raevunuks 9. Internetiühendus on aeglane. 10. Keegi mõnitab su perekonda. 11. Sulle valetatakse. 12. Keegi kaebab sinu peale. 13. Keegi võtab luba küsimata sinu asju. 1. Kui sa oled parajasti raevus, siis kuidas end kehaliselt tunned? 2. Mida sa teed, kui vihane oled? 286
Viha kontrollimise tehnikad. Keskendumine See tehnika aitab keskenduda tugevate emotsioonidega seotud füüsilistele tunnetele ja mõtetele, mis nendega kaasas käivad. Keskendudes hingad sügavalt ning kasutad positiivseid kujutlusi, mis aitab rahuneda. Keskendumise seitse sammu: I Peatu, võta aeg maha. II Sulge silmad ja kujuta ette kohta, milles tunned end meeldivalt, või mõnda inimest, kelle seltsis sul on hea olla. III Hinga aeglaselt sisse, hoides samal ajal rahustavat kujutelma silme ees. IV Hinga aeglaselt välja. Kujutle, et hingad endast välja tunde või mõtte, mis sind tasakaalust välja viis. V Jätka sügava hingamisega, raputa õrnalt õlgu ning rulli neid tasakesi ette- ja tahapoole. Venita vaikselt oma kaela vasakule ja paremale, ette ja taha. VI Jätka hingamist meeldiva kujutluspildi seltsis. Hinga välja sind segavad mõtted ja tunded, liigutades samal ajal õlgu ja kaela. VII Hinga vähemalt kümme korda aeglaselt sisse ja välja, kuni tunned end rahuliku, keskendunu ja värskena. Olukorra ümberraamistamine (tõlgendamine) See tehnika aitab näha vihastavat olukorda teise nurga alt ning leida teisi tõlgendusi. Selle kasutamise tulemusena hindad olukorra ümber ning viha lahtub. Küsi endalt järgmist. Miks ma tunnen end selles olukorras nii, nagu ma tunnen? Kas see olukord on vihastamist väärt? Kas on võimalik, et ma saan situatsioonist valesti aru? Kuidas seda olukorda enda jaoks soodsalt ja rahulikult lahendada? Ülesanne 2. Olukord, mis teeb viha. Saad teada, et keegi levitab sinu kohta koolis nõmedaid kuulujutte. Näed, kuidas sinu parim sõber ühe klassikaaslasega sosistab, mõlemad vaatavad sinu poole ning naeravad. Oled kindel, et seesama sõber ongi kuulujuttude algataja. Kasuta tõlgendamise/ümberraamistamise tehnikat, vastates ülaltoodud küsimustele. 287
Ülesanne 3. Vihapäevik. Koosta valitud ajavahemiku (näiteks nädala) kohta vihapäevik. Kirjuta siia kõik need sündmused, mis on sind ärritanud või vihastanud. Hinda oma viha tugevust järgmiselt. 1 kergelt vihane; 2 keskmiselt vihane; 3 nii vihane, et olin lausa raevunud. Harjuta keskendumise ja ümberraamistamise tehnikaid. Aeg: Aeg Sündmus Viha tase Näide: esmaspäeva hommik Äratuskell ei helisenud, magasin sisse 1 Milliseid tehnikaid kasutasid vihastavate olukordadega toimetulekuks? Kuidas selle tehnika kasutamine vihaga toimetulekut mõjutas? 288