Juhendkiri veokulude tolliväärtussesse arvamise kohta Käesolev juhendkiri on ette nähtud teadmiseks ja juhindumiseks tolliametnikele ja deklarantidele Euroopa Ühendusse imporditava kauba tolliväärtuse määramisel ja veokulude arvamisel tolliväärtusesse. Sissejuhatus GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingu artikkel 8 lg 2 kohaselt tuleb igal liikmel, kes on selle lepinguga liitunud, reguleerida imporditud kauba impordisadamasse või kohta toimetamisega seotud veo-, laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulude ning kindlustuskulude täielik või osaline arvestamine või väljaarvamine tolliväärtusest. Euroopa Ühenduse tolliseadustiku (EÜ Nõukogu määrus 2913/92) (edaspidi tolliseadustik) artikkel 32 lg 1e (i) kohaselt kuuluvad kauba tolliväärtusesse imporditud kauba veo- ja kindlustuskulud, ja artikkel 32 lg 1e (ii) kohaselt laadimis- ja käitlemiskulud. Eelpool nimetatud kulud, mis on seotud imporditud kauba veoga, kuuluvad tolliväärtusesse Euroopa ühendusse (edaspidi ühendus) tolliterritooriumile sisenemiskohani. Tolliseadustiku artikkel 33 lg 1a, sätestab, et kauba veokulud pärast selle ühenduse tolliterritooriumile toomist tolliväärtusesse ei kuulu. Tingimuseks on seejuures asjaolu, et veokulud näidatakse eraldi imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast. Veokulude arvamisel tolliväärtusesse lähtutakse müügitingimustena kehtestatud tarnetingimustest. 1. Põhimõisted Veokulud sisaldavad otseseid ja kaudseid kulutusi seoses kauba tegeliku ümberpaigutamisega. Kaupade ümberpaigutamisel ehk veol on võimalik kasutada järgnevaid veoliike: a. maanteeveod (autotransport); b. raudteeveod; c. mereveod; d. õhuveod; e. praami- või pargaseveod Kaudsete veokulude alla kuuluvad lähetus-, majutus-, toitlustus- ja muud kulud, mis on seotud kauba impordiga. Veoga seotud kindlustuskulud hõlmavad kauba kindlustust veo kestel, laadimisel, lossimisel, teisaldamisel. Need on kulutused, mis on seotud imporditud kaupade saatmisega ühest punktist teise transportimise, laadimise, lossimise ja teisaldamise ajal. Kindlustus võib hõlmata ka kaupade transportimisel kasutatava transpordivahendi kindlustus (nt mere- või õhuveo transpordivahendi kindlustus). Veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud hõlmavad kaupade paigutamist transpordivahendile ehk kulutused seoses peale- või mahalaadimisega (laadimine/lossimine). Teisaldamine hõlmab tegevusi, mis on seotud kas otseselt või kaudselt kaupade ümberpaigutamisega, sealhulgas ka tegevusi, mis viiakse läbi enne kaupade edasitoimetamist (lastikirjade ettevalmistamine, veokirja või muu veosaatelehe koostamine, mistahes vajalike ekspordilitsentside hankimine ja muu töökorraldus) ja mis puudutab kaupade vedu. Siiski peavad kõik mainitud kolme liiki kulutused olema seotud konkreetsete imporditavate kaupade transportimisega. Tasud transpordikonteinerite kasutamise eest- näiteks tasud tsisternkonteinerite, termoskonteinerite, külmikkonteinerite kasutamise eest. Siia hulka ei kuulu kulutused nt taarale (gaasiballoonid, klaastaara), kuna nimetatud kulutus on eraldi tolliväärtusesse kuuluv element.

Kulud kauba ladustamisele (terminalides) on tasu mitmesuguste transpordikonteinerite teisaldamise eest kauba veol tolliterritooriumile sisenemiskohani või ladustamisega konteinerjaamades. Sisenemiskoht vastavalt tolliseadustiku rakendussätete (EÜ Komisjoni määrus 2454/93) (edaspidi tolliseadustiku rakendussätted) artiklile 163 on meretranspordi korral lossimi- või ümberlaadimissadam, raudtee-, sisevee-, või maanteetranspordil esimene tolliasutuse asukoht, muul viisil veetava kauba puhul koht, kus ületatakse ühenduse tolliterritooriumi maismaapiir. 2. Ühenduse tolliterritooriumile sisenemiskoht Tolliväärtusesse kuuluvad vaid imporditava kauba ühenduse territooriumile sisenemiskohani tehtavad kulutused. Ühenduse tolliterritooriumile sisenemiskoht on reguleeritud tolliseadustiku artiklis 163 lg1. Vee- või meretransport kui kaup toimetatakse otse Eestisse, on sisenemiskohaks lossimis- või ümberlaadimissadam. Antud juhul peab ümberlaadimist tõendama ka vastava sadama toll; kui kaup toimetatakse mõnda teise liikmesriiki, kus toimub ümberlaadimine, on sisenemiskohaks ümberlaadimissadam, kui ümberlaadimist on kinnitanud selle sadama toll; kui kaup toimetatakse mõnda teise liikmesriiki ja seejärel transporditakse Eestisse ilma ümberlaadimiseta mööda siseveeteed, on sisenemiskohaks jõe- või kanalisuudmes või kaldal esimene võimalik lossimissadam (kui tollile tõendatakse, et prahtimine lossimissadamasse on kallim kui kõnealusesse sadamasse). Õhutransport sisenemiskohaks on koht, kus lennu ajal ületatakse esmakordselt ühenduse tollipiir. Raudtee-, maantee- või siseveetransport sisenemiskohaks on koht, kus asub esimene tolliasutus. Tavaliselt on selleks koht, kus ületatakse ühenduse tollipiir. Post- sisenemiskohaks on saadetise/kauba adressaadi asukoht, nt kontor, kodu. Vastavalt tolliseadustiku rakendussätete artiklile 165 lg 1, hõlmab tolliväärtus kõiki sihtkohta saatmisega seotud postimakse (v.a. impordiriigis kehtestatud täiendavad postimaksud). Mittekaubanduslikku laadi kaubasaadetiste puhul, mis saadetakse nt ühelt eraisikult teisele (nt kingitused), ei arvestata postimakse tolliväärtusesse vastavalt tolliseadustiku rakendussätete artiklile 165 lg 2. Muul viisil veetav kaup- sisenemiskohaks on koht, kus ületatakse ühenduse tolliterritooriumi maismaapiir. Märkus: Kui kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile ja veetakse otse ühest Prantsusmaa ülemdepartemangust ühenduse tolliterritooriumi teise ossa (nt Eestisse), on sisenemiskohaks ikkagi koht, kus kaup tolliterritooriumile saabus (Prantsusmaa ülemdepartemangus) ning kauba maha- või ümberlaadimist on toll tõendanud. 3. Tolliväärtusesse kuuluvad veokulud Tolliväärtusesse kuuluvateks veokuludeks on: Veokulud tolliväärtusesse kuuluvad vaid imporditava kauba toimetamisel ühenduse tolliterritooriumile

sisenemiskohani tehtavad kulutused. Veoga seotud kindlustuskulud - kui kindlustusmakse katab transporti lähtekohast sihtkohani, ei arvestata tolliväärtusesse kindlustuskulusid pärast ühenduse tolliterritooriumile sisenemist, kui need on kauba lubamisel import vabaks ringluseks eristatavad. Kui kaubaveol pärast ühenduse tolliterritooriumile sisenemist on sõlmitud eraldi kindlustusleping, siis see osa kindlustuskuludest tolliväärtusesse ei kuulu. Kui kindlustusleping hõlmab mitut tehingut (rohkem kui ühe kaubasaadetise toimetamist ühenduse tolliterritooriumile), tuleb kindlustuskulude arvestamisel jaotada need kulud proportsionaalselt vastavalt tehingute arvule ja maksumusele. Veoga seotud laadimis-, lossimis- ja teisaldamiskulud- tolliväärtusesse kuuluvad vaid kulutused imporditud kauba toimetamisel ühenduse territooriumile sisenemiskohani. Tasud transpordikonteinerite kasutamise eest nimetatud kulutused arvestatakse tolliväärtusesse kui konteinerid on renditud imporditud kauba veoks. Ostu-müügi lepingus võidakse ette näha, et korduvkasutatavad mahutid (nt gaasi balloonid, puidust vaadid) tagastatakse tarnijale. Kui ostja kannab vastavad kulutusi mahutite tagastamisele, arvestatakse need ka tolliväärtusesse. Aluseks on siinjuures tolliseadustiku artikkel 29 lg 3 punkt a ja tegemist on kauba eest makstud või makstava tasuga müüjale või tema kasuks ning see hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid tasusid, mida ostja on maksnud või maksab müüjale imporditud kauba müügi eeldusena või mida ostja on maksnud või maksab kolmandale isikule müüja kohustuse täitmiseks. Kui korduvkasutatavate mahutitega transporditakse kaupa korduvalt, võib tarnija liita kulutused mahutitele igale saadetisele ja anda importijale allahindlust kui mahuteid kasutatakse korduvalt/teistkordselt. Kui allahindlus on eraldi märgitav (arvel või ostu-müügi lepingus), arvestatakse allahindlust tolliväärtuse määramisel. Eelpool kirjeldatud juhtumi kohta on Euroopa kohtu lahend nr 357/87. Kulud kauba ladustamisele (terminalides) - Kui kaup ladustatakse eksportivas riigis pärast kauba ostmist, kuid enne väljavedu, ei arvata ladustamiskulusid veokulude hulka. Mistahes muud tasud, mis on seotud kauba tegeliku ümberpaigutamisega ehk kauba toimetamisega ühest kohast teise. Tolliväärtusesse kuuluvad vaid kulutused imporditud kauba toimetamisel ühenduse territooriumile sisenemise kohani. Tolliväärtusesse arvestatakse kulutused, mida makstakse viivituse tõttu kauba transpordil enne sisenemiskohta jõudmist. Näiteks on tekkinud täiendavad kulutused seoses viivitusega kauba lossimisel ekspordiriigis. Viivitustega seotud kulutused hüvitatakse transpordifirmale transpordikuluna ja need kulutused tuleb vastavalt EÜ tolliseadustiku artiklile 32 lg1e tolliväärtusesse arvata. Viivitustega seotud kulutused, mis tekivad ja mida tasutakse pärast kauba sisenemiskohta saabumist, ei kuulu vastavalt tolliseadustiku artiklile 33 lg 1 tolliväärtusesse. Keemiakaupade vms kaupade veol, kui pärast kauba kohale toimetamist tuleb veol kasutatud mahutid puhastada, makstakse tavaliselt transpordifirmale ka tasu konteinerite puhastamise eest. Need tasud moodustavad osa transpordile/veole tehtavatest kulutustest ning tuleb arvata tolliväärtusesse. Vastavalt tolliseadustiku artiklile 32 lg 1 punktile e alapunktidele (i) arvestatakse tolliväärtusesse imporditud kauba veo- ja kindlustuskulud kohani, kus kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile. Nimetatud kulud moodustavad tollimaksu aluseks oleva summa osa. Kui tarnetingimuses ei nähta ette eksportivas riigis transpordile tehtavaid kulutusi (maanteetranspordile tehtavad kulutused), tuleb tolliväärtusesse siiski vastavad kulutused arvestada. Kolmandate riikide maanteetranspordi kulutusi kantakse siis kui esmasest tootmiskohast või laost veetakse kaup sadamasse või lennujaama(lähtekohta), kust alustatakse kauba transportimist sihtkohta. Tolliseadustiku rakendussätete art 218 lg 2 kohaselt võib toll deklaratsiooni esitamisel nõuda veodokumentide esitamist. Kui kaubasaadetise saatelehel (CMR, Air Waybill, Bill of Landing vms) on märgitud transpordikulud ja see märge on kinnitatud vastava ettevõtte allkirjaõigusliku volitatud isiku poolt, võib seda arvestada kui õiendit transpordikulude kohta. Veokulud tuleks märkida saatelehe pöördele märkega ÕIEND. Seejuures peab kindlasti olema ära näidatud konkreetne

veotee (lähtekoht ja sihtkoht) mis oli veokulude arvestamise aluseks ning kohalikule tolliasutusele tuleb esitada volikiri nende isikute nimedega, kellel on õigus nimetatud märkeid saatelehel teha. Märked kinnitatakse allkirja ja kuupäevaga. 4. Veo- ja kindlustuskulude osaline või täielik arvamine tolliväärtusesse 4.1 Mahaarvamised üldistest summaarsetest veokuludest Kui veokulud tolliterritooriumil ei ole sisenemise hetkel teada või eristatavad üldistest veokuludest ja seetõttu ei esitata tollile ka dokumente veokulude kohta ühenduse tolliterritooriumil, on vastavalt tolliseadustiku rakendussätete artiklile 164 punkt a lubatud importija soovil jaotada veokulud proportsionaalselt ühenduse tolliterritooriumil ja sellest väljaspool läbitud vahemaale, st ühenduse sisesed kulutused võib vastavalt teekonna pikkusele üldistest veokuludest maha arvata. Meretranspordil tuleb tolliväärtusesse arvestada veokulutused, mida makstakse ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohani, nimetatud kulutused arvestatakse proportsionaalselt ühenduse tolliterritooriumil ja väljaspool ühenduse territooriumit. Vastavad arvestuse aluseks olevad määrad sätestatakse vedaja hinnakirjas. (Välja arvatud juhud, kui tollile esitatakse tõendid selle kohta, millised kulutused oleksid võinud kaasneda kauba vedamisel ühenduse tolliterritooriumile sisenemiskohani üldiste siduvate prahtimistariifide alusel). Raudtee ja maantee transpordil arvestatakse tolliväärtusesse samuti jaotatud kulutused vastavalt teekonna pikkusele väljaspool ühenduse tolliterritooriumi ja ühenduse tolliterritooriumil (välja arvatud juhud, kui tollile esitatakse tõendid selle kohta, millised kulutused oleksid võinud kaasneda kauba vedamisel ühenduse tolliterritooriumile sisenemiskohani üldiste veotariifide alusel). Õhutranspordi korral arvestatakse tolliväärtusesse vastav protsent õhuveosaatelehelt olevatest veokulutustest (kaubaarvega kaasneb ka õhuveosaateleht). Vastavalt tolliseadustiku rakendussätete artiklile 166 määratakse kauba tolliväärtusesse lisatavad õhutranspordikulud kindlaks tolliseadustiku rakendussätete lisas 25 esitatud eeskirjade ja protsentide alusel. Nimetatud lisas on märgitud kolmandad riigid, kust alustatakse lendu kauba transportimiseks sihtkohta ning protsendid, mis näitavad vastavast kolmandast riigist ühendusse transportimisel kaasnevat õhutranspordikulude tolliväärtusesse arvestatavat osa. Näide: alustatakse kauba transportimist Norrast (ükskõik, milline lennujaam Norras) ja sihtkohaks on Prantsusmaa (või muu ühendusse kuuluv riik), arvestatakse tolliväärtusesse 15% õhuveosaatelehel märgitud transpordikuludest. Vastava tolliväärtusesse arvestatava määra leidmisel ei ole oluline ühenduse riik ega lennujaam, kuhu kaup transporditakse, oluline on lähteriik. Kui imporditakse mittekaubanduslikku laadi saadetisi või madaldatud väärtusega kaupa ja importija peab tasuma õhutranspordikulud, tuleb need samuti arvestada tolliväärtusesse, võttes seejuures aluseks tolliseadustiku rakendussätete lisas 25 esitatud eeskirjad ja protsendid. 4.2 Mahaarvamine kauba eest makstavast hinnast Tolliseadustiku rakendussätete artiklis 164 punktis b sätestatakse, et kui kaubaarve alusel tuleb kauba eest makstav hind tasuda sihtkohas, mis on sama suur kui ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohas, ei arvata sellest maha ühenduse piires tekkivaid veokulusid. Mahaarvamine on siiski lubatud juhul, kui tollile esitatakse tõendid selle kohta, et kauba eest makstav hind sisenemiskohas on madalam kui sihtkohas. Kui ühenduse tolliterritooriumil tekkivad veokulud on arvestatud kauba eest makstud või makstava hinna sisse, kuid nad on eristatavad kauba hinnast ja nende suurus on dokumentaalselt tõestatav, ei arvata neid tolliväärtusesse. Veokulusid tõendava dokumendina aktsepteeritakse: kaubaarvet, millel on eraldi väljatoodud veokulud, või; kauba tarnija poolt kinnitatud õiendit või abonenttelegraafi, või; kauba tarnija poolt kinnitatud õiendit või faksi veokulude suuruse kohta, või; kaubaarvet või kauba vedaja poolt kinnitatud õiendit veokulude tegeliku suuruse kohta, või; ostja kinnitatud veokulude hinnakirja selle veoviisi puhul, või; kaubaveol õhutranspordiga kaubaarvet, mis kinnitab, et kauba hinna sisse arvutatud veokulud on samad, mis on näidatud õhuveosaatelehel. 4.3 Tasuta või ostja poolt korraldatud kauba vedu

Imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale tuleb lähtuvalt tolliseadustiku artiklile 32 lg 1 p e lisada imporditud kauba veo- ja kindlustuskulud, laadimis- lossimis- ja teisaldamiskulud, mis on seotud imporditud kauba veoga ühenduse tolliterritooriumile sisenemiskohani. Juhtudel, kui vedu toimub tasuta või ostja kasutab oma transporti, peavad veokulutused samuti sisalduma tolliväärtuses. Vastavalt tolliseadustiku rakendussätete artiklile 164 p c hõlmab tolliväärtus nimetatud veokulusid ühenduse tolliterritooriumile sisenemisekohani ja vastav summa leitakse teatud transpordi viisi jaoks harilikult kasutatavate prahtimistariifide/veotariifide alusel. Tagasi Üles 2007 Maksu- ja Tolliamet Narva mnt 9j, 15176 Tallinn Tel 1811 Faks 676 2709